Terviseameti põhimäärus

MINISTRI MÄÄRUS 27.12.2022 nr 96 Terviseameti põhimäärus Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 40 lõike 2 ja § 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Terviseameti staatus (1) Terviseamet (edaspidi amet) on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, millel on juhtimisfunktsioon ning mis teeb riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. (2) Amet esindab oma ülesannete täitmisel riiki. (3) Ameti ingliskeelne nimetus on Health Board. § 2. Ameti pitsat ja sümboolika (1) Ametil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat. (2) Ametil on oma sümboolikaga dokumendiplangid, mille kasutamise kord määratakse kindlaks ameti teabehalduse korras. Ameti dokumendiplankidel kasutatakse väikese riigivapi kujutist. § 3. Ameti eelarve Ametil on oma eelarve ja ameti kulud kaetakse riigieelarvest. Ameti eelarve kinnitab, muudab ja täitmist kontrollib valdkonna eest vastutav minister. § 4. Aruandekohustuslikkus Amet on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes seadusega sätestatud korras suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teostab ameti tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet. § 5. Asukoht Ameti asukoht on Tallinn. Ameti mujal asuvate üksuste ja esinduste asukohad määrab ameti peadirektor.  2 2. peatükk Tegevusvaldkonnad ja ülesanded § 6. Ameti tegevusvaldkonnad ja ülesanded (1) Ameti eesmärk on viia ellu tervist kaitsva ja parendava elukeskkonna kujundamisele suunatud ning kvaliteetsele tervisekaitse- ja tervishoiuteenusele orienteeritud rahvastiku tervise poliitikat järgmistes tegevusvaldkondades: 1) tervishoid; 2) nakkushaiguste epidemioloogia; 3) tervist toetav ja ohutu keskkond; 4) kemikaaliohutus; 5) meditsiiniseadmete ohutus; 6) tervishoiusüsteemi toimepidevus kriisideks. (2) Oma tegevusvaldkondades täidab amet järgmisi ülesandeid: 1) töötab välja ja viib ellu ameti strateegia ja tööplaanid; 2) annab oma pädevuse piires haldusakte ja viib läbi toiminguid; 3) koostab tegevusvaldkonna piires olukorra ülevaateid, ohuprognoose ja juhiseid; 4) teeb oma tegevusvaldkonnas riiklikku ja haldusjärelevalvet, viib läbi väärteomenetlusi ja kohaldab riiklikku sundi; 5) teeb õigusaktidega ettenähtud juhtudel ettekirjutusi ja otsuseid vastavalt oma pädevusele seadustega sätestatud korras; 6) annab õigusaktidega ettenähtud juhtudel lube, kooskõlastusi ja hinnanguid vastavalt oma pädevusele; 7) lahendab isikute avaldusi, taotlusi ja kaebusi ning nõustab isikuid ameti tegevusvaldkondadega seotud küsimustes; 8) avalikustab õigusaktidega ettenähtud teabe ja tagab ametile teatavaks saanud ärialase teabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist; 9) teeb ettepanekuid õigusaktide muutmiseks ja väljatöötamiseks, vajadusel annab arvamusi õigusaktide eelnõude kohta ning osaleb õigusaktide eelnõude väljatöötamises; 10) teeb koostööd valitsusasutuste ja teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, valitsusväliste siseriiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide ning avalikkusega; 11) esindab riiki ameti tegevusvaldkondadega seotud Euroopa institutsioonides ja rahvusvahelistes organisatsioonides õigusaktidega sätestatud korras või ministri korraldusel; 12) esindab oma pädevuse piires ametit kohtus; 13) annab oma pädevuse piires ekspertarvamusi ja hinnanguid oma tegevusvaldkondades; 14) täidab muid seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. 3. peatükk Struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded § 7. Ameti struktuur (1) Ameti peamisteks struktuuriüksusteks on osakonnad ja laborid. Osakonna koosseisu võivad kuuluda keskused. (2) Peadirektori ja peadirektori asetäitja otseses alluvuses võivad olla teenistuskohad, mis ei kuulu ühegi struktuuriüksuse koosseisu. § 8. Osakonnad (1) Ameti struktuuri kuuluvad järgmised osakonnad: 1) nakkushaiguste epidemioloogia osakond;  3 2) keskkonnatervise osakond; 3) kemikaaliohutuse osakond; 4) meditsiiniseadmete osakond; 5) tervishoiuteenuste osakond; 6) tervishoiu kriisideks valmisoleku osakond; 7) mürgistusteabe osakond; 8) Põhja regionaalosakond; 9) Lõuna regionaalosakond; 10) Ida regionaalosakond; 11) Lääne regionaalosakond; 12) analüüsi- ja arendusosakond; 13) personaliosakond; 14) õigusosakond; 15) kommunikatsiooniosakond; 16) üldosakond. (2) Nakkushaiguste epidemioloogia osakonna põhiülesanneteks on nakkushaiguste ennetamise, seire, tõrje, epidemioloogilise riskianalüüsi ja riskihindamise tegevuste korraldamine ning nakkushaiguste valdkonda reguleerivates õigusaktides ametile kehtestatud ülesannete täitmine. (3) Keskkonnatervise osakonna põhiülesanneteks on vee, ilu-, isiku- ja majutusteenuste ning haridus- ja sotsiaalasutuste terviseohutuse edendamine, planeeringute ja füüsikalistest ning keemilistest teguritest tingitud terviseohtude hindamine ning terviseriskide vähendamine. (4) Kemikaaliohutuse osakonna põhiülesanneteks on kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamine, biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade väljastamine, vastavalt ameti pädevusele toodete terviseohutuse edendamine ning kemikaalide, biotsiidide, detergentide, kosmeetikatoodete ja tubakatoodete alal liikmesriigi pädeva asutuse ülesannete täitmine. (5) Meditsiiniseadmete osakonna põhiülesanneteks on nõuetele mittevastavate meditsiiniseadmete turustamise ja kasutamise tõkestamine, meditsiiniseadmete turujärelevalve koordineerimine ja meditsiiniseadmetele kohalduvates õigusaktides ametile kehtestatud ülesannete täitmine. (6) Tervishoiuteenuste osakonna põhiülesanneteks on kiirabiteenuse osutamise korraldamine, tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine ning tervishoiutöötajate registreerimine, kutsekvalifikatsiooni tunnustamine ning tervishoiuteenuse osutamisele kohalduvates õigusaktides ametile kehtestatud ülesannete täitmine. (7) Tervishoiu kriisideks valmisoleku osakonna põhiülesandeks on tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine. (8) Mürgistusteabe osakonna põhiülesanneteks on mürgistusteabe kogumise ja töötlemise tagamine, selle edastamine elanikkonnale ja tervishoiuteenuse osutajatele, antidootide nomenklatuuri, koguste ja jaotuse määramine ning antidootide varu kohta tervishoiuteenuse osutajatele informatsiooni tagamine. (9) Regionaalosakondade põhiülesanneteks on ameti tegevust reguleerivate õigusaktide ning ameti antud haldusaktide rakendamine enda haldusterritooriumil, sh riikliku ja haldusjärelevalve tegemine ja haldussunni kohaldamine, väärteomenetluse läbiviimine ning ennetus- ja nõustamistegevus lähtuvalt ameti koostatud juhenditest.  4 (10) Analüüsi- ja arendusosakonna põhiülesanneteks on ameti protsesside ja infotehnoloogilise arendusvajaduse kirjeldamise ja analüüsi ning strateegilise planeerimise koordineerimine ja korraldamine. (11) Personaliosakonna põhiülesanneteks on ameti personalipoliitika kujundamine ja elluviimine ning personalitöö koordineerimine. (12) Õigusosakonna põhiülesanneteks on ameti tegevuse, sh õigus- ja haldusaktide õiguspärasuse tagamine, õigusloomes osalemine ning ameti esindamine õiguslikes vaidlustes. (13) Kommunikatsiooniosakonna põhiülesanneteks on ameti eesmärkide saavutamise toetamiseks professionaalse sise- ja väliskommunikatsiooni ning meediasuhtluse korraldamine. (14) Üldosakonna põhiülesanneteks on ameti tugifunktsioonide täitmine asjaajamise, dokumendihalduse, kliendihalduse ja arhiivitöö korraldamise, riigivara haldamise, töökeskkonna kujundamise, hangete korraldamise, finantsarvestuse ja eelarvestamise korraldamise valdkonnas. § 9. Laborid (1) Ameti struktuuriüksuseks on rahvatervise labor. Rahvatervise labori koosseisu võivad kuuluda funktsionaalsed ja regionaalsed laborid. (2) Rahvatervise labori põhiülesanneteks on rahvatervise ohutuse vallas nakkushaiguste, keemiliste ja füüsikaliste ohutegurite määramine ning labori analüüsivõimekuse tagamine. § 10. Struktuuriüksuste põhimäärused Struktuuriüksuste täpsemad ülesanded, pädevus ja juhtimise korraldus sätestatakse nende põhimäärustes, mille kinnitab peadirektor. 4. peatükk Juhtimise korraldus § 11. Peadirektor (1) Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist valdkonna eest vastutav minister kantsleri ettepanekul. (2) Peadirektori äraolekul asendab teda ministri või kantsleri määratud peadirektori asetäitja või struktuuriüksuse juht. (3) Peadirektor: 1) juhib ameti tööd ja korraldab ise või peadirektori asetäitja kaudu ameti tegevust ja tema pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist; 2) vastutab ameti tegevust reguleerivate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru valdkonna eest vastutavale ministrile; 3) esindab ametit oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires ning võib samas piires volitada ameti teenistujaid ametit esindama; 4) tagab sisekontrollisüsteemi rakendamise ametis; 5) teostab teenistuslikku järelevalvet seadusega määratud ulatuses; 6) kehtestab ameti teenistuskohtade koosseisu valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga kinnitatud teenistuskohtade koosseisu arvu piires;  5 7) sõlmib ja lõpetab ametiasutuse töötajatega töölepingud ning nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti koosseisu kuuluvad ametnikud; 8) esitab valdkonna eest vastutavale ministrile kinnitamiseks ameti tulude ja kulude eelarve ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 9) kinnitab ameti tööplaanid ning tulude ja kulude alaeelarved; 10) esitab valdkonna asekantslerile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks; 11) tagab ameti tegevusvaldkondade arendamise kaudu kvaliteetse teenuse osutamise; 12) valdab, kasutab ja käsutab ameti valdusesse antud riigivara ja vahendeid; 13) annab vastavalt õigusaktidele teenistusalastes küsimustes käskkirju; 14) sõlmib ameti nimel lepinguid ning võib samas piires volitada ameti teenistujaid lepinguid sõlmima; 15) kaasab ameti pädevuses olevate ülesannete lahendamiseks eksperte; 16) kinnitab ameti sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ning korrad, struktuuriüksuste põhimäärused, teenistujate ametijuhendid ja ametipalgad vastavuses kehtivate õigusaktidega; 17) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, ministri määruse või käskkirjaga. § 12. Peadirektori asetäitja (1) Ameti koosseisus on kuni kolm peadirektori asetäitja ametikohta, kes alluvad vahetult peadirektorile. Peadirektori asetäitja vastutusvaldkonna määrab peadirektor. (2) Peadirektori asetäitja äraolekul asendab teda peadirektori määratud teine peadirektori asetäitja või struktuuriüksuse juht. (3) Peadirektori asetäitja: 1) juhib talle alluvate struktuuriüksuste tööd; 2) koordineerib ja suunab oma vastutusvaldkonna tegevusi; 3) vastutab oma vastutusvaldkonna struktuuriüksuste ülesannete täitmise eest; 4) teeb peadirektorile ettepanekuid ameti eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks vastavas valdkonnas; 5) vastutab oma vastutusvaldkonna eelarvevahendite eesmärgipärase ja otstarbeka kasutamise eest; 6) teeb peadirektorile ettepanekuid ameti struktuuri ja koosseisu kohta ning oma vastutusvaldkonna korraldamiseks; 7) esindab ametit oma vastutusvaldkonna ja peadirektorilt saadud volituste piires; 8) teeb koostööd teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, valitsusväliste siseriiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide ning avalikkusega; 9) täidab muid peadirektori poolt määratud ülesandeid. (4) Peadirektori asetäitja vastutusvaldkonnad, täpsemad ülesanded, pädevus, õigused ja kohustused määratakse peadirektori asetäitja ametijuhendis. § 13. Struktuuriüksuse juht (1) Struktuuriüksuse juht juhib struktuuriüksust ning korraldab selle ülesannete täitmist. (2) Struktuuriüksuse juhi täpsemad ülesanded, pädevus, õigused ja kohustused määratakse struktuuriüksuse juhi ametijuhendis. 5. peatükk Komisjonid, nõukogud ja töörühmad § 14. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad  6 (1) Peadirektor võib moodustada ameti tegevusalas nõuandva õigusega alalisi ja ajutisi komisjone, nõukogusid ning töörühmi (edaspidi komisjon). (2) Komisjonil on õigus pöörduda ameti struktuuriüksuste või teenistujate poole oma tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks. § 15. Komisjoni moodustamine (1) Komisjon moodustatakse peadirektori käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja muud vajalikud tingimused. (2) Komisjoni liikmeks võib määrata väljastpoolt ametit muid isikuid nende nõusolekul. Kui tegemist on teise riigi ametiasutuse või riigi ametiasutuse hallatava asutuse ametniku või töötajaga, on isiku komisjoni liikmeks määramisel lisaks vajalik teise asutuse juhi nõusolek. 6. peatükk Ümberkorraldamine ja lõpetamine § 16. Ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine Ameti korraldatakse ümber või tema tegevus lõpetatakse seaduses sätestatud korras. 7. peatükk Rakendussätted § 17. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalministri 6. novembri 2009. a määrus nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. § 18. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Helen Tralla õigusosakonna juhataja kantsleri ülesannetes  Tervise- ja tööministri määruse „Terviseameti põhimäärus“ seletuskirja lisa  Tervise- ja tööministri määruse „Terviseameti põhimäärus“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kehtiv Terviseameti põhimäärus on kehtestatud aastal 2009 ning vajab tulenevalt ameti juhtimiskorralduse muutumisest olulisel määral uuendamist. Uue põhimäärusega muudetakse ameti struktuuri, mis võimaldab tõhustada ameti sisu- ning tugivaldkondade juhtimist ning täiendatakse ja täpsustatakse ametis täidetavate ülesannete sõnastust. Eelnõuga kehtestatakse uus Terviseameti põhimääruse terviktekst. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Terviseameti jurist Ragne Tsäkko (794 3500, [email protected]) koostöös Terviseameti õigusnõunik Agne Ojassaare, tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonna juhataja Ragnar Vaiknemetsa, finantsjuht Olga Galaburda, peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma ning peadirektor Birgit Laoga. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Eda Loo-Suun ([email protected]) 1.3. Märkused Eelnõu omab puutumust Riigikogu menetluses oleva „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“ eelnõuga nr 533 SE. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja 18 paragrahvist. Eelnõu 1. peatükk. Üldsätted. Eelnõu §-s 1 määratakse Terviseameti kui Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutseva valitsusasutuse staatus. Võrreldes kehtiva põhimäärusega sätte sõnastust ei muudeta. Eelnõu §-s 2 sätestatakse, et ametil on väikese riigivapi kujutise ning oma nimega pitsat. Samuti kasutab amet oma sümboolikaga dokumendiplanke, kus on kasutatud väikese riigivapi kujutist. Dokumendiplankide kasutamise kord on reguleeritud ameti teabehalduse korras. Eelnõu § 3 käsitleb Terviseameti eelarvet. Terviseameti kui valitsusasutuse kulud kaetakse riigieelarvest ning ameti eelarve kinnitab, muudab ja selle täitmist kontrollib valdkonna eest vastutav minister. Võrreldes kehtiva põhimäärusega sätte sõnastust ei muudeta. Eelnõu § 4 sätestab ameti aruandluskohustuse. Võrreldes kehtiva põhimäärusega sätte sõnastust ei muudeta. Amet on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees. Eelnõu §-s 5 määratakse ameti asukoht. Kehtivas põhimääruses on sätestatud ameti asukoht aadressi täpsusega. See ei ole otstarbekas, sest tooks ameti postiaadressi igakordsel muutumisel kaasa täiendava halduskoormuse põhimääruse muutmise vajaduse näol. VVS § 42 lõike 2 punkti 1 kohaselt peab valitsusasutuse põhimääruses sisalduma valitsusasutuse asukoht. Säte ei nõua, et asukoht peaks olema määratud postiaadressi täpsusega, seetõttu pole postiaadressi lisamine ameti põhimäärusesse ka vajalik. Praktikas on enamuse valitsusasutuste asukoht sätestatud nende põhimäärustes kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Eelnõu § 5 teine lause sätestab, et ameti mujal asuvate üksuste ja esinduste asukohad määrab ameti peadirektor. Terviseametil on käesoleval hetkel 15 erinevas asukohas paiknevat üksust või esindust. Arvestades igakordsel asukoha muutmisel tekkivat halduskoormust, ei ole otstarbekas sätestada nende asukohad struktuuriüksuse põhimääruse tasandil. Asukoha määramise pädevus on peadirektoril, kes võib üksuste ja esinduste asukohad määrata ka muu dokumendi kui struktuuriüksuse põhimäärusega. Eelnõu 2. peatükk. Tegevusvaldkonnad ja ülesanded. Eelnõu §-s 6 määratakse ameti tegevusvaldkonnad ning ülesanded. Lõikes 1 sätestatakse uues sõnastuses ameti tegevusvaldkonnad. Ameti ülesandeks on ellu viia tervist kaitsva ja parendava elukeskkonna kujundamisele ning kvaliteetsele tervisekaitse- ja tervishoiuteenusele orienteeritud rahvastiku tervise poliitikat järgmistes valdkondades: 1) tervishoid; 2) nakkushaiguste epidemioloogia – senine sõnastus „nakkushaiguste seire, ennetus ja tõrje“ on asendatud mõistega „nakkushaiguste epidemioloogia“, mis annab paremini edasi ameti nakkushaigustega seonduvate tegevuste sisu; 3) tervisele ohutu keskkond – kehtivas põhimääruses ameti tegevusvaldkonnana toodud mõiste „keskkonnatervis“ on ebatäpne ning ebaselge, mistõttu on tegevusvaldkonna sõnastust muudetud ja asendatud mõistega „tervisele ohutu keskkond“; 4) meditsiiniseadmete ohutus; 5) tervishoiusüsteemi toimepidevus kriisideks – arvestades vajadust tõhustada kriisideks valmisolekut, on otstarbekas tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamine sätestada põhimääruses eraldiseisva ameti tegevusvaldkonnana. Lõikes 2 määratletakse ülesanded, mida amet täidab lõikes 1 nimetatud tegevusvaldkondades. Erinevalt kehtivast põhimäärusest sätestatakse käesolevas punktis ülesanded, mida amet täidab kõigi tegevusvaldkondade üleselt ning täpsemad sisulised ülesanded määratletakse eelnõu paragrahvis 8 struktuuriüksuste täpsusega. Eelnõu 3. peatükk. Struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded. Eelnõu § 7 käsitleb ameti struktuuri kuuluvate eraldiseisvate struktuuriüksuste loetelu ning struktuuriüksuse koosseisu mittekuuluvaid peadirektorile või peadirektori asetäitjale otsealluvaid teenistuskohti. Lõikes 1 sätestatakse ameti struktuuri kuuluvate eraldiseisvate struktuuriüksuste loetelu: osakonnad ja laborid. Osakonna koosseisu võivad väiksema struktuuriüksusena kuuluda keskused. Eraldiseisva struktuuriüksusena kaotatakse põhimäärusest mõiste „talitus“. Praktikas on osutunud keeruliseks üksustena osakonna ning talituse eristamine. Seetõttu ei ole selguse ja konkreetsuse huvides otstarbekas ameti peamiste struktuuriüksustena põhimääruses ette näha sisuliselt sünonüümidena talitust, mis ei kuulu osakonna koosseisu, vaid allub vahetult peadirektorile, ning osakonda. Mõlemad struktuuriüksused kannavad sama rolli, seetõttu on mõistlik kasutada ühtse mõistena nimetust „osakond“. Võimalus jääb osakonna koosseisu väiksema struktuuriüksusena luua keskusi, mis küll täidab osakonna pädevusse kuuluvaid ülesandeid, kuid moodustab juhtimise mõttes eraldiseisva üksuse. Seoses talituse kui eraldiseisva struktuuriüksuse kaotamisega likvideeritakse ameti struktuurist kommunikatsioonitalitus, mis muudetakse kommunikatsiooniosakonnaks ning kvaliteeditalitus, mille teenistujad liiguvad peadirektori otsealluvusse. Samuti kaotatakse põhimäärusest ameti struktuuriüksusena ravimiladu tulenevalt 01.01.2023. a jõustuvast tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatustest, mille tulemusena seni Terviseameti pädevusse kuulunud ülesanded, mida täitis ravimiladu (antidootide varu moodustamine, selle kasutamiseks andmine ning riigihangete alusel hangitud immuunpreparaatide jaotamine, säilitamine ja veo ning külmahela toimimise tagamine) lähevad üle Eesti Haigekassale (EHK). Ühtlasi antakse EHK-le üle ka ravimite varud. Lähtuvalt nimetatud ülesannete üleandmisest ei ole Terviseametil enam vajalik ravimilao näol eraldiseisva struktuuriüksuse olemasolu. Lõike 2 kohaselt võivad peadirektori ning peadirektori asetäitja otsesesse alluvusse kuuluda ka üksikud teenistuskohad, mis ei ole ühegi struktuuriüksuse koosseisus. Eelnõu §-s 8 loetletakse ameti struktuuri kuuluvad osakonnad ning määratakse osakondade põhiülesanded. Lõikes 1 loetletakse ameti struktuuri kuuluvad osakonnad, mida on kokku 16. Kehtivas põhimääruses on osakondi 10. Eelnõu kohaselt lisanduvad ameti struktuuri järgmised osakonnad: 1) Senine tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakond jaguneb kaheks eraldiseisvaks struktuuriüksuseks: tervishoiuteenuste osakonnaks ja tervishoiu kriisideks valmisoleku osakonnaks. 2) Mürgistusteabe osakond, mis moodustatakse seni kemikaaliohutuse osakonna koosseisu kuulunud Mürgistusteabekeskuse baasil. 3) Personaliosakond, mis luuakse seni peadirektori vahetusse alluvusse kuulunud personalijuhi ning üldosakonna koosseisu kuulunud personalispetsialistide koosseisus. Osakonna loomine võimaldab operatiivsemalt kujundada ja rakendada ameti personalipoliitikat ning korraldada personalitööd. 4) Õigusosakond, mis koondab seni peadirektori vahetusse alluvusse kuulunud õigusnõuniku ja juristid. Õigusosakonna loomine võimaldab tõhusamalt korraldada ameti õigusvaldkonna teenistujate tööd ning tagada ameti tegevuse õigusliku kvaliteedi. 5) Analüüsi- ja arenduskeskus nimetatakse ümber analüüsi- ja arendusosakonnaks. 6) Kommunikatsioonitalitus nimetatakse ümber kommunikatsiooniosakonnaks. Terviseameti uus struktuur on joonisena toodud seletuskirja lisas 1. Lõikega 2 muudetakse nakkushaiguste osakonna senist nime. Nakkushaiguste osakond nimetatakse ümber nakkushaiguste epidemioloogia osakonnaks. Osakonna põhiülesandeks on nakkushaiguste ennetamise, seire, tõrje, epidemioloogilise riskianalüüsi ja riskihindamise tegevuste korraldamine, mis hõlmab endas ka kehtivas põhimääruses sätestatud nakkushaiguste registri pidamise, nakkushaiguste levikutendentside määramise ja hindamise ning rahvusvaheliste funktsioonide täitmise kiirteavitus- ja reageerimissüsteemidega seoses. Kehtivas põhimääruses osakonna ülesandena sätestatud immuunpreparaatide ja antiretroviirusravimite varu käitlemine antakse alates 01.01.2023. a tulenevalt nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatustest üle Eesti Haigekassale. Lõikes 3 sõnastatakse ümber keskkonnatervise osakonna põhiülesanded. Kehtivas põhimääruses on osakonna ülesanneteks kehtestatud oma valdkonnas kogutud teabe analüüsimine ning terviseohtude riskianalüüsi korraldamine ja tegemine. Nimetatud sõnastus on üldine ning mitmeti ebatäpne. Seetõttu sõnastatakse uues põhimääruses osakonna ülesanded täpsemalt ja konkreetsemalt: vee, ilu-, isiku- ja majutusteenuste ning haridus- ja sotsiaalasutuste terviseohutuse edendamine, planeeringute ja füüsikalistest ning keemilistest teguritest tingitud terviseohtude hindamine ning terviseriskide vähendamine. Lõikes 4 konkretiseeritakse kemikaaliohutuse osakonna põhiülesandeid, milleks on kemikaalide turustamiseelsete tegevuste korraldamine, biotsiidi registreerimistunnistuste ja lubade väljastamine, vastavalt ameti pädevusele toodete terviseohutuse edendamine ning kemikaalide, biotsiidide, detergentide, kosmeetikatoodete ja tubakatoodete alal liikmesriigi pädeva asutuse ülesannete täitmine. Seni kemikaaliohutuse osakonna koosseisu kuulunud Mürgistusteabekeskus moodustab eraldiseisva mürgistusteabe osakonna, mistõttu mürgistusteabe alaste ülesannete täitmine ei kuulu enam kemikaaliosakonna pädevusse. Lõikes 5 täpsustatakse meditsiiniseadmete osakonna põhiülesandeid. Meditsiiniseadmete kohta kehtivatele nõuetele mittevastavate meditsiiniseadmete turustamise ja kasutamise tõkestamine hõlmab endas ka meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu pidamise, ohujuhtumite menetlemise, meditsiiniseadmete liigitamisega seotud vaidluste lahendamise ning järelevalve käigus meditsiiniseadmete kohta kogutud teabe analüüsimise, mistõttu ei ole nimetatud ülesandeid eraldiseisvana vajalik põhimääruses välja tuua. Osakonna ülesanneteks on veel meditsiiniseadmete turujärelevalve koordineerimine ja meditsiiniseadmetele kohalduvates õigusaktides ametile kehtestatud ülesannete täitmine. Lõikes 6 sätestatakse uue tervishoiuteenuste osakonna põhiülesanded. Osakond moodustatakse ühe osana senisest tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonnast ning osakonna peamisteks ülesanneteks on kiirabiteenuse osutamise korraldamine, tervishoiuteenuse osutajate tegutsemisõiguse haldamine, tervishoiutöötajate registreerimine ja kutsekvalifikatsiooni tunnustamine, samuti meditsiinikiiritusega seotud ülesannete täitmine. Samuti täidab osakond tervishoiuteenuse osutamise valdkonnas muid Terviseametile õigusaktides kehtestatud ülesandeid. Lõikes 7 määratletakse loodava tervishoiu kriisideks valmisoleku osakonna põhiülesanded. Osakond moodustatakse ühe osana senisest tervishoiukorralduse ja toimepidevuse osakonnast ning osakonna ülesanneteks on tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine, sh tervishoiutöötajate riigikaitseliste töökohtade ja paigutuse üle arvestuse pidamine, riigi tervishoiuvaru moodustamise ja uuendamise korraldamine. Lõikega 8 luuakse mürgistusteabe osakond seni kemikaaliohutuse osakonna koosseisu kuulunud Mürgistusteabekeskuse baasil. Osakonna põhiülesanneteks on mürgistusteabe kogumise ja töötlemise ning elanikkonnale ja tervishoiuteenuse osutajatele mürgistusalase teabe edastamise tagamine, mis hõlmab muuhulgas mürgistusalase infoliini 16662 korraldamise ja ööpäevaringse nõustamise. Samuti antidootide nomenklatuuri, koguste ja jaotuse määramine ning antidootide varu kohta tervishoiuteenuse osutajatele informatsiooni tagamine. Lõikes 9 on kirjeldatud ameti regionaalosakondade põhiülesanded. Nimetatud osakondade roll on ameti tegevust reguleerivate õigusaktide ning ameti enda poolt väljaantud haldusaktide rakendamine oma haldusterritooriumil, mis hõlmab eelkõige riikliku ja haldusjärelevalve (sh majandustegevuse järelevalve) tegemise ja haldussunni kohaldamise, väärteomenetluse läbiviimise, aga ka ennetus- ja nõustamistegevuse. Lõikes 10 sätestatakse analüüsi- ja arendusosakonna põhiülesanded, milleks on ameti protsesside ja infotehnoloogilise arendusvajaduse kirjeldamise ja analüüsi ning strateegilise planeerimise koordineerimine ja korraldamine. Nimetatud ülesannete raames kogub osakond ka korrapäraselt ameti andmeid, salvestab neid ühtsel kujul, koordineerib analüüsi ja visualiseerimist ning tagab andmekvaliteedi. Lõikes 11 kehtestatakse loodava personaliosakonna ülesanded, milleks on ameti personalipoliitika kujundamine, arendamine ja rakendamine ning ameti personalitöö koordineerimine, mis hõlmab endas muuhulgas töö- ja teenistussuhete korraldamise, värbamistegevuse, uute teenistujate sisseelamise korraldamise, teenistujate koolitustegevuse, tunnustamise, motivatsiooni ja mentorluse korraldamise. Lõikes 12 kehtestatakse loodava õigusosakonna ülesanded, milleks on ameti tegevuse, sh õigus- ja haldusaktide õiguspärasuse tagamine, õigusloomes osalemine ning ameti esindamine õiguslikes vaidlustes. Nimetatud ülesanded hõlmavad muuhulgas ameti teenistujate õigusalast nõustamist, ameti õigus- ja haldusaktide, lepingute ning muude dokumentide koostamist või koostamisel osalemist ning nende õiguspärasuse tagamist, ameti tegevusega seotud õigusaktide eelnõude ja seletuskirjade ettevalmistamist või ettevalmistamisel osalemist, ametile kooskõlastamiseks saadetud määruste ja seaduseelnõude arvamuse andmise korraldamist, vaidemenetluste läbiviimist või läbiviimise koordineerimist. Lõikes 13 sätestatakse kommunikatsiooniosakonna põhiülesanded, milleks on sarnaselt senise kommunikatsioonitalituse ülesannetega ameti eesmärkide saavutamise toetamiseks professionaalse sise- ja väliskommunikatsiooni ning meediasuhtluse korraldamine. Nimetatud ülesanded hõlmavad ka ameti sise- ja välisveebi ning sotsiaalmeediakanalite haldamist. Lõikes 14 määratletakse üldosakonna põhiülesanded. Seoses eraldiseisva personaliosakonna loomisega ei täida üldosakond enam personalitööga seonduvaid ülesandeid. Jätkuvalt on üldosakonna ülesanneteks asjaajamise, dokumendihalduse ning arhiivitöö korraldamine. Haldusvaldkonna koordineerimisel täidab üldosakond riigivara haldamise, hangete korraldamise ning nõuetelevastava töökeskkonna kujundamise ülesandeid. Finantsvaldkonna ülesannetest tegeleb üldosakond finantsarvestuse ja eelarvestamisega. Üldosakonna ülesannete hulka lisandub üle-ametilise kvaliteetse klienditeeninduse ja -halduse tagamine, mis sisaldab endas nii tugiteenuste osas sisekliendi teenindamist kui ka väliskliendi teenindamist näiteks laborite tegevuse osas. Samuti saab üldosakonna uueks funktsiooniks laiapõhjalise kõnekeskuse võimekuse loomine ning tagamine. Eelnõu §-s 9 käsitletakse ameti struktuuriüksusena laborit ning määratakse selle koosseisu kuuluvad funktsionaalsed ja regionaalsed laborid. Käesoleva eelnõu kohaselt hakkab labor kandma nime rahvatervise labor. Labori koosseisu võivad kuuluda funktsionaalsed ja regionaalsed laborid. Rahvatervise labor hõlmab endas käesoleval hetkel kahte funktsionaalset laborit: nakkushaiguste labor ja kesklabor. Rahvatervise labori põhiülesanneteks on rahvatervise ohutuse vallas nakkushaiguste, keemiliste ja füüsikaliste ohutegurite määramine ning labori analüüsivõimekuse tagamine. Eelnõu §-s 10 sätestatakse volitusnorm, mille kohaselt kõigi ameti eraldiseisvate struktuuriüksuste täpsemad ülesanded, nende pädevus ning struktuuriüksuse juhtimise korraldus sätestatakse peadirektori poolt kinnitatavas struktuuriüksuse põhimääruses. Eelnõu 4. peatükk. Juhtimise korraldus Eelnõu §-s 11 sätestatakse ameti peadirektori pädevus, peamised ülesanded ning asendamise kord. Lõike 1 kohaselt juhib ametit peadirektor. Peadirektori nimetab ametisse ja vabastab ametist valdkonna eest vastutav minister kantsleri ettepanekul. Lõikes 2 sätestatakse peadirektori asendamine. Peadirektorit võib asendada nii peadirektori asetäitja kui vajadusel ka mõne struktuuriüksuse juht. Lõikes 3 loetletakse peadirektori pädevusse kuuluvad ülesanded. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on ülesandeid täpsustatud alljärgnevalt: - Punkti 1 kohaselt juhib peadirektor ameti tööd. Ametis on kolm peadirektori asetäitja kohta, mistõttu on nimetatud punkti täpsustatud osas, et peadirektor korraldab kas ise või asetäitja kaudu ameti tegevust ning ülesannete täitmist. - Punktis 3 sätestatakse peadirektori õigus ametit esindada oma pädevuse või ministrilt saadud volituste piires ning antakse peadirektorile õigus esindusõigust samas piires ka edasi volitada ameti teenistujatele. - Punktis 4 on lisatud ülesanne, mille kohaselt peadirektor tagab ametis sisekontrollisüsteemi rakendamise. - Punkti 7 on täiendatud lisaks ametisse nimetamise õigusega isiku rolli täitmisele ka tööandja ülesannete täitmise rolliga. Peadirektor mitte ainult ei nimeta ametisse ja vabasta ametist ametnikke, vaid ka sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud töölepinguliste töötajatega. - Punkti 8 sõnastust on täpsustatud ameti eelarve kinnitamisega seonduvalt. Peadirektori pädevuses on esitada ministrile kinnitamiseks ameti tulude ja kulude eelarve. Kinnitatud eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest vastutab peadirektor. - Punkti 12 on lisatud ülesanne, mille kohaselt peadirektor valdab, kasutab ja käsutab ameti valdusesse antud riigivara ja vahendeid. Riigivara seaduse kohaselt teostab volitatud asutus riigivara valitseja õigusi riigivara valitseja määratud ulatuses, seega on peadirektoril volitatud asutuse juhina ameti valduses oleva riigivara puhul õigus ja kohustus täita riigivara valitseja ülesandeid (vallata, kasutada ja käsutada vara). - Punkti 14 on täiendatud lepingute allkirjastamise osas volituse andmise õigusega ameti teenistujatele. Arvestades ametis sõlmitavate lepingute suurusjärku, ei ole mõistlik nõuda kõigi lepingute allkirjastamist peadirektorilt, vaid on otstarbekas jätta sõltuvalt vajadusest lepingute teenistujatele allkirjastamiseks esitamise volitamise võimalus. Kehtiva põhimäärusega võrreldes on eemaldatud peadirektori ülesannetest säte, mille kohaselt peadirektor omab esimese allkirja õigust ameti panga- ja raamatupidamisdokumentidel. Nimetatud säte ei ole enam ajakohane ning praktikas seda ei rakendata. Eelnõu §-s 12 sätestatakse peadirektori asetäitja pädevus ja ülesanded. Lõikes 1 nähakse ette võimalus luua ameti koosseisu kuni kolm peadirektori asetäitja ametikohta, kes alluvad vahetult peadirektorile. Milliseid ameti tegevusvaldkondi vastav peadirektori asetäitja kureerib, on peadirektori pädevusse kuuluv otsustus. Lõige 2 sätestab peadirektori asetäitja asendamise korralduse. Peadirektori asetäitja asendaja määrab peadirektor ning asendaja võib vastavalt vajadusele ja konkreetsele olukorrale olla kas teine peadirektori asetäitja või mõne struktuuriüksuse juht. Lõikes 3 sätestatakse peadirektori asetäitja ülesanded, mis on sisuliselt samad kehtivas põhimääruses sätestatuga: peadirektori asetäitja juhib oma alluvate struktuuriüksuste tööd ja vastutab nende ülesannete täitmise eest, koordineerib ja suunab oma vastutusvaldkonna tegevusi, teeb peadirektorile ettepanekuid eelarve koostamiseks ja eelarvevahendite kasutamiseks oma valdkonnas, esindab ametit oma vastutusvaldkonna piires. Punktis 6 on muudetud peadirektori asetäitja vastutusvaldkonna teenistujatega seonduvat regulatsiooni, mille sõnastus kehtivas põhimääruses ei ole ajakohane. Uue sõnastuse kohaselt on peadirektori asetäitjal õigus teha peadirektorile ettepanekuid ameti struktuuri ja koosseisu kohta ning oma vastutusvaldkonna korraldamiseks. Uuena on lisatud punkti 8 peadirektori asetäitja ülesanne teha koostööd teiste asutuste, organisatsioonide ja avalikkusega. Arvestades peadirektori asetäitja laialdast esindusfunktsiooni, on seesuguse ülesande sätestamine põhimäärusesse põhjendatud. Lõikes 4 nähakse ette peadirektori asetäitjale ametijuhendi kehtestamise kohustus, milles määratakse peadirektori asetäitja täpsemad ülesanded, pädevus, õigused ja vastutus. Eelnõu §-s 13 sätestatakse struktuuriüksuse juhi funktsioon struktuuriüksuse juhtimise ja selle ülesannete täitmise korraldamisel. Põhimääruses täpsemalt struktuuriüksuse juhiga seonduvalt tema ülesandeid, pädevust, õigusi ja vastutust ei reguleerita, vastavad asjaolud täpsustatakse struktuuriüksuse juhi ametijuhendis. Eelnõu 5. peatükk. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad. Kehtiva põhimääruse kohaselt on peadirektoril õigus moodustada nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi ning määrata nende ülesanded ja töökord. Uues põhimääruses on nimetatud ülesanded toodud eraldiseisvalt 5. peatükki ning täpsemalt reguleeritud. Eelnõu §-s 14 Antakse peadirektorile õigus moodustada nõuandva õigusega alalisi ja ajutisi komisjone, nõukogusid ning töörühmi ning sätestatakse komisjoni, nõukogu ja töörühma õigus pöörduda ameti struktuuriüksuste või teenistujate poole, et neilt saada vajalikku infot (andmeid, dokumente jm). Eelnõu § 15 lõike 1 kohaselt moodustatakse komisjon, nõukogu või töörühm peadirektori käskkirjaga. Käskkirjas võidakse määrata komisjoni, nõukogu või töörühma ülesanded, nende täitmise tähtajad, esimees ja liikmed ning muud vajalikud tingimused, mis on komisjoni, nõukogu või töörühma tegutsemiseks vajalikud. Lõikes 2 sätestatakse praktikas sageli kasutatav võimalus määrata komisjoni, nõukogu või töörühma liikmeks muid isikuid väljastpoolt ametit. Selleks võib olla mõne teise riigi ametiasutuse või ametiasutuse hallatava asutuse teenistuja. Sätte kohaselt võib teise asutuse teenistujat komisjoni, nõukogu või töörühma liikmeks määrata teha üksnes teise asutuse juhi nõusolekul. Samuti võib komisjoni, nõukogu või töörühma töösse kaasata muid kolmandaid isikuid, nt eraettevõtete töötajaid. Praktikas kasutatakse seesugust võimalust tihti ekspertide kaasamise korral. Eelnõu 6. peatükk. Ümberkorraldamine ja lõpetamine. Eelnõu §-s 16 sätestatakse Terviseameti kui valitsusasutuse ümberkorraldamine ja lõpetamine. Võrreldes kehtiva põhimäärusega sõnastust ei muudeta. Eelnõu 7. peatükk. Rakendussätted. Eelnõu §-ga 17 tunnistatakse sotsiaalministri 06.11.2009. a määrus nr 82 „Terviseameti põhimäärus“ kehtetuks. Eelnõu §-s 18 määratakse Terviseameti põhimääruse jõustumise tähtajaks 01.01.2023. a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse eeldatavad mõjud Määruse rakendamisega ei kaasne mõjusid demograafiale, majandusele, loodus- ja elukeskkonnale, kohaliku omavalitsuse korraldusele ega regionaalarengule. Arvestades muudatuste sisu, on muudatustel otsene mõju Terviseameti korraldusele. Terviseametile lisanduvate ülesannetega ning struktuurimuutusega seoses suureneb ameti struktuuriüksuste arv kahe üksuse võrra ning muudetakse ülesannete jaotust struktuuriüksuste vahel, mis mõjutab oluliselt kogu asutuse töökorraldust, sealhulgas eeldab täiendavate ametikohtade loomist või seniste ametikohtade ümberkorraldamist, samuti asutuse protseduuride muutmist seoses uute ülesannete täitmisega. Terviseameti ümberkorraldamisega seotud töölepingute või ametijuhendite ning halduseeskirjadega seotud mõjud on ühekordsed, seevastu uuest struktuurist tingitud tõhusam koostöö ülesannete täitmisel on püsiva mõjuga, mis avaldab Terviseameti igapäevases tegevuses. 5. Eeldatavad kulud ja tulud Terviseameti struktuuri muutumisega kaasnevad järgmise kulud: 1) ühekordsed kulud summas ligikaudu 125 000 eurot piirduvad personaliliikumistest tingitud ühekordsete kulutustega, mis kaetakse Terviseameti 2022. aasta palgafondi arvelt; 2) täiendavate ametikohtade loomisega seotud püsivad kulud summas ligikaudu 325 000 eurot aastas, mille tarbeks on osaliselt suurendatud Terviseameti 2023. aasta palgafondi. Kõik muudatustega seotud kulud kaetakse Terviseameti eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määruse jõustumise ajaks on kavandatud 01.01.2023. a.