Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 "Erihoolekandeteenuste rahastamine" muutmine

MINISTRI MÄÄRUS 28.12.2022 nr 97 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 "Erihoolekandeteenuste rahastamine" muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja § 79 lõike 6 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõike 4 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt: „4) teenust saavate isikute personaalsesse raviplaani mittekuuluvate käsimüügiravimite ning meditsiiniseadmete ja -tarvete kulu;“; 2) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse arv „169“ arvuga „187“; 3) paragrahvi 2 lõike 11 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „1338“ arvuga „1529“; 4) paragrahvi 2 lõike 12 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „60“ arvuga „68“; 5) paragrahvi 2 lõikes 13 asendatakse arv „49“ arvuga „55“; 6) paragrahvi 2 lõike 14 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „41“ arvuga „46“; 7) paragrahvi 2 lõikes 15 asendatakse arv „33“ arvuga „38“; 8) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse arv „142“ arvuga „158“; 9) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse arv „244“ arvuga „271“; 10) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse arv „507“ arvuga „556“; 11) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse arv „657“ arvuga „722“, arv „735“ arvuga „812“ ja arv „772“ arvuga „862“; 12) paragrahvi 2 lõike 51 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „4635“ arvuga „5258“; 13) paragrahvi 2 lõikes 6 asendatakse arv „971“ arvuga „1069“ ja arv „1068“ arvuga „1186“;  2 14) paragrahvi 2 lõikes 61 asendatakse arv „1048“ arvuga „1161“, arv „1212“ arvuga „1354“ ja arv „1330“ arvuga „1498“; 15) paragrahvi 2 lõikes 7 asendatakse arv „2208“ arvuga „2431“; 16) määruse 2. peatükki täiendatakse §-ga 44 järgmises sõnastuses: „§ 44. Erihoolekandeteenuste eest tasumine 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2023. a seoses energiahindade kallinemisega Lisaks käesoleva määruse §-s 11 sätestatud erihoolekandeteenuste kuludele kaetakse kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajatele 1. jaanuarist 2023. a kuni 31. märtsini 2023. a erihoolekandeteenuse osutamise energiahindade kallinemisega seonduv kulu, mille hüvitamise määr ühes kuus on 120 eurot iga kalendrikuu viimasel päeval teenust saanud isiku kohta.“. § 2. Määrust rakendatakse 1. jaanuarist 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Helen Tralla õigusosakonna juhataja kantsleri ülesannetes  Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 "Erihoolekandeteenuste rahastamine" muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ (edaspidi määrus nr 65). Muudatusega tõstetakse erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi 2023. aasta algusest vähemalt 10%. Maksumuste tõus tuleneb sellest, et teenuste maksumuste palgakomponendi osa tõstetakse tervishoiuvaldkonna palgakokkuleppe alusel saadud reservi vahenditest 15%. Lisaks täpsustatakse muudatusega, et teenuse maksimaalse maksumuse sees kaetakse teenust saavate isikute käsimüügiravimite, meditsiiniseadmete ja -tarvete kulu, mis ei kuulu isiku personaalsesse raviplaani. Lisaks sätestatakse, kuidas toimub kulude osaline katmine kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutajatele perioodil 1. jaanuar kuni 31. märts 2023. a seoses energiakulude kallinemisega. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi (edaspidi SoM) hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunik Elen Preimann (tel: 626 9246, e-post: [email protected]). Määruse mõjude hindamise osa on koostanud SoM-i analüüsi ja statistika osakonna nõunik Mari Ader (tel: 626 9157, e-post: [email protected]). Tervishoiuteenuseid puudutava punkti sõnastuse muutmiseks konsulteeriti SoM-i ravimiosakonna nõuniku Kristina Kõrgega (tel: 626 9721, e-post: [email protected]). Energiahinna tõusu mõju leevendamise toetusmeetme analüüsi on koostanud SoM-i hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna hoolekandeteenuste ja toetuste poliitika juht Tarmo Kurves (tel: 626 9187, e-post: [email protected]) koostöös Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) teenuste osakonna erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhi Lagle Kalbergiga (tel: 5300 2295, e-post: [email protected]). Määruse rahaliste vahendite analüüsi on teinud SoM-i eelarveprotsessi juht Sirli Jurjev (tel: 626 9169, e-post: [email protected]) ja finantsosakonna nõunik Monika Pertel (tel: 626 9237, e- post: [email protected]), SKA finants- ja haldusosakonna juhataja Terje Tiitsu (tel: 5350 7930, e-post: [email protected]) ja SKA analüüsitalituse analüütik Kati Karelson (tel: 5309 1701, e-post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud SoM-i õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post: [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Määrus on seotud riigi 2023. aasta riigieelarve seadusega, millega nähti ette määruse rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid. Muudetakse määruse nr 65 redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 28.09.2022, 4. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.  2 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Paragrahvi 1 punktiga 1 sõnastatakse määruse nr 65 § 11 lõike 4 punkt 4 järgmiselt: „teenust saavate isikute personaalsesse raviplaani mittekuuluvate käsimüügiravimite ning meditsiiniseadmete ja -tarvete kulu“. Sõnastuse muudatusega soovitakse täpsustada, et seadusandja on pidanud vajalikuks tagada erihoolekandeteenuse saajatele teenuse maksumuse koosseisus nende käsimüügiravimite, meditsiiniseadmete ja -tarvete kulu, mis ei kuulu isiku personaalsesse raviplaani. Sellised ravimid võivad olla näiteks palavikualandaja, valuvaigisti, kõhukinnisuse/kõhulahtisuse ravimid jm käsimüügiravimid ning meditsiiniseadmetest näiteks veresuhkru mõõtmiseks vajalikud seadmed ja esmaabivahendid. Kui tervishoiutöötaja määrab erihoolekandeteenuse saajale personaalseks kasutamiseks mõeldud ravimi (käsimüügi- või retseptiravimi) või meditsiiniseadme või -tarbe, tuleb see teenusesaajal endal osta või hankida. Kuigi ka 2015. aastal selgitati määruse nr 65 muutmise määruse seletuskirjas, et „käsimüügiravimite ja meditsiinitarvete kulu all peetakse silmas esmaabi ja laiatarberavimite kulusid: plaastrid, valuvaigistid, haavapuhastusvahendid jne, mille kasutamine ei nõua õe või arsti ettekirjutust“, vajab lause selguse huvides määruse tekstis konkreetsemat sõnastust. Paragrahvi 1 punktidega 2–15 muudetakse määruse nr 65 § 2, milles on sätestatud erihoolekandeteenuste maksimaalsed maksumused. 1. jaanuarist 2023. a tõuseb kõigi erihoolekandeteenuste maksimaalsete maksumuste palgakomponendi osa 15%. 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu tegemisel otsustas Vabariigi Valitsus võimaldada tervishoiutöötajatele tuleval aastal 15%-line palgatõus alampalgamäärast. Tervishoiuvaldkonna töötajate kollektiivleppega seoses võimaldatakse tõsta 01.01.2023 ka erihoolekandetöötajate palkasid, kuna nende palga kasv peab olema võrdsustatud tervishoiuvaldkonna hooldustöötajate palga kasvuga. Kuna erihoolekandeteenuste puhul on palgakomponent osa teenuse hinnast, tõstetakse teenuste maksimaalseid maksumusi eesmärgiga võimaldada erihoolekandeteenuse osutajatel tõsta töötajate (nii tegevusjuhendajate, hooldustöötajate kui õendusabiteenuse osutajate) töötasusid. Kuna erinevate teenuste puhul moodustab tööjõukulu osakaal teenuse hinnast erineva osa, on teenuste maksimaalse maksumuse tõus erinev – 10–14%. Tervishoiuvaldkonna üleriigiline kollektiivleping 2021–2022 tõi kaasa hinnatõusu SoM-i, Terviseameti, Tervise Arengu Instituudi, Ravimiameti ja SKA teenustes, millesse panustavad tervishoiutöötajad. Sotsiaalsektori töötajaid koheldakse võrdselt tervisevaldkonna töötajatega, mistõttu tõusid ka erihoolekandeteenuste hinnad. Üleriigiline kollektiivleping jõustus tagasiulatuvalt 01.04.2021 ja kehtib kuni 01.04.2023. 01.01.2023 tõstetakse erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi tervishoiuvaldkonna töötajate kollektiivleppega 2021–2022 kehtestatud alampalga määrade alusel 15%, palgakomponenti tõstetakse maksimaalsete maksumuste sees 10–14%, vastavalt tööjõukulude osakaalule teenuse hinnast. Tegevusjuhendajate palka on õnnestunud igal aastal tõsta ja tegevusjuhendajate palk on perioodil 2016–2021 kasvanud kiiremas tempos kui Eesti keskmine palk. Sellegipoolest ei saa tegevusjuhendajate palgaga rahul olla. 2021. aastal oli keskmine brutokuupalk 1,4 korda kõrgem kui erihoolekande tegevusjuhendajate keskmine brutokuupalk. Erihoolekande tegevusjuhendajate töötasu oli planeeritud perioodil 2019–2022 järk-järgult tõsta oluliselt rohkem. Eesmärk oli, et see jõuaks 2022. aastaks 95%-ni õendustöötajate töötasust. Töötasu tõstmine ei läinud soovitud tempos. 2021. aastal moodustas erihoolekande tegevusjuhendajate keskmine brutokuutöötasu vaid 52% õendustöötajate keskmisest brutotöötasust. Kuna õendustöötajate palgaandmed on kogutud märtsikuu seisuga, võisid eelmise  3 aasta õendustöötajate palgatõusu kiirendada makstavad lisatasud, sealhulgas COVID-19 perioodil suurenenud lisatasude maksmine. Tabel 1. Erihoolekande tegevusjuhendajate1 ja tervishoiu õendustöötajate2 keskmine brutokuupalk, 2016–2021 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Erihoolekande tegevus- juhendajad, eurot 699 745 833 937 997 1088 Õendustöötajad, eurot 1278 1278 1372 1506 1700 2101 Erihoolekande tegevus- juhendajate keskmise brutokuupalga osakaal õendustöötajate omast, % 55 58 61 62 59 52 Allikas: SoM-i hoolekandestatistika, Tervise Arengu Instituut, SoM-i arvutused Paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 2 lõiget 1. Muudatuse tulemusena on igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 187 eurot kalendrikuus varasema 169 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse määruse § 2 lõiget 11. Muudatuse tulemusena on autismispektriga täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 1529 eurot varasema 1338 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 2 lõiget 12. Muudatuse tulemusena on suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 68 eurot ööpäevas varasema 60 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse määruse § 2 lõiget 13. Muudatuse tulemusena on suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 55 eurot päevas varasema 49 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 6 muudetakse määruse § 2 lõiget 14. Muudatuse tulemusena on suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajaval mõõduka intellektipuudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 46 eurot ööpäevas varasema 41 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 7 muudetakse määruse § 2 lõiget 15. Muudatuse tulemusena on suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajaval mõõduka intellektipuudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 38 eurot päevas varasema 33 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 8 muudetakse määruse § 2 lõiget 2. Muudatuse tulemusena on töötamise toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 158 eurot kalendrikuus varasema 142 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 9 muudetakse määruse § 2 lõiget 3, mille kohaselt on toetatud elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 271 eurot kalendrikuus varasema 244 euro asemel. 1 SoM-i hoolekandestatistika aruanded. Keskmise brutokuutöötasu arvestamise aluseks on aasta keskmine töötajate arv taandatult täistööajale ning brutotöötasu aastas. 2 Tervise Arengu Instituut, (2021). Tervishoiutöötajate keskmine brutotunni- ja brutokuupalk maakonna järgi. Kättesaadav: https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__06THTootajatePalk/TT10.px/ Andmed on kogutud vastava aasta märtsikuu seisuga.  