Sotsiaalministri 5. novembri 2019. aasta käskkirja nr 72 "Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014-2021 rahastatud projekti "Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine" taotluse rahuldamise otsus" muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI 29.12.2022 nr 177 Sotsiaalministri 5. novembri 2019. aasta käskkirja nr 72 "Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014-2021 rahastatud projekti "Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine" taotluse rahuldamise otsus" muutmine Välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. aasta määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 2 lõike 1 punkti 2 ja § 7 lõike 1 alusel: muudan sotsiaalministri 5. novembri 2019. aasta käskkirja nr 72 "Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014–2021 rahastatud projekti "Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine" taotluse rahuldamise otsus" (muudetud 17.01.2020 käskkirjaga nr 5, 21.05.2020 käskkirjaga nr 50, 22.12.2020 käskkirjaga nr 133 ja 14.07.2022 käskkirjaga nr 102) järgmiselt: 1) sõnastan punkti 3 järgmiselt: „3. Projekti abikõlblike kulude kogumaksumuseks on 4 782 637 (neli miljonit seitsesada kaheksakümmend kaks tuhat kuussada kolmkümmend seitse) eurot.“; 2) asendan lisad 1–3 käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister  KINNITATUD sotsiaalkaitseministri 29.12.2022 käskkirjaga nr 177 Lisa 1 Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused 2014-2021 Programm „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine Projekti elluviimise periood 54 kuud, 28.10.2019 – 30.04.2024 Programmioperaator Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Projekti elluviija Justiitsministeerium, kriminaalpoliitika osakond, analüüsitalitus Projekti partnerid Sotsiaalkindlustusamet Prokuratuur Norra Lepitusteenistus Politsei- ja Piirivalveamet SISUKORD 1. PROJEKTIKIRJELDUS .................................................................................................................................................... 4 1.1 PROJEKTI SEOS RIIKLIKE / VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ....................................................................................................... 4 1.2 PROJEKTI SEOS ASJAKOHASTE ORGANISATSIOONI TEGEVUSKAVADE / PROGRAMMIDEGA .................................................................... 6 1.3 PROJEKTI EESMÄRK ............................................................................................................................................................. 6 1.4 PROJEKTI TULEMUS ............................................................................................................................................................. 6 1.5 PROJEKTI VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ........................................................................................................................................ 6 1.6 PROJEKTI EELARVE .............................................................................................................................................................. 8 1.7 PROJEKTI OTSESED JA KAUDSED SIHTGRUPID............................................................................................................................. 9 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ............................................................................................. 10 3. INDIKAATORID ......................................................................................................................................................... 21 4. PROJEKTI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ................................................................................................................ 22 5. PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS .................................................................................................................................... 23 6. PROJEKTI LÜHIKOKKUVÕTE INGLISE KEELES ............................................................................................................. 23 7. PROJEKTI ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMINE ............................................................................................... 25 8. LISAD ............................................................................................................................................................................. 27 2 Projekti „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ kirjeldus on koostatud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ programmilepingu (inglise k „Programme Agreement“) alusel ja järgides Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014- 2021 Rakendusmääruses (inglise keeles „Regulation on the implementation of the Norwegian / European Economic Area Financial Mechanism 2014-2021“) ning Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruses nr 55 „Aastatel 2014-2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ sätestatut. MÕISTED KÄESOLEVA PROJEKTI TÄHENDUSES Karistusväline sekkumine – alternatiivne reageerimine õigusrikkumisele, kus sobivate asjaolude korral välditakse alaealise või noore karistamist, asendades see muu kasvatusliku tegevusega. Lühisekkumine – tõenduspõhine reageerimine alaealiste ja noorte kergematele õigusrikkumistele. Erineb sotsiaalprogrammist eelkõige tegevuse kestvuse poolest. Residentaalsed teenused – teenused, sotsiaalprogrammid ja tegevused, mida pakutakse kinnises lasteasutuses või vanglas. Taastav õigus – lähenemine õigusrikkumistele ja konfliktidele viisil, mis võimaldab konflikti läbi tekkinud kahju heastada. Taastav õigus põhineb lahendusprotsessidel, milles osalevad aktiivselt kõik mõjutatud osapooled, eesmärgiks kõigi osapoolte tervendamine ning turvalise kogukonna loomine. Tänavalepitus – noortega tehtava tänavatöö liik, mille eesmärk on lepitusprotsessi kaudu aidata noortel mõista oma tegude, sh õigusrikkumiste, põhjuseid ja tagajärgi, võtta nende eest vastutus ning heastada tekitatud kahju. 3 1. Projektikirjeldus 1.1 Projekti seos riiklike / valdkondlike arengukavadega Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/800, 11. mai 2016, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi, sätestab, et lapsele, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, tuleks pöörata erilist tähelepanu, et säilitada lapse arengupotentsiaal ja ühiskonda taaslõimumise väljavaated. Direktiiv seab ette, et lapsel, aga ka noorel, kes menetluse ajal on saanud täiskasvanuks, on õigus individuaalsele hindamisele, et tuvastada tema erivajadused seoses kaitse, hariduse, koolituse ja ühiskonda lõimumisega, et teha kindlaks, kas ja kui suures ulatuses ta vajaks kriminaalmenetluses erimeetmeid, ning et määrata kindlaks tema kriminaalvastutuse ulatus ja tema suhtes kohaldatava konkreetse karistuse või kasvatusliku meetme sobivus. Laste konkreetsetest vajadustest lähtuva menetluse tagamiseks on oluline, et spetsialistid saaksid eriväljaõppe lastega töötamiseks. Euroopa Nõukogu ministrite komitee suunistes lapsesõbraliku õigusemõistmise kohta (17. november 2010) on muuhulgas kirjas, et menetluse käigus peavad täielikult tagatud olema kõik laste õigused, sh õigus saada teavet, õigus olla esindatud, õigus osaleda ja õigus kaitsele, ning et seejuures võetaks asjakohaselt arvesse lapse küpsust ja arusaamisvõimet ning juhtumi asjaolusid. Laste õiguste tagamine ei tohiks ohustada teiste asjaosaliste õigusi. Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused taastava õiguse põhimõtete kasutamiseks kriminaalmenetluses (CM/Rec(2018)8, 3. oktoober 2018) on vastu võetud, et julgustada liikmesriike arendama ja kasutama taastaval õigusel põhinevaid meetmeid kriminaaljustiitssüsteemis. Soovitustes seatakse standardid taastava õiguse kasutamisel kriminaalmenetluses, tagades seejuures osapoolte õigused ja vastates nende vajadustele. Samuti soovitatakse katsetada innovaatilisi lähenemisi kriminaal- menetluse väliselt. Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks (CM/Rec(2008)11, 5. november 2008) käsitlevad muuhulgas seda, kuidas tuleb kohelda kinnisesse asutusse, sh vanglasse mõistetud alaealisi. Neile tuleb pakkuda erinevaid sisulisi tegevusi ja sekkumisi vastavalt individuaalsele sekkumiskavale. Tegevused peavad toetama alaealiste füüsilist ja vaimset tervist, eneseaustust, vastutustunnet ning selliseid väärtusi ja oskusi, mis ennetaks uusi õigusrikkumisi. Eesmärk on, et kinnised asutused ja kogukonnas teenuseid pakkuvad asutused teeksid koostööd, et tagada sujuv ja püsiv alaealiste taasühiskonnastamine. Erilist tähelepanu tuleb pöörata neile alaealistele, kes ka ise on mingil hetkel füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks sattunud. Asutustes peab kasutusel olema asjakohane hindamissüsteem, mis võimaldaks pakkuda alaealistele just neid sekkumisi, mis vastavad nende hariduslikele, arengulistele ja turvalisusvajadustele. ÜRO standardid alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks (nn Pekingi reeglid) (ÜRO Peaassamblee resolutsioon 40/33, 29. november 1985) näeb ette, et tähelepanu tuleb osutada selliste positiivsete sekkumiste arendamisele alaealistele õigusrikkujatele, mis nii palju kui võimalik, kaasaks lapse pere- ja kogukonda, kooli ja teisi asutusi, et tagada lapse heaolu, vähendada õigussüsteemi sekkumise vajadust ja samal ajal kohelda õigussüsteemi vaatevälja sattunud last tõhusalt, õiglaselt ja inimlikult. Alaealiste õigusrikkujate kohtlemine peab alati olema kooskõlas nii õigusrikkumise tõsiduse kui ka alaealise vajadustega; eelkõige peab eesmärgiks olema alaealise õigusrikkuja heaolu. 2018. aasta alguses jõustusid Eestis alaealiste õigusrikkujate kohtlemist oluliselt muutvad karistusseadustiku ja teiste seaduste muudatused. Muudatuste eesmärk on tagada kiirem ja tõhusam reageerimine alaealiste õigusrikkumistele ning luua süsteem, milles lapse abivajadusega tegelemine oleks intensiivsem. Lisaks alaealistele võib teatud juhtudel sarnaseid mõjutusvahendeid kohaldada ka kuni 21-aastasele süüdlasele. Selleks, et seadusemuudatustel oleks reaalne mõju, on vaja arendada ja muuta täna kasutusel olevaid sekkumisi ning tuua süsteemi juurde nii teistes riikides ennast tõestanud kui ka täiesti uusi lähenemisi alaealiste ja noorte õigusrikkumistele reageerimisel. Vabariigi Valitsuse kuritegevusvastased prioriteedid seati esimest korda 2005. aastal siseministri ja 4 justiitsministri Laulasmaa kohtumisel. Kehtivad prioriteedid, mis kinnitati 29. augustil 2018, sätestavad, et justiitsminister ja siseminister peavad prokuratuuri ning politsei ühiseks prioriteediks võitlust alaealiste poolt toime pandud kuritegudega, eelkõige grupis toime pandud ja vägivallakuriteod. Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018 seab ühe põhimõttena üles, et süütegude ennetamine peab toimuma eelkõige kohalikul tasandil. Alaealiste kuritegelikule teele sattumise vältimisel ja riskilaste varajasel tuvastamisel on kohalikel omavalitsustel oluline roll ning tähtis on tagada valdkonna spetsialistide koostöö. Kinnised lasteasutused peavad toetama alaealiste iseseisvat õiguskuulekat toimetulekut nii asutuses viibimise ajal kui ka selle järgselt. Samuti on oluline, et kriminaalpoliitilised otsused ja seadusemuudatused põhineksid teaduslikel uuringutel ning kvaliteetse statistika analüüsil. Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2030 (eelnõu) täpsustavad varasemalt seatud eesmärke: ennetada laste ja noorte sattumist õigusrikkumiste spiraali ning tagada kriminaaljustiitssüsteemi sattunud õigusrikkujate vajadustele vastav kohtlemine, tuginedes taastavale õigusele ja tõenduspõhisusele. Selleks tuleb muuta alaealiste õigusrikkujate menetlus erinevate osapoolte koostööl põhinevaks ning pakkuda noortele karistussüsteemi väliseid lahendusi ja tõenduspõhiseid, eelkõige perekeskseid programme. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sõltuvus- ja vaimse tervise häiretega noorte õigusrikkujate ravile ja nõustamisele. Oluline on hinnata noore õigusrikkuja vajadusi ja riske nii karistuse määramise eel kui karistuse kandmise jooksul. Lisaks tuleb soodustada kogukondade ning erasektoriga koostöös nutikate lahenduste leidmist noorte õiguskuuleka käitumise tõstmiseks. Vägivalla ennetamise strateegia 2015−2020 seab muuhulgas eesmärkidena üles laste ja noorte riskikäitumise ja vägivalla ennetamise, vägivalla toimepanijate mõjusamad kohtlemisviisid ja retsidiivsuse vähendamise. Strateegia rõhutab laste riskikäitumise vähendamisel laste sotsiaalsete ja vägivallavabade konfliktilahenduse oskuste arendamise olulisust. Eelistada tuleks tõenduspõhiseid ennetusprogramme, et alaealiste kuriteoennetus oleks tulemuslik ja jätkusuutlik. Kuritegusid toime pannud lastele tuleb esmajoones pakkuda abi ja turvalist elukeskkonda ning kaaluda taastava õiguse meetmete kohaldamist iga teo puhul, kus võimalik ja sobilik. Vangla on lastele sobimatu keskkond ja äärmuslik mõjutusvahend. Siseturvalisuse arengukava 2015–2020 üldeesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Eelistada tuleks nutikaid, optimaalseid ja mõjusaid lahendusi. Antud projekti kontekstis on oluline arengukavas mainitud märksõnad nagu kogukonnakesksus, asutuste vahelise koostöö ja võrgustike tugevdamine. Laste ja perede arengukavas 2012–2020 on muuhulgas välja toodud, et tähelepanu tuleb pöörata laste ja peredega töötavate spetsialistide täiendõppesüsteemi arendamisele ja koolitamisele, sh tööks psüühika- ja käitumishäiretega lastega, et tagada asjakohane ja vajadustest lähtuv tugi nii alaealistele õigusrikkujatele kui ka kannatanutele. Asendushoolduselt ja hoolekandeasutusest perekonda, kogukonda või iseseisvasse ellu suunduvatele lastele tuleb tagada järelhooldus ja tugi. Vaadates kriitiliselt otsa sellele, kui suur osakaal kriminaaljustiits-süsteemi sattunud lastest ja noortest vajab psühholoogilist või psühhiaatrilist abi, on asjakohane märkida, et arengukavas seatakse eesmärgiks psühholoogilise abi ja teraapiate kättesaadavuse suurendamine. Samuti mainitakse arengukavas psüühikahäiretega laste vajaduste hindamiseks pädevuste tõstmist ja hindamisinstrumentide valiku laiendamist. Heaolu arengukava 2016–2023 seab eesmärgiks efektiivsele õiguskaitse ja kvaliteetse kõrvalabi kaudu parandada inimeste võimalusi iseseisvalt toime tulla, kogukonnas elada ning ühiskonnaelus osaleda. Sotsiaalteenuste kujundamisel lähtutakse põhimõttest, et sotsiaalteenuste pakkumine kohalikul ehk inimesele kõige lähemal tasandil võimaldab kõige kiiremini reageerida ja kohaliku keskkonna eripärasid arvestades inimeste vajadustele vastata. Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu aluspõhimõtted 2019-2023 toovad prioriteedina välja laste ja noorte toetamise, et nendest kasvaksid täisväärtuslikud täiskasvanud. Selleks näiteks soodustatakse teenuste arendamist laste murede, sh vaimse tervise probleemide varajaseks märkamiseks ja tähelepanu pööratakse ennetustegevustele, mis aitavad vähendada mittetöötavate ja mitteõppivate (NEET) noorte arvu. Seeläbi vähendatakse noorte 5 õigusrikkumisriski. 1.2 Projekti seos asjakohaste organisatsiooni tegevuskavade / programmidega Justiitsministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2019 – 2022 seab eesmärgiks saavutada olukord, kus kuriteoennetus on riiklikult juhitud, valdkondade mõttes prioritiseeritud tegevusala, milles saavutatakse tulemusi läbi kuriteoennetusega tegelevate vabaühenduste ja kogukondade võimestamise, tõendatud mõjuga tegevuste rahastamise, võrgustikutöö soosimise ning kaasaegsete meetodite rakendamise. Lisaks sellele on oluline erikohtlemise tagamine ning teisese ohvristumise vältimine. Lähiaastate tegevused on muuhulgas restoratiivõiguse meetodite kasutamine ning alaealiste õiguserikkujate kohtlemise süsteemi reformi elluviimine. Hoolekande programm 2019-2022 on fookusesse võtnud ohvritele ja vägivallatsejatele suunatud teenuste osutamise, sh lepitusteenuse tagamine, ja ohvritele hüvitise tagamise. 1.3 Projekti eesmärk Projekti eesmärk on toetada käimasolevat alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reformi, aidates praktikasse tuua uusi lähenemisi, jätkusuutlikke lahendusi, mõjusaid sekkumisi, efektiivseid koostöö- vorme ja –mudeleid ning ajakohastades valdkonnas töötavate spetsialistide teadmisi ja oskusi. Sedakaudu tõuseb noorte vastutustunne ning arusaam õigusrikkumise tagajärgedest, mille tulemusel väheneb korduvõigusrikkumiste toimepanek noorte seas. 1.4 Projekti tulemus Projekti tegevuste tulemusena:  Alaealiste ja noorte kannatanute ja õigusrikkujatega töötavad erikoolituse saanud spetsialistid, sh kinnistes lasteasutustes;  Kriminaaljustiitssüsteemi praktikute käsutuses on riskide ja vajaduste hindamise tööriistad, mille abil hinnata õigusrikkujate vajadusi ja määrata neile sellest lähtuvaid sekkumisi;  Välja on töötatud Eesti konteksti sobivad õiguskaitse-, tervishoiu- ja lastekaitseasutuste vahelise koostöö vormid ja mudelid, mis tagaksid alaealiste ja noorte õigeaegse jõudmise neile sobitavetele teenustele;  Välja on töötatud ja kättesaadavaks tehtud trahvidele ja kinnisesse asutusse suunamisele alternatiivsed sekkumised;  Vabatahtlike lepitajate kaasamine suurendab kogukonna mõju ja osalust erinevate kogukonnas üles tulevate sotsiaalsete probleemide lahendamisel;  Suurenenud on taastava õiguse ja taastavate praktikate kasutamine kriminaaljustiitssüsteemis, ennekõike vanglas ja kriminaalhoolduses. 1.5 Projekti vajalikkuse põhjendus Alaealiste õigusrikkumised on sageli tunnistus sellest, et lapse elutingimused on ühel või teisel viisil keerulised. Sellel, kuidas kriminaaljustiitssüsteem alaealisi ja noori, nii kannatanuid kui õigusrikkujaid, kohtleb, võib olla väga suur mõju nende edasisele elukäigule. Liigne kokkupuude õiguskaitseasutustega, ebaefektiivne või asjakohatu sekkumine, vale ettevalmistusega spetsialistid või hiline reageerimine väärale käitumisele võib suurendada uute õigusrikkumiste tõenäosust, põhjustada taasohvristumist või kõrvalejäämist sotsiaal- või haridussüsteemist. Rangete karistuste asemel noore positiivsele arengule, taastavale õigusele ja karistusvälistele sekkumistele pühendumine suurendab aga tõenäosust, et noorest õigusrikkujast sirgub õiguskuulekas täiskasvanu. Eesti õigussüsteemis kehtib alates 1. jaanuarist 2018 alaealiste erikohtlemise põhimõte, kus olulisel 6 kohal on vastutuse võtmine toimepandud tegude eest ja õigusrikkumistele reageerimine vastavalt alaealise riskidele ja vajadustele. Selleks, et seadusemuudatused saaksid tagatud praktikas, on oluline, et õigusrikkujatega töötavatel spetsialistidel, sh teenusepakkujatel, praktikutel ja poliitikakujundajatel, oleksid asjakohased väärtused, teadmised, oskused ja tööpraktikad. Spetsialistidel peavad olema oskused ja teadmised kohelda kriminaaljustiitssüsteemi sattunud alaealisi ja noori nende eale, arengule ja vajadustele vastavalt. Lisaks on seadusemuudatuste rakendumiseks vaja täiendada sotsiaal-, tervishoiu- ja haridussektori poolt pakutavaid teenuseid, mis toetaksid kriminaaljustiitssüsteemi toimimist. Erilist sektorite vahelist koostööd vajavad juhtumid, kus õigussüsteemi sattunud lapsel või noorel esinevad erivajadused, tal on diagnoositud vaimse tervise häire või kui ta on suunatud kinnisele teenusele, sh nii kinnise lasteasutuse teenusele kui ka vanglasse. Viimaste puhul on oluline, et nii palju kui võimalik oleks tagatud lapse vaates normaalne kogukondlik ja perekonnakeskne lähenemine teenuse osutamisel. Seepärast tuleb tähelepanu pöörata asutusesisese õhkkonna parandamisele, muutes seda avatumaks, lapsesõbralikuks ja sisulist tuge pakkuvaks, sh õppimist ja hobitegevust soosides. Kuna kinnisele teenusele suunamine peaks olema kõige viimane alternatiiv, mida lapse ja noore puhul rakendatakse, tuleb projekti jooksul välja töötada „Noored vanglast välja“ kontseptsioon, mis pakuks alternatiivina välja sobiva intensiivsusega kogukondlikku teenust, sh teenustele suunamise protokoll, rahastusskeem ja vastutajad nii riiklikul kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Süütegude lahendamisel on peamine eesmärk ära hoida alaealise edasisi õigusrikkumisi. Alaealiste puhul tuleb eelkõige kasutada arengust lähtuvaid ja kasvatuslikke mõjutusvahendeid, sh kaaluda enne alaealisele karistuse määramist mittekaristuslike mõjutusvahendite kasutamise võimalust ja eelistada seda karistamisele. Kui süüteoga on tekitatud kahju, tuleb alaealisele pakkuda selle heastamise võimalust. Kahju heastamine näitab head tahet ja loob seose teo ja selle tagajärje vahel. Oma tegudega aitab tavapärasest karistusekesksest lähenemisest paremini silmitsi seista taastav õigus, mille lähtekohaks on see, et õigusrikkumise või konflikti osapooltel on võimalus esitada oma seisukoht ja avatud ning kõiki osapooli austava protsessi kaudu jõutakse ühise kokkuleppeni, kuidas tekitatud kahju kannatanud osapoolele heastatakse. Taastava õiguse praktikad, nt lepitus või taastav nõupidamine, erinevalt karistamisest, jõustavad kannatanuid, toovad kaasa soodsad muutused nende elus ja võimaldavad kahjutekitajal paremini mõista oma teo tagajärge, võtta vastutust ning vältida sarnase teo kordumist tulevikus. Praxise hiljutises uuringus1 toodi välja rida kitsaskohti, mis iseloomustavad tänaseid praktikaid tõsiste käitumisprobleemidega laste kohtlemises. Esiteks, tõsiste käitumisprobleemidega noored jõuavad nii haridus-, sotsiaal-, tervise- kui ka õiguskaitsesüsteemi ning on selge, et ühe valdkonna puudujäägid tingivad teenusvajaduse teises. Samas tuleb nentida, et valdkondade ülene juhtumikorraldus on kohati nõrk. Teiseks, tihtipeale juhtub, et teenuse sobivust konkreetsele noorele ei hinnata piisavalt, sest puuduvad ühtsed, riske ja vajadusi adekvaatselt hindavad instrumendid tõsiste käitumisprobleemidega lastele sobivate teenuste valikuks. Ebasobivale teenusele suunamine võib aga kahjulik olla nii noorele endale kui inimestele ta ümber. Kolmandaks, pea kõigil tõsiste käitumisprobleemidega noortel on diagnoositud psüühikahäired, kuid enamik tõsiste käitumisprobleemidega noortele pakutavatest teenustest ei võta diagnoosidest tingitud erivajadusi arvesse ja teenuseosutajad ei oma piisavalt kompetentse töötamaks sedalaadi noortega. Neljandaks, teatud teenuste puhul esineb dubleerimist (nt õigusrikkujate vajadusi hindavad eri metoodikate alusel nii politsei, lastekaitse kui ka kriminaalhooldajad), samas kui on teenuseid, mille järgi on vajadus, aga mida ei osutata piisavas mahus (nt vaimse tervise teenused). Tihti ei ole tagatud adekvaatse abi jõudmine laste ja nende peredeni. Samuti on probleemiks ülemäära pikad ooteajad. Viiendaks, puudus on kvalifitseeritud spetsialistidest, kes on võimelised oskuslikult töötama väga keeruliste, multi-probleemsete laste ja noortega. Eriti pingeline on olukord laste- psühhiaatrite vähesuse tõttu, mis raskendab oluliselt perede võimalusi saada adekvaatset abi lapse psüühiliste erivajadustega toimetulekul. Kuuendaks, puudus on haridust pakkuva residentaalse raviasutuse teenusest ning residentaalsetest teenustest täisealiseks saanud noortele. Ja lõpetuseks, uuring leidis ka, et puuduvad teenuste kvaliteedi ja mõju hindamise kriteeriumid, takistades teenuste 1 Aaben, L., Salla, J., Markina, A. (2018) Tõsiste käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste analüüs. Uuringu aruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2018/09/kaitumisprob-noored- raport_Praxis2018.pdf 7 omavahelist võrdlemist ja nende kuluefektiivsuse analüüsimist. See tekitab paratamatult olukorra, kus teenustele suunatud ressursse ei pruugita kasutada parimal võimalikul viisil. Väljatoodud kitsaskohtade lahendamiseks toodi välja peamised võimalikud muudatused, mida Eestis võiks sisse viia, tagamaks õigussüsteemi sattunud laste kohane kohtlemine. Esiteks, enne teenusele suunamist tuleb last individuaalselt, sh psühhiaatriliselt hinnata. Hindamine peaks andma ülevaate tema vajadustest, riskidest ja eripäradest, mis võimaldavad teha võimalikult adekvaatse suunamisotsuse. Teiseks, välja tuleb arendada integreeritult tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalteenuseid pakkuv ravikodu teenus noortele, kes oma psüühiliste erivajaduste tõttu kinnisesse lasteasutusse või vanglasse ei sobi. Kolmandaks, olemasolevatesse teenustesse tuleb integreerida psühhiaatrilise abi komponent, sest paljudel õigussüsteemi sattuvatel lastel ja noortel on psühhiaatrilised häired. Õigeaegne psühhiaatrilise abi kättesaadavus võimaldab ennetada ja vähendada käitumisprobleemide eskaleerumist. Neljandaks, olulist parandamist vajab alaealiste ja noorte õigusrikkumiste juhtumikorralduse süsteem, et tagada lapse jõudmine õigetele teenustele, võttes arvesse kõiki lapse erivajadusi, sh psühhiaatrilisi, hariduslikke, perekondlikke jms. Viiendaks, parandada tuleb perepõhiste teenuste kättesaadavust, sest kogemus on näidanud, et käitumisprobleemide leevendamisel annavad paremaid tulemusi programmid ja teenused, mis leevendavad lapse olukorda tema koduses keskkonnas. Kuuendaks, kuniks Eestis on veel alaealisi ja noori kinnipeetavaid, tuleb tagada, et vanglas pakutavad teenused on kaasaegsed, vajadustest, sh psühhiaatrilistest vajadustest lähtuvad ning suunatud alaealise intensiivsele enesearengule. Kasu oleks individuaalsetest teenustest ja sekkumisprogrammidest, mis ei ole mõjutatud grupipõhisest normatiivsest käitumisest ja võimaldaks noorel areneda omas tempos ja omal viisil. Seitsmendaks, luua tuleks tõsiste käitumisprobleemidega noortele suunatud teenuste kvaliteedijuhtimise süsteem, et tekiks teadmine sellest, kas ja kuivõrd mõjusad on pakutavad teenused käitumisprobleemide leevendamisel. Sellest lähtuvalt saab aga otsustada, kuidas teenuse osutamist parandada, sh pakkudes teenuseosutajate välja- ja täiendõpet, või teenuse osutamine hoopiski lõpetada. Kaheksandaks, analüüsida tuleks residentaalsete teenuste vajadust täisealiseks saanud noortele, kuna see on sihtrühm, kes praktikas jääb väljapoole lastekaitsetöötaja huviorbiiti ja nad ei saa täisealiseks saades automaatselt sotsiaaltöötaja kliendiks, mistõttu kaob ära vajalik juhtumikorralduslik tugi. 1.6 Projekti eelarve Summa Osakaal 1 EMP/Norra toetus 4 065 241 85% 2 Riiklik kaasfinantseering 717 396 15% 3 Omafinantseering 0 0% 4 Eelarve kokku 4 782 637 100% 8 1.7 Projekti otsesed ja kaudsed sihtgrupid Projekti peamiseks sihtrühmaks on kriminaaljustiitssüsteemis laste ja noortega töötavad spetsialistid, sh politseinikud, prokurörid, kohtunikud, advokaadid, kriminaalhooldusametnikud ja vanglatöötajad. Lisaks sellele on projektitegevused suunatud teenuste osutajatele nii riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes kui ka vabasektoris, sh kinnised lasteasutused, lastekaitse, lepitajad, kogukonnad jne. Otsesed kasusaajad on lapsed ja noored ning nende pered kõikjal Eestis. Erilist tähelepanu pööratakse kõige haavatavamatele alaealistele õigusrikkujatele, sh erivajadustega ja rahvusvähemuste lapsed, tagamaks projektitegevuste mõju jõudmine kõikide sihtrühmadeni. Projekti kaudseks sihtrühmaks on poliitikakujundajad riiklikul ja kohaliku omavalitsuse tasandil, kes projekti tegevuste toel saavad parandada teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti oma haldusalas. Sihtrühmade kaasamine toimub aktiivselt arutelude ja tagasisidestamise kaudu ning passiivselt läbi alusanalüüside, mis on planeeritud enne suuremaid otsuseid, nt sekkumisprogrammide sisse ostmisel. Uuringud võimaldavad kajastada erinevate osapoolte arvamusi ja eelistusi. Lisaks sellele on projekti raames plaanis teha ühiseid õppevisiite, suurendamaks mõistmist erinevate valdkondade spetsialistide vahel. Õppevisiitide eesmärk on enne uute praktikate rakendamist näha nende kasutust teistes riikides. Kaasates õppevisiitidele erinevate valdkondade spetsialiste, saame paremini tagada, et enne uute praktikate kasutuselevõtu plaanimist Eestis saavad nad otsustusprotsessis oma sõna kaasa öelda. Et saada paremini aimu laste ja noorte vaatest, kasutame teenuste arendamisel teenuseteekonna põhimõtet, vaadates teenuse osutamist mitte ainult läbi riigiasutuse või MTÜ silmade, vaid lapse vaatest lähtuvalt. See tagab, et teenusele jõudmine, sellel olemine ja teenuse lõpetamine võtaks igati arvesse lapse ja noore riske, vajadusi ja eelistusi. 9 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. Õigussüsteemi spetsialistide arendamine Paradigmamuutus noorte õigusrikkujate kohtlemisel on muutnud õigussüsteemi spetsialistide koolitamise tähtsamaks kui kunagi varem. Ootused õigussüsteemi spetsialistide hoiakutele, teadmistele ja oskustele noorte erikohtlemise osas on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Tänapäeva menetleja ei pea olema ainult hea õigusvaldkonna ekspert, vaid temalt eeldatakse lisaks õigusalastele teadmistele ka oskust tunda laiemat konteksti, hinnata riske ja tuvastada abivajadus, vahetada infot, osaleda võrgustikutöös, tunda noore inimese arengulisi eripärasid ja psühholoogiat. Rahvusvahelised suunised2 ja EL-i alaealiste õigusrikkujate direktiiv3 annavad selged juhised, et noortega õigussüsteemis töötavad spetsialistid peavad olema selleks tööks saanud erikoolituse. Õigussüsteemis alaealistele ja noortele spetsialiseerumine ei ole Eestis täielikult tagatud. Seadusega on alates 2010 kohustatud erikoolitust omama lapskannatanute ja –tunnistajate ülekuulajad, alates 2018 on kohtunikud kohustatud spetsialiseeruma ja noorteüksus Viru vanglas loodi aastal 2008. Praktikas on õigusvaldkonna spetsialistide täiendkoolitamine jäetud iga ametkonna ülesandeks ning täna puudub valdkonnaülene visioon selle osas, millised on baasoskused ja –teadmised, mis igal alaealise õigusrikkujaga kokku puutuval spetsialistil erialast sõltumata olema peaks ja kuidas need spetsialistidele tagatud peaks olema. Teiste riikide praktika pinnalt võib öelda, et alaealiste ja noorte õigusrikkujatega töötavad spetsialistid peavad olema teistest empaatilisemad, rahuliku suhtlemisoskusega, analüütilised ja näitama üles koostööoskust. Töö alaealistega eeldab spetsialistidelt suuremaid eriteadmisi alaealiste erikohtlemisest, uusi töömeetodeid (nt abivajaduse hindamine, vanemate kaasamine, ulatuslikum mõjutusvahendite pakkumine, teadlikkus pakutavatest teadmispõhistest mõjutusvahenditest, vabatahtlike kohustuste kaudu positiivsele käitumisele suunamine, tegevuste pikaajalisem planeerimine ja elluviimise jälgimine jms), kiiret infovahetust ja head koostööd võrgustikupartneritega. Töö alaealiste ja noorte õigusrikkujatega peab lähtuma eelkõige laste ja noorte ning nende lähikondsete vajadustest, võimalustest ja suutlikkusest, mitte niivõrd juurdunud asutusesisestest tööprotsessidest ja harjumustest. Võimalusel peaks töö alaealistega lähtuma taastava õiguse põhimõtetest, võimaldades lastel ja noortel taastada õigusrikkumisega tekitatud kahju. Spetsialistide pädevus alaealiste ja noorte erikohtlemise teemal on piirkonniti ja asutuseti ebaühtlane, mistõttu peab koolitusprogramm pakkuma uusi teadmisi erineva kogemuste ja teadmiste pagasiga osalejatele, et tagada õigusrikkujate võrdväärne kohtlemine sõltumata konkreetsest piirkonnast või asutusest. Lisaks sellele on oluline, et projekti jooksul kinnitatakse koolitusprogramm nii asutuste täiendkoolituskavasse kui ka baasõppesse ülikoolides, tagamaks jätkusuutlik spetsialistide ettevalmistamine ja koolitamine. Senisest enam rõhku tuleb pöörata asutusesiseste koolitajate koolitamisele. Planeeritud muutuste loomiseks viiakse esmajoones läbi alaealiste ja noorte õigusrikkujatega töötavate spetsialistide koolitusvajaduse ja senise koolitussüsteemi analüüs, et oleks täpselt teada tänased kitsaskohad ja tekiksid konkreetsed soovitused koolituste ja baasõppe ümberkorraldamiseks selliselt, et üle-eestiliselt oleks tagatud alaealiste ja noorte õigusrikkujate lapsesõbralik, asjakohane ja mõjus kohtlemine kriminaaljustiitssüsteemis. Koolitusvajaduse kaardistus ja hilisemad koolitused on eelkõige suunatud prokuröridele, kohtunikele, kriminaalhooldajatele, vanglatöötajatele, kinniste lasteasutuste personalile, kaitsjatele ja politseinikele. Lisaks sellele korraldatakse projekti raames eraldiseisvaid koolitusi kriminaaljustiitssüsteemi lapsesõbralikumaks muutmiseks, kuhu oleks lisaks spetsialistidele kaasatud ka poliitikakujundajad ministeeriumidest ja allasutustest, et tagada poliitikaotsuste kõrgem 2 United Nations Standard Minimum Rules for the Administration of Juvenile Justice ("The Beijing Rules"), General Assembly resolution 40/33 of 29 November 1985. | Euroopa Nõukogu ministrite komitee suunistes lapsesõbraliku õigusemõistmise kohta (17. november 2010) | Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused alaealiste õigusrikkujate kohtlemiseks (CM/Rec(2008)11, 5. november 2008) 3 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv (EL) 2016/800, 11. mai 2016, mis käsitleb kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate laste menetluslikke tagatisi. 10 kvaliteet. Koolituste ja baasõppega paralleelselt toimub õppematerjalide, sh elektrooniliste ja video- materjalide väljatöötamine, mis võimaldab oskusteavet viia ka nendeni, kes koolitustest osa ei saa võtta. Kompetentside tõstmisele suunatud tegevuste laiem eesmärk on, et projektijärgselt jääks Eestisse alles oskusteave, mis saaks aluseks tööpraktikate muutmisel. Koolitustegevustele lisaks on plaanis läbi viia alaealiste ja noorte õiguskäitumisega seotud temaatilisi uuringuid, mis oleks ühelt poolt sisendiks teaduspõhisele poliitikakujundamisele ja teisalt annaks täpsema ülevaate valdkonna olukorrast, sh õigusrikkumiste ja nende põhjuste olemusest, spetsialistide suhtumisest õigusrikkujatesse ja sekkumismeetoditesse, arenguvajadustest alaealistele ja noortele õigusrikkujatele suunatud teenuste planeerimisel ja pakkumisel jms. Valdkonna arenguks on oluline, et otsuste aluseks oleks teadus ja uuringud. 2018. aastal jõustunud seadusemuudatuste kiiremaks rakendumiseks palgatakse projekti vältel prokuratuuri ajutised konsultandid, kes toetavad prokuröre töös alaealiste ja noorte õigusrikkujatega, sh peredega suhtlemisel, õigete sekkumismeetmete valimisel ja teenustele suunamisel. Selleks, et vältida kriminaaljustiitssüsteemi sattuvate noortega töötavate spetsialistide läbipõlemist ja soodustada nende vastastikust tööalast toetamist, töötatakse välja töönõustamise süsteem, mis põhineb supervisioonil, kovisioonil ja mentorlusel. Eesmärk on koolitada välja inimesed, kes projektijärgselt suudaksid oma organisatsioonis ja koostöövõrgustikes nõustamist ja tuge pakkuda. Selleks, et lapsed ja noored oleksid oma õigustest-kohustustest teadlikud ning oskaksid kasutada neile pakutavaid teenuseid võimalikult efektiivselt, plaanitakse projektist erinevaid teadlikkust tõstvaid tegevusi (infomaterjalid, seminarid, koolitused jms), mis toetavad lapsesõbraliku menetluse juurutamist. 2.1.1. Tegevuse elluviijad  Justiitsministeerium projekti elluviijana, tehes koostööd politsei, prokuratuuri, vanglate, riigikohtu koolitusosakonna, advokatuuri ja kõrgkoolidega (Tartu Ülikool, Sisekaitseakadeemia);  Prokuratuur kui projekti partner;  Politsei- ja Piirivalveamet kui projekti partner. 2.1.2. Sihtgrupid Sihtgruppi kuuluvad eelkõige süüteomenetluse raames noortega tegelevad spetsialistid (prokurörid, kohtunikud, kriminaalhooldajad, kaitsjad, politsei, vanglatöötajad) ning kõnealuse poliitikavaldkonnaga tegelevad spetsialistid eri ministeeriumites ja nende allasutustes. Sihtgrupp võib projekti perioodil laieneda noortele sekkumisi osutavate spetsialistide võrra, kelleks on näiteks lepitajad, MDFT terapeudid, vaimse tervise teenuste pakkujad, riiklikud ja kohaliku tasandi lastekaitsetöötajad jt. 2.1.3. Saavutatavad tulemused Õigussüsteemi spetsialistide arendamine Projekti tulemusel paraneb õigussüsteemi tööle siirduvate ja seal juba töötavate spetsialistide ettevalmistus tööks alaealiste ja noortega. Projekti jooksul ühendatakse koolitusprogrammi osad olemasolevatesse õppekavadesse kõrgkoolides, tagades projekti raames ellu viidud tegevuste pikaajalise jätkusuutlikkuse. Läbiviidud uuringute tulemusel tekib ajakohane ja täpsem teadmine õigussüsteemiga kokku puutuvate laste ja noorte olukorrast ning süsteemi edasistest arenguvajadustest. Tegevuse algus- ja Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse elluviija lõppkuupäev Keskse koolitusprogrammi loomine Sihtgrupi koolitusvajaduse ja senise 11/2019 – 04/2020 JuM 11  koolitussüsteemi hindamine Keskse koolitusprogrammi koostamine 01/2020 – 12/2020 JuM koostöös hanke õigussüsteemi spetsialistidele tööks alaealiste tulemusena leitava ja noortega koolitusprogrammi koostaja ja rakendajaga Koolitusprogrammi elluviimine 01/2021 – 12/2022 JuM koostöös hanke tulemusena leitava koolitusprogrammi koostaja ja rakendajaga Õppe- ja infomaterjalide koostamine, e- 11/2019 – 04/2024 JuM koostöös hanke lahendused koolituste kättesaadavuse tulemusena leitava rakendajaga, suurendamiseks PPA Temaatilised koolitustegevused Temaatilised koolitused menetlejatele 11/2019 – 04/2024 JuM, PPA prioriteetsetel teemadel (vastavalt koolitusvajaduse kaardistusele) Rahvusvahelisi teadmisi ja kogemusi 11/2019 – 04/2024 JuM, PPA arendavad koolitustegevused (nt õppevisiidid, seminarid, konverentsid jms) Menetlejate tugi ja töönõustamine Alaealiste õigusrikkujate kohtlemise 11/2019 – 04/2024 Prokuratuur muudatuste kiirema rakendumise toetamiseks konsultantide (ajutiste) ametikohtade loomine prokuratuuris Töönõustamise käivitamine alaealiste 11/2019 – 04/2024 JuM koostöös Advokatuuri jt esindajatele ja kaitsjatele ning spetsialistidele, partneritega, PPA kes kriminaaljustiitssüsteemis alaealiste ja noorte õigusrikkujatega töötavad Lapsesõbraliku menetluse toetamine läbi 01/2020 – 04/2024 JuM alaealiste ja noorte teadlikkuse tõstmise Valdkonna seire Alaealiste ja noorte õiguskäitumisega seotud 01/2020 – 04/2024 JuM koostöös hanke tulemusena analüüsid ja uuringud, sh noorte leitava uuringuid teostava õigusrikkumiste ja ohvrikslangemise leviku ja asutusega menetluse kohta 2.2. Hindamisinstrumentide ja õiguskaitse-, tervishoiu- ja lastekaitseasutuste vaheliste koostöömudelite arendamine tööks õigusrikkujatega Projekti jooksul töötatakse kriminaaljustiitssüsteemis alaealiste ja noortega töötavate spetsialiste töö tõhustamiseks välja tööriistad ja õiguskaitse-, tervishoiu- ja lastekaitseasutuste vahelised koostöömudelid noorte riskide ja vajaduste hindamiseks ning noorte õigusrikkujate juhtumikorralduse rakendamiseks, võttes sealjuures arvesse teaduslikult tõestatud laste ja noorte arengulisi iseärasusi. Riskide ja vajaduste hindamine ning juhtumikorraldus on küll omaette tegevussuunad, ent need on olemuslikult tihendalt seotud. Hindamise läbiviimiseks on vaja toimivaid instrumente, kuid hindamisest üks on vähe, kui noort ei suunata õigetele, just talle sobivatele teenustele, st vaja on tõhusaid juhtumiskorralduse mudeleid, mis võimaldaks noori õiges suunas juhatada. Tegevuste planeerimisel võetakse arvesse, et enamik alaealisi ja noori ei ole oma loomult korduvrikkujad, nende käitumist on võimalik muuta õigete sekkumiste kaudu ning kujundada neid ümbritsevaid riski- ja kaitsetegureid selliselt, et vähendada märgatavalt uute rikkumiste toimepanemise tõenäosust. Selleks, 12 et tagada õigussüsteemi sattunud laste ja noorte vajadustest ja võimalustest lähtuv kohtlemine, kaardistatakse tänastele teenustele jõudmise teekond, sh võimalikud kitsaskohad ja teenuste dubleerimine. Hindamisvahendite kasutamise eesmärk on tõhustada spetsialistide otsustusprotsessi alaealisele või noorele tema riskidest ja vajadustest lähtuva sekkumise või sotsiaalprogrammi valimisel. Sekkumisplaani kaugemaks eesmärgiks on vähendada konkreetse alaealise või noore riske uute õigusrikkumiste toimepanemiseks. Valideeritud riskihindamise vahendid võimaldavad suurema tõenäosusega hinnata, milline sekkumine alaealisele või noorele õigusrikkujale kõige paremini sobib, hoidumaks uutest rikkumistest. Kaasaegsed hindamisvahendid, mida sotsiaal- ja õigussüsteemis alaealiste ja noorte puhul kasutatakse, ei keskendu ainult riskifaktoritele, vaid hindavad ka vajadusi ja kaitsefaktoreid, mille puudumisel riskikäitumine suurema tõenäosusega avaldub. Kui alaealisele sekkumisi valides võetakse arvesse nii riski- kui ka kaitsefaktorid, võib loota sekkumise paremale ja pikemaajalisele tulemuslikkusele. Oskuslikult läbiviidud hindamine võimaldab öelda, kui suure tõenäosusega riskikäitumine korduda võib, kui alaealise või noore käitumisse ei sekkuta. Maailmas on kasutusel mitmeid hindamisvahendeid, mis küllalt täpselt ennustavad, kas alaealise õigusrikkumisteks esineb kõrge või madala risk. Riskihindamine annab suunised sekkumise valimiseks, sest keskendub valdkondadele, mis konkreetse alaealise/noore puhul enim muret tekitavad. Seda eriti nende hindamisvahendite puhul, mille keskmes on dünaamilised riskifaktorid ehk nö kriminogeensed vajadused. Lisaks annab standardiseeritud hindamisvahendite kasutamine võimaluse koguda andmeid, mida analüüsides saab teha järeldusi selle osas, millised on teatud vanuserühmades enim esinevad riskid4. Selle pinnalt omakorda saab planeerida tegevusi ja ressursse ennetustegevusteks, sh esmatasandi ennetuseks, valikuliseks ennetuseks kõrgendatud riskiga gruppides ning näidustatud ennetuseks neile noortele, kelle puhul on individuaalselt tuvastatud kõrge risk. Pikaajaline andmekorje riskihindamiste kohta võimaldab hinnata, kas planeeritud ja elluviidud ennetusprogrammid on andnud soovitud tulemusi ja vajadusel saab selle pinnalt uusi poliitikaotsuseid teha. Riskihindamisest lähtuvalt valitud sekkumiste elluviimisel toetutakse senisest enam asutuste vahelisele koostööle ja selgepiirilisele juhtumikorraldusele. Juhtumikorralduse mudelite puhul on rõhuasetus eeskätt spetsiifilistel noorte sihtrühmadel nagu tõsiste käitumisprobleemidega ja vaimse tervise probleemidega noored. Eesmärgiks on projekti toel välja töötada mudelid, mis võimaldaks iga juhtumi puhul rakendada konkreetsetest riskidest lähtuvaid tegevusi ja kaasata juhtumikorraldusse asjakohane hulk eri valdkonna spetsialiste, sh õiguskaitsespetsialistid, lastekaitse, noorsootöö, vaimse tervise spetsialistid jt. See loob eeldused jätkusuutlikuks teenuseosutamiseks ja ressursside võimalikult vajaduspõhiseks kasutamiseks, ennetades olukordi, kus väiksema riskiga noori suunatakse nende jaoks liialt intensiivsetesse ja väga kulukatesse programmidesse. Esmase ennetuse arendamiseks katsetatakse Tallinnas kogukonnapõhist ennetustöö mudelit, mis põhineb nn Islandi ennetusmudelil, ning töötatakse välja jätkusuutlik lahendus kogukondliku ennetuse rakendamiseks pärast projektiperioodi lõppu. Ennetusmudeli eestvedajateks Tallinna linnaosades on terviseedendajad, kuid mudeli õnnestumiseks on tegevuste planeerimisse ja elluviimisse kaasatud politsei, lastekaitse, noorsootöötajad jt. Ühiselt koostatakse linnaosapõhised tegevuskavad laste ja noorte ja riskikäitumise ennetamiseks. Vastavalt linnaosades töötavate spetsialistide vajadustele toimub nende koolitamine ennetustegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks. Tallinna kogemuse pinnalt viiakse sarnased tegevused projekti jooksul ellu veel vähemalt ühes kohalikus omavalitsuses. Noortekampade tõhusamaks ennetamiseks ja neile reageerimiseks katsetatakse Pärnumaal Soome eeskujul võrgustikutööd ja uutel töömeetoditel põhinevat koostöömudelit, kus aktiivset rolli mängivad politsei, lastekaitse, vaimse tervise keskus, kriminaalhooldus ja prokuratuur. Koolikiusamise ennetamiseks aidatakse järele venekeelseid koole, kellele eestikeelse õppekeelega koolidele sarnaselt pakutakse kiusamisvastase programmi rakendamist, loomaks kiusuvaba õhkkond ja tagamaks oskused kiusamisjuhtumite lahendamiseks. Selleks on oluline välja töötada või kohandada 4 Hoge, R.D., Vincent, G., Guy, L. (2013) Bulletin 4: Prediction and Risk/Needs Assessment. Study Group on the Transitions between Juvenile Delinquency and Adult Crime. U.S. Department of Justice. 13 juba kasutusel olevaid meetodeid ja töömaterjale, mida koolipersonal ja õpilased kasutada saavad. Vaimse tervise probleemidega lapsed ja noored on õigusrikkujate seas spetsiifiline sihtrühm, kes vajavad senisest tõhusamaid sekkumisi. Projekti raames koolitatakse vangla- ja kriminaalhoolduse personali, et nad tunneksid ära vaimse tervise probleeme ja oskaksid noori õigesti toetada, sh suunata vajalikele teenustele. Kuna üheks murekohaks on, et vaimse tervise häireid märgatakse liiga hilja, viies nt noorte enesevigastuse või enesetapukatseteni, on oluline, et noortega esmalt kokku puutvad spetsialistid oskaksid ära tunda peamiseid riske, mis viitavad vaimse tervise probleemidele. 2.2.1. Tegevuse elluviijad  Justiitsministeerium kui projekti elluviija koostöös Sotsiaalkindlustusameti, politsei, prokuratuuri, Tallinna linnavalitsuse, Pärnu linnavalitsuse, Maarjamaa Hariduskolleegiumi ja vanglateenistusega;  Sotsiaalkindlustusamet kui projekti partner. 2.2.2. Sihtgrupid Riskihindamise süsteemi ja juhtumikorralduse mudeli loomise sihtgruppi kuuluvad eelkõige süüteomenetluses kohtueelse ettekande raames alaealiste ja noorte riskide ja vajaduste hindamisega tegelevad spetsialistid, samuti noorte õigusrikkujate esmast abivajadust hindavad menetlejad ning intensiivsete teenuste vajadust hindavad spetsialistid. Kuriteoennetuse mudeli osas moodustub sihtgrupp kohalike omavalitsuste noortega töötavatest spetsialistidest, seda nii kohalikust omavalitsusest ja selle allasutustest kui ka mittetulundusühingutest, haridus- ja noorteasutustest. Sõltuvalt pilootpiirkonna võimekusest kaasatakse sihtgrupina ka noorteühingud. 14 2.2.3. Saavutatavad tulemused Hindamisinstrumentide ja õiguskaitse-, tervishoiu- ja lastekaitseasutuste vaheliste koostöömudelite arendamine tööks õigusrikkujatega Projekti tulemusel on Eestis katsetatud vähemalt kaht erinevat kogukondlikku koostöömudelit alaealiste ja noorte õigusrikkumiste ennetamiseks. Kasutusele on võetud hindamisinstrumendid, mis võimaldavad suunata lapsi ja noori senisest täpsemalt just neile sobivatele teenustele. Kasutusel on juhtumikorralduse mudel keeruliste noorte õigusrikkujatega töötamiseks. Tegevuse algus- ja Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse elluviija lõppkuupäev Kogukonnas ennetustöö toetamine Kogukonnapõhise kuriteoennetusmudeli 11/2019 – 04/2024 JuM koostöös hanke tulemusena koostamine, katsetamine ja koolitused mudeli leitava projekti läbiviijaga rakendamiseks Vägivallaennetus koolis ja vägivallajuhtumite 01/2020 – 04/2023 JuM koostöös hanke tulemusena lahendamise toetamine venekeelsetes leitava projekti läbiviijaga koolides tõenduspõhise sekkumise alusel Kampade ennetamise ja kohtlemise mudeli 11/2019 – 04/2024 JuM koostöös partneritega koostamine, katsetamine ja koolitused mudeli rakendamiseks Hindamisinstrumentide arendamine Noorte õigusrikkujate riskide ja vajaduste 11/2019 – 04/2024 JuM koostöös hanke tulemusena hindamise instrumentide valiku analüüs leitava uuringu läbiviijaga Vähemalt kahe riskide ja vajaduste hindamise 07/2020 – 04/2024 JuM, SKA instrumendi Eestis kasutamiseks kohandamine, valideerimine ja spetsialistide koolitamine Juhtumikorralduse mudeli loomine Õigussüsteemi sattunud laste ja noorte 01/2020 – 12/2020 JuM teenuse teekonna kaardistamine Tööriistade ja mudelite valiku analüüs 11/2019 – 08/2020 JuM Keeruliste noorte õigusrikkujatega 11/2019 – 04/2024 JuM, SKA töötamiseks juhtumikorralduse mudeli katsetamine, tööjuhiste koostamine ning juhtumikorralduse spetsialistide koolitamine Tööriistade loomine (nt ümaralauameetod) 01/2020 – 04/2024 JuM tööks noorte õigusrikkujatega ja nende kasutamiseks spetsialistide koolitamine Vaimse tervise teemalised koolitused vanglas 07/2022 – 04/2024 JuM ja kriminaalhoolduses 2.3. Sekkumiste arendamine noortele õigusrikkujatele Õigussüsteemi sattunud noorte korduvkuritegevuse ennetamiseks ja vähendamiseks on oluline, et üle- eestiliselt on kättesaadavad mõjusad sekkumised. Alaealiste ja noorte õigusrikkumistele on oluline õigeid meetodeid kasutades reageerida, sest mida nooremalt õigusrikkumistega alustatakse, seda suurem on tõenäosus, et täiskasvanuks saades