dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri üldkäskkiriAvalik

Sotsiaalministeeriumi osakondade põhimääruste kinnitamine

Sotsiaalministeerium · 6. november 2022
Viit
138
Registreeritud
6. november 2022
Dokumendi liik
Ministri üldkäskkiri
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-2 Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-2/2022
Vastutaja
Kantsleri vastutusvaldkond

Failid

  • 📎138 06.11.2022 Ministri üldkäskkiri.asice6419 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 06.11.2022 nr 138 Sotsiaalministeeriumi osakondade põhimääruste kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 47 lõike 2 ja Vabariigi Valitsuse 20.03.2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 18 lõike 1 alusel 1. Kinnitan järgmised Sotsiaalministeeriumi osakondade põhimäärused: 1) analüüsi ja statistika osakonna põhimäärus (lisa 1); 2) Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna põhimäärus (lisa 2); 3) finantsosakonna põhimäärus (lisa 3); 4) hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna põhimäärus (lisa 4); 5) kommunikatsiooniosakonna põhimäärus (lisa 5); 6) nutika arengu toetamise osakonna põhimäärus (lisa 6); 7) pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonna põhimäärus (lisa 7); 8) perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna põhimäärus (lisa 8); 9) personaliosakonna põhimäärus (lisa 9); 10) rahvatervise osakonna põhimäärus (lisa 10); 11) ravimiosakonna põhimäärus (lisa 11); 12) siseauditi osakonna põhimäärus (lisa 12); 13) tervisesüsteemi arendamise osakonna põhimäärus (lisa 13); 14) tööhõive osakonna põhimäärus (lisa 14); 15) töösuhete ja töökeskkonna osakonna põhimäärus (lisa15); 16) vaimse tervise osakonna põhimäärus (lisa 16); 17) võrdsuspoliitika ja toimetuleku osakonna põhimäärus (lisa 17); 18) õigusosakonna põhimäärus (lisa 18). 2. Tunnistan kehtetuks sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 23. detsembri 2021. a käskkirja nr 140 „Sotsiaalministeeriumi osakondade põhimääruste kinnitamine“. (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 06.11.2022 käskkirjaga nr 138 Lisa 1 Analüüsi ja statistika osakonna põhimäärus 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Analüüsi ja statistika osakond (edaspidi osakond) on Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ministeerium) struktuuriüksus, mis allub asekantslerile (innovatsioon). 1.2 Osakond juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister) õigusaktidest, kantsleri käskkirjadest, käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest. 1.3 Osakonna tegevus toimub kooskõlastatult ja koostöös ministeeriumi teiste struktuuriüksustega vastavalt ministeeriumi tööplaanile ning ministrilt, kantslerilt ja asekantslerilt saadud täiendavatele ülesannetele. 1.4 Osakond kasutab asjaajamises ministeeriumi elektroonilisi dokumendimalle. 2. OSAKONNA ÜLESANDED 2.1 Osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade töö-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust ja rakendatud või kavandatavate poliitikate mõjususest ning võrdlus teiste riikide olukorra ja rahvusvaheliste praktikatega. Osakond koordineerib valitsemisalas sotsiaalhoolekandealase statistika kogumist. 2.2 Osakond oma ülesannete täitmiseks: 2.2.1 juhib töö- ja sotsiaalvaldkonna info- ja analüüsipoliitikat ning osaleb tervisevaldkonna info- ja analüüsipoliitika kujundamisel rahvatervise alal; tervisevaldkonna info ja analüüsipoliitika juhtimise ning tervisestatistika kogumise koordineerimise ülesanded kuuluvad tervisesüsteemi arendamise osakonna pädevusse; 2.2.2 teeb Eesti töö- ja sotsiaalpoliitika ning rahvatervise alase poliitika kujundamiseks vajalikke analüüse (sh teaduslikel alustel ja eesmärkidel) ja prognoose, modelleerib sotsiaalmajanduslikke protsesse ning hindab poliitikameetmete ja õigusaktide eelnõude mõju; 2.2.3 hangib ja töötleb töö- ja sotsiaalvaldkonna ning rahvatervise arengut puudutavaid (sh rahvusvahelisi) statistilisi andmeid ja infot, koordineerib valitsemisalas sotsiaalhoolekandealase statistika kogumist, määratleb ja kujundab töö- ja sotsiaalvaldkonna ning rahvatervise alased indikaatorid, arendab nende hindamiseks vajalikke seiresüsteeme ning koostab asjakohased aruanded; 2.2.4 koostab analüüsile ja monitooringule toetudes regulaarseid valdkondlikke ülevaateid ning annab avalikkusele objektiivset infot töö- ja sotsiaalvaldkonna ning rahvatervise olukorrast ja arengutest; 2.2.5 osaleb töö- ja sotsiaalpoliitika ning rahvatervise alase poliitika aluste väljatöötamises, analüüsides rakendatud ja kavandatavate poliitikate, programmide, 2 toetuste ja teenuste mõju ja tõhusust ning tagades analüütilise info töö- ja sotsiaalvaldkonna ning rahvatervise alaste strateegiliste dokumentide koostamiseks; 2.2.6 teeb koostööd teiste riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonidega töö- ja sotsiaalvaldkonna ning rahvatervise alase statistika ja indikaatorite täiustamiseks ja parandamiseks, sh osaleb asjaomaste komisjonide, nõukogude ja töögruppide töös; 2.2.7 koordineerib ministeeriumi valitsemisalale vajalikku siseriiklikku ning rahvusvahelist teadus- ja arendustegevusealast koostööd, sh suhtleb uuringute ja analüüsidega seonduvalt Andmekaitse Inspektsiooniga, osaleb töö- ja sotsiaalvaldkonna ning ja rahvatervise alaste uuringute ja analüüside lähteülesannete koostamisel ja hangete alase info koondamisel metoodika ja teadus- ja arendustegevuse pädevusest tulenevalt; korraldab teadus- ja arendustegevuse (TA) erandi tingimustele vastavuse hindamisi ning viib läbi TA erandi alusel korraldatavaid konkursse Eesti Teadusinfosüsteemis. 2.2.8 osaleb sotsiaalvaldkonna registrite arendamises, pidades silmas analüütilisi vajadusi ja väljundeid, sh teeb ettepanekuid statistiliseks analüüsiks vajaliku andmekoosseisu ja arhitektuuri arendamiseks; 2.2.9 osaleb töö- ja sotsiaalvaldkonna statistiliste andmekogude ja infosüsteemide arendamisel, sh asjakohaste õiguslike regulatsioonide koostamisel; 2.2.10 osaleb rahvatervise alase tervisestatistika väljaarendamisel ning andmetöötluse põhimõtete ja nõuete väljatöötamisel; 2.2.11 arendab töö- ja sotsiaalpoliitika ning rahvatervise alase poliitika analüüsiks vajalikku kohalikku ja rahvusvahelist võrgustikku, edendades selleks koostööd teadlaste, uurimisasutuste ja analüüsiüksustega; 2.2.12 koordineerib ministeeriumi poliitikakujundamiseks vajalike uuringute, monitooringute ja analüüside kava koostamist ja koostab kava täitmise ülevaateid; 2.2.13 annab hinnangu uuringute, monitooringute ja analüüside hangete lähteülesannetele; 2.2.14 osaleb töö- ja sotsiaalvaldkonna ning rahvatervise valdkonna eelarve koostamise protsessis ning tagab selleks vajaliku analüütilise info; 2.2.15 osaleb struktuuritoetuste kasutamise seireks ja hindamiseks vajalike indikaatorite väljatöötamisel ning töö- ja sotsiaalvaldkonna ning rahvatervise alaste struktuuritoetuste kasutamisega seotud hindamistel; 2.2.16 annab seisukoha osakonnale kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide ja arengukavade eelnõude kohta; 2.2.17 osaleb Euroopa Liidu struktuurifondidest ja muudest välisprogrammidest rahastatavate programmide ja projektide elluviimisel osakonna põhiülesannete raames; 2.2.18 täidab teisi ministeeriumi juhtkonnalt saadud ja osakonna funktsioonidega seonduvaid ülesandeid, kuid ei tee järelevalvet poliitika rakendamise üle. 2.3 Osakonnal on õigus: 2.3.1 saada osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ministeeriumi juhtkonnalt, teistelt osakondadelt, ministeeriumi valitsemisala asutustelt ning avalik- õiguslikelt ja eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, mille suhtes ministeerium teostab asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi; 2.3.2 kaasata osakonna pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisse teiste osakondade ametnikke ja töötajaid; 3 2.3.3 teha koostööd ministeeriumi valitsemisala asutustega, teiste riigi- ja valitsusasutustega, kohaliku omavalitsuse üksuste ja asutustega ning ministeeriumi partneritega; 2.3.4 teha ettepanekuid oma tegevusvaldkonnas komisjonide ja töörühmade moodustamiseks; 2.3.5 õigusaktidega sätestatud korras omada ligipääsu ministeeriumi osakondade ja valitsemisala asutuste peetavatele andmekogudele ning kasutada seal olevat teavet osakonnale pandud ülesannete täitmiseks; 2.3.6 edastada oma pädevuse piires informatsiooni teistele asutustele ja isikutele, sealhulgas edastada Andmekaitse Inspektsioonile uuringute ja analüüside läbiviimiseks vajaminevaid dokumente; 2.3.7 teha ettepanekuid oma ülesannete täitmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks ja õigusaktide andmiseks; 2.3.8 korraldada valdkonnaga seotud hankeid; 2.3.9 saada osakonna ametnike ja töötajate ametialase taseme tõstmiseks täienduskoolitust; 2.3.10 saada osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke töövahendeid ning tehnilist ja infoabi. 2.4 Osakond on kohustatud: 2.4.1 täitma osakonnale pandud ülesanded tähtaegselt ja kvaliteetselt; 2.4.2 tagama seaduses sätestatud juhtudel ametialase informatsiooni konfidentsiaalsuse; 2.4.3 kasutama osakonna kasutusse antud vara sihipäraselt ja heaperemehelikult; 2.4.4 edastama ministeeriumi teistele struktuuriüksustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. 3. OSAKONNA KOOSSEIS JA JUHTIMINE 3.1 Osakonna koosseisu kuuluvad ameti- ja töökohad kehtestab kantsler, teavitades eelnevalt muudatusest ministrit. 3.2 Kantsler osakonnajuhataja ettepanekul: 3.2.1 nimetab ametisse ja vabastab ametist ametnikud; 3.2.2 sõlmib ja lõpetab töölepingud töötajatega. 3.3 Osakonna koosseisu kuuluvate ametnike teenistusülesanded ja töötajate tööülesanded määratakse kindlaks osakonnajuhataja poolt koostatud ja kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendites. 3.4 Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes allub asekantslerile. 3.5 Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. 3.6 Osakonnajuhataja teenistusülesanded määratakse kindlaks kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendis. 3.7 Osakonnajuhataja äraolekul, v.a puhkus, määrab talle vajadusel asendaja kantsler osakonnajuhataja ettepanekul. KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 06.11.2022 käskkirjaga nr 138 Lisa 2 Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna põhimäärus 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond (edaspidi osakond) on Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ministeerium) struktuuriüksus, mis allub kantslerile. 1.2 Osakond juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister) õigusaktidest, kantsleri käskkirjadest, käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest. 1.3 Osakonna tegevus toimub kooskõlastatult ja koostöös ministeeriumi teiste struktuuriüksustega vastavalt ministeeriumi tööplaanile ning ministrilt ja kantslerilt saadud täiendavatele ülesannetele. 1.4 Osakond kasutab asjaajamises ministeeriumi elektroonilisi dokumendimalle. 2. OSAKONNA ÜLESANDED 2.1 Osakonna põhiülesanne on korraldada ministeeriumi ja valitsemisala tegevust osalemisel Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös. 2.2 Osakond oma ülesannete täitmiseks: 2.2.1 korraldab ning koordineerib ministeeriumis ja tema valitsemisalas Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemist ning Eesti seisukohtade väljatöötamist Euroopa Liidu poliitikate, algatuste ja õigusaktide kohta ja nende edastamist Euroopa Liidu institutsioonidele; 2.2.2 kogub, analüüsib ja edastab Euroopa Liidu institutsioonidele informatsiooni ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvate Euroopa Liidu poliitikate kohta; 2.2.3 kindlustab otsustusprotsessi käsitleva informatsiooni jõudmise kõikide ministeeriumi valdkondadeni ja tagab neile vajaliku taustinformatsiooni; 2.2.4 korraldab koostöös kommunikatsiooniosakonna ning personaliosakonnaga Euroopa Liidu alast koolitust ministeeriumis ja tema valitsemisala asutustes; 2.2.5 koordineerib Eesti Vabariigi alalises esinduses Euroopa Liidu juures töötavate ministeeriumi valitsemisala erialanõunike tööd; 2.2.6 koordineerib ministeeriumi tegevust Eesti Euroopa Liidu eesistumiseks ettevalmistustes; 2.2.7 valmistab ette ja korraldab ministri, kantsleri ja asekantslerite osalemise Euroopa Liidu ning teistel rahvusvahelistel kohtumistel; 2.2.8 suunab ministeeriumi välissuhtlemist, lähtudes Eesti Vabariigi välispoliitikast ja ministeeriumi prioriteetidest ning hindab välissuhtlemise tulemuslikkust; 2.2.9 peab protokollilist kirjavahetust ja korraldab vajaduse korral protokollilisi protseduure seoses ministeeriumi valitsemisala puudutavate rahvusvaheliste kokkulepete ja konventsioonide ettevalmistamise, kooskõlastamise, allkirjastamise ja lõpetamisega ning jälgib rahvusvaheliste kokkulepetega võetud kohustuste täitmist; 2 2.2.10 arendab koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide, diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutustega ning ministeeriumi teiste välispartneritega; 2.2.11 korraldab välisvisiitidega seonduva infovahetuse diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ning teiste välispartneritega; 2.2.12 korraldab külaliste ja delegatsioonide vastuvõtte ning muid ministeeriumi üritusi (sh konverentse ja seminare), kaasates vajaduse korral teisi ministeeriumi osakondi ja asjasse puutuvaid osapooli; 2.2.13 nõustab EL otsustusprotsessi küsimustes ja rahvusvahelises koostöös ministeeriumi juhtkonda; 2.2.14 nõustab osakondi ürituste korraldamisel; 2.2.15 nõustab ministeeriumi ametnikke ja töötajaid diplomaatilise protokolli ja etiketi ning välissuhtluse küsimustes; 2.2.16 täidab teisi ministrilt ja kantslerilt saadud ning osakonna funktsioonidega seonduvaid ülesandeid. 2.3 Osakonnal on õigus: 2.3.1 saada osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja teavet ministeeriumi juhtkonnalt, teistelt osakondadelt, ministeeriumi valitsemisala asutustelt ning avalik-õiguslikelt ja eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, mille suhtes ministeerium teostab asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi; 2.3.2 kaasata osakonna pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisse teiste osakondade ametnikke ja töötajaid; 2.3.3 teha koostööd ministeeriumi valitsemisala asutustega, teiste riigi- ja valitsusasutustega, kohaliku omavalitsuse üksuste ja asutustega ning ministeeriumi partneritega; 2.3.4 teha ettepanekuid oma tegevusvaldkonnas komisjonide ja töörühmade moodustamiseks; 2.3.5 õigusaktidega sätestatud korras omada ligipääsu ministeeriumi osakondade ja valitsemisala asutuste peetavatele andmekogudele ning kasutada seal olevat teavet osakonnale pandud ülesannete täitmiseks; 2.3.6 edastada oma pädevuse piires informatsiooni teistele asutustele ja isikutele; 2.3.7 teha ettepanekuid oma ülesannete täitmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks või õigusaktide andmiseks; 2.3.8 korraldada valdkonnaga seotud hankeid; 2.3.9 saada osakonna ametnike ja töötajate ametialase taseme tõstmiseks täienduskoolitust; 2.3.10 saada osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke töövahendeid ning tehnilist ja infoabi. 2.4 Osakond on kohustatud: 2.4.1 täitma osakonnale pandud ülesandeid tähtaegselt ja kvaliteetselt; 2.4.2 tagama seaduses sätestatud juhtudel ametialase informatsiooni konfidentsiaalsuse; 2.4.3 kasutama osakonna kasutusse antud vara sihipäraselt ja heaperemehelikult; 2.4.4 edastama ministeeriumi teistele struktuuriüksustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. 3. OSAKONNA KOOSSEIS JA JUHTIMINE 3 3.1 Osakonna koosseisu kuuluvad ameti- ja töökohad kehtestab kantsler, teavitades eelnevalt muudatusest ministrit. 3.2 Kantsler osakonnajuhataja ettepanekul: 3.2.1 nimetab ametisse ja vabastab ametist ametnikud; 3.2.2 sõlmib ja lõpetab töölepingud töötajatega. 3.3 Osakonna koosseisu kuuluvate ametnike teenistusülesanded ja töötajate tööülesanded määratakse kindlaks osakonnajuhataja poolt koostatud ja kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendites. 3.4 Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes allub kantslerile. 3.5 Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. 3.6 Osakonnajuhataja teenistusülesanded määratakse kindlaks kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendis. 3.7 Osakonnajuhataja äraolekul, v.a puhkus, määrab talle vajadusel asendaja kantsler osakonnajuhataja ettepanekul. KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 06.11.2022 käskkirjaga nr 138 Lisa 3 Finantsosakonna põhimäärus 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Finantsosakond (edaspidi osakond) on Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ministeerium) struktuuriüksus, mis allub kantslerile. 1.2 Osakond juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister) õigusaktidest, kantsleri käskkirjadest, käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest. 1.3 Osakonna tegevus toimub kooskõlastatult ja koostöös ministeeriumi teiste struktuuriüksustega vastavalt ministeeriumi tööplaanile ning ministrilt ja kantslerilt saadud täiendavatele ülesannetele. 1.4 Osakond kasutab asjaajamises ministeeriumi elektroonilisi dokumendimalle. 2. OSAKONNA ÜLESANDED 2.1 Osakonna põhiülesanded on koordineerida valitsemisala ja ministeeriumi raamatupidamise korraldamist ning finantsjuhtimist, sealhulgas eelarve planeerimist, eelarve ja finantsarvestusega seotud juhendmaterjalide väljatöötamist, finantsaruannete koostamist ja eelarvevahendite täitmist ning seiret. 2.2 Osakond oma ülesannete täitmiseks: 2.2.1 koordineerib ja juhendab metoodiliselt ministeeriumi tööplaani koostamisel ressursivaadet, jälgib tööplaani eelarve täitmist ja korraldab selle üle aruandlust; 2.2.2 valmistab ette ministeeriumi valitsemisala eelarve eelnõu, korraldab selle muutmist, jälgib ja analüüsib selle täitmist, 2.2.3 korraldab valitsemisala riigieelarve liigendamist; 2.2.4 koostab taotlused vahendite eraldamiseks järgmise aasta eelarvesse, jooksva aasta lisaeelarvesse või Vabariigi Valitsuse reservist, 2.2.5 koordineerib ja nõustab valitsemisalas olevate riigiasutuste ametnikke ja töötajaid eelarve ja finantsarvestuse küsimustes ning töötab välja valdkonna töökorraldust reguleerivad juhendmaterjalid; 2.2.6 korraldab valitsemisala välisabi sildfinantseerimise taotlemist, kasutuse jälgimist ning aruandlust; 2.2.7 koordineerib ministeeriumi ja valitsemisala asutuste finants- ja juhtimisarvestust, finantskontrolli rakendamist ning aruannete koostamist; 2.2.8 koordineerib, koostab ja edastab Euroopa Liidu struktuuritoetustest rahastatavate projektide maksetaotlusi, väljamakseprognoose, ettemaksetaotlusi ning osaleb oma pädevuse piirides vahe- ja lõpparuannete koostamisel. Annab sisendi ja nõustab sisuosakondi muudest välisabist ja –lepingutest rahastatavate programmide ja projektide finantsaruannete koostamisel; 2 2.2.9 korraldab infovahetust ja edastab Riigi Tugiteenuste Keskusele ministeeriumi raamatupidamisarvestuseks vajalikud andmed ja dokumentatsiooni; 2.2.10 tagab rahaliste tehingutega seotud algdokumentatsiooni kättesaadavuse järelevalvet teostavatele organisatsioonidele ja volitatud esindajatele; 2.2.11 toetab põhiosakondi kontrolli teostamisel organisatsioonidele eraldatud vahendite kasutamisel; 2.2.12 tagab ministeeriumi ja valitsemisala asutuste esindatuse suhtlemisel Riigi Kinnisvara AS-i ning teiste varahalduse ja investeeringute tegemisega seotud ettevõtetega; 2.2.13 täidab teisi ministrilt ja kantslerilt saadud ning osakonna põhitegevusega seotud ülesandeid. 2.3 Osakonnal on õigus: 2.3.1 saada osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ministeeriumi juhtkonnalt, teistelt osakondadelt, ministeeriumi valitsemisala asutustelt ning avalik- õiguslikelt ja eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, mille suhtes ministeerium teostab asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi; 2.3.2 kaasata osakonna pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisse teiste osakondade ametnikke ja töötajaid; 2.3.3 teha koostööd ministeeriumi valitsemisala asutustega, teiste riigi- ja valitsusasutustega, kohaliku omavalitsuse üksuste ja asutustega ning ministeeriumi partneritega; 2.3.4 teha ettepanekuid oma tegevusvaldkonnas komisjonide ja töörühmade moodustamiseks; 2.3.5 õigusaktidega sätestatud korras omada ligipääsu ministeeriumi osakondade ja valitsemisala asutuste peetavatele andmekogudele ning kasutada seal olevat teavet osakonnale pandud ülesannete täitmiseks; 2.3.6 edastada oma pädevuse piires informatsiooni teistele asutustele ja isikutele; 2.3.7 teha ettepanekuid oma ülesannete täitmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks ja õigusaktide andmiseks; 2.3.8 saada osakonna ametnike ja töötajate ametialase taseme tõstmiseks täienduskoolitust; 2.3.9 saada osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke töövahendeid ning tehnilist ja infoabi. 2.4 Osakond on kohustatud: 2.4.1 täitma osakonnale pandud ülesanded tähtaegselt ja kvaliteetselt; 2.4.2 tagama seaduses sätestatud juhtudel ametialase informatsiooni konfidentsiaalsuse; 2.4.3 kasutama osakonna kasutusse antud vara sihipäraselt ja heaperemehelikult; 2.4.4 edastama ministeeriumi teistele struktuuriüksustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. 3 OSAKONNA KOOSSEIS JA JUHTIMINE 3.1 Osakonna koosseisu kuuluvad ameti- ja töökohad kehtestab kantsler, teavitades eelnevalt muudatusest ministrit. 3.2 Kantsler osakonnajuhataja ettepanekul: 3 3.2.1 nimetab ametisse ja vabastab ametist ametnikud; 3.2.2 sõlmib ja lõpetab töölepingud töötajatega. 3.3 Osakonna koosseisu kuuluvate ametnike teenistusülesanded ja töötajate tööülesanded määratakse kindlaks osakonnajuhataja poolt koostatud ja kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendites. 3.4 Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes allub kantslerile. 3.5 Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. 3.6 Osakonnajuhataja teenistusülesanded määratakse kindlaks kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendis. 3.7 Osakonnajuhataja äraolekul, välja arvatud puhkus, määrab talle vajaduse korral asendaja kantsler osakonnajuhataja ettepanekul. KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 06.11.2022 käskkirjaga nr 138 Lisa 4 Hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna põhimäärus 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakond (edaspidi osakond) on Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ministeerium) struktuuriüksus, mis allub asekantslerile (sotsiaal). 1.2 Osakond juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister) õigusaktidest, kantsleri käskkirjadest, käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest. 1.3 Osakonna tegevus toimub kooskõlastatult ja koostöös ministeeriumi teiste struktuuriüksustega vastavalt ministeeriumi tööplaanile ning ministrilt, kantslerilt ja asekantslerilt saadud täiendavatele ülesannetele. 1.4 Osakond kasutab asjaajamises ministeeriumi elektroonilisi dokumendimalle. 2. OSAKONNA ÜLESANDED 2.1 Osakonna põhiülesanne on kavandada ja koordineerida hoolekandepoliitikat ja sotsiaalset kaasatust edendavaid meetmeid. Osakonnal on juhtiv roll vananeva ühiskonnaga seotud väljakutsete lahendamisel, erivajadustega inimeste poliitika kujundamisel ning sotsiaalset kaasatust ja iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste, toetuste ja elukeskkonna arendamisel. 2.2 Osakond oma ülesannete täitmiseks: 2.2.1 töötab välja valdkonda puudutavad strateegilised suunad ja koostab selleks vajalikud strateegiadokumendid; 2.2.2 hindab ja annab aru valdkonnaga seotud strateegiadokumentides ja tööplaanis kavandatu elluviimisest; 2.2.3 töötab välja erivajadusega inimestele ja eakatele vajalikud hoolekandeteenused ning inimeste sotsiaalset kaasatust ja iseseisvat toimetulekut toetavad meetmed, sh koostab valdkonda puudutavad õigusaktide eelnõud või osaleb nende väljatöötamises ning rakendamise ettevalmistamises; 2.2.4 planeerib valdkonna arendamiseks ja toimepidevuseks vajaliku eelarve ning osaleb riigieelarve lisataotluste ettevalmistamises; 2.2.5 koordineerib valdkonna riiklike ja rahvusvaheliste programmide, projektide ja tegevuskavade elluviimist ning planeerib valdkonna arendamiseks vajalikke analüüse ja uuringuid; 2.2.6 osaleb rahvusvahelises koostöös, sh Euroopa Komisjoni sotsiaalkaitsekomitee töös; 2.2.7 täidab rahvusvahelise kaitse saajatega seotud koordineerivaid ülesandeid ja osaleb massilise sisserände korral PPA poolt käivitatava strateegilise staabi töös; 2 2.2.8 teeb valdkonna arendamisel ja rakendamisel koostööd Sotsiaalkindlusameti, kohalike omavalitsuste, strateegiliste partnerite, rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste seotud osapooltega; 2.2.9 teavitab huvigruppe valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning kaasab neid aruteludesse, osaleb dialoogis võimalike ootuste ja mõjude väljaselgitamisel; 2.2.10 nõustab valdkonnaga seotud küsimustes ministeeriumi juhtkonda ja osakondi; 2.2.11 täidab teisi ministrilt, kantslerilt ja asekantslerilt saadud ning osakonna põhitegevusega seotud ülesandeid. 2.3 Osakonnal on õigus: 2.3.1 saada osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ministeeriumi juhtkonnalt, teistelt osakondadelt, ministeeriumi valitsemisala asutustelt ning avalik- õiguslikelt ja eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, mille suhtes ministeerium teostab asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi; 2.3.2 kaasata osakonna pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisse teiste osakondade ametnikke ja töötajaid; 2.3.3 teha koostööd ministeeriumi valitsemisala asutustega, teiste riigi- ja valitsusasutustega, kohaliku omavalitsuse üksuste ja asutustega ning ministeeriumi partneritega; 2.3.4 teha ettepanekuid oma tegevusvaldkonnas komisjonide ja töörühmade moodustamiseks; 2.3.5 õigusaktidega sätestatud korras omada ligipääsu ministeeriumi osakondade ja valitsemisala asutuste peetavatele andmekogudele ning kasutada seal olevat teavet osakonnale pandud ülesannete täitmiseks; 2.3.6 edastada oma pädevuse piires informatsiooni teistele asutustele ja isikutele; 2.3.7 teha ettepanekuid oma ülesannete täitmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks ja õigusaktide andmiseks; 2.3.8 korraldada valdkonnaga seotud hankeid; 2.3.9 saada osakonna ametnike ja töötajate ametialase taseme tõstmiseks täienduskoolitust; 2.3.10 saada osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke töövahendeid ning tehnilist ja infoabi. 2.4 Osakond on kohustatud: 2.4.1 täitma osakonnale pandud ülesanded tähtaegselt ja kvaliteetselt; 2.4.2 tagama seaduses sätestatud juhtudel ametialase informatsiooni konfidentsiaalsuse; 2.4.3 kasutama osakonna kasutusse antud vara sihipäraselt ja heaperemehelikult; 2.4.4 edastama ministeeriumi teistele struktuuriüksustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. 3. OSAKONNA KOOSSEIS JA JUHTIMINE 3.1 Osakonna koosseisu kuuluvad ameti- ja töökohad kehtestab kantsler, teavitades eelnevalt muudatusest ministrit. 3.2 Kantsler osakonnajuhataja ettepanekul: 3.2.1 nimetab ametisse ja vabastab ametist ametnikud; 3.2.2 sõlmib ja lõpetab töölepingud töötajatega. 3 3.3 Osakonna koosseisu kuuluvate ametnike teenistusülesanded ja töötajate tööülesanded määratakse kindlaks osakonnajuhataja poolt koostatud ja kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendites. 3.4 Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes allub asekantslerile. 3.5 Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. 3.6 Osakonnajuhataja teenistusülesanded määratakse kindlaks kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendis. 3.7 Osakonnajuhataja äraolekul, v.a puhkus, määrab talle vajadusel asendaja asekantsler osakonnajuhataja ettepanekul. KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 06.11.2022 käskkirjaga nr 138 Lisa 5 Kommunikatsiooniosakonna põhimäärus 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Kommunikatsiooniosakond (edaspidi osakond) on Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ministeerium) struktuuriüksus, mis allub kantslerile. 1.2 Osakond juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister) õigusaktidest, kantsleri käskkirjadest, käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest. 1.3 Osakonna tegevus toimub kooskõlastatult ja koostöös ministeeriumi teiste struktuuriüksustega vastavalt ministeeriumi tööplaanile ning ministrilt ja kantslerilt saadud täiendavatele ülesannetele. 1.4 Osakond kasutab asjaajamises ministeeriumi elektroonilisi dokumendimalle. 2. OSAKONNA ÜLESANDED 2.1 Osakonna põhiülesanne on planeerida ja ellu viia ministeeriumi kommunikatsioonitegevusi eesmärgiga: 2.1.1 kindlustada avalikkuse ja sihtrühmade teadlikkus ministeeriumi vastutusalas toimuvast ja neid puudutavatest otsustest; 2.1.2 toetada kommunikatsioonitegevustega ministeeriumi ja valitsuse eesmärkide saavutamist; 2.1.3 algatada ja aidata kaasa sotsiaalsete partneritega dialoogi pidamisele ja tagada ministeeriumi sõnumite esindatus ühiskondlikus diskussioonis; 2.2 Osakond oma ülesannete täitmiseks: 2.2.1 korraldab ministeeriumi kommunikatsioonistrateegiate ja -põhimõtete väljatöötamist ning elluviimist lähtudes valitsuskommunikatsiooni põhimõtetest ja headest tavadest; 2.2.2 analüüsib ministeeriumi vastutusvaldkondi puudutavat inforuumi ja teeb vajadusel ettepanekuid kommunikatsioonitegevusteks; 2.2.3 nõustab ministeeriumi juhtkonda, ametnikke ja töötajaid välis- ja sisekommunikatsiooni küsimustes ning osaleb vajalike koolituste planeerimisel; 2.2.4 korraldab ministeeriumi kriisikommunikatsioonialaseid tegevusi ja vastutab kriisireguleerimisel kommunikatsiooni efektiivse toimimise eest; 2.2.5 korraldab ministeeriumi avalikkusele suunatud sõnumite koostamist ning nõustab ametnikke ja töötajaid avalike sõnavõttude ettevalmistamisel; 2.2.6 edastab sobivate kommunikatsioonikanalite vahendusel avalikkusele ministeeriumi ja selle valitsemisala tegevust puudutavat teavet; 2.2.7 koordineerib meediasuhtlust ja vastab koostöös teiste osakondadega ajakirjanike infopäringutele; 2 2.2.8 tagab ministeeriumi veebikanalite, sh välisveebi ja sotsiaalmeediakanalite, ajakohasuse, professionaalse halduse ja arendamise; 2.2.9 koordineerib teavituskampaaniate korraldamist, sh nõustab osakondi nende valdkondades kampaaniate planeerimisel ja osaleb nende elluviimisel; 2.2.10 tagab meediamonitooringu; 2.2.11 planeerib ja viib ellu sisekommunikatsiooni tegevusi; 2.2.12 osaleb oma pädevuste piires kaasamisprotsessis ning edendab kommunikatsioonialast koostööd partnerorganisatsioonidega; 2.2.13 korraldab vajadusel kommunikatsiooni- ja partneruuringuid; 2.2.14 koordineerib kommunikatsioonialast tegevust ministeeriumi, tema valitsemisala asutuste ja ministeeriumi valitseva mõju all olevate juriidiliste isikute vahel; 2.2.15 koordineerib kommunikatsioonialast koostööd teiste valitsusasutustega ning osaleb valitsuskommunikatsiooni töörühmades; 2.2.16 täidab teisi ministrilt ja kantslerilt saadud ning osakonna funktsioonidega seonduvaid ülesandeid. 2.3 Osakonnal on õigus: 2.3.1 saada osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ministeeriumi juhtkonnalt, teistelt osakondadelt, ministeeriumi valitsemisala asutustelt ning avalik- õiguslikelt ja eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, mille suhtes ministeerium teostab asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi; 2.3.2 kaasata osakonna pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisse teiste osakondade ametnikke ja töötajaid; 2.3.3 teha koostööd ministeeriumi valitsemisala asutustega, teiste riigi- ja valitsusasutustega, kohaliku omavalitsuse üksuste ja asutustega ning ministeeriumi partneritega; 2.3.4 teha ettepanekuid oma tegevusvaldkonnas komisjonide ja töörühmade moodustamiseks; 2.3.5 õigusaktidega sätestatud korras omada ligipääsu ministeeriumi osakondade ja valitsemisala asutuste peetavatele andmekogudele ning kasutada seal olevat teavet osakonnale pandud ülesannete täitmiseks; 2.3.6 edastada oma pädevuse piires informatsiooni teistele asutustele ja isikutele; 2.3.7 teha ettepanekuid oma ülesannete täitmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks ja õigusaktide andmiseks; 2.3.8 korraldada valdkonnaga seotud hankeid; 2.3.9 saada osakonna töötajate ametialase taseme tõstmiseks täienduskoolitust; 2.3.10 saada osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke töövahendeid ning tehnilist ja infoabi. 2.4 Osakond on kohustatud: 2.4.1 täitma osakonnale pandud ülesanded tähtaegselt ja kvaliteetselt; 2.4.2 tagama seaduses sätestatud juhtudel ametialase informatsiooni konfidentsiaalsuse; 2.4.3 kasutama osakonna kasutusse antud vara sihipäraselt ja heaperemehelikult; 2.4.4 edastama ministeeriumi teistele struktuuriüksustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. 3. OSAKONNA KOOSSEIS JA JUHTIMINE 3 3.1 Osakonna koosseisu kuuluvad töökohad kehtestab kantsler, teavitades eelnevalt muudatusest ministrit. 3.2 Töötajatega sõlmib ning lõpetab töölepingud kantsler osakonnajuhataja ettepanekul. 3.3 Osakonna koosseisu kuuluvate töötajate tööülesanded määratakse kindlaks osakonnajuhataja koostatud ja kantsleri kinnitatud ameti- või tööjuhendites. 3.4 Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja (kommunikatsioonijuht), kes allub kantslerile. 3.5 Osakonnajuhatajaga sõlmib ning lõpetab töölepingu kantsler. 3.6 Osakonnajuhataja tööülesanded määratakse kindlaks kantsleri kinnitatud ameti- või tööjuhendis. 3.7 Osakonnajuhataja äraolekul, v.a puhkus, määrab talle vajadusel asendaja kantsler osakonnajuhataja ettepanekul. KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 06.11.2022 käskkirjaga nr 138 Lisa 6 Nutika arengu toetamise osakonna põhimäärus 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Nutika arengu toetamise osakond (edaspidi osakond) on Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ministeerium) struktuuriüksus, mis allub asekantslerile (innovatsioon). 1.2 Osakond juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister) õigusaktidest, kantsleri käskkirjadest, käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest. 1.3 Osakonna tegevus toimub kooskõlastatult ja koostöös ministeeriumi teiste struktuuriüksustega vastavalt ministeeriumi tööplaanile ning ministrilt, kantslerilt ja asekantslerilt saadud täiendavatele ülesannetele. 1.4 Osakond kasutab asjaajamises ministeeriumi elektroonilisi dokumendimalle. 2. OSAKONNA ÜLESANDED 2.1 Osakonna põhiülesanne on toetada ministeeriumi valitsemisalaga seotud eesmärkide nutikat saavutamist. 2.2 Osakond oma ülesannete täitmiseks: 2.2.1 koordineerib ja juhendab metoodiliselt ministeeriumi valitsemisala strateegilist planeerimist ning strateegiate, programmide ja tööplaani koostamist, sh e-teenuste strateegilist planeerimist ning koostöös Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusega valitsemisala eesmärkidega seotud IT-valdkonna arenduste planeerimist; 2.2.2 korraldab koostöös ministeeriumi osakondade, valitsemisala asutuste ja teiste juriidiliste isikutega Euroopa Liidu, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ning muudest välisvahenditest rahastatavate tegevuste planeerimist, rakendamist ja teavitustegevust; 2.2.3 korraldab ja juhendab metoodiliselt ministeeriumi valitsemisala strateegiate, programmide, tööplaani ning Euroopa Liidu, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ja muudest välisvahenditest rahastatavate tegevuste seiret, hindamist ning aruandluse koostamist; 2.2.4 kontrollib ministeeriumile kooskõlastamiseks esitatud arengukavade eelnõude kooskõla valitsemisala strateegiatega ja annab nende kohta tagasisidet; 2.2.5 korraldab riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste nõukogu koosseisude kinnitamist ja asjakohaste aruannete koostamist; 2.2.6 nõustab ja koolitab Euroopa Liidu, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni ning muudest välisvahenditest rahastatavaid tegevusi rakendavaid asutusi toetuse andmise ja kasutamisega seotud küsimustes; 2 2.2.7 täidab Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismide raames programmioperaatori ülesandeid, sh tagab finantsmehhanismide rakendamiseks kehtestatud regulatsioonide järgimise, hangete ja taotlusvoorude läbiviimise; 2.2.8 täidab Euroopa Liidu vahenditest rahastatavates ministeeriumi valitsemisala programmide toetusskeemide õigusaktides nimetatud rakendusasutuse ülesandeid; 2.2.9 koordineerib valitsemisala digitaalvõimekuse arengut ja innovatsiooni ning toetab digilahenduste ning e-teenuste terviklikku planeerimist ja arendamist, sh algatab ning vajadusel juhib uuenduslikke ja nutikaid valdkonnaüleseid projekte, sh Euroopa Liidu piiriüleste e-teenuste arendamist; 2.2.10 edendab koostööd valitsemisala asutustega ning teiste riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonidega e-lahenduste kujundamiseks ja elluviimiseks, sealhulgas asjaomaste komisjonide, nõukogude ja töögruppide töös osalemine ning vajadusel juhtimine; 2.2.11 osaleb valdkondade e-lahenduste koostöövõime ja infovahetuse parandamises ning e-lahenduste kasutusmugavuse suurendamises; 2.2.12 suunab valitsemisala infosüsteemides ja riiklikes andmekogudes andmehalduse ja andmetel tugineva otsustuskultuuri parimate praktikate väljatöötamist ja rakendamist lähtudes infoühiskonna arendamise põhimõtetest ning lõppkasusaajate huvidest; 2.2.13 täidab teisi ministrilt ja kantslerilt saadud ning osakonna põhitegevusega seotud ülesandeid. 2.3 Osakonnal on õigus: 2.3.1 saada osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ministeeriumi juhtkonnalt, teistelt osakondadelt, ministeeriumi valitsemisala asutustelt ning avalik-õiguslikelt ja eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, mille suhtes ministeerium teostab asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi; 2.3.2 kaasata osakonna pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisse teiste osakondade ametnikke ja töötajaid; 2.3.3 teha koostööd ministeeriumi valitsemisala asutustega, teiste riigi- ja valitsusasutustega, kohaliku omavalitsuse üksuste ja asutustega ning ministeeriumi siseriiklike ja rahvusvaheliste partneritega; 2.3.4 teha ettepanekuid oma tegevusvaldkonnas komisjonide ja töörühmade moodustamiseks; 2.3.5 õigusaktidega sätestatud korras omada ligipääsu ministeeriumi osakondade ja valitsemisala asutuste peetavatele andmekogudele ning kasutada seal olevat teavet osakonnale pandud ülesannete täitmiseks; 2.3.6 edastada oma pädevuse piires informatsiooni teistele asutustele ja isikutele; 2.3.7 teha ettepanekuid oma ülesannete täitmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks ja õigusaktide andmiseks; 2.3.8 korraldada valdkonnaga seotud hankeid; 2.3.9 saada osakonna ametnike ja töötajate ametialase taseme tõstmiseks täienduskoolitust; 2.3.10 saada osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke töövahendeid ning tehnilist ja infoabi. 2.4 Osakond on kohustatud: 2.4.1 täitma osakonnale pandud ülesanded tähtaegselt ja kvaliteetselt; 2.4.2 tagama seaduses sätestatud juhtudel ametialase informatsiooni konfidentsiaalsuse; 3 2.4.3 kasutama osakonna kasutusse antud vara sihipäraselt ja heaperemehelikult; 2.4.4 edastama ministeeriumi teistele struktuuriüksustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. 3 OSAKONNA KOOSSEIS JA JUHTIMINE 3.1 Osakonna koosseisu kuuluvad ameti- ja töökohad kehtestab kantsler, teavitades eelnevalt muudatusest ministrit. 3.2 Kantsler osakonnajuhataja ettepanekul: 3.2.1 nimetab ametisse ja vabastab ametist ametnikud 3.2.2 sõlmib ja lõpetab töölepingud töötajatega. 3.3 Osakonna koosseisu kuuluvate ametnike teenistusülesanded ja töötajate tööülesanded määratakse kindlaks osakonnajuhataja poolt koostatud ja kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendites. 3.4 Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes allub asekantslerile. 3.5 Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. 3.6 Osakonnajuhataja teenistusülesanded määratakse kindlaks kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendis. 3.7 Osakonnajuhataja äraolekul, välja arvatud puhkus, määrab talle vajaduse korral asendaja kantsler osakonnajuhataja ettepanekul. KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 06.11.2022 käskkirjaga nr 138 Lisa 7 Pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonna põhimäärus 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakond (edaspidi osakond) on Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ministeerium) struktuuriüksus, mis allub asekantslerile (töö). 1.2 Osakond juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister) õigusaktidest, kantsleri käskkirjadest, käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest. 1.3 Osakonna tegevus toimub kooskõlastatult ja koostöös ministeeriumi teiste struktuuriüksustega vastavalt ministeeriumi tööplaanile ning ministrilt, kantslerilt ja asekantslerilt saadud täiendavatele ülesannetele. 1.4 Osakond kasutab asjaajamises ministeeriumi elektroonilisi dokumendimalle. 2. OSAKONNA ÜLESANDED 2.1 Osakonna põhiülesanne on kavandada ja koordineerida pensionipoliitikat ning piiriüleselt liikuvate isikute sotsiaalkindlustuspoliitikat ning korraldada nende elluviimist. Osakond koordineerib ka riigisisest sotsiaalkindlustust. Osakonnal on juhtiv roll pensionäridele adekvaatse sissetuleku tagamiseks jätkusuutliku pensionisüsteemi kujundamisel, piiriüleselt liikuvate isikute sotsiaalkindlustusõiguste kujundamisel ning jätkusuutliku riigisisese sotsiaalkindlustussüsteemi arendamisel. 2.2 Osakond oma ülesannete täitmiseks: 2.2.1 valmistab ette ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuspoliitika otsused, sh koostab neid valdkondi puudutavad õigusaktide eelnõud, osaleb nende väljatöötamises ja valmistab ette rakendamise ning osaleb Euroopa Liidu otsustusprotsessis; 2.2.2 juhib riikidevaheliste sotsiaalkindlustuslepingute läbirääkimisi; 2.2.3 töötab välja ja täiendab strateegiadokumente, sealhulgas valitsemisala arengukava ja riigi eelarvestrateegiat osas, mis puudutab pensionipoliitikat ja piiriülest ning riigisisest sotsiaalkindlustuse tervikvaadet; 2.2.4 hindab ja annab aru valdkonnaga seotud strateegiadokumentides kavandatu elluviimisest; 2.2.5 osaleb teiste seotud valdkondade arengu- ja tegevuskavade väljatöötamises ja ühtesobitamises; 2.2.6 teavitab huvigruppe pensionipoliitikat ja piiriülesest sotsiaalkindlustuspoliitikat puudutavatest algatustest ja otsustest ning kaasab neid aruteludesse, osaleb dialoogis võimalike ootuste ja mõjude väljaselgitamisel; 2 2.2.7 koordineerib pensionipoliitika aluste kavandamist ning rakendusmehhanismide väljatöötamist; 2.2.8 algatab ja koordineerib pensionipoliitika ja piiriülese ning riigisisese sotsiaalkindlustuspoliitika tervikvaate arendustegevusi, programme ja projekte; 2.2.9 jälgib pensionikindlustusskeemide seostatust, jätkusuutlikkust ning vastavust rahvusvaheliselt võetud kohustustele; 2.2.10 valmistab ette valdkonda puudutavaid juhendmaterjale ja standardeid; 2.2.11 teeb koostööd oma vastutusalas Sotsiaalkindlustusameti, Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassaga ning Rahandusministeeriumiga; 2.2.12 osaleb rahvusvahelises koostöös, sh rahvusvaheliste konventsioonidega ühinemisel; 2.2.13 korraldab sotsiaalkindlustusreformi valitsuskomisjoni tegevust; 2.2.14 koordineerib Euroopa Liidu organite kehtestatud sotsiaalkindlustust reguleerivate määruste ja direktiivide eelnõude suhtes Eesti positsioonide kujundamist ning vastuvõetud õigusaktide rakendamist; 2.2.15 nõustab sotsiaalkindlustusega seotud küsimustes; 2.2.16 annab seisukoha osakonnale kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide ja arengukavade eelnõude kohta; 2.2.17 täidab teisi ministrilt, kantslerilt ja asekantslerilt saadud ja osakonna funktsioonidega seonduvaid ülesandeid. 2.3 Osakonnal on õigus: 2.3.1 saada osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ministeeriumi juhtkonnalt, teistelt osakondadelt, ministeeriumi valitsemisala asutustelt ning avalik- õiguslikelt ja eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, mille suhtes ministeerium teostab asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi; 2.3.2 kaasata osakonna pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisse teiste osakondade ametnikke ja töötajaid; 2.3.3 teha koostööd ministeeriumi valitsemisala asutustega, teiste riigi- ja valitsusasutustega, kohaliku omavalitsuse üksuste ja asutustega ning ministeeriumi partneritega; 2.3.4 teha ettepanekuid oma tegevusvaldkonnas komisjonide ja töörühmade moodustamiseks; 2.3.5 õigusaktidega sätestatud korras omada ligipääsu ministeeriumi osakondade ja valitsemisala asutuste peetavatele andmekogudele ning kasutada seal olevat teavet osakonnale pandud ülesannete täitmiseks; 2.3.6 edastada oma pädevuse piires informatsiooni teistele asutustele ja isikutele; 2.3.7 teha ettepanekuid oma ülesannete täitmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks ja õigusaktide andmiseks; 2.3.8 korraldada valdkonnaga seotud hankeid; 2.3.9 saada osakonna ametnike ja töötajate ametialase taseme tõstmiseks täienduskoolitust; 2.3.10 saada osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke töövahendeid ning tehnilist ja infoabi. 2.4 Osakond on kohustatud: 2.4.1 täitma osakonnale pandud ülesanded tähtaegselt ja kvaliteetselt; 2.4.2 tagama seaduses sätestatud juhtudel ametialase informatsiooni konfidentsiaalsuse; 3 2.4.3 kasutama osakonna kasutusse antud vara sihipäraselt ja heaperemehelikult; 2.4.4 edastama ministeeriumi teistele struktuuriüksustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. 3. OSAKONNA KOOSSEIS JA JUHTIMINE 3.1 Osakonna koosseisu kuuluvad ameti- ja töökohad kehtestab kantsler, teavitades eelnevalt muudatusest ministrit. 3.2 Kantsler osakonnajuhataja ettepanekul: 3.2.1 nimetab ametisse ja vabastab ametist ametnikud; 3.2.2 sõlmib ja lõpetab töölepingud töötajatega. 3.3 Osakonna koosseisu kuuluvate ametnike teenistusülesanded ja töötajate tööülesanded määratakse kindlaks osakonnajuhataja poolt koostatud ja kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendites. 3.4 Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes allub asekantslerile. 3.5 Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. 3.6 Osakonnajuhataja teenistusülesanded määratakse kindlaks kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendis. 3.7 Osakonnajuhataja äraolekul, v.a puhkus, määrab talle vajadusel asendaja kantsler osakonnajuhataja ettepanekul. KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 06.11.2022 käskkirjaga nr 138 Lisa 8 Perede heaolu ja turvaliste suhete osakonna põhimäärus 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Perede heaolu ja turvaliste suhete osakond (edaspidi osakond) on Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ministeerium) struktuuriüksus, mis allub asekantslerile (sotsiaal). 1.2 Osakond juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister) õigusaktidest, kantsleri käskkirjadest, käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest. 1.3 Osakonna tegevus toimub kooskõlastatult ja koostöös ministeeriumi teiste struktuuriüksustega vastavalt ministeeriumi tööplaanile ning ministrilt, kantslerilt ja asekantslerilt saadud täiendavatele ülesannetele. 1.4 Osakond kasutab asjaajamises ministeeriumi elektroonilisi dokumendimalle. 2. OSAKONNA ÜLESANDED 2.1 Osakonna põhiülesanne on edendada lapse õigusi ning kavandada ja koordineerida laste- ja perepoliitikat ning meetmeid vägivallaohvrite toetamiseks. Osakonnal on juhtiv roll laste ja perede heaolu toetavate teenuste ja hüvitiste ning lastekaitse- ja ohvriabisüsteemi kujundamisel. 2.2 Osakond oma ülesannete täitmiseks: 2.2.1 töötab välja valdkonda puudutavad strateegilised suunad ja koostab selleks vajalikud strateegiadokumendid; 2.2.2 hindab ja annab aru valdkonnaga seotud strateegiadokumentides ja tööplaanis kavandatu elluviimisest; 2.2.3 töötab välja laste ja perede heaolu edendavaid ning ohvrite abistamiseks vajalikke meetmed, sh koostab valdkonda puudutavad õigusaktide eelnõud või osaleb nende väljatöötamises ning rakendamise ettevalmistamises; 2.2.4 planeerib valdkonna arendamiseks ja toimepidevuseks vajaliku eelarve ning osaleb riigieelarve lisataotluste ettevalmistamises; 2.2.5 koordineerib valdkonna riiklike ja rahvusvaheliste programmide, projektide ja tegevuskavade elluviimist ning planeerib valdkonna arendamiseks vajalikke analüüse ja uuringuid; 2.2.6 osaleb rahvusvahelises koostöös, sh Euroopa Nõukogu laste õiguste juhtivkomitee töös; 2.2.7 koordineerib laste õiguste konventsiooni ja selle lisaprotokollide ratifitseerimise ning aruannete koostamise protsessi; 2.2.8 teeb valdkonna arendamisel ja rakendamisel koostööd Sotsiaalkindlusameti, ennetusnõukogu, kohalike omavalitsuste, strateegiliste partnerite, rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste seotud osapooltega; 2 2.2.9 teavitab huvigruppe valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning kaasab neid aruteludesse, osaleb dialoogis võimalike ootuste ja mõjude väljaselgitamisel; 2.2.10 nõustab valdkonnaga seotud küsimustes ministeeriumi juhtkonda ja osakondi; 2.2.11 täidab teisi ministrilt, kantslerilt ja asekantslerilt saadud ning osakonna põhitegevusega seotud ülesandeid. 2.3 Osakonnal on õigus: 2.3.1 saada osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ministeeriumi juhtkonnalt, teistelt osakondadelt, ministeeriumi valitsemisala asutustelt ning avalik- õiguslikelt ja eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, mille suhtes ministeerium teostab asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi; 2.3.2 kaasata osakonna pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisse teiste osakondade ametnikke ja töötajaid; 2.3.3 teha koostööd ministeeriumi valitsemisala asutustega, teiste riigi- ja valitsusasutustega, kohaliku omavalitsuse üksuste ja asutustega ning ministeeriumi partneritega; 2.3.4 teha ettepanekuid oma tegevusvaldkonnas komisjonide ja töörühmade moodustamiseks; 2.3.5 õigusaktidega sätestatud korras omada ligipääsu ministeeriumi osakondade ja valitsemisala asutuste peetavatele andmekogudele ning kasutada seal olevat teavet osakonnale pandud ülesannete täitmiseks; 2.3.6 edastada oma pädevuse piires informatsiooni teistele asutustele ja isikutele; 2.3.7 teha ettepanekuid oma ülesannete täitmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks ja õigusaktide andmiseks; 2.3.8 korraldada valdkonnaga seotud hankeid; 2.3.9 saada osakonna ametnike ja töötajate ametialase taseme tõstmiseks täienduskoolitust; 2.3.10 saada osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke töövahendeid ning tehnilist ja infoabi. 2.4 Osakond on kohustatud: 2.4.1 täitma osakonnale pandud ülesanded tähtaegselt ja kvaliteetselt; 2.4.2 tagama seaduses sätestatud juhtudel ametialase informatsiooni konfidentsiaalsuse; 2.4.3 kasutama osakonna kasutusse antud vara sihipäraselt ja heaperemehelikult; 2.4.4 edastama ministeeriumi teistele struktuuriüksustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. 3. OSAKONNA KOOSSEIS JA JUHTIMINE 3.1 Osakonna koosseisu kuuluvad ameti- ja töökohad kehtestab kantsler, teavitades eelnevalt muudatusest ministrit. 3.2 Kantsler osakonnajuhataja ettepanekul: 3.2.1 nimetab ametisse ja vabastab ametist ametnikud; 3.2.2 sõlmib ja lõpetab töölepingud töötajatega. 3 3.3 Osakonna koosseisu kuuluvate ametnike teenistusülesanded ja töötajate tööülesanded määratakse kindlaks osakonnajuhataja poolt koostatud ja kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendites. 3.4 Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes allub asekantslerile. 3.5 Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. 3.6 Osakonnajuhataja teenistusülesanded määratakse kindlaks kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendis. 3.7 Osakonnajuhataja äraolekul, välja arvatud puhkus, määrab talle vajaduse korral asendaja kantsler osakonnajuhataja ettepanekul. KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 06.11.2022 käskkirjaga nr 138 Lisa 9 Personaliosakonna põhimäärus 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Personaliosakond (edaspidi osakond) on Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ministeerium) struktuuriüksus, mis allub kantslerile. 1.2 Osakond juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister) õigusaktidest, kantsleri käskkirjadest, käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest. 1.3 Osakonna tegevus toimub kooskõlastatult ja koostöös ministeeriumi teiste struktuuriüksustega vastavalt ministeeriumi tööplaanile ning ministrilt ja kantslerilt saadud täiendavatele ülesannetele. 1.4 Osakond kasutab asjaajamises ministeeriumi elektroonilisi dokumendimalle. 2. OSAKONNA ÜLESANDED 2.1 Osakonna põhiülesanne on kavandada ja rakendada ministeeriumi personalipoliitikat ning koordineerida ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste personalitööd. 2.2 Osakond oma ülesannete täitmiseks: 2.2.1 kujundab lähtudes ministeeriumi arengusuundadest ministeeriumi ja hallatavate riigiasutuste personali- ja palgapoliitikat, töötab välja vastavad siseaktid ning nõustab ametnikke ja töötajaid nende rakendamisel; 2.2.2 koostöös ministeeriumi juhtkonna ja osakondadega planeerib, värbab ja loob teenistujatele võimalusi tööalaseks arenguks, kujundab organisatsioonikultuuri lähtudes ministeeriumi väärtustest; 2.2.3 kujundab ministeeriumi koolituspõhimõtted ja koordineerib nende rakendamist, planeerib selleks vahendid, samuti koordineerib ministeeriumi praktikavõimalusi, 2.2.4 koordineerib valitsemisalaülese personaliaruandluse esitamist; 2.2.5 korraldab ministeeriumis töötervishoiu ja tööohutuse alast tegevust. 2.3 Osakonnal on õigus: 2.3.1 saada osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ministeeriumi juhtkonnalt, teistelt osakondadelt, ministeeriumi valitsemisala asutustelt ning avalik- õiguslikelt ja eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, mille suhtes ministeerium teostab asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi; 2.3.2 kaasata osakonna pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisse teiste osakondade ametnikke ja töötajaid; 2 2.3.3 teha koostööd ministeeriumi valitsemisala asutustega, teiste riigi- ja valitsusasutustega, kohaliku omavalitsuse üksuste ja asutustega ning ministeeriumi partneritega; 2.3.4 teha ettepanekuid oma tegevusvaldkonnas komisjonide ja töörühmade moodustamiseks; 2.3.5 õigusaktidega sätestatud korras omada ligipääsu ministeeriumi osakondade ja valitsemisala asutuste peetavatele andmekogudele ning kasutada seal olevat teavet osakonnale pandud ülesannete täitmiseks; 2.3.6 edastada oma pädevuse piires informatsiooni teistele asutustele ja isikutele; 2.3.7 teha ettepanekuid oma ülesannete täitmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks ja õigusaktide andmiseks; 2.3.8 korraldada valdkonnaga seotud hankeid; 2.3.9 saada osakonna töötajate ametialase taseme tõstmiseks täienduskoolitust; 2.3.10 saada osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke töövahendeid ning tehnilist ja infoabi. 2.4 Osakond on kohustatud: 2.4.1 täitma osakonnale pandud ülesanded tähtaegselt ja kvaliteetselt; 2.4.2 tagama seaduses sätestatud juhtudel ametialase informatsiooni konfidentsiaalsuse; 2.4.3 kasutama osakonna kasutusse antud vara sihipäraselt ja heaperemehelikult; 2.4.4 edastama ministeeriumi teistele struktuuriüksustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. 3. OSAKONNA KOOSSEIS JA JUHTIMINE 3.1 Osakonna koosseisu kuuluvad töökohad kehtestab kantsler, teavitades eelnevalt muudatusest ministrit. 3.2 Töötajatega sõlmib ning lõpetab töölepingud kantsler personalijuhi ettepanekul. 3.3 Osakonna koosseisu kuuluvate töötajate tööülesanded määratakse kindlaks personalijuhi poolt koostatud töölepingu lisaks olevates ametijuhendites. 3.4 Osakonna tööd juhib personalijuht, kes allub kantslerile. 3.5 Personalijuhiga sõlmib ning lõpetab töölepingu kantsler. 3.6 Personalijuhi tööülesanded määratakse kindlaks kantsleri poolt töölepingu lisaks olevas ametijuhendis. 3.7 Personalijuhi äraolekul, välja arvatud puhkus, määrab talle vajaduse korral asendaja kantsler personalijuhi ettepanekul. KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 06.11.2022 käskkirjaga nr 138 Lisa 10 Rahvatervise osakonna põhimäärus 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Rahvatervise osakond (edaspidi osakond) on Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ministeerium) struktuuriüksus, mis allub asekantslerile (tervis). 1.2 Osakond juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister) õigusaktidest, kantsleri käskkirjadest, käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest. 1.3 Osakonna tegevus toimub kooskõlastatult ja koostöös ministeeriumi teiste struktuuriüksustega vastavalt ministeeriumi tööplaanile ning ministrilt, kantslerilt ja asekantslerilt saadud täiendavatele ülesannetele. 1.4 Osakond kasutab asjaajamises ministeeriumi elektroonilisi dokumendimalle. 2. OSAKONNA ÜLESANDED 2.1 Osakonna põhiülesanne on tagada tervist säästev ja tervislik elukeskkond, edendada terviseteadlikkust ning ennetada haigusi ja nendega kaasnevat kahju. Osakonnal on juhtiv roll tervisepoliitika kujundajana keskkonnast tulenevate terviseriskide, sealhulgas joogivee ja kemikaaliohutuse, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje, laste tervise ning elanikkonna tervisekäitumise valdkonnas. 2.2 Osakond oma ülesannete täitmiseks: 2.2.1 valmistab ette ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse valdkonnapoliitilised otsused, sh koostab valdkonda puudutavad õigusaktide eelnõud, osaleb nende väljatöötamises ja valmistab ette rakendamise ning osaleb Euroopa Liidu otsustusprotsessis; 2.2.2 töötab välja ja täiendab strateegiadokumente, sh valitsemisala arengukava ja riigi eelarvestrateegiat osas, mis puudutab rahvatervisepoliitikat; 2.2.3 hindab ja annab aru valdkonnaga seotud strateegiadokumentides kavandatu elluviimisest; 2.2.4 osaleb teiste seotud valdkondade poliitikate ning arengu- ja tegevuskavade väljatöötamises ja nende ühtesobitamises; 2.2.5 teavitab huvigruppe valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning kaasab neid aruteludesse, osaleb dialoogis võimalike ootuste ja mõjude väljaselgitamisel; 2.2.6 algatab ja koordineerib rahvaterviseprogramme ja -projekte; 2.2.7 valmistab ette valdkonda puudutavaid juhendmaterjale; 2.2.8 teeb koostööd valitsemisala asutustega rahvatervisepoliitika kujundamisel ja elluviimisel; 2.2.9 korraldab seiret ja teeb analüüsi valdkonna arengu ja tegevuskavade tõhususe hindamiseks; 2.2.10 koordineerib epideemia hädaolukorra lahendamise plaani koostamist ja täitmist; 2.2.11 korraldab rahvatervisevaldkonna alaliste komisjonide tehnilist teenindamist; 2 2.2.12 on Norra finantsmehhanismi programmi „Rahvatervis“ operaatoriks; 2.2.13 osaleb rahvusvahelises koostöös; 2.2.14 annab seisukoha osakonnale kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide ja arengukavade eelnõude kohta; 2.2.15 nõustab rahvatervisepoliitikaga seotud küsimustes; 2.2.16 täidab teisi ministrilt, kantslerilt ja asekantslerilt saadud ning osakonna funktsioonidega seonduvaid ülesandeid. 