Käskkiri

KANTSLERI KÄSKKIRI 21.12.2022 nr 112 -E Ametijuhendi kinnitamine Avaliku teenistuse seaduse § 52 lõike 2 ja Sotsiaalministeeriumi põhimääruse § 9 punkti 11 alusel 1. Kinnitan ametijuhendi nutika arengu toetamise osakonna strateegilise planeerimise juhi ametikohale (lisatud). 2. Käskkiri jõustub 16.01.2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  2 KINNITATUD kantsleri 21.12.2022 käskkirjaga nr 112 -E Lisa Ametijuhend Nimetus: strateegilise planeerimise juht Ala/osakond: nutika arengu toetamise osakond Otsene juht: nutika arengu toetamise osakonna juhataja Asendamine: nõunik Sotsiaalministeeriumi missioon Sotsiaalministeeriumi missioon on kujundada Eestis elukeskkond, kus inimestel oleks võrdsed võimalused inimväärseks eluks. Peame alati silmas, et meie tegevus on suunatud Eesti inimesele, kelle jaoks loome poliitikat ja teenuseid, mis on inimkesksed ja keskkonnasäästlikud. Eesmärk Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas toimib kaasaegne, erinevaid tasemeid hõlmav terviklik ja riigi pikaajalisest visioonist lähtuv strateegilise planeerimise süsteem. Peamised ülesanded ja mõõdikud Sotsiaalministeeriumi ja tema  korraldatud on arengukavade ja teiste strateegiliste valitsemisala strateegilise dokumentide koostamise ja uuendamise protsess; planeerimise protsessi juhtimine ja  kokku lepitud ministeeriumi ja valitsemisala arendamine ning sellelaadsete eesmärgid ja strateegilised tegevussuunad, millele tööülesannete koordineerimine tuginetakse arengukavade ja programmide ministeeriumis ning valitsemisalas koostamisel;  sisuekspertidele on tagatud nõustamine strateegilist planeerimist reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise osas;  koostöös finantsosakonnaga on korraldatud riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise protsess (sh ministeeriumi programmide koostamine);  läbi on viidud strateegilise planeerimise süsteemi analüüs ja pidev parendamine, sellekohased ettepanekud on esitatud juhtkonnale. Sotsiaalministeeriumi  tagatud on koostatavate dokumentide ja kehtivate tulemusvaldkondadega seotud teiste strateegiliste plaanide omavaheline kooskõla; tulemusvaldkondade arengukavade,  korraldatud on ministeeriumi esindatus nende programmide ja muudesse strateegiliste plaanide koostamisega seotud strateegiadokumentidesse töörühmades; Sotsiaalministeeriumi nägemuse  korraldatud on arvamuse andmine teiste esitamise korraldamine ministeeriumite poolt kooskõlastamisele saadetud strateegiadokumentide kohta.  3 Sotsiaalministeeriumi  koostöös finantsosakonnaga on korraldatud tulemusvaldkondade arengukavade Sotsiaalministeeriumi tulemusvaldkondade ja programmide, Vabariigi Valitsuse arengukavade ja nende programmide aruandlus; tegevusprogrammi ja Eesti 2035  korraldatud on valitsemisala sisendi andmine VV tegevuskava koostamise, seire ning tegevusprogrammi ja Eesti 2035 tegevuskava tulemusaruannete koostamise koostmise ning seire protsessi. korraldamine Välisvahendite strateegilise  tagatud välisvahendite planeerimine planeerimise nõustamine Sotsiaalministeeriumi pikaajalistest strateegilistest Sotsiaalministeeriumi haldusalas vajadustest lähtuvalt. Ministeeriumi tööplaani koostamise  tagatud on Sotsiaalministeeriumi ja haldusala ja selle täitmise seire korraldamine tööplaani koostamine ja selle kooskõla strateegiadokumentide, juhtkonna poolt määratud prioriteetide ja VV tegevusprogrammiga;  tööplaani koostamise protsess on korraldatud lähtuvalt kehtivatest nõuetest, juhtkonnaga kokkulepitud ajakavast ja otstarbekast tööaja kasutusest;  välja on töötatud ja rakendatud tööplaani täitmise seiresüsteem;  vajadusel on tellitud ja korraldatud töömugavust tõstvad tööplaani infosüsteemi arendused. Ministeeriumi teenistujate  toimub ministeeriumi uute teenistujate koolitamine nõustamine ja koolitamine ning jooksev nõustamine strateegilise planeerimise strateegilise planeerimise valdkonnas. valdkonnas Partnerite kaasamise korraldamine  asjakohased partnerid on strateegilise planeerimise strateegilise planeerimise protsessi protsessi kaasatud;  partnerite seisukohad on koondatud ning valdkondade ekspertidele kaalumiseks esitatud;  partnerid on informeeritud protsessist ja tehtud otsustest;  teiste valdkondade strateegiate kooskõlastusel on edastatud ja ministeeriumi asjakohastelt osapooltelt tagasiside koondatud. Muude osakonna tööks vajalike  vahetu juhi poolt antud tööülesanded on ülesannete täitmine eesmärgipäraselt ja korrektselt täidetud. Ametikoht panustab Eesti 2035 strateegilisse eesmärki „Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine), mida mõõdetakse järgmiste mõõdikutega: Mõõdik Algtase Sihttase 2035 Hea valitsemise indeks (Worldwide Valitsemise tõhusus – 1,2 Valitsemise tõhusus – ≥1,2 Governance) Õigusloome kvaliteet – 1,6 Õigusloome kvaliteet – ≥1,6 Arvamusvabadus ja Arvamusvabadus ja osalemine– 1,2 (2019) osalemine – ≥1,2  4 Usaldus riigi KOV – 56% KOV – 60% institutsioonide vastu Vabariigi Valitsus – 43%, Vabariigi Valitsus – 50%, (Eurobaromeeter) Riigikogu – 40% Riigikogu – 50% (2019) Positsioon globaalse kohalolu 89 (2019) ≤89 indeksi edetablis (Elcano globaalse kohalolu raport) Kohaliku omavalitsuste üksuste 25,24% (2019) > 25,24% kulude osakaal valitsussektori kuludes Töö tulemuslikkuse mõõdikud:  tööplaani täitmine;  juhi ja partnerite hinnang tehtud töö professionaalsusele ja hoolsusele. Teadmised, oskused ja kogemus edukaks tööks  Haridus- ja kvalifikatsiooninõuded: Kõrgharidus (soovitavalt riigiteaduse või avaliku halduse valdkonnas)  Töökogemus: Soovitav vähemalt 5-aastane töökogemus strateegilise planeerimise valdkonnas.  Põhiteadmised ja -oskused: o Riigi strateegilist planeerimist reguleerivate õigusaktide põhjalik tundmine ja oskus rakendada neid teadmisi praktikas; o riigieelarve protsessi ja tegevuspõhise eelarve põhimõtete tundmine ja oskus neid põhimõtteid rakendada; o head teadmised EL struktuurivahenditest ja muudest välisvahenditest ning nende planeerimise protsessist; o head teadmised projektijuhtimisest ja ajaplaneerimisest.  Keeleoskus: Eesti keele oskus vähemalt C1 tasemel, inglise keele oskus vähemalt B2 tasemel.  Isikuomadused ja hoiakud: Empaatilisus, analüütiline mõtlemine ja süsteemsus, algatusvõime, loovus ja sihikindlus uute lahenduste väljatöötamiseks ja elluviimiseks, iseseisvus, kohuse- ja vastutustunne. Tulemusele orienteeritus.