pannakse toime raskemaid ja suuremal hulgal kuritegusid, kui 15 õigeaegselt ei suudeta alaealise käitumist muuta. Teiste riikide kogemus näitab5, et kõige paremaid pikaaegseid tulemusi annavad sekkumised, mille nurgakiviks on riskikäitumise varane märkamine ja oskuslike vahenditega sekkumine. Siinkohal on oluline meeles pidada, et puuduvad teaduslikud tõendid selle kohta, et karmimad karistused, eriti just laste ja noorte puhul, aitaksid ära hoida uusi õigusrikkumisi. Pigem töötavad riskikäitumise ja õigusrikkumiste vastu paremini programmid või tegevused, milles on kombineeritud mittekaristuslik raamistik, muutumisele keskendumine, varane märkamine ja õigeaegne sekkumine. Edukust aitab tagada see, kui rakendatavad sekkumised sobituvad üldisesse alaealisi ja noori ümbritsevasse keskkonda, seda nii õiguskaitse, hariduse, vaimse tervise kui lapse heaolu vaatenurgast. Seda vaadet aitab tagada käesoleva projekti teine tegevusliin, riskihindamise ja asutuste vahelise koostöö tugevdamine. Uute õigusrikkumiste ennetamisele suunatud lühisekkumised peavad saama loomulikuks osaks spetsialistide igapäevatööst, mitte moodustama eraldiseisvaid programme, kuhu lapsi suunatakse. Neid võib rakendada osana kriminaal- või väärteomenetlusest või sellest sõltumata, sellega paralleelselt. Teatud juhtudel on karistuse asendamine lühisekkumisega tulemuslikum meede, millel võib uute õigusrikkumiste ärahoidmiseks olla suurem mõju.6 Seda võib eriti tõdeda pisirikkumiste puhul, kus karistamine võib alaealist sildistada, avaldamata seejuures tegelikku mõju tema tulevikukäitumisele. Lühisekkumiste mõte seisneb selles, et alaealise või noore käitumises luuakse muutus läbi informaalsete, interaktiivsete, kohati mänguliste tegevuste, mille kaudu õigusrikkuja mõistaks oma tegevuse põhjuseid ja tagajärgi ning läbi mõistmise muudaks oma edaspidist käitumist. Sekkumiste disainimisel või valikul tuleb erilist tähelepanu pöörata sihtrühma võimalikele erivajadustele, nt vaimse tervise probleemid, sõltuvus, madalamad vaimsed võimed, käitumisraskused jms. Eelnevat arvesse võttes on oluline välja töötada või Eesti oludele kohandada lühisekkumisi alaealiste õigusrikkujate käitumismustrite murdmiseks ja uute rikkumiste ennetamiseks. Lühisekkumised peaksid olema piisavalt lihtsasti rakendatavad, et spetsialistid saaksid neid noorega suheldes menetluse käigus rakendada. Sedalaadi sekkumised toimiksid alternatiivina täna kergemate rikkumiste puhul kasutusel olevatele meetmetele, nt hoiatus, trahv, arest jms. Samuti on projekti raames kavas arendada peretööle põhinevaid sekkumisi noorte puhul, kellel on tuvastatud kõrge risk tõsisemateks õigusrikkumisteks, seda ka kriminaalhooldusel olevate alaealiste ja noorte puhul. Eesti õigus- ja lastekaitsevaldkonna spetsialistide seas on muret tekitanud õpi- ja arenguraskustega laste ja noorte kasvav hulk, aga samas puuduvad täna just neile sihtrühmadele sobivad õigusrikkumisi ennetavad sekkumised. Seetõttu keskendutakse projekti raames erisihtrühmade vajadustele vastavate sekkumiste leidmisele ja rakendamisele. Sellele lisaks on plaanis arendada taastaval õigusel põhinevaid sekkumisi, sest teiste riikide praktikatele tuginedes7 võib öelda, et neil on pikaajaline individuaalne ja kogukondlik mõju. Üheks taastava õiguse põhiseks mõjutusvahendiks on lepitus. Lepituse kasutamine alaealiste puhul on hetkel piiratud, sest puuduvad selleks eraldi koolitatud lepitajad. Lepitus on Eestis kasutusel vaid menetlusalternatiivina, kuigi selle kasutusala võiks olla oluliselt laiem. Seetõttu on kavas luua kontseptsioon lepituse laiemaks kasutamiseks, sh alaealiste puhul, töötada välja jätkusuutlik koolitusprogramm ja vabatahtlike lepitajate süsteem, mis oleks võimalikult kogukonnale lähedal ja üle-eestiline, et seda kasutada võimalikult paljudel sobivatel juhtudel, võimalikult kiiresti ja inimestele lähedal. Vabatahtlike kaasamine aitab tagada lepitaja erapooletust, pakub professionaalsete oskuste kõrval kogukondlikku sekkumist, suurendab süsteemi jätkusuutlikust ning võimaldab viia omandatud kompetentsi ka teistesse valdkondadesse, nt kooli. Lepitusele lisaks on plaanis tõsta võimekust kasutada ka teisi taastaval õigusel põhinevaid praktikaid, nagu näevad ette Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused.8 Ühe uue sekkumisena on plaanis 5 Loeber, R., Farrington, D.P., Petechuk, D. (2003) Child Delinquency: Early Intervention and Prevention. OJJDP: Child Delinquency Bulletin Series. 6 Development Services Group, Inc. (2014) Alternatives to Detention and Confinement. Literature review. Washington, D.C.: Office of Juvenile Justice and Delinquency Prevention. 7 Underwood, L.A., von Dresner, K.S. Phillips, A.L. (2006) Community Treatment Programs for Juveniles: A Best-Evidence Summary. International Journal of Behavioral Consultation and Therapy, Vol. 2, No. 2. 8 Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitused taastava õiguse põhimõtete kasutamiseks kriminaalmenetluses (CM/Rec(2018)8, 3. oktoober 2018) 16 piloteerida tänavalepitust, Norras ja Soomes rakendatavat noortega tehtavat tänavatöö meetodit, mille eesmärk on aidata noorel mõista oma tegude põhjuseid ja tagajärgi, võtta tehtu eest vastutus ja heastada tekitatud kahju. Selleks koolitatakse peamiselt noorsootöötajaid ja –politseinikke tänavalepitajateks. Lisaks on eesmärk tõsta taastava õiguse ja taastavate praktikate kasutamist kriminaaljustiitssüsteemis, pöörates erilist tähelepanu vanglatele ja kriminaalhooldusele. Sekkumiste jõudmiseks õigete sihtrühmadeni pööratakse tähelepanu avalikkuse ja spetsialistide teadlikkuse tõstmisele teenuste olemasolust, spetsialistide koolitamisele ja vajadusel sekkumiste kohandamisele erisihtrühmade vajadustest lähtuvalt. 2.3.1. Tegevuse elluviijad  Justiitsministeerium kui projekti elluviija koostöös politsei, prokuratuuri ja kriminaalhooldusega;  Sotsiaalkindlustusamet kui projekti partner;  Politsei- ja Piirivalveamet kui projekti partner. 2.3.2. Sihtgrupid Sihtgruppi kuuluvad noortele õigusrikkujatele sekkumisi osutavad spetsialistid, sh politseis ja kriminaalhoolduses. 2.3.3. Saavutatavad tulemused Sekkumiste arendamine noortele õigusrikkujatele Projekti tulemusel on Eestis kasutusele võetud lühisekkumised alaealiste ja noore kergematele õigusrikkumistele reageerimiseks. Kasutusel on alaealiste vabatahtlik lepitus, tänavalepitus ja vähemalt veel üks taastaval õigusel põhinev sekkumine. Taastava õiguse mõtteviis ja taastavad praktikad on loomulik osa vanglate ja kriminaalhoolduse tööpraktikast. Kriminaalhoolduses kasutusel olevad sekkumised on ajakohastatud. Tegevuse algus- ja Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse elluviija lõppkuupäev Lühisekkumiste arendamine Lühisekkumiste alusanalüüs 01/2020 – 05/2020 JuM koostöös partneritega Lühiajaliste sekkumiste piloteerimine, sh 06/2020 – 04/2024 PPA rakendajate koolitamine Taastava õiguse põhiste sekkumiste arendamine Alaealiste vabatahtliku lepituse süsteemi 01/2020 – 04/2024 SKA käivitamine Tänavalepituse piloteerimine 01/2020 –04/2024 JuM koostöös partneritega Ümarlauameetodi (i.k. conferencing) jt 01/2020 – 04/2024 JuM koostöös partneritega sarnaste taastava õiguse meetodite katsetamine, sh spetsialistide koolitamine Taastava õiguse meetodite kasutuselevõtt 01/2023 – 04/2024 JuM kriminaaljustiitssüsteemis, eelkõige vanglas ja kriminaalhoolduses (koolitused ja seminarid prokuröridele, kohtunikele, vanglatöötajatele ja kriminaalhooldajatele) Taastava õiguse justiitskoostöörühma 01/2023 – 04/2024 JuM koosolekud (vähemalt 2x aastas) Teadlikkuse tõstmise tegevused: asutuste 01/2023 – 04/2024 JuM 17  ülesed seminarid, taastava õiguse konverents Kohaliku tasandi taastava õiguse mudeli 01/2023 – 04/2024 JuM väljatöötamine Tegevuskava taastava õiguse kontseptsiooni 01/2023 – 06/2023 JuM ja 2021. aasta Euroopa Nõukogu nö Veneetsia deklaratsiooni elluviimiseks Erisihtrühmade sekkumiste arendamine (sh õpi- ja arenguraskustega lapsed ja noored) Kriminaalhoolduse sekkumiste vajaduse 11/2019 – 06/2022 SKA analüüs Kriminaalhoolduses vähemalt ühe peretööle 01/2020 – 04/2024 JuM põhineva sekkumise arendamine noorte puhul, kellel on tuvastatud kõrge risk tõsisemateks õigusrikkumisteks, sh kriminaalhooldajate koolitamine programmi läbiviijateks 2.4. Noortele suunatud residentaalsete teenuste arendamine Kinnistesse või poolkinnistesse asutustesse (vangla, kool psüühikahäirete ja käitumisprobleemidega lastele või laste tugikeskus) satuvad lapsed ja noored, kes erinevatel põhjustel vajavad kogukonnast eraldamist. Kinnise lasteasutuse teenus on kõige äärmuslikum meede lapse aitamiseks ja mõeldud viimase abinõuna, kui lapse käitumine ohustab tõsiselt tema enda elu, tervist ja arengut või teiste isikute elu või tervist. Nad kas juba on sattunud seadusega pahuksisse ja on kriminaalmenetluse tulemusel kogukonnast eraldatud, või on neil suur risk õigusrikkumisi korda saata, mistõttu on nad asutusse suunatud lapsevanema või lastekaitse soovil. Sellel teenusel piiratakse abivajava lapse liikumisvabadust, mistõttu on võimalik last teenusele suunata ainult kohtu nõusolekul. Samas näitavad uuringud9, et perest, kogukonnast, sõpradest ja tavapärasest keskkonnast eraldamine võib laste ja noorte arengule halvasti mõjuda. Täiskasvanueelses eas kinnises asutuses viibimisel võivad olla palju rängemad tagajärjed edasisele arengule ja elukäigule, kuna noorel inimesel puuduvad piisavad oskused sedalaadi traumaatilise kogemusega toime tulla ning suureneb oht edasisteks õigusrikkumisteks.10 Selleks, et kinnisest lasteasutusest lahkuv laps või noor tuleks hilisema eluga kogukonnas toime ja suudaks hoiduda õigusrikkumistest, on oluline, et asutustel oleks piisav kompetents lapsi ja noori toetada. Residentaalse teenuse eesmärk peaks olema lapse ja noore ettevalmistus eluks kogukonnas ja seda võimalusel koostöös kogukondlike teenusepakkujatega, kes asutusest lahkuva lapse või noorega sujuvalt tööd jätkab.11 Selleks, et kinnistes asutustes osutatavad teenused oleksid tulemuslikud, soovitatakse jälgida nelja peamist põhimõtet.12 Esiteks, teenuste sisu ja ulatus peaksid olema kooskõlas lapse riski ja vajaduste hindamise tulemustega, et pakutav vastaks tegelikele vajadustele. Teiseks, kasutusel peaks olema sellised programmid ja sekkumised, mille puhul on tõendatud nende kasulik mõju, ning lisaks sellele peaks toimuma regulaarne, andmete põhine tegevuste tulemuslikkuse analüüs. Kolmandaks, kinnises asutuses pakutav peaks olema koordineeritud kogukonnas pakutavate teenustega, et tagada iga lapse 9 Austin, J., Johnson, K.D., Weitzer, R. (2005) Alternatives to the Secure Detention and Confinement of Juvenile Offenders. Juvenile Justice Bulletin. U.S. Department of Justice: Office of Juvenile Justice and Delinquency Prevention. 10 Matsuda, K.N. (2009) The Impact of Incarceration on Young Offenders. https://www.ncjrs.gov/pdffiles1/nij/grants/227403.pdf. 11 Field, G. (1998) Continuity of Offender Treatment for Substance Use Disorders from Institution to Community: Treatment Improvement Protocol. Treatment improvement protocol (TIP) series, Vol. 30. DIANE Publishing. 