4 Paragrahvi 1 punktiga 10 muudetakse määruse § 2 lõiget 4. Muudatuse tulemusena on kogukonnas elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada nimetatud teenust maksimaalse maksumusega 556 eurot kalendrikuus varasema 507 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 11 muudetakse määruse § 2 lõiget 5. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 1 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 722 eurot kalendrikuus varasema 657 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 812 eurot kalendrikuus varasema 735 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 812 eurot kalendrikuus varasema 735 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 862 eurot kalendrikuus varasema 772 asemel. Paragrahvi 1 punktiga 12 muudetakse määruse § 2 lõiget 51. Muudatuse tulemusena on autismispektriga täisealisel isikul õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 5258 eurot varasema 4635 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 13 muudetakse määruse § 2 lõiget 6, milles on sätestatud ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 2 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1069 eurot kalendrikuus varasema 971 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1186 eurot kalendrikuus varasema 1068 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1186 eurot kalendrikuus varasema 1068 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 14 muudetakse määruse § 2 lõiget 61, milles on sätestatud äärmusliku abi- ja toetusvajadusega inimestele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 3 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1161 eurot kalendrikuus varasema 1048 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1354 eurot kalendrikuus varasema 1212 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates  5 peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1354 eurot kalendrikuus varasema 1212 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1498 eurot kalendrikuus varasema 1330 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 15 muudetakse määruse § 2 lõiget 7, mille järgi on kohtumäärusega ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikule osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus 2431 eurot kalendrikuus varasema 2208 euro asemel. Määruse § 1 punktiga 16 täiendatakse määrust §-ga 44, milles sätestatakse kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihoolekandeteenuse eest tasumine 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2023. a seoses energiahindade kallinemisega. Riigikogu võttis 7. detsembril vastu 2023. aasta riigieelarve, millega nähakse ette vahendid majutusega erihoolekandeteenuste pakkujatele kõrgete energiakuludega kaasnevate lisakulude katmiseks perioodil 1. jaanuar kuni 31. märts 2023. Lisaks määruse §-s 11 sätestatud erihoolekandeteenuste kuludele kaetakse riigieelarvest rahastatavate kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutajatele 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2023. a osaliselt erihoolekandeteenuse osutamise energiahindade kallinemisega seonduv kulu. Toetuse määr ühes kuus on 120 eurot perioodi iga kalendrikuu viimasel päeval teenust saanud isiku kohta. See tähendab, et nt jaanuarikuu eest kujuneb toetatav summa vastavalt sellele, mitu inimest saab teenuseosutaja juures teenust (omab kehtivat suunamiskirja) 31.01.2023 seisuga ning see number korrutatakse 120-ga. Toetuse väljamaksed teenuseosutajale toimuvad kolm korda: 2023. aasta veebruaris (2023. a jaanuari eest), märtsis ja aprillis. Toetuse maksmisel lähtutakse SKA ja erihoolekandeteenuse osutaja vahel sõlmitud lepingust – SKA arvemenetlejal on vajalik info teenust saama suunatud inimeste kohta kättesaadav teenusosutaja poolt esitatud aruandes ja arves. Paragrahvis 2 on sätestatud määruse rakendamine 1. jaanuarist 2023. a. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata muudatuste mõju erihoolekandeteenuse osutajatele, teenusesaajatele, erihoolekandetöötajatele ja SKA-le ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kahes valdkonnas: sotsiaalne mõju ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda, majandust ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. Muudatus 1. Kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihoolekandeteenust saavate isikute käsimüügiravimite, meditsiiniseadmete ja -tarvete kulu katmine, mis ei kuulu isiku personaalsesse raviplaani  6 Sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: erihoolekandeteenuse saajad Muudatuse tulemusel on edaspidi selgemini sõnastatud, et riigieelarvest rahastatavate kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihoolekandeteenuse puhul kaetakse maksimaalse maksumuse hulgas vaid nende teenust saavate isikute käsimüügiravimite, meditsiiniseadmete ja -tarvete kulu, mis ei kuulu isikute personaalsesse raviplaani. See tähendab, et kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihoolekandeteenuse saajatel on kohustus ise tasuda selliste käsimüügiravimite, meditsiiniseadmete ja -tarvete kulu, mis kuuluvad isiku personaalsesse raviplaani. Täpsemalt mõjutab muudatus erihoolekandeteenuse saajate makstavat osa, kuid ka praegu on teenusesaajal kohustus katta isiklikest kuludest meditsiiniseadmed ja -tarbed ning ravimid, mis kuuluvad inimese raviplaani. Kokkuvõttes on muudatus kooskõlas sellega, et ka praegu peab teenusesaaja tasuma käsimüügiravimite jms eest, mis kuuluvad raviplaani, aga muudatus täpsustab, mis on erihoolekandekuludes kaetav kulu, ning selgitab, millised on teenuseosutaja ja teenusesaaja rahalised kohustused. Muudatuse mõju teenusesaaja jaoks tähendab seda, et on selgem, mille eest tasub teenuseosutaja ja mille eest teenusesaaja ning selguse suurenemine vähendab praeguse olukorraga kaasnevat ebasoovitavate mõjude riski, mispuhul inimesed ja teenuseosutaja peavad olukorda täiendavalt selgitama. Muudatusest mõjutatud sihtrühmaks on kõik erihoolekandeteenuse saajad, kes kasutavad kogukonnas elamise teenust või mõnda ööpäevaringset erihoolekandeteenust. SKA andmetel3 on selliseid teenusesaajaid 2022. aastal 3111. Täpselt ei ole võimalik hinnata, kui paljudel neist on vajadus selliste meditsiiniseadmete ja käsimüügiravimite järele, mis kuuluvad personaalsesse raviplaani, ja kui palju on vaja üldiseks kasutamiseks ja esmase abina tarvitamiseks mõeldud käsimüügiravimeid, kuna teenusesaajate terviseseisund on muutuv. Võrreldes kogu elanikkonnaga on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike (0,2%). Tegemist on muudatusega, mida tuleb üks kord teadvustada. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud, sest muudatus ei pane erihoolekandeteenuse saajaid halvemasse olukorda, sest ka praegu on inimesel kohustus tasuda nende käsimüügiravimite, meditsiiniseadmete ja -tarvete kulu, mis kuuluvad tema personaalsesse raviplaani. Muudatusega on selgemini sätestatud, et inimese kanda jäävad tema raviplaaniga seotud kulud. Nii nagu tervishoiutöötaja määratud retseptiravimi eest, tasub inimene ise ka tervishoiutöötaja määratud käsimüügiravimi eest. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on väike. Mõjutatud sihtrühm on väike (kogu elanikkonnaga võrreldes) ning ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes ei kaasne muudatusega erihoolekandeteenuse saajate jaoks olulist mõju. Mõju sihtrühm: erihoolekandeteenuse osutajad SKA andmetel oli 2021. aasta lõpu seisuga kokku 120 ööpäevaringset erihoolekandeteenust ja kogukonnas elamise teenust osutavat asutust (arvestatud on kõiki teenuseosutamise asukohti)4. Kõikidest Eesti ettevõtetest moodustab sihtrühm väikese osa. Muudatuse mõjul on teenuseosutaja jaoks selgem, mis erihoolekandeteenuse kulude hulka kuulub ja mis mitte. See aitab ära hoida teenuseosutaja ja teenusesaaja vaidlusi selle üle kes peab konkreetsed kulud katma. 3 SKA, 2022. 4 SKA, 2022. H-veebi hoolekandestatistika.  7 Muudatusega ei kaasne vajadust muudatusega kohanemiseks (mõju ulatus on väike) ning mõju avaldumise sagedus on ühekordne (muudatuse rakendamisel). Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes ei kaasne muudatusega erihoolekandeteenuse osutajate jaoks olulist mõju. Muudatus 2. Erihoolekandeteenuste maksimaalsete maksumuste tõus töötajate palga tõstmise võimaldamiseks Sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: erihoolekandetöötajad Maksimaalsete maksumuste muutmise peamine majanduslik mõju seisneb erihoolekandeteenuse saajatega tegelevate töötajate töötasu suurenemises. 1. jaanuarist 2023. a tõuseb kõigi erihoolekandeteenuste maksimaalsete maksumuste palgakomponent 15%. Erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate5 keskmine töötasu ja tegevusjuhendajate keskmine töötasu on aastati kasvanud suhteliselt sarnases tempos (2020. aastal ja 2021. aastal vastavalt 9,2% ja 9,1%). Võrreldes eelmiste aastatega on erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate ja tegevusjuhendajate palk kasvanud kogu perioodi 2016–2021 vältel kiiremas tempos kui Eesti keskmine palk (tabel 2). Sellegipoolest oli 2021. aastal Eesti keskmine brutokuupalk 1,4 korda suurem kui erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate ja tegevusjuhendajate keskmine brutokuupalk (joonis 1). Tervishoiu õendustöötajate keskmise palga kasv oli 2020. aastal üle poole võrra suurem kui erihoolekandetöötajate oma (vastavalt 12,9% ja 6,1%) ning 2021. aastal üle 2,5 korra suurem kui erihoolekande põhitöötajate oma (vastavalt 23,6% ja 9,2%). Kuna õendustöötajate palgaandmed on kogutud märtsikuu seisuga, võisid eelmise aasta õendustöötajate palgatõusu kiirendada makstavad lisatasud, sealhulgas COVID-19 perioodil suurenenud lisatasude maksmine6. Tabel 2. Erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate, tervishoiu õendustöötajate ja Eesti keskmise brutokuupalga kasv võrreldes eelmise aastaga perioodil 2016–2021 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Erihoolekande tegevusjuhendajate keskmine 10,3% 6,6% 11,8% 12,6% 6,4% 9,1% Erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate keskmine 10,3% 6,8% 11,7% 12,7% 6,1% 9,2% Tervishoiu õendustöötajate keskmine 10,5% 0,0% 7,4% 9,8% 12,9% 23,6% Eesti keskmine 7,6% 6,5% 7,3% 7,4% 2,9% 6,9% 5 Vastavalt SoM-i H-veebi aruandlusvormile loetakse erihoolekandeteenuse kasutajaga vahetult tegelevateks töötajateks hooldustöötajat, logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi, kutsenõustajat, füsioterapeuti, tegevusterapeuti või assistenti, huvijuhti, tegevusjuhendajat, arsti, õde ja sotsiaaltöötajat ning muid töötajaid. 6 Tervise Arengu Instituut (2021). https://www.tai.ee/et/uudised/tervishoiutootajate-palga-kasvu-kiirendasid- makstavad-lisatasud  8 Joonis 1. Erihoolekande tegevusjuhendajate, erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate7, tervishoiu õendustöötajate8 ja Eesti keskmise9 brutokuupalga võrdlus, 2016–2021 Allikas: SoM-i hoolekandestatistika, Statistikaamet, Tervise Arengu Instituut (SoM-i arvutused) Ka 1. jaanuaril 2023 jõustuvate maksimaalsete maksumuste kasvu eesmärk on kohelda sotsiaalsektoris töötavaid töötajaid võrdselt tervisevaldkonna töötajatega, mis püüab tagada, et töötajad jäävad sotsiaalsektorisse ega minda kõrgema töötasu tõttu tervishoiuvaldkonda üle. Mõjutatud sihtrühmaks on erihoolekandeteenuse saajatega vahetult tegelevad töötajad, keda 2021. aasta lõpu seisuga oli erihoolekandestatistika andmetel 1946, sealhulgas 1692 tegevusjuhendajat10. Kõigist tööga hõivatud 15–74-aastastest inimestest (654,2 tuhat11) moodustas see Eestis 2021. aastal umbes 0,3%. Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse muutmine toimub regulaarselt, kuid mitte alati samas suurusjärgus. Muudatusega ei kaasne vajadust muudatusega kohanemiseks. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus on väike, mõju avaldumise sagedus on keskmine ja mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist erihoolekandetöötajate jaoks olulise sotsiaalse mõjuga. Mõju sihtrühm: erihoolekandeteenuse saajad 7 SoM-i hoolekandestatistika aruanded. Keskmise brutokuupalga arvestamise aluseks on aasta keskmine töötajate arv taandatult täistööajale ning brutotöötasu aastas. 8 Tervise Arengu Instituut (2022). Tervishoiutöötajate keskmine brutotunni- ja brutokuupalk maakonna järgi. Kättesaadav: https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__06THTootajatePalk/TT10.px/ Andmed on kogutud märtsikuu seisuga. 9 Statistikaamet (2021). Keskmine brutopalk, tööjõukulu, töötatud tunnid ja töötajate arv tegevusalarühma järgi (kvartalid). Kättesaadav: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja- toojeukulu__palk__aastastatistika/pa001 10 SKA, 2022. H-veebi hoolekandestatistika. 11 Statistikaamet (2022). Hõivatud tegevusala järgi. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&path=../Datab ase/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2  9 Muudatus mõjutab kaudselt ka erihoolekandeteenuse saajaid, kuna teenuste hindade tõstmise eesmärk on tagada teenuseosutajate võimekus pakkuda teenust ning leida kvalifitseeritud töötajaid, kes ka püsivalt tööle jääks. Kvalifitseeritud ja püsiva personali abil on inimestel võimalik saada kvaliteetsemat teenust, mis aitab kaasa nende seisundi säilitamisele ja/või parandamisele. Kuna 1. jaanuaril 2023 jõustuv maksimaalsete maksumuste tõus sõltub tööjõukulu osakaalust teenuse hinnast, on teenuste maksimaalse maksumuse tõus erinev, vahemikus 10–14%. Muudatused puudutavad kõiki erihoolekandeteenuse saajaid ning tulevikus teenust saama hakkavaid inimesi. Tervise Arengu Instituudi andmetel lisandub igal aastal umbes 21–24 tuhat uut ambulatoorset psühhiaatrilist haigusjuhtu (psüühika- ja käitumishäirete diagnostilised kategooriad F00-F98)12. Erihoolekandeteenuseid osutati 2021. aasta lõpus 5846 inimesele13, kelle teenusekohta rahastati riigieelarvest, ja järjekorras (sealhulgas eelis- ja tavajärjekord) oldi SKA andmetel 2021. aasta lõpu seisuga 1716 teenusekohale14. Potentsiaalne mõjutatud sihtrühm on kõik psüühikahäire diagnoosiga inimesed. Muudatuse mõju avaldumise sagedus on regulaarne, kuivõrd riigieelarvest tasutakse erihoolekandeteenuste osutamise eest igal kuul. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõjutatud sihtrühma suurus on kogu täiesealist rahvastikku arvestades väike, mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on keskmised. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on psüühikahäirega inimeste jaoks olulise mõjuga. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Riigieelarve Muudatus mõjutab avaliku sektori kulusid-tulusid. 2021. aasta andmetel kulus erihoolekandeteenuste osutamiseks riigieelarvest kokku üle 35,5 miljoni euro: toetavate teenuste osutamiseks üle 14,3 miljoni euro ja ööpäevaringsete erihooldusteenuste osutamiseks üle 21,1 miljoni euro. Tabel 3. Erihoolekandeteenuste osutamisega seotud kulutused katteallikate ja teenuse liikide järgi, 2021 12 Tervise Arengu Instituut (2021). Uued ambulatoorsed psühhiaatrilised haigusjuhud soo ja vanuserühma järgi. Kättesaadav: https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__02Haigestumus__05Psyyhikahaired/PKH2.px/. 13 SKA registriandmed, 2022. 14 SKA, 2022.  10 Teenuse liik 2021 riik kohalik teenuse- muu oma- kasutaja, valitsus tema pereliikme või eestkostja osalus (omaosalus) Toetavad teenused kokku 14 358 793 3 329 921 2 940 177 147 916 Igapäevaelu toetamine 4 546 280 2 011 047 45 268 18 400 Igapäevaelu toetamine (pideva ja 240 378 23 471 9767 0 intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumisega autistid) Igapäevaelu toetamise teenus 1 975 158 885 609 208 698 31 707 suure hooldusvajadusega inimestele Toetatud elamine 2 939 031 179 874 280 777 6000 Kogukonnas elamine 3 637 229 154 602 2 016 556 63 500 Töötamise toetamine 1 020 716 75 318 379 110 28 309 Ööpäevaringsed teenused 21 196 871 283 293 6 527 886 104 603 kokku Ööpäevaringne erihooldusteenus 13 007 563 125 975 4 718 674 17 016 Ööpäevaringne erihooldusteenus 1 243 324 43 249 348 051 29 885 ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikutele Ööpäevaringne erihooldusteenus 4 638 355 114 070 1 191 498 47 110 äärmusliku abi- ja toetusvajadusega isikutele Ööpäevaringne erihooldusteenus 2 307 629 0 269 662 10 592 kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele Allikas: SoM-i hoolekandestatistika, SKA registriandmed Kui arvestada, et erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi suurendatakse 1. jaanuarist rakenduva muudatuse tulemusel kokku 10–14%, kasvab muudatuse jõustumise järel riigieelarveliste vahendite kasutamine. Kogu riigieelarve ja SKA eelarve mõttes ei ole aga tegemist olulise mõjuga. Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud on hinnanguliselt 2023. aastal 4 004 592 eurot. Riigieelarves on kate vastavaks hinnatõusuks planeeritud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väikesed. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on kogu riigieelarve kulude-tulude mõttes väheolulise mõjuga. Muudatus 3. Erihoolekandeteenuse osutamise energiahindade kallinemisega seonduva kulu osaline katmine kogukonnas elamise teenuse ja ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutajatele 1. jaanuarist kuni 31. märtsini 2023. a  11 Sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: erihoolekandeteenuse osutajad Muudatusega toetatakse riigieelarvest rahastatavaid kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutavaid erihoolekandeteenuse osutajaid seoses energiahindade kallinemisega kaasnevate kulude suurenemisega. Muudatus mõjutab erihoolekandeteenuse kättesaadavust. Hindade tõus seab ohtu teenuse osutamise, kuna erihoolekandeasutustel kulub teenuse osutamisele rohkem raha kui saadakse riigieelarvest ja mida katab inimeste omaosalus. Statistikaameti andmetel on tarbijahinnaindeks muutunud võrreldes eelmise aasta sama kuuga (september) 23,7%15. Sealjuures on elektrienergia toodanguindeks võrreldes eelmiste aastate samade kuudega kasvanud ning lähtudes 2021. aastast on oodata sarnast tõusu aasta lõpus16 (joonis 2). Joonis 2. Elektrienergia toodanguindeks kuude