Muudatusettepanekud sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise eelnõule 704 SE

Helmen Kütt Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] Meie 07.11.2022 nr 4.2-3/3679-1 Lossi plats 1a 15165, Tallinn Muudatusettepanekud sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise eelnõule 704 SE Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esimees 1. Palume täiendada eelnõu § 1 (sotsiaalhoolekande seaduse muutmine) uue punktiga 1, muutes järgnevate punktide numeratsiooni. Punkti 1 sõnastus on järgmine: „1) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustatud nõuded hooldusteenust vahetult osutavate töötajate arvule.“. 2. Palume muuta eelnõu § 1 praegust punkti 1 (muutunud numeratsiooni järgi punkt 2) ja sõnastada see järgmiselt: „2) seaduse 2. peatüki 2. jao 2. jaotist täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses: „§ 221. Väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse rahastamine (1) Kui kohaliku omavalitsuse üksus on välja selgitanud isiku vajaduse väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse järele, rahastatakse teenuskoha maksumust teenuse saaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ja isikult võetavast tasust. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul rahastab kohaliku omavalitsuse üksus käesoleva seaduse § 22 lõikes 3 nimetatud hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmisi kulusid: 1) tööjõukulud; 2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud; 3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud; 4) koolituse ja supervisiooni kulud. (3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulude tasumise piirmäära, mis tagab teenuse saajale teenuse kättesaadavuse, arvestades käesoleva seaduse § 22 lõike 6 alusel kehtestatud hooldusteenust vahetult osutavate töötajate arvu nõudeid. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tasub teenuse saaja teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ja muud teenuse osutamisega seotud kulud. (5) Kui teenuse saaja igakuine sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni 1,2-kordne suurus, katab kohaliku omavalitsuse üksus teenuse saaja tasutavatest kuludest isiku sissetuleku ja keskmise vanaduspensioni 1,2-kordse suuruse vahe. Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetuse töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses. (6) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse osutaja avalikustab teenuskoha maksumuse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumuse ühe teenusesaaja kohta.“. Selgitus: Muudatusettepanekute nr 1 ja 2 eesmärk on vähendada väljaspool kodu osutatava ööpäevaringse üldhooldusteenuse saajate omaosaluse kulusid, muuta kohaliku omavalitsuse tegevust paindlikumaks ja täpsustada teenuseosutajate kohustusi. Ettepanekutega tuuakse avaliku sektori kanda võetavate kulude hulka ka abihooldustöötajate kulud, lisaks varasemalt eelnõus olnud hooldustöötajate kuludele. Hooldustöötajad ja abihooldustöötajad on hooldusteenust vahetult osutavad töötajad (hoolduspersonal). Seoses hoolduspersonali kulude rahastamisega antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega nõuded hooldusteenust vahetult osutavate töötajate arvule. Selle saavutamiseks kavandatakse määruses anda üleminekuaeg. Teenuseosutajatele nõude kehtestamine aitab paremini tagada eelnõuga soovitud eesmärki - parandada ööpäevaringse üldhooldusteenuse kvaliteeti, tagada inimestele senisest isikukesksem hooldusteenus ja vähendada töötajate koormust. Nõuete kehtestamine töötajate arvule muudab mittevajalikuks senises eelnõus olnud sätte, et kohalik omavalitsus peab teenuse kulude tasumise piirmäära kehtestamisel arvestama hooldusteenust osutavate töötajate suhtarvu koefitsientidena 0,25 ja 0,33. Seonduvad täpsustused on tehtud ka järgnevas sättes – piirmäära kehtestamisel tuleb arvestada hooldusteenust vahetult osutavate töötajate arvule seatud nõudeid ja omavalitsuse kehtestatav piirmäär peab tagama inimesele teenuse kättesaadavuse. Lisaks muudetakse kohaliku omavalitsuse piirmäära kehtestamise kohustust – muudetud sõnastuse järgi kohalik omavalitsus võib, kuid ei pea tingimata kehtestama kulude tasumise piirmäära. Omavalitsus võib otsustada rahastada kõigi teenust saavate inimeste hooldusteenust vahetult osutavate töötajate tegelikke kulusid ilma vastavat piirmäära kehtestamata. Muudatusega lisatakse lõige 5, millega täiendavalt hüvitatakse madalama sissetulekuga teenuse saajatele teenuskoha maksumuse teenuse saaja tasutavatest kuludest tema sissetuleku ja keskmise vanaduspensioni 1,2-kordse suuruse vahe. Lõike 6 täienduse kohaselt peab teenuseosutaja avalikustama teenuskoha maksumuse ja hooldustöötajate ning abihooldustöötajate tegelike kulude maksumuse teenuse saaja kohta, mis võimaldavad omavalitsustel saada piirmäära kehtestamiseks vajalikku infot. Muudatusettepanekud lähtuvad osaliselt Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni ja Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja kohtumistelt. Varasemalt esitatud hooldustöötajate suhtarvu arvestamisel on osaliselt eeldatud, et aja jooksul osad abihooldustöötajad saavad kvalifikatsiooni ning töötavad hooldustöötajatena. Sellest tulenevalt on abihooldustöötajate kulu lisamise muudatusel suurem eelarve mõju esimestel aastatel ning väiksem mõju 2026. aastal. Kokkuvõttes muutub võrreldes varem esitatud eelnõuga rakendamise kulu järgmiselt: suureneb lisanduv kulu ööpäevaringsele üldhooldusteenusele (2023.a ligi 4,8 mln euro võrra, kuid 2026. a ligi 2,3 mln euro võrra) ning sellega koos väheneb samas suurusjärgus üldhooldusteenuse muudeks kuludeks (nt kodust elamist toetavate teenuste) lisanduv eelarve osa.  3 3. Palume täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 7, muutes järgnevate punktide numeratsiooni. Punkti 7 sõnastus on järgmine: „7) paragrahvi 156 lõiked 34–36 tunnistatakse kehtetuks;“. 4. Palume muuta eelnõu § 1 praegust punkti 7 (muutunud numeratsiooni järgi punkt 9) ja sõnastada see järgmiselt: „9) paragrahvi 156 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud kohaliku omavalitsuse üksustele eraldatavate ja kohaliku omavalitsuse üksuste vahel rahaliste vahendite jaotamise põhimõtted kehtestab riigieelarve seaduse alusel Vabariigi Valitsus määrusega.“. 5. Palume asendada eelnõu § 2 punktis 1 esitatud tulumaksuseaduse § 5 lõike 1 punktis 2 arv „11,96“ arvuga „12,06“. Selgitus: Muudatusettepanekute nr 3–5 kohaselt lõpetatakse asendus- ja järelhooldusteenuse ning matusetoetuse riigi poolne rahastamine toetusfondi kaudu. Nimetatud teenuseid ning toetust rahastatakse edaspidi tulubaasi ja tasandusfondi kaudu. Kohalikele omavalitsustele (KOV) jaotatava toetusfondi hulgas ette nähtud asendus- ja järelhoolduse ning matusetoetuse eelarve suureneb 2023. aastal kokku 25,3 mln eurole ning sama summa on riigieelarve strateegias ette nähtud ka 2024. aastaks. Asendus- ja järelhoolduse ning matusetoetuse vahendid suunatakse 2024. aastast kohalike omavalitsuste tulubaasi, jaotades summa läbi nende tulumaksu ja tasandusfondi laekumise suurendamise. Kohalike omavalitsuste tulumaksu määr suurendatakse 11,96%-lt 12,06%-le. Selle tulemusena laekub neile 2024. aastal 11 kuu eest tulumaksu rohkem 13,59 mln eurot. Kuna muudatus jõustub 1. jaanuarist teenitud tuludele, siis hakkab see mõjutama veebruarist laekuvat tulumaksu. Puudu jääva jaanuari laekumise ulatuses (1,3 mln eurot) suunatakse kõikidele KOV-dele vahendid esimesel aastal ühekordselt läbi tasandusfondi proportsionaalselt jaanuarikuu tulumaksu laekumistele. Selle raha jaotamisel ei arvestata omavalitsuse tulubaasi suurust või muid tegureid. Edaspidi ca 20% KOV-dest tasandusfondist toetust ei saa ning neile laekuks lisavahendid üksnes tulumaksu määra tõstmisest. Jaotuse tulumaksu ja tasandusfondi vahel määrab peaasjalikult Tallinna linna vajadus – et neile laekuks tulumaksust vähemalt sama summa kui oleks laekunud toetusest, sest nemad on suurim, kes tasandusfondist toetust ei saa. Ülejäänutele laekuks lisaraha nii tulumaksust kui ka tasandusfondist. Seejuures võimaldab tasandusfond arvestada erinevustega omavalitsuste vahel ning tasandada rahade jaotumist omavalitsuste lõikes. Toetusest ülejäänud summa ehk 10,42 mln eurot suunatakse püsivalt tasandusfondi. Üleandmisega seonduvalt muudetakse tasandusfondi valemit: matusetoetuse vahendite ulatuses suurendatakse tööealiste ja eakate parameetrite väärtusi (vastavalt toetuse jaotamisel seni kasutatud kaaludele) ning lisatakse asendushoolduse ja järelhoolduse parameeter (asendushooldusteenusel isikuid arvestatakse koefitsiendiga 1 ja järelhoolduse noori koefitsiendiga 0,5). Lisatud parameetrid võimaldavad tasandada võimalikku muutust, mis võib tuleneda riigipoolse rahastuse üleminekust toetusfondist tulubaasi ja tasandusfondi. Siiski saab tasandusfondis teenuse saajate arvuga arvestamine olema ajutine. Selle asemel on eesmärk asendada need üldise laste arvuga ja vajadusel mõne muu objektiivse taustteguriga, mille tulemusel kõikidele omavalitsustele arvestatakse võrdne vajadus, hoolimata nende tegelikult teenusele suunatavate laste arvust. Eesmärk on, et omavalitsuse tulubaas ei sõltuks sellest, kuidas ta oma teenuseid otsustab korraldada. Vastasel juhul piirab  4 see nende autonoomsust ja hakkab juhtima ja piirama valikuid. Laste arvuga asendamiseni on soov liikuda üleandmisest 4.a jooksul. Toetuse tulubaasi andmise tulemusena kujuneks 2024.a laekumine võrreldes 2022. aastaga väiksemaks kahel omavalitsusel – Tartu linnal (ca 700 tuhat eurot) ja Muhu vallal (ca 5 tuhat eurot). Tartu linna kõrge miinus on tingitud asendushooldusel olevate laste kõrgemast osakaalust võrreldes Tallinnaga. Kuna Tartu linn on liikumas tasandusfondi saajate hulgast välja, siis erinevalt teistest samasuguse kõrgema asendushooldusel laste osakaaluga KOV- dest, linna tasandusfondi korrektsioonid ei mõjuta. Ülemineku mõjude tasandamiseks nendel märgitud KOV-del võetakse kasutusele ajutine kompensatsioonimehhanism. Toetuse vähenemine kompenseeritakse selliselt, et esimesel aastal kaetakse vahe 85% ulatuses ning iga järgmise aastaga 15 protsendipunkti võrra vähem. Seega hajutataks mõju seitsmele aastale ning ühe aasta mõju on tulubaasi muu muutusega võrreldes märgitud KOV-de jaoks väike ning seda aitab lisaks kompensatsioonimehhanismile leevendada tulumaksu kasv ja teenusel olijate arvu eeldatav jätkuv vähenemine. Kompensatsioonimeetme esimene rakendamise aasta oleks 2024. Muudatus vastab Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja Rahandusministeeriumi taotletud strateegilisele suunale suurendada omavalitsuste finantsautonoomiat, kus KOV-de jooksvad põhitulud ei sõltuks keskvalitsuse sihtotstarbelistest ja teenusepõhistest eraldistest. Asendus- ja järelhooldusteenus on KOV rahastatav teenus alates 2018. aastast. Seaduse jõustumisel nähti ette, et toetusfondi põhiselt rahastamiselt liigutakse kohalike omavalitsuste kohanemisel uue ülesandega tulubaasi põhisele rahastamisele. See on kooskõlas põhimõttega, et sihtotstarbeliste toetuste mudelit on mõistlik kasutada teatud ajaperioodil riigilt uute ülesannete üleandmisel, et KOVe muutusega harjutada. Tulubaasi põhine rahastamine pakub võrreldes tänase süsteemiga mitmeid eeliseid. Eelkõige tagab see kohalikele omavalitsustele suurema paindlikkuse ning võimaldab kohalikel omavalitsustel sujuvamalt panustada varajasse märkamisse ja asendushooldust ennetavatesse meetmetesse. Samuti toetab see KOV-e perepõhise asendushoolduse arendamisel, mis on vajalik eelkõige laste heaolu seisukohalt. Samal ajal tagab rahastamise viimine kohalike omavalitsuste tulubaasi haavata sihtgrupi vajaduste katmiseks püsivalt kasvava finantseerimisallika. Kuigi toetusfondipõhise rahastamise puhul on eeliseks vahendite sihtotstarbelisus ning sellest tulenev sihtgrupi kaitse, on kohalike omavalitsuste omapanus asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamisel alates 2018. aastast pidevalt tõusnud, mis muuhulgas näitab kohalike omavalitsuste sihtgrupi huvide ja vajaduste mõistmise pidevat paranemist ning soovi panustada laste ja noorte heaolu tagamisse. Samuti näitab see, et teenuse rahastamise mahtu ei määra nende poolt mitte sihtotstarbelisus, vaid vajadus. 2021. aastal oli KOV-ide täiendav panus ca 800 000 eurot. 2021. aasta lõpus kasvas asendushooldusteenusel kokku 933 last, neist 787 asendus- ja perekodus ning 146 last hooldusperes. Järelhooldusteenusel viibis samal ajal 152 noort. Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks, korraldamiseks ja hooldusperede toetamiseks eraldatud vahenditest jäi 2021. aastal KOV-idel kasutamata ca 871 360 eurot. Jääke oli 42-l KOV-l, mis moodustas enamikel KOV-idel 0-10% eraldatud summast. Isikule matuse korraldamise kulude katmise toetamiseks ja kohaliku omavalitsuse üksuse poolt matuse korraldamise kulude katmiseks määrati riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksustele toetus alates 01.01.2018. Toetusest jaotatakse 21 protsenti proportsionaalselt 19– 64-aastaste isikute arvuga ning 79 protsenti 65-aastaste ja vanemate isikute arvuga, lahutades tulemusest kohaliku omavalitsuse üksusele jooksvale aastale eelnenud aastatel samaks  5 otstarbeks antud vahendite jäägi (sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lg 36). 2021. aasta lõpus oli matusetoetuse jääke 41 KOVil kokku summas 502 090 eurot. Seadus ei reguleeri täpsemalt matusetoetuse maksmise tingimusi, senine riiklik toetus on kandunud järk-järgult kohaliku omavalitsuse poolt makstavaks toetuseks omavalitsuse enda tingimustel. Kehtima jäävad sotsiaalhoolekande seaduse sätted (§ 1421 lg 1 p 8 ja § 144 lg 1 p 15) andmete kandmiseks sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse. Andmeregistrisse kantakse andmed matusekulude kandjale matusetoetuse maksmise ja KOV poolt korraldatud matuse kulude kohta. 2023. aasta lõpus KOV-idesse asendus- ja järelhooldusteenuse osutamiseks ning matusetoetuse maksmiseks toetusfondi kaudu eraldatud vahendite jääke ei tagastata ega arvestata ümber ning need jäävad riigieelarve seaduse § 52 alusel KOV üksuse eelarvesse järgnevatel aastatel samal otstarbel kasutamiseks. Rahandusministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumiga jätkavad jooksvat seiret kohalike omavalitsuste asendus- ja järelhooldusteenusel viibivate laste arvu ja kulude osas, et jälgida kuidas uus süsteem toimima hakkab. 6. Palume muuta ja sõnastada eelnõu § 3 tekst järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 8 ja 9 jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 8 kehtib kuni 2024. aasta 31. detsembrini. (3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2 ja 10 jõustuvad 2023. aasta 1. juulil. (4) Käesoleva seaduse § 1 punkt 7 ja § 2 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril.“. Selgitus: Muudatusettepanekuga nr 6 muudetakse seaduse jõustumissättes eelnõu punktide numeratsiooni, mis muudatusettepanekutega lisatavate sätete tõttu muutub. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Ketri Kupper 6269 193 [email protected]