12 Seigle, E., Walsh, N., Weber, J. (2014) Core Principles For Reducing Recidivism And Improving Other Outcomes For Youth In The Juvenile Justice System, Council of State Governments Justice Center, New York 18 ja noore vajadusest lähtuv sekkumine. Neljandaks, kõik noortele suunatud poliitikad, programmid ja tegevused peavad peegeldama laste ja noorte arengulisi vajadusi. Praxise uuringus13 on välja toodud kitsaskohad, millele alaealistele suunatud residentaalsete teenuste puhul Eestis rohkem tähelepanu tuleks pöörata ning mitmed neist haakuvad eelpool toodud üldiste tähelepanekutega. Näiteks mitmed kriminaalhoolduses ja vanglas pakutavad programmid on sisuliselt aegunud ja programmi läbiviijatele ei ole tagatud metoodiline tugi. Paljudel teenustele jõudvatel lastel ja noortel on diagnoositud psüühikahäired, sh aktiivsus- ja tähelepanuhäire, või kerge/mõõdukas vaimne alaareng, mistõttu on oluline osata pakkuda just neile sobivaid tegevusi, milleks sageli napib oskusi. Oskuste puuduse taga on osaliselt suur kaadrivoolavus, mis raskete sihtrühmadega töötades ei ole ebatavaline, ning püsiva ja kvalifitseeritud personali tekitamine vajab organisatsioonipoolset oskuslikku sekkumist. Samuti on üheks organisatsiooniliseks probleemiks see, et kriminaalhoolduse ega residentaalsete teenuste puhul ei rakendata kvaliteedijuhtimist ega viida läbi tegevuste kvaliteedi, mõju ja tulemuslikkuse süsteemset hindamist, seda nii juhtumikorralduse, programmide kui ka nõustamisteenuste osas, mida laste kinnised asutused, vangla ja kriminaalhooldus pakuvad. Projekti kaudu on eesmärgiks seatud jätkata residentaalsete teenuste arendamist selliselt, et lapsele oleks tagatud tema vajadustest ja võimekusest lähtuv tugi ja sotsiaalsete oskuste andmine nii asutuses viibides kui ka sealt lahkudes ja kogukonda sulandudes. Kinniste lasteasutuste personal peab olema saanud piisava ettevalmistuse tööks erisihtrühmadega. Lisaks vajavad nad tulemuslikuks tööks toetavat töökeskkonda, nt töönõustamise ja supervisiooni abil, ning et neil oleks olemas toimivad tööriistad ja – meetodid, mis võimaldavad lapsi ja noori õiguskuulekusele suunata ning mis aitaksid parandada üldist sotsiaalset keskkonda kinnistes lasteasutustes. Viimase osas on olulised ka õppevisiidid, mis võimaldavad näha, kuidas teistes riikides praktikas kinnised lasteasutused toimivad. Kinniste lasteasutuste ja vanglapersonali koolitamisele lisaks on eesmärk projekti raames välja töötada kontseptsioon „Noored vanglast välja“ selle osas, kuidas kujundada alaealiste ja noorte õigusrikkujatega seotud teenusmaastik selliselt, et võimalikult väike hulk lapsi ja noori oleks suunatud residentaalsetele teenustele. Selleks on oluline õppida teiste riikide kogemusest, sh vaadata, milliseid alternatiivseid teenuseid mujal on kasutusel ja kuidas on lahendatud teenustele suunamine. Oluline osa kontseptsioonist on välja töötada teenuste rahastamisskeem, et tagada valdkonna jätkusuutlikkus. Projekti tugi on oluline, sest võimaldab kaasata välismaist ekspertiisi ja kogemust, mis omakorda võib säästa Eestit mujal tehtud vigadest. 2.4.1. Tegevuse elluviijad Justiitsministeerium kui projekti elluviija ja Sotsiaalkindlustusamet kui projekti partner koos Maarjamaa Hariduskolleegiumi ja vanglateenistusega. 2.4.2. Sihtgrupid Sihtgruppi kuuluvad asutused ja spetsialistid, kes töötavad noorte vahistatute, arestialuste, kinnipeetavate ja kinnise lasteasutuse teenusele paigutatud noortega, samuti kriminaalhooldusaluste laste ja noortega. 2.4.3. Saavutatavad tulemused 13 Aaben, L., Salla, J., Markina, A. (2018) Tõsiste käitumisprobleemidega lastele suunatud teenuste analüüs. Uuringu aruanne. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. http://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2018/09/kaitumisprob-noored- raport_Praxis2018.pdf 19  Noortele suunatud residentaalsete teenuste arendamine Projekti tulemusel on parandatud kinniste lasteasutuste töötajate ning laste ja noortega töötava vanglapersonali kompetentse. Välja on töötatud töönõustamise süsteem, vältimaks kinniste lasteasutuste personali läbipõlemist ja vähendamaks kaadrivoolavust. Kasutusele on võetud sekkumisviisid, mis aitavad paremini toime tulla vaimse tervise häiretega ja agressiivsete laste ja noortega. Tegevuse algus- ja Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse elluviija lõppkuupäev Personali kompetentside tõstmine ja töönõustamine Institutsionaliseeritud noorte õigusrikkujatega 05/2020 – 04/2024 SKA koostöös JuM, MHK, töötavate spetsialistide kompetentsi kriminaalhoolduse ja hanke arendamiseks koolitusvajaduse hindamine, tulemusena leitava koolitajaga koolitusprogrammi loomine ja koolitamine Kinniste lasteasutuste töötajate ning laste ja 05/2020 – 04/2024 SKA koostöös JuM, MHK ja noortega töötava vanglapersonali õppevisiidid kriminaalhooldusega teiste riikide kogemustest õppimiseks Tööriistade ja –meetodite arendamine Konfliktide ennetamise ja 05/2020 – 04/2024 SKA koostöös JuM, MHK ja konfliktilahendamise oskuste koolitused hanke tulemusena leitava kinniste lasteasutuste töötajatele ning laste ja koolitajaga noortega töötavale vanglapersonalile. Mentorlus jm eksperttugi uute töömeetodite ja sekkumisviiside kasutusele võtmisel. Erisekkumiste koolitused tööks vaimse tervise 05/2020 – 04/2024 SKA koostöös JuM, MHK ja häiretega ja agressiivsete laste ja noortega kriminaalhooldusega Süsteemsed muutused residentaalsete teenuste pakkumisel "Noored vanglast välja" kontseptsiooni 01/2020 – 12/2022 JuM koostöös SKA, MHK ja koostamine kriminaalhooldusega 20  3. Indikaatorid Indikaator Nimetus Algtase Sihttase Selgitus (2017) (2024) Tulemusindikaator Aastas lepitusse suunatud ja lepitatud allikas: kohtute infosüsteem (e- 23 100 alaealiste õigusrikkumise juhtumid toimik) and ohvriabi andmed Alaealiste õigusrikkumiste tase (ise allikas: laste ja noorte 18% (2014) 16% raporteeritud) riskikäitumise uuring Alaealiste süüdimõistetud õigusrikkujate allikas: kohtute infosüsteem (e- osakaal, kellele kohaldatakse karistuse 16% 64% toimik) alternatiive Väljundindikaator Tegevus 1. Õigussüsteemi spetsialistide arendamine Alaealiste õigusrikkujatega töötavate spetsialistide koolitusprogramm loodud Puudub Olemas Alaealiste õigusrikkujatega töötavate soopõhiselt eristatav indikaator spetsialistide hulk, kes on temaatilise 0 150 koolitusprogrammi läbinud Tegevus 2. Riskihindamine ja asutuste vahelise koostöö toetamine Hindamise ja asutuste vahelise koostöö tööriistade hulk, mida on piloteeritud ja 0 3 rakendatud Tegevus 3. Sekkumiste arendamine noortele õigusrikkujatele Noortele suunatud sekkumiste arv, mis on välja töötatud trahvide ja kinnisesse asutusse 0 4 suunamise asendamiseks Alaealiste õigusrikkujate lepituse alase 0 70 koolituse läbinud vabatahtlike lepitajate arv Tegevus 4. Noortele suunatud residentaalsete teenuste arendamine Kinniste lasteasutuste arv, keda on toetatud uute töömeetodite ja teenuste arendamisel 0 5 käitumisraskustega ja ohvriks langenud noortele  4. Projekti mõju läbivatele teemadele Projekt mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada): Mõju regionaalsele arengule jah ei Tegevuste planeerimisel arvestatakse sellega, et koolitused, seminarid, konverentsid jne toimuks erinevates Eesti paikades, hõlbustamaks ka keskustest kaugemal töötavate spetsialistide osalemist. Mõju keskkonnahoiule jah ei Mõju infoühiskonna edenemisele jah ei Mõju kodanikuühiskonna arengule jah ei Projektis on oluline osa kodanikuaktiivsusel (nt vabatahtliku lepitusteenuse ja kogukondlike ennetusmudelite puhul), mistõttu toimub kogukondade jõustamine, et kohalikud elanikud saaksid oma rolli paremini täita. Mõju võrdsete võimaluste edendamisele14 Sooline võrdõiguslikkus (kas projekti lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)15 jah ei Projekti kõikide tegevuste puhul jälgitakse läbivalt soolise võrdõiguslikkuse tagamist, ent plaanitud ei ole ühtki otseselt soolisele võrdõiguslikkusele suunatud tegevust. Võrdne kohtlemine jah ei a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine: kõigi teenuste kavandamisel lähtutakse põhimõttest, et teenus peab vastama sihtrühma vajadustele ja arengutasemele. b) puudega inimeste võrdne kohtlemine: teenuste ja tegevuste kavandamisel võetakse arvesse puuetega inimeste vajadusi, sh ligipääsetavuse tagamisel. 14 Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 17. detsember 2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 15 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad sh ka naisi ja mehi. c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest: ligipääs kavandatud teenustele ei sõltu sihtrühma kuuluvate laste ja noorte ega ka spetsialistide soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest. 5. Projekti jätkusuutlikkus Projekti üles ehitades on lähtutud põhimõttest, et ellu ei viida ühekordseid tegevusi, vaid tugevdatakse ja vajadusel kujundatakse ümber olemasolevaid struktuure. Üldine reegel on, et projekti raames ei palgata sisutegevuste elluviimiseks uut personali, vaid koolitatakse olemasolevaid spetsialiste ja sõltuvalt vajadustest muudetakse tööjuhendeid, toetamaks projektiga loodud muudatuste püsimist pärast projektitegevuste lõppemist. Sellele reeglile on kaks erandit. Esiteks, prokuratuuri loodavad konsultantide ametikohad on teadlikult planeeritud ajutisena, toetamaks 2018. aastal jõustunud seadusemuudatuste kiiremat rakendumist. Teiseks, projekti raames käivituva vabatahtliku lepitusteenuse koordineerimiseks võetakse tööle inimene, kelle ülesanded lähevad pärast projekti lõppu üle Sotsiaalkindlustusametile ja lepitusteenuse osutamine jätkub ohvriabiteenuse raames. Sisuliselt ei ole tegemist uue tegevusega, vaid olemasoleva teenuse arendamisega, mille jaoks vajadusel leitakse vahendid olemasoleva ohvriabiteenuse eelarve seest. Kuna täiendavad otsekulud vabatahtlike kaasamisel ei ole märkimisväärsed (nt praeguse planeeritud rahastusmudeli kohaselt 100 lepituse kohta aastas 1500 eurot), ei sea projekti lõppemine ohtu teenuse jätkusuutlikust. Ka teenuse juhtimine ja arendamine integreeritakse olemasoleva ohvriabiteenusega. Projekti raames väljatöötatud kriminaaljustiitssüsteemi spetsialistide koolitusprogrammi rakendamiseks pärast projekti lõppu on vahendid planeeritud riigieelarve strateegiasse. Juhul kui riigieelarve strateegiat lähiaastatel muudetakse, nii et koolitusrahad sealt eemaldatakse, on võimalik väljatöötatud programmi pakkuda tasuliste koolitustena. Projekti jooksul toimivad läbirääkimised selle osas, et teatud koolitused saaksid osaks spetsialistide baaskoolitusest, st kõrgkoolide õppekavade osaks. See tagab, et valdkonda tööle siirduvad spetsialistid on saanud piisava ettevalmistuse tööks alaealiste ja noorte õigusrikkujatega. Kohaliku tasandi koostöömudelid on üles ehitatud selliselt, et need ei vajaks lisarahastust. Uutes piirkondades mudelite rakendamisel kasutatakse PPA, Sotsiaalkindlustusameti, Tervise Arengu Instituudi, Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi oskusteavet ja vastava ala spetsialistide kompetentse. Katsetatavate sekkumiste puhul planeeritakse sisse koolitajate koolituse komponent, et riigiasutustesse jääks projekti lõppedes alles kompetentside arendamise võimekus. 6. Projekti lühikokkuvõte inglise keeles Being in contact with the criminal justice system can have an impact on a young person’s life. Over- involvement with the juvenile justice system, and ineffective response or inadequate support by the system may increase the likelihood of reoffending, secondary or repeated victimization and exclusion from social and education system. Estonian Government has prioritised the prevention of youth violence and delinquency in several strategies. Parliament adapted new legislation that launched a major reform in juvenile justice field in 2018 whereby a specialised juvenile justice approach was established. Henceforth, it is an obligation to prioritize alternative measures over punishment, extend access to mediation for misdemeanour cases, introduce a concept of special treatment of young adult offenders, ensure specialization among judges etc. To ensure that changes in laws transform into effective practice, the attitude, competence (skills) and working practices of policymakers, practitioners, and service providers needs to be strengthened. 