kaupa 2020–2022 200,00 180,00 160,00 Toodanguindeks 140,00 120,00 100,00 80,00 60,00 40,00 20,00 0,00 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Kuud 2020 2021 2022 Allikas: Statistikaamet Muudatus vähendab ebasoovitavate mõjude riski seeläbi, et kehtiv olukord võib takistada ööpäevaringset erihoolekandeteenust või kogukonnas elamise teenust pakkuvatel asutustel teenuse pakkumist jätkata. Energiahindade kallinemisega seonduva kulu osaline katmine võib teenuseosutajate olukorda parandada ning võimaldada teenusepakkumise püsima jäämise. Ööpäevaringseid erihoolekandeteenuseid ja kogukonnas elamise teenust osutas 2021. aasta lõpus 120 teenuseosutajat, sealjuures on arvestatud kõiki nende teenuseosutamise asukohti17. Võrreldes kõigi Eesti ettevõtetega moodustab see sihtrühm väikese osa. Muudatusega ei kaasne teenuseosutaja jaoks vajadust sellega kohaneda ning mõju avaldumise sagedus on väike ehk kolm korda: 2023. aasta veebruaris, märtsis ja aprillis. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele 15 Statistikaamet, 2022. https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahandus/hinnad/tarbijahinnaindeks 16 Statistikaamet, 2022. https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__energeetika__energia-tarbimine-ja- tootmine__luhiajastatistika/KE20/table/tableViewLayout2 17 SKA, 2022. H-veebi hoolekandestatistika.  12 Muudatuse mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on väike. Mõjutatud sihtrühm on väike ning ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes on tegemist vajaliku muudatusega teenuseosutajale, kuid mõju hindamise kriteeriumite alusel on tegemist vähe olulise mõjuga. Mõju sihtrühm: erihoolekandeteenuse saajad Muudatus mõjutab kõiki ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ja kogukonnas elamise teenuse saajaid. SKA andmete järgi18 on mõjutatud sihtrühma suurus 3111 inimest, kes vajavad ööpäevaringset erihoolekandeteenust või kogukonnas elamise teenust. Eesti elanikkonnaga võrreldes on muudatusest mõjutatud sihtrühm väike. Muudatusel on teenusesaajatele kaudne mõju. Kui erihoolekandeteenuse osutaja lõpetab teenuse osutamise suurenenud energiakulude tõttu, jäävad teenusesaajad potentsiaalsest teenuseosutajast ilma ja peavad otsima teise teenuseosutaja, kes ei pruugi nende vajadustele vastata või ei paikne sobivas asukohas. Lisaks tekitavad kasvavad kulud surve suurendada erihoolekandeteenuse saajate omaosalust, mis võib seada nad halvemasse majanduslikku olukorda. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja mõju avaldumise sagedus on väike. Mõjutatud sihtrühm on väike ning ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on kaudselt tegemist vajaliku muudatusega teenusesaajale, kuid mõju hindamise kriteeriumite alusel on tegemist väikese mõjuga. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Muudatustest mõjutatud sihtrühm on väike, sest mõjutab riigiasutustest otseselt vaid SKA-d. SKA peab arvete menetlejana tegema väljamaksed teenuseosutajale energiakulude toetuse andmiseks. Muudatuse mõju on väike, sest ei lisandu uut toimingut ja mõju avaldumise sagedus on harv, sest väljamakse tehakse kolm korda perioodi jooksul. Mõju avaldumise sagedus on väike ja mõju ulatus on keskmine, sest SKA peab oma töökorralduses arvestama, et tuleb teha väljamaksed, kuid see ei ole keeruline, sest väljamaksmine on automaatprotsess. Riigipoolse toetusega leevendatakse osaliselt energiahinna tõusu mõju hoolekandeasutustele, et vähendada energiahindade kallinemise mõju. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud on planeeritud 2023. aasta riigieelarve seadusega, millest lähtuvalt on SKA eelarvesse planeeritud toetuste kulu (1 119 960 eurot), mis moodustab 2021. a põhjal 3,1% erihoolekandeteenuse osutamise kogukulude mahust (35 555 664 eurot)19. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Muudatuse mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. Kokkuvõttes on tegemist SKA ja riigieelarve jaoks väheolulise mõjuga. Koondmõju ettevõtetele ja kodanikele avalduvale halduskoormusele ja avaliku sektori töökorraldusele Ettevõtete ja kodanike halduskoormus jääb samaks, sest muudatus ei suurenda dokumentide esitamise koormust. Töökoormus avalikule sektorile suureneb, kuid vähe ja ajutiselt, sest juba olemasolevasse protsessi lisanduvad kolm täiendavat makset. 18 SKA, 2022. 19 Statistikaamet, 2021.  13 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud eraldati 2023. aasta riigieelarve seadusega. Erihoolekandetöötajate palgatõusuks eraldati 4 004 592 eurot, energiakuludega kaasnevate lisakulude katmiseks 1 119 960 eurot. Tabel 4. Erihoolekandeteenuste praegu kehtivad ja alates 01.01.2023 kehtivad maksimaalsed maksumused ühes kuus ning maksumuste kasvuprotsent Teenuse Teenuse maksimaalne maksimaalne Maksumuse Teenus maksumus maksumus alates kasv (praegu vs. praegu (kuni 01.01.2023 01.01.2023), % 31.12.2022) Igapäevaelu toetamise teenus 169 187 10,7% Igapäevaelu toetamise teenus (pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumisega autistid) 1338 1529 14,3% Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi 60/ööpäev; 68/ööpäev; 13,6% vajavale raske, sügava, muu 49/päev; 45/päev; kokku (arvestades 23 täpsustatud või täpsustamata kokku 1380 eurot 1564 eurot 23 ööpäeva intellektihäirega täisealisele 23 ööpäeva eest ööpäeva eest maksimaalset inimesele maksimaalselt maksimaalselt maksumust) Igapäevaelu toetamise teenus 41/ööpäev; 46/ööpäev; 12,2% suures mahus järelevalvet ja 33/päev; kokku 38/päev; kokku (arvestades 23 kõrvalabi vajavale mõõduka 943 eurot 23 1058 eurot 23 ööpäeva intellektihäirega täisealisele ööpäeva eest ööpäeva eest maksimaalset inimesele maksimaalselt maksimaalselt maksumust) Töötamise toetamise teenus 142 158 11,3% Toetatud elamise teenus 244 271 11,1% Kogukonnas elamise teenus 507 556 9,7% Ööpäevaringne erihooldusteenus 657 722 9,9% Ööpäevaringne erihooldusteenus (kuni 10 või 12 inimest üksuses) 735 812 10,5% Ööpäevaringne