2.3 Osakonnal on õigus: 2.3.1 saada osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ministeeriumi juhtkonnalt, teistelt osakondadelt, ministeeriumi valitsemisala asutustelt ning avalik- õiguslikelt ja eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, mille suhtes ministeerium teostab asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi; 2.3.2 kaasata osakonna pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisesse teiste osakondade ametnikke ja töötajaid; 2.3.3 teha koostööd ministeeriumi valitsemisala asutustega, teiste riigi- ja valitsusasutustega, kohaliku omavalitsuse üksuste ja asutustega ning ministeeriumi partneritega; 2.3.4 teha ettepanekuid oma tegevusvaldkonnas komisjonide ja töörühmade moodustamiseks; 2.3.5 õigusaktidega sätestatud korras omada ligipääsu ministeeriumi osakondade ja valitsemisala asutuste peetavatele andmekogudele ning kasutada seal olevat teavet osakonnale pandud ülesannete täitmiseks; 2.3.6 edastada oma pädevuse piires informatsiooni teistele asutustele ja isikutele; 2.3.7 teha ettepanekuid oma ülesannete täitmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks ja õigusaktide andmiseks; 2.3.8 korraldada valdkonnaga seotud hankeid; 2.3.9 saada osakonna ametnike ja töötajate ametialase taseme tõstmiseks täienduskoolitust; 2.3.10 saada osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke töövahendeid ning tehnilist ja infoabi. 2.4 Osakond on kohustatud: 2.4.1 täitma osakonnale pandud ülesanded tähtaegselt ja kvaliteetselt; 2.4.2 tagama seaduses sätestatud juhtudel ametialase informatsiooni konfidentsiaalsuse; 2.4.3 kasutama osakonna kasutusse antud vara sihipäraselt ja heaperemehelikult; 2.4.4 edastama ministeeriumi teistele struktuuriüksustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. 3. OSAKONNA KOOSSEIS JA JUHTIMINE 3.1 Osakonna koosseisu kuuluvad ameti- ja töökohad kehtestab kantsler, teavitades eelnevalt muudatusest ministrit. 3.2 Kantsler osakonnajuhataja ettepanekul: 3.2.1 nimetab ametisse ja vabastab ametist ametnikud; 3.2.2 sõlmib ja lõpetab töölepingud töötajatega. 3.3 Osakonna koosseisu kuuluvate ametnike teenistusülesanded ja töötajate tööülesanded 3 määratakse kindlaks osakonnajuhataja poolt koostatud ja kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendites. 3.4 Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes allub asekantslerile. 3.5 Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. 3.6 Osakonnajuhataja teenistusülesanded määratakse kindlaks kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendis. 3.7 Osakonnajuhataja äraolekul, v. a puhkus, määrab talle vajadusel asendaja kantsler osakonnajuhataja ettepanekul. KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 06.11.2022 käskkirjaga nr 138 Lisa 11 Ravimiosakonna põhimäärus 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Ravimiosakond (edaspidi osakond) on Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ministeerium) struktuuriüksus, mis allub asekantslerile (tervis). 1.2 Osakond juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister) õigusaktidest, kantsleri käskkirjadest, käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest. 1.3 Osakonna tegevus toimub kooskõlastatult ja koostöös ministeeriumi teiste struktuuriüksustega vastavalt ministeeriumi tööplaanile ning ministrilt, kantslerilt ja asekantslerilt saadud ülesannetele. 1.4 Osakond kasutab asjaajamises ministeeriumi elektroonilisi dokumendimalle. 2. OSAKONNA ÜLESANDED 2.1 Osakonna põhiülesanne on koordineerida ravimite, sealhulgas verepreparaatide, ja meditsiiniseadmete ning meditsiinikiirituse valdkonna arengut, et tagada ravimite, verepreparaatide ja meditsiiniseadmete kättesaadavus, kvaliteet ja ratsionaalne kasutamine Eestis ning et tagada meditsiinikiirituse kasutamisel patsiendiohutus ja meditsiinikiirituse protseduuride teostamise ühtlane kvaliteet. 2.2 Osakond oma ülesannete täitmiseks: 2.2.1 valmistab ette ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse valdkonnapoliitilised otsused, sh koostab valdkonda puudutavad õigusaktide eelnõud, osaleb nende väljatöötamises ja valmistab ette rakendamise ning osaleb Euroopa Liidu otsustusprotsessis; 2.2.2 töötab välja ja täiendab strateegiadokumente, sh valitsemisala arengukava ja riigi eelarvestrateegiat osas, mis puudutab valdkondlikku poliitikat; 2.2.3 hindab ja annab aru valdkonnaga seotud strateegiadokumentides kavandatu elluviimisest; 2.2.4 osaleb teiste seotud valdkondade poliitikate ning arengu- ja tegevuskavade väljatöötamises ja ühtesobitamises; 2.2.5 teavitab huvigruppe valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning kaasab neid aruteludesse, osaleb dialoogis võimalike ootuste ja mõjude väljaselgitamisel; 2.2.6 algatab ja koordineerib valdkondlikke projekte; 2.2.7 korraldab valdkondliku teabe kogumist ja analüüsimist; 2.2.8 osaleb valdkonna registrite väljatöötamises; 2.2.9 osaleb valdkonda puudutavate juhendmaterjalide väljatöötamises; 2.2.10 korraldab sooduskäibemaksumääraga hõlmatavate ravimite, rasestumisvastaste vahendite, sanitaar- ja hügieenitoodete ning puudega isiku isiklikuks tarbeks mõeldud meditsiiniseadmete ja abivahendite nimekirja uuendamist ja 2 ajakohastamist, sh valmistab ette ja menetleb valdkonna eest vastutava ministri määruse; 2.2.11 korraldab ravimite hinnapoliitikat, sh töötab välja juurdehindluse piirmäärad ravimite hulgi- ja jaemüügil, osaleb Eesti Haigekassa nõukogu ettepanekul ravimite piirhindu kehtestava valdkonna eest vastutava ministri määruse ettevalmistamises ja menetlemises; 2.2.12 korraldab Eesti Haigekassa ravimite loetelu ja meditsiiniseadmete loetelu kaasajastamist, sh osaleb Eesti Haigekassa nõukogu ettepanekul ravimite loetelu ja meditsiiniseadmete loetelu kehtestava valdkonna eest vastutava ministri määruse ettevalmistamises ja menetlemises; 2.2.13 osaleb Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu kaasajastamisel; 2.2.14 korraldab immunohematoloogiliste uuringute referentlabori teenuse osutamist, sh valmistab ette vastava lepingu sõlmimise verekeskusega ja analüüsib teenuse osutamist; 2.2.15 kujundab poliitikat verepreparaatide varude tagamiseks ja vabatahtliku doonorluse edendamiseks; 2.2.16 korraldab meditsiinikiirituse diagnostiliste referentsväärtuste kehtestamise ja ajakohastamise, sh menetleb valdkonna eest vastutava ministri määruse; 2.2.17 teeb koostööd valitsemisala asutustega valdkonna poliitika kujundamisel ja elluviimisel; 2.2.18 osaleb rahvusvahelises koostöös; 2.2.19 annab seisukoha osakonnale kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide ja arengukavade eelnõude kohta; 2.2.20 nõustab valdkonna poliitikaga seotud küsimustes; 2.2.21 täidab teisi ministrilt, kantslerilt ja asekantslerilt saadud ning osakonna funktsioonidega seonduvaid ülesandeid. 2.3 Osakonnal on õigus: 2.3.1 saada osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ministeeriumi juhtkonnalt, teistelt osakondadelt, ministeeriumi valitsemisala asutustelt ning avalik- õiguslikelt ja eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, mille suhtes ministeerium teostab asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi; 2.3.2 kaasata osakonna pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisse teiste osakondade ametnikke ja töötajaid; 2.3.3 teha koostööd ministeeriumi valitsemisala asutustega, teiste riigi- ja valitsusasutustega, kohaliku omavalitsuse üksuste ja asutustega ning ministeeriumi partneritega; 2.3.4 teha ettepanekuid oma tegevusvaldkonnas komisjonide ja töörühmade moodustamiseks; 2.3.5 õigusaktidega sätestatud korras omada ligipääsu ministeeriumi osakondade ja valitsemisala asutuste peetavatele andmekogudele ning kasutada seal olevat teavet osakonnale pandud ülesannete täitmiseks; 2.3.6 edastada oma pädevuse piires informatsiooni teistele asutustele ja isikutele; 2.3.7 teha ettepanekuid oma ülesannete täitmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks ja õigusaktide andmiseks; 2.3.8 saada osakonna ametnike ja töötajate ametialase taseme tõstmiseks täienduskoolitust; 2.3.9 saada osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke töövahendeid ning tehnilist ja infoabi. 3 2.4 Osakond on kohustatud: 2.4.1 täitma osakonnale pandud ülesanded tähtaegselt ja kvaliteetselt; 2.4.2 tagama seaduses sätestatud juhtudel ametialase informatsiooni konfidentsiaalsuse; 2.4.3 kasutama osakonna kasutusse antud vara sihipäraselt ja heaperemehelikult; 2.4.4 edastama ministeeriumi teistele struktuuriüksustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. 3. OSAKONNA KOOSSEIS JA JUHTIMINE 3.1 Osakonna koosseisu kuuluvad ameti- ja töökohad kehtestab kantsler, teavitades eelnevalt muudatusest ministrit. 3.2 Kantsler osakonnajuhataja ettepanekul: 3.2.1 nimetab ametisse ja vabastab ametist ametnikud; 3.2.2 sõlmib ja lõpetab töölepingud töötajatega. 3.3 Osakonna koosseisu kuuluvate ametnike teenistusülesanded ja töötajate tööülesanded määratakse kindlaks osakonnajuhataja poolt koostatud ja kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendites. 3.4 Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes allub asekantslerile. 3.5 Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. 3.6 Osakonnajuhataja teenistusülesanded määratakse kindlaks kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendis. 3.7 Osakonnajuhataja äraolekul, v.a puhkus, määrab talle vajadusel asendaja kantsler osakonnajuhataja ettepanekul. KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 06.11.2022 käskkirjaga nr 138 Lisa 12 Siseauditi osakonna põhimäärus 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Siseauditi osakond (edaspidi osakond) on Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ministeerium) struktuuriüksus, mis allub valdkonna eest vastutavale ministrile (edaspidi minister). 1.2 Osakond juhindub oma tegevuses õigusaktidest ja ministeeriumisisestest aktidest, muuhulgas ministeeriumi põhimäärusest, käesolevast põhimäärusest ning rahvusvahelistest kutsetegevuse raampõhimõtetest. 1.3 Osakonna tegevus toimub koostöös ministeeriumi teiste struktuuriüksustega vastavalt ministeeriumi tööplaanile ning valdkonna eest vastutavalt ministrilt saadud täiendavatele ülesannetele. 1.4 Osakond on funktsionaalselt sõltumatu ministeeriumi teistest struktuuriüksustest, ei osale auditeeritava juhtimisprotsessides, ega kontrolliprotseduuride väljatöötamises ja rakendamises. 1.5 Osakond on siseauditite objektide, ulatuse ja eesmärkide määramisel sõltumatu. Iga töö raames kinnitavad seda läbiviivad audiitorid oma sõltumatust, allkirjastades sõltumatuse deklaratsiooni. 1.6 Osakond kasutab asjaajamises ministeeriumi elektroonilisi dokumendimalle. 2. OSAKONNA ÜLESANDED 2.1 Osakonna põhiülesanded on: 2.1.1 siseaudiitori kutsetegevuse ülesannete täitmine ministeeriumis, ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ja hallatavates riigiasutustes, samuti teistes asutustes ja isikutes, kui selline kohustus tuleneb õigusaktidest või lepingutest; 2.1.2 tegevuse seaduslikkuse, sihipärasuse, säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe, samuti sisekontrollisüsteemide toimimise hindamine ning analüüsimine ministeeriumis ja valitsemisala asutustes. 2.2 Ülesannete täitmiseks osakond: 2.2.1 viib läbi siseauditeid ja nõuandvaid töid kooskõlas rahvusvaheliste kutsetegevuse raampõhimõtetega ning vajadusel viib läbi muid töid, sh kontrollitoiminguid, ülevaateid ja kaardistusi; 2.2.2 nõustab ministeeriumi ja valitsemisala asutuste juhte riskide hindamisel; 2.2.3 määratleb oma tegevuse prioriteedid ja kooskõlastab need kõrgema juhtorganiga; 2 2.2.4 analüüsib ja hindab ministeeriumis, ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ja hallatavates riigiasutustes tegevuse vastavust püstitatud eesmärkidele ja õigusaktidele, rakendatud juhtimis- ja kontrollimeetmeid, sh sisekontrollimeetmete piisavust, tõhusust ja mõjusust; 2.2.5 tagab soovituste rakendamise seire süsteemi toimimise, sh teeb järeltoiminguid veendumaks, et siseaudiitori või välisaudiitori aruandes väljatoodud puuduste kõrvaldamisega tegeletakse, tehtud soovitusi viiakse ellu õigeaegselt; 2.2.6 tagab valdkonna eest vastutavale ministrile õigeaegse ja objektiivse teabe kehtestatud nõuetest kõrvalekaldumiste ning ressursside kasutamise seaduslikkuse, säästlikkuse ja tõhususe kohta; 2.2.7 koostab ministeeriumi valitsemisala siseauditeerimise sise-eeskirja; 2.2.8 koostab muud siseaudiitori kutsetegevuse protseduurireeglid; 2.2.9 täidab muid ülesandeid, mis tulenevad siseauditialast tegevust reguleerivatest õigusaktidest või annab osakonnale valdkonna eest vastutav minister ning mis ei ohusta siseaudiitori kutsetegevuse sõltumatust ja objektiivsust; 2.2.10 koordineerib tegevusi teistega, kes ministeeriumi valitsemisalasiseselt ja –väliselt teostavad kindlustandvaid ja nõuandvaid töid, et tagada kohane kaetus ja viia töö dubleerimine miinimumi; 2.2.11 töötab välja osakonna põhiülesannete valdkonnas õigusaktide eelnõud ning osakonna ülesannete täitmiseks vajalike lepingute projektid, korraldab nende sõlmimist ja jälgib lepingutega võetud kohustuste täitmist. 2.3 Osakonnal on õigus: 2.3.1 määratleda sõltumatult töö objekt, töö ulatus ning valida eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetodid; 2.3.2 saada oma tööks vajalikke materjale, pääseda ligi tööülesannete täitmiseks vajalikule teabele, elektroonilistele infokanalitele, andmebaasidele ja varadele; 2.3.3 saada osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja teavet ministeeriumi juhtkonnalt, teistelt osakondadelt, ministeeriumi valitsemisala asutustelt ning avalik-õiguslikelt ja eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, mille suhtes ministeerium teostab asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi või kellega seob lepinguline suhe; 2.3.4 viibida auditeeritava ruumides ja territooriumil ning saada suulisi ja kirjalikke seletusi; 2.3.5 vajadusel kaasata vastavalt juhtkonna korraldustele või kokkulepetele tööde läbiviimisse vm tööülesannete täitmisse teiste struktuuriüksuste ametnikke ja töötajaid; 2.3.6 kaasata tööülesannete täitmisel eksperte eriteadmisi nõudvate teemade korral; 2.3.7 teha oma pädevuse piires koostööd ministeeriumi valitsemisala asutustega, teiste riigi- ja valitsusasutustega, kohaliku omavalitsuse üksuste ja asutustega ning ministeeriumi partneritega, välis- ja siseaudiitorite ning nende kutseühendustega; 2.3.8 teha ettepanekuid oma tegevusvaldkonnas komisjonide ja töörühmade moodustamiseks; 2.3.9 edastada oma pädevuse piires informatsiooni teistele asutustele ja isikutele; 2.3.10 teha ettepanekuid oma ülesannete täitmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks või õigusaktide andmiseks; 2.3.11 anda sisend valdkonnaga seotud hangetesse; 2.3.12 keelduda siseaudiitori sõltumatust kahjustavate ülesannete täitmisest; 2.3.13 saada osakonna ametnike eri-, kutse- või ametialase taseme tõstmiseks täienduskoolitust; 3 2.3.14 saada osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke töövahendeid, materjale, kirjandust ning tehnilist ja infoabi. 2.4 Osakond on kohustatud: 2.4.1 täitma temale pandud ülesandeid tähtaegselt ja kvaliteetselt; 2.4.2 hoiduma mistahes juhtimisvastutuse võtmisest; 2.4.3 tagama õigusaktides sätestatud juhtudel ametialase informatsiooni konfidentsiaalsuse; 2.4.4 kasutama osakonna valdusesse antud vara ja vahendeid sihipäraselt ja heaperemehelikult; 2.4.5 edastama ministeeriumi teistele struktuuriüksustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. 3. OSAKONNA KOOSSEIS JA JUHTIMINE 3.1 Osakonna koosseisu kuuluvad ametikohad kehtestab kantsler, teavitades eelnevalt muudatusest ministrit. 3.2 Ametnikud nimetab ametisse ja vabastab ametist minister osakonnajuhataja ettepanekul. 3.3 Osakonna koosseisu kuuluvate ametnike tegevuse eesmärk, teenistusülesanded, õigused, kohustus ja vastutus määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega ja ametniku ametijuhendiga. 3.4 Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja (siseauditi juht), kes allub ministrile. 3.5 Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister. 3.6 Osakonnajuhataja teenistusülesanded määratakse kindlaks ministri kinnitatud ametijuhendis. 3.7 Osakonnajuhataja äraolekul, v.a puhkus, määrab talle vajadusel asendaja minister osakonnajuhataja ettepanekul. KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 06.11.2022 käskkirjaga nr 138 Lisa 13 Tervisesüsteemi arendamise osakonna põhimäärus 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Tervisesüsteemi arendamise osakond (edaspidi osakond) on Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ministeerium) struktuuriüksus, mis allub asekantslerile (tervis). 1.2 Osakond juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister) õigusaktidest, kantsleri käskkirjadest, käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest. 1.3 Osakonna tegevus toimub kooskõlastatult ja koostöös ministeeriumi teiste struktuuriüksustega vastavalt ministeeriumi tööplaanile ning ministrilt, kantslerilt ja asekantslerilt saadud täiendavatele ülesannetele. 1.4 Osakond kasutab asjaajamises ministeeriumi elektroonilisi dokumendimalle. 2. OSAKONNA ÜLESANDED 2.1 Osakonna põhiülesanne on kavandada tervishoiupoliitikat ja korraldada selle elluviimist, et tagada tervishoiuteenuste kättesaadavus, kvaliteet ja ohutus ning elanike teadlikkus ja rahulolu tervishoiuteenustega ning luua eeldused tervisesüsteemi teadmistepõhisele arendamisele, koordineerida tervisestatistika kogumist ja tervisevaldkonnale tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust. 2.2 Osakond oma ülesannete täitmiseks: 2.2.1 valmistab ette ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse valdkonnapoliitilised otsused, sh koostab valdkonda puudutavad õigusaktide eelnõud, osaleb nende väljatöötamises ja valmistab ette rakendamise ning osaleb Euroopa Liidu otsustusprotsessis; 2.2.2 töötab välja ja täiendab strateegiadokumente, sh rahvastiku tervise arengukava, valitsemisala arengukava ja riigi eelarvestrateegiat osas, mis puudutab tervishoiupoliitikat ja tervisesüsteemi arendamist; 2.2.3 hindab ja annab aru valdkonnaga seotud strateegiadokumentides kavandatu elluviimisest tervisesüsteemi osas; 2.2.4 juhib tervisesüsteemi info- ja analüüsipoliitikat, teeb Eesti tervise- ja tervishoiupoliitika (sh ravimipoliitika) kujundamiseks vajalikke analüüse (sh teaduslikel alustel ja eesmärkidel) ja prognoose, määratleb probleeme, modelleerib sotsiaalmajanduslikke protsesse, osaleb tervisevaldkonna strateegiliste dokumentide ja õigusaktide eelnõude koostamises analüüsides rakendatud ning kavandatavate poliitikameetmete ja õigusaktide eelnõude mõju ja tõhusust; 2.2.5 hangib ja töötleb tervisesüsteemi arengut puudutavat (sh rahvusvahelist) informatsiooni, määratleb ja kujundab tervisesüsteemi indikaatorid, arendab nende hindamiseks vajalikke seiresüsteeme ning koostab asjakohased aruanded; 2 2.2.6 annab avalikkusele objektiivset infot rahvastiku tervise ja tervisesüsteemi olukorrast ja arengutest ning tervisesüsteemi tõhususest; 2.2.7 koordineerib tervisesüsteemile tarvilikku teadus-, arendus-, ja innovatsioonitegevust ning osaleb tervisevaldkonna teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse programmide ettevalmistamise ja läbiviimise protsessis; 2.2.8 osaleb teiste seotud valdkondade poliitikate ning arengu- ja tegevuskavade väljatöötamises ja ühtesobitamises; 2.2.9 teavitab huvigruppe valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning kaasab neid aruteludesse, osaleb dialoogis võimalike ootuste ja mõjude väljaselgitamisel; 2.2.10 algatab ja koordineerib tervishoiualaseid projekte; 2.2.11 valmistab ette valdkonda puudutavaid juhendmaterjale; 2.2.12 koordineerib valitsemisalas tervisestatistika kogumist; 2.2.13 osaleb tervise infosüsteemi, sh tervisevaldkonna registrite ja tervisestatistika infosüsteemi andmekoosseisude väljaarendamisel; 2.2.14 korraldab tervisevaldkonna uuringute ja analüüside hankeid ja kvaliteedikontrolli, (sh koostab lähteülesanded); 2.2.15 osaleb tervisevaldkonna eelarve koostamise protsessis ning tagab selleks vajaliku analüütilise info, sh tervishoiu ressursside vajaduse prognoosid; 2.2.16 osaleb struktuuritoetuste kasutamise seireks ja hindamiseks vajalike indikaatorite väljatöötamisel ning tervisevaldkonnas struktuuritoetuste kasutamisega seotud hindamistel; 2.2.17 analüüsib haiglavõrgu haiglate ja teiste ministeeriumi valitsemisalas olevate tervisevaldkonnas tegutsevate juriidiliste isikute finantstegevust ja majandusolukorda; 2.2.18 teeb koostööd valitsemisala asutustega tervishoiupoliitika kujundamisel, elluviimisel ja tervisesüsteemi arendamisel; 2.2.19 osaleb rahvusvahelises koostöös; 2.2.20 annab seisukoha osakonnale kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide ja arengukavade eelnõude kohta; 2.2.21 nõustab tervishoiupoliitikaga ja tervisesüsteemi arendamisega seotud küsimustes; 2.2.22 korraldab piiriülese tervishoiuteenuste riikliku kontaktpunkti tegevust; 2.2.23 korraldab ning koordineerib ministeeriumis ja tema valitsemisalas Eesti osalemist rahvusvahelistes organisatsioonides tervisevaldkonna küsimustes ning sellest tulenevaid tegevusi; 2.2.24 korraldab püsivalt tegutsevate tervisesüsteemi arendamisega seotud komisjonide tegevust; 2.2.25 koordineerib elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamist ja nõustab elutähtsate teenuste osutajaid, teostab ise või määrab oma allasutuse teostama järelevalvet elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise üle; 2.2.26 tagab tervishoiukorraldust reguleerivates õigusaktides hädaolukordadega seotud ajakohase reeglistiku vastavalt hädaolukorra seadusega kehtestatule, sh massilise mürgistuse kui tervishoiualase hädaolukorra lahendamise plaani koostamise ja osaleb tervishoiualase hädaolukorra lahendamisel lähtuvalt plaanist; 2.2.27 täidab teisi ministrilt, kantslerilt ja asekantslerilt saadud ning osakonna funktsioonidega seonduvaid ülesandeid, kuid ei tee järelevalvet poliitika rakendamise üle. 2.3 Osakonnal on õigus: 2.3.1 saada osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ministeeriumi 3 juhtkonnalt, teistelt osakondadelt, ministeeriumi valitsemisala asutustelt ning avalik- õiguslikelt ja eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, mille suhtes ministeerium teostab asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi; 2.3.2 kaasata osakonna pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisse teiste osakondade ametnikke ja töötajaid; 2.3.3 teha koostööd ministeeriumi valitsemisala asutustega, teiste riigi- ja valitsusasutustega, kohaliku omavalitsuse üksuste ja asutustega ning ministeeriumi partneritega; 2.3.4 teha ettepanekuid oma tegevusvaldkonnas komisjonide ja töörühmade moodustamiseks; 2.3.5 õigusaktidega sätestatud korras omada ligipääsu ministeeriumi osakondade ja valitsemisala asutuste peetavatele andmekogudele ning kasutada seal olevat teavet osakonnale pandud ülesannete täitmiseks; 2.3.6 edastada oma pädevuse piires informatsiooni teistele asutustele ja isikutele; 2.3.7 teha ettepanekuid oma ülesannete täitmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks ja õigusaktide andmiseks; 2.3.8 korraldada valdkonnaga seotud hankeid; 2.3.9 saada osakonna ametnike ja töötajate ametialase taseme tõstmiseks täienduskoolitust; 2.3.10 saada osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke töövahendeid ning tehnilist ja infoabi. 2.4 Osakond on kohustatud: 2.4.1 täitma osakonnale pandud ülesanded tähtaegselt ja kvaliteetselt; 2.4.2 tagama seaduses sätestatud juhtudel ametialase informatsiooni konfidentsiaalsuse; 2.4.3 kasutama osakonna kasutusse antud vara sihipäraselt ja heaperemehelikult; 2.4.4 edastama ministeeriumi teistele struktuuriüksustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. 3. OSAKONNA KOOSSEIS JA JUHTIMINE 3.1 Osakonna koosseisu kuuluvad ameti- ja töökohad kehtestab kantsler, teavitades eelnevalt muudatusest ministrit. 