Diane Sirelpuu
Eesti E-sigareti Kaupmeeste Liit Teie 14.11.2022 nr
[email protected] Meie 30.12.2022 nr 1.5-1.1/3783-2
Vastus E-sigareti Kaupmeeste Liidu avalikule
pöördumisele
Lugupeetud Diane Sirelpuu
Vastame E-sigareti Kaupmeeste Liidu avalikule pöördumisele, mille esitasite seoses
ettevõtjate esindusorganisatsioonile saadetud eitava vastusega e-sigareti ümarlaual
osalemise soovile. Vastus on koostatud täiendavalt 23. novembril Sotsiaalministeeriumis
toimunud kohtumisele E-sigareti Kaupmeeste Liidu esindajatega.
Selgituseks, 9. novembril toimunud ümarlaua eesmärk oli arutada kuidas noorte tubaka ja
nikotiinitoodete tarbimist ennetada ja vähendada. Arutelu eesmärk oli kaardistada olukord,
missugused sekkumised ja meetmed on juba kasutusel või planeeritavad erinevate osapoolte
poolt ning mis meetmeid on täiendavalt vajalik kasutusele võtta, et nikotiinitoodete tarbimist
ennetada ning vähendada. Ümarlaual arutelu on sisendiks Vabariigi Valitsusele esitatavale
tegevuskavale noorte nikotiinitarbimise ennetamiseks ja vähendamiseks. Tegemist ei olnud e-
sigareti regulatsioone arutleva avaliku ümarlauaga ja selle eesmärgiks ei olnud kuulata
erinevaid osapooli ja leida võimalused ohjata hoogsalt kasvavat maitsestatud e-sigareti turgu,
nii nagu ekslikult on pöördumises mainitud.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et WHO tubaka tarbimise leviku vähendamise raamkonventsiooni
osalised tunnistasid tubakatööstuse suureks ohuks ja kohustusid artikli 5 lõike 3 alusel
tubakatööstuse mõju vähendama. Eesti on ratifitseerinud raamkonventsiooni 2005. aasta
juulis ning see jõustus sama aasta 25. oktoobril. Raamkonventsiooni artikli 5 lõikes 3 on kirjas
järgmine „Tubaka tarbimise vähendamisel ning oma rahvatervise poliitika kehtestamisel ja
rakendamisel kaitseb konventsiooniosaline oma poliitikat tubakatööstuse ärihuvide ja teiste
seaduspäraste huvide eest riigi seaduse järgi.“ WHO tubaka tarbimise piiramise
raamkonventsiooni üheksanda istungijärgu otsuse kohaselt kutsuti konventsiooni osapooli
üles rakendama tubaka raamkonventsiooni ka nikotiini kohaletoimetamise süsteemide (inglise
keeles electronic nicotine delivery systems ehk ENDS), kuhu hulka kuuluvad elektroonilised
sigaretid, ja elektrooniliste mittenikotiini kohaletoimetamise süsteemide (inglise keeles
electronic non-nicotine delivery systems ehk ENNDS) puhul raamkonventsioonis olevaid
tööstuse sekkumise alaseid kaitse meetmeid (eelpool välja toodud raamkonventsiooni artikli 5
lõik 3).
Seega ei tohiks tubakakatööstus (soovituste ja Eesti seaduste kontekstis tubaka ja
tubakatoodetega seonduvate toodete tootjad sh ka nt e-sigarettide tootjad ja edasimüüjad) sh
nende poolt palgatud, rahastatud või nende huve esindavad või kaitsvad osapooled ja
esindajad osaleda otseselt või kaudselt tubakapoliitika kujundamises sh tubakapoliitika
arendamises, uuendamises, rakendamises või jõustamises kuna nende ärihuvid on selgelt ja
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
tugevalt vastuolus rahvatervise huvidega. Seejuures ei oma tähtsust kapitali päritolu ning ei
eelistata omamaist tootjat teistele. Sektori esindusorganisatsioon on aga just kirjeldatud
ärihuve Eestis esindav organisatsioon ning ka avalikus pöördumises on rõhutatud, et seistakse
oma töötajate ja tarbijate eest. Novembri alguses korraldatud ümarlaud oli aga teistsuguse
suunitlusega.
