Vastus pöördumisele

Rahandusministeerium Teie 09.12.2022 nr RIIGIKOGU/22- [email protected] 1520/-2T/ Meie 21.12.2022 nr 1.2-3/4155-2 Sotsiaalministeeriumi seisukoht käibemaksuseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõule (757 SE) Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 2-5/22-02567 edastame seisukoha käibemaksuseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (757 SE) kohta. Eelnõuga soovitakse toetada eraisikuid, sh eraõiguslikke juriidilisi isikuid, vähktõve ja muude pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimite soetamisel, et parandada vastava ravi kättesaadavust. Samuti nähakse eelnõuga ette ravimiseaduses uus toetuse liik, et käibemaksu ulatuses vähendada eraõiguslikel juriidilistel isikutel annetuste eest ostetud ravimite kulu. Pooldame meetmeid, mis aitavad kaasa ravimi hinna vähendamisele ja suurendavad ravi kättesaadavust Eestis. Võrreldes teiste meetmetega, mida kaaluda, on paraku eelnõuga kavandatavad meetmed liialt piiratud mõjuga vähiravis ja ei paranda üldse teiste raskete haiguste raviks vajalike ravimite kättesaadavust. Seetõttu Sotsiaalministeerium ei toeta eelnõud esitatud sõnastuses järgmistel põhjustel: 1. Eelnõu esitatud kujul vastuvõtmine tooks kaasa patsientide ebavõrdse kohtlemise ja looks ka ebavõrdsust annetustena kogutud ravimite eest tasutud käibemaksu vähendamisel. Eelnõust ei selgu, mille alusel on vähendatud käibemaksumäära kohaldamise meetme valikul kõikidest erinevatest rasketest haigustest välja valitud just vähktõbi ja muud pahaloomulised kasvajad. Näiteks lihasdüstroofia, tsüstiline fibroos ja mitmete muude, eelkõige lapsi mõjutavate, haiguste ravimiseks vajalike ravimite hankimisel kasutatakse samuti annetustena kogutud rahalisi vahendeid. Seetõttu ei ole põhjendatud ega otstarbekas kehtestada erinevatele ravimitele erinevat käibemaksumäära. Sotsiaalministeerium toetab ettepanekut alandada käibemaksumäära, kuid viisil, et alandatud käibemaksumäär kohalduks kõigile ravimitele ja võimalusel ka muudele käibemaksuseaduse § 15 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud määruses nimetatud kaupadele nagu näiteks meditsiiniseadmed. Meenutame, et kuni 2009. aastani oli käibemaksumäär ravimitele ja muudele eelviidatud määruses nimetatud kaupadele 5% praeguse 9% asemel. 2. Eelnõus ei ole hinnatud muudatuste sotsiaalset mõju, sh mõju tervishoiukorraldusele ja inimeste tervisele, ning muudatused ei pruugi tagada uute ravimite paremat kättesaadavust ka eelnõus ette nähtud patsientide sihtrühmale. Mööname ressursside puuduse esinemist uute ravimite ja harvaesinevate haigustega patsientidele vajaminevate ravimite võimaldamisel ravikindlustussüsteemist ning näeme vajadust ravirahastuse järjepidevaks suurendamiseks. Eelnõuga nähakse ette kehtiva käibemaksumäära alandamine vähktõve ja pahaloomuliste kasvajate raviks mõeldud ravimitele, mis ei ole kantud Eesti Haigekassa ravimite loetellu, sooviga seeläbi parandada ravimite kättesaadavust. Eelnõuga kavandatava Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 muudatuse kaudu ei pruugi siiski oluliselt paraneda ka annetuste kaudu selliste ravimite soetamine, kuivõrd annetuste kaudu soetatavate ravimite puhul puuduvad mehhanismid ravimite sisseostuhindade fikseerimiseks. Fikseerimata sisseostuhindade puhul on ravimi müügiloa hoidjatel võimalik alandatud käibemaksu võrra ravimite hulgimüügi sisseostuhinda tõsta ja hinnavõit võib jääda seetõttu saamata. Eesti Haigekassa sõlmib selle riski maandamiseks hinnakokkuleppe, milles fikseeritakse hulgimüügi sisseostuhind, millele lisandub käibemaks. Samuti