Ühistranspordiseaduse muutmise seadus

Justiitsministeerium Meie 29.12.2022 nr 2-1/2022/7905 Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kuna eelnõu esitamine on kiireloomuline ja vajab seetõttu kiiret edastamist Riigikogule, siis esitatakse eelnõu kooskõlastamiseks asjaomastele ministeeriumitele samaaegselt ka Justiitsministeeriumile. Palume esitada kooskõlastuse või arvamuse seitsme tööpäeva jooksul eelnõu kättesaadavaks tegemisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisad: eelnõu koos seletuskirjaga Lisaadressaadid: Eesti Puuetega Inimeste Koda MTÜ Lastekaitse Liit Autoettevõtete Liit Katrin Andre 625 6322 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  16.12.2022 Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse ühistranspordiliikluses kommertsvedajale avaliku teenindamise kohustuse kehtestamise korraldust ja korrastatakse ühistranspordi sõidusoodustuste regulatsiooni üldiselt. Eelnõu koostamine on tingitud Euroopa Kohtu 8. septembri 2022. aasta otsusest, milles leiti, et teatud reisijate kategooriate ‒ eelkooliealiste laste ja puudega inimeste ‒ tasuta vedamise kohustuse panemisel tuleb Euroopa Liidu otsekohalduva õigusakti kohaselt ettevõtjale hüvitada kohustuse täitmisest tulenev finantsmõju. Ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § 34 ei ole selles osas kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu kohaselt tunnistatakse ÜTS § 34 kehtetuks ning kommertsvedajatel ei ole enam seadusest tulenevat teatud sõitjate tasuta vedamise kohustust, mistõttu võivad suureneda seni kommertsliinidel tasuta sõita saanud eelkooliealiste lastega perede ja puudega inimeste või nende perede kulutused linnadevahelistel kommertsvedajate poolt teenindatavatel kaugliinidel sõitmisel. Eelkooliealistel lastel ja puudega inimestel on õigus endiselt tasuta sõita liinidel, mille teenindamine toimub avaliku teenindamise lepingu alusel, näiteks rongides, mandri ja saare vahel sõitvatel parvlaevadel ning maakonnabussides. Muudatuse võimalikku mõju leibkondade finantskoormusele aitab leevendada eelnõuga sätestatav võimalus panna kommertsvedajale kohustus vedada jätkuvalt täna ÜTS § 34 nimetatud sõitjaid tasuta või sõidusoodustusega ja maksta kommertsvedajale selle eest hüvitist. Sõidusoodustustega sõitjate määratlemine, soodustuse ulatuse ja vedajale hüvitise maksmise täpsema regulatsiooni kehtestab olenevalt sellest kas tegemist on kaug- või maakonna- või kohaliku liiniga valdkonna eest vastutava minister, tema volitusel Transpordiamet või kohaliku omavalitsuse üksus. Kommertsvedajale teatud sõitjate sõidusoodustusega vedamise kohustuse panemise eeltingimus on hüvitise maksmiseks vajalike vahendite eraldamine riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ning tehniliste lahenduste loomine sõidusoodustuse aluseks oleva asjaolu kontrollimiseks riigi andmekogudest. Valla- ja linnaliinidel sõidusoodustuste kehtestamine ja sõidusoodustuse suuruse üle otsustamine antakse täies ulatuses kohaliku omavalitsus üksuse pädevusse ning seaduse tasandil ei kirjutata ette, kellele ja kui suures ulatuses sõidusoodustusi peab andma. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Seaduse eelnõu koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna nõunik Katrin Andre (tel 625 6322, e-post [email protected]) ning seletuskirja koostasid Katrin Andre ja teede- ja raudteeosakonna osakonnajuhataja Ain Tatter (tel 625 6385, e-post [email protected]). Eelnõule on teinud õiguslikke ettepanekuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg (e-post [email protected]). 1 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse 1. aprillil 2022. a jõustunud ÜTS (RT I, 22.03.2022, 10) redaktsiooni. Eelnõu koostamise eel ei ole koostatud eelnõu väljatöötamise kavatsust. Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktiga 2 ei ole seaduse väljatöötamiseks koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna antud juhul on tegemist Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Lisaks on tegemist kiireloomulise eelnõuga, sest kuni ÜTS § 34 praeguses redaktsioonis kehtivuseni on riigi kohustus kommertsvedajatele hüvitada avaliku teenindamise kohustuse täitmisega seonduvad kulud. Mitmed vedajad on pöördunud hüvitise saamiseks kohtusse. Kuna õigusaktis ei ole eelnevalt kehtestatud hüvitise arvutamise põhimõtteid, tuleb hüvitise suuruse üle otsustamisel arvestada Euroopa Liidu õigusaktist tulenevaid suuniseid. Õiguslikult korrektse lahenduse korral peavad hüvitise arvutamise alused olema avaliku teenindamise kohustuse panemisele eelnevalt kindlaks määratud. Eelnõu seletuskirja koostamisel on siiski arvestatud HÕNTE-s seaduseelnõu väljatöötamise kavatsuse sisule esitatud nõuetega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu peamine eesmärk on tagada kommertsvedajale avaliku teenindamise kohustuse kehtestamisel hüvitise maksmine ja korrastada ühistranspordi sõidusoodustuste regulatsiooni üldiselt. Euroopa Liidu õigus näeb ette, et kui ettevõtjale, kes osutab oma majandushuvist lähtuvalt sõitjateveoteenust, pannakse pädeva asutuse poolt ka avaliku teenindamise kohustus ehk kohustus, mida ettevõtja majanduslikust huvist lähtuvalt ei osutaks, näiteks teatud sõitjate sõidusoodustusega veo kohustus, tuleb talle maksta hüvitist. Kehtiva ÜTS § 34 välistab kommertsvedajale avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest hüvitise maksmise. Vastav sõnastus on ühistranspordiseaduses peaaegu muutumatult kehtinud alates 2000. aastast. Ilma ühistranspordiseadust muutmata ei ole võimalik majanduslike või halduslike lahendustega soovitud eesmärki saavutada. Ka teiste riikide praktika analüüs näitab, et hüvitise maksmine nähakse ette õigusaktis, kui ettevõtjaga ei sõlmita avaliku teenindamise lepingut. Kehtiv ÜTS § 34 näeb ette, et riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses on vedaja kohustatud tasuta vedama last, kes ei ole käimasoleva õppeaasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks, samuti last, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud, puudega kuni 16-aastast isikut, sügava puudega 16-aastast ja vanemat isikut, raske nägemispuudega isikut, sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või puudega isikut saatvat juht- või abikoera. Liinivedu korraldatakse Eestis kas liiniloa alusel (kommertsliinivedu) või avaliku teenindamise lepingu alusel (avaliku teenindamise lepingu alusel teostatav liinivedu). ÜTS §-s 34 nimetatud sõitjate tasuta vedamise kohustus on seadusega pandud kõikidele vedajatele, nii riigihankemenetluse tulemusena sõlmitud avaliku teenindamise lepingu, avaliku teenindamise otselepingu kui ka erakorralise meetmena määratud avaliku teenindamise kohustust täitvale vedajale, samuti kommertsvedajatele, kes teenindavad liine oma ärihuvidest lähtuvalt liiniloa alusel. 2 Eelnõuga tehtavate muudatuste tulemusena on teatud sõitjate tasuta vedamise kohustus endiselt riigi pädeva asutusega sõlmitud avaliku teenindamise lepingu alusel (samuti otselepingu või haldusakti alusel) veoteenust osutavatel vedajal ja sellest eest makstakse vedajale ühistransporditoetust. Selles osas seadust ei muudeta ning eelkooliealised lapsed ja puudega inimesed saavad endiselt riigi poolt korraldatavatel liinidel tee-, vee- ja raudteeliikluses, näiteks rongides, mandri ja saare vahel sõitvatel parvlaevadel ning maakonnabussides, tasuta sõita. Kuigi valla- ja linnaliinidel sõidusoodustuste kehtestamine antakse kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) pädevusse, siis tõenäoliselt ei muutu sõidusoodustuste kehtestamise regulatsioonis midagi ka avaliku teenindamise lepingu alusel teenindatavatel valla- või linnaliinidel. Eelnõu seadusena jõustumisel ei ole kommertsvedajatel enam eelkooliealiste laste ja puudega inimeste tasuta vedamise kohustust. Samas võib riik või KOV kommertsvedajatele sellise kohustuse vajadusel panna. Sellisel juhul määratakse õigusaktiga sõidusoodustust saavad sõitjad, otsustatakse sõidusoodustuse suurus, pannakse liiniloa alusel sõitjateveoteenust osutavale vedajale avaliku teenindamise kohustus ning nähakse ette ettevõtjale makstava hüvitise arvutamise alused. Kuna hüvise maksmine on seotud sõidusoodustust saavate inimeste veoga, on vaja usaldusväärseid andmeid veetud inimeste kohta. Soodustuse saamise aluseks olevaid asjaolusid peab vedaja või piletimüüja saama kontrollida vastavatest riigi andmekogudest. Andmekogudest reaalajas päringute tegemine eeldab vastavate tehniliste lahenduste loomist ja selleks eelnevalt riigi eelarvest vahendite eraldamist. Eelnõuga luuakse õiguslik alus kommertsvedajale sõidusoodustusega sõitjate vedamise kohustuse panemiseks ja selle eest hüvitise maksmiseks, kuid sellise võimaluse realiseerimise eelduseks on riigi eelarvest rahaliste vahendite planeerimine hüvitise maksmiseks ja andmekogudest päringute tegemiseks tehniliste lahenduste loomise finantseerimiseks. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu muudetakse ühistranspordiseadust. Eelnõu koosneb 23 muudatusest. ÜTS § 1 lõiget 5 täpsustatakse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 määruse (EÜ) nr 1370/2007 (edaspidi määrus nr 1370/2007) kohaldamisega seonduvalt. Avaliku sõitjateveo kohustuse panemine ettevõtjale toimub vastavalt määrusele nr 1370/2007. Määrus nr 1370/2007 artikkel 1 lõike 1 kohaselt on määruse eesmärgiks määratleda, kuidas pädevad asutused võivad kooskõlas ühenduse õiguse eeskirjadega sekkuda avaliku reisijateveo valdkonda, et tagada üldhuviteenuste osutamine, mis oleksid muu hulgas mitmekesisemad, turvalisemad, parema kvaliteediga või odavamad kui üksnes turuseaduste poolt reguleeritud teenused. Selleks sätestatakse määrusega tingimused, mille kohaselt pädevad asutused hüvitavad transpordiettevõtjale, kellele nad avaliku teenindamise kohustuseks teevad või kellega lepingu sõlmivad, sellega kaasnevad kulud ja/või annavad neile avaliku teenindamise kohustuse eest ainuõigused. Määrust nr 1370/2007 kohaldatakse ühistransporditeenuste korraldamisele maantee- ja raudteetranspordis, kuid liikmesriigid võivad otsustada seda kohaldada ka avalikule reisijateveole siseveeteedel ja riikide territoriaalvetes. Eesti on seda võimalust 2015. a kasutanud ja kohaldab vastavalt ÜTS § 1 lõikele 5 määrust nr 1370/2007 ka siseriiklikus parvalaevaliikluses. 3 Kehtiva ÜTS § 1 lõikes 5 sätestatakse, et raudtee-, parvlaeva- ja teeliikluses avaliku teenindamise lepingu alusel sõitjateveo korraldamise puhul lähtutakse eelkõige määrusest nr 1370/2007. Nimetatud sõnastus on määruse nr 1370/2007 kohaldamist kitsendav, kuna avaliku teenindamise lepingu sõlmimine on vaid üks avaliku teenindamise kohustuse kehtestamise viise. Määruse nr 1370/2007 kohaselt on avaliku teenindamise kohustuse kehtestamine võimalik avaliku teenindamise lepinguga, avaliku teenindamise otselepinguga, erakorralise meetmena või üldeeskirjaga. Eelnõuga viiakse ÜTS § 1 lõike 5 sõnastus vastavusse määrusega nr 1370/2007 ja sätestatakse, et avaliku teenindamise kohustuse alusel sõitjateveo korraldamisel lähtutakse määrusest nr 1370/2007. Ainult olukordade puhul, mis on raudtee-, parvlaeva- ja teeliikluse puhul määruses nr 1370/2007 reguleerimata, tuleb lähtuda ühistranspordiseadusest. Näiteks kui ühistranspordiseadus näeb ette avaliku teenindamise lepingusse kohustulikult märgitavate tingimuste nimekirja, milles sisaldub selliseid tingimusi, mida määrus nr 1370/2007 ei nõua, tuleb avaliku teenindamise lepingus kajastada ka ühistranspordiseaduses nõutavad tingimused. Parvlaevaliikluse puhul tuleb järgida ka otsekohalduvat Nõukogu määrust (EMÜ) nr 3577/92 teenuste osutamise vabaduse põhimõtte kohaldamise kohta merevedudel liikmesriikides (merekabotaaž). Tuleb märkida, et määrus nr 1370/2007 ei kohaldu lennuliiklusele, mistõttu tuleb lennuliikluse puhul lähtuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta ja ühistranspordiseadusest. ÜTS §-i 18 täiendatakse lõikega 2, kus nimetatakse ettevõtjale avaliku teenindamise kohustuse panemise viisid. Säte seondub ÜTS § 1 lõike 5 sõnastuse täpsustamisega ja ÜTS § 20 lõike 1 kehtetuks tunnistamisega. ÜTS 3. peatükk (avaliku teenindamise kohustus) reguleerib ettevõtjale avaliku teenindamise kohustuse panemisega seonduvat. Nagu eelnevalt nimetatud, siis määruse nr 1370/2007 kohaselt on avaliku teenindamise kohustust võimalik ettevõtjale panna avaliku teenindamise lepinguga, avaliku teenindamise otselepinguga, erakorralise meetmena või üldeeskirjaga. Nõukogu määruse mõistes üldeeskirjaks on Eestis nii õigustloovad aktid kui ka haldusaktid (üldkorraldused). ÜTS 3. peatükis on need viisid reguleeritud, kuid selguse huvides loetletakse kõik võimalused ka §-i 18 lisatavas lõikes 2. ÜTS § 20 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks, kuna säte on sisult ebavajalik. Sätte kustutamine seondub ÜTS § 18 täiendamisega lõikega 2. Kuna ÜTS § 18 lõikes 2 loetletakse ettevõtjale avaliku teenindamise kohustuse panemise viisid, siis puudub vajadus ÜTS § 20 lõike 1 järele. Asjakohane on ÜTS § 20 lõigete 2‒4 regulatsioon, mis näeb ette nõuded avaliku teenindamise lepingu sisule. Eelnõuga muudetakse ühistranspordiliikluses kommertsvedajale avaliku teenindamise kohustuse kehtestamise korraldust (ÜTS 3. peatükki) ning nähakse ette, et kohustuse täitmise eest tuleb maksta hüvitist. Eelnõu koostamine on tingitud Euroopa Kohtu 8. septembri 2022. a otsusest Lux Express Estonia kohtuasjas C-614/20, ECLI:EU:C:2022:6411, mille ese on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL) artikli 267 alusel Tallinna Halduskohtu 18. novembri 2020. a otsusega esitatud eelotsusetaotlus. Otsuses andis Euroopa Kohus tõlgenduse mitmele määruse nr 1370/2007 sättele. Euroopa Kohus otsustas, et määruse nr 1370/2007 (muudetud määrusega 2016/2338) artikli 3 lõiget 2 ja artikli 4 lõike 1 punkti b alapunkti i tuleb tõlgendada nii, et pädevad asutused on kohustatud liikmesriigi territooriumil avaliku teenusena tee- ja raudteeliikluses liinivedu teostavatele ettevõtjatele hüvitama positiivse 1 Kättesaadav: https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=265061&pageIndex=0&doclang=ET&mode=l st&dir=&occ=first&part=1&cid=4349861 4 või negatiivse finantsmõju, mis tuleneb kuludest ja tuludest, mis kaasnevad sellega, kui need ettevõtjad täidavad neile üldeeskirjaga kehtestatud kohustust vedada tasuta teatud reisijatekategooriaid, eeskätt eelkooliealisi lapsi ja teatud kategooriatesse kuuluvaid puudega isikuid. Kehtiv ÜTS § 34 on selle tõlgendusega vastuolus, kuna sõnaselgelt välistatakse kommertsvedajale hüvitise maksmine. Eelnõuga reguleeritakse avaliku teenindamise kohustuse panemisega seonduvalt järgmiseid aspekte: a) sätestatakse, et kommertsliiniveol võib vedajale panna avaliku teenindamise kohustuse vedada teatud sõitjaid sõidusoodustust rakendades. Sõidusoodustusega sõitjate vedu hüvitatakse vedajale makstes sihtotstarbelist toetust. Avaliku teenindamise kohustuse võib olenevalt liiniloa andjast kehtestada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitusel Transpordiamet või kohaliku omavalitsuse üksus (uus ÜTS § 231); b) avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest makstava toetuse arvutamise põhimõtted, toetuse taotlemiseks esitatavate andmete loetelu, toetuse maksmise ja toetuse tagasimaksmise korra võib olenevalt liiniloa andjast kehtestada kas valdkonna eest vastutav minister või valla- või linnavolikogu (ÜTS § 30 täiendused). Seaduse 3. peatükki (avaliku teenindamise kohustus) täiendatakse uue §-ga 231, kus sätestatakse, et kommertsliiniveol võib vedajale kehtestada avaliku teenindamise kohustuse, mille sisuks on kohustus vedada teatud sõitjaid sõidusoodustust rakendades. Sõidusoodustusega sõitjate vedu hüvitatakse vedajale. Avaliku teenindamise kohustuse mõiste on avatud ÜTS §-s 18 - avaliku teenindamise kohustus on pädeva asutuse kindlaks määratud nõue tagada üldist huvi pakkuv avalik sõitjateveoteenus, mida vedaja oma majanduslikest huvidest lähtuvalt ilma hüvituseta ei osutaks või ei osutaks samas mahus või samadel tingimustel. Avaliku teenindamise kohustuse mõiste sisu vastab määruse nr 1370/2007 artikkel 2 punktile e. Määruses nr 1370/2007 on sätestatud õiguslik raamistik, mille raames liikmesriigid saavad osutada, tellida ja korraldada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid avaliku reisijateveo valdkonnas raudteel ja maanteel ning soovi korral laiendada määruse kohaldamist ka parvlaevaliikluses. Määruse nr 1370/2007 artikkel 1 lõike 1 kohaselt on määruse eesmärgiks määratleda, kuidas pädevad asutused võivad kooskõlas ühenduse õiguse eeskirjadega sekkuda avaliku reisijateveo valdkonda, et tagada üldhuviteenuste osutamine, mis oleksid muu hulgas mitmekesisemad, turvalisemad, parema kvaliteediga või odavamad kui üksnes turuseaduste poolt reguleeritud teenused. Selleks sätestatakse määrusega tingimused, mille kohaselt pädevad asutused hüvitavad transpordiettevõtjale, kellele nad avaliku teenindamise kohustuseks teevad või kellega lepingu sõlmivad, sellega kaasnevad kulud ja/või annavad neile avaliku teenindamise kohustuse eest ainuõigused. Määruse nr 1370/2007 artikkel 3 näeb ette, et kui pädev asutus otsustab valitud teenusepakkujale anda avaliku teenindamise kohustuste täitmise eest ainuõiguse ja/või määrata ükskõik millise hüvitise, peab ta seda tegema avaliku teenindamise lepingu raames. Sellest põhimõttest erandina võib avaliku teenindamise kohustusi, mille eesmärgiks on maksimumtariifide kehtestamine kõikidele reisijatele või teatavatele reisijatekategooriatele, määratleda ka üldeeskirjadega. Üldeeskirjadega kehtestatud tariifikohustuste täitmisest tulenevate kulude ja tulude positiivse või negatiivse finantsmõju peab pädev asutus hüvitama avaliku teenuse osutajatele sellisel viisil, mis väldib ülekompenseerimist. Vedajale makstav hüvitis peab vastama määruse artiklites 4 ja 6 ning lisas sätestatule. 5 Et mõista määruse nr 1370/2007 artikli 3 sisu, on vaja eelnevalt tutvuda selles kasutatud mõistetega. Pädev asutus on määruse nr 1370/2007 artikkel 2 punkti b kohaselt liikmesriigi või liikmesriikide mis tahes ametiasutus või ametiasutuste rühm, kelle pädevuses on sekkuda avaliku reisijateveo korraldamisse antud geograafilises piirkonnas, või mis tahes selleks volitatud asutus. Avaliku teenindamise kohustusena käsitatakse määruse nr 1370/2007 artikkel 2 punkti e kohaselt pädeva asutuse määratletud või kindlaksmääratud nõue üldist huvi pakkuva avaliku reisijateveoteenuse osutamise tagamiseks, mida teenusepakkuja oma majanduslikest huvidest lähtuvalt ilma hüvituseta ei osutaks, või ei osutaks samas mahus või samadel tingimustel. Üldeeskiri on määruse nr 1370/2007 artikkel 2 punkti l tähenduses meede, mida kohaldatakse diskrimineerimata kõikidele samalaadsetele reisijateveoteenustele pädeva asutuse vastutusalasse kuuluvas konkreetses territoriaalses piirkonnas. Üldeeskirja kohustuslik sisu on esitatud määruse nr 1370/2007 artiklis 4. Üldeeskirjas tuleb: 1) selgelt kindlaks määrata avaliku teenindamise kohustused ning asjaomased territoriaalsed piirkonnad; 2) ülekompenseerimise vältimiseks eelnevalt kehtestada viisil, mis on objektiivne ja läbipaistev näitajad, mille põhjal hüvitis (kui seda makstakse) tuleb arvutada, ja ainuõiguste korral nende laadi ja ulatuse selliselt; 3) esitada teenuse osutamisega seotud kulude jaotuskord; 4) piletimüügist saadava tulu jaotuskord. Ühistranspordiseaduses sätestatakse võimaliku haldusaktiga kehtestatava avaliku teenindamise kohustuse sisu, ülejäänud üldeeskirja kohustusliku sisukomponendid esitatakse olenevalt selle kehtestajast kas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitusel Transpordiameti või kohaliku omavalitsuse üksuse haldusaktis ning valdkonna eest vastutava ministri või valla- või linnavolikogu määruses. Üldeeskirjaks on määruse nr 1370/2007 mõttes õigusakt, mille on vastu võtnud pädev asutus. Sõidusoodustusega teatud reisijate kategooriate vedamise kohustuse panemine kommertsvedajale on avaliku teenindamise kohustuse panemine. Sellise kohustuse panemine ühistranspordiseaduse alusel haldusaktiga (üldkorraldus) ja selle kohustuse täitmise eest hüvitamise maksmise regulatsiooni kehtestamine õigusaktiga on kooskõlas määrusega nr 1370/2007. Haldusaktiga sõidusoodustust saavate isikute määratlemine ja soodustuse suuruse kehtestamine on määruse nr 1370/2007 mõistes üldaktiga maksimumtariifide kehtestamine, mille puhul ei ole vaja teenindamise kohustuse panemiseks sõlmida vedajaga avaliku teenindamise lepingut (määruse nr 1370 artikkel 3 lõige 2) ning üldistel alustel kohaldatavat hüvitiste süsteemi ei loeta diskrimineerivaks. Määrusega kehtestatav hüvitise arvutamise regulatsioon peab vastama määruse nr 1370/2007 artiklites 4 ja 6 ning lisas sätestatule. Kõigi nimetatud tingimuste täitmisel on tegemist ühisturuga kokkusobiva meetmega, mida ei loeta riigiabiks. Määruse nr 1370/2007 artikli 9 lõikes 1 on sätestatud, et ühisturuga on kokkusobivad üksnes need avaliku teenindamise hüvitised, mida käesoleva määruse kohaselt makstakse avaliku reisijateveoteenuse osutamiseks või üldeeskirjadega kehtestatud tariifikohustuste täitmiseks. Need hüvitised on vabastatud ELTL artikli 108 lõike 3 eelneva teatamise kohustusest. ÜTS §-ga 231 lõikes 1 sätestatakse kommertsvedajale avaliku teenindamise kohustuse panemise võimalus. Kommertsvedajale võib haldusaktiga (üldkorraldusega) panna kohustuse vedada teatud sõitjaid sõidusoodustust rakendades. Kehtiva seaduse kohaselt on vastav kohustus kõigile vedajatele (nii kommertsvedajatele kui ka avaliku teenindamise kohustust 6 avaliku teenindamise lepingu sõlminud vedajale või haldusakti alusel erakorralise meetmena avaliku teenindamise kohustust täitvale vedajale) pandud §-s 34 (mis eelnõuga kehtetuks tunnistatakse). Avaliku teenindamise kohustuse panemise otsustajaks on lõike 1 kohaselt riigisisesel kommertsliiniveol, millel puhul liiniloa andjaks on Transpordiamet või tema volitusel piirkondlik ühistranspordikeskus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitusel Transpordiamet. Haldusaktiga võib vedajale panna kohustuse vedada ÜTS § 36 lõikes 1 nimetatud sõitjat sõidusoodustust rakendades ning määrata kindlaks avaliku teenindamise kohustuse tähtaja, territoriaalse ja ajalise ulatuse ning sõidusoodustuse ulatuse. Lõike 2 kohaselt kommertsliiniveol, millel puhul liiniloa andjaks on valla- või linnavalitsus või tema volitatud valla või linna ametiasutus või piirkondlik ühistranspordikeskus, võib vastava otsuse teha kohaliku omavalitsuse üksus. Kokku on Transpordiamet (ja tema eelkäija Maanteeameti) 16. novembri 2022. a seisuga väljastanud kaugliinidel 133 liiniluba. Kohaliku omavalitsuse siseseid kommertsliine on vähe. Liinilube on väljastanud vaid Kohtla-Järve linnavalitsus ja Saku vallavalitsus. Maakonnaliinidel on väljastanud kokku kuus liiniluba Ida-Viru ja Põhja-Eesti ühistranspordikeskused. Sõitjate kategooriad, kellele võib sõidusoodustuse kehtestada on järgmised: 1) laps, kes ei ole käimasoleva õppeaasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks, 2) laps, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud; 3) puudega kuni 16-aastane laps; 4) sügava puudega 16-aastane ja vanem inimene; 5) raske nägemispuudega inimene; 6) sügava või raske nägemispuudega inimese saatja; 7) puudega inimest saatev juht- või abikoer. ÜTS § 231 lõigete 1 või 2 alusel õigusakti kehtestamisel võib sõidusoodustuse kehtestada vaid mõnele sõitjate grupile või kõigile neile ning sõidusoodustuse ulatuseks võib olla kuni 100% (ehk tasuta sõiduõigus). Millisele sõitjate kategooriale sõidusoodustus anda sõltub sellest, millise konkreetse grupi puhul leiab riik või KOV, et vaid avaliku teenindamise lepingute alusel teenindatavatel liinidel tasuta sõiduõiguse rakendamisel ei ole tagatud nende inimestele vajalik liikumisvõimalus ja nad vajavad ka kaugliinidel, sest peamiselt teenindavad kommertsvedajad just kaugbussiliine, sõitmisel soodustust. Kui vedaja annab kommertsliinil enda initsiatiivil kellelegi sõidusoodustust, siis ÜTS § 38 lõike 3 kohaselt seda vedajale ei hüvitata. Täiendavat meedet võib olla eelkõige vaja liinidel, mille osas puudub avalikest vahenditest rahastatav liinivedu. Näiteks Tallinn-Tartu ja Tartu-Tallinn liine teenindavad paralleelselt nii avaliku teenindamise lepingu alusel rongiliinil AS Eesti Liinirongid (Elron) kui ka kommertsvedajad bussiliinidel. Samasuguselt on kaetud ka Tallinn-Viljandi ja Viljandi-Tallinn, Tallinn-Narva ja Narva-Tallinn liinid. Tallinn-Valga ja Valga-Tallinn suunal on võimalik sõita rongiga ning lisaks ka Tartus ümberistumisega kommertsliinibussiga. ÜTSis sätestatud ja haldusaktiga sätestatav avaliku teenindamise kohustust käsitlev regulatsioon moodustavad üldeeskirja määruse nr 1370/2007 artikli 2 punkti l tähenduses. Üldeeskirja kohaldatakse mittediskrimineerival viisil ühe või mitme ühistransporditeenuse osutaja suhtes. Meede võib piirduda geograafilise piirkonnaga, mille eest pädev asutus vastutab, kuid ei pea tingimata hõlmama kogu geograafilist piirkonda. Sellest juhisest lähtuvalt võib pädev asutus kehtestada avaliku teenindamise kohustuse näiteks liiniloa alusel teatud liine (nt Tallinn-Pärnu) teenindavatele vedajatele. Samuti võib õigusaktiga piirata sõidusoodustusega 7 sõitjate vedu ajaliselt. Näiteks on Suurbritannias kellaajaliselt ja nädalapäevaliselt piiratud isikute õigust sõidusoodustust kasutada.2 Avaliku teenindamise kohustuse kehtestamisele peab eelnema pädeva asutuse analüüs, et kas tegemist on sõitjateveoteenusega, mida vedaja oma majanduslikest huvidest lähtuvalt ilma hüvituseta ei osutaks või ei osutaks samas mahus või samadel tingimustel. Avalik võim ehk riik või KOV on õigustatud üldhuviteenuse pakkumise sekkuma vaid juhul, kui turutingimustel ettevõtjad seda teenust ei pakuks või ei teeks seda vajalikus mahus. Kuna eelnõuga tunnistatakse kehtetuks kommertsvedajate kohustus vedada eelkooliealisi lapsi ja puudega inimesi tasuta, on riigil või KOVil liiniloa alusel sõitjateveoteenust osutavale ettevõtjale avaliku teenindamise kohustuse kehtestamise õigus vaid juhul, kui vedajad ei hakka ise samadele reisijatekategooriatele sõidusoodustusi pakkuma või sõidusoodustuse pakkumisel ei ole soodustuse ulatus selline, mis vähendaks väikelastega perede või puudega inimeste ja nende saatjate kulutusi kaugliinidel sõitmisel piisavalt. Olulisima muudatusena nähakse ÜTS § 231 lõikes 3 ette vedajale avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest sihtotstarbelise toetuse maksmine. Määruse