Märgite, et on soov ümber lükata valeinfo ning esitada omapoolne teadmine turust ning ollakse
sunnitud see edastama avaliku kirjana. Avalikus pöördumises on välja toodud, et
Sotsiaalministeerium väidab, et Eestis müüakse aastas üle 200 miljoni ühekordse e-sigareti,
mis on ettevõtjate hinnangul ebarealistlik ning tõendamata number.
Selgitame, et antud number on erinevate toodete koha esitatud toojate ja maaletoojate endi
poolt Euroopa Liidu andmete esitamise ühisportaali EU-CEG. Sotsiaalministeerium esitas
Eesti kohta maaletoojate esitatud müüginumbrid. Kui tootjate esitatud andmed aga ei vasta
tõele, tuleb tootjatel ja maaletoojatel endil esitada korrektsed andmed EU-CEG süsteemi, mitte
neid vaidlustada ajakirjanduse või avalike pöördumiste kaudu. Ametiasutused ettevõtjate
esitatud aruandeid muuta ei saa. Pöördumises on väidetud, et riiklikud ametkonnad pole
saatnud ühtegi infopäringut e-sigareti turumahu hindamiseks ettevõtetele ega kaupmeeste
esindusorganisatsioonile. Kohustus esitada müügimahtude kohta andmed on sätestatud
tubakaseaduses § 102 lg 2, mille kohaselt elektroonilisi sigarette või nende täitepakendeid või
elektroonilisi sigarette ja nende täitepakendeid võõrandamiseks Eestisse toov või neid Eestis
tootev ettevõtja on kohustatud esitama Terviseametile igal aastal järgmised andmed: toodete
müügimahud tootemarkide ja -liikide kaupa; teave eri tarbijarühmade, sealhulgas noorte,
mittesuitsetajate ja tavakasutajate toote-eelistuste kohta; kõnealuste toodete müügiviisid;
kokkuvõte mis tahes turu-uuringu kohta eespool nimetatud küsimustes ning selle tõlge inglise
keelde. Tegemist on seadusest tuleneva kohustusega müügimahtude teavitamisest.
Sotsiaalministeerium ise ei kogu teavet otse ega ka pöördu andemete saamiseks maaletoojate
või nende esindajate poole.
Eksitav on avalikus pöördumises toodud väide, et maitsestatud e-vedelikud on lubatud teistes
riikides, Eesti on justkui saar, kus need on keelatud, seetõttu on illegaalse ja maksuvaba
müügivõrgustiku tekkimine kiire.
Maitsestatud e-vedelikud on keelatud Soomes, Leedus, Taanis, Ungaris. 2023.a. algusest ka
Hollandis. Lätis on maitsestatud e-vedelike keeld läbinud parlamendis teise lugemise. Seetõttu
on eksitav väita, et Eesti maitsestatud e-vedelike keeluga kuidagi eristub. Oleme nõus, et
järelevalve vajab tõhustamist ning seda ka jätkuvalt tehakse, mis on aga paraku väga
ressursimahukas. Avalikus pöördumises mainitakse, et meil on kahju tõdeda, et puudub
kompetents musta turu tooteid eristada legaalsetest toodetest. Arusaamatuks jäävad selle
väite alused. Pöördumises on mainitud, et õuna- ja vahukommimaitselised tooted, millest
noored täna räägivad ning mida on filminud ja fotografeerinud erinevad meediaväljaanded, ei
ole pärit Eestist. Kõikidel pakenditel on teiste riikide hoiatussildid või need hoopis puuduvad,
turul liiguvad brändid, millel pole Eestis edasimüüjaid. Meediakajastuse alusel ei saa teha
üldistusi järelevalvet teostavate ametisikute teadmiste kohta.
