Perioodi 2021–2027 innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord

Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: SM Info Teema: [EIS] Kooskõlastamise tähtaeg on muutunud EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) algatatud kooskõlastamise tähtaega on muudetud. Uus tähtaeg on 20.01.2023 23:59 Kooskõlastamine algatati 30.12.2022 09:28 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e42ad407-d720-48a9-bba7-ab1fcc366eab?activity=1 Eelnõu toimik: MKM/22-1631 - Perioodi 2021–2027 innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e42ad407-d720-48a9-bba7-ab1fcc366eab Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Perioodi 2021-2027 innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskirja Lisa 3 Põhiõiguste harta Puuetega inimeste õiguste konventsioon (PIK) Põhiseadus (PS) Kontroll/ https://eur-lex.europa.eu/legal- kinnitus, vajadusel täiendav analüüs ja https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?leiaKehtiv content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET täiendavad nõuded TATis Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste Põhiõiguste PIK Põhiküsimused Harta artikkel Põhiküsimused õiguste konventsiooni artiklid on kaetud muu harta jaotis artikkel hulgas põhiseaduse ja all loetletud seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (EL harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. I jaotis - Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja PS § 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete Inimväärikus 1 16 "Väärikus" väärkohtlemise eest on üks EV Põhiseaduse alusprintsiipidest (artiklid 1-5) Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 16 Igaühel on õigus elule. Õigus PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja 3 14 Vabadus- ja isikupuutumatus isikupuutumatusele isikupuutumatusele. Piinamise ning Kaitse piinamise ja julma, ebainimliku või ebainimliku või alandava PS § 18 Kedagi ei tohi piinata, julmalt või 4 15 inimväärikust alandava kohtlemise ja kohtlemise või väärikust alandavalt kohelda. karistamise eest karistamise keeld PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja Riive puudub isikupuutumatusele. PS § 29 Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja Orjapidamise ja Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja 5 16 arvatud kaitseväeteenistus või selle sunniviisilise töö keeld väärkohtlemise eest asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. II jaotis Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise, Õigus vabadusele ja PS § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja „Vabadused” 6 16, 17 vägivalla ja väärkohtlemise eest turvalisusele isikupuutumatusele. (artiklid 6–19) Artikkel 17 – Isikupuutumatuse kaitse Era- ja perekonnaelu PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu 7 22 Eraelu puutumatus austamine puutumatusele. 1. Põhiseadus § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus 2. Isikuandmete kaitse seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1040120190 Riive puudub 11 PS § 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Õigus abielluda ja luua 9 23 Kodu ja perekonna austamine PS § 27 Perekond rahva püsimise ja perekond kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 40 Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja Mõtte-, mõttevabadus. südametunnistuse- ja 10 PS § 41 Igaühel on õigus jääda truuks oma usuvabadus arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs Sõna- ja teabevabadus 11 21 § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, informatsioonile arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kogunemis- ja § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata 12 ühinemisvabadus rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused Kunsti ja Riive puudub on vabad. 13 Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses teaduse vabadus ettenähtud piires autonoomsed. Õigus haridusele 14 24 Haridus § 37 Igaühel on õigus haridusele Kutsevabadus ja õigus § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida 15 27 Töö ja tööhõive teha tööd tegevusala, elukutset ja töökohta. § 31 Eesti kodanikel on õigus tegeleda Ettevõtlusvabadus 16 ettevõtlusega § 32 Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt Õigus omandile 17 kaitstud Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise Õigus varjupaigale 18 seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS Õigus kaitsele tagasisaatmise, § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist 19 18 Liikumisvabadus ja kodakondsus väljasaatmise või välja saata ega takistada Eestisse asumast. väljaandmise korral;  PS § 12 Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, III jaotis nahavärvuse, soo, keele, päritolu, „Võrdsus” usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. (artiklid 20–26) Võrdse kohtlemise seadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/1221020210 11?leiaKehtiv - ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et diskrimineerimist ei toimu. Võrdsus seaduse ees 20 12 Võrdne tunnustamine seaduse ees Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega Riive puudub inimeste ligipääsetavuse osas programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis Artikkel 3 - Üldpõhimõtted Konventsiooni põhimõtted on järgmised: (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu; (b) mittediskrimineerimine; (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus ühiskonnas; (d) austus erinevuste vastu ning puuetega Diskrimineerimiskeeld 21 5 Võrdsus ja mittediskrimineerimine inimeste tunnustamine inimeste mitmekesisuse ja inimkonna osana; Kultuuriline, usuline ja 22 (e) võrdsed võimalused; keeleline mitmekesisus Naiste ja meeste 23 6 Puuetega naised (f) juurdepääsetavus; võrdõiguslikkus Lapse õigused 24 7 Puuetega lapsed (g) meeste ja naiste võrdsus; Analüüs seletuskirjas lisas 1 (h) austus puuetega laste arenevate võimete (horisontaalsed põhimõtted "võrdsed Eakate õigused 25 vastu ning austus puuetega laste õiguse vastu võimalused", "sooline säilitada oma identiteet. võrdõiguslikkus" ja Artikkel 3 - Üldpõhimõtted "ligipääsetavus"). Artikkel 4 - Üldkohustused Artikkel 8 – Teadlikkuse suurendamine Artikkel 9 – Juurdepääsetavus Puuetega inimeste 26 30 Artikkel 19 – Iseseisev elu ja kogukonda integreerimine kaasamine Artikkel 20 – Isiklik liikumisvõime Artikkel 30 – Osalemine kultuurielus, vaba aja-, puhke- ja sporditegevustes Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku seadus Töötajate õigus olla (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?lei ettevõttes informeeritud 27 aKehtiv), mis reguleerib töötajate Riive puudub ja ära kuulatud usaldusisiku tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega. PS § 29 Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja Kollektiivläbirääkimiste tööandjate ühingud ja liidud võivad oma ja kollektiivse 28 õiguste ja seaduslike huvide eest seista Riive puudub tegutsemise õigus vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus. Õigus kasutada § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida 29 Riive puudub tööhõiveteenuseid tegevusala, elukutset ja töökohta. § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Kaitse põhjendamatu 30 Töövaidluste lahendamise korra sätestab Riive puudub vallandamise korral seadus. § 29 Töötingimused on riigi kontrolli all. Head ja õiglased 31 Töövaidluste lahendamise korra sätestab Riive puudub töötingimused seadus. PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema tervisele ja arengule. Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte 32 Riive puudub töötajate kaitse tööl IV jaotis „Solidaarsus” (artiklid 27–38)  Keeld kasutada laste tööjõudu ja noorte 32 Riive puudub Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. töötajate kaitse tööl Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad IV jaotis vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on „Solidaarsus” töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas (artiklid 27–38) vanema või tööinspektori luba. (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja- noorte-%C3%B5igused-ja-kohustused) PS § 27 Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Perekonna- ja tööelu 33 § 29 Eesti kodanikul on õigus vabalt valida Riive puudub tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. § 28 Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Sotsiaalkindlustus ja Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse 34 28 Küllaldane elatustase ja sotsiaalne kaitse Riive puudub sotsiaalabi hoolekannet. Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. Tervishoid 35 25 Tervishoid § 28 Igaühel on õigus tervise kaitsele. Riive puudub Võimalus kasutada üldist Ohuolukorrad ja humanitaarsed Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus - majandushuvi pakkuvaid 36 11 Riive puudub eriolukorrad https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005 teenuseid PS § 53 Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta Analüüs seletuskirjas lisas 1 on keskkonnale tekitanud. (horisontaalne põhimõte Keskkonnakaitse 37 DNSH[2] ja kliimakindluse ning EE2035 "keskkond/kliima") ja lisas 2 ("ei raames KeM ja RTK konsultatsioon. Nõuded kahjusta oluliselt" analüüs). TATis ja analüüs seletuskirjas. Tarbijakaitse 38 Tarbijakaitseseadus - https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS Riive puudub Õigus hääletada ja Euroopa Parlamendi valmise seadus - kandideerida Euroopa 39 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS Parlamendi valimistel PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab Õigus hääletada ja rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: kandideerida kohalikel 1) Riigikogu valimisega; 40 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus Riive puudub valimistel kohalikel 2) rahvahääletusega. valimistel PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja Õigus heale haldusele 41 29 Osalemine poliitilises ja avalikus elus kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja Riive puudub ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5 kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust. PS § 44 Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul V jaotis on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda „Kodanike tema kohta riigiasutustes ja kohalikes õigused” Õigustutvuda Sõna ja arvamusvabadus ning juurdepääs omavalitsustes ning riigi ja kohalike 42 21 Riive puudub (artiklid 39–46) dokumentidega informatsioonile omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. HMS § 37 lg 1 igaühel on õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda Euroopa 43 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv Riive puudub ombudsmani poole PS § 46 Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, Õigus esitada petitsioone 44 12 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab seadus Liikumis- ja elukoha § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, 45 20 Isiklik liikumisvõime Riive puudub valiku vabadus on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. § 13 - Igaühel on õigus riigi ja seaduse Diplomaatilisele ja 46 13 Juurdepääs õigusemõistmisele kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka Riive puudub konsulaarkaitsele välisriikides. PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes Õigus tõhusale asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või õiguskaitsevahendile ja 47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Riive puudub õiglasele kohtulikule § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja arutamisele isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. VI jaotis  PS § 15 Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes Õigus tõhusale asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või õiguskaitsevahendile ja 47 13 Juurdepääs õigusemõistmisele toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Riive puudub õiglasele kohtulikule § 20 Igaühel on õigus vabadusele ja arutamisele isikupuutumatusele. § 22 Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi Süütuse presumptsioon 48 13 Juurdepääs õigusemõistmisele olevana enne, kui tema kohta on jõustunud Riive puudub ja kaitseõigus süüdimõistev kohtuotsus. VI jaotis „Õigusemõistmi PS § 3 Riigivõimu teostatakse üksnes ne” (artiklid põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate 47–50) seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti Kuritegude ja karistuste õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi seaduslikkuse ja ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas 49 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub proportsionaalsuse põhiseadusega. Need piirangud peavad olema põhimõte demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 22 kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. PS § 23 Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla Mitmekordse anda ega karistada teo eest, milles teda kohtumõistmise ja 50 13 Juurdepääs õigusemõistmisele Riive puudub vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult karistamisekeeld süüdi või õigeks. [1] Täiendavalt analüüsima ei pea, kuid pead kontrollima ja kinnitama, et nõuet ei rikutaks. [2] DNSH ja kliimakindluse analüüsi juhised on punktis X  Rahandusministeerium Haridus- ja Teadusministeerium 29.12.2022 nr 18-3/2022/7921-1 Sotsiaalministeerium Keskkonnaministeerium Perioodi 2021–2027 innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord Austatud minister Esitame ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Perioodi 2021–2027 innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, TAIE juhtkomisjonile ning ettevõtete esindusorganisatsioonidele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) määruse eelnõu koos lisadega; 2) määruse seletuskiri; 3) riskihindamise tabel. Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus TAIE juhtkomisjon Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda Eesti Elektritööstuse Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti Puitmajaliit Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Toiduainetööstuse Liit Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit Eesti Meretööstuse Liit Mikk Vahtrus 625 6389 [email protected] 2 (2)  RISKIHINDAMINE MEEDE: Riskitaseme määramise eesmärgiks on leida, millised asjaolud muudavad meetmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. Erinevatele riskitunnustele antakse erinev arv punkte skaalal 0-3 sõltuvalt riskitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. Riskianalüüsi läbiviija võib lisada täiendavad riskifaktoreid, kui need on rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnev Kontrollikoht RISKIVALDKOND Kas elluviijal/toetuse saajal on strateegia/tegvuskava (vm dokument) korruptsiooni/pettuste/ebaseaduslike tegevuste vältimiseks ja ebaseaduslikest tegevustest teavitamiseks ja/või viiakse läbi vastavasisulisi koolitusi. Hinnata teadaoleva info kohaselt. Käskkirja alusel antava toetuse osas on võimalik infot küsida elluviijalt. Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda Korruptsioon ja huvide konflikt hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar. Juhul, kui asjaolu ei ole kirjeldatud, siis riskiskoori määramisel selgitada, millisele teadaolevale infole tugineti. Kas toetuste abil mõjutatakse riigi majandust ja konkurentsi lubamatul viisil, kuna tegemist võib olla riigiabiga ja/või vähese tähtsusega abiga (VTA) või grupierandiga hõlmatud riigiabiga. Riigiabi ja/või vähese tähtusega Kui tegemist on avatud taotlusvoorudega, siis saab anda abi esineminise kohaldumine hinnangu lähtuvalt juriidilisest isikust. Või hinnata kõrgema skooriga ja saata RÜ-le info, et selles valdkonnas info puudub. Info puudumisel hinda skooriga 3 ja lisa kommentaar Kas võib esineda topeltfianatseerimise võimalus - sarnaste meetmete (nii EL kui ka siseriiklike fondide) olemasolu võib kaasa tuua olukorra, et samale tegevusele/objektile küsitakse toetust mitmest finantsallikast. Kui on sarnaseid meetmeid, siis see siia kirja panna. RÜ- Pettuserisk - Topeltfinantserimine le on see oluline info selleks, et kavandada täiendavaid maandamismeetmeid. Kui kattuvaid meetmeid/tegevusi ei ole, siis ka kirjutada, kuidas infot saadakse. Näiteks selgitus tagamaks topeltfinantseerimise vältimist: toimub infovahetus teiste rahastajatega regulaarselt….(kuidas) Toetuse kasutamine ei ole Kas elluviija/toetuse saaja on kohustatud läbi viima läbipaistev ja/või ei toimu riigihankeid. konkurentsi ära kasutades. Kas käskkirjas kirjeldatud kriteeriumid/ määruse kriteeriumid (vastavus-, valiku- ja välistuskriteeriumid) Keskkonnamõjudega ei ole arvestavad "ei kahjusta oluliselt" põhimõtet (DNSH) ning arvestatud kas taristuinvesteeringutele on seatud nõue kliimakindluse tagamiseks. Hinnang „Madal“ – 0 kuni 5 punkti Hinnang „Keskmine“ – 6 kuni 11 punkti Hinnang „Kõrge“ – 12 kuni 15 punkti  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Perioodi 2021-2027 innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimus etmed riskantsemateks. Hinnatakse 4 tegurit. kitunnuse otsesest seosest konkreetse riskiga. n rakendamise käigus ilmnenud või neid ei ole eelnevalt välja toodud. Tabelis väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmel HINNANG 0 1 Risk puudub Madal risk Jah, on strateegia/ tegevuskava (või muu Toetuse saajal on dokument), kuid see pole efektiivne - strateegia/tegevuskava (või muu toimuvad küll aeg-ajalt selleteemalised dokument), kus on põhimõtted kirjas ja koolitused, kuid need pole regulaarsed. mida aktiivselt rakendatakse. Või TATi TATis (või TAT seletuskirjas) on koostaja/ toetuse saaja viib läbi viidatud korruptsiooniseadusele või regulaarselt selleteemalisi koolitusi. muude tingimustega on risk maandatud. Võib esineda grupierandiga hõlmatud Riigiabi/VTA/ grupierandiga hõlmatud riigiabi ja on järgitud grupierandi teatise riigiabi määruse alusel ei kohaldu. RA- esitamisega seonduvad l on olemas analüüs. protseduurireegleid, mis on sätestatud konkurentsiseaduse §-s 34². Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja siseriiklikke Hinnatavale meetmele sarnase sisuga toetusmeetmeid ja elluviija on riigiasutus EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja/või raamatupidamine toimub ei rakendata. tsentraalselt (RTK-s) ja on tagatud asutusesisesed täiendavad kontrollid kulude jaotamise osas. Elluviijad/toetuse saajad on Elluviijad/toetuse saajad on avalik- riigiasutused/riigi hallatavad asutused õiguslikud juriidilised isikud, kelle ja riigihangete läbiviijaks on eksperdid hangete läbiviimise eest vastutab vastav või riigiasutus (allasutus), kellele on riigiasutus, kellel on antud ülesanne antud vastav ülesanne. riigihangete läbiviimiseks Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et eelduslikult oluline negatiivne Meetme DNSH analüüsis on keskkonnamõju puudub, kuid on toodud tuvastatud, et oluline negatiivne välja soovitused keskkonnamõjude keskkonnamõju puudub (meede ei ennetamiseks, mis on nõudena mõjuta keskkonnaseisundit, nn pehme kehtestatud käskkirjas/määruses, meede). Projekti tasandil ei ole vaja välistamaks toetavate projektide vastuolu DNSH hindamist läbi viia. Pole DNSH põhimõttele. Vajalik ei ole tegemist taristuinvesteeringuga. projekti põhiselt DNSH hindamise läbi viimine. Pole tegemist taristuinvesteeringuga. KOONDHINNANG 7 021-2027 innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ väljatoodud riske võib kohandada vastavalt hinnatavale meetmele, kui see on vajalik. HINNANG 2 3 Max. Keskmine risk Kõrge risk SKOOR Selliseid põhimõtteid strateegias (või muus dokumendis) ei ole kirjeldatud või Mitteametlikud põhimõtted TAT koostajal puudub sellekohane info. eksisteerivad, aga need ei ole kirjas TATis (või TAT seletuskirjas) ei ole asutusesisestes dokumentides või 3 viidatud korruptsiooniseadusele või ei ole teadaolevalt on esinenud juhtumeid selgelt välja toodud tingimusi, millega viimase 2 aasta jooksul. saab vältida huvide konflikti ja korruptsiooni. Võib esineda riigiabi või VTA või grupierandina antav abi, kuid määruses Võib esineda riigiabi või VTA ja või seletuskirjas puuduvad juhised nende määruses (seletuskirjas) on selged hindamiseks (puudub analüüs või 3 juhised, kuidas ja millal seda hinnatakse puuduvad selged viited esinemise kohta) ning on hinnatud ergutava mõju aspekti. ning puuduvad hinnangud ergutava mõju aspekti osas Rakendatakse hinnatavale meetmele Rakendatakse hinnatavale meetmele sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke sarnase sisuga EL ja/või siseriiklikke toetusmeetmeid ja ei kasutata ühtset toetusmeetmeid, kuid kasutatakse ühtset infosüsteemi, mistõttu ei saa toetuse infosüsteemi ja rahastust on lihtne kasutamist lihtsalt kontrollida või ühtse 3 kontrollida esiatatud kuludokumendi infosüsteemi kasutamisel ei ole võimalik loetelu alusel (ei kasutata kontrollida dokumendipõhiselt kindlasummalist makset ega (kasutatakse kindlasummalist makset või ühikuhindasid). ühikuhindasid) Elluviijad/toetuse saajad on avalik- õiguslikud juriidilised isikud, kes viivad hankeid läbi iseseisvalt. Või Elluviijad/toetuse saajad on juriidilised Juriidilised isikud, kellel puudub isikud, kellel puudub riigihanke 3 riigihanke läbiviimise kohustus, kuid on läbiviimise kohustus õigusaktiga kehtestatud kohustus ostu/teenuse riigihangete registris avaldamine Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, Meetme DNSH analüüsis on tuvastatud, et esinevad olulised keskkonnariskid, et esinevad keskkonnariskid, mille mille maandamiseks on ette nähtud maandamiseks või ennetamiseks on ette leevendusmeetmed. Meetmest toetatavad nähtud leevendusmeetmed. Vajalik on tegevused on erinevad ning on risk, et on läbi viia projekti tasandil hindamine. meetme hinnang ei ole piisavalt detailne 3 Meetme tegevus hõlmab ühte objekti või välistamaks DNSH põhimõtetega samaliigilisi tegevusi. Tegemist ei ole vastuolu. Vajalik on projekti tasandil taristuinvesteeringuga, mille puhul on DNSH hindamine. Tegemist on nõutav kliimakindluse tagamise taristuinvesteeringuga, mille puhul on hindamine. nõutav kliimakindluse tagamise hindamine. Kokku skoor 15 keskmine risk  Selgitus riski hindamisel. Hinnatud Rakendamisel juba toimivad maandamistegevused ja -meetmed, mis SKOOR riskiskoori mõjutavad. Antud juhul on tegemist avatud taotlusvooruga ja meil puudub ülevaade potentsiaalsete taotlejate strateegiast/tegevuskavast korruptsiooni ennetamise ja huvide konfliktide teemal. Toetuse saaja on eraõiguslik juriidiline isik. Toetuse saaja poolt toetuse kasutamisel ei ole korruptsioon asjakohane (oleks sel juhul, kui toetuse saajaks oleks riigiasutus, sest korruptsioon seondub ametiisikute tegevusega). 1 Huvide konflikt on maandatud ka toetuse saaja tasandil, kuna ühendmääruse § 11 on kehtestatud ostumenetlusele kindlad reeglid, mis välistavad huvide konflikti. Kulude kontrollimise raames kontrollitakse, kas abikõlbulikkuse nõuded on täidetud. Määruse § 1 lg 4 tuvastatud, et tegemist on vähese tähtsusega abiga. 2 VTA teemal on seletuskirjas selgitused ja juhised hindamiseks. Sarnaseid meetmeid ei ole. Määruse § 12 lg 2 küsitakse taotlejalt teavet, et pole taotlenud toetust samal ajal teistest EL või RE allikatest 0 samale tegevusele. Täiendav selgitus seletuskirjas. Toetuse saajad on juriidilised isikud, kellel puudub riigihanke läbiviimise kohustus. 3 Määruses on kehtestatud nõuded § 25 lg 1 ja 2 vastavalt ühendmäärusele. Määruses on esitatud nõuded taotlusele § 12 lg 1 punkt 18, mille kohaselt peab taotleja kinnitama, et järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ 1 põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Täiendav selgitus seletuskirjas. 7  Ettepanekud riski maandamiseks ja kontrollifookuse suunamisel (täida, kui hinnatud skoor on 2 või 3) Määruse § 25 lg 1 viidatud ühendmääruse § 11 nõuetele. VTA teemal on seletuskirjas selgitused ja juhised hindamiseks. Määruses nõutav § 12 lg 2 taotleja kinnitus. Rakendusüksus kontrollib ja ennetab tegevuste võimalikku topeltrahastust. Määruses on kehtestatud nõuded § 25 lg 1 ja 2 vastavalt ühendmäärusele. Määruses on esitatud nõuded taotlusele § 12 lg 1 punkt 18, mille kohaselt peab taotleja kinnitama, et järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Täiendav selgitus seletuskirjas.  EELNÕU 16.12.2022 MÄÄRUS Perioodi 2021–2027 innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI- mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise 21.1.1.14 „Innovatsiooni- ja arendusosak“ elluviimiseks toetuse andmist. (2) Toetus panustab rakenduskava prioriteeti „Nutikam Eesti” erieesmärgiga (a) (i) „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ ja on suunatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavas 2021–2035“ nimetatud eesmärkide täitmisele. (3) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi Eesti 2035) sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisse ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 , millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. (4) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (5) Määruse alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (6) Määrust ei kohaldata Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele: 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008 jagu C 102); 2) vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; 3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L); 4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120); 5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920); 6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K); 7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka on-line reklaamindus) ja turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73); 8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu N 782); 9) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05) ning nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008 jagu B 06 ja B 091). (7) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ning juhendid tehakse kättesaadavaks Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). (8) Toetust antakse ja kasutatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus). § 2. Terminid (1) Arendusosak – sihtotstarbeline toetus § 6 lõikes 2 sätestatud tegevuse hankimiseks innovatsiooniteenuse pakkujalt, tegevuse elluviimiseks vajalike materjalide soetamiseks ning arendustöötaja palkamiseks. (2) Arendustöötaja – kõrge kvalifikatsiooniga töötaja, kellel on vähemalt kolmanda taseme haridust tõendav kraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning vähemalt viieaastane töökogemus asjaomases valdkonnas viimase kümne aasta jooksul. Doktoriõppe kestus asjaomases valdkonnas on võrdsustatud töökogemusega. Arendustöötaja ei tohi tegeleda müügitööga, olla taotleja juhtorgani liige, osanik või aktsionär ega olla vähemalt aasta varem alates taotluse esitamisest taotleja juures töölepingu või töövõtulepingu alusel töötav või tegutsev isik. (3) Innovatsioon – teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punktis 5 sätestatud tegevus. (4) Innovatsiooniosak – sihtotstarbeline toetus § 6 lõikes 2 nimetatud teenuse hankimiseks innovatsiooniteenuse pakkujalt. (5) Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkond – üks järgmistest Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 fookusvaldkondadest, milleks on digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja - teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused. (6) Nõustamine – individuaalne tegevus, mille käigus innovatsiooniteenuse pakkuja innovatsiooniosaku raames (edaspidi IOT) või innovatsiooniteenuse pakkuja arendusosaku raames (edaspidi AOT) pakub teenuse tellijale esitatud probleemi kõrvaldamiseks metoodilist, informatiivset või tehnilist teavet. Nõustamise tulemusena valmib IOT või AOT välja töötatud individuaalne lahendus tellija esitatud probleemi kõrvaldamiseks. Nõustamise lõppedes jääb IOT või AOT oskusteave IOT-le või AOT-le ning IOT või AOT annab nõustamistegevuse tulemi üle tellijale. Nõustamine ei ole taotleja ettevalmistamine taseme- või erialakoolituse eksamite sooritamiseks. (7) Projektiplaan – projekti kõiki aspekte hõlmav koonddokument, mis sisaldab projekti probleemipüstitust, eesmärki, meeskonna kirjeldust, tegevuskava, eelarvet, finantseerimiskava, riskianalüüsi, projekti eeldatavat tulemit ja selle rakendamist. (8) Vahendamine – vahendaja, maakleri ja kaupleja tegevus, kes viib kokku teenuse ja tehingu osapooli või korraldab äritehinguid teenuste või toodete loojate nimel, teenides sellelt tegevuselt tulu. (9) Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) lisa I artikli 2 punktides 1, 2 või 3 sätestatud kriteeriumitele (edaspidi VKE). § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on VKE konkurentsivõime suurendamine uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamise kaudu. Eesmärk saavutatakse teadmiste- ja tehnoloogiasiirde, intellektuaalomandi kaitse alase võimekuse kasvu ning koostöö tihendamise kaudu teadus- ja arendusasutustega, nõustamist ja insenertehnilisi teenuseid pakkuvate ettevõtjatega või eeluuringuid ning tootmis- ja tehnoloogiaalast nõustamist pakkuvate organisatsioonidega. (2) Toetuse andmise alaeesmärgid on: 1) toetada kontaktide loomist toetuse saaja ja innovatsiooniteenuse pakkuja vahel; 2) toetada innovatsiooniga seotud jätkutegevusi ning võimaldada VKE-l saada oma uuendusliku idee teostatavuse ja tasuvuse kohta teavet. (3) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1) toetustega toetatavad ettevõtjad; 2) teadusasutustega koostööd tegevad ettevõtjad. (4) Toetuse andmine panustab järgmiste meetmete nimekirja tulemusnäitajate saavutamisse: 1) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust; 2) VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta. (5) Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist ning horisontaalsete teemade arvestamist mõõdetakse toetuse andmisel järgmiste näitajatega: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivusse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest; 5) ressursitootlikkus. § 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 7 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Rakendusüksus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. § 5. Vaidemenetlus (1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. (2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusele esitatud vaide, mille lahendab rakendusasutus. (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi, tulemus- ja väljundnäitajate saavutamisse ning mis on suunatud taotleja jaoks uudse lahenduse arendamisele ning mille teostamiseks puuduvad taotlejal ressursid, teadmised, oskused või kogemused. (2) Toetatavad tegevused on: 1) akrediteerimine, sertifitseerimine, standardimine ja vastavushindamine; 2) metroloogiateenus; 3) patendi, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse õiguskaitsealane nõustamine, uuring ja registreerimine; 4) prototüübi valmistamine; 5) tehnoloogiliste komponentide arendus, testimine ja demonstreerimine; 6) tootekatsetuse ja tööstusliku eksperimendi korraldamine või üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 87 sätestatud uuringu läbiviimine; 7) toote- ja teenusearenduse tehnoloogiaalane nõustamine. (3) Lõike 2 punktis 7 nimetatud tegevust toetatakse sama lõike punktides 1, 2, 4, 5 ja 6 nimetatud tegevuste käigus. (4) Toetatakse tegevust, mis vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. (5) Toetust ei anta järgmistele tegevustele: 1) tasemeõppe, täienduskoolituse või õppereisi läbiviimine; 2) ärimudeli loomine, muutmine või täiendamine; 3) tootmiskorralduse, kvaliteedistandardi ja -juhtimise alane nõustamine; 4) disainilahenduse väljatöötamine ja juurutamine; 5) veebilehe ja e-poe loomine; 6) rutiinne tarkvara arendamine ja uuendamine; 7) ettevõtte siseste protsesside või teenuste arendamine; 8) kirjanduse või andmebaasi alusel teostatavus- või tasuvusuuringu läbiviimine; 9) turu-uuringu läbiviimine; 10) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad Euroopa Komisjoni teatise 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul” (ELT C 58, 18.2.2021, lk 1–30) III lisas sätestatud tingimustele; 11) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, mille prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam; 12) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud tegevus, välja arvatud tegevused, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete töötlemisega tegelevates jaamades ja olemasolevates jaamades, kui projektitegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga; 13) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda, välja arvatud tegevused, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades, kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga. § 7. Kulude abikõlblikkus ning nõuded innovatsiooniteenuse pakkujale innovatsiooniosaku ning arendusosaku raames (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15, käesoleva määruse tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks IOT-lt või AOT-lt vajalike sisseostetavate teenuste kulud vastavalt §-s 9 sätestatud piirmäärale ja osakaalule ning taotluse rahuldamise otsusele. (3) IOT on: 1) akrediteeritud isik või patendivolinik; 2) juriidiline isik, kellega on valdkonna eest vastutav minister sõlminud halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras halduslepingu riigietaloni labori ja metroloogia keskasutuse ülesannete täitmiseks; 3) standardimisorganisatsioon ja akrediteerimisasutus; 4) juriidiline isik, mis osutab insenertehnilisi teenuseid (EMTAK 2008 kood on 7112 inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine), millel on meeskond tööde teostamiseks ja mille antud tegevusala müügitulu toetuse taotluse esitamisele eelneval majandusaastal oli suurem kui 50 000 eurot; 5) riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruse nr 5 „Toetuse andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks” alusel toetust saanud tegutsev kompetentsikeskus; 6) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA asutus) teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 tähenduses; 7) väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 22. oktoobri 2014. a määruse nr 89 „Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimused” alusel toetust saanud äriühing; 8) õppeasutus, millel on Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard” alusel kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õigus (edaspidi kõrgkool). (4) AOT võib lisaks lõikes 3 nimetatutele olla ka juriidiline isik, millel on meeskond tööde teostamiseks ja mille antud tegevusala müügitulu toetuse taotluse esitamisele eelneval majandusaastal oli suurem kui 50 000 eurot ja mis osutab teenust järgmistes valdkondades: 1) infotehnoloogiaalane teenus (EMTAK 2008 kood 6201); 2) biotehnoloogiaalane teadus- ja arendusteenus (EMTAK 2008 kood 7211); 3) teadus- ja arendustegevus muude loodus- ja tehnikateaduste valdkonnas (EMTAK kood 7219). (5) Arendusosaku raames on täiendavalt abikõlblikud järgmised kulud: 1) arendustöötaja, kellega on sõlmitud tööleping, personalikulu vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktidele 1 ja 4, tingimustel, et arendustöötaja töötab taotleja juures vähemalt 0,2 töökoormusega, töötades projekti heaks minimaalselt 8 tundi nädalas töö asukohaga Eestis; 2) projekti tegevuste elluviimiseks vajalike materjalide kulu, mida kasutatakse projekti elluviimise jooksul ja mis ei ole materiaalne vara. (6) Arendustöötaja personalikulu maksimaalne määr on 50 protsenti ja materjalide kulu maksimaalne määr 25 protsenti kogu projekti abikõlblikust summast. (7) Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele: 1) tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu; 2) arendustöötaja personalikulud juhul kui arendustöötaja töötab taotluse esitamise ajal taotleja juures, täidetakse olemasolev töökoht või taotleja juures töötav töötaja asendatakse; 3) käibemaks; 4) muud kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. a. (3) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on innovatsiooniosakul maksimaalselt 12 kuud, arendusosakul maksimaalselt 18 kuud. Projekti abikõlblikkuse perioodi minimaalne kestus on innovatsiooniosakul ja arendusosakul neli kuud. (5) Toetuse saaja võib ühel korral taotleda lõikes 4 sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist maksimaalselt kuue kuu võrra mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkide ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks. (6) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale viimase väljamakse teinud. § 9. Toetuse piirmäär ja osakaal (1) Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on: 1) innovatsiooniosakul 7500 eurot; 2) arendusosakul 35 000 eurot. (2) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on: 1) innovatsiooniosakul 80 protsenti; 2) arendusosakul 70 protsenti. (3) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata. Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastatavaid või tagastamatuid toetusi. (4) Taotlejale VTA määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava toetusega ja käesolevas lõikes nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. (5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. (6) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine § 10. Nõuded taotlejale (1) Taotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse kantud VKE. (2) Taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõikele 2 ja järgmistele nõuetele: 1) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 2) taotleja juures töö- või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev isik, juhtorgani liige, osanik või aktsionär ei tegutse projekti abikõlblikkuse perioodil ega ole ühe aasta jooksul enne projekti abikõlblikkuse perioodi algust tegutsenud töö- ega võlaõigusliku lepingu alusel, juhtorgani liikmena, osanikuna või aktsionärina projektis teenust pakkuvas IOT-s või AOT-s; 3) kui IOT või AOT on teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA asutus) või kõrgkool, ei tohi taotlejas töö- või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev isik projekti abikõlblikkuse perioodil töötada ega olla töötanud ühe aasta jooksul enne projekti algust vastava TA asutuse või kõrgkooli struktuuriüksuses, mis osutab taotlejale projektis kirjeldatud teenust. § 11. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule vastama järgmistele nõuetele ja sisaldama järgmiseid andmeid ja kinnitusi: 1) taotluses sisalduv projekt peab panustama vähemalt ühe § 2 lõikes 8 nimetatud nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna eesmärkidesse; 2) taotleja ärinimi, äriregistri kood, käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku ja projektijuhi nimi ja kontaktandmed, aktsionäride või osanike andmed, põhitegevusala ning selle lühikirjeldus; 3) projekti aluseks oleva probleemi lühikirjeldus; 4) projekti nimetus, algus- ja lõppkuupäev, tegevus- ja ajakava, eesmärgid ja oodatavad tulemused, projekti maksumus ja taotletava toetuse summa; 5) hinnang projekti puutumuse kohta § 3 lõikes 5 toodud näitajatesse ning puutumuse korral tegevused, millega projekt nende näitajate edendamisse panustab; 6) taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga; 7) IOT või AOT esitatud hinnapakkumine projekti realiseerimiseks koos tegevuste lühikirjeldusega; 8) lähteülesanne ja selle alusel vähemalt kahe omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja omavahel võrreldavad hinnapakkumised koos tegevuste lühikirjeldusega juhul, kui tehingu summa käibemaksuta on võrdne ühendmääruse § 11 lõikes 3 sätestatud summaga või sellest suurem ning toetuse taotleja ei pea järgima riigihangete seadust. 9) asjakohane põhjendus, kui punktis 8 kirjeldatud hinnapakkumisi ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumust; 10) arendusosaku taotluses projektiplaan ning taotleja ja IOT või AOT poolt moodustatava projekti meeskonna liikmete elulookirjeldused; 11) innovatsiooniosaku taotluses taotleja ja IOT või AOT poolt moodustatava projekti meeskonna liikmete elulookirjeldused; 12) arendustöötaja kaasamisel arendustöötaja elulookirjeldus ning haridust või kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia või väljavõte Eesti hariduse infosüsteemist; 13) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 14) taotleja ja kontserni liikmete skeem rakendusüksuse vormil, kui taotleja kuulub kontserni ja andmed ei ole avalikult kättesaadavad; 15) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 10 toodud nõuetele; 16) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 17) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid; 18) kinnitus, et projekti elluviimisel järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. (2) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitab taotleja sellekohase teabe. § 13. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt. (2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest ning taotluste rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. (3) Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuse rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. (4) Innovatsiooniosakut ei saa taotleda taotleja, kes varasemalt on saanud innovatsiooniosaku toetust kaks korda. Arendusosakut ei saa taotleda taotleja, kes varasemalt on saanud arendusosaku toetust kaks korda. Toetuse andmise kordade määramisel arvestatakse käesoleva määruse ja ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruse nr 131 „Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ alusel makstud toetust. (5) Taotlejal ei tohi olla samaaegselt elluviimisel rohkem kui üks lõikes 4 nimetatud määruse alusel toetatav projekt. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 14. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni kümme tööpäeva innovatsiooniosaku taotluse esitamisest rakendusüksusele ja kuni 20 tööpäeva arendusosaku taotluse esitamisest rakendusüksusele. (2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. § 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui ta vastab §-s 10 sätestatud nõuetele. (2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud §-s 12 taotlusele sätestatud nõuded. (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ja taotlus ei vasta sätestatud nõutele. § 16. Arendusosaku taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Arendusosaku nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi ja nendes kirjeldatud projekte hinnatakse vastavalt valikumetoodikale, mille koostab rakendusüksus lähtudes lõikes 5 toodud valikukriteeriumitest, mis kooskõlastatakse rakendusasutusega. Valikumetoodika tehakse kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel enne taotlemise avamist. (2) Rakendusüksusel on õigus moodustada arendusosaku taotluse hindamiseks nõuandvaid valikukomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valikukomisjonide moodustamise ja koosseisu kooskõlastab rakendusüksus eelnevalt rakendusasutusega. (3) Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümne tööpäeva võrra. (4) Arendusosaku taotlust hinnatakse skaalal 0–4 ning taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. (5) Arendusosaku taotluse valikukriteeriumid ning nende osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele – koondhindest 50 protsenti; 2) projekti meeskonna pädevus ja võimekus viia ellu projekt ja projekti jätkutegevused – koondhindest 30 protsenti; 3) projekti kvaliteet (projekti realistlikkus, selgus ja tulemuste mõõdetavus) – koondhindest 20 protsenti; 4) projekti panus § 1 lõikes 3 nimetatud strateegia sihi eesmärkide ja Eesti 2035 näitajate saavutamisse – koondhindest 10 protsenti. § 17. Innovatsiooniosaku taotluse valikukriteeriumid Innovatsiooniosaku taotluses loetakse projekt toetuse saamise tingimustele vastavaks, kui esinevad kõik järgmised tingimused: 1) taotlus on kooskõlas § 1 lõikes 2 nimetatud rakenduskava prioriteedi ja arengukava eesmärkidega ja panustab §-s 3 sätestatud eesmärgisaavutamisse; 2) taotlus vastab määruses kehtestatud nõuetele; 3) taotleja vastab määruses kehtestatud nõuetele; 4) toetust kasutatakse § 6 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks 5) taotluses on kirjeldatud puutumus § 3 lõikes 5 toodud näitajatega. § 18. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud arendusosaku taotlus, mis vastab määruse nõuetele ning : 1) taotlus on § 16 lõikes 5 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50; 2) taotlus ei ole § 16 lõike 5 punktides 1–3 sätestatud arendusosaku valikukriteeriumis hinnatud hindega alla 2,00; (2) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud innovatsiooniosaku taotlus, mis vastab määruse nõuetele. (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) aruannete esitamise tähtajad ja kord. § 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme tegevuste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. § 20. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 1. (2) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 2 sätestatule. (4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele tekib pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Kui rakendusüksusel ei ole võimalik nimetatut tuvastada infosüsteemist või andmeallikast, esitab vastava teabe toetuse saaja. (5) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus vormistatakse lähtudes § 18 lõikest 3. (6) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja esitatud vastavasisulise taotluse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Lisaks ühendmääruse §-s 12 sätestatud juhtudele on toetuse saaja kohustatud viivitamatult taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui taotleja soovib muuta IOT-d või AOT-d. (3) Kui taotleja soovib muuta taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1–3 nimetatud asjaolusid, kontrollib rakendusüksus enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, vajadusel ka § 16 lõikes 5 või §-s 17 sätestatud projektide valikukriteeriumide alusel, kaasates vajadusel eksperte või valikukomisjoni. (4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (5) Rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise innovatsiooniosaku puhul kümne tööpäeva ja arendusosaku puhul 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. § 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks rakendusüksuse otsusega vastavalt ühendmääruse §-le 14 või § 37 lõikele 7 või kui: 1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist; 2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 3) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks, kuid hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks. 6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 23. Aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele rakendusüksusele projekti elluviimise kohta järgmised aruanded: 1) innovatsiooniosaku lõpparuande; 2) arendusosaku vahearuande juhul, kui projekti elluviimise periood on pikem kui 12 kuud, ja lõpparuande. (2) Aruannete vormid ja aruannetes esitatavad andmed kehtestab rakendusüksus. (3) Toetuse saaja esitab arendusosaku vahearuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt kuus kuud ja maksimaalselt 12 kuud. (4) Toetuse saaja esitab lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. (5) Projekti arendusosaku vahearuandes peavad olema kajastatud senised tulemused ja hinnang projekti edenemise kohta, sealhulgas tehtud tööd ning eesseisvad tegevused. (6) Projekti lõpparuanne sisaldab andmeid projekti elluviimise ja tulemuste kohta, sealhulgas tehtud töid, teavet horisontaalsete põhimõtete eesmärkidesse ja näitajatesse panustamise kohta ning hinnangut projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele. (7) Rakendusüksus kiidab vahe- ja lõpparuande heaks või lükkab tagasi 20 tööpäeva jooksul selle rakendusüksusele esitamisest. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. § 24. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetust makstakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 tasutud kulude alusel. (2) Toetuse maksmisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide (edaspidi kuludokumendid) alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega. (4) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa on minimaalselt 100 eurot. (5) Rakendusüksus menetleb kuludokumente kuni 20 tööpäeva alates kuludokumentide esitamisest. (6) Kui menetlemisel ilmneb kuludokumentides puudus, mida ei ole võimalik menetlemise tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks täiendava tähtaja. 7. peatükk Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused § 25. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud ÜSS2021_2027-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule; 2) vastab rakendusüksuse esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta; § 26. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus: 1) tulenevalt ÜSS2021_2027 §-st 24 teha toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli; 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega; 3) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise või edasiste maksete menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse § 33 lõikes 1 sätestatud juhul; 5) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud; 6) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 7) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisel; 8) teostada muid ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toiminguid. (2) Rakendusüksus täidab lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) edastab otsused toetuse saajale elektroonselt kolme tööpäeva jooksul ; 2) edastab taotluse, projektide seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse; 3) kontrollib projekti elluviimist; 4) teostab meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitab rakendusasutusele vastava ülevaate; 5) säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmed koos teabe ja vajalike lisadokumentidega kümne aasta jooksul alates viimasest üksikabi andmisest; 6) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruandluseks vajalikke andmeid; 7) koostab ja avalikustab toetuse andmise ja kasutamise ülevaated; 8) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest; 9) koostab meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust ning edastab aruande rakendusasutusele. 8. peatükk Finantskorrektsioonid § 27. Finantskorrektsioonid Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.  16.12.2022 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Perioodi 2021–2027 innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Määruse eelnõu (edaspidi määrus) abil viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise 21.1.1.14 „Innovatsiooni- ja arendusosak“ eesmärke. Meetme tegevustega panustatakse Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 nimetatud eesmärkide täitmisele ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõimekuse ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine” saavutamisele. Meetme tegevused aitavad saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihti „Eest majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“. Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ühissätete määrus) artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs on toodud seletuskirja lisas 1. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht on toodud lisas 3. Toetuse andmise eesmärk on Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE) konkurentsivõime suurendamine uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamise kaudu. Eesmärk saavutatakse teadmiste- ja tehnoloogiasiirde, intellektuaalomandi kaitse alase võimekuse kasvu ning koostöö tihendamise kaudu teadus- ja arendusasutustega ning nõustamise ja insenertehnilisi teenuseid pakkuvate ettevõtjatega, sealhulgas eeluuringuid ning tootmis- ja tehnoloogiaalast nõustamist pakkuvate asutustega. Toetuse andmise alaeesmärgid on: 1) toetada kontaktide loomist toetuse saaja ja innovatsiooniteenuse pakkuja vahel; 2) toetada jätkukoostööd toetuse saaja ja erinevate innovatsiooniteenuse pakkuja vahel ning võimaldada VKE-l saada oma uuendusliku idee teostatavuse ja tasuvuse kohta igakülgset rakendatavat teavet. Innovatsiooni- ja arendusosaku (edaspidi osakud) toetusskeeme rakendatakse selleks, et võimaldada VKE-l, millel endil sageli napib ressurssi innovatsiooniks (nt uute toodete, teenuste, tehnoloogiate, protsesside väljatöötamiseks või seniste oluliseks uuendamiseks), ligipääsu ettevõttevälisele vastavale teadmisele. Eesmärk on stimuleerida tihedamat koostööd VKE ja innovatsiooniteenuse pakkuja vahel. Selle lähenemise eeldus on arusaam, et ülikoolide jt teadmusasutuste ning ettevõtete koostööst tõusetub majanduslik kasu vastavale regioonile, kus koostöö aset leiab. Innovatsioonipartnerite ja ettevõtete koostööd stimuleerivate toetusmeetmete pikaajalisem eesmärk on kutsuda koostöötegijates esile käitumuslik muutus, mille tulemusel muudavad partnerid oma organisatsioonis seniseid protsesse. See saab toimuda õppeprotsessis ehk uute teadmiste ja kogemuste omandamise kaudu. Õppimise moment kaasneb osaku tüüpi toetusskeemis, kui koostööd asuvad tegema partnerid, kes varem pole omavahel koostööd teinud. Innovatsioonialastes projektides kaasneb alati risk, et projekti tulemusel selgub, et projekti edasiarendamine ei ole teostatav, tasuv või muudel põhjustel mõistlik või võimalik. Sealjuures ei saa alahinnata ka sellise teadmise ja kogemuse omandamist, kuivõrd sedagi kasutab ettevõtja oma äriprotsesside edasisel planeerimisel. Osakute meedet on rakendatud varem kahel eelmisel Euroopa Liidu struktuurifondide perioodil: perioodil 2007‒2013 innovatsiooniosaku toetus, perioodil 2014‒2020 innovatsiooni- ja arendusosaku toetus. Meetme edenemise kohta on läbi viidud kolm analüüsi1: 2014. a, 2018. a ja 2022. a. Viimase analüüsi põhilised järeldused on, et osakute meede on jätkuvalt populaarne ettevõtjate seas ning nii ettevõtjad kui ka innovatsiooni teenuse pakkujad leiavad, et meede on oluline VKE-de arenguks. Seetõttu on plaanis jätkata osakute toetusmeetmega ka uuel perioodil ilma suuremate muudatustega. Toetuse andmist on kavandatud ellu viia üle-eestilisena. Tegevusi rahastatakse jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Osakute eelarve on 8 240 000 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering (13% st 1 522 928) ja taotleja omafinantseering (17% st 2 008 500). Meedet rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Määrusega nähakse ette toetuse andmise tingimused ja määrusespetsiifilised toetuse andmise menetlusnormid, toetuse taotleja ja saaja õigused ning kohustused, rakendusasutuse ja -üksuse õigused ning kohustused. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). Määruse eelnõu koostasid rakendusasutuse majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik Mikk Vahtrus (e-post: [email protected], telefon: 625 6389) ja rakendusüksuse ettevõtluse ja innovatsiooni keskuse toetuse spetsialist Kristiina Niilits (e-post: [email protected], telefon: 738 6009). Määruse juriidilise ekspertiisi teostasid rakendusasutuse strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Nele Mals (e-post: [email protected], telefon 715 5806) ja riigiabi ekspert Anneli Schmiedeberg (e-post: [email protected], telefon: 639 7618) ning õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected], telefon: 639 7652). Määruse seletuskirja koostas rakendusasutuse majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik Mikk Vahtrus (e- post: [email protected], telefon: 625 6389). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 27 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 1 https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/uuringud-ja-analuusid 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 3. Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine 4. Taotluse menetlemine 5. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 6. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 7. Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 8. Finantskorrektsioonid 1. peatükk Üldsätted Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse kohaldamisala, toetuse andmise eesmärk ja tulemus, vaidemenetluse kord, määratakse rakendusasutus ja -üksus ning kasutatavad terminid. Määruse §-s 1 lõikes 1 sätestatakse, et määrusega viiakse ellu rakenduskava meetme „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise „Innovatsiooni- ja arendusosak“ eesmärke. Lõikega 2 luuakse seoses määrusega elluviidavate tegevuste ning rakenduskava prioriteedi „Nutikam Eesti“ erieesmärgiga (a)(i) „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“. Lisaks luuakse seos toetuse ja valdkondliku arengukava vahel, mille eesmärkide täitmisse toetus ja selle abil läbiviidavad projektid panustavad. Innovatsiooni- ja arendusosak panustavad „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021-2035“ üldeesmärki, kuna toetab VKE- de ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni teenuseosutajate vahel koostööd, mille tulemusena suureneb Eesti majanduse tootlikkus ning luuakse konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi. Lõikes 3 seotakse toetus riigi pikaajalise arengustrateegia ehk „Eesti 2035“ strateegilise sihiga „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Osakud panustavad ennekõike alamsihti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“, kuna meede toetab otseselt ettevõtetes teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja teadlaste ning ettevõtjate vahelist koostööd (vt ka käesoleva seletuskirja lisa 1). Ühtlasi sätestatakse, et toetuse panustab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete edendamisse. Lõikes 4 kehtestatakse, et määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi ning toetuse andmisel kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses nr 1407/2013 ja konkurentsiseaduses § 33 sätestatut. Lõikes 5 sätestatakse, et määrust ei kohaldata vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel, milleks on kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad; ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajandustoodete esmase tootmisega ning ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris juhtudel kui 1) abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule lastud toodete hinna või koguse alusel, 2) abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi esmatootjale. Lisaks ei kohaldata määrust vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikest 1 tulenevatel juhtudel, milleks on abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega; ning abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel. Lisaks sätestatakse lõikes 6 projektide tegevusvaldkonnad lähtuvalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK 2008), mille puhul määrust samuti ei kohaldata. Erinevalt vähese tähtsusega abi määrusest (§ 1 lõige 5), mis reguleerib ettevõtjate majandusvaldkondi, reguleerib § 1 lõige 6 projektide tegevusvaldkondi. Välistatud tegevusvaldkondadega hoitakse käesoleva määrusega järjepidevust eelmisel perioodil kehtinud osakute toetusmeetme määruses sätestatud välistustega. Täiendavalt on lisatud välistuste all kivi- ja pruunsöe kaevandamine ning nafta ja maagaasi tootmine ja toomist abistavad tegevusalad, et tagada toetuse kooskõla keskkonna- ja kliimaeesmärkidega. Lõikes 7 kehtestatakse taotleja või toetuse saaja ning rakendusüksuse vaheline teabe ja dokumentide edastamise kord. Teabe ja dokumentide edastamiseks kasutatakse struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonda, mis on määratud Vabariigi Valitsuse 31. juuni 2014. a määruse „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ alusel. E-toetuse keskkonna kaudu edastatakse toetuse kasutamisega seotud teave, toetuse saaja poolt esitatud kuludokumendid ja aruanded. Lisaks tehakse e-toetuse keskkonnas kättesaadavaks taotluse- ja aruandevormid ning juhendid. Paragrahvi viimases lõikes sätestatakse, et toetust antakse ja tuleb kasutada kooskõlas Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused”, mida lühendatult nimetatakse ühendmääruseks. Määruse §-s 2 selgitatakse määruse olulisemad terminid. Arendus- ja innovatsiooniosaku mõiste defineerimisel lähtutakse mõlemal juhul põhimõttest, et tegu on toetusega määrusega sätestatud innovatsiooniteenuste hankimiseks innovatsiooniteenuse pakkujalt. Suurim erinevus arendus- ja innovatsiooniosaku vahel seisneb selles, et arendusosaku korral toetatakse täiendavalt ettevõtjal arendustöötaja palkamist ja tegevuste elluviimiseks vajalike materjalide soetamist. Teisisõnu, võrreldes innovatsiooniosakuga on arendusosak suuremahulisem toetusmeede, mis võimaldab ettevõtjal ka osaliselt arendust sisemiselt ellu viia. Innovatsiooniosaku puhul on toetatud vaid innovatsiooniteenuse sisse ostmine. Selguse mõttes on defineeritud ka arendustöötaja mõiste. Arendustöötaja on kõrge kvalifikatsiooniga töötaja (näiteks teadur, insener, intellektuaalomandi kommertsialiseerija või muu arendamisega seotud töötaja), kellel on vähemalt kolmanda taseme haridust tõendav kraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning vähemalt viieaastane töökogemus asjaomases valdkonnas viimase kümne aasta jooksul. Doktoriõppe kestus on võrdsustatud asjaomase töökogemusega. Tagamaks et arendustöötaja võetakse tööle just projekti elluviimiseks, on täiendavalt selgitatud, et arendustöötaja ei tohi tegeleda müügitööga, olla taotleja juhtorgani liige, osanik või aktsionär ega olla vähemalt aasta varem alates taotluse esitamisest taotleja juures töölepingu või töövõtulepingu alusel töötav isik. Erinevalt innovatsiooniosaku taotlejast tuleb arendusosaku taotlejal lisaks taotlusele esitada ka projektiplaan, kus tuleb kirjeldada muu hulgas projekti probleemipüstitus, eesmärk, meeskond, tegevuskava, eelarve, finantseerimiskava, riskianalüüs, projekti eeldatav tulem ja selle rakendamine. Edukas projektiplaan väljendab projekti otsest panust ettevõtja äriprotsessidesse. Projektiplaan sisaldab taotleja jaoks paindlikkust tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel vastavalt taotleja vajadustele. Näiteks võib ettevõtjal olla vajadus kasutada arendusosakut mitme tegevuse finantseerimiseks, kuid mitte teha neid tegevusi paralleelselt või kattuvalt, vaid näiteks üksteisele teatud ajavahemike tagant järgnevalt, arvestades abikõlblikkuse perioodi maksimaalset võimalikku pikkust. Rakendusüksus sätestab projektiplaani maksimaalse soovitusliku mahu, mis rakendusüksuse senise kogemuse kohaselt on arendusosaku suurusjärgus toetuse taotlemisel optimaalne ega tekita asjatut halduskoormust. Tulenevalt rakenduskava tingimustest, peavad kõik poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ tegevused panustama nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadesse, sh osakud. Terminite all on selgitatud, et nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnad on Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021‒2035 järgmised fookusvaldkonnad: digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused. Fookusvaldkondade täpsem kirjeldus koos prioriteetsete alamsuundadega on toodud iga fookusvaldkonna teekaardis2. Osaku projektide puhul ei ole oluline, et ettevõtja põhitegevusala oleks üks fookusvaldkondadest, vaid et konkreetse projekti tegevus panustaks fookusvaldkonda. Näiteks, kui EMTAK koodi alusel metallitoodete tootmisega tegelev ettevõtja küsib toetust arendusosaku elluviimiseks, mille eesmärk on tuulegeneraatori valmistamiseks vajaliku komponendi arendamine või uue komponendi loomine, sobitub projekt nutika spetsialiseerumisega, panustades nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonda. Taotlemisel märgivad taotlejad, millis(t)esse nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda(desse) projekt panustab. Innovatsiooniosaku puhul kontrollib rakendusüksus esitatud andmete õigsust. Arendusosaku puhul hinnatakse eraldi projekti panust nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda(desse). Projektid, mis ei panusta ühtegi nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda, tunnistatakse nõuetele mittevastavaks ja rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Soovitatav on enne taotluse esitamist konsulteerida rakendusüksusega ja küsida eelhinnangut projekti vastavusest nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnale. Määruses on täpsustatud ka nõustamise ja vahendamise mõisteid. Vastav vajadus tuleneb eelnevate toetusmeetme rakendamise kogemusest, mil vastavad mõisted tekitasid taotlejates segadust. Täiendavalt on määruses defineeritud väike- ja keskmise suurusega ettevõtja ja innovatsiooni mõisteid, kasutades selleks üldisemaid Eesti või Euroopa Liidu definitsioone. Määruse §-s 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Toetuse eesmärk on Eesti VKE-de konkurentsivõime suurendamine läbi eelduste loomise uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamiseks. Toetatakse VKE-de ja innovatsiooniteenuse pakkujate koostööd, mille eesmärk on teadmiste- ja tehnoloogiasiirde, intellektuaalomandi kaitse alase võimekuse kasv ning koostöö tihendamine teadus- ja arendusasutustega ning nõustamise ja insenertehnilisi teenuseid pakkuvate ettevõtjatega, sealhulgas eeluuringuid ning tootmis- ja tehnoloogiaalast nõustamist pakkuvate asutustega. Taotlustes kirjeldavad ettevõtted konkreetsemalt, mis on nende projekti eesmärk, sh probleemi 2 https://www.hm.ee/et/taie-fookusvaldkonnad või arengutakistuse kirjeldus ning kuidas valitud vahendid (nt tehnoloogiasiire ülikoolist) selle probleemi lahendamisele kaasa aitab. Eesmärgi saavutamiseks on käesolevas määruses välja töötatud kaheastmeline osakute toetusskeem. Innovatsiooniosakuga toetatakse esmakordsete kontaktide loomist toetuse saaja ja innovatsiooniteenuse pakkuja(te) vahel ning arendusosakuga toetatakse jätkukoostööd, sh innovatsiooniosakuga võrreldes mahukamat koostööd. Kui innovatsiooniosaku kasutamise tulemusel on selgunud, et koostööprojektil on potentsiaali edasiarendusteks, saab selleks taotleda arendusosakut. Jätkutegevuste eeldus võib seega olla innovatsiooniosaku edukas kasutamine ja projekti tulemusel saavutatud teadmine projektiidee edasiarendamise potentsiaalist, kuid arendusosaku taotlemise kohustuslik tingimus ei ole varasem innovatsiooniosaku kasutamine. See tähendab, et VKE vajadus saada oma uuendusliku idee teostatavuse ja tasuvuse kohta igakülgset teavet ei pea tulenema innovatsiooniosaku projektist. Sammuti ei pea jätkutegevusi läbi viima sama teenusepakkujaga vaid tulenevalt ettevõtja vajadustest võib valida parima koostööpartneri jätkutegevuste elluviimiseks. Määrus panustab koos rakenduskava meetme teiste sekkumistega järgmistesse väljund- ja tulemusnäitajatesse: Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitajad Indikaator Ühik Baastase Vaheta Sihttase Andmeallika Mõõtmis- (2021) se (2029) s sagedus (2024) 1. Toetustega Ettevõtjad 0 80 400 SFOS, Üks kord toetatavad projektiaruand projekti ettevõtjad ed jooksul 2. Teadusasutu Ettevõtjad 0 40 200 SFOS, Üks kord stega projektiaruand projekti koostööd ed jooksul tegevad ettevõtjad Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitajad* Indikaator Ühik Baastase Sihttase Andmeallikas Mõõtmis- (2021) (2029) sagedus 1. Erasektori Euro 0 4 000 000 SFOS, projekti Projekti investeeringud, taotlus rahastamise mis täiendavad otsuse avaliku sektori tegemise ajal toetust või selle muutmisel 2. VKE-d, kellel Ettevõtjad 0 80 SFOS, Pärast on suurem projektiaruanded, projekti lisandväärtus Äriregister lõppemist töötaja kohta (ülejärgmisel aastal) *Tulemusnäitajate andmed sisestab RÜ. Vastavad tulemus- ja väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” näitajate passis. Vastavas dokumendis on toodud ka iga näitaja sihttaseme arvutuskäik. Juhul kui ühte indikaatorisse panustab mitu erinevat sekkumist, siis on toodud iga sekkumise kohta eraldi arvutuskäik. Võrreldes näitajate passiga ei ole kajastatud väljundnäitajat „toetatavad ettevõtted“, kuna väljundnäitaja „toetusega toetatavad ettevõtted“ juba sisaldab seda näitajat. Põhjus seisneb selles, et kuna ettevõtteid toetatakse vaid toetusega, siis ei saa need kaks näitajat erineda. Määruse rakendamisest saavad otsest kasu Eesti VKE-d, sekkumine aitab kasvatada nende teadmiste- ja tehnoloogiaalast võimekust ning luua alused tulevikus uudsete või oluliselt uuendatud toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamiseks. Täiendavat kasu saavad innovatsiooniteenuse pakkujad läbi teenuse osutamise ning kaasneva koostöökogemuse ja teadmiste kasvu. Projektid peavad arvestama ühissätete määruse artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega, mida mõõdetakse järgmise Eesti 2035 näitajatega: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivusse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest; 5) ressursitootlikkus. Toetuse taotlejad peavad analüüsima oma projekti tegevuste võimet kaasa aidata nimetatud horisontaalsete tegevuste eesmärkide saavutamisse ning kirjeldama taotluses, kas ja milliste tegevustega projekt panustab eesmärkide tagamisse. Juhul kui tuvastatakse projekti puutumus mõne horisontaalse põhimõttega, tuleb ka lõpparuandes kirjeldada, kuidas projekti käigus puutumust arvestati. Määruse §-s 4 nimetatakse meetme rakendusasutus ja rakendusüksus. Määruse rakendamisel täidab rakendusasutuse ülesandeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Määruse §-s 5 sätestatakse vaidemenetluse kord. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 kehtestatud korrale. Vaide lahendab üldjuhul rakendusüksus. Juhul, kui vaie on esitatud taotluse rahuldamise (§ 18), rahuldamata jätmise (§ 15 ja § 19), taotluse osalise või kõrvaltingimustega rahuldamise otsuse peale (§ 20), tegeleb vaide lahendamisega rakendusasutus. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Peatükk sätestab määruse raames toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, projekti abikõlblikkuse perioodi, toetuse piir- ja omafinantseeringu määrad ning nendega seotud tingimused. Määruse §-s 6 nimetatakse määruse raames toetatavad tegevused. Kõik tegevused, millele toetust antakse, peavad panustama määruse §-s 3 nimetatud näitajate saavutamisse ning olema taotleja jaoks uudse lahenduse arendamisele suunatud. Lõikes 2 on täpsustatud, millised on antud määruse mõistes abikõlblikud innovatsiooniteenused. Toetatavad tegevused võivad hõlmata erinevaid tegevusi, mis on suunatud toote, teenuse või tehnoloogia väljatöötamiseks, parendamiseks, sh toote-, teenuse- ja protsesside erinevatele nõuetele vastavusse viimiseks ja ka skaleerimiseks. Samuti on loetelu koostamisel arvesse võetud, et toetatavate tegevuste kaudu oleks võimalik arendada või täiustada erinevas arendusfaasis olevaid tooteid, teenuseid või protsesse, täites lisandväärtuse kasvatamise eesmärki. Oluline on, et toetatav tegevus oleks taotleja (soovitavalt siiski Eesti või maailma) jaoks uudse lahenduse arendamisele suunatud. Eelnevate osaku toetusmeetmete rakendamise kogemusest tulenevalt vajavad täpsustamist järgnevad tegevused:  teenusearenduse tehnoloogiaalane nõustamine – teenusearenduse mõiste sisaldub tootearenduse mõistes, mis on üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 86 sätestatud tegevus;  prototüüpide ehk tehnoloogiliste näidiste valmistamine võimaldab erinevates valdkondades luua proovitooteid, mudeleid, kontseptsioone, mis on täiesti uued või ka täiendatud, ja mida on võimalik tootmise eesmärgil kopeerida või millest on võimalik teha arendus- või tootmisprotsessi tarbeks ärilisi otsuseid. Prototüübi valmistamine võib endas sisaldada ka disainiteenust;  demonstreerimine on eelkõige katsetamine eesmärgiga tõestada toote, teenuse või tehnoloogia valmisolekut;  tehnoloogiline komponent on toote, teenuse või protsessi oluline osa, mis oma omaduste, nt kiirus, vastupidavus, turvalisus, kaudu määrab arendatava ja täiustatava toote, teenuse või protsessi ärilise väärtuse ettevõtte jaoks. Toetatakse uudse või täiustatud tehnoloogilise komponendi arendust, testimist ja demonstreerimist.  patendi, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse puhul on abikõlblikud vaid need tegevused, mis on vajalikud patendi jõustamiseks. Patendi, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse kehtivuse hoidmise tasud ei ole abikõlblikud. Lõikes 3 täpsustatakse, et nõustamine viiakse läbi eelmise lõike punktides 1, 2, 4, 5 ja 6 nimetatud tegevuse käigus, et suunata innovatsiooni- ja arendusosakute toetusi senisest veel enam läbi toote, teenuse ja tehnoloogia muutmise lisandväärtuse kasvatamiseks. Määruse raames ei ole võimalik teostada ainult toote-, teenuse- või tehnoloogiaalast nõustamist – nõustamistegevus peab olema otseselt seotud lisandväärtust loova arendustegevusega. Lõikes 4 täpsustatakse, et toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas EL ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega ning mis ei tekita olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikkel 17 tähenduses. Tegu on nn „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga, mille eesmärk on tagada, et ükski investeering või toetus ei tohi kahjustada oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist. Rakenduskava meetmete kontekstis on läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“ hindamine, mille tulemusena järeldati, et rakenduskava meede „Ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine/konkurentsivõimelise ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna tagamine“ ei kahjusta oluliselt ühtegi keskkonnaeesmärki, mõnede eesmärkide puhul tuvastati kaudne positiivne mõju. Käesoleva sekkumise analüüs on läbi viidud lisas 2. Analüüsi järeldusena leiti täiendavalt, et antav toetus ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke ning pigem omab kaudset positiivset mõju eesmärkide saavutamisele. Lõikes 5 on nimetatud tegevused, mida määruse raames ei toetata, kuivõrd need ei panusta määruse eesmärkide saavutamisse. Vajadus tuua eraldi välja mittetoetatavad tegevused tuleneb eelnevate osakute toetusmeetmete rakendamise kogemusest ja soovist, et toetust kasutataks võimalikul efektiivselt meetme eesmärkide täitmiseks. Võrreldes eelmise perioodi määrusega on lisatud mittetoetatavate tegevuste hulka ka rutiine tarkvara arendamine ja uuendamine, mis ennekõike sisaldab kas taotleja või teenuse pakkuja olemasoleva tarkavara arendamist, täiustamist või uuendamist. Infotehnoloogia valdkonna projektidel on soovituslik lähtuda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse koostatud juhisest „Tehnilise valmisoleku taseme määramine IT-projektides“3. Täiendavalt on täpsustatud, et ettevõtte sisesed protsessid või teenuste arendamine ei ole abikõlblik. Meetme eesmärk on toetada ettevõtte toote või teenuse arendamist, mis on suunatud väljapoole ettevõtet. Ettevõtte siseste protsesside ja teenuste arendamiseks on olemas teised toetusmeetmed, näiteks ettevõtluse ja infotehnoloogiaministri määruse nr 65 alusel antav „Ettevõtete digipöörde toetuse“. Lisaks sätestatakse täiendavalt, et toetust ei saa kasutada tegevustele, millel on kahjul mõju keskkonna ja kliima eesmärkidele, näiteks fossiilkütustega, prügilate, jäätmepõletustehaste jms seotud tegevustega, millel on otsene kahjulik mõju keskkonnale. Välistuste eesmärk on tagada toetatavate tegevust kooskõla „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Määruse §-s 7 kehtestatakse toetuse abikõlblikud kulud ning nõuded innovatsiooniteenuse pakkujale innovatsiooniosaku ning arendusosaku raames. Esiteks sätestatakse üldiselt, et kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15, käesolevas määruse tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Lõikes 2 sätestatakse abikõlblikud kulud. Abikõlblike kulude puhul lähtutakse jällegi meetme eesmärkidest ja toetatavatest tegevustest. Innovatsiooni- ja arendusosaku puhul on abikõlblikud sisseostetavate teenuste kulud, mis on kooskõlas määruse § 6 lõikes 2 toodud tegevuste elluviimisega ning mis on hangitud määruses defineeritud innovatsiooni- või arendusteenuse osutajalt. Piiritlemaks, keda antud määruse puhul on silmas peetud innovatsiooniteenuse pakkujana, on lõikes 3 ja 4 loetletud võimalikud innovatsiooniteenuse pakkujad innovatsiooniosaku ja arendusosaku raames. Arendusosaku puhul on täiendavalt lubatud infotehnoloogiaalaste teenuste, biotehnoloogiaalaste teadus- ja arendusteenuste ning teadus- ja arendustegevusega muude loodus- ja tehnikateaduste valdkonnas tegutsevad teenusepakkujad, kelle toetuse taotlemisele eelneval majandusaastal oli müügitulu suurem kui 50 000 eurot. Müügitulu kontrollitakse äriregistri andmete alusel st taotleja ei pea esitama lisateavet. Juhul, kui taotluse esitamise tähtaeg on enne eelmise aasta majandusaasta aruande esitamise tähtaega, vaadatakse sellele eelnenud aasta müügitulu. Näiteks, kui taotlus esitatakse 2023. a märtsis ja teenusepakkuja pole 2022. a majandusaasta aruannet esitanud enne tähtaeg (30.06.2023), kontrollitakse 2021. a majandusaasta aruande andmeid. Teenusepakkujate määratlemisel on lähtutud tegevustest, nende eesmärgist ning asjaolust, et nimetatud tegevusi saavad osutada innovatsiooniteenuse pakkujad, sh on oluline, et VKE-d 3 