nr 1370/2007 artikli 3 lõikes 2 on ette nähtud, et selline hüvitamine toimub vastavalt määruse artiklites 4 ja 6 ning lisas sätestatud põhimõtetele sellisel viisil, mis väldib ülekompenseerimist. Sihtotstarbelise toetuse maksmist puudutavad selgitused on esitatud ÜTS § 30 täiendamist selgitavate sätete juures. ÜTS § 29 lõikes 1 täpsustatakse riigieelarvest makstud ühistranspordi toetuse tagasimaksmise aluseid. ÜTS § 29 lõige 1 näeb ette juhud, mil riigieelarvest saadud toetus tuleb täielikult või osaliselt tagasi maksta. ÜTS § 29 lõike 1 punkti 3 lisatakse viide määrusele nr 1370/2007 ning asendatakse viide avaliku teenindamise lepingule viitega avaliku teenindamise kohustusele. Kehtiva punkti 3 sõnastuse kohaselt võib vedajalt toetuse tagasi nõuda, kui avaliku teenindamise lepingu alusel veoteenust osutav vedaja ei ole järginud ÜTS § 23 sätestatud majandusarvestuse eraldamise nõuet. Otselepingu või õigusaktiga (haldusaktiga) kehtestatud avaliku teenindamise kohustuse korral tuleneb majandustegevuse eraldamise nõue aga määruse nr 1379/2007 lisast. Kui vedaja tegeleb lisaks avaliku teenindamise kohustusele ka äritegevusega, tuleb tagada, et ta ei saa kasutada talle makstavat hüvitist oma konkurentsivõime tugevdamiseks valdkondades, kus ta tegutseb ärilisel eesmärgil. Selleks nähakse määruse nr 1370/2007 lisas ette avaliku teenuse ja äritegevuse raamatupidamise lahusus ning kulude jaotamise meetod, mis kajastab avaliku teenuse osutamise tegelikke kulusid. Ükskõik millisel alusel teostatava avaliku teenindamise kohustuse puhul majandustegevuse eraldamise nõude eiramine või rikkumine võib kaasa tuua ÜTS § 29 kohase ühistransporditoetuse tagasimaksmise kohustuse. ÜTS § 29 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse ümber ja sättest jäetakse välja tingimus, et kui toetuse saaja kasum on ebamõistlikult suur, kuulub riigieelarvest eraldatud ühistransporditoetus tagasimaksmisele vaid siis, kui vedajaga ei sõlmitud avaliku teenindamise lepingut avatud hankemenetluse tulemusel. Määruse nr 1370/2007 artikkel 4 lõige 1 näeb ette ülekompenseerimise keelu. See kohaldub nii riigihankemenetluse teel sõlmitud avaliku 2 Kuigi Suurbritannia ei ole enam Euroopa Liidu liikmesriik, siis kohaldab riik endiselt määrust nr 1370/2007, mistõttu on asjakohane viidata selle riigi praktikale. Juhendmaterjalid koos viidetega õigusaktidele bussiettevõtjatele sõidusoodustusega reisijate vedamise hüvitamise kohta on kättesaadavad: https://www.gov.uk/government/publications/guidance-on-reimbursing-bus-operators-for-concessionary-travel 31.10.2022 8 teenindamise lepinguga kui ka otselepinguga või õigusaktiga (haldusaktiga) pandud avaliku teenindamise kohustusele. Pädeval asutusel on kohustus ka pärast lepingu sõlmimist või muul viisil avaliku teenindamise kohustuse panemist hinnata vedaja kulude ja tulude tasakaalu ning ülemäärase kasumi teenimise korral nõuda enammakstu tagastamist. Määruse nr 1370/2007 nõuete mittejärgimine võib kaasa tuua keelatud riigiabi andmise, mis tuleb vedajalt tagasi nõuda või tasaarvestada järgmiste perioodi eest makstava toetusega. Ebaseadusliku riigiabi ja väärkasutatud riigiabi tagastamist reguleerib konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 42, mille lõige 4 näeb ette, et kui riigiabi andja on ise tuvastanud, et antud riigiabi on ebaseaduslik või väärkasutatud, peab riigiabi andja selle omal algatusel riigiabi saajalt tagasi nõudma. Riigiabi andja nõuab ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi tagasi koos intressidega. KonkS §-s 42 on viidatud ka intressi arvutamise põhimõtteid sisaldavale Euroopa Liidu õigusaktile. ÜTS §-i 30 täiendatakse volitusnormidega kehtestada õigusaktiga pandud avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest toetuse arvutamise põhimõtted, toetuse taotlemiseks esitatavate andmete loetelu, toetuse maksmise ja toetuse tagasimaksmise kord. ÜTS § 25 sisaldab ühistranspordi rahastamise põhimõtteid ning viitab nii lõikes 1 kui ka 2 lisaks avaliku teenindamise lepingu alusel teostatavale liiniveole ka muule sõitjateveole, mistõttu ei ole kommertsliiniveol avaliku teenindamise kohustuse panemisel makstava hüvitise finantseerimise allika osas täiendavat regulatsiooni vaja kehtestada. Vastavalt ÜTS § 30 lõikele 21 kehtestab kommertsliiniveol, millel puhul liiniloa andjaks on Transpordiamet või tema volituse alusel piirkondlik ühistranspordikeskus, avaliku teenindamise kohustuse panemise eest riigieelarvest makstava sihtotstarbelise toetuse regulatsiooni valdkonna eest vastutav minister määrusega hiljemalt kolm kuud enne avaliku teenindamise kohustuse panemist. Vastavalt ÜTS § 30 lõikele 4 kehtestab kommertsliiniveol, millel puhul liiniloa andjaks on valla- või linnavalitsus või tema volitatud valla või linna ametiasutus või piirkondlik ühistranspordikeskus vastava regulatsiooni valla- või linnavolikogu määrusega hiljemalt kolm kuud enne avaliku teenindamise kohustuse panemist. Viidatud regulatsiooni kehtestamisel tuleb lähtuda määrusest nr 1370/2007. Pädeva asutuse määruse kehtestamise eelduseks on vedajale ühistransporditoetuse (hüvitise) maksmiseks vajalike vahendite eraldamine riigieelarvest. 2023. aastaks ei ole riigieelarves vastavaid vahendeid ette nähtud. Määruse kehtestamise kohustus hiljemalt kolm kuud enne avaliku teenindamise kohustuse panemist on tingitud sellest, et kommertsvedajal oleks juba avaliku teenindamise kohustuse täitmise panemiseks algatatava haldusmenetluse ajal täielik ülevaade kohustuse täitmise eest makstava toetuse regulatsioonist. Määruse nr 1370/2007 artikli 3 lõike 2 kohaselt hüvitab pädev asutus vastavalt artiklitele 4 ja 6 ning lisas sätestatud põhimõtetele avaliku teenuse osutajatele üldeeskirjadega kehtestatud tariifikohustuste täitmisest tulenevate kulude ja tulude positiivse või negatiivse finantsmõju sellisel viisil, mis väldib ülekompenseerimist. Määruse nr 1370/2007 artikkel 6 lõige 1 sätestab, et üldeeskirjade puhul peab hüvitis olema kooskõlas määruse nr 1370/2007 sätetega ja selle lisaga, et tagada ülemäärase hüvitamise puudumine. Määruse nr 1370/2007 lisa punktist 2 tuleneb, et hüvitis ei või ületada summat, mis vastab avaliku teenindamise kohustuse täitmisest tulenevalt avaliku teenuse osutaja kulude ja tulude suhtes avalduvale kogu positiivse või negatiivse finantsmõjuga võrdsele finantsmõjule. Nimetatud mõju hindamiseks võrreldakse avaliku teenindamise kohustuse täitmise olukorda selle olukorraga, mis oleks olnud juhul, kui seda kohustust ei oleks täidetud. 9 Netofinantsmõju arvutamine toimub järgmise valemi alusel: ‒ kulud, mis on tehtud tulenevalt üldeeskirjas sisalduvast avaliku teenindamise kohustusest ‒ miinus mis tahes positiivne finantsmõju, mis on saadud avaliku teenindamise kohustusega seonduvas võrgus ‒ miinus avaliku teenindamise kohustuse täitmisel saadud mis tahes muu tulu ‒ pluss mõistlik kasum. Seega hüvitise suuruse arvutamiseks tuleb avaliku teenindamise kohustuse täitmise kulust lahutatakse avaliku teenindamise kohustuse täitmisest saadud tulu ja võimalikust võrgumõjust tulenev tulu ning liita mõistlik kasum. Mõistliku kasumina käsitatakse määruse nr 1370/2007 lisa punkti 6 kohaselt selle sektori tavapärast kapitali tootlust antud liikmesriigis, mis võtab arvesse ametivõimude sekkumise läbi avaliku teenuse osutajale põhjustatavaid riske või riskide puudumist. ÜTS § 30 lõike 21 või 4 alusel õigusakti kehtestamisel saab eeskujuks võtta teiste riikide praktika. Erialakirjanduses on viidatud riikidele, kus ettevõtjatele makstakse teatud sõitjate sõidusoodustusega vedamise eest hüvitist.3 Mitmetes riikides, nagu Soome, Poola, Läti, Saksamaa, Suurbritannia antakse teatud sõitjatele, nagu puudega inimesed, eakad, õpilased, sõidusoodustusi, mis pärast vedajatele hüvitatakse. Väga põhjalik ja 20 aasta jooksul välja kujunenud praktika on Suurbritannias. Kuigi Suurbritannia ei ole enam Euroopa Liidu liikmesriik, siis kohaldab riik endiselt määrust nr 1370/2007, mistõttu on asjakohane viidata selle riigi praktikale. Kohustuslikult rakendatavad sõidusoodustused eakatele ja puudega inimestele kehtivad alates 2001. a. Soodustusega sõitude õigust on järk-järgult pikendatud alates selle kehtestamisest ning alates 2008. a aprillist saavad eakad ja puudega inimesed sõita kohalikel bussiliinidel kõikjal Inglismaal tasuta. Kohaliku bussitranspordi kasutamise õigust saab kasutada nn tipptunni välisel ajal ehk tööpäeviti kl 9.30- 23.00 ning nädalavahetustel ja riigipühadel. Sõidusoodustuste regulatsioon koosneb viiest riigisisesest õigusaktist ja määrusest nr 1370/2007, mille rakendamiseks on Transpordiministeerium koostanud juhendi4 bussiettevõtjatele hüvitise arvutamise ja maksmise metoodika kohta. Hüvitise suuruse arvutamisel aluspõhimõteks on "ei parem ega halvem olukord“ (no better and no worse off) ning võrreldakse olukordi, mis oleks valitsenud avaliku teenindamise kohustuse puudumisel ja selle olemasolul. See on kooskõlas määruse nr 1379/2007 lisa punktiga 2. Saksamaa Rheinland-Pfalz liidumaal makstakse koolibussitranspordi osutajatele hüvitis õpilaste, üliõpilaste ja praktikantide sõidusoodustusega vedamise eest.5 Saksamaa on määruse nr 1370/2007 artikkel 3 lõike 3 alusel jätnud selle hüvitise nimetatud määruse reguleerimisalast välja ja teavitanud Euroopa Komisjoni kohaldatavast meetmest, kuid Komisjon on, kontrollides meetme kooskõla Euroopa Liidu riigiabi eeskirjadega, lähtunud siiski määrusest nr 1370/2007. Komisjon leidis riigiabi asjas SA.34155 (2013/N), et siseriiklikus õiguses on avaliku 3 https://www.mambaproject.eu/wp-content/uploads/2018/08/GoA_2.4_Legal-pre-study_IKEM.pdf 4 Juhendmaterjalid koos viidetega õigusaktidele bussiettevõtjatele sõidusoodustusega reisijate vedamise hüvitamise kohta on kättesaadavad: https://www.gov.uk/government/publications/guidance-on-reimbursing-bus- operators-for-concessionary-travel 31.10.2022 5 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/IP_14_60 31.10.2022 https://ec.europa.eu/competition/elojade/isef/case_details.cfm?proc_code=3_SA_34155 31.10.2022 10 teenindamise kohustus selgelt määratletud, nõudes transpordiettevõtjalt õpilastele, üliõpilastele ja praktikantidele sõidusoodustuse pakkumist. Seadus määratleb ka selle, kuidas arvutada hüvitist avaliku teenuse osutamise eest objektiivsel ja läbipaistval viisil. Lisaks on piirkondliku seadusega ette nähtud kohustuslik järelkontrollimehhanism, et vältida ülekompenseerimist. Ka seda Komisjoni otsust on võimalik kasutada hüvitise arvutamise metoodika väljatöötamisel ühe võimaliku lähenemisviisina. ÜTS § 32 lõike 1 punktis 2 tehakse sõnastuse täpsustus ja selles asendatakse sõna „täishinna“ sõnaga „tasu“. Sõidusoodustused võib jagada kaheks. Esimesel juhul on sõitjal sõidusoodustuse olemasolul õigus sõita tasuta või osalisel tasu eest (ÜTS § 32 lõike 1 punkt 1), teisel juhul maksab sõitja vedajale tasu ja talle hüvitatakse tehtud kulutus täielikult või osaliselt enne või pärast sõitu (ÜTS § 32 lõike 1 punkt 2). Kehtiv seadus näeb ette, et eelkirjeldatud teisel juhul maksab sõitja täishinna. Nimetatud viide on aga sisult eksitav, kuna vedajad pakuvad ise juba teatud sõitjate gruppidele, näiteks õpilastele, sõidusoodustust. Seega ei sõida õpilane bussis mitte täishinna eest, vaid soodushinnaga ehk tasu eest, mille vedaja on kehtestanud. Kui õpilasele hiljem kulutus osaliselt või täielikult hüvitatakse, siis lähtutakse konkreetsest vedajale tasutud piletihinnast. ÜTS § 32 lõiget 3 muudetakse, et viia regulatsioon kooskõlla inimese puude tõendamise muu regulatsiooniga. Inimese puudest tuleneva sõidusoodustuse olemasolu saab tõendada dokumendiga, millel on andmed puude raskusastme, liigi ja kestuse kohta. Vastavaid dokumente väljastatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) alusel. RPKS § 35 kohaselt väljastatakse pensionärile pensionitunnistus. Vastavalt PISTS § 25 lõikele 1 väljastab Sotsiaalkindlustusamet isiku soovi korral pensionitunnistust mitteomavale puudega isikule puudega isiku kaardi, mis tõendab puude raskusastet, puude liiki ja kestust. Puudega isiku kaart kehtib koos isikut tõendava dokumendiga. Puudega isiku kaart lihtsustab puudega inimesele ettenähtud õiguste kasutamist ja erinevate soodustuste saamist, samuti hõlbustab soodustuse õigustatuse kontrollimist. Vastavalt sotsiaalministri 18. juuni 2019. a määrusele nr 43 „Puudega isiku kaardile ja pensionitunnistusele kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord“ võib puudega isiku kaardi ja pensionitunnistuse anda välja ühtse kaardina. Seega kui pensioni saajal on tuvastatud puue, lisatakse pensionitunnistusele ka puude andmed. Nii pensionitunnistuse kui ka puudega isiku kaardi väljastamine on inimesele riigilõivuvaba. ÜTS § 32 lõikest 3 jäetakse välja viide eraldi raske nägemispuude olemasolu tõendavale dokumendile, kuna Sotsiaalkindlustusamet ei väljasta enam sellist tõendit ja puude liik on kantud puudega isiku tunnistusele või ka puudega inimesele väljastatud pensionitunnistusele. ÜTS § 32 täiendatakse lõikega 4, mis annab õigusliku aluse riigi andmekogudest andmete saamiseks. Lõike 4 kohaselt võib sõidusoodustuse aluseks oleva asjaolu kontrollimiseks avaliku teenindamise kohustuse täitja ja tema volitusel piletimüüki korraldav isik saada vastava tehnilise lahenduse olemasolul andmeid rahvastikuregistrist, Eesti hariduse infosüsteemist, sotsiaalkaitse infosüsteemi ning liiklusregistrist. Rahvastikuregistrist ja liiklusregistrist kontrollitakse juba praegu andmeid, et kontrollida saareelanike ja nende sõidukite veo sõidusoodustuse saamise alust. Puudest tuleneva sõidusoodustuse saamise asjaolu kontrollimiseks peab olema võimalus saada andmeid sotsiaalkaitse infosüsteemist. Kuna tegemist on eriliigiliste isikuandmete kättesaadavaks tegemisega, peab andmete saamise õigus ja nende kasutamise eesmärk olema õigusaktis selgelt sätestatud. Päringute tegemine peab olema eelkõige võimalik kommertsvedajatele avaliku teenindamise kohustuse panemisel ehk juhul, kui kommertsvedajale pannaks puudega inimeste sõidusoodustusega vedamise kohustus. 11 Kuna vedajale avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest hüvitise maksmine on rangelt seotud veetud sõidusoodustusega sõitjate arvuga, et välistada ülekompenseerimine, siis on sõidusoodustuse aluse kontrollimise võimalus olulise tähtsusega. ÜTS § 34 tunnistatakse kehtetuks. ÜTS § 34 näeb ette, et riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses on vedaja kohustatud tasuta vedama last, kes ei ole käimasoleva õppeaasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks, samuti last, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud, puudega kuni 16-aastast isikut, sügava puudega 16-aastast ja vanemat isikut, raske nägemispuudega isikut, sügava või raske nägemispuudega isiku saatjat või puudega isikut saatvat juht- või abikoera. Nimetatud sõitjate tasuta vedu vedajale ei hüvitata. Sättes nimetatud sõitjate tasuta vedamise kohustus on seadusega pandud kõikidele vedajatele, nii riigihankemenetluse tulemusena sõlmitud avaliku teenindamise lepingu, avaliku teenindamise otselepingu kui ka erakorralise meetmena määratud avaliku teenindamise kohustust täitvale vedajale, samuti kommertsvedajatel, kes teenindab liine liiniloa alusel oma ärihuvidest lähtuvalt. Teatud sõitjate tasuta veo kohustus kehtib tee-, vee- ja raudteeliikluses ehk sõitjate veol bussi, trammi, trollibussi, laeva, väikelaeva, parvlaeva ja rongiga. ÜTS § 34 kehtib esitatud sõnastuses 2015. aasta 1. oktoobrist. ÜTS §-ga 34 sõnastusega sarnane sõnastus on kehtinud ühistranspordiseaduses alates 2000. aastast (1. oktoobril 2000. a jõustunud ÜTS § 27). Viidatud kohtuasjas C-614/20 leidis Euroopa Kohus, et ÜTS §-ga 34 avaliku teenusena tee- ja raudteeliikluses liinivedu teostavatele ettevõtjatele riigisisese õigusnormiga pandud kohustus vedada teatud reisijatekategooriaid, eeskätt eelkooliealisi lapsi ja teatud kategooriatesse kuuluvaid puudega isikuid, tasuta ja ilma riigilt hüvitist saamata on määruse nr 1370/2007 artikli 2 punkti e mõistes avaliku teenindamise kohustus. ÜTS § 34 on üldeeskiri määruse nr 1370/2007 artikkel lõike 2 punkti l mõttes, kuna sellega pannaks vedajale teatud sõitjate vedamise kohustus seadusega kindlaks määratud sõidusoodustust rakendades (100%-line sõidusoodustus ehk tasuta sõit). Euroopa Kohus leidis, et pädevad asutused on kohustatud määruse nr 1370/2007 artikli 3 lõike 2 ja artikli 4 lõike 1 punkti b alapunkti i kohaselt liikmesriigi territooriumil avaliku teenusena tee- ja raudteeliikluses liinivedu teostavatele ettevõtjatele hüvitama positiivse või negatiivse finantsmõju, mis tuleneb kuludest ja tuludest, mis kaasnevad sellega, kui need ettevõtjad täidavad neile üldeeskirjaga kehtestatud kohustust vedada tasuta teatud reisijatekategooriaid, eeskätt eelkooliealisi lapsi ja teatud kategooriatesse kuuluvaid puudega isikuid. ÜTS §-ga 34 vedajatele teatud sõitjate tasuta vedamise kohustuse panemine ilma hüvitiseta ei ole määrusega nr 1370/2007 kooskõlas, mistõttu tunnistatakse Euroopa Liidu õigusega vastuolus olev säte kehtetuks. ÜTS § 34 regulatsioon, mis ei ole Euroopa Liidu õigusega vastuolus, viiakse üle §-i 36 ning kommertsvedajatele teatud sõitjate gruppide sõidusoodustusega vedamise kohustuse ja selle eest hüvitise saamise regulatsioon sätestatakse eelnõuga lisatavas uues §-s 231. ÜTS § 36 lõiget 1 muudetakse ja selles esitatakse senise ÜTS § 34 tekst avaliku teenindamise lepingut puudutavas osas. Kuigi üldjuhul välditakse HÕNTE kohaselt paragrahvi olemasoleva lõike täiesti uue tekstiga asendamist, on käesoleval juhul see õigustatud, et tagada paragrahvi loogiline ülesehitus. ÜTS § 36 pealkiri on „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol kehtivad sõidusoodustused“. ÜTS § 32 lõike 1 punkti 1 kohaselt on sõidusoodustus teatava kategooria sõitjale seadusega või seaduse alusel kehtestatud korras antud õigus sõita ühissõidukis tasuta või osalise tasu eest. ÜTS § 36 loogilise ülesehituse eesmärgist lähtuvalt esitatakse esimeses lõikes tasuta sõiduõigust omavate sõitjate loetelu ja järgnevates lõigetes täiendavate sõidusoodustuste andmise regulatsioon. 12 Lõikes 1 sätestatakse, et avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval riigisisesel maakonna- ja kaugliinil tee-, vee- ja raudteeliikluses on tasuta sõiduõigus järgmistel sõitjate kategooriatel: 1) laps, kes ei ole käimasoleva õppeaasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks, 2) laps, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud; 3) puudega kuni 16-aastane laps; 4) sügava puudega 16-aastane ja vanem inimene; 5) raske nägemispuudega inimene; 6) sügava või raske nägemispuudega inimese saatja; 7) puudega inimest saatev juht- või abikoer. Tasuta sõiduõigust omavad sõitjate kategooriad on muutmata kujul üle toodud senisest §-st 34. Nimetatud inimestel ja puudega inimest saatval juht- või abikoeral on õigus endiselt tasuta sõita liinidel, mille teenindamine toimub avaliku teenindamise lepingu alusel maakonna- ja kaugliinidel. Bussi-, laeva-, väikelaeva-, parvlaeva- ja lennuliikluses sõitjateveol maakonnaliinil ning kaugliinil on valiku teenindamise lepinguid sõlmivaks pädevaks asutuseks Transpordiamet või piirkondlik ühistranspordikeskus, raudteeliikluses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (ÜTS § 19 lõige 1 punkt 1 ja punkt 3 ning lõige 2). Vedajale makstakse avaliku teenindamise leping alusel ühistransporditoetust, mis sisaldab hüvitist seaduse alusel tasuta veoteenust kasutavate sõitjate vedamise eest. Selliselt on regulatsioon kooskõlas määrusega nr 1370/2007. ÜTS §-i 36 täiendatakse lõigetega 11 ja 12. ÜTS §-i 36 lõige 11 on sisult sama kehtiva seaduse § 36 lõike 1 sisuga, kuid sellest on välja jäetud valla- ja linnaliinidel sõidusoodustuste andmise regulatsioon, kuna see on viidud eraldi lõikesse. Kui ÜTS § 36 lõige 1 loetleb uues sõnastuses sõitjad, kellele on tasuta sõiduõigus avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval riigisisesel maakonna- ja kaugliinidel tee-, vee- ja raudteeliikluses, siis lõikes 11 nimetatakse sõitjate kategooriad, kellel on sõidusoodustuse saamise õigus, kuid kelle soodustuse ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister (majandus- ja taristuminister; ÜTS § 36 lõige 41 punkt 1). Võrreldes kehtiva seadusega sõidusoodustust saavate inimeste ring ei ole muutunud. Nendeks on: 1) ÜTS § 35 lõikes 1 nimetatud õpilane (statsionaarses õppes põhiharidust, üldkeskharidust või kutseharidust omandavale õpilane, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 54 alusel lisaõpet läbiv õpilane); 2) sügava puudega inimese saatja; 3) puudega kuni 16-aastase lapse saatja. ÜTS §-i 36 lõikes 12 sätestatakse sõidusoodustuste andmine avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol lennuliikluses. Lennuliikluses sõidusoodustuste andmist ÜTS § 36 otseselt ei reguleeri, vastavate soodustuste kehtestamise alusena on kasutatud ÜTS § 36 lõiget 5. 6 ÜTS §-i 36 uues lõikes 12 nähakse ette, et ÜTS § 25 lõike 1 punktis 4 nimetatud lennuliinil (Eesti mandri ning saarte ja väikesaarte vahelisel, Saaremaa ja Hiiumaa vahelisel ning Saaremaa ja Saare maakonna haldusterritooriumil asuvate väikesaarte vahelisel lennuliinil) võib anda sama paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud sõitjatele sõidusoodustust kuni 100% pileti hinnast. Ka kehtiv ÜTS § 34 ei kohaldu lennuliinidele, st seadus ei näe ette teatud sõitjate tasuta sõidu õigust lennuliikluses. Sõidusoodustust saavate sõitjate kategooriad ja sõidusoodustuse ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega (ÜTS § 36 lõige 41 punkt 2). 6 Majandus- ja taristuministri 12. augusti 2019. a määrus nr 51 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo kõrgeim piletihind sõitjateveol Eesti sisestel lennuliinidel ning sõidusoodustused“ https://www.riigiteataja.ee/akt/115082019004 13 ÜTS § 36 lõiget 2 muudetakse § 36 lõike 1 muutmise tõttu. Sättest jäetakse välja viide § 36 lõikele 1. ÜTS § 36 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks, kuna määruse kehtestamiseks vajalikud volitusnormid on koondatud ÜTS § 36 uude lõikesse 41. ÜTS § 36 lõikes 4 nähakse ette võimalus, et lisaks juba selles paragrahvis ettenähtud soodustustele võib avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol kehtestada sõidusoodustust mõnele teisele üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate grupile või suurendada lõikes 3 nimetatud sõidusoodustuse määra, kui seda nõuab avalik huvi ning selleks on mõistlik ja asjakohane põhjus. ÜTS § 34 lõike 5 alusel kehtestatud õigusaktidega on täiendavad sõidusoodustused kehtestatud saarte püsielanikele, et vähendada nende saarel elamisest tingitud kulutusi. Eelnõuga tehtava muudatuse tulemusel on võimalik suurendada ÜTS § 36 lõikes 3 sätestatud saareelaniku 50%-list sõidusoodustust tema sõiduki ja selle haagise veol. Lõikest 4 jäetakse välja viimane lause, mis näeb ette, et maakonna- või kaugliinil valla- või linnavolikogu kehtestatavad sõidusoodustused tuleb kooskõlastada Transpordiametiga, kuna valla- ja linnaliinidel sõidusoodustuste andmise regulatsioon koondatakse § 36 lõikesse 42. ÜTS §-i 36 täiendatakse uue lõikega 41, kuhu on koondatud ÜTS § 36 lõigetes 11, 12, 3 ja 4 sätestatud sõidusoodustuste kehtestamiseks vajalikud volitusnormid. Muudatus on kooskõlas HÕNTE § 11 lõikega 4, mille kohaselt esitatakse volitusnorm ühelauselises lõikes või volitusnormide loetelu puhul punktides. Seni on volitusnormid paiknenud sisulõigetes. Väärib märkimist, et sõidusoodustusi ole kehtestatud mitte ainult ÜTSi alusel, vaid ka valdkonna eriseadustega. Kaitseväeteenistuse seaduses nähakse ette reservis olevale isikule õppekogunemisega seotud sõidukulu ja ajateenija puhkusega seotud sõidukulu hüvitamise. Sõidusoodustuse andmisena käsitatakse ka olukorda, kus sõitja maksab vedajale tasu ja talle hüvitatakse tehtud kulutus täielikult või osaliselt enne või pärast sõitu (ÜTS § 32 lõike 1 punkt 2). ÜTS §-i 36 täiendatakse uute lõigetega 42 ja 43. Lõikes 42 nähakse ette, et avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval valla- või linnaliinil sõidusoodustust saavate sõitjate kategooriad, antavad sõidusoodustused ja nende määra kehtestab valla- või linnavolikogu määrusega. Lõikes 43 nähakse ette, et valla- või linnavolikogu määrusega võib kehtestada sõidusoodustusi käesoleva paragrahvi lõigetes 1‒12 nimetatud maakonna- või kaugliinil. Valla- või linnavolikogu kehtestatavad sõidusoodustused ja omavalitsusüksuse eelarvest sõidusoodustuste hüvitamise kord tuleb eelnevalt kooskõlastada Transpordiametiga. Eelnõuga ei nähta enam ette, kellele tuleb valla- ja linnaliiniliikluses sõidusoodustusi anda ja millises ulatuses. Iga kohaliku omavalitsuse üksus on seda pädev ise otsustama. Kehtivas seaduses on ette nähtud sõidusoodustusega sõitjate kategooriad ja osade sõitjate puhul ka soodustuse suurus ning kohalikule omavalitsusel puudub võimalus selles osas kaasa rääkida. Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lõikest 1 on iga KOVi pädevuses korraldada oma territooriumil ühistransporti. Tegemist on kohustusliku omavalitsusliku ülesandega ehk nn KOV tuumikpädevusega. KOVi ülesandeid ühistranspordi kavandamisel ja korraldamise täpsustab eriseadusena ÜTS, mille § 13 on loetletud KOVi ülesanded oma haldusterritooriumil, muu hulgas kehtestab ta valla- ja linnaliinide avaliku 14 liiniveo sõidukilomeetri tariifid või sõidupiletihinnad. Põhjendatud on, et KOV võib ise kehtestada ka sõidusoodustused enda territooriumil korraldatavatel liinidel. ÜTS § 13 lõike 1 punkti 10 kohaselt hüvitab omavalitsusorgan tema kehtestatud sõidusoodustused. Avaliku liiniveo korraldamine toimub peamiselt avaliku teenindamise lepingute või avaliku teenindamise otselepingute kaudu ja vedajale makstakse ühistransporditoetust. Toetust makstakse üldjuhul liinkilomeetri hinna alusel. Kui avaliku teenindamise leping on sõlmitud riigihanke tulemusena kujuneb lepingu kohaselt makstav tasu vastavalt eduka pakkumusele ehk pakkumuses esitatud liinkilomeetri hinnale. Kui leping on sõlmitud ilma riigihanget korraldamata, peab pädev asutus ühistransporditoetuse arvutamisel järgima määruses nr 1370/2007 sätestatud põhimõtteid. Olenemata ühistransporditoetuse suuruse arvutamise alusest hõlmab vedajale KOV eelarvest makstav toetus ka sõidusoodustusega sõitjate veoga seotud kulu hüvitamist. Eesti Valdade ja Linnade Liit on korduvalt juhtinud tähelepanu ÜTS muutmise vajadusele sõnaselgelt sätestada, kas teatud sõitjate tasuta veo kohustus on olemuslikult omavalitsuslik või riiklik. Eelnõuga tehtava muudatuse tulemusena nähakse ette, et tegemist on täielikult KOVi pädevuses oleva küsimusega, mille üle otsustatakse ühistranspordi korraldamise ülesande täitmise raames ja arvestades KOVi eelarve vahendeid. ÜTS § 36 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, kuna sätte sisu on esitatud teistes sätetes. Volitus valdkonna eest vastutava ministrile ÜTS § 36 lõikes 4 nimetatud sõidusoodustuste kehtestamiseks on viidud lõikesse 41. Valla- või linnavolikogu volitus kehtestada sõidusoodustusi sisaldub lõigetes 42 ja 43. ÜTS § 36 lõikes 5 sisaldunud volitus Vabariigi Valitsusele määruse kehtestamiseks on liialt üldine, samuti ei ole § 36 teistes lõigetes viidatud sõidusoodustuse andjana Vabariigi Valitsusele, mistõttu jäetakse nimetatud volitusnorm seadusest välja. ÜTS §-i 36 täiendatakse lõikega 6, milles nähakse ette, et samas paragrahvis nimetatud sõidusoodustused kehtivad ka juhul, kui avaliku teenindamise kohustus on kehtestatud ÜTS § 22 alusel haldusaktiga. Täpsustus on vajalik, kuna nii paragrahvi pealkirjas kui ka selle sisus viidatakse vaid avaliku teenindamise lepingule, samas on avaliku teenindamise kohustuse panemine võimalik ka ilma avaliku teenindamise lepingut sõlmimata ÜTS § 22 alusel haldusaktiga. ÜTS § 22 kohaselt võib avaliku teenindamise lepingus sõlmimiseks pädev asutus teatud tingimuste esinemisel määrata kuni kaheks aastaks avaliku teenindamise kohustuse erakorralise meetmena haldusaktiga, kui sõitjateveoteenuse osutamine katkeb või on otsene oht selle teenuse osutamise katkemiseks. ÜTS §-i 36 täiendatakse lõikega 6 õigusselguse eesmärgil. ÜTS § 38 lõiget 1 muudetakse ÜTS § 34 kehtetuks tunnistamise ja §-i 36 muutmise tõttu. Sättes jäetakse välja viide §-le 34, kuid ei muudeta põhimõtet, et avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol võib vedaja anda täiendavaid sõidusoodustusi ÜTS §-s 36 nimetamata sõitjatele või suurendada soodustuse määra üksnes teise lepingupoole loal. ÜTS § 45 lõiget 5 muudetakse ÜTS § 34 kehtetuks tunnistamise tõttu. Kehtivas lõikes 5 nähakse ette, et valla-, linna- ja maakonnaliinide igas ühissõidukis peab olema vähemalt kaks tähistatud istekohta ÜTS §-s 34 nimetatud isikutele. Paragrahvi pealkirjast tulenevalt kohaldub ÜTS § 45 regulatsioon ühissõidukitena kasutatavatele bussidele ja sõiduautodele. Sättest jäetakse välja viide §-le 34, kuid ei asendata seda viitega §-le 36, vaid sätestatakse, et tähistatud istekohad tuleb ette näha puudega või piiratud liikumisvõimega inimestele. Nimetatud sõnastus on laiem kui kehtiv § 34 ja hõlmab ka ajutiselt liikumisvõimetuid inimesi. Kui inimese puude mõiste on sisustatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses, siis piiratud liikumisvõime 15 mõistet Eest õigusaktidest ei leia. Euroopa Liidus õigusaktides7 käsitatakse puudega isikuna või piiratud liikumisvõimega isikuna isikut, kelle liikumisvõime on reisi ajal füüsilise (sensoorse või lokomotoorse, alalise või ajutise) või vaimse puude või kahjustuse või muu puude või vanuse tõttu piiratud ning kelle seisund nõuab asjakohast tähelepanu ning kõikidele sõitjatele kättesaadavate teenuste kohandamist tema erivajadustele. Seega hõlmab piiratud liikumisvõimega inimese mõiste ka inimest, kes nt sporditrauma tõttu peab ajutiselt kasutama liikumiseks karke või lapseootel naist. Kaasreisijate kohustus puudega või piiratud liikumisvõimega kaasreisijale istekoht vabastada seondub elementaarse viisakusega ja hooliva käitumisega. ÜTS § 79 lõiget 2 täiendatakse selliselt, et pädeval asutusel oleks võimalik saada infot ka vedajalt, kellele on pandud avaliku teenindamise kohustus õigusaktiga. ÜTS § 79 reguleerib pädeva asutuse õigust saada vedajatelt teavet ning pääseda ligi vedaja raamatupidamisdokumentidele. Nimetatud paragrahvi lõikes 2 on sätestatud pädeva asutuse ametnike või töötajate juurdepääsuõigus vedaja raamatupidamisdokumentidele, et kontrollida muu hulgas ka vedajale makstud toetuse õigsust. ÜTS §-s 23 on sätestatud avaliku teenindamise lepingu alusel liinivedu teostava vedaja kohustus pidada raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestust avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo teenuse kohta. Vastavalt ÜTS § 79 lõikele 2 on päeva asutuse esindajal õigus tutvuda ÜTS §-s 23 nimetatud tulude ja kulude arvestusega. Määruse nr 1370/2007 lisa kohaselt on raamatupidamises eraldi tulude ja kulude arvestuse pidamise kohustus ka vedajal, kes täidab avaliku teenindamise kohustust vastavalt sama määruse artikli 5 lõigetele 2, 4, 5 või 6 sõlmitud otselepingu või üldeeskirja alusel, ning on seotud ka muu majandustegevusega. Selleks et pädeval asutusel oleks võimalik juurde pääseda kõikide vedajate, kellele on pandud kas avaliku teenindamise lepinguga, ka otselepinguga, või haldusakti või õigusaktiga, raamatupidamisdokumentidele ning kulude ja tulude arvestusele, lisatakse kulude ja tulude arvestuse osas lisaks viitele ÜTS §-le 23 ka viide määrusele nr 1370/2007. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas määrusega nr 1370/2007. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks ÜTS §-ga 34 kommertsvedajatele teatud sõitjate kategooriate tasuta vedamise kohustus ilma hüvitiseta, mis ei ole kooskõlas määrusega nr 1370/2007. Seega viiakse eelnõuga ühistranspordiseadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõju Eelnõu väljatöötamise käigus on hinnatud eelnõuga planeeritud muudatuste mõju erinevatele sihtgruppidele mõjuvaldkondade kaupa. Alljärgnevalt on välja toodud eelnõuga kavandatavad kolm peamist muudatust ja hinnatud seaduse rakendamisest eeldatavasti kaasnevaid mõjusid kuues peamises mõjuvaldkonnas. Ühegi kavandatud muudatusega ei tuvastatud mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. 7 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 181/2011, mis käsitleb bussisõitjate õigusi ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004. 16 6.1 Muudatus I Eelnõu seadusena vastuvõtmisel kaotatakse kommertsvedajatele seadusega pandud kohustus vedada teatud sõitjaid tasuta ilma selle eest hüvitist saamata. Kuni õigusaktiga teatud sõitjate kategooriate tasuta või sõidusoodustusega vedamise kohustuse taastamiseni (koos hüvitise maksmisega), puudub kommertsvedajatel kohustus inimesi tasuta või sõidusoodustusega vedada. Seni tasuta sõiduõigust kasutada saanud sõitjad peavad edaspidi kommertsliinidel sõitmisel maksma tasu. Kui kommertsvedajad siiski jätkab sõidusoodustuste andmist, on tegemist ÜTS § 38 lõikes 3 nimetatud soodustusega, mida vedajale ei hüvitata. Seni täidetud avaliku teenindamise kohustuse eest on kommertsvedajal õigus saada hüvitist. Mõjuvaldkond: mõju majandusele Sihtgrupp I: eelkooliealise lapse või lastega pere Leibkond, kuhu kuulub: 1) laps, kes ei ole käimasoleva õppeaasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks, 2) laps, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud; Sihtgrupi suurus: ca 99 000 last. Alla 7-aastaseid lapsi on 2022. a Eesti 98 433, moodustades rahvastikust 7%.8 Aastas lükatakse koolikohustuse täitmist edasi ca 500 lapse osas. Sihtgrupp II: puudega inimene või pere, kuhu kuulub puudega inimene Leibkond, kuhu kuulub : 1) puudega kuni 16-aastane laps; 2) sügava puudega 16-aastane ja vanem inimene; 3) raske nägemispuudega inimene; 4) sügava või raske nägemispuudega inimese saatja; 5) puudega inimest saatev juht- või abikoer. Sihtgrupi suurus: Sotsiaalministeeriumi andmete kohaselt on Eestis puudega inimesi 31. oktoobri 2022. a seisuga kokku 124 962. Puudega kuni 16-aastaseid lapsi on kokku 8 769, nendest alla 7-aastaseid lapsi 2 030 ja 7-15-aastaseid lapsi 6 739. Sügava puudega 16-aastaseid ja vanemaid inimesi on 12 810. Raske nägemispuudega inimesi on 3 300 (vanuses 0-6 a 13, 7- 15 a 18 ning 16 a ja vanemaid 769). Raske liitpuudega inimesi, kellel on ka nägemispuue, on 2 500 (vanuses 0-6 a 16, 7-15 a 44 ning 16 a ja vanemaid 769). Kokku võib olla leibkondi, kuhu kuulub sihtgruppi kuuluv puudega inimene, kuni 24 788. Sihtgrupp II kattub eelkooliealiste laste osas (vanuses 0-6 a on puudega lapsi 2030) sihtgrupiga I. Töötavaid juht- ja abikoeri on 23.9 Muudatusel on mõju leibkondade toimetulekule ja nende majanduslikele otsustele. Sihtgruppide I ja II kulutused kommertsvedajate pakutava liiniveo teenuse kasutamisel kasvavad. Kuna seadusest tulenev tasuta sõidu õigus kaob, siis saavad sihtgruppi I ja II kuuluvad sõitjad edaspidi sõita sama teenust kasutades vaid tasu eest. Kulude suurenemine oleneb sellest, kas kommertsvedajad hakkavad vabatahtlikult neile sõidusoodustusi tegema, samuti sellest, kas soovitud sihtkohta jõudmiseks on võimalik kasutada alternatiivset tasuta, soodsa või mõistliku ajakuluga ühistranspordi kasutamise võimalus. Vaadates vedajate vabatahtlikult pakutavaid sõidusoodustusi, siis on tõenäoline, et sõidusoodustust hakatakse pakkuma vähemalt sihtgrupile I (mis osaliselt kattub sihtgrupiga II)10. Avaliku teenindamise 8 https://www.stat.ee/rahvastikupyramiid/ 9 https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/content- editors/Abivahendid/juhtkoerad_riiklus_susteemis.pdf 10 Üldistus on tehtud piletimüügikeskkonnas tpilet https://www.tpilet.ee/vahendatud piletite põhjal. Tallinn- Pärnu liinil 14.11.2022 väljumistele pakuvad liini teenindavast neljast kommertsvedajast kolm õpilasele või kuni 17 lepingu alusel korraldatavatel maakonna bussiliinidel, rongi- ja parvlaevaliinidel tasuta sõiduõiguse kasutamise osas muudatusi ei tehta. Sihtgrupi II kuuluvate täiskasvanute puhul suurenevad kuulutused suuremas määras, sest kommertsvedajate pakutavatest soodustusteks laieneks soodustused olenevalt vedajast, üliõpilastele, kuni 26. a inimestele ja üle 60. a inimestel.11 Vedajate senise sõidusoodustuse praktika põhjal ei saa väita, et nad hakkaksid täiendavaid sõidusoodustusi pakkuma puudega inimesele. Sihtgrupi II kuuluvate inimeste puhul võib suureneda sotsiaaltranspordi kasutamise vajadus. Muudatuse tulemusena võib muutuda sihtgrupi I ja II tarbimiskäitumine – hakatakse kasutatama alternatiivseid liikumisviise (rong, auto), loobutakse harjumuspärastest või planeeritud sõitudest või tehakse neid väiksemas mahus. Statistikaameti andmete kohaselt (tabel LEM01) on 2022. a Eestis leibkondi kokku 632 200, nendest 75,5% on lasteta ja 24,5% lastega leibkonnad. Viimase viie aasta jooksul on see osakaal püsinud samasugune. Statistikat ei koguta eraldi vaid eelkooliealiste lastega leibkondade kohta. Kuna alla 7-aastaseid lapsi on Eesti ca 99 000, siis maksimaalselt on oleks alla 7-aastaste lastega leibkondi samapalju, mis moodustaks leibkondade arvust 15,7%. Arvestades, et peres võib samaaegselt olla mitu eelkooliealist last, on tegelik alla 7-aastaste lastega leibkondade arv väiksem. Kuna puudega inimesi on Eestis 124 962, siis maksimaalselt võib puudega inimesega leibkondi olla sama palju ehk 20% leibkondadest. Kuna sihtgrupi II suuruseks on eelnõuga kavandatavate muudatuste seisukohalt 24 788 puudega inimest, siis puudutatud leibkondade osakaal leibkondade koguarvust on kuni 4%. Statistikaameti andmete kohaselt (tabel LEV12) oli lastega leibkondade kulutused aastas ühe liikme kohta 2019. a 5186 eurot, sh ühistranspordile ca 87 eurot, moodustades kogukulutustest 1,7%, 2020. a olid vastavad näitajad 4768 eurot, millest ühistranspordile ca 66 eurot ja 1,4%. Statistikat ei koguta eraldi vaid eelkooliealiste lastega leibkondade kulutuste kohta. Olenevalt lastega leibkonna tüübist (ühe, kahe või vähemalt kolme lapsega paar, täiskasvanu ja lapsed, muu lastega leibkond) jäid leibkondade kulutused ühistranspordile 2019. a vahemiku ca 56-109 eurot, moodustades kulutuste osakaalust 1,3-2,1%, 2020. a vastavalt 22-109 eurot ja 0,6-1,9%. Statistikaameti andmete kohaselt (tabel THV81) oli leibkondade, kuhu kuulub puudega inimene, kulutused aastas ühe liikme kohta 2019. a kokku 4459 eurot, sh ühistranspordile ca 42 eurot, moodustades 0,9% kogukulutustest, 2020. a olid vastavad näitajad 4299 eurot, millest ühistranspordile ca 28 eurot ja 0,7%. Statistikat ei koguta eraldi erineva puude raskusastmega inimeste leibkondade kulutuste kohta. Kuna kommertsvedajad teenindavad kaugliine ehk liine, mis läbivat mitut maakonda ja ühendavad omavahel Eesti suuremaid linnu, siis eelduslikult ei ole tegemist igapäevaste 16.a lapsele 11-40% suurust sõidusoodustust. Samaks päevaks Tallinn-Kuressaare liinil pakuvad kõik neli vedajat õpilasele või kuni 16.a lapsele 12-40% suurust sõidusoodustust. Andmed 10.11.2022 11 Üldistus on tehtud piletimüügikeskkonnas tpilet https://www.tpilet.ee/ vahendatud piletite põhjal. Tallinn- Pärnu liinil 14.11.2022 väljumistele pakuvad liini teenindavast neljast vedajast kolm üliõpilastele, kuni 26. a inimestele ja üle 60. a inimestel ca 11-40% suurust sõidusoodustust. Samaks päevaks Tallinn-Kuressaare liinil pakuvad kõik neli vedajat samadele sõitjate gruppidele 12-40% suurust sõidusoodustust. Andmed 10.11.2022 18 sõitudega, vaid pigem vabaaja veetmisega või vajaliku teenusepakkuja juurde jõudmisega, mida regionaalselt ei pakuta või millele juurdepääs võib olla takistatud (nt tervishoiuteenus, mida konkreetses asukohas ei pakuta või on järjekorrad pikad). Kui võtta aluseks, et selliseid sõite tehakse mõnel korral aastas, siis arvestades praeguseid bussipileti hindu (näiteks Tallinn- Pärnu liinil ca 5 eurot), siis suureneks lastega leibkonna kulu ühistranspordile ca 0,5%. Samas võib puudega sõitjad kasutada ka kaugliini tööle või õppeasutusse jõudmiseks, mistõttu võib kulutuste kasv olla suurem. Mõju olulisus sihtgrupile I: Mõju ulatus on pigem väike, kuna lastega perede kulutuste kasv ühistranspordile ei pruugi kasvada või on kasv väike. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna kaugliinidel sõitmine ei ole igapäevane ja on seotud eelkõige vaba aja veetmisega. Mõju sihtrühma suurus on keskmine, kuna mõjutatud on vaid leibkonnad, kuhu kuulub eelkooliealine laps. Muudatuse tõttu võivad tõusta väikeste lastega leibkondade kulud ühistranspordile, kuid kuna kulud ei kasva kõigile leibkondadele, on tegemist keskmiselt negatiivse toimega mõjuga. Kokkuvõtvalt võib mõju hinnata mitteoluliseks. Mõju olulisus sihtgrupile II: Mõju ulatus on pigem väike, kuna puudega inimese leibkondade kulutuste kasv ühistranspordile ei pruugi kasvada või on kasv väike. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna kaugliinidel sõitmine ei ole igapäevane ja on seotud eelkõige vaba aja veetmisega, kuid võib olla seotud ka tööle või õppeasutusse jõudmisega. Mõju sihtrühma suurus on väike, kuna mõjutatud on vaid leibkonnad, kuhu kuulub puudega inimene, kellel oli seni kommertsliinidel tasuta sõidu õigus. Muudatuse tõttu võivad tõusta puudega inimesega leibkondade kulud ühistranspordile, kuid kuna kulud ei kasva kõigile leibkondadele, on tegemist keskmiselt negatiivse toimega mõjuga. Õppivale või töötavale puudega inimesele on ette nähtud ka sotsiaaltoetused. Kokkuvõtvalt võib mõju hinnata mitteoluliseks. Mõjuvaldkond: mõju majandusele Sihtgrupp III: liiniloa alusel riigisisest reisijate liinivedu teostavad kommertsvedajad. Sihtgrupi suurus: 21 ettevõtjat. Transpordiamet (ja tema eelkäija Maanteeamet) on 16. novembri 2022. a seisuga väljastanud 133 liiniluba 15 ettevõtjale Eesti siseste kaugliinide teenindamiseks. Kohtla-Järve linnavalitsus, Saku vallavalitsus, Ida-Viru ja Põhja-Eesti ühistranspordikeskused on väljastanud kokku 28 liiniluba maakonna ja kohalikele liinidele.12 Muudatusel on mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele. Muudatuse tulemusena võib suureneda sihtgrupi III sõitjateveo teenuse osutamisest saadav piletitulu, kuna kaob seadusest tulenev sõitjate tasuta veo kohustus. Tulu suurenemine ei pruugi olla määras, mis võrdub senise teenimata jäänud piletituluga, kuna sõitjad võivad kasutada alternatiivseid liikumisviise, valida samal liinil teise teenusepakkuja, loobuda või vähendada sõitmist. Samuti võivad kommertsvedajad laiendada hetkel vabatahtlikult pakutavaid sõidusoodustusi seni tasuta veetavatele sõitjatele. Vaadates vedajate vabatahtlikult pakutavate sõidusoodustusi, siis on tõenäoline, et sõidusoodustust hakatakse pakkuma vähemalt sihtgrupile I (mis osaliselt kattub sihtgrupiga II)13. Muudatuse tulemusena võib kaugliinide bussiveoturule siseneda suurema tulu teenimise võimaluse ootuses uusi ettevõtjaid, mis suurendab teenusepakkujate arvu ja vähendab iga ettevõtja täiendava tulu suurust. Statistikaameti andmete kohaselt (tabel TS541) sõitis riigisisestel kaugliinidel aastatel 2017– 2019 aastas ca 4 miljonit sõitjat, 2020 – 2,4 miljonit sõitjat ja 2021 – 2,2 miljonit sõitjat. Kommertsvedajate andmete kohaselt moodustavad tasuta sõiduõigusega inimesed sõitjate 12 https://transpordiamet.ee/kehtivad-liiniload. Vaadatud 16.11.2022 13 Vt allmärkus nr 10 19 koguhulgast 3%. Seega sõitis aastatel 2017–2021 kaugliinidel ca 66 000 - 120 000 sihtgruppidesse I ja kuuluva sõitjat. Avalikud andmeid kommertsvedajate tulu laekumise kohta puuduvad. Mõju hindamisel on võetud aluseks Statistikaameti andmed (tabel TS060) viimases neljas kvartalis (III 2021 – II 2022) Eesti riigisisese maanteetranspordis sõitjateveo eest laekunud tulu kohta, millest on maha arvestatud riigi ühistransporditoetus. Saadud tulu on jagatud kõigi Eesti-siseste vedude sõitjakäibega (mis sisaldab ka tasuta transporti), et saada sõitjakilomeetri rahaline maksumus. Võttes saadud „hinna“ 4,5 senti/sõitjakm aluseks ja arvestades kaugliinide sõitjakäivet, siis täiendava ca 3% lisanduva reisija eest laekuv piletitulu, mis bussiettevõtjatele võiks aastas lisanduda, on suurusjärgus 0,25-0,5 mln eurot. Mõju olulisus: Ettevõtjaid, kellele on ühenduste tegevusluba, mis võimaldab tasulist sõitjatevedu korraldada, on majandustegevuse registri andmete kohaselt 539 (10.11.2022. a seisuga). Äriregistrisse (293 121) ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (24 851) kantud juriidilisi isikuid on novembris 2022 kokku 317 972. Võttes aluseks liinilube omavate ettevõtjate arvu, on mõju sihtrühm väike. Võrreldes viimases neljas kvartalis (III 2021 – II 2022) Eesti riigisisese maanteetranspordis sõitjateveo eest laekunud kogutulu (106 mln eurot) võimaliku täiendavalt laekuva piletituluga, on mõju positiivne, kuid selle ulatus väike. Kuigi mõju avaldumine võib olla igapäevane, ei saa mõju kokkuvõtvalt hinnata oluliseks, sest laekuva täiendava tulu suurus on marginaalne. Mõjuvaldkond: mõju majandusele Sihtgrupp IV: erinevad teenusepakkujad sihtkohas Kaudne majanduslik mõju võib avalduda teenusepakkujatele, kelle tegevus on suunatud peredele, puudega inimestele, milleks võivad olla majutus- ja terviseteenuste, kultuuriasutused, meelelahutuse ja pereatraktsioonide pakkujad jt ettevõtjad. Kui leibkondade kulu transpordile suureneb sellisel määral, et loobutakse sihtkohta sõidust ja sealt planeeritud teenuste kasutamisest, võib olla tuvastatav teenusepakkujate tulude vähenemine. Tulu vähenemine võib esineda sihtkohtades, kuhu jõudmiseks puudub tasuta, soodsa või mõistliku ajakuluga ühistranspordi kasutamise võimalus. Tulu vähenemist ei pruugi olla sihtkohtades, kuhu jõudmiseks leibkonna kulutused ei suurene, näiteks Tallinn-Tartu liinil, kuna sellel marsruudil on eelkooliealistel lastel ja puudega inimestel võimalik sõita rongiga endiselt tasuta. Küll aga võib esineda mõju sihtkohtades, kuhu sõitmiseks võrreldes praeguse olukorraga tasuta, soodsa või mõistliku ajakuluga ühistranspordi kasutamise võimalust ei ole. Kuna sihtgruppide I ja II tarbimiskäitumise muutumist on võimatu ette ennustada ja tegemist on hüpoteetilise olukorraga, siis on selle mõju hindamine komplitseeritud, kuid eelduslikult ei ole põhjusta transpordikulude mõningane suurenemine nii märkimisväärset tarbijakäitumise muutust, et see mõjutaks oluliselt teenusepakkujate tulu teenimise võimalusi. Mõjuvaldkond: Sotsiaalne, sealhulgas demograafilist mõju Sihtgrupid I, II Eelnõuga kavandatud muudatusel on mõju väikelastega perede ja puudega inimeste sotsiaalsetele garantiidele ning võimalustele vaba aja veetmisel või vajalike teenustele juurdepääsemisel. Kuna eelneval on tuvastatud muudatuse I majandusliku mõjuna sihtgruppide I ja II võimalik ühistranspordi kulude kasv, siis selle tulemusena võib väheneda väikelastega perede ja puudega inimeste juurdepääs erinevatele vaba aja veetmise võimalustele. Samuti võib väheneda puudega inimeste liikumisvabadus, sest juhul kui inimese liikumisvõimalused ei ole piiratud tema puudest tulenevalt, võib takistuseks saada kulude suurenemine ja selleks vajalike rahaliste vahendite puudumine. 20 Mõju olulisus sihtgruppidele: Mõju ulatus on pigem väike, kuna sihtgrupi I ja II kuuluvate leibkondade kulutuste kasv ühistranspordile ei pruugi kasvada või on kasv väike. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna kaugliinidel sõitmine ei ole igapäevane ja on seotud eelkõige vaba aja veetmisega. Mõju sihtrühma suurus on keskmine, kuna mõjutatud on vaid leibkonnad, kuhu kuulub kas eelkooliealine laps või puudega inimene (osaliselt võivad leibkonnad ka kattuda). Muudatuse tõttu võivad tõusta sihtgruppidesse kuuluvate leibkondade kulud ühistranspordile, kuid kuna kulud ei kasva kõigile leibkondadele, on tegemist keskmiselt negatiivse toimega mõjuga. Kokkuvõtvalt võib mõju hinnata mitteoluliseks. Mõjuvaldkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtgrupp V: riigi- ja KOV asutused Sihtgrupi suurus: potentsiaalseid liinilubade väljastajaid on Eesti kokku 89: Transpordiamet, 79 KOVi ja üheksa ÜTK-d Tulenevalt Euroopa Kohtu Lux Express Estonia kohtuasjas C-614/20 tehtud otsusest tuleb kommertsvedajale maksta avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest hüvitist. Kuigi õigusakt (kuni käesoleva eelnõuga sätte tühistamiseni) otsesõnu hüvitise maksmise välistas, on avaliku teenindamise kohustuse täitjal siiski õigus hüvitisele. Avaliku info kohaselt on Eesti suurimal kommertsvedajal AS-i Lux Express Estonia jäänud alates 2016. aastast saamata üle 2,2 miljoni euro piletitulu. 16. novembri 2022. a seisuga on Transpordiamet (ja tema eelkäija Maanteeamet), Kohtla-Järve linnavalitsus, Saku vallavalitsus, Ida-Viru ja Põhja-Eesti ühistranspordikeskused, väljastanud kokku 161 liiniluba 21 ettevõtjale. Osad ettevõtjad on hüvitise saamiseks pöördunud juba ka kohtu poole ja riiki esindab menetlustes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Otstarbekuse põhimõttest lähtuvalt võiks teiste liiniloa andjate väljastatud liinilubade alusel esitatavate hüvitiste taotluste läbivaatajaks olla sama ministeerium. Mõju olulisus: Arvestades, et mõju sihtrühma suurus on väike, mõju avaldumine on ühekordne, kuid võib siiski lühiajaliselt ametnike töökoormust suurendada (riigieelarvest hüvitise maksmiseks hüvitise taotlemine ja taotluse lahendamine, hüvitise taotluste läbivaatamine ja lahendamine) ja tekkida vajadus ajutise sisemist töökorralduse muutmise järele, võib mõju hinnata kokkuvõtvalt mitteoluliseks. Mõjuvaldkond: Mõju elu- ja looduskeskkonnale Seoses kommertsliinidel eelkooliealiste laste ja puudega inimeste tasuta sõiduõiguse kaotamisega ja sõidu eest tasu maksmise kohustuse tekkimisega võib suureneda sõitjate autokasutus, kui sõitjal puudub mõistlik alternatiivne tasuta, soodsa või mõistliku ajakuluga ühistranspordi kasutamise võimalus (avaliku teenindamise lepingu alusel korraldatav liin) ning kulu bussisõidule kujuneb suuremaks kui isikliku auto või rendiauto kasutamise kulu. Kuna tegemist on hüpoteetilise olukorraga, siis on selle mõju hindamine komplitseeritud, kuid eelduslikult ei ole maanteedele lisanduvate autosõitude arv märkimisväärne ja mõju seetõttu oluline. Mõjuvaldkond: Mõju regionaalarengule Muudatusel võib olla kaudne mõju piirkondade konkurentsivõimele. Mõju regionaalarengule seondub erinevates sihtkohtades asuvate teenusepakkujate (sihtgrupp IV) teenustele ligipääsetavusega. Sihtkohtades, kuhu sõitmiseks tasuta, soodsa või mõistliku ajakuluga ühistranspordi kasutamise võimalust ei ole, tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime võib 21 langeda, millega seonduvalt võib langeda ka vastava piirkonna konkurentsivõime, kuna tarbijad eelistavad sõita sihtkohtadesse, kuhu sõitmiseks kulutused ei suurene. Samas võivad sihtkohas asuvate teenusepakkujate teenused olla tarbijale niivõrd atraktiivsed või puuduvad Eestis mujal piirkonnas teised konkreetsele sihtgrupile (näiteks väikeste lastega pered) suunatud atraktsioonid, et transpordikulude kasvust hoolimata ei loobuta sõitudest. Kuna tegemist on hüpoteetilise olukorraga, siis on mõju hindamine komplitseeritud, kuid eelduslikult ei ole mõju oluline. 6.2 Muudatus II Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tekib riigil või KOVil võimalus kommertsvedajatele kehtestada avaliku teenindamise kohustus koos hüvitise maksmisega. Avaliku teenindamise kohustuse panemisel määratletakse liinid, millel teatud sõitjatel on sõidusoodustusega sõidu õigus, määratletakse soodustust saavad sõitjate grupid ja soodustuse suurus. Mõjuvaldkond: Mõju majandusele Sihtgrupid I, II, vt sihtgrupi suuruse kirjeldus seletuskirja lk 17 Muudatusel on mõju leibkondade toimetulekule ja nende majanduslikele otsustele ja tarbimiskäitumisele. Kuna muudatuse I tulemusena võisid sihtgruppide I ja II kulutused kommertsvedajate pakutava liiniveo teenuse kasutamisel kasvavad, siis sõidusoodustuste kehtestamine hetkel kehtivas ulatuses vähendab sihtgruppide I ja II kulutusi ning osaliselt või täielikult võib taastuda kommertsvedajate teenuste kasutamine. Taastub praegune olukord. Kui õigusaktiga kehtestatava sõidusoodustuse ulatus on väiksem praegusest sõidusoodustustest ehk sihtgrupile ei kehtestata tasuta sõiduõigust, vaid nähakse ette sõidusoodustuse ulatus, võivad leibkondade kulud väheneda, kuid mitte praegusele tasemele. Kui muudatuse I järgselt hakkasid kommertsvedajad vabatahtlikult pakkuma sõidusoodustust, siis tasuta sõiduõiguse taastamisel ei ole kulude vähenemine ühistranspordile samuti niivõrd ulatuslik. Kui sihtgrupil oli võimalus muudatuse I järel sõita avaliku teenindamise lepingu alusel korraldataval liinil, kus sõitmine oli sihtgrupile jätkuvalt tasuta, siis muudatus II olulist mõju ei avalda, kuid suurendab valikuvõimalust. Mõju olulisus sihtgrupile: Mõju ulatus on pigem väike, kuna sihtgruppidesse I ja II kuuluvate leibkondade kulutused muudatuste I ja II realiseerimise vahepeal ei pruugi olla kasvanud või on kasv olnud väike. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna kaugliinidel sõitmine ei ole igapäevane ja on seotud eelkõige vaba aja veetmisega. Mõju sihtrühma suurus on keskmine, kuna mõjutatud on vaid leibkonnad, kuhu kuulub kas eelkooliealine laps või puudega inimene (osaliselt võivad leibkonnad ka kattuda). Muudatuse tõttu võivad väheneda sihtgruppidesse kuuluvate leibkondade kulud ühistranspordile ja suureneb sihtgrupi liikumisvabadus ja valikuvabadus, mistõttu on tegemist positiivse toimega mõjuga. Kokkuvõtvalt võib mõju hinnata siiski mitteoluliseks. Mõjuvaldkond: Mõju majandusele Sihtgrupp III, vt sihtgrupi suuruse kirjeldust seletuskirja lk 19 Muudatusel on mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtjate tegevusele. Avaliku teenindamise kohustuse kehtestamisel suureneb puudutatud kommertsvedajate halduskoormus, rakenduvad täiendavad raamatupidamise nõuded, sõidusoodustuse aluseks oleva asjaolu kontrollimise kohustus andmekogust. Avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest makstakse vedajale hüvitist, mis katab teenuse osutamisega seotud kulu ja võimaldab teenida mõistlikku kasumit. Mõistliku kasumina käsitatakse määruse nr 1370/2007 lisa punkti 6 kohaselt selle sektori 22 tavapärast kapitali tootlust antud liikmesriigis, mis võtab arvesse ametivõimude sekkumise läbi avaliku teenuse osutajale põhjustatavaid riske või riskide puudumist. Kuna tegemist on hüvitisega, mille maksmisel tuleb vältida ülekompenseerimist, siis ei ole vedajal võimalik teenuse osutamisel teenida suurt kasumit. Mõju olulisus: Eelnevalt on tuvastatud (muudatuse I majanduslik mõju sihtrühmale III), et mõju sihtrühm on väike. Uute raamatupidamisnõuete rakendamine on ühekordne tegevus ja nende järgimine ei põhjusta ettevõtjatele suuri kohanemisraskusi. Piletimüügil andmekogudesse teostatakse päringuid automaatselt. Mõju ulatust võib seetõttu hinnata väikseks. Mõju avaldub vedaja igapäevasele majandustegevusele, mistõttu on mõju avaldumise sagedus suur. Muudatusega kaasnevad mõjud on ettevõtjale pigem koormavad. Eelnimetatud kriteeriumide põhjal ilmneb, et muudatus võib ettevõtjale avaldada olulist mõju. Avaliku teenindamise kohustuse panemisel selle täitmise eest makstava kohase hüvitise maksmiseks kohalduvad eeltingimused ja nõuded tulenevad Euroopa Liidu õigusest, mistõttu ei saa neid leevendada. Avalikest vahenditest makstava toetusega seotud asjaolud peavad olema kontrollitavad. Rangemad nõuded kohalduvad vaid osale ettevõtja tegevustest ega sea piiranguid tema muule majandustegevusele ega tulu teenimisele. Mõjuvaldkond: mõju majandusele Sihtgrupp IV: erinevad teenusepakkujad sihtkohas Kaudne majanduslik mõju võib avalduda teenusepakkujatele, kelle tegevus on suunatud peredele, puudega inimestele, milleks võivad olla kultuuriasutused, majutus- ja terviseteenuste, meelelahutuse ja pereatraktsioonide pakkujad jt ettevõtjad. Kui leibkondade kulud transpordile taas vähenevad, võivad kasvada taas kõigi sihtkoha külastuste arv ja võib olla tuvastatav teenusepakkujate tulude taastumine praeguses mahus. Kuna sihtgruppide I ja II tarbimiskäitumise muutumist on võimatu ette ennustada ja tegemist on hüpoteetilise olukorraga, siis on selle mõju hindamine komplitseeritud, kuid eelduslikult on tegemist väikse positiivse mõjuga ning kokkuvõttes ei ole mõju oluline. Mõjuvaldkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtgrupp V: riigi- ja KOV asutused, vt sihtgrupi suuruse kirjeldust seletuskirja lk 21 Kui riik või KOV kehtestab sõidusoodustused ja paneb kommertsvedajatele avaliku teenindamise kohustuse, on muudatusel mõju asutuse töökorraldusele. Avaliku teenindamise kohustuse panemisega peab pädev asutus kehtestama ka avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest maksatva toetuse arvutamise põhimõtted, sealhulgas nägema ette andmestiku, mida hüvitise suuruse arvutamiseks vedajal on asutusel vaja esitada. Toetuse maksmisega kaasneb taotletava toetuse suuruse kontrollimine, et täita määrusest (EÜ) nr 1370/2007 tulenevaid kohustusi, samuti järelevalve teostamine. Konkreetne asutus, kes toetuse maksmist hakkab administreerima, määrab pädev asutus. Üheks võimaluseks on, et neid ülesandeid hakkab täitma liiniloa andja. Mõju olulisus: Mõju sihtrühma suurus on väike. Muudatuse tulemusena kasvab asutuse töökoormus, kuid mõju ulatust võib hinnata väikseks, kuna ühistransporti korraldavad asutused tegelevad nagunii igapäevaselt ühistransporditoetuste administreerimisega, samuti toetuse kasutamise kontrollimisega, kuna avaliku teenindamise kohustuse panemisega seonduvad kohustused tulenevad ka avaliku teenindamise lepingutega seoses ÜTS-ist ja määrusest (EÜ) nr 1370/2007. Kontrolli teostamine ülekompenseerimise vältimiseks on ka täna pädevate asutuste kohustuseks. Sellest, kui sagedasti hakkab toimuma hüvitise maksmine vedajale, 23 sõltub mõju avaldumise sagedus. Kuna mõju avaldumine on regulaarne, kuid mitte igapäevane, saab mõju hinnata keskmiseks. Mõju võib kokkuvõtvalt hinnata mitteoluliseks. Mõjuvaldkond: mõju elu- ja looduskeskkonnale Kui kehtivad sõidusoodustused kommertsliinidel osaliselt või täielikult taaskehtestatakse, suureneb tõenäoliselt taas ka ühistranspordi kasutus, kui autoga tehtavad sõidud asendatakse ühistranspordi kasutamisega. Kuna tegemist on hüpoteetilise olukorraga, siis on selle mõju hindamine komplitseeritud, kuid eelduslikult on tegemist väikse positiivse mõjuga ning kokkuvõttes ei ole mõju oluline. Mõjuvaldkond: mõju regionaalarengule Kui kehtivad sõidusoodustused kommertsliinidel osaliselt või täielikult taaskehtestatakse võib muudatusel olla kaudne mõju piirkondade konkurentsivõimele. Mõju regionaalarengule seondub erinevates sihtkohtades asuvate teenusepakkujate (sihtgrupp IV) teenustele ligipääsetavuses erinevuste kaotamisega. Kuna erinevatesse sihtkohtadesse jõudmiseks on taas võimalk kasutada sõidusoodustust, siis on tarbijate valikud seotud sihtkohas pakutavate teenustega ning ei ole seotud sihtkohta jõudmiseks tehtavate kulutustega ühistranspordile. Seega taastub erinevates piirkondade võrded konkurentsitingimused. Kuna tegemist on hüpoteetilise olukorraga, siis on selle mõju hindamine komplitseeritud, kuid eelduslikult on tegemist väikse positiivse mõjuga ning kokkuvõttes ei ole mõju oluline. Mõjuvaldkond: Sotsiaalne, sealhulgas demograafilist mõju Sihtgrupp I, II, vt sihtgrupi suuruse kirjeldus seletuskirja lk 17 Eelnõuga kavandatud muudatusel on mõju väikelastega perede ja puudega inimeste sotsiaalsetele garantiidele ning võimalustele vaba aja veetmisel või vajalike teenustele juurdepääsemisel. Kuna eelneval on tuvastatud muudatuse majandusliku mõjuna sihtgruppide I ja II võimalik ühistranspordi kulude vähenemine, siis selle tulemusena võib suurenevad või taastuvad tänases ulatuses eelkooliealiste lastega perede ja puudega inimeste juurdepääs erinevatele vaba aja veetmise võimalustele ja teenustele. Muudatusel on positiivne mõju puudega inimeste liikumisvabaduse realiseerimisele, sest inimese liikumisvõimalused ei ole piiratud liigselt koormavate kulutuste tõttu. Mõju olulisus sihtgrupile: Mõju ulatus on pigem väike, kuna sihtgruppidesse I ja II kuuluvate leibkondade kulutused muudatuste I ja II realiseerimise vahepeal ei pruugi olla kasvanud või on kasv olnud väike. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna kaugliinidel sõitmine ei ole igapäevane ja on seotud eelkõige vaba aja veetmisega. Mõju sihtrühma suurus on keskmine, kuna mõjutatud on vaid leibkonnad, kuhu kuulub kas eelkooliealine laps või puudega inimene (osaliselt võivad leibkonnad ka kattuda). Muudatuse tõttu võivad väheneda sihtgruppidesse kuuluvate leibkondade kulud ühistranspordile ja suureneb sihtgrupi liikumisvabadus, mistõttu on tegemist positiivse toimega mõjuga. Kokkuvõtvalt võib mõju hinnata siiski mitteoluliseks. 6.3 Muudatus III Valla- ja linnaliinidel sõidusoodustuste kehtestamine ja sõidusoodustuse suuruse üle otsustamine antakse täies ulatuses kohaliku omavalitsuse pädevusse ning seaduse tasandil ei kirjutata ette, kellele ja kui suures ulatuses peab KOV sõidusoodustusi andma. Muudatusel puudub mõju majandusele, kuna muudatus ei mõjuta vedajate tegevust ega leibkondade toimetulekut. Muudatusel puudub mõju elu- ja looduskeskkonnale, kuna muudatuse tulemusena ei suurene ega vähene ühistranspordi ega sõiduautode kasutamine. 24 Muudatusel puudub mõju regionaalarengule, kuna ei mõjuta riigi regionaalpoliitika üldisi eesmärke ega eri piirkondade konkurentsivõimet. Muudatusel puudub sotsiaalne mõju, kuna ühistranspordi kasutajatele pakutavate sõidusoodustuste osas muudatusi ei tehta. Seaduses nimetatud sõidusoodustuste pakkumise jätkamiseks takistused puuduvad. Mõjuvaldkond: Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtgrupp V – KOV asutused Sihtgrupi suurus: 79 KOVi Riigikontrolli maakondliku ühistranspordi aruande14 kohaselt on valla- või linnasisesed avalikud bussiliini 42 KOVis. Ühistransporditeenusele, mis on peamiselt bussitransport, kulus KOVidel 2019. aastal ca 103 miljonit eurot. Viimasel viiel aastal on Tallinna ühistranspordi kulude osakaal olnud linna kogukuludest ca 12%, Tartu ja Pärnu linnas 5–6% ning ülejäänud KOVides ca 2%. ÜTS §-de 31 ja 36 kohaselt kehtestatakse vedude hinnad ja sõidusoodustused valla- või linnaliinidel valla- või linnavolikogu määrusega. Riigi Teataja veebilehel on kättesaadavad 17 KOVi õigusaktid, mis kehtestavad piletihindu ja sõidusoodustusi. Seadusmuudatusest tulenevalt ei vaja muutmist 11 KOVi (Viimsi, Saaremaa, Viljandi, Jõelähtme valdade ning Tartu, Tallinna, Kohtla-Järve, Maardu, Narva-Jõesuu, Valga ja Keila linnad) õigusaktid. Muutmist vajavad kuue KOVi õigusaktid, kuna need sisaldavad otseviidet ÜTS §-le 34 või tasuta sõiduõiguse puhul üldist viidet ÜTS-le (Pärnu, Narva, Rakvere linnad ning Kose, Põlva, Jõhvi vallad). Mõju olulisus: Seadusmuudatuse tõttu ei toimu KOVide toimimises erilisi muutusi. Kuna oma territooriumil ühistranspordi korraldamine on tulenevalt KOKS § 6 lõikest 1 on iga KOVi pädevuses ja seda tehakse oma eelarve vahendite arvelt, ei suurenda muudatus KOVi kulusid. Ühekordse koormava tegevusena on vaja KOVidel, kes on oma õigusaktides viidanud tasuta sõiduõigusega sõitjate puhul ÜTS-le, viia oma õigusaktid muudatustega kooskõlla. Puudutatud KOVe on teadaolevalt kuus, mis arvestades KOVide koguarvu, võimaldab sihtgrupi suurust hinnata keskmiseks. Kokkuvõtvalt võib mõju hinnata mitteoluliseks. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõuga tehtavate muudatuste mõju riigi- ja KOVi asutustele on hinnatud seletuskirja eelnõu mõjude hindamise peatükis 6. Täiendavalt on vaja sihtgruppe teavitada senise üleriigilise tasuta sõiduõiguse osalisest kadumisest. Selleks on vaja informatsiooni uuendada Sotsiaalkindlustusameti veebilehel, samuti kommertsbussivedajate ning puudega inimesi koondavate ja nende õigusi ja huve esindavate ühingute veebilehtedel, kui seal on vastav informatsioon avaldatud. Kui tasuta sõiduõiguse andmise korralduses muutub eelnõust tulenevalt midagi mõne konkreetse KOV-i territooriumil, siis on ka sellest teavitamine vastava KOVi ülesanne. Eelnõu seadusena rakendamisel suurenevad riigi ja KOVide kulud. Eristada saab olukorda kuni õigusakti sätte, mis näeb ette kommertsbussivedajate avaliku teenindamise kohustuse täitmise hüvitist saamata, kehtimiseni ning olukorda, kui sõidusoodustused kommertsvedudel 14 https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2521/language/et-EE/Default.aspx 25 (taas)kehtestatakse ning kommertsvedajale pannakse avaliku teenindamise kohustus ja makstakse selle täitmise eest hüvitist. Eelnõu seadusena vastuvõtmisel kaotatakse kommertsvedajate ilma hüvitiseta teatud sõitjate tasuta vedamise kohustus, kuid juba täidetud avaliku teenindamise kohustuse eest on kommertsvedajal õigus saada hüvitist. Neli ettevõtjat on hüvitise saamiseks pöördunud juba ka kohtu poole. Ettevõtjad, kes ei ole seni hüvitise saamiseks taotlust esitanud, saavad seda õigust endiselt realiseerida. Kuna kohtusse pöördunud ettevõtjatega hüvitise suuruse osas läbirääkimised alles käivad, siis täpset hüvitise summat, mida riigieelarvest hüvitise maksmiseks on vaja taotleda, pole teada. Avaliku info kohaselt on Eesti suurimal kommertsvedajal AS-i Lux Express Estonia jäänud alates 2016. aastast saamata üle 2,2 miljoni euro piletitulu. Kui riik või KOV otsustab kommertsvedajatele kehtestada avaliku teenindamise kohustuse, siis tuleb selle eest hüvitise maksmiseks ette näha vahendid ka eelarves. Aastases makstava hüvitise suuruse hindamisel ja eelarves vahendite eraldamise taotlemisel on võimalik aluseks võtta juba ettevõtjatele makstav hüvitis. 2023. a riigieelarves ei ole kommertsvedajatele avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest hüvitise maksmiseks vahendeid planeeritud. 2023. a riigieelarvest toetatakse liinivedusid (lennu-, laeva-, maakonnabussi-, rongitransport) ca 124,4 mln euroga. Kommertsvedajatele makstav hüvitis suurendaks toetuse vajadust veelgi. KOVi poolt kommertsvedusid linna- või vallaliinil teostatavale vedajale avaliku teenindamise kohustuse panemisel tuleb hüvitise maksmiseks vajalikud vahendid ette näha KOVi eelarves. Kommertsvedajale avaliku teenindamise kohustuse panemisel tuleb tagada, et vedajale on olemas tehnilised lahendused sõidusoodustuse aluseks oleva asjaolu kontrollimiseks riigi andmekogudest. Puudest tuleneva sõidusoodustuse saamise asjaolu kontrollimiseks peab olema võimalus saada andmeid sotsiaalkaitse infosüsteemist. Kuna tegemist on eriliigiliste isikuandmete, mille kaitseks tuleb rakendada kõrgemaid turvameetmeid, kättesaadavaks tegemisega, siis peab andmete saamiseks vajalike päringute tehnilise võimaluse looma riik. Sotsiaalministeeriumi hinnangul kulub tehnilise lahenduse loomiseks kaks-kolm aastat, kuna IT-arenduste tegemist planeeritakse aastaid ette, välja tuleb kuulutada riigihange, mis eeldab aga eelnevalt riigieelarvest rahaliste vahendite planeerimist. Arendustööde maksumust ei ole ilma eelanalüüsita võimalik prognoosida. 2023. a riigieelarves ei ole arendustööd tegemiseks vahendeid planeeritud. Valla- ja linnaliinidel sõidusoodustuste kehtestamine ja sõidusoodustuse suuruse üle otsustamine antakse eelnõuga täies ulatuses kohaliku omavalitsuse pädevusse. Riigikontrolli maakondliku ühistranspordi aruande15 kohaselt on valla- või linnasisesed avalikud bussiliini 42 KOVis. Ühistransporditeenusele, mis on peamiselt bussitransport, kulus KOVidel 2019. aastal ca 103 miljonit eurot. Viimasel viiel aastal on Tallinna ühistranspordi kulude osakaal olnud linna kogukuludest ca 12%, Tartu ja Pärnu linnas 5–6% ning ülejäänud KOVides ca 2%. Muudatusega ei kaasne KOVide tulude ega kulude muutumist. 8. Rakendusaktid Eelnõus sisalduvate muudatuste tõttu on vaja muuta ÜTS alusel kehtestatud järgmisi õigusakte. 15 https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2521/language/et-EE/Default.aspx 26 Majandus- ja taristuministri 25. septembri 2015. a määruses nr 120 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“ tuleb asendada viide ÜTS §-le 34 viitega § 36 lõikele 1. Samuti tuleb määruse preambulas korrigeerida viidet § 36 sätetele. Majandus- ja taristuministri 8. novembri 2017. a määrust nr 57 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo sõidukilomeetri kõrgeima tariifi ja kõrgeima piletihinna kehtestamine raudteeliikluses korraldataval sõitjateveol” tuleb täiendada sõidusoodustuse regulatsiooniga ja näha ette sõidusoodustused § 36 lõikes 11 nimetatud sõitjatele. Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2017. a määruses nr 57 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“ tuleb asendada viide ÜTS §-le 34 viitega § 36 lõikele 1. Samuti tuleb määruse preambulas korrigeerida viidet § 36 sätetele. Majandus- ja taristuministri 12. augusti 2019. a määruse nr 51 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo kõrgeim piletihind sõitjateveol Eesti sisestel lennuliinidel ning sõidusoodustused“ preambulas tuleb korrigeerida viidet § 36 sätetele. Majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2018. a määruses nr 24 “Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo sõidukilomeetri kõrgeim hind ja kõrgeim piletihind sõitjateveol bussiliikluses maakonnaliinil ja kaugliinil ning sõidusoodustused“ preambulas tuleb korrigeerida viidet § 36 sätetele. Eelnõuga lisatakse ÜTSi uus volitusnorm (§ 30 lõige 21) valdkonna eest vastutava ministri määruse kehtestamiseks. Avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest riigieelarvest makstava sihtotstarbelise toetuse arvutamise põhimõtted, toetuse taotlemiseks esitatavate andmete loetelu, toetuse maksmise ja toetuse tagasimaksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega kolm kuud enne avaliku teenindamise kohustuse kehtestamist. Määruse kehtestamise eeldusena on vaja eelnevalt näha ette rahalised vahendid riigieelarves. Määruse sisu osas tuleb lähtuda määruses nr 1370/2007 sätestatust. Määruse kavandit ei ole seletuskirja lisana esitatud, kuna hüvitise maksmise metoodikat ei ole veel välja töötatud. Kehtiva seaduse alusel kommertsvedajatele pandud avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest hüvitise arvutamise metoodika üle peetakse kohtumenetluste raames läbirääkimisi ja seal rakendatavad põhimõtted võivad olla kohaldatavad ka tulevikus. 9. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub üldises korras või määratakse jõustumisaeg Riigikogu menetluse käigus. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Eesti Linnade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Lastekaitse Liidule, Autoettevõtjate Liidule. 27 __________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „........”...........................” 2022. a. 28  EELNÕU 16.12.2022 Ühistranspordiseaduse muutmise seadus Ühistranspordiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Raudtee-, parvlaeva- ja teeliikluses avaliku teenindamise kohustuse alusel sõitjateveo korraldamisel lähtutakse käesolevas seaduses sätestatust osas, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 03.12.2007, lk 1–13), ei reguleeri.“; 2) paragrahvi 18 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Pädev asutus võib avaliku teenindamise kohustuse kehtestada avaliku teenindamise lepinguga, sealhulgas avaliku teenindamise otselepinguga, või õigusaktiga.“; 3) paragrahv 20 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 4) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses: „§ 231. Avaliku teenindamise kohustuse kehtestamine kommertsliiniveol (1) Riigisisesel kommertsliiniveol, mille puhul liiniloa andjaks on Transpordiamet või piirkondlik ühistranspordikeskus, kui teda on selleks käesoleva seaduse § 42 lõikes 4 sätestatud korras volitatud, võib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või tema volitusel Transpordiamet kehtestada haldusaktiga vedajale kohustuse vedada käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 nimetatud sõitjat sõidusoodustust rakendades ning määrata kindlaks avaliku teenindamise kohustuse tähtaja, territoriaalse ja ajalise ulatuse ning sõidusoodustuse määra. (2) Kommertsliiniveol, mille puhul liiniloa andjaks on valla- või linnavalitsus või tema volitatud valla või linna ametiasutus või piirkondlik ühistranspordikeskus, kui teda on selleks käesoleva seaduse § 42 lõikes 5 sätestatud korras volitatud, võib kohaliku omavalitsuse üksus kehtestada haldusaktiga vedajale kohustuse vedada käesoleva seaduse § 36 lõikes 1 nimetatud sõitjat sõidusoodustust rakendades ning määrata kindlaks avaliku teenindamise kohustuse tähtaja, territoriaalse ja ajalise ulatuse ning sõidusoodustuse määra. (3) Avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest makstakse vedajale sihtotstarbelist toetust.“; 5) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) avaliku teenindamise kohustuse alusel teostatava liiniveo majandusarvestuse eraldamisel muust ettevõtlusest ei ole täidetud käesoleva seaduse §-s 23 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1370/2007 sätestatud nõuded;“; 6) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1 „7) toetuse saajale on makstud toetust, mida käsitatakse ebaseadusliku riigiabina;“; 7) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kommertsliiniveol käesoleva seaduse § 231 lõikes 1 nimetatud avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest riigieelarvest makstava sihtotstarbelise toetuse arvutamise põhimõtted, toetuse taotlemiseks esitatavate andmete loetelu, toetuse maksmise ja toetuse tagasimaksmise korra kehtestab hiljemalt kolm kuud enne avaliku teenindamise kohustuse kehtestamist valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 8) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kommertsliiniveol käesoleva seaduse § 231 lõikes 2 nimetatud avaliku teenindamise kohustuse täitmise eest valla või linna eelarvest makstava sihtotstarbelise toetuse arvutamise põhimõtted, toetuse taotlemiseks esitatavate andmete loetelu, toetuse maksmise ja toetuse tagasimaksmise korra kehtestab hiljemalt kolm kuud enne avaliku teenindamise kohustuse kehtestamist valla- või linnavolikogu määrusega.“; 9) paragrahvi 32 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „täishinna“ sõnaga „tasu“; 10) paragrahvi 32 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Inimese puudest tuleneva sõidusoodustuse olemasolu tõendatakse riikliku pensionikindlustuse seaduse või puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel väljastatud dokumendiga, millele on kantud puude raskusaste, puude liik ja kestus.“; 11) paragrahvi 32 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Sõidusoodustuse aluseks oleva asjaolu kontrollimiseks võib avaliku teenindamise kohustuse täitja ja tema volitusel piletimüüki korraldav isik saada vastava tehnilise lahenduse olemasolul andmeid rahvastikuregistrist, Eesti hariduse infosüsteemist, sotsiaalkaitse infosüsteemist ning liiklusregistrist.“; 12) paragrahv 34 tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 36 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval maakonna- ja kaugliinil tee-, vee- ja raudteeliikluses on tasuta sõiduõigus järgmistel sõitjatel: 1) laps, kes ei ole käimasoleva õppeaasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks; 2) laps, kelle koolikohustuse täitmise alustamine on edasi lükatud; 3) puudega kuni 16-aastane laps; 4) sügava puudega 16-aastane ja vanem inimene; 5) raske nägemispuudega inimene; 6) sügava või raske nägemispuudega inimese saatja; 7) puudega inimest saatev juht- või abikoer.“; 14) paragrahvi 36 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: 2 „(11) Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol maakonna- ja kaugliinil antakse tee-, vee- ja raudteeliikluses sõidusoodustust kuni 100 protsenti pileti hinnast järgmistele sõitjatele: 1) käesoleva seaduse § 35 lõikes 1 nimetatud õpilane; 2) sügava puudega inimese saatja; 3) puudega kuni 16-aastase lapse saatja. (12) Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 4 nimetatud lennuliinil võib anda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 11 nimetatud sõitjatele sõidusoodustust kuni 100 protsenti pileti hinnast.“; 15) paragrahvi 36 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rongiliinil,“; 16) paragrahvi 36 lõike 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahvi 36 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol võib lisaks käesolevas paragrahvis nimetatud sõidusoodustustele kehtestada sõidusoodustust mõnele teisele üldiste tunnuste alusel kindlaks määratud sõitjate kategooriale või suurendada käesolevas paragrahvi lõikes 3 sätestatud sõidusoodustuse määra, kui seda nõuab avalik huvi ning selleks on mõistlik ja asjakohane põhjus.“; 18) paragrahvi 36 täiendatakse lõigetega 41 – 43 järgmises sõnastuses: „(41) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud sõidusoodustuse määra maakonna- ja kaugliini bussiliinil, riigisisesel rongiliinil ja käesoleva seaduse § 25 lõike 1 punktis 3 nimetatud laeva-, väikelaeva- ja parvlaevaliinil; 2) käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud lennuliinil sõidusoodustust saavate sõitjate kategooriad ja sõidusoodustuse määra; 3) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sõidusoodustuse määra maakonna- ja kaugliinil; 4) käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sõidusoodustust saavate sõitjate kategooriad ning sõidusoodustuse määra maakonna- ja kaugliinil tee-, vee-, raudtee- ja lennuliikluses. (42) Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval valla- või linnaliinil sõidusoodustust saavate sõitjate kategooriad ja sõidusoodustuse määra ning veeliikluses sõiduki ja selle haagise veol isikule antava sõidusoodustuse ja selle määra kehtestab valla- või linnavolikogu määrusega. (43) Valla- või linnavolikogu võib määrusega kehtestada sõidusoodustuse avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol maakonna- või kaugliinil. Valla- või linnavolikogu kehtestatavad sõidusoodustused ja omavalitsusüksuse eelarvest sõidusoodustuste hüvitamise kord kooskõlastatakse eelnevalt avaliku teenindamise lepingu sõlminud pädeva asutusega.“; 19) paragrahv 36 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks; 20) paragrahvi 36 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: 3 „(6) Käesolevas paragrahvis nimetatud sõidusoodustused kehtivad ka juhul, kui avaliku teenindamise kohustus on kehtestatud käesoleva seaduse § 22 alusel haldusaktiga.“; 21) paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol võib vedaja anda sõidusoodustusi käesoleva seaduse §-s 36 nimetamata sõitjatele või suurendada soodustuse määra üksnes teise lepingupoole loal.“; 22) paragrahvi 45 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud isikutele“ sõnadega „puudega või piiratud liikumisvõimega inimestele“; 23) paragrahvi 79 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 23“ tekstiosaga „ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1370/2007“. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, „........”...........................” 2022. a. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „........”...........................” 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) 4 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/22-1628 - Ühistranspordiseaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.01.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bfe46373-e1d3-4de7-b38a-ab4ec75a7fed Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/bfe46373-e1d3-4de7-b38a-ab4ec75a7fed?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main