23 The project will support the specialized juvenile justice approach in practice to ensure minimal negative effects for youth and support positive development. The implementation of juvenile justice reform in Estonia is carried out in accordance with international standards, EU directives and best practice and with a focus on the most vulnerable young offenders. Project activities include:  A training programme for professionals working with youth in contact with the law, including technical assistance (coaching/mentoring and supervision), and the strengthening of capacity on strategic planning, coordination and monitoring in the juvenile justice system;  The development of tools for evaluation and multi-agency cooperation, including a system for risk assessment of young offenders in pre-trial proceedings (validation of instruments, piloting and training);  The establishment of alternative interventions to fines and institutionalisation for youth, including short-term behaviour-based interventions applicable by police or in cooperation with other sectors such as healthcare, schools, youth work. The project will support access to multi-dimensional family therapy approaches to youth offenders on probation and capacity-building for professionals working with youth with intellectual and developmental disabilities (awareness raising, training and adjustment of interventions);  The establishment of a volunteer mediators system aimed at developing a restorative approach to juvenile justice and better access to mediation;  Increasing the use of restorative justice and restorative methods in the criminal justice system, especially in prisons and probation;  Improving conditions in closed facilities for children and youth as an alternative to prison, including the introduction of in-treatment methods and services aimed at re-socialisation, and specialised training for prison staff to work with institutionalised youth. 24 7. Projekti elluviimisega seotud riskide hindamine Risk Riski Riski Riski Tegevus riskide maandamiseks MÕJU TÕENÄOSUS ASTE kokku Koolitatud spetsialistide Süsteemis töötatavate spetsialistide motiveerimine ja lahkumine süsteemist toetamine, sh töönõustamise ja kovisiooni mudelite 3 2 6 väljatöötamine, mis võimaldaks vältida inimeste läbipõlemist ja süsteemist lahkumist. Koolitustel saadud oskused- Asutuste poolne tugi uute meetodite kasutusele teadmised ei rakendu võtmiseks, sh asutuste vahelised hea tahte lepped ja praktikas 3 2 6 ülesannete kajastamine ametijuhendites. Vajadusel juhendmaterjalide väljatöötamine, mis toetaks uute meetodite kasutustele võtmist. Katsetatud mudelid ei loo Mudelite katsetamise protsessi detailne planeerimine ja oodatud muutust elluviimise jälgimine, võimaldamaks varakult märgata 4 2 8 puudujääke, ebakõlasid või negatiivset mõju. Rakendajate kaasamine planeerimisprotsessi algusest saati, tagamaks omaksvõtt. Organisatsioonikultuur ei toeta Teavitustöö asutuste juhtkondades. Koolitustele lisaks uute lähenemiste 4 3 12 tegevuste planeerimine, mis aitaks organisatsiooni- kasutuselevõttu kultuuri projekti eesmärke toetavaks muuta. Tegevuste planeerimiseks Täpsete lähteülesannete koostamine. Piisava ajavaru tehtavad alusanalüüsid ei 3 2 6 andmine tugevate pakkumuste esitamiseks uuringu anna oodatud tulemusi hankel. Tihe koostöö uuringute/analüüside läbiviijatega. Vabatahtlike lepitajate vähene Paaris töötamine. Täiendkoolitused. Vajadusel 2 3 6 motivatsioon ja püsivus nõustamised, kovisioon. Partnerite kaasamine (politsei, KOV, koolid, AS Riigi Sobilike ruumide puudus 3 3 9 Kinnisvara) lepituse läbiviimiseks Asukohtade ja võimalike lepituse ruumide kaardistamine  Nõuded lepitajatele, taustakontroll. Koolituse läbiviimine Vabatahtliku tööks ebasobivad 3 3 9 ei taga lepitajaks saamist. Järelevalve, hindamine läbi isikud kogu protsessi. Ranged lepingu lõpetamise tingimused. Erinevate meediakanalite kasutamine. Infopäevad. Ei ole piisavalt vabatahtlikke 4 2 8 Partnerite kaudu info levitamine (politsei, prokuratuur, lepitajaid KOV, NTK jne) Riskikategooriad: A. Tehnilised riskid, mis takistavad projektitegevuste elluviimist (ligipääsu puudumine sihtrühmadele/andmetele, valitud meetodi sobimatus, sõltuvus kolmandast osapoolest, eeltingimused täitmine jne); B. Finantseerimise/maksetega seonduvad riskid; C. Projekti juhtimisalased riskid; D. Õiguslikud/seadusandlikud riskid; E. Väliskeskkonnast tulenevad riskid. Mõju hindamise skaala 1-4: 1 = tähtsusetu mõju (teised tööd/tegevused on piiratud/segatud ja venivad) 2 = vähene mõju (tegevuse väljundi saavutamine hilineb) 3 = oluline, aga kontrollitav mõju (tulemuse saavutamine ohustatud või strateegiline eesmärk hilinenud) 4 = kahjustav mõju (strateegiline eesmärk jääb saavutamata) Tõenäosuse skaala 1-4: 1 = üliharv 2 = vähetõenäoline 3 = tõenäoline 4 = väga tõenäoline / vältimatu Riski ASTE (mõju x tõenäosus): 1-2 = väheoluline risk 3-6 = madal risk 7-11 = tingimuslik risk 12-16 = kriitiline risk 26 8. Lisad A. Projekti detailne eelarve B. Projekti partnerluslepingud  KINNITATUD sotsiaalkaitseministri 29.12.2022 käskkirjaga nr 177 Lisa 3 Projekti "Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine" toetuse rahuldamise otsuse tingimused 1. Toetuse andmise eesmärk ja indikaatorite sihttasemed 1.1. Toetuse andmise eesmärk on toetada käimasolevat alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reformi, aidates praktikasse tuua uusi lähenemisi, jätkusuutlikke lahendusi, mõjusaid sekkumisi, efektiivseid koostöö-vorme ja –mudeleid, ning ajakohastades valdkonnas töötavate spetsialistide teadmisi ja oskusi. 1.2. Toetuse elluviimise tulemus- ja väljundinäitajate sihttasemed on: Indikaator Nimetus Sihttase (2024) Tulemusindikaator Aastas lepitusse suunatud ja lepitatud alaealiste 100 õigusrikkumise juhtumid Alaealiste õigusrikkumiste tase (ise raporteeritud) 16% Alaealiste süüdimõistetud õigusrikkujate osakaal, kellele 64% kohaldatakse karistuse alternatiive Väljundindikaator Tegevus 1. Õigussüsteemi spetsialistide arendamine Alaealiste õigusrikkujatega töötavate spetsialistide Olemas koolitusprogramm loodud Alaealiste õigusrikkujatega töötavate spetsialistide hulk, kes on temaatilise koolitusprogrammi läbinud 150 Tegevus 2. Riskihindamine ja asutuste vahelise koostöö toetamine Hindamise ja asutuste vahelise koostöö tööriistade hulk, 3 mida on piloteeritud ja rakendatud Tegevus 3. Sekkumiste arendamine noortele õigusrikkujatele Noortele suunatud sekkumiste arv, mis on välja töötatud trahvide ja kinnisesse asutusse suunamise 4 asendamiseks Alaealiste õigusrikkujate lepituse alase koolituse läbinud 70 vabatahtlike lepitajate arv Tegevus 4 nimetus Kinniste lasteasutuste arv, mida on toetatud uute töömeetodite ja teenuste arendamisel 5 käitumisraskustega ja ohvriks langenud noortele 2. Toetuse saaja ja projekti partnerite kohustused 2.1. Toetuse saaja tagab projekti eduka elluviimise toetuse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning: 2.1.1 kogub ja esitab rakendusüksusele andmeid projekti väljundi- ja tulemusnäitajate kohta, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks. Toetuse saaja peab  2 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fikseerima projekti tegevustesse kaasatud isikud (osalejate nimekirjad allkirjadega); 2.1.2 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut; 2.1.3 peab arvestust projekti kestel projekti tegevustega teenitud tulude kohta; 2.1.4 järgib kõigi projekti raames elluviidavate hankemenetluste puhul riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, saavutades hanke eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 2.1.5 võtab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm hinnapakkumust, kui teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 2000 eurot või rohkem; 2.1.6 annab vajaduse tekkimise korral rakendusüksusele ja programmioperaatorile jooksvalt infot projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise kohta ning võimaldab viivitamata auditit või järelevalvet tegevatel isikutel või asutustel kontrollida projekti elluviimisega seotud dokumente või teha kohapealset kontrolli; 2.1.7 korraldab vähemalt kolm projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust, näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus, ning loob eesti- ja ingliskeelse projekti kodulehe, kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi ja muid andmeid. 2.2. Kui abikõlblikuks kuluks on seadme kogu ostuhind, siis toetuse saaja: 2.2.1 hoiab seadme enda omandis vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist ja jätkab seadme kasutamist projekti üldiste eesmärkide heaks samal perioodil; 2.2.2 kindlustab seadme kahju vastu, nagu näiteks tulekahju, vargus või muud tavaliselt kindlustatavad juhtumid, nii projekti elluviimise ajal kui ka vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist ja; 2.2.3 tagab seadmete hoolduse jaoks vajalikud vahendid vähemalt viieks aastaks pärast projekti lõpetamist. 2.3. Peale projekti lõpparuande kinnitamist peab toetuse saaja tagama projekti raames välja töötatud koolitusprogrammidele, tööriistadele, alternatiivsetele sekkumistele, kontseptsioonidele jt projektiga saavutatud väljunditele sihtotstarbelise kasutuse ja avaliku ligipääsu vähemalt 5 aasta jooksul peale projekti lõppu. 2.4. Projekti partnerile kehtivad samad kohustused, mis toetuse saajale. 3. Toetuse saaja ja partneri õigused 3.1. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. 3.2. Toetuse saajal on õigus esitada toetuse rahuldamise otsuse muutmise taotlus, kui projekti käik seda nõuab. 3.3. Toetuse saajal on ärakuulamisõigus, oma seisukohtade, argumentide ja tõendite esitamise ning puuduste kõrvaldamise õigus enne: 3.3.1 ettekirjutuse tegemist toetuse saaja suhtes; 3.3.2 toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 3.3.3 finantskorrektsiooni otsuse tegemist toetuse saaja suhtes. 3.4. Projekti partnerile kehtivad samad õigused, mis toetuse saajalegi.  3 4. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted 4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on tegelikult kantud ja vastab järgmistele kriteeriumitele: 4.1.1 kulud on kantud toetuse rahuldamise otsuses sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodil; 4.1.2 kulud on seotud projekti eesmärgiga ja eelarvega; 4.1.3 kulud on proportsionaalsed ja vajalikud projekti rakendamiseks; 4.1.4 kulusid kasutatakse üksnes projekti eesmärgi ja selle oodatud tulemuste saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõtetega; 4.1.5 kulud on eristatavad ja kontrollitavad, eelkõige toetuse saaja või projekti partneri raamatupidamisdokumentides kajastatuna, määratud kindlaks vastavalt selle riigi kohaldavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetuse saaja või projekti partner on asutatud, ning vastavalt heale raamatupidamistavale; 4.1.6 kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega ning vastavad neile kohaldatavate maksu- ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide nõuetele. 4.2. Kulusid käsitatakse kantuna, kui kaup on üle antud või teenus osutatud, selle kohta on koostatud kuludokument ning see on makstud. 4.3. Erandkorras loetakse kantuks ka kulu, mille kohta on kuludokument koostatud projekti abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul, kui kulu makstakse 30 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 4.4. Kaudne kulu (üldkulu) ja seadme kulum loetakse kantuks, kui see kajastatakse toetuse saaja või projekti partneri raamatupidamises. Seadme ostmisel loetakse abikõlblikuks üksnes see osa kulumist, mis vastab projekti kestusele ja tegelikule kasutusele projekti tarbeks. 4.5. Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjad ja auditeerimise kord peavad võimaldama projekti kuluaruannetes esitatud kulude ja tulude otsest võrdlust vastavate raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega. 4.6. Kui toetuse saaja teenib projekti elluviimise käigus tulu, käsitatakse seda tulu projekti eelarve osana, see tuleb kajastada projekti väljamakse taotluses ning tulu tasaarvestatakse toetusega selle maksmisel. 4.7. Projekti partneri kulud hüvitatakse sarnaselt toetuse saajaga kuludokumentide alusel. Sellise projekti partneri puhul, kelle asukohariik on Norra Kuningriik, võib piisava tõendina kulude abikõlblikkuse kohta lugeda ka raamatupidamisdokumentide seadusjärgseid auditeid tegema kvalifitseeritud sõltumatu audiitori või ametiisiku poolt koostatud aruannet, mis kinnitab, et taotletud kulud tehti vastavalt Norra finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmäärusele („Regulation on the implementation of the Norwegian Financial Mechanism 2014–2021“), riigisisesele õigusele ja asjakohasele riigisisesele raamatupidamistavale. 