https://www.eas.ee/wp-content/uploads/2021/06/EAS_TRL_A4-IT-1.pdf teeksid koostööd kvaliteetsete teenusepakkujatega. Teenusepakkujate kvaliteedi tagab nende oma valdkonna seadusele (nt TA-asutused), standardile (kõrgkoolid) või teistele nõuetele (nt nõuded patendivolinikule, akrediteerimine) vastamine. Akrediteeritud isik on katse-, kalibreerimis- ja taatluslaborid, inspekteerimisautus ning toote, personali ja juhtimissüsteemi sertifitseerimisasutus, kasvuhoonegaaside heitkoguste ja EMAS tõendamisasutus või võrdluskatsete korraldaja, kes on akrediteeritud riigi poolt tunnustatud ja asjakohaste rahvusvahelistele standardite nõuetele vastav akrediteerimisasutuse poolt. Teenusepakkujate osas, kellele ei sätestatud oma valdkonna kvaliteeti kirjeldavaid nõudeid, kehtestab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus nõuded (nt juriidiline isik, mis osutab nõustamisalaseid teenuseid). Ühtlasi koostab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus nimekirja teenusepakkujatest, kes määruses toodud tingimustele vastavad, lihtsustades sellega ettevõtjatel teenusepakkuja otsimist ja valimist. Arendusosaku puhul on täiendavalt abikõlblikud arendustöötaja personalikulud ja materjalide kulu. Arendustöötaja töökoht peab asuma Eestis – personalikulu rahastamisel lähtub rakendusüksus vastava valdkonna palgatasemest, kasutades selleks avalikke ja kättesaadavaid andmeid, näiteks Statistikaameti palgaandmeid. Arendustöötaja palkamine ei ole abikõlblik olemasolevate töökohtade täitmiseks, olemasolevate töötajate asendamiseks ega olemasolevate töötajate palgakuluks. Arendustöötaja töökoht tuleb luua pärast taotluse esitamist, kuna tegevused, mis on tehtud enne taotluse esitamist, ei ole abikõlblikud. Arendustöötaja palgakulu kui abikõlbliku kulu võimaldamisega luuakse eeldus, et ettevõttes kasvavad teadmised ja oskused arendustegevuste hilisemaks iseseisvaks läbiviimiseks. Arendustöötaja palgakulu maksimaalne määr projekti abikõlblikust summas on kuni 50% tagamaks, et projektis jääb vahendeid ka teenuste sisseostmiseks ja/või vajalike materjalide soetamiseks. Minimaalselt peab arendustöötaja töötama taotleja juures 0,2 töökoormusega, töötades projekti heaks minimaalselt 8 tundi nädalas. Arendustöötajaga peab taotleja sõlmima töölepingu. Töövõtuleping või võlaõiguslik lepingu alusel töötamine on sisuliselt samamoodi teenuse sisseostmine ning ei annaks taotlejale lisandväärtust, mis kaasneks püsiva arendustöötaja töökoha loomisega. Materjalide puhul peetakse silmas toorainet katsetuste-eksperimentide tarvis, loodava prototüübi osiseid, materjali, mis kasutatakse ära projekti tulemi loomiseks projekti jooksul. Materjalide alla ei kuulu põhivara soetamine, sh vahendite ja seadmete soetamine. Lõikes 5 määratakse, et abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele sellised kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised. Abikõlblike kulude hulka ei arvata ka tehinguid seotud isikute vahel. Seotud isikute määratlemisel lähtutakse tulumaksuseaduse §-st 8, mille põhjal käsitletakse seotud isikutena muu hulgas järgmisi isikuid:  ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;  juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;  isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;  juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;  isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;  juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud. Seotud isikute piirang on käesoleva määruse kontekstis oluline tehingute puhul taotleja ja teenusepakkuja vahel, kes tulumaksuseaduses sätestatud tingimustel ei tohi olla omavahel seotud. Vastasel korral ei ole tehingute kulud käesoleva määruse alusel abikõlblikud. Täiendavalt rõhutakse, et käibemaks on igal juhul abikõlbmatu. Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses piisavalt detailselt kirjeldatud. Määruse §-s 8 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. aastal. Taotleja ei tohi projektiga seotud tegevustega alustada ega võtta kohustusi nende tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. Innovatsiooniosaku maksimaalne abikõlblikkuse periood on 12 kuud, arendusosakul maksimaalselt 18 kuud. Projekti abikõlblikkuse perioodile on seatud minimaalne kestus 4 kuud, vähendamaks projektide ebaõnnestumise riski, kuna senise praktika kohaselt on mitmed ettevõtjad hinnanud üle enda võimet läbi viia arendusprojekte. Toetuse saajal on õigus taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud asjaolud, ja seda tingimusel, et saavutatav tulemus haakub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks. Projekti kestvust on võimalik pikendada üks korda ning maksimaalselt kuue kuu võrra. Seega koos pikendamisega võib üks innovatsiooniosaku projekt kesta maksimaalselt 18 kuud ja arendusosaku projekt 24 kuud. Projekt on lõppenud siis, kui on täidetud järgmised kaks tingimust: 1) rakendusüksus on kinnitanud projekti lõpparuande ja 2) rakendusüksus on toetuse saajale teinud viimase väljamakse. Määruse §-s 9 sätestatakse toetuse piirmäär ja osakaal. Meetme „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ kogumaht Euroopa Regionaalfondi vahenditest on 94 miljonit eurot, millest käesoleva määruse kehtestatava sekkumise elluviimiseks on ette nähtud 8 240 000 eurot. Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on 7500 eurot innovatsiooniosaku ja 35 000 eurot arendusosaku kohta. Innovatsiooniosaku maksimaalset toetussummat on võrreldes eelmise perioodiga tõstetud 1500 euro võrra, tulenevalt kiirest inflatsioonist. Arendusosaku maksimaalne maht on säilitatud, kuna eelmise perioodi meetme statistika näitas, et enamasti maksimaalset toetussummat ei taotleta ning suuremamahulisteks projektideks sobivad teised toetusmeetmed (näiteks rakendusuuringute programm või tootearenduse toetus) paremini. Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on innovatsiooniosakul 80% ja arendusosakul 70%. Taotleda võib väiksemat summat kui maksimaalne summa. Juhul kui projekti abikõlblikud summad ületavad toetuse piirmäärasid, määratakse maksimaalne toetuse summa ning ülejäänud kulud katab toetuse taotleja. Omafinantseeringu all ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastatavaid või tagastamatuid toetusi. Antud paragrahv sätestab ka vähese tähtsusega abi määrusest tulenevad piirangud ettevõtjale. Vähese tähtsusega abi piirsumma on 200 000 eurot jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta kohta kokku. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. Ettevõtjad on omavahel seotud, kui: a) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust; b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest; c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale; d) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust. Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on punktides a–d kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Ühtlasi arvestatakse vähese tähtsusega abi andmisel VTA määruses sätestatud kumuleerimisreegleid. 3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale ja taotlusele Peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse taotlemine ja millistele nõuetele peab vastama taotleja ja taotlus. Määruse §-s 10 kehtestatakse nõuded taotlejale. Vastavalt määruse tingimustele saab toetuse taotlejaks olla väikese või keskmise suurusega ettevõtja, kuna osaku-tüüpi toetusmeetmete sihtrühm on vastavalt meetme eesmärkidele ja toimimisloogikale VKE. Lisaks ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud tingimustele ei tohi ka taotleja üle valitsevat mõju omava isiku suhtes olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust. Täiendavalt seatakse tingimused, mis välistavad otsese seose taotleja ja teenuse pakkuja vahel. Taotleja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel töötav isik, juhtorgani liige ei tohi olla töötanud projekti kestuse ajal ega ühe aasta jooksul enne projekti algust IOT-s või AOT-s. Juhul kui IOT või AOT puhul on tegemist TA asutuse või kõrgkooliga, ei tohi taotleja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel töötav isik olla töötanud projekti kestuse ajal ega ühe aasta jooksul enne projekti algust vastava TA asutuse või kõrgkooli struktuuriüksuses, mis osutab taotlejale projektis kirjeldatud teenust. Näiteks, kui teenuse pakkujaks on Tartu Ülikooli Füüsika Instituut ning taotleja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel isik, juhtorani liige, osanik või aktsionär töötab samal ajal või aasta enne projekti algust Tartu Ülikooli Keemia Instituudis, siis esimese tingimuse kohaselt ei vasta taotleja määruse tingimustele ning ei saa antud teenuse pakkujalt teenust tellida. Samas, kuna Tartu Ülikool on TA asutus, siis kehtib talle teine tingimus ning kuna Füüsika Instituut ja Keemia Instituut on erinevad Tartu Ülikooli struktuuriüksused, siis ei ole teenuse pakkuja ja toetuse taotleja vahel otsest seost. Määruse §-s 11 kehtestatakse, et taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid. Määruse §-s 12 sätestatakse nõuded taotlusele. Esitatud taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Lisaks peab taotluses elluviidavad tegevused panustama vähemalt ühte § 2 lõikes 8 nimetatud nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda ja selle eesmärkidesse. Antud paragrahv sätestab ka taotlusele lisatavad andmed ja dokumendid. Esitatavad andmed koosnevad määruses loetletud taotleja ja projekti andmetest, taotleja taotlusele eelnenud kvartali bilansi ja kasumiaruande andmetest, projekti lühikirjeldusest, innovatsiooni- või arendusteenuse hinnapakkumisest koos tegevuste lühikirjeldusega. Hinnapakkumine küsitakse taotluse esitamisel selleks, et taotleja oskaks realistlikult hinnata projekti eelarvet ning kestvust ning oleks saanud esmase tagasiside teenusepakkujatelt projekti elluviimise realistlikkuse osas. Alates 20 000 euro suuruste tehingute puhul tuleb esitada lähteülesanne ja selle alusel koostatud vähemalt kaks sõltumatut ja omavahel võrreldavat hinnapakkumist. Pakkujad on sõltumatud, kui nende osanikud, aktsionärid, liikmed või juhtorgani liikmed ei oma osalust üksteise äriühingus ega kuulu üksteise juhatusse või nõukokku. Kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumust, esitatakse sellekohane põhjendus. Taotleja peab sammuti taotluses kirjeldama, kas ja milliste horisontaalsete teemadega on taotluses puutumus ning kuidas panustatakse näitajate saavutamisse. Innovatsiooni- ja arendusosaku taotlusele lisaks nõutavate dokumenti puhul on teatav erisus. Nimelt tuleb arendusosaku taotlemisel esitada ka projekti plaan ning projekti meeskonna elulookirjeldused (CV-d), kuna arendusosaku taotluste hindamise üks kriteeriume on projekti meeskonna võimekus. Kui arendusosakuga taotletakse arendustöötaja kaasamist, tuleb esitada vastava isiku elulookirjeldus (CV) ning haridust või kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad või väljavõte Eesti hariduse infosüsteemist. Innovatsiooniosaku puhul tuleb esitada projekti meeskonna liikmete elulookirjeldused. Täiendavalt tuleb esitada volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel, taotleja kontserni liikmete skeem, taotleja kinnitus vastavus määruse §-s 10 toodud nõuetele, taotlejate kinnitus esitatud andmete õigsusekohta. Lõpetuseks tuleb projekti taotlejal kinnitada, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõigusi ja järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitab taotleja sellekohase teabe. Selle abi kontrollib ja ennetab rakendusüksus tegevuste võimalikku topeltrahastust. Määruse §-s 13 sätestatakse toetuse taotlemise kord. Toetuse taotlemine toimub jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest ning rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. Juhul kui registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab vähemalt võrdseks meetme tegevuse eelarve vaba jäägiga, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. Taotlus esitatakse rakendusüksusele e- toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Ühtlasi kehtestatakse, et nii innovatsiooni- kui ka arendusosaku toetust on võimalik saada ühel ettevõtjal kuni kaks korda ehk kokku kuni neli osakut, sarnaselt eelmise perioodi meetmele. Toetuste saamisel arvestatakse neid projekte, mis on lõpetatud ja mille puhul on tehtud toetuse väljamaksed. Kusjuures arvestatakse antud määruse ja eelmise perioodi määruse alusel antud toetusi. Piirangu kehtestamisel lähtutakse põhimõttest, et osakud on mõeldud ennekõike alustavatele ettevõtjatele esmasteks koostööprojektideks innovatsiooniteenuse pakkujaga. Koostöö tulemusel saadud uue teadmise või toote läbi peaks ettevõtjal avanema võimalus kasvada ning edaspidi viia läbi sarnaseid tegevusi kas omavahenditest või kasutades toetusmeetmeid, mis on suuremamahulised ja eeldavad ettevõtjalt eelnevat kogemust ning suuremat sisemist võimekust. Võimalus mõlemat toetust taotleda kaks korda on seatud sisse seetõttu, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni üheks tunnuseks on ettemääramatus ja ebaõnnestumise võimalus, mistõttu peab ettevõtjatel säilima täiendav võimalus toetusele. Kuna eeldus on, et taotlejal on piiratud kogemus innovatsiooniprojektide elluviimisel ning vähene sisemine võimekus, siis samaaegselt võib elluviimisel olla üks osaku projekt. Selline lähenemine suurendab projekti õigeaegset elluviimise võimalust, sammuti tagab selle, et ettevõtjal on aega projekti tulemusi analüüsida ja hinnata, kas projektile on vaja jätkutegevusi uue osaku näol. 4. peatükk Taotluse menetlemine Peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise protsessi ning taotluse valikukriteeriume ja - metoodikat. Peatükk sätestab tingimused ja korra taotluse rahuldamiseks, rahuldamata jätmiseks, osaliseks või kõrvaltingimusega rahuldamiseks. Määruse §-s 14 sätestatakse taotluse menetlemise kord. Paragrahvis määratakse taotluste menetlemise aeg, innovatsiooniosaku taotluse menetlemiseks nähakse ette 10 tööpäeva ja arendusosaku taotlusele 20 tööpäeva alates taotluse esitamisest rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul. Määruses ei täpsustata, mitme tööpäeva võrra menetlemise aeg võib pikeneda, kuna puuduste eemaldamine ja lisateabe esitamine võib erinevatel juhtudel võtta erineva aja. Küll aga lähtutakse põhimõttest, et haldusmenetlus viiakse läbi mõistliku ajaga. Rakendusüksusel on õigus taotlus rahuldamata jätta ilma seda sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Määruse §-s 15 sätestatakse, kuidas ja millistel tingimustel toimub taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine. Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse vastavaks juhul, kui ta vastab käesoleva määruses ja ühendmääruses sätestatud nõuetele. Nõuetele vastavate taotleja ja taotluse osas tehakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsus. Juhul kui taotleja või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse ilma projekti sisulise hindamiseta. Määruse §-s 16 kehtestatakse arendusosaku valikukriteeriumid ja -metoodika. Arendusosaku taotluse valikukriteeriumid ning nende osakaalud koondhindest on järgmised: Valikukriteerium Osakaal koondhindest 1. Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele. Hinnatakse 50% projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ja projekti mõju ettevõtja arengule. 2. Projekti meeskonna pädevus ja võimekus viia ellu projekt ja 30% projekti jätkutegevused. Hinnatakse ettevõttes projektiga seotud inimeste motiveeritust, teadmisi ja oskusi, ettevõtte võimet projekti ellu viia ning innovatsiooniteenuse pakkuja võimekust. 3. Projekti kvaliteet. Hinnatakse projekti realistlikkust, selgust ja 20% tulemuste mõõdetavust sh hinnatakse ajakava ning eelarve põhjendatust. 4. Projekti panus §s 1 lõikes 3 nimetatud strateegia sihi 10% eesmärkidesse ja Eesti 2035 näitajate saavutamisse. Kriteeriumiga hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalus ning regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi vastavasse strateegia riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse kasutamise. Kriteeriumi osakaaludest nähtub, et 4. kriteeriumit käsiteltakse boonuskriteeriumina, mis tähendab, et projektid, mis panustavad horisontaalsetesse teemadesse, saavad lisapunkt. Samas need projektid, mille puhul puutumust puudub, ei hinnata selle võrra madalama hindega. Arendusosaku taotluse hindamisel on rakendusüksusel õigus kaasata täiendavaid eksperte ja moodustada valikukomisjon, kooskõlastades valikukomisjoni moodustamise ja kooseisu rakendusasutusega. Arendusosaku taotlust hinnatakse skaalal 0–4, taotluse koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Valikumetoodika koostab rakendusüksus lähtudes antud paragrahvist, valikumetoodika kooskõlastatakse rakendusasutusega ning avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel. Määruse §-s 17 kirjeldatakse innovatsiooniosaku valikukriteeriumeid. Sarnaselt eelmise perioodi meetmele ei toimu innovatsiooniosaku puhul eraldi sisulist hindamist, vaid viiakse läbi taotluse ja taotleja vastavushindamine, lähtudes ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava üldistest valikukriteeriumitest. Vastavushindamise käigus antakse hinnang, kas taotluses kirjeldatud projekti on kooskõlas asjakohase rakenduskava prioriteedi ja arengukava eesmärkidega ning panustab toetuse eesmärkide saavutamisse. Vastavushindamisel kontrollitakse, kas taotlus ja taotleja vastab määruses kehtestatud nõuetele sh kas panustab vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda. Lisaks kontrollitakse, kas toetust kasutakse sihtpäraselt ja kuluefektiivselt st kas kasutatakse toetatavate tegevuste elluviimiseks toetuse kasutamiseks ettenähtud perioodil ja kas kõik kulud on abikõlbulikud vastavalt sätestatud piirmääradele. Lõpetuseks kontrollitakse, kas taotluses on ning on käsitletud puutumust Eesti 2035 sihtide ja näitajatega. Määruse §-s 18 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord. Arendusosaku taotluse rahuldamine on seotud valikukriteeriumi lävendiga, mille ületamisel kuulub taotlus rahuldamisele. Taotlused, mis on saanud § 16 lõikes 5 loetletud valikukriteeriumite alusel koondhindeks vähemalt 2,5 ja mida ei ole valikukriteeriumites 1–3 hinnatud hindega alla 2, kuuluvad rahuldamisele. Valikukriteeriumi 4 (projekti panus Eesti 2035 sihti ja näitajatesse) hinne alla 2 (puutumus puudub) ei välista taotluse rahuldamist. Vastavad lävendid on kehtinud eelmiste perioodi toetusmeetmete puhul ning on ennast õigustanud. Innovatsiooniosaku taotlused, mis vastavad käesoleva määruse nõutele, kuuluvad rahuldamisele. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning täpsustatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projekti elluviimise tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord. Määruse §-s 19 kehtestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Taotlejast sõltumata jätab rakendusüksus taotluse rahuldamata juhul, kui menetluses olevate taotluste rahaline maht ületab meetme tegevuste rahastamise eelarve vaba jäägi ja taotlust ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada. Määruse §-s 20 kehtestatakse tingimused ja kord, kuidas toimub taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine. Oluline on, et taotlust saab osaliselt rahuldada üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse rahuldatakse ühendmääruse § 9 lõikes 1 toodud juhtudel. Taotluse osalisel rahuldamisel võib muuta nii toetuse summat kui ka toetatavaid tegevusi. Taotluse osalise rahuldamisega peab nõustuma ka taotleja. Kui taotleja ei nõustu muudatustega või projekti eesmärgid ei ole saavutatavad, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse võib teha ühendmääruse § 9 lõikes 2 sätestatud juhtudel. Tingimusliku rahuldamise korral ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele enne, kui ta on rakendusüksuse seatud kõrvaltingimused täitnud ning esitanud ka sellekohased andmed rakendusüksusele. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord. Määruse §-s 21 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord. Taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks peab selle algatama kas rakendusüksus või toetuse saaja, lähtudes ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustest ja korrast. Lisaks sellele on toetuse saaja kohustatud rakendusüksuselt taotlema taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui ta soovib teha muudatusi teenusepakkujates. Rakendusüksus kontrollib muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning olenevalt taotletava muudatuse iseloomust, viib läbi projekti täiendava hindamise valikukriteeriumite põhjal. Juhul kui muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil, on rakendusüksusel õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus innovatsiooniosaku puhul kuni 10 tööpäeva ja arendusosaku puhul kuni 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. Määruse §-s 22 kehtestatakse, et taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse või antud määruses nimetatud tingimustel ja juhtudel. 6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused Määruse 6. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine ning millised on toetuse maksmise tingimused. Määruse §-s 23 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja kord. Toetuse saaja esitab aruanded e-toetuse keskkonna kaudu taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel ja tähtaegadeks. Innovatsiooniosaku saaja esitab vaid lõpparuande. Arendusosaku saaja esitab lisaks lõpparuandele ka vahearuande juhul, kui arendusosaku projekti elluviimise periood on pikem kui 12 kuud. Sellisel juhul on aruandluseperioodi pikkus minimaalselt 6 kuud ja maksimaalselt 12 kuud. Näiteks, 15 kuud kestva projekti korral peab arendusosaku saaja esitama minimaalselt ühe vahearuande (kuni esimese 12 kuu kohta) ja lõpparuande (peale projekti lõppemist). Samas on arendusosaku saajal võimalus esitada 2 vahearuannet (n: perioodid 1–6 kuud ja 7–12 kuud) ja lõpparuanne. Lõpparuanne kajastab toetuse eluviimise terviklikku tegevusaruannet, kus toetuse saaja kirjeldab kogu projekti tegevusi ja töid, hindab tulemusi ja tegevuste edukust ja saavutatud eesmärke sh horisontaalsete põhimõtetega arvestamist lähtuvalt taotluses kirjeldatud puutumisele. Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Arendusosaku vahearuanne on lõpparuandega võrreldes märgatavalt lühem (soovituslikult kuni kaks lehekülge) ning selle eesmärk on saada ülevaade tegevuste hetkeseisust, mistõttu toetuse saaja kirjeldab nii juba teostatud töid ja tegevusi kui ka veel eesseisvaid. Aruannete detailsemad soovituslikud vormid kehtestab rakendusüksus ja avalikustab need e-toetuse keskkonnas. Määruse §-s 24 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetuse maksmise aluseks on tasutud kulud ning toetuse maksmisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–27 ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustest ja korrast. Ühendmääruse § 18 lõike 1 kohaselt tuleks osakute puhul rakendada lihtsustatud kulusid. Samas antud meetme puhul ei anna lihtsustatud kulude rakendamine soovitud eesmärki - osakute puhul tellitakse kindel teenus st üldjuhul esitatakse rakendusüksusele projekti kohta üks (maksimaalselt 2–3) kuludokument. Kuna osakud toetavad väga erinevate innovatsiooniteenuste sisseostmist, ei ole võimalik rakendada standardiseeritud ühikuhinda, kuna võimalike teenuste ring on lai ning pole võimalik igale teenusele kindlat ühikuhinda määrata. Kindlasummalist makset rakendamist pole võimalik teha, kuna ei ole ühtset tüüptulemust, mida tellitakse. Lisaks näitab eelmise perioodi analüüs, et kõik ei küsi maksimaalset toetuse summat, vaid lähtutakse millist teenust ja millises mahus tellitakse. Ühtse määra kasutamist saaks kaaluda vaid arendusosaku puhul, kuna innovatsiooniosaku korral ei ole personalikulud eraldi abikõlblikud. Samas ei ole kohustuslik ka arendusosaku puhul personalikulusid teha st varasem kogemus näitab, et kõik taotlejad ei soovi projekti elluviimiseks enda ettevõttesse arendustöötajat palgata. Ka pole see antud meetme eesmärk. Kokkuvõttes, nende argumentide põhjal rakendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnale kehtivat erandit, mille puhul on võimalik seirekomisjoni loal lihtsustatud kulude kasutamisest loobuda. Kulude tõendamisel tuleb toetuse saajal rakendusüksusele esitada e-toetuse keskkonna kaudu raamatupidamise algdokumendid (edaspidi kuludokumendid). Kulud peavad olema pangaülekande teel tasutud ning kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema minimaalselt 100 eurot. Rakendusüksusel on õigus kuludokumente menetleda kuni 20 tööpäeva, tähtaega on rakendusüksusel õigus pikendada, juhul kui kuludokumentides ilmneb puudusi, mida pole võimalik menetlemise tähtaja jooksul kõrvaldada. 7. peatükk Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ning rakendusüksuse õigusi ja kohustusi. Määruse §-s 25 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Lisaks ühendmäärusest tulenevatele kohustustele peab toetuse saaja kasutama toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule ja vastama rakendusüksuse esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta. Määruse §-s 26 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohustused. Rakendusüksusel on muu hulgas õigus toestada toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti elluviimise kontrolli ning nõuda täiendavate andmete esitamist. Rakendusüksusel on õigus peatada või lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. Lisaks on rakendusüksusel õigus vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisel. Lisaks ühendmääruses sätestatule on rakendusüksuse kohustuseks teavitada toetuse saajat kolme tööpäeva jooksul tema suhtes vastuvõetud otsusest ning säilitada vähese tähtsusega abi andmisega soetud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega 10 aasta jooksul alates viimasest üksikabi andmisest. Lisaks on rakendusüksuse kohustus kontrollida projekti elluviimist, teostada meetme rahaliste jääkide seiret ja vajadusel anda ülevaadet rakendusasutusele, esitada toetuse andmise ja kasutamise aruandluseks vajalikke andmeid ja ülevaateid. 8. peatükk Finantskorrektsioonid Peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused. Määruse §-s 27 kohaselt juhindutakse finantskorrektsiooni otsuse tegemise ÜSS2021_2027 ja ühendmääruses sätestatust. Finantskorrektsioone kohaldatakse juhul, kui toetuse saaja on teinud mitteabikõlblikke kulutusi, on ilmnenud, et toetust ei ole kasutatud eesmärgipäraselt või toetuse saaja on jätnud saavutamata projektis lubatud tulemused ja see on mõjutanud kulude abikõlblikkust. 3. Määruse vastavus EL õigusele Käesoleva määruse aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev määrus on kooskõlas ka ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;  Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. 4. Määruse mõjud Määruse jõustumine võimaldab Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele paremat ligipääsu innovatsiooniteenuse pakkujate teenustele, mis on oluline eeldus uute või oluliselt täiendatud toodete, teenuste, protsesside ja tehnoloogiate arendamiseks. Viimane omakorda on eeldus konkurentsivõime tõstmiseks ja ühtlasi lisandväärtuse kasvuks. Nimetatu viiakse ellu ettevõtjate teadmiste, oskuste ja võimekuse kasvu kaudu, mis saavutatakse koostööprojektide elluviimise tulemusel. Innovatsiooniosaku kasutamise tulemusel laieneb nende ettevõtjate hulk, kes teevad esmakordselt koostööd mõne innovatsiooniteenuse pakkujaga, kelleks sagedamini on ülikoolid ja teised teadmusasutused. Esmakordse kontakti võimaldamine on oluline VKE-dele, kellel selleks sageli endal ressursse napib. Arendusosak panustab ettevõtja ja innovatsioonipartneri pikaajalisema sünergia loomisse. Ettevõtjatel on võimalus analüüsida püstitatud probleeme mitmekülgselt, et langetada otsus idee arenduspotentsiaali kohta. Projektide elluviimise tulemusena peaks Eestis olema rohkem ettevõtjaid, kes on teinud koostööd mõne innovatsiooniteenuse pakkujaga, omandanud uusi teadmisi ja oskusi, on pädevamad ning oskavad omandatut ära kasutada ettevõttesisestes innovatsiooniprotsessides. 5. Määruse kooskõla seirekomisjoni valikukriteeriumitega 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele: Projekti mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetme eesmärkide saavutamisele hinnatakse arendusosaku puhul valikukriteeriumis 1 (§ 16 lõige 5 punkt 1). Vastava valikukriteeriumi hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ja projekti mõju ettevõtja arengule. Innovatsiooniosaku korral kontrollitakse kooskõla vastavushindamise käigus (§ 17 punkt 1). 2. Projekti põhjendatus: Projekti põhjendatust hinnatakse arendusosaku valikukriteeriumis 1 ja 3 (§ 16 lõige 5 punktid 1 ja 3). Hindamiskriteeriumis 1 hinnatakse, kas projekt avaldab positiivset mõju taotleja äritegevusele ja suurendab konkurentsivõimet, kas projekt mõjub taotleja teadlikkuse ja oskuste kasvule. Hindamiskriteeriumis 3 hinnatakse, kas projekt on loogiline ja terviklik, kas projekti eesmärgid on selgelt kirjeldatud, kas projekt on jagatud loogilisteks etappideks ja kas ajakava on realistlik. Innovatsiooniosaku korral kontrollitakse kooskõla vastavushindamise käigus (§ 17 punkt 2). 3. Projekti kuluefektiivsus: Projekti kuluefektiivsust hinnatakse arendusosaku valikukriteeriumis 3 (§ 16 lõige 5 punkt 3). Vastava hindamiskriteeriumis hinnatakse lisaks eelpool toodule ka projekti eelarvet – kas eelarve on realistlik, piisvalt detailselt kirjeldatud, läbipaistev ja kulud toetavad selgelt projekti eesmärkide elluviimist. Innovatsiooniosaku korral kontrollitakse kooskõla vastavushindamise käigus (§ 17 punkt 4). 4. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia: Taotleja suutlikkust hinnataks arendusosaku valikukriteeriumis 2 (§ 16 lõige 5 punkt 2). Vastava hindamiskriteeriumi all hinnatakse nii taotleja meeskonna motiveeritust, teadmisi ja oskusi, ettevõtte võimekust projekti ellu viia aga ka innovatsiooniteenuse pakkuja võimekust sisuliste tööde teostamiseks. Täiendavalt aitab taotleja suutlikkust projekti ellu viia tagada kehtestatav omafinantseeringu nõue. Innovatsiooniosaku korral kontrollitakse kooskõla vastavushindamise käigus (§ 17 punkt 3). 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega: Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega hinnatakse arendusosaku valikukriteeriumis 4 (§ 16 lõige 5 punkt 4). Innovatsiooniosaku korral kontrollitakse kooskõla vastavushindamise käigus (§ 17 punkt 5). 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse raames antavate toetuste eelarve on 8 240 000 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering (13% st 1 522 928) ja taotleja omafinantseering (17% st 2 008 500). Käesoleva määruse rakendamisega ei kaasne tulusid ega lisakulusid. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused viib läbi rakendusüksus. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 8. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Keskkonnaministeeriumile. Lisaks esitatakse määrus arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, TAIE juhtkomisjonile ja järgmistele ettevõtete esindusorganisatsioonidele:  Eesti Tööandjate Keskliit;  Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon;  Eesti Kaubandus-Tööstuskoda;  Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit;  Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda;  Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit;  Eesti Elektroonikatööstuse Liit;  Eesti Masinatööstuse Liit;  Eesti Puitmajaliit;  Eesti Elektritööstuse Liit;  Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit;  Eesti Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Liit;  Eesti Toiduainetööstuse Liit;  Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit;  Eesti Meretööstuse Liit. Lisa 1 Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs Lisa 2 „Ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) analüüs Lisa 3 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht Lisa 1 Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs „Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) Meede tasemel otsene seos puudub. Meede toetab ühiskonna erinevatesse gruppidesse kuuluvate inimeste eneseteostusvõimalusi ning parendab nende võimalusi tegeleda ettevõtluse ja innovatsiooniga. Meede on eelkõige suunatud alustavatele ettevõtjatele, kel puudub varasem kogemus teadus- ja arendus- ning innovatsiooniprojektide elluviimisega. Meede võimaldab ettevõtjal saada esmaseid kogemusi ja vähendab innovatsioonitegevuste läbiviimisega seotud riski. Meetme tulemusena saab ettevõtja uue teadmise või toote, mis aitab kasvatada ettevõtte konkurentsivõimet. Meetme tasemel on võimalik vaid tagada, et teavitustöö käigus kaastakse kõiki huvigruppe ning kõiki taotlus koheldakse võrdselt. Meetme käigus toetatud projektid võivad kaudselt panustada erinevate ühiskonnagruppide võimalustesse osaleda tööelus ja elukestvas õppes ning tegeleda ettevõtlusega, juhul kui projektide sisuks on uute tehnoloogiate, teenuste ja toodete väljatöötamine, mis selliseid võimalusi pakuvad. Vastava hinnangu annab iga taotleja projekti taotluses. Panus Eesti 2035 näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik Eesti majandus on uuendusmeelne ja Sooline võrdõiguslikkus teaduspõhine Valdkonna suurimaks väljakutseks on, et naiste loodud ja juhitud ettevõtteid on vähem. Sammuti tegutsevad naisettevõtjad pigem vähem tehnoloogiapõhistes valdkondades. Naisettevõtjatel on rohkem raskusi rahaliste vahendite ja kapitali hankimisel ning kapitali kaasamisel. Sammuti on naisettevõtjad vähem riskijulged ning nende ettevõtted tegelevad vähem arendus ja innovatsioonitegevustega. Lisaks pole naisettevõtjatel alati ligipääs ettevõtlusvõrgustikele ja ettevõtluse arendamisega seotud infole. Antud toetust saavad taotleda kõik VKE-d olenemata nendes töötavate füüsiliste isikute soost, sama põhimõte kehtib ka füüsiliste isikute kohta teenusepakkujates. Toetus on suunatud neile ettevõtjatele, kes varasemalt pole arendus- ja innovatsioonitegevustega kokku puutunud või kes näevad nendes tegevustes suurt riski ning kellel pole selleks piisavat kapitali. Seega aitab antud meede lahenda mõnda eelpool nimetatud väljakutset. Arvestades toetuse väikest mahtu ning seda, et eesmärk ei ole uute ettevõtete loomist toetada, ei ole võimalik kahjuks lahendada väljakutset, et Eestis on vähe naiste loodud ja juhitud ettevõtteid. Toetusmeetme teavitustegevuse abil on aga võimalik tõsta naisettevõtjate teadlikust võimalikest toetusmeetmetest ning julgustada naisettevõtjaid taotlema. Antud toetusmeetme eelarves pole täiendavaid vahendeid lisategevusteks, küll on võimalik seda teha rakendusasutuse muude tegevuste eelarvest. Meetme abil toetatud projektides võib olla puutumus soolise võrdõiguslikkuse teemadega, vastav hinnang antakse projekti taotluses. Panus Eesti 2035 näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks. Ligipääsetavus Meetmel on kaudne seos ligipääsetavuse teemadega, ennekõike läbi toetuse abil loodevate erasektori teenuste ja toodetega. Meetme tasemel ei ole võimalik antud teemat analüüsida ega võimalike lahendusvõimalusi pakkuda, kuna meede ei käsitle konkreetse valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist. Seetõttu antakse hinnang puutumuse kohta projekti tasemel taotleja poolt taotluses. Panus Eesti 2035 näitajasse: ligipääsetavuse näitaja. Regionaalne tasakaalustus Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured piirkondade vahelised erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et ettevõtete võimalused tegutseda ja areneda ning inimestel võimalus saada tasuvat tööd oleks eri piirkondade lõikes tagatud ühtlasemalt. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine) põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ning seeläbi suurendavad piirkondlikud erinevused. Samas hindamisel osakute meetme osas piirkondliku aspekti eraldi välja ei toodud, toetus regionaalne jaotus oli pigem parem kui teiste ettevõtluse toetuste puhul. Sama kinnitas ka 2022. a läbiviidud analüüs, mille kohaselt 44% toetustest läks Harjumaale, 16% Tartumaale ja ülejäänud 40% teistesse piirkondadesse. Arvestades, et Harjumaal asub umbes 60% kogu Eesti ettevõtetest, on antud näitajad pigem positiivsed, näiteks mõne maakonna puhul ületab toetuse suhtarv kordades ettevõtete suhtarvu maakonnas. Samas tuleb rõhutada, et antud meede ei võimalda lahendada regionaalse arengu juurprobleemi. Toetuse maht on vastavalt 7500 ja 35 000 eurot, mis kindlasti ei rahulda ettevõtete finantsvajadusi, lisaks ei ole plaanis pakkuda täiendavaid finantsinstrumente. Meetme eesmärk ja toetuse summat arvestades ei lahene ka tööjõuprobleemid, toetuse eesmärk ei ole otseselt toetada ettevõtetes uute töökohtade loomist. Küll aitab meede kaudselt lahendada konkurentsivõime probleeme, kuna osakute abil saadud teadmisi ja lahendusi on ettevõttel võimalik oma äritegevuses ära kasutada. Sekkumisvõimaluste analüüs:  1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – antud meetme eelarves ei ole ette nähtud täiendavaid vahendeid lisaks toetusele. Küll aga on võimalik kasutada tehnilise abi ja rakendusüksuse teisi meetmeid ja teenuseid, et paremini toetusmeetme kohta infot jagada ja potentsiaalseid taotlejaid nõustada. 2) Võimekus arendavate tegevuste kavandamine – selleks on eraldi meede planeeritud, osakute meetme eelarves sellisteks tegevusteks eelarvet ette nähtud pole. 3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – tingimused on võimalikult lihtsad, kuna meetme eesmärk on aidata neid ettevõtteid, kes on vähem võimekad, vähem teadlikud ja väiksema riskijulgusega. Ilma struktuuritoetuste tingimustega vastuollu minemata ei ole võimalik tingimusi lihtsustada. 4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – probleem, mida meede lahendab, on igas piirkonnas sarnane, seega ei ole õigustatud piirkondlik kavandamine. 5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge on universaalne 6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – meetmes ei tehta investeeringuid ega eriprojekte. 7) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas – väljakujunenud meede, mis ei vaja piloteerimist. 8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – toetusmäärad on niigi võimalikult kõrged, et tagada ka vähem võimekamate ettevõtete osalemine. Samas pole õigustatud madalama toetusmäära seadmine Harjumaal, sest ka Harjumaal on piisavalt ettevõtteid, kelle võimekus on madal. 9) Teatud piirkondadele reserveeritud teotusvahendid – taotlemine toimub jooksva taotlusvooruna ja eelmise perioodi näitel on taotlusvoor avatud enamus struktuurivahendite perioodist. 7-aastane periood peaks tagama, et kõik ettevõtted, kes on toetusest huvitatud, saavad taotluse esitada. Kuna toetust ei anta pingerea alusel vaid neile, kes ületavad lävendi, ei ole ohtu, et ükski sobiv ettevõtte ja projekt jääks rahastamata. 10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine – kuna rahatakse kõiki projekte, mis ületavad lävendi, siis boonuspunktide andmine ei mõjutaks rahastusotsuseid. 11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – kuna põhine abikõlblik tegevus on innovatsiooniteenuse sisse ostmine, ei ole võimalik piirkonniti seda erinevalt rakendada. Kokkuvõtlikult, kuna meede on juba loodud selliselt, et see arvestab ja on pigem suunatud vähemvõimekamate ettevõtete arendamisele, taotlusvoor on pidevalt avatud ning taotlemise tingimused lihtsustatud, siis pole täiendavatel sekkumisvõimalustel ette näha otsest mõju toetatud projektide suhtarvu kasvule väljaspool Harju- ja Tartumaad. Suurimat mõju omav tegevus on ettevõtete teavitamine, mis on planeeritud nii antud meetme raames kui kõigi ettevõtluse toetusmeetme üleselt, kasutades selles nii rakendusüksust kui ka näiteks Maakondlike Arenduskeskuste võrgustikku, ettevõtete erialaliitude arendusnõunike jt. Panus Eesti 2035 näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest. Keskkond/Kliima Meetmel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Meetme raames toetatakse projekte, mis vastavad nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkidele. Neljast fookusvaldkonnast kolm panustavad kas otseselt või kaudselt kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna üldised eesmärgid on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse toel toota Eestis energiat kliimaneutraalselt, muuta Eesti energiakasutus tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks ja panustada energia varustuskindluse tagamisse. Eesmärkide saavutamiseks on plaanis toetada projekte, mis arendavad olemasolevaid või uusi energiatootmistehnoloogiaid ning vajalikke komponente, näiteks tuule- või bioenergia valdkonnas. Toetatakse salvestustehnoloogiate ja komponentide ning digitaliseeritud energiasüsteemide arendamist. Täiendavalt toetatakse lahendusi, mis aitavat energiat säästa, näiteks energiasäästlike hoonete ehitustehnoloogiliste või nutikate ja säästlike transpordi- ja liikuvuslahenduste loomine, elektroonikakomponentide ning -süsteemide optimeerimine. Kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna eesmärk on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel väärindada kohalikke ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka sekundaarsele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust. Kohalike ressursside väärindamine aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet, mis kuluks toote transpordile. Samuti aitab fookusvaldkond kaasa ressursisäästlikkusele, kuna fookuses on tehnoloogiate ja toodete arendamine, kus kasutakse maksimaalselt ära toormeid ning tootmises tekkivaid jäätmeid. Samuti on olulisel kohal tehnoloogiate arendamine, mis aitavad tekkinud jäätmeid keskkonnasõbralikult ja ohutult käsitleda ning tootmiskõrvalsaadusi- ja jääke kasutada teisese toormena. Toetatakse ka keskkonnasõbralike toodete ja materjalide tootmist, näiteks biopõhiste materjalide tootmist. Digilahendused igas valdkonnas fookusvaldkonna üldine eesmärk on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel luua, pakkuda ja kasutada digilahendusi igas valdkonnas, kasutada andmemajandust uute ärivõimaluste loomiseks ning kindlustada turvaline küberruum. Antud fookusvaldkonnas toetatakse muuhulgas projekte ja tegevusi, mis loovad uusi lahendusi ja tehnoloogiaid energeetikas, ehituses ja transpordis ning mille eesmärk on parendada elukeskkonda ja vähendada ressursikasutust ning täita Euroopa kliimaeesmärke. Sellisteks digilahendusteks võivad olla näiteks intelligentsed transpordisüsteemid (optimeerimine, ressursside parem kasutamine), intelligentsed tänavavalgustused, robotiseerimine ja automatiseerimine, arukad energiavõrgud. Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid. Panus Eesti 2035 näitajasse: ressursitootlikkus. Lisa 2 „Ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) analüüs Rakenduskava DNSH analüüsi4 järeldus oli, et meetmel 21.1.1 „Ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine/konkurentsivõimelise ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna tagamine“ ei ole potentsiaali oluliselt kahjustada ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist. Käesoleva määruse alusel antava toetuse DNSH analüüs on toodud järgmises tabelis: Kas meede võib Jah Ei Põhjendus potentsiaalselt oluliselt kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke Kliimamuutuste X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute leevendamine teenuste ja toodete arendamine võib tuua kaasa teatud määral kasvuhoonegaaside heite tõusu, mis tuleneb kohapeal täiendavate toodete tootmisest või teenuse kasutamisest. Samas nagu lisas x on toodud, siis enamus nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondi toetavad selliste toodete, teenuste ja tehnoloogiate arendamist, mille eesmärk on majandustegevuse põhjustatud kasvuhoonegaaside heite vähendamine. Kliimamuutustega X Vt eelmist. kohanemine Vee- ja mereressursside X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute säästev kasutamine ja teenuste ja toodete arendamine lähtub kaitse ressursisäästlikkusest. Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades on samuti välja toodud, et läbivalt toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa ressursside säästlikumale kasutamisele. Ringmajandus, sh X Meetmel on otsene positiivne mõju jäätmetekke vältimine ja ringmajandusele ning jäätmetekke kaitse vältimisele ja kaitsele. Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna ressursside väärindamine üheks alamtegevuseks on teisese toorme ja jäätmete väärindamine. Alamtegevuse eesmärk on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel väärindada kohalikke ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka sekundaarsele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust. 4 https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z  Reostuse vältimine ja X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute kontroll (õhk, vesi ja toodete ja teenuste arendamine aitab maapind) vähendada reostuse võimalusi, samuti on fookusvaldkondade teekaartide koostamisel välja toodud ühe fookusteemana tehnoloogiate arendamine, mida kasutatakse õhu, vee ja maapinna seiramiseks. Bioloogilise X Otsene negatiivne mõju puudub. Jällegi on mitmekesisuse ja nutika spetsialiseerumise ökosüsteemide kaitse ning fookusvaldkondade eesmärkide ja toetavate taastamine tegevuste valimisel lähtud põhimõtetest, et loodavad tehnoloogiad, tooted ja teenused peavad toetama bioloogilise mitmekesisuse, ökosüsteemi kaitse ja taastamisega. Kokkuvõtlikult, antud meetme rakendamine ei põhjusta olulist kahju keskkonnale. Pigem on meetmel kaudne positiivne mõju keskkonnaeesmärkide saavutamisele, kuna aitab kaasa uute toodete ja tehnoloogiate väljatöötamisele, mis on ressursisäästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid kõrvalprodukte või tootmisjäätmeid teisese toormena. Lisa 3 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht (eraldi fail) EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/22-1631 - Perioodi 2021–2027 innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.01.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e42ad407-d720-48a9-bba7-ab1fcc366eab Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e42ad407-d720-48a9-bba7-ab1fcc366eab?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main