rakendab Eesti Haigekassa võimalusel uute ning kallite ravimite kompenseerimiseks riskijagamise mudelit, mille korral Eesti Haigekassa maksab ravimitootjale ravimi hinna kogu ulatuses ainult juhul, kui see avaldab patsiendile varem kokkulepitud mõju. 3. Mõju Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa töökoormuse tõusule on eelnõus hinnatud lühiajaliseks ja mõjude ulatust neile väikeseks, kuid hindamata on jäetud mõjud Ravimiametile ning mõjude esinemise sagedus Sotsiaalministeeriumi ja Ravimiameti osas. Ravimiameti hinnangul tuleks eelnõukohast loodavat nimekirja ravimitest, arvestades eelnõus kirjeldatud menetlusprotseduuri, regulaarselt umbes üks kord kuus muuta. Kui Eestis ei turustata müügiloaga ravimit või Eestis ravimi müügiluba puudub, siis toimub ravimi hankimine raviarsti, raviasutuse või erialaorganisatsiooni taotluse alusel. Seega, müügiloata ravimi kasutamiseks on vajalik eelnevalt läbida müügiloata ravimi kasutamise loa taotluse menetlus Ravimiametis ning konkreetse ravimpreparaadi nimetus selgub sageli alles ravimi sisseveol Eestisse. Kui ravim ei ole veel eelnõukohaselt loodavasse nimekirja eelkirjeldatud põhjusel lisatud, ei oleks madalam käibemaksumäär sellistele ravimitele kohaldatav. 4. Eelnõus kirjeldatud käibemaksukompensatsiooni mehhanism kohtleb ebavõrdselt mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, millised on toetanud vajalike ravimite soetamist annetustena kogutud rahaliste vahenditega samuti oluliste haiguste raviks. Mõistame erinevate annetusfondide väärtust ning tänuväärset panust Eesti inimeste tervise eest seismisel, mistõttu peame õigeks kaaluda ühesuguseid toetusvõimalusi erinevate haigusseisunditega inimeste eest seisvate organisatsioonidele. 5. Eelnõukohane toetuse tasumine ei täida Eesti Haigekassa eelarve efektiivset kasutamist. Eesti Haigekassa peab tagama oma eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise ning hüvitama kindlustatud isikutele meditsiiniliselt efektiivseid ja seejuures kulutõhusaid ravimeid ja tervishoiuteenuseid. Kõik need tervishoiuteenused ja ravimid valitakse välja põhjalike menetluste tulemusena. Eelnõuga nähakse ette, et Eesti Haigekassa hüvitab, seejuures ilma kaalutlusõigust omamata, osa ravimite maksumusest, mille on soetanud erinevad eraõiguslikud isikud. Eesti Haigekassal ning ka tervise-ja tööministril puudub mistahes võimalus mõjutada seda , kas ravimit soetatakse mõistliku summa eest, kas ravimite toime on tõhus, kas diagnoos õigustab konkreetse ravimi kasutamist ja muud hindamiskriteeriumid, millest lähtutakse ravikindlustussüsteemist ravi hüvitamise otsuste tegemisel. Sellest tulenevalt ei pea me õigeks käibemaksu kompenseerimist ravikindlustuse vahenditest, kuivõrd see mitte ei suurendaks ravikindlustuse võimalusi ravimite kättesaadavust parandada, vaid vastupidi vähendaks seda. Käibemaks laekub riigieelarve üldtuludesse, mistõttu ka selle kompenseerimine peaks toimuma riigieelarve vahenditest, mitte sihtotstarbelise ravikindlustuse arvelt. Sotsiaalministeerium, Ravimiamet ja Eesti Haigekassa pooldavad meetmeid, mis aitavad kaasa kõikide ravimite hinna vähendamisele, et kliiniliselt efektiivsed, kulutõhusad ja taskukohase hinnaga ravimid jõuaksid kiiremini patsientideni. Hindame, et kuna ravimiseadus ei reguleeri ravimite hüvitamist, siis peaks sihtotstarbeline meede olema kehtestatud sihtotstarbelises regulatsioonis.  3 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister Lisaadressaadid: Riigikantselei Eesti Haigekassa Ravimiamet Maret Voore 6269 366 [email protected] Eda Loo-Suun 7153 475 [email protected]