5. Projekti abikõlblikud otsekulud 5.1. Projekti abikõlblikud otsekulud on need kulud, mida toetuse saaja või projekti partner eristab vastavalt oma raamatupidamistavale ja tavapärastele sise-eeskirjadele konkreetsete kuludena, mis on otseselt seotud projekti rakendamisega ja mida saab seetõttu otse projekti kuludena kirjendada. 5.2. Järgmised otsekulud on abikõlblikud, kui need vastavad allpool loetletud kriteeriumitele: 5.2.1 otsesed personalikulud vastavalt punktile 10.3; riigi administratsiooni töötajate vastavad personalikulud on abikõlblikud ulatuses, milles need on seotud selliste  4 tegevuste kuludega, mida asjakohane avaliku sektori asutus ei teostaks, kui asjaomast projekti ei oleks ette võetud; 5.2.2 projektis osalevate töötajate reisi- ja päevarahad vastavalt Eesti õigusaktidele; 5.2.3 projekti avalikustamisega seotud kulud. Igal projektil on kohustus korraldada vähemalt kolm projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust (näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus jne) ning luua eesti- ja ingliskeelne projekti koduleht, kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi jne; 5.2.4 uue või kasutatud seadme ostmise kulu amortisatsiooni määras projekti eluea jooksul. Kui toetuse saaja põhjendab, et seade on lahutamatu ja vajalik osa projekti tulemuste saavutamiseks, võib seadme kogu ostuhinna lugeda erandina abikõlblikuks; 5.2.5 tarbekaupade ja tarvikute ostmine tingimusel, et need on eristatavad ja vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks; 5.2.6 toetuse saaja poolt projekti elluviimise eesmärgil sõlmitud muu lepinguga kaasnev kulu tingimusel, et see on sõlmitud kooskõlas riigihangete seaduse ja käesoleva korraga; 5.2.7 toetuse rahuldamise otsusega projektile kehtestatud kohustustest otseselt tulenevad kulud. 5.3. Abikõlblikud on järgmised otsesed personalikulud: 5.3.1 projektijuhi, projekti assistendi ja projekti sisuekspertide töötasu; 5.3.2 töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse alusel proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 5.3.3 füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud; 5.3.4 puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses sätestatud korrale; 5.3.5 seadustest tulenevad teenistusest vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga 5.3.6 seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 5.3.1–5.3.5 nimetatud kuludelt. 6. Projekti abikõlblikud kaudsed kulud (üldkulud) 6.1. Kaudsed kulud on kõik abikõlblikud kulud, mida toetuse saaja või projekti partner ei saa eristada otse projektile omistatavatena, kuid mida saab eristada ja põhjendada tema raamatupidamissüsteemis kuludena, mis tehti otseses seoses projektile omistatavate abikõlblike otsekuludega. Need ei tohi hõlmata abikõlblikke otsekulusid. 6.2. Projekti kaudseid kulusid arvestatakse kindla määra alusel, mis moodustavad 15% otsestest abikõlblikest personalikuludest. 6.3. Projekti kaudseks kuluks loetakse järgmiste projekti administreerimisega seotud tegevuste kulud: 6.3.1 raamatupidamine; 6.3.2 sekretäri- ja personalitöö; 6.3.3 juriidiline nõustamine; 6.3.4 vara haldamine; 6.3.5 infotehnoloogiline tugitegevus; 6.3.6 muu abistav töö. 6.4. Lisaks punktis 6.3 nimetatud kuludele loetakse projekti kaudseteks kuludeks järgmised üldkulud:  5 6.4.1 kontoritarvikute ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldus- ja remondikulud; 6.4.2 kulud sideteenustele, sealhulgas kulud telefoni- ja faksiteenusega seotud kuu- ja abonenttasudele ning teenuse kasutamisega seotud jooksvatele kuludele ning posti- ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvatele kuludele; 6.4.3 infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud; 6.4.4 kommunaalkulud, sealhulgas kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele ning ruumide koristamisele; 6.4.5 ruumide rendikulud; 6.4.6 valveteenuse kulud, välja arvatud valehäirete kulude katmine; 6.4.7 maamaks; 6.4.8 pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu; 6.4.9 riigisisese lähetuse kulu tehnilise abina toetuse andmisel. 7. Mitteabikõlblikud kulud 7.1. Järgmisi kulusid ei käsitata abikõlblikena: 7.1.1 laenuintress, võla teenindamise tasud ja viivised; 7.1.2 finantstehingute tasud ja muud puhtalt finantskulud, välja arvatud kulud seoses rahastajate, riikliku kontaktasutuse või kohaldatava õiguse alusel nõutud kontodega ja kulud projektilepinguga kehtestatud finantsteenustele; 7.1.3 eraldised kahjumi või võimalike tulevaste kohustuste katmiseks; 7.1.4 valuutakursi muutuste kahjum; 7.1.5 käibemaks, kui see on võimalik projekti raames tasutuna sisendkäibemaksuna maha arvata või tagasi taotleda või kui käibemaks hüvitatakse muul moel; 7.1.6 kulud, mis kaetakse muudest allikatest; 7.1.7 trahvid ja muud rahalised karistused; 7.1.8 kohtuvaidluste kulud, välja arvatud juhul, kui kohtuvaidlus on lahutamatu ja vajalik projekti tulemuste saavutamiseks; 7.1.9 teised kulud, mis ei ole vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. 8. Toetuse maksmine 8.1. Toetuse maksmise eelduseks on toetuse rahuldamise otsus, toetuse saaja ja projekti partnerite vahel sõlmitud partnerluslepingud ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus. 8.2. Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna kaudu, lähtudes keskkonna andmeväljadest. 8.3. Väljamakse taotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on reaalselt tekkinud ja kantud. Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. 8.4. Toetuse saaja peab enne esimest väljamakse taotlust või koos esimese väljamakse taotlusega esitama rakendusüksusele: 8.6.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest; 8.6.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 8.6.3 lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad; 8.6.4 selgituse, kuidas on toetuse saaja oma asutuses ette näinud toetusega seotud dokumentatsiooni säilitamise nõutud ajani.  6 8.5. Rakendusüksus teeb väljamakse taotluses loetletud kulude abikõlblikkuse kontrolli. Toetuse saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele valimisse lisatud kulude kohta kulu tekkimist ja kulu kandmist tõendavate dokumentide koopiad, samuti kulu aluseks olevad raamatupidamisnõuetele vastavad alusdokumentide koopiad ning hangete tegemise dokumentatsiooni koopiad, või tagama juurdepääsu tehtud hangetele riigihangete registris. 8.6. Rakendusüksus võib peatada väljamakse taotluse menetlemise osaliselt või täielikult juhul, kui: 8.8.1 väljamakse taotluses esineb puudus; 8.8.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 8.8.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 8.8.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust; 8.8.5 väljamakse taotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada maksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega; 8.8.6 võimaliku toetuse tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa ei ole lõplikult tagasi makstud; 8.8.7 toetuse saaja tõttu peatati või keelduti programmioperaatorile väljamaksete tegemisest. 8.7. Pärast väljamakse taotluse saamist kontrollib rakendusüksus väljamakse taotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates väljamakse taotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul. 8.8. Kui väljamakse taotluse kontrollimisel esineb puudusi, mida on võimalik rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 8.9. Lõppmakse tehakse toetuse saajale pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja makstuse tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on minimaalselt 15% projekti abikõlbliku toetuse summast. 9. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 9.1. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuaruande vähemalt üks kord aastas vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadele. 9.2. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 45 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast alates. 9.3. Kui projekti vahearuande esitamise tähtpäeva ja lõpparuande prognoositava esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne. 9.4. Aruanded esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu. 9.5. Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 9.6.1 toetuse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi jne; 9.6.2 projekti aruandlusperiood kumulatiivselt; 9.6.3 andmed projekti progressi kohta: tehtud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste saavutamine jmt; 9.6.4 väljundi- ja tulemusnäitajate kumulatiivne täitmine; 9.6.5 riskihinnang ja projekti muudatused; 9.6.6 hinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud eesmärgi saavutamisele;  7 9.6.7 hinnang partnerluse toimimisele; 9.6.8 kinnitus andmete õigsuse kohta ja allkiri. 9.6. Rakendusüksus kontrollib 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus võib aruande menetlemise käigus nõuda aruande täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et see ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti aruande viie tööpäeva jooksul. 9.7. Rakendusüksus teavitab aruande kinnitamisest viivitamata programmioperaatorit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 10. Toetuse rahuldamise otsuse muutmine 10.1. Toetuse rahuldamise otsust muudetakse kas rakendusüksuse algatusel või programmioperaatori või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel e-toetuste keskkonnas. 10.2. Toetuse saaja võib toetuse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 15% ulatuses projekti abikõlblike kulupeatükkide vahel tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Otseseid personalikulusid ja kaudseid kulusid vaadeldakse ühtse kulupeatükina. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 10.3. Rakendusüksus kontrollib enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, kui soovitakse muuta: 10.3.1 toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus; 10.3.2 toetatava tegevusega saavutatavat väljundinäitajat, tulemusnäitajat või nende sihttaset; 10.3.3 projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest; 10.3.4 projekti abikõlblikkuse perioodi; 10.3.5 toetuse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu. 10.4 Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. 10.5 Vajaduse korral edastab rakendusüksus projekti muutmise taotluse enne otsuse tegemist arvamuse avaldamiseks programmioperaatorile. 10.6 Toetuse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast asjakohase ja puudusteta taotluse saamist või taotluse muutmise menetluse algatamist omaalgatusel. 11. Toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine 11.1. Rakendusüksus tunnistab toetuse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui: 11.1.1 ilmneb asjaolu, mille korral toetust ei oleks eraldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 11.1.2 taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata;  8 11.1.3 kõrvaltingimusega toetuse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 11.1.4 toetuse saaja avaldust toetuse rahuldamise otsust muuta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 11.1.5 toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. 11.2. Toetuse saajal tuleb kehtetuks tunnistatud toetuse rahuldamise otsusega saadud toetus tagastada. 12. Vaiete menetlus Programmioperaatori või rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seadustiku §-des 44 ja 46 sätestatud tingimustel ja korras. 13. Finantskorrektsioonid Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi lähtudes perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaost ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 4. peatükist, sealhulgas: 13.1 toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates; 13.2 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega; 13.3 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel rakendatakse intressi. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood; 13.4 kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. Viivist ei nõuta riigiasutuselt; 13.5 toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel intress ja viimasena tagastatav toetus.