erihooldusteenus (kuni 6 inimest üksuses) 772 862 11,7% Ööpäevaringne erihooldusteenus (pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumisega autistid) 4635 5258 13,4% Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega isikule 1048 1161 10,8% Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega isikule (kuni 10 või 12 inimest üksuses) 1212 1354 11,7%  14 Teenuse Teenuse maksimaalne maksimaalne Maksumuse Teenus maksumus maksumus alates kasv (praegu vs. praegu (kuni 01.01.2023 01.01.2023), % 31.12.2022) Ööpäevaringne erihooldusteenus äärmusliku abi- ja toetusvajadusega isikule (kuni 6 inimest üksuses) 1330 1498 12,6% Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikule 971 1069 10,1% Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikule (kuni 10 või 12 inimest üksuses) 1068 1186 11% Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule 2208 2431 10,1% Allikas: SKA Tabel 5. Energiatoetus ööpäevaringse erihoolekandeteenuse ja kogukonnas elamise teenuse saajate põhjal Energia- Kohtade arv toetus Kokku 2023 SKA eelarve teenuse- (jaanuar – märts, järgi saaja kohta Kokku ühes kuus 3 kuud toetust) Ööpäevaringne erihoolekande- teenus 2405 120 eurot 288 600 eurot 865 800 eurot Kogukonnas elamise teenus 706 120 eurot 84 720 eurot 254 160 eurot KOKKU 1 119 960 eurot Allikas: SKA 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2023. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule ja Eesti Puuetega Inimeste Kojale. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Esitatud arvamused on välja toodud seletuskirjale lisatud kooskõlastustabelis.  Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste rahastamine“ muutmise määruse seletuskiri LISA Kooskõlastustabel Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar märkusele MTÜ MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit, vaadates läbi määruste eelnõu, kooskõlastab need Erihoolekande muutused. Pakkujate Liit Loeme positiivseks, et määruses täpsustatakse käsimüügiravimite, meditsiiniseadmete ja - Arvestatud. tarvete kulu eest tasumist. Lisaks võiks määrusel olla nimekiri, mis siis on nö konkreetne Oleme alustamas koostööd Eesti esmaabitarvete loetelu (või siis SKA hinnamudelis mitu EUR kalkuleeritud), kuna see teema Haigekassaga õendusabiteenuse põhjustab jätkuvalt vaidlusi kohalike omavalitsutega, kes on eestkostja ülesannetes. korralduse arendamiseks 2023. aastal. Arutame töögrupis ka esmaabitarvete loetelu loomist. Väga hea meel on, et riik on püsivalt teenuseosutja juures elavate klientidega teenusepaikade toetamiseks ette näinud elektrihinna kompenseerimise. Teenushindade tõusu osas soovime mainida, et liidu liikmed tegid vastavalt teenushindade tõusule oma palgakulude arvutused. Kui toetatud elamise ja igapäevaelutoetamise teenustel on võimalik inimeste kõrgemast toimetulekust tulenevalt töötada suurema grupi inimestega (10 klienti 1 töötaja kohta), siis nendel teenustel on võimalik töötasu tõsta 134-201 euroni. Kui on vaja lisatöötajat, siis töötasu tõus koheselt väheneb. Kogukonnas elamise ja ööpäevaringsete teenuste töötajate palgakulu tõuseb vähem, kuna töötajate arv klientide kohta peab kindlasti olema suurem kui sotsiaalhoolekande seadus ette näeb ja ühe teenusosutaja arvutuste näitel tõuseb KE ja ÖE teenusel töötasu järgmisest aastast 78-84 eurot. Kõik teenusosutajad on tänulikud teenushindade tõusu üle, kuid selleks, et saada Arvestatud. tegevusjuhendajate töökohad täidetud ja vajalikesse kohtadesse lisatööjõudu leitud, tuleb Meie eesmärk on jätkuvalt viia riigil kindlasti jääda selle seisukoha juurde, et tegevusjuhendajate töötasu käiks käsikäes tegevusjuhendate töötasu 95%- ni õdede palgatõusuga ja mitte sellest maha jääda. õendustöötajate töötasust.  Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste rahastamine“ muutmise määruse seletuskiri LISA Mis puudutab õdede töötasu, siis on teenuseosutajad tasunud õdede ametiühingu ootustele vastavat töötasu juba 2021 ja 2022 aastal. Aprillist tuleb juba uus ja kõrgem nõue, mida õed ootavad ka selle jõustumise hetkest alates. Teenusosutajad on õdedele oodatavat töötasu maksnud, aga teiste klienditöötajate arvelt. Õdede palganõudmiste täitmine on erihoolekandes üle jõu käiv. Teenuseosutajad, kes on õendusteenuse sisse ostnud, on silmitsi hüppeliselt suurenevate teenuse tunnihindadega. Soov tõsta teenushindu 20-30 % tuleneb just kohustustest õdede ees. Erihoolekandeteenuse pakkujate mure on seotud järgmisest aastast rakenduva Ei arvestata. üldhooldusteenuse riigipoolse töötajate töötasude rahastamisega. See on väga teretulnud ja Käesoleva määrusega ei ole võimalik hea otsus, et peredele muutub eakate hooldamine jõukohasemaks. teha muudatusi 2023. aasta Aga kuna üldhoolduse omaosaluse määr ei ole piiratud, siis saavad üldhoolduseteenuse riigieelarve seaduses, millega pakkujad kehtestada tegeliku vajadusega omaosaluse, arvestades kõikide teenuste ja toodete reguleeritakse omaosaluse määr. hindade tegelikke hindu. Õnneks ei pea nad enam küsima palgakomponenti, mis moodustas 2023. aastal tõuseb eakate teenusest suurema osa, aga neil on võimalus omaosaluse hind kujundada selliselt, et erihoolekandeteenustel omaosaluse kõik muud kulud oleks kaetud. maksimaalne määr 19% - summa hakkab olema 320€ juhul, kui teenust Erihoolekandeteenuse osutajatel on omaosaluse suuruse lagi määratud riigieelarvega ning osutatakse hoolekandeasutuse ühes riigi ootus on see, et omaosalust saab tõsta riigi poolt määratust kõrgemaks ainult siis, kui või igas eraldiseisvas hoones korraga pakutakse midagi enamat tavapärasest teenusest. Riigipoolselt määratud omaosaluse lagi ei rohkem kui 12 isikule ja 376€ juhul, tõuse käsikäes inflatsiooniga ja see ei kata tegelikke omaosaluse kulusid (toit ja majutus). kui teenust osutatakse kuni 12 Oleme saanud sotsiaalkindlustusametilt konkreetse sõnumi, et omaosaluse hinda ei tohi tõsta isikule. Omaosaluse maksimaalse sõltumata sellest, et klientide poolt tasutava omaosalusega tegelikke kulusid