Riigikantselei Teie 19.10.2022 nr 1-1/14-725,
[email protected] RIIGIKOGU/22-
1228/-2T/
Meie 07.11.2022 nr 1.2-3/3461-2
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning
ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse
eelnõu 725 SE kohta seisukoha esitamine
Sotsiaalministeerium toetab Eesti Keskerakonna fraktsiooni 18. oktoobril 2022. a algatatud
töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
(725 SE) eesmärki jätkata haigushüvitise maksmist ka 01. jaanuarist 2023. a praegu kehtiva
regulatsiooni kohaselt, kuid ei toeta eelnõu 725 SE esitatud kujul.
Tervise- ja tööminister esitas juba Vabariigi Valitsuse 27. septembri 2022. a istungile
põhimõtteliselt samasisulise töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste
muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõud erinevad peamiselt normitehnilise
ülesehituse poolest (tervise- ja tööministri poolt Vabariigi Valitsusele esitatud eelnõus jäetakse
töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusest välja sätted,
mis pööraksid alates 1.01.2023. a tagasi süsteemi, mis kehtis enne 1.01.2021. a. Eesti
Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõus on sätted alates 1.01.2023. a samas sõnastuses
uuesti sõnastatud, mis ajutiselt kehtivas redaktsioonis).
Samuti on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõul mõned puudused:
1) Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõu seletuskirja kohaselt peaks kulud
katma riigieelarvest (mitte Eesti Haigekassa eelarvest). Juhul kui kulud kaetaks
edaspidi riigieelarvest ja ajutine süsteem muudetakse püsivaks, siis tuleks ka
tervishoiuteenuste korraldamise seadusesse teha täiendus püsiva riigieelarvest
rahastamise kohta;
2) paragrahvi 2 punkti 2 viide on vale, peaks olema § 89 lõige 252 tunnistatakse kehtetuks;
3) muuta tuleks ka sotsiaalmaksuseaduse asjakohaseid sätteid – § 3 punkti 3 ja § 3
punkti 18.
Sisuliselt on nii tervise- ja tööministri kui ka Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud eelnõude
eesmärgid samad – jätkata haigushüvitise maksmist praegu kehtiva regulatsiooni kohaselt,
võimaldades inimestel juba esimeste haigussümptomite tekkimisel koju jääda ilma, et nad
peaksid kartma oma toimetuleku pärast ning vähendades seega ka teiste inimeste
nakkushaigustesse haigestumise riski.
Rahandusministeerium on 02. novembri 2022. a esitatud kirjas märkinud, et ei toeta
töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu
(725 SE). Rahandusministeerium on märkinud, et eelnõu seletuskirja kohaselt kaetakse
eelnõuga kaasnevad kulud riigieelarvest. Haiguspäevade hüvitamise rakendamise
pikendamiseks ei ole 2023. a riigieelarve seaduse eelnõus riigipoolset rahastamist ette nähtud,
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
st riigipoolne katteallikas tegevuse rahastamiseks puudub. Rahandusministeerium leiab, et
tähtajalise regulatsiooni muutmine tähtajatuks vajab põhjalikumat analüüsi ning
huvigruppidega põhjalikumat arutelu.
Eelnevast tulenevalt ja tutvudes ka Rahandusministeeriumi seisukohaga teeb
Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku toetada Eesti Keskerakonna fraktsiooni
algatatud eelnõu eesmärki jätkata haigushüvitise maksmist ka 01.jaanuarist 2023.a praegu
kehtiva regulatsiooni kohaselt, kuid ei toeta töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning
ravikindlustuse seaduse muutmise seadust esitatud kujul.
Sotsiaalministeerium on esitanud Vabariigi Valitsuse 27. septembri 2022. a istungile
samasisulise eelnõu, mille osas ei ole veel Vabariigi Valitsuse seisukohta kujundatud. Tervise-
ja tööministri esitatud eelnõu kohaselt kaetaks prognoositavad lisakulud haigekassa eelarvest
2023. a kuni 30 miljoni euro, 2024. ja 2025. a kuni 33 miljoni euro ning 2026. a kuni 35 miljoni
euro ulatuses.
Kokkuvõttes enne Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamist eelnõu 725 SE osas tuleks
kujundada seisukoht tervise- ja tööministri esitatud eelnõu osas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Peep Peterson
tervise- ja tööminister
Lii Pärg 626 9278
[email protected]