Kohtuasi

Saatja: <[email protected]> Saadetud: 27.12.2022 15:21 Adressaat: SM Info <[email protected]>; Margo Roasto <[email protected]> Koopia: Kristiina Kaasik <[email protected]> Teema: C-673/22 Manused: 001-C-673-22--ET.pdf; 002-C-673-22-1-1238441-EN-G288996.pdf; 002-C-673-22-1-1238441-ET-G288996.pdf; 002-C-673-22-1-1238441-FR- G288996.pdf Välisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2022/505 Kohtuasja number: C-673/22 Vastuse kuupäev: 10.01.2023 Staadium: Uus menetlus Märksõnad: erinev kohtlemine; vanemapuhkus Õiguslikud vormid: direktiiv (EL) 2019/1158 Palun teatage 7 päeva jooksul, kas kohtuasja temaatika kuulub teie vastutusalasse. Juhul, kui kohtuasja temaatika ei kuulu teie vastutusalasse, palun viidake, milline teine ametiasutus sellega peaks tegelema. Palun teatage, kas Eesti peaks selles eelotsusemenetluses seisukoha esitama, ja põhjendage oma arvamust (ka eitavat seisukohta). EL õiguse büroo Välisministeerium Vastuvõtmise kuupäev : 27/12/2022  Kokkuvõte C-673/22 - 1 Kohtuasi C-673/22 Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98 lõikele 1 Saabumise kuupäev: 27. oktoober 2022 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Juzgado de lo Social n.º 1 de Sevilla (Hispaania) Eelotsusetaotluse kuupäev: 28. september 2022 Kaebaja: C.C.C. Vastustajad: Tesorería General de la Seguridad Social (üldine sotsiaalkindlustuskassa, TGSS) Instituto Nacional de la Seguridad Social (riiklik sotsiaalkindlustusamet, INSS) Põhikohtuasja ese Sünnitus- ja lapsehoolduspuhkus (vanemapuhkus) – Üksikvanem – Vanemapuhkuse kestuse pikenemine üksikvanema puhul Eelotsusetaotluse ese ja õiguslik alus ELTL artikkel 267 – Direktiiv (EL) 2019/1158 – Artikkel 5 – Hispaania õigusnormid, mis ei arvesta üksikvanema erivajadustega – Erinev kohtlemine võrreldes kahe vanemaga peredega – Liidu õigusnormi tõlgendamine ET  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-673/22 Eelotsuse küsimused 1. Kas asjaolu, et Hispaania seadusandja ei ole töötajate üldseaduse konsolideeritud redaktsiooni (Texto Refundido de la Ley del Estatuto de los Trabajadores) artikli 48 lõikes 2 ja üldise sotsiaalkindlustusseaduse konsolideeritud redaktsiooni (Texto Refundido de la Ley General de la Seguridad Social) artiklites 177, 178 ja 179 sätestanud õigusnorme, mis näeksid ette üksikvanemate erivajaduste hindamise seoses töö- ja eraelu tasakaaluga vastsündinud lapse eest hoolitsemise ajal, võrreldes lapsega, kes on sündinud kahe vanemaga perre, kus mõlemal vanemal on õigus tasustatud puhkusele, tingimusel, et neil mõlemal on õigus saada sotsiaalkindlustushüvitisi, on kooskõlas direktiiviga, mis näeb ette kohustuse eriliselt hinnata muu hulgas lapse sündi ühe vanemaga perre, selleks et määrata kindlaks vanemapuhkuse andmise tingimused ja üksikasjalik kord? 2. Kas lapse sünni tõttu töölt puhkuse võtmise nõudeid, sotsiaalkindlustushüvitiste maksmise tingimusi ja vanemapuhkuse kasutamise korda ning eelkõige selle puhkuse kestuse võimalikku pikendamist sel alusel, et puudub teine, bioloogilisest emast erinev lapsevanem, kes lapse eest hoolitseks, tuleb seetõttu, et Hispaania seadusandja ei ole selle kohta konkreetseid õigusnorme sätestanud, tõlgendada ühenduse õigusnormide kohaldamisalas paindlikult? Viidatud liidu õigusnormid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL, põhjendus 37 ja artikkel 5. Viidatud riigisisesed õigusnormid Kuninga 23. oktoobri 2015. aasta seadusandlik dekreet 2/2015, millega kiidetakse heaks töötajate üldseaduse konsolideeritud redaktsioon (Real Decreto Legislativo 2/2015 de 23 de octubre, por el que se aprueba el Texto Refundido de la Ley del Estatuto de los Trabajadores) Kõnealuse õigusakti artikli 48 lõikes 4 on sätestatud, et lapse sünd, mis hõlmab lapse sünnitamist ja hooldamist kuni tema 12 kuu vanuseks saamiseni, peatab bioloogilise ema töölepingu 16 nädalaks, millest kohustuslikult kuueks katkematuks nädalaks vahetult pärast sünnitamist, mis tuleb ema tervise kaitse tagamiseks kasutada täispäevadena. Samamoodi peatab lapse sünd bioloogilisest emast erineva vanema töölepingu 16 nädalaks, millest kohustuslikult kuueks katkematuks nädalaks vahetult pärast sünnitamist, mis tuleb tsiviilseadustiku artiklis 68 ette nähtud hooldamiskohustuse täitmiseks kasutada täispäevadena. 2  INSS Tegemist on iga töötaja isikliku õigusega, mille kasutamist ei saa teisele vanemale üle kanda. Kummagi vanema lepingu võib lapse hooldamiseks peatada pärast esimest kuut vahetult sünnitamisele järgnenud nädalat vabalt valitud nädalasteks perioodideks, mida võib kasutada järjest või osade kaupa ja seda võib teha alates lepingu sünnijärgse kohustusliku peatumise lõppemisest kuni lapse 12 kuu vanuseks saamiseni. Bioloogilisel emal on siiski õigus kasutada seda aega kuni neli nädalat enne oodatavat sünnikuupäeva. Samuti, kui laps sünnib enneaegsena ja väikese sünnikaaluga ning kui vastsündinu peab pärast sündi kauemaks kui seitsmeks päevaks haiglasse jääma, pikeneb lepingu peatumise aeg nii mitmeks päevaks, kui laps peab haiglas olema, kuid mitte kauemaks kui 13 täiendavaks nädalaks. Kuninga 30. oktoobri 2015. aasta seadusandlik dekreet 8/2015, millega kiidetakse heaks üldise sotsiaalkindlustusseaduse konsolideeritud redaktsioon (Real Decreto Legislativo 8/2015 de 30 de octubre, por el que se regula el Texto Refundido de la Ley General de la Seguridad Social). Üldise sotsiaalkindlustusseaduse artikli 178 kohaselt makstakse sünni- ja lapsehoolduspuhkuse eest hüvitist üldises kindlustussüsteemis osalevatele isikutele – sõltumata nende soost –, kellel on õigus saada eelmises artiklis viidatud puhkust, tingimusel et lisaks artikli 165 lõikega 1 kehtestatud üldtingimuse ja muude seaduses sätestatud tingimuste täitmisele tasuvad nad teatud kindlaksmääratud minimaalsete ajavahemike jooksul kindlustusmakseid. Kindlustusmaksete tasumise minimaalsed ajavahemikud on sätestatud artiklis 178. Artikli 179 kohaselt moodustab asjaomane hüvitis 100% konkreetse töötaja töötasu alusmäärast. Artiklis 181 on ette nähtud mitteosamakseline sünnitoetus üldises kindlustusskeemis osalevatele naistöötajatele, kes sünnitamise hetkel vastavad kõigile nõuetele, et saada artiklis 178 sätestatud lapse sünni- ja lapsehooldushüvitist, välja arvatud minimaalne nõutud kindlustusmaksete tasumise periood. Artikli 182 kohaselt moodustab hüvitise summa 100% sel ajal kehtivast mitmeotstarbeline avalik palganäitaja (indicador