ei ole võimalik määra kehtestamine riigieelarvega katta. Toiduhinnad tõusnud (sõltumata läbiviidud hangetest ja odavamate valikute tuleneb asjaolust, et tegemisest) aasta jooksul 40-60%. Samuti ootavad töötasu tõusu majutusega ja toitlustusega Sotsiaalkindlustusametil on kohustus seotud töötajad (puhastuspersonal, köögipersonal, haldusteenistus jne). Elektrihindade hüvitada isiku eest omaosaluse kompenseerimine on suureks toeks, aga ei ole jätkusuutlik edaspidiseks. maksimaalsest maksumusest puudujääv osa juhul, kui isikule ei jää Selline seadusega määratud piirang seab meid ebavõrdsesse olukorda üldhoolduse pärast omaosaluse, tulumaksu, teenusepakkujatega, sest meil tuleb omaosaluse puuduolevat summat kompenseerida töötuskindlustusmakse ja teenushindadest ja seega meil jääb vähem raha töötajate palgatõusuks. kogumispensioni makse tasumist isiklikuks kasutamiseks vähemalt  Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste rahastamine“ muutmise määruse seletuskiri LISA Meie sektori töötajad on väga palgatundlikud ja hea väljaõppega tegevusjuhendajad võivad 15 protsenti tema tuludest. Seeläbi liikuda üldhooldusele, kuna seal on riigipoolse toetuse rakendumisel võimalik hakata mõjutab omaosaluse maksimaalne suuremat töötasu maksma. määr Sotsiaalkindlustusameti eelarvet. Oleme teinud korduvalt ettepaneku kaotada erihoolekande klientidele omaosaluse lagi ja Täname tähelepanu juhtimise eest piirduda seaduses oleva nõudega, et inimesele peab kindlasti kätte jääma 15% tema üldhooldusteenuse reformi järgselt sissetulekutest. See võimaldaks meil küsida klientidelt tegelikke kulusid katvat omaosalust ja tekkivale olukorrale ja hoiame end neile määratud töövõimetuse toetused saaks kulutatud nende endi peale (hetkel tekkinud arengutega üldhooldusteenuse olukorrad, kus täielikult töövõimetute klientide kontodel on tuhandeid eurosid seismas) omaosaluse suuruse osas kursis. Teise variandina olema teinud ettepaneku siduda omaosaluse määrad kas tarbijahinnaindeksi või mõne muu olulise majandusnäitajaga, et oleks võimalik katta kõiki tegelikke kulutusi. Eesti Linnade ja Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a Täname arvamuse avaldamise eest. Valdade Liit määruse nr 65 „Erihoolekandeteenuste rahastamine“ muutmise määruse eelnõu järgmiste Vastab tõele, et enamike märkustega. erihoolekandeteenuste kasutamiseks Riigieelarve läbirääkimiste käigus on kohalikud omavalitsused korduvalt juhtinud tähelepanu tuleb esmalt oodata järjekorras. sellele, et riik ei rahasta erihoolekandeteenuseid piisavalt, samuti on puudus teenuse Väiksemat toetust vajavate inimeste osutamise kohtadest. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele saab õigustatud isik suunamise paremaks toetamiseks oleme ette erihoolekandeteenusele siis, kui: valmistamas erihoolekandeteenuste 1) riigieelarves on olemas rahalised vahendid isikule erihoolekandeteenuse osutamiseks ja reformi, mille rakendumisel 2) erihoolekandeteenuse osutajal, kelle juurde isik soovib teenust saama minna, on olemas leeveneb ka nende inimeste olukord, vaba koht. Kui eeltoodud tingimused ei ole täidetud, võetakse isik järjekorda, kus eelnõu kes ootavad ööpäevaringse teenuse seletuskirja kohaselt on hetkel 1716 inimest. Järjekorra pikkusest võib järeldada, et teenused kohta. on alarahastatud ja teenuskohti napib, millega seoses langeb vastutus ja eelarveline koormus Iga aasta on olnud võimalik omavalitsustele, sest abi saamiseks pöördutakse kohaliku omavalitsuse poole. kaasajastada teenuse hinda ja koos sellega töötajate, st Riiklike erihoolekandeteenuste ebapiisav kättesaadavus suurendab koormust kohaliku tegevusjuhendajate, omavalitsuse kõikidele teenustele, sealhulgas eriti koduteenusele, üldhooldusteenusele, hooldustöötajate ja õendusabi tugisikuteenusele. Juhime tähelepanu sellele, et riigil on õigus pidada erihoolekandeteenuste pakkujate töötasusid, järgmisel aastal osas järjekorda, kuid kohalikel omavalitsustel selline õigus teenuste osas puudub ja abi tuleb kasvavad need 15%. Teenuse hinna osutada koheselt. ELVL liikmetelt tulnud info kohaselt teavitas Sotsiaalkindlustusamet ka kasv ei toeta vaatamata lisanduvale ressursile uute kohtade loomist.  Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste rahastamine“ muutmise määruse seletuskiri LISA käesoleva aasta lõpus, et toetavatele erihoolekande teenustele suunamisotsuseid ajutiselt ei Järgmiste aastate prioriteet on väljastata, kuna puuduvad vahendid erihoolekande teenuskohtade loomiseks. erivajadustega inimesed, sh püüame saada eelarvele lisa ka uute kohtade 2022. aastaks soovis riik tõsta erihoolekande tegevusjuhendaja töötasu selliselt, et see rahastamiseks. moodustaks 95% õendustöötajate töötasust. Soovitud tulemuseni kahjuks ei jõutud. Seletuskirja tabel 1 näitab, et aastatel 2016–2020 (et mitte arvestada võimalike 2021. a COVID-19 pandeemia perioodil esinenud lisatasude maksmisega tervishoiu valdkonnas) on nimetatud eesmärgi poole liikumises toimunud pigem paigalseis. Eeltoodut silmas pidades oleks ehk õigem suunata teenuste hinna tõstmiseks eraldatud raha töötasude soovitud tasemele viimiseks. Seletuskirja (tabel 4) kohaselt on teenuste maksimaalse maksumuse tegelik tõus vahemikus Arvestatakse järgmisel määruse 9,7% – 14,3% ja väidetavalt tuleneb erinevus teenuste tööjõukulu osakaalust. Leiame, et muutmisel. ülevaatlikuma pildi saamiseks võiks see olla osakaalu tabelites maksumuste kasvuprotsendi 2023. aasta I poolaasta jooksul kõrval ka välja toodud. uuendatakse erihoolekandeteenuse kulumudel ning seejärel on plaanis Rõhutame, et kohalike omavalitsuste vaates on erihoolekande teenuskohtade arendamine hakata erihoolekandeteenuste väga oluline, sest see võimaldaks abivajavatel inimestel saada koheselt õigele teenusele ning rahastamise määruses kajastama jätaks linnadele ja valdadele rohkem vahendeid, mida saaks kasutada kohalike teenuste täpsemalt ka erinevaid teenuse arendamiseks. komponentide osakaale ja neile vastavaid summasid.