Pöördumises on mainitud, et Euroopa Liidu riikides, sh Eestis ametlikult müüdavad 2ml tooted
peavad läbima laboritestid, mille sisu on nähtav Terviseameti süsteemis ning sisaldus on
kontrollitud. Toodete kohta esitatakse informatsioon tootjate poolt toote turule toomisel, mis
aga ei ole absoluutne kvaliteedi garantii. Paraku vajab tootjate ja maaletoojate poolt
parandamist ka toodetest teavitamise kvaliteet.
Nõustume pöördumises tooduga, et poliitikakujundamise aluseks peavad olema
teaduspõhised faktid ja uuringud. Mis tähendabki teaduspõhist lähenemist ning arvamusi nagu
näiteks „95% ohutum toode“ ei tohiks kasutada, sest tegemist ei ole tõenduspõhise
lähenemisega vaid arvamusega. Oleme rõhutanud, et maitsestatud tooted on atraktiivsed just
noortele ning soodustavad sõltuvusainete proovimist ning kinnistavad sõltuvuse teket, mis on
3
tänaseks tõenduspõhine väide. Atraktiivsete toodete jätkuv turul kättesaadavus muudab
igasuguse ennetustegevuse ebaefektiivseks. Ainult vanusekontrollimehhanism ei taga
soovitud tulemust, et noored toodete tarbimisega ei alustaks.
Rõhutate oma pöördumises, et tegelikult ei ole Eestis tehtud viimase viie aasta jooksul ühtegi
e-sigarettide tervisemõju hindavat uuringut, kuigi regulatsioone on muudetud iga aasta.
Nõuetekohaseid kemikaalide tervisemõju hindamise uuringuid ei ole vaja üle hinnata ning
tegemist oleks ka ebamõistliku ressursikasutusega. Uuringuid ei viida läbi riikide vaid teadus-
ja uurimisasutuste poolt. Regulatsioonide muutmise aluseks on just uued tõenduspõhised
andmed teadusuuringutest, mida ei pea iga riik uuesti ka läbi viima, sest kui tegemist on
tervisemõjudega, siis need sõltuvad kemikaalide toksikoloogilistest omadustest.
Pöördumises on viidatud King’s College London teadlaste analüüsile, mis tõdes, et
suitsetamisest aitab vabaneda e-sigaret. Nõustute uuringu läbiviinud teadlastega: kui valida
suitsetamise või e-sigareti vahel, siis pigem valige veipimine. Kui valida e-sigareti või värske
õhu vahel, siis värske õhk. Tubakaseaduse alusel reguleeritud toodete näol ei ole tegemist
suitsetamisest loobumise toodetega, vastavaid tooteid reguleeritakse meditsiiniseadmetena
või ravimitena. Suitsetamisest loobumise väidete kasutamine tubakaseaduse alusel
reguleeritud toodete puhul on eksitav. Mida aga kindlasti nimetatud uuringu järeldusena
toetame, et kui on valida e-sigareti ja värske õhu vahel, siis valida värske õhk ilma erinevate
tervist kahjustavate kemikaalideta.
Loodame, et eelnev andis selgituse, et Sotsiaalministeeriumil ei ole hetkel rutakalt üles võetud
seadusloomet, nii nagu pöördumises on väidetud ja õigusruumi muudatused saavad olema
tõenduspõhised. Kuna mainite, et sektori esindusorganisatsioon on jätkuvalt valmis avatud
aruteluks, siis ootame Teie ettepanekuid kuidas tootjad ja maaletoojad saaks nikotiinitoodete
tarbimist ennetada ja vähendada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heli Laarmann
rahvatervise osakonna juhataja
Aive Telling 715 3474
[email protected]