Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu kooskõlastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 24.11.2022 nr 2-1/2022/7229, [email protected] MKM/21-1386/-2K/ Meie 21.12.2022 nr 1.2-3/3928-2 Avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Täname Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avaliku teabe seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamisele esitamise eest. Muudatused on digiriigi arengus väga olulised, võimaldades uudse lähenemisena riigis ühtsetel alustel nõusolekuteenuse pakkumist ning samuti tagatakse õigusselgus riigi infosüsteemi toetavate süsteemide osas. Eelnõu välja töötamisel on arvesse võetud kaasatud osapoolte varasemalt väljendatud muresid ning leitud koostöös häid lahendusi. Olulise paindlikkusena saab vastavalt valdkondlikele erisustele iga asutus kaaluda eriseadustes ka erisuste tegemist või regulatsiooni täpsustamist, tagades konkreetses valdkonnas teenuse toimimise. Sotsiaalministeerium peab siiski vajalikuks eelnõu teatud aspektides täiendada, tagamaks parimal viisil inimeste andmete kaitse üldseaduse tasandil. Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel. Leiame, et üldregulatsioonis on olulisel kohal andmesaaja usaldusväärsuse kontroll. See tähendab, et riik ei tohiks andmeid jagada proaktiivselt andmesaajaga ja inimese võimalikku teadmatust ära kasutades ei saa andmeid andmesaaja, kelle puhul näiteks on hiljuti esinenud korduvaid ja olulisi andmelekkeid. Inimene ei pruugi nõusolekut andes olla probleemidest teadlik, küll aga peab riik selliste teadmiste olemasolul inimese andmeid kaitsma, keeldudes sellises olukorras andmesaajale nõusolekuteenuses andmete edastamisest. Eeltoodu ei tähenda, et inimene ei saaks kasutada oma õigust andmete edastamisele, kui ta seda soovib – viidatud juhul on see võimalik andmete edastamisega inimesele ning inimene saab neid edastada oma soovi kohaselt. Üles võib ka kerkida samadel põhjustel vajadus käimasoleva andmeedastuse lõpetamiseks. Näiteks võib selguda, et andmeid ei kasutata eetiliselt, tegemist on turva- või julgeolekuriskiga või esinevad muud olulised riskid inimese andmete edastamisel. Arvestada tuleb, et olles võimaldanud X-tee teenusele nõusolekuteenuse kasutamist, ei ole eelnõu kohaselt asutusel õigust valida, millistel andmesaajatel on võimalik teenust kasutada ja millistel mitte. Avaliku ülesande täitmisel tuleb ühe ja sama X-tee teenuse raames lähtuda andmesaajate võrdse kohtlemise põhimõttest. Sellest on võimalik teha erandeid ja kõrvale kalduda vaid seaduses ette nähtud põhjendatud juhtudel. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Õigus keelduda andmete edastamisest peab olema õigusaktis määratletud ning vastava aluse ette nägemine üldseadusega tagab inimeste andmete kaitse eesmärgil andmete edastamisest keeldumise rakendamise ja praktika ühtsuse kõikide asutuste üleselt. Peame seetõttu oluliseks lisada eelnõusse säte, mis võimaldaks andmeandjal keelduda andmete edastamisest andmesaajale andmesubjekti õiguste kaitse eesmärgil, kui andmesaaja on ebausaldusväärne, näiteks varasemate julgeolekuriskide või eetiliste vastuolude ilmnemisel või andmekaitseliste tagatiste puudumisel. Samuti peame oluliseks, et eriliigiliste või muude tundlike (näiteks maksuandmed) andmete puhul oleks andmeandja vastutaval töötlejal võimalik keelduda nõusolekuteenuse vahendusel andmete jagamisest tulenevalt nimetatud aspektidest, sealhulgas näiteks eetilistest või turvakaalutlustest lähtuvalt. Lisaks palume eelnõu seletuskirja täiendada, kuidas ning millise tehnilise piiranguga on nõusolekuteenuse lahenduses võimalik vältida olukorda, mille puhul lapseealised võiksid jagada nõusoleku alusel oma eriliigilisi andmeid ettevaatamatusest. Eriliigiliste või tundlike andmete puhul tuleb andmeandjal igakordselt uue andmekomplekti avamisel kaaluda täiendavaid meetmeid andmesubjekti kaitseks, luues piirangud andmete edastamisele eriseaduses. Samas võiks käsitlus selliste andmete nõusoleku vahendusel jagamiseks või jagamise piiramiseks olla toodud üldregulatsioonis või selle juurde lisatud seletuskirjas, tuues välja andmekaitselised tagatised ja sisaldades asjakohast mõjude analüüsi. Oluline on läbi andmekaitselise mõjuhinnangu ja loodavate tagatiste analüüsi hinnata, kas tagatised on andmesubjekti õiguste kaitseks piisavad. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada avaliku teabe seaduse nõusolekuteenuse regulatsiooni sättega, millega antakse andmekogu vastutavale töötlejale alus keelduda andmeedastusest või lõpetada andmeedastus andmesaaja osas, kes ei ole usaldusväärne ja kelle puhul on esinenud märkimisväärsed riskid. Inimesele on vastav teavitus konkreetsele andmesaajale andmeedastuse võimatuse või andmeedastuse lõpetamise kohta esitada näiteks läbi Eesti teabevärava. Inimese jaoks oleks tegemist sama kanaliga, mida ta nõusolekuteenuse kasutamiseks on juba kasutanud ning seega ei ole teabevärava kasutamine vastava teavituse esitamiseks liialt koormav ega vaja eraldi harjumisaega. Seletuskirjas on selgitatud, et nõusolekuteenusega liitumine ja seal erinevate andmekomplektide avamine (nö võime loomine) on andmeandja vastutavale töötlejale vabatahtlik. Peame piisava selguse tagamiseks oluliseks selle ka sõnaselgelt eelnõu tekstis välja tuua. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõuga lisatava avaliku teabe seaduse § 4310 lõige 2 järgmiselt: „(2) Lõikes 1 nimetatud süsteemiga liidestumine nõusoleku andmeedastuse süsteemi vahendusel andmete vahendamiseks ja selles erinevate andmekomplektide avamine on andmeandja vastutavale töötlejale vabatahtlik.“. Selgitame, et eelnõus toodud avaliku teabe seaduse § 4310 lõike 2 sõnastuse kohaselt tekib andmeandja vastutaval töötlejal ka põhjendamiskohustus avaliku ülesannete takistamise osas. Olukorras, kus eelnõu materjalides on rõhutatud, et tegemist on vabatahtliku liitumisega, ei ole selline halduskoormus põhjendatud. Samuti puudub vajadus viidatud sätte sõnastuses keeldumise sätestamiseks, kuna teenusega liitumine on vabatahtlik. Samuti palume täpsustada eelnõuga loodava avaliku teabe seaduse § 4310 lõike 3 sõnastust ja sisu kohalduvust teenuse osapoolte vahel. Seletuskirjast nähtuvalt on eelnõu sättega peetud silmas, et andmesubjekti jaoks on teenus ja andmete edastus tasuta, kuid käesoleval hetkel viitab säte kõigi nõusolekuteenusega tekkivate kulude katmisele andmekogu vastutava töötleja poolt.  3 Teeme seetõttu ettepaneku eelnõu täpsustada, sõnastades eelnõuga lisatava avaliku teabe seaduse § 4310 lõige 3 järgmiselt: „(3) Andmeedastuse nõusoleku süsteemis antud nõusoleku alusel isikuandmete edastamine toimub tasuta, kui seadus ei sätesta teisiti.“. Palume kaaluda, kas eelnõu või seletuskiri vajab täiendusi osas, mis puudutab teenuse toimimise tagamiseks tehtavate kulutuse katmist osapoolte vahel. Märgime, et eeltoodu valguses võivad Sotsiaalministeeriumi valdkonnas mitmed infosüsteemid oma mahult, ulatuselt ning eriliigiliste andmete sisalduse tõttu vajada nõusolekute alusel isikuandmete edastamise võimete loomiseks ning selle tagamiseks täiendavaid arendusi ja ka garantiisid seaduse tasandil. Arvestades, et tervishoiu valdkonnas on juba praegu väljendatud huvi teenuse vastu, siis peame oluliseks lisada juurde kohe ka eriseaduse muudatused. Palume eelnõu täiendada uue paragrahviga järgmises sõnastuses: "§ 4. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 41 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Avaliku teabe seaduse § 4310 lõike 4 alusel andmete edastamisega seonduva tasu suurused, tasu võtmise tingimused ja tasu võtmise arvutamise alused võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega.“. Täname, et olete eelnõu seletuskirjale lisanud rakendusakti kavandi, kus on täpsemalt avatud seaduse sätete sisu. on avatud termin „nõusolekuteenus“. Teeme ettepaneku mõistete toomiseks seaduse tasandile. Juhime tähelepanu, et rakendusakti kavandi §-s 7 reguleeritud nõusolekuteenuse lõppemine on rakendusakti kavandi §-s 1 sätestatud kohaldamisala ja 2. peatüki tõlgenduse kohaselt nõusolekute süsteemi lõpetamine andmesaaja või andmeandja avalduse alusel. Palume rakendusakti kavandi sõnastust täpsustada, et selle põhjal ei ekslikku muljet, eeldatavasti on silmas peetud konkreetse nõusoleku alusel avatud andmeedastusteenuse lõpetamist osapoole avalduse alusel,. Märgime, et samuti jääb ebaselgeks rakendusakti kavandi § 4 lõikes 2 andmeandja vastutavale töötlejale pandav kohustus kohandada oma infosüsteem tööks nõusolekuteenuse keskkonnas. Palume kaaluda selle sätte rakendusakti eelnõu kavandist välja jätmist või täiendamist, kuna esitatud sõnastuses ei avata kavandatava keskkonna ja kohustuse sisu üheselt mõistetavalt. Palume seletuskirja lisada viited andmeedastuse nõusoleku süsteemi andmekogu RIHA registreeringule ja kooskõlastusele ning eemaldada viide geenivaramu andmekogu registreerimise menetlusele RIHA-s, kuna see ei kirjelda eelnõus toodud andmeedastuse nõusoleku süsteemi andmekogu vastavust. Samuti peame oluliseks märkida, et kaalume ka Sotsiaalministeeriumi valitsemisala teistes eriseadustes nõusolekuteenuse rakendamiseks eriliigiliste isikuandmete osas erisuste loomise vajadust ning esitame vajadusel eelnõu menetlejale täiendavad ettepanekud edasise menetluse käigus. Tervitame nõusolekute lahenduse rakendamise võimaluse loomist ja toetame igati lahenduse vabatahtlikkuse alusel kasutuselevõttu.  4 Palume arvestada eelnõu seletuskirja ja sellele lisatud rakendusakti eelnõu kavandi osas esitatud ettepanekutega. Oleme valmis jätkuvas koostöös arutama avaliku teabe seaduse sätete täpsemaid sõnastusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Nele Labi 7153 479 [email protected] Taavi Annus 6269 244 [email protected] Raili Sillart 6269 747 [email protected] Ethel Bubõr 6269 738 [email protected]