dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (SE 724)

Sotsiaalministeerium · 8. november 2022
Viit
1.2-3/3460-3
Registreeritud
8. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei, Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2022
Vastutaja
Merle Sumil-Laanemaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakond)

Failid

  • 📎1.2-33460-3 08.11.2022 Väljaminev kiri.asice213 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Teie 19.10.2022 nr 1-1/14-724, RIIGIKOGU/22- 1230/-2T/ Meie 08.11.2022 nr 1.2-3/3460-3 Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (SE 724) Oleme koostöös Rahandusministeeriumiga läbi vaadanud Eesti Keskerakonna fraktsiooni 18. oktoobril 2022 algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (724 SE). Eelnõu kohaselt soovitakse täiendada riikliku pensionikindlustuse seadust peatükiga 51 Lesepension. Eelnõu eesmärk on kehtestada lesepensioni määramise võimalus vähemalt 10 aastat abielus olnud isikule, kes on vanaduspensionieas ja kelle abikaasa on vanaduspensioni ajaks surnud. Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium teevad ettepaneku Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu mitte toetada alljärgnevatel põhjustel. Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud „Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse“ eelnõu kohaselt tekiks õigus lesepensionile pensioniikka jõudnud isikul kelle abikaasa, kellega on isik abielus olnud vähemalt 10 aastat, on isiku vanaduspensioniea saabumise ajaks või vanaduspensioni ajaks surnud. Eelnõu ei näe ette võimalust pensionieas abikaasa surma korral valida endale lesepensionit. Selline sõnastus tekitab ebavõrdse kohtlemise, kus lesepension määratakse vaid neile, kes pensioneerumise hetkel on jäänud leseks. Kuna nii meeste kui naiste keskmine eluiga on kõrgem, kui riiklik vanaduspensioniiga, siis pakutud lahendus ei ole enamikele leskedele reaalselt kättesaadav. Eelnõuga luuakse lesepension, mille suurus võrdub isiku surnud abikaasa pensioniga. Selline lesepensioni lahendus on abiks vaid juhtumitel, kus sureb jõukam abikaasa. Eestis on üldjuhul naised meestega võrdselt tööturul osalenud ning nende pensionid on meeste pensionidega võrdsed, seega antud lahendus ei anna olulist lisandväärtust leskedele. Eelnõu ei ole kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga. Eelnõuga soovitakse juba kahe kuu pärast kehtestada Eestis lesepension, kuid puudu on selle ettepaneku sisuline analüüs. Eelnõu puhul on hindamata mõjud lähtudes nende esinemise sagedusest, ulatusest, sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist, mis võivad seadusemuudatusega kaasneda. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Eelnõu seletuskirja kohaselt suurendab muudatus riigieelarve kulusid, kuid ühtegi arvutust kulude suuruse ja nende võimalike katteallikate kohta lisatud ei ole. Analüüsimata on ka rakenduskulud ja asjaolu, kas eelnõu nii kiire jõustamine on üldse tehniliselt võimalik. Sotsiaalministeerium ja Rahandusministeerium ei toeta Keskerakonna fraktsiooni „Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Sama: Rahandusministeerium Merle Sumil-Laanemaa 6269 239 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel