Saatja: Mirjam Nõmme <
[email protected]>
Saadetud: 08.11.2022 16:11
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Koopia: Meeli Lindsaar <
[email protected]>
Teema: Ettepanekud määruse „Kutsehaiguste loetelu“ muutmise“ eelnõule.
Tere
Edastan Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanekud määruse
„Kutsehaiguste loetelu muutmise eelnõule.
Lugupidamisega
Mirjam Nõmme
Büroojuht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn
Telefon: +372 600 9349
E-mail:
4435475 -895598 Peep Peterson Meie 8 . 11 .202 2 nr 153 / 1-3 tervise- ja tööminister
[email protected] Ettepanekud s otsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmine“ eelnõu le Austatud härra Peep Peterson ! Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) tänab võimaluse eest avaldada arvamust dokumendile sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 9. mai 2005. a määruse nr 66 „Kutsehaiguste loetelu“ muutmine“ eelnõule . Pöörame tähelepanu, et e elmisel aastal esitas EPKK ettepanekud t öötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele (VTK) , milles käsitlesime käesolevas määruses kajastatud teemasid ( EPKK kiri „ Ettepanekud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusele “ 28. mai 2021 nr 1-3/123 ). EPKK pooldab eesmärki parendada töötervishoiuteenuse korraldust ja kvaliteeti, et toetada töötajate tervise kaitset töökeskkonnas ning ennetada ja varakult avastada tööga seotud terviseprobleeme. Kuid kutsehaiguste loetelu täiendamine psühhosotsiaalsetest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigus ega, ei ole meie meelest mõistlik ning eelnõu punkti 2 lisamist EPKK ei toeta . Selgituseks. Edaspidi loetakse kutsehaiguseks mh ka haigus t , mida põhjusta b psüh h osotsiaalne ohutegur, milleks võib olla ebavõrdne kohtlemine, monotoonne töö, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö jm. T ööandjad panustavad igapäevaselt erinevatesse meetmetesse ja tegevustesse, millega püütakse töötajale pakkuda võimalikult mitmekülgset ja arendavat tööd hea s töökeskkon nas ning tehakse kõik selleks, et töötajaid koheldakse võrdselt . Samas tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et tööandja ei pruugi enne uue töötaja töölevõtmisel olla teadlik töötaja seisukorrast ega tea kas töötajal on psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud terviseprobleeme enne esinenud, sest inimese terviseandmed sh diagnoos, analüüside tulemused ja tervisekontrolli uuring on konfidentsiaalsed ning oma probleemidest teavitamine on töötaja vaba valik mitte kohustus. EPKK tõi VTK tagasisides tõstatasime küsimus e - kuidas tõendatakse, et psühhosotsiaalsest ohutegurist põhjustatud haiguse põhjused peituvad tööandja töökeskkonnas? Sest seadusega on keelatud tööandjal teada ja uurida töötaja sotsiaalse tausta, koduse olukorra ning ka isiku enda psüühilise käitumise kohta. See loob olukorra, kus tööandja vastutab ühiskondlike, koduelu ja töötaja iseärasuse osas täielikult, kuid tal puudub võimalus seda kuidagigi tõendada. Kutsehaiguste vaidluste senine praktika on näidanud, et vaidluste lahendamisel kaitstakse eelkõige nõrgema poole ehk töötaja kui tööandja huve, mis paneb tööandjad seaduse rakendamisel ebavõrdsesse seisu. Tahame veelkord rõhutada , et põllumajandusettevõte töötajad töötavad sageli ka töövälisel ajal sarnastes ülesannetes mujal kui ainult tööandja töökeskkonnas. Näiteks kui kodutalus tehakse põllutöid kasutades erinevaid põllumajandusmasinaid või muud füüsiliselt rasket tööd, viibides seejuures ka mürarohkes keskkonnas , siis k uidas sellises olukorras hinnata kus kutsehaigus tekkis? Kas selle on ikka põhjustanud tööandja või tuleb põhjuseid otsida n-ö töövälisel ajal töötamisest või siis mingist ekstreemsest hobist? Samuti võib kutsehaiguse alged tekkida ametikoolis enne tööle asumist, kui õppetöö ajal ei kasutatud nt kaitsevahendeid tolmu ja mürgiste kemikaalide kaitseks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Lindsaar Juhatuse liige Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda