Saatja: Sandra Kuus </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=6ce756fcabb648c493314a34a22f51a2-Sandra Kuus>
Saaja: 'Karin Sarapuu', Seili Suder, Dana Kadanik
Teema: RE: küsimus terviskontrolli juriidilise aspekti kohta
Tere
Vabandan vastuse viibimise pärast.
Töötervishoiuarst saab kirjeldatud olukorda otsuse tegemisel arvesse võtta, kui töötervishoiuteenuse raames hinnatakse töötaja terviseseisundit ning töökeskkonna ja töökorralduse sobivust töötajale tema terviseseisundist lähtuvalt. Töötervishoiuarsti otsus peab kindlasti olema kaalutletud ja põhjendatud, see tähendab, et asjaolusid tuleb täpsustada muuhulgas töötajaga vesteldes, analüüse tehes ja vajadusel eriarste (näiteks psühhiaatrit) või spetsialiste kaasates.
Kolmanda osapoole (näiteks teiste töötajate, patsientide, klientide või laste) ohutust puudutavat teavet tuleb töökeskkonna ja töökorralduse sobivuse hindamisel arvestada. Toodud näites saab vaimse tervise häirega tervishoiutöötaja puhul töötervishoiuarst muuhulgas kaaluda, kas töötaja terviseseisund võimaldab tal töötada sellises töökeskkonnas ja töökorraldusega. Arst saab hinnata, kas töötaja terviseseisund on vastav, et teiste inimestega iga päev koos töötada ning nende tervise ja heaolu eest vastutada. Seejuures on ka töötajal endal kohustus tagada töökeskkonnas enda ja teiste ohutus (TTOS § 14 lg 1 p 5). Sisuliselt selline töökeskkond, kus ei ole võimalik tema enda ja teiste ohutust tagada, töötajale ei sobi.
Seega, kui antud olukorras on võimalik oht kolmandatele isikutele seotud töötaja terviseseisundi, töökeskkonna ja töökorralduse sobivuse hindamisega, siis on arstil õigus neid asjaolusid otsuse tegemisel arvestada.
Lugupidamisega
Sandra Kuus
nõunik | Töösuhete ja töökeskkonna osakond
6269 251 |
[email protected]
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn
626 9301 | http://www.sm.ee <http://www.sm.ee/et>
From: Karin Sarapuu <
[email protected]>
Sent: Monday, November 7, 2022 1:53 PM
To: Dana Kadanik <
[email protected]>; Sandra Kuus <
[email protected]>
Subject: küsimus terviskontrolli juriidilise aspekti kohta
Tere Dana,
lisan kirjasaajate reale kohe ka Sandra, kuna eelmisele küsimusele saime temalt vastuse:)
Palun juriidilisest aspektist hinnangut tervisekontrolli teostamisel töötervishoiuarstil nn kolmanda osapoolega arvestamise kohustusele. Küsimus siis eelkõige ohutusega arvestamist nt tervishoiutöötajate, lasteaiakasvatajate jm inimestega töötavate töötajate puhul - kui palju ja kas üldse on arstil õigus arvestada kolmanda osapoole ohutust pudutava teabega tervisekontrolli otsust vormistades?
Konkreetne juhtum puudutab tervishoiutöötajat (28-a.v. praegu hooldajana töötav, 2.k.-l õeks õppiva naine), kellel on vaimse tervise probleeme ( opioidsõltuvus-ja isiksusehäire, depressioon jm probleeme).
Sotsiaalministri määrus Töötajate tervisekontroll sätestab TTH arsti ülesanneteks:
1) hindab töötaja terviseseisundit;
2) hindab töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale;
3) selgitab välja töötaja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise.
Nn tavatervisekontrollides ei ole töötamist välistavaid tervisenõudeid sätestatud, TTOS alusel suunatakse tervisekontroll töötaja, kelle tervist või b negatiivselt mõjutada töökeskkonna OT või töölaad.
Kuidas peaks töötervishoiuarst käituma, kui tervisekontrollis saab talle teatavaks töötaja terviseinfo, millega seoses võib olla teoreetiline oht isikutele, kellega töötaja oma töös kokku puutub?
Ette tänades
Karin
Töötervishoiuarst
[email protected] <mailto:
[email protected]>
HeBA Clinic OÜ