público de renta de efectos múltiples (IPREM)), välja arvatud juhul, kui artikli 179 või artikli 248 alusel arvutatud töötasu alusmäär on madalam, misjuhul vastab asjaomane hüvitis sellele. Hüvitist makstakse 42 kalendripäeva jooksul alates sünnitamisest ja sellele lisandub 14 päeva muu hulgas siis, kui laps sündis üksikvanemale. Põhikohtuasja asjaolude ja menetluse lühikokkuvõte 1 Proua C.C.C. sünnitas 5. novembril 2021 lapse, kes jäeti haiglasse kuni 30. novembrini 2021. C.C.C. ja tema laps moodustavad üksikvanemaga pere. 3  EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-673/22 2 C.C.C. on üldise sotsiaalkindlustusskeemiga liitunud töötaja ja ta täitis vanemahüvitise saamise nõuded, mistõttu ta taotles seda. 3 Riiklik sotsiaalkindlustusamet (INSS) määras 10. ja 14. detsembri otsustega C.C.C.-le tema lapse haiglas viibimise aja alusel hüvitise maksmise kestuseks ajavahemiku 5. novembrist 2021 kuni 24. veebruarini 2022. 4 Kuna C.C.C. ei olnud vanemapuhkuse kestusega rahul, esitas ta 22. veebruaril 2022 INSSSile uue taotluse sooviga pikendada seda 16 nädala võrra tema üksikvanema staatuse tõttu. 5 INSS jättis selle taotluse rahuldamata. C.C.C. esitas selle peale eelotsusetaotluse esitanud kohtule kaebuse, nõudes vanemapuhkuse pikendamist 32 nädalani. Põhikohtuasja poolte peamised väited 6 C.C.C. leiab, et Hispaania õigusnormides on vanemapuhkuse kestus kindlaks määratud üksikvanemate lapsi diskrimineerivalt, kuna üksikvanematel ei ole õigust saada 16 nädalat lapsehoolduspuhkust, millele on õigus kahe vanemaga peredes teisel vanemal. C.C.C. viitab lapse õiguste konventsioonile, mille Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee võttis vastu ja esitas allkirjastamiseks ning ratifitseerimiseks oma 20. novembri 1989. aasta resolutsiooniga 44/25 ja mille Hispaania Kuningriik on ratifitseerinud. 7 Vastustajad väidavad, et Hispaania õigusnormid ei ole lapse õiguste suhtes diskrimineerivad. Üldise sotsiaalkindlustusseaduse artikli 182 lõike 3 punkt 3, mis näeb üksikvanematele ette pikenemise 14 päeva võrra olukorras, kus makstakse mitteosamakselist hüvitist, tähendab, et Hispaania seadusandja on üksikvanemate olukorda analüüsinud. Osamakselise hüvitise puhul ei ole midagi mainitud, kuna puhkuse ja hüvitise saamiseks 16 lisanädala andmine pelgalt üksikvanem olemise eest diskrimineeriks kahe vanemaga perede lapsi, kuna selle õiguse saamine ei ole automaatne, vaid tegemist on isikliku õigusega ja iga lapsevanem peab täitma vastavad sotsiaalkindlustusskeemiga liitumise ja maksete tasumise perioodide nõuded. Vastustajate hinnangul tuleneb selle õiguse isiklikust laadist, et kahe vanemaga perede puhul on võimalik, et mõlemad vanemad vastavad, ainult üks neist vastab või mitte kumbki neist ei vasta vanemapuhkuse saamise nõuetele. Igal juhul, kui anda lapse bioloogilisele üksikemale õigus võtta vanemapuhkust terves ulatuses (16 enda nädalat ja lisaks 16 nädalat, mida saaks võtta teine vanem), tähendaks see kahe vanemaga perede diskrimineerimist. Eelotsusetaotluse põhjenduste lühikokkuvõte 8 Eelotsusetaotluse esitanud kohus kahtleb, kas direktiivi (EL) 2019/1158 artikli 5 lõikega 8 koostoimes direktiivi põhjendusega 37 on kooskõlas asjaolu, et 4  INSS Hispaania õiguskorras puudub õiguslik regulatsioon, mis arvestaks üksikvanemate erilise olukorraga. Teisisõnu: kas direktiiviga 2019/1158 on kooskõlas niisugused õigusnormid nagu kõnealused Hispaania õigusnormid, mis käsitades tasustatud vanemapuhkuse saamise õigust töötaja isikliku, personaalse ja ülekandmatu õigusena, mis on seotud lapse sünnist tulenevate töölt puhkuse võtmist puudutavate õiguslike olukordadega, ei tee mingil viisil vahet perekondade erinevatel mudelitel, et tagada töö- ja eraelu tasakaalu ning lapsele vajalikku hooldamist, mis võtaks arvesse erinevusi, mis võivad selles osas asjakohased olla. 9 Hispaania õigusnormid ei anna mingit võimalust vanemapuhkuse kestuse pikendamiseks ja sellest tulenevalt võimalust muuta see võrdseks puhkuse kestusega, mis on antud kahe vanemaga peredele, kellel on vähemalt õiguspärane ootus saada vanemapuhkust maksimaalselt 32 nädala jooksul. Niisuguste meetmete või tingimuste puudumine, mis võimaldaksid olla paindlik, tähendab praegusel juhul seda, et üksikvanemale antav aeg lapse hooldamiseks on lühem kui kahe vanemaga peredele antud õigus võtta seda puhkust maksimaalselt 32 nädala jooksul, kui nad täidavad selleks vajalikud nõuded. 10 Kohtul on kahtlusi seoses sellega, kas olukord, kus laps sünnib ühe vanemaga perre, õigustab era- ja tööelu ühildamise eriliste raskuste tõttu, mida peab lahendama bioloogiline ema ilma teise vanemata, kes lapse eest hoolitseks, vanemahüvitise saamise õiguse tingimuste muutmist ja kohandamist ja iseäranis, kas see hõlmaks vanemapuhkuse tähtaja pikendamist, et bioloogiline ema saaks terves ulatuses või osaliselt kasutada 16 nädalat, mis vastaksid teise vanema osale, kuna selle puhkuse ainus eesmärk on lapse hooldamine. 11 Kohtul on kahtlus, kas üksikvanema olukorra võib lisada direktiivi (EL) 2019/1158 artikli 5 lõikes 8 sätestatud olukordade hulka, kohaldades tõlgendust, mis vastab põhjendusele 37. Samuti on tõstatatud küsimus, kas kohustus kehtestada üksikvanemaid iseloomustavate erivajadustega kohandatud õigusraamistik kujutab endast liikmesriikidele liidu õigusest tulenevat kohustuslikku miinimumnõuet. 5 Vastuvõtmise kuupäev : 27/12/2022  EUROOPA LIIDU KOHUS 20/12/22 Kantselei Välisministeerium Islandi väljak 1 15049 Tallinn EESTI/ESTONIA 1243251.6 ES Eelotsuse asi C-673/22 INSS (Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Juzgado de lo Social - Sevilla - Hispaania) Eelotsusetaotluse kättetoimetamine Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja. Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel, liikmesriikidel, komisjonil ja vajaduse korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest, kusjuures seda tähtaega ei pikendata. Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja jooksul. Kohtusekretär juhib teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul. Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile: Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus E-mail : [email protected] Kantselei Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG  -2- Juhime Teie tähelepanu menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis „Euroopa Kohus – Menetlus“. Leticia Carrasco Marco Ametnik