3.2 Kantsler osakonnajuhataja ettepanekul: 3.2.1 nimetab ametisse ja vabastab ametist ametnikud; 3.2.2 sõlmib ja lõpetab töölepingud töötajatega. 3.3 Osakonna koosseisu kuuluvate ametnike teenistusülesanded ja töötajate tööülesanded määratakse kindlaks osakonnajuhataja poolt koostatud ja kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendites. 3.4 Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes allub asekantslerile. 3.5 Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. 3.6 Osakonnajuhataja teenistusülesanded määratakse kindlaks kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendis. 4 3.7 Osakonnajuhataja äraolekul, v.a puhkus, määrab talle vajadusel asendaja kantsler osakonnajuhataja ettepanekul. KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 06.11.2022 käskkirjaga nr 138 Lisa 14 Tööhõive osakonna põhimäärus 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Tööhõive osakond (edaspidi osakond) on Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ministeerium) struktuuriüksus, mis allub asekantslerile (töö). 1.2 Osakond juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister) õigusaktidest, kantsleri käskkirjadest, käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest. 1.3 Osakonna tegevus toimub kooskõlastatult ja koostöös ministeeriumi teiste struktuuriüksustega vastavalt ministeeriumi tööplaanile ning ministrilt, kantslerilt ja asekantslerilt saadud täiendavatele ülesannetele. 1.4 Osakond kasutab asjaajamises ministeeriumi elektroonilisi dokumendimalle. 2. OSAKONNA ÜLESANDED 2.1 Osakonna põhiülesanne on kavandada tööturupoliitikat ja korraldada selle elluviimist, et tagada tööealise elanikkonna kõrge tööga hõivatus ning tarviliku tööjõu olemasolu tööandjatele. Osakonnal on juhtiv roll tööturuteenuste ja töövõimet toetavate meetmete, töötushüvitiste ja tööturutoetuste planeerimisel, eluviimisel, analüüsimisel ja kujundmaisel. 2.2 Osakond oma ülesannete täitmiseks: 2.2.1 valmistab ette ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse valdkonnapoliitilised otsused, sh koostab valdkonda puudutavad õigusaktide eelnõud, osaleb nende väljatöötamises ja valmistab ette rakendamise ning osaleb Euroopa Liidu otsustusprotsessis; 2.2.2 töötab välja ja täiendab strateegiadokumente, sh valitsemisala arengukava ja riigi eelarvestrateegiat osas, mis puudutab tööhõivepoliitikat; 2.2.3 hindab ja annab aru valdkonnaga seotud strateegiadokumentides kavandatu elluviimisest; 2.2.4 osaleb teiste seotud valdkondade poliitikate ning arengu- ja tegevuskavade väljatöötamises ja ühtesobitamises; 2.2.5 teavitab huvigruppe valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning kaasab neid aruteludesse, osaleb dialoogis võimalike ootuste ja mõjude väljaselgitamisel; 2.2.6 algatab ja koordineerib oma vastutusvaldkonnas tööhõivealaseid projekte; 2.2.7 teeb oma vastutusalas koostööd Eesti Töötukassaga; 2.2.8 osaleb rahvusvahelises koostöös; 2.2.9 annab seisukoha osakonnale kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide ja arengukavade eelnõude kohta; 2.2.10 annab vajadusel ekspertarvamuse projektitaotlustele tööhõivepoliitika valdkonnas; 2.2.11 nõustab tööhõivepoliitikaga seotud küsimustes; 2 2.2.12 täidab teisi ministrilt, kantslerilt ja asekantslerilt saadud ning osakonna funktsioonidega seonduvaid ülesandeid. 2.3 Osakonnal on õigus: 2.3.1 saada osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja sisendit ministeeriumi juhtkonnalt, teistelt osakondadelt, ministeeriumi valitsemisala asutustelt ning avalik-õiguslikelt ja eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, mille suhtes ministeerium teostab asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi; 2.3.2 kaasata osakonna pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisse teiste osakondade ametnikke ja töötajaid; 2.3.3 teha koostööd ministeeriumi valitsemisala asutustega, teiste riigi- ja valitsusasutustega, kohaliku omavalitsuse üksuste ja asutustega ning ministeeriumi partneritega; 2.3.4 teha ettepanekuid oma tegevusvaldkonnas komisjonide ja töörühmade moodustamiseks; 2.3.5 õigusaktidega sätestatud korras omada ligipääsu ministeeriumi osakondade ja valitsemisala asutuste peetavatele andmekogudele ning kasutada seal olevat teavet osakonnale pandud ülesannete täitmiseks; 2.3.6 edastada oma pädevuse piires informatsiooni teistele asutustele ja isikutele; 2.3.7 teha ettepanekuid oma ülesannete täitmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks ja õigusaktide andmiseks; 2.3.8 korraldada valdkonnaga seotud hankeid; 2.3.9 saada osakonna ametnike ja töötajate ametialase taseme tõstmiseks täienduskoolitust; 2.3.10 saada osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke töövahendeid ning tehnilist ja infoabi. 2.4 Osakond on kohustatud: 2.4.1 täitma osakonnale pandud ülesanded tähtaegselt ja kvaliteetselt; 2.4.2 tagama seaduses sätestatud juhtudel ametialase informatsiooni konfidentsiaalsuse; 2.4.3 kasutama osakonna kasutusse antud vara sihipäraselt ja heaperemehelikult; 2.4.4 edastama ministeeriumi teistele struktuuriüksustele nende ülesannete täitmiseks vajaliku teavet ja sisendit. 3. OSAKONNA KOOSSEIS JA JUHTIMINE 3.1 Osakonna koosseisu kuuluvad ameti- ja töökohad kehtestab kantsler, teavitades eelnevalt muudatusest ministrit. 3.2 Kantsler osakonnajuhataja ettepanekul: 3.2.1 nimetab ametisse ja vabastab ametist ametnikud; 3.2.2 sõlmib ja lõpetab töölepingud töötajatega. 3.3 Osakonna koosseisu kuuluvate ametnike teenistusülesanded ja töötajate tööülesanded määratakse kindlaks osakonnajuhataja poolt koostatud ja kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendites. 3.4 Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes allub asekantslerile. 3 3.5 Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. 3.6 Osakonnajuhataja teenistusülesanded määratakse kindlaks kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendis. 3.7 Osakonnajuhataja äraolekul, v.a puhkus, määrab talle vajadusel asendaja kantsler osakonnajuhataja ettepanekul. KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 06.11.2022 käskkirjaga nr 138 Lisa 15 Töösuhete ja töökeskkonna osakonna põhimäärus 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Töösuhete ja töökeskkonna osakond (edaspidi osakond) on Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ministeerium) struktuuriüksus, mis allub asekantslerile (töö). 1.2 Osakond juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister) õigusaktidest, kantsleri käskkirjadest, käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest. 1.3 Osakonna tegevus toimub kooskõlastatult ja koostöös ministeeriumi teiste struktuuriüksustega vastavalt ministeeriumi tööplaanile ning ministrilt, kantslerilt ja asekantslerilt saadud täiendavatele ülesannetele. 1.4 Osakond kasutab asjaajamises ministeeriumi elektroonilisi dokumendimalle. 2. OSAKONNA ÜLESANDED 2.1 Osakonna põhiülesanne on teadmistepõhise tööpoliitika kujundamine, arendamine ja poliitika elluviimise korraldamine, et aidata kaasa tööelu kvaliteedi parenemisele. Osakonnal on juhtiv roll töösuhete, sealhulgas individuaalsete ja kollektiivsete töötingimuste ning ohutu ja tervisliku töökeskkonna arendamisel. 2.2 Osakond oma ülesannete täitmiseks: 2.2.1 valmistab ette ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse valdkonnapoliitilised otsused, sh koostab valdkonda puudutavad õigusaktide eelnõud, osaleb nende väljatöötamises ja valmistab ette rakendamise ning osaleb Euroopa Liidu otsustusprotsessis; 2.2.2 töötab välja ja täiendab strateegiadokumente, sealhulgas valitsemisala arengukava ja riigi eelarvestrateegiat osas, mis puudutab tööpoliitikat; 2.2.3 hindab ja annab aru valdkonnaga seotud strateegiadokumentides kavandatu elluviimisest; 2.2.4 osaleb teiste seotud valdkondade, sealhulgas tööturu, sotsiaalhoolekande ja tervishoiu arengu- ja tegevuskavade väljatöötamises ja ühtesobitamises; 2.2.5 teavitab huvigruppe valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning kaasab neid aruteludesse, osaleb dialoogis võimalike ootuste ja mõjude väljaselgitamisel; 2.2.6 koordineerib tööpoliitika aluste kavandamist ning rakendusmehhanismide väljatöötamist; 2.2.7 algatab ja koordineerib töösuhete ja töökeskkonna arendustegevusi, programme ja projekte; 2 2.2.8 valmistab ette valdkonda puudutavaid juhendmaterjale ja standardeid; 2.2.9 teeb koostööd oma vastutusalas Tööinspektsiooni ja Riikliku Lepitaja Kantseleiga; 2.2.10 osaleb rahvusvahelises koostöös, sh rahvusvaheliste konventsioonidega ühinemisel; 2.2.11 korraldab Eesti ILO Nõukogu tegevust; 2.2.12 koordineerib Euroopa Liidu organite kehtestatud tööpoliitikat reguleerivate määruste ja direktiivide eelnõude suhtes Eesti positsioonide kujundamist ning vastuvõetud õigusaktide rakendamist; 2.2.13 nõustab töösuhete ja töökeskkonnaga seotud küsimustes; 2.2.14 annab seisukoha osakonnale kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide ja arengukavade eelnõude kohta; 2.2.15 täidab teisi ministrilt, kantslerilt ja asekantslerilt saadud ja osakonna funktsioonidega seonduvaid ülesandeid. 2.3 Osakonnal on õigus: 2.3.1 saada osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ministeeriumi juhtkonnalt, teistelt osakondadelt, ministeeriumi valitsemisala asutustelt ning avalik- õiguslikelt ja eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, mille suhtes ministeerium teostab asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi; 2.3.2 kaasata osakonna pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisse teiste osakondade ametnikke ja töötajaid; 2.3.3 teha koostööd ministeeriumi valitsemisala asutustega, teiste riigi- ja valitsusasutustega, kohaliku omavalitsuse üksuste ja asutustega ning ministeeriumi partneritega; 2.3.4 teha ettepanekuid oma tegevusvaldkonnas komisjonide ja töörühmade moodustamiseks; 2.3.5 õigusaktidega sätestatud korras omada ligipääsu ministeeriumi osakondade ja valitsemisala asutuste peetavatele andmekogudele ning kasutada seal olevat teavet osakonnale pandud ülesannete täitmiseks; 2.3.6 edastada oma pädevuse piires informatsiooni teistele asutustele ja isikutele; 2.3.7 teha ettepanekuid oma ülesannete täitmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks ja õigusaktide andmiseks; 2.3.8 korraldada valdkonnaga seotud hankeid; 2.3.9 saada osakonna ametnike ja töötajate ametialase taseme tõstmiseks täienduskoolitust; 2.3.10 saada osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke töövahendeid ning tehnilist ja infoabi. 2.4 Osakond on kohustatud: 2.4.1 täitma osakonnale pandud ülesanded tähtaegselt ja kvaliteetselt; 2.4.2 tagama seaduses sätestatud juhtudel ametialase informatsiooni konfidentsiaalsuse; 2.4.3 kasutama osakonna kasutusse antud vara sihipäraselt ja heaperemehelikult; 2.4.4 edastama ministeeriumi teistele struktuuriüksustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. 3. OSAKONNA KOOSSEIS JA JUHTIMINE 3 3.1 Osakonna koosseisu kuuluvad ameti- ja töökohad kehtestab kantsler, teavitades eelnevalt muudatusest ministrit. 3.2 Kantsler osakonnajuhataja ettepanekul: 3.2.1 nimetab ametisse ja vabastab ametist ametnikud; 3.2.2 sõlmib ja lõpetab töölepingud töötajatega. 3.3 Osakonna koosseisu kuuluvate ametnike teenistusülesanded ja töötajate tööülesanded määratakse kindlaks osakonnajuhataja poolt koostatud ja kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendites. 3.4 Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes allub asekantslerile. 3.5 Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. 3.6 Osakonnajuhataja teenistusülesanded määratakse kindlaks kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendis. 3.7 Osakonnajuhataja äraolekul, v.a puhkus, määrab talle vajadusel asendaja kantsler osakonnajuhataja ettepanekul. KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 06.11.2022 käskkirjaga nr 138 Lisa 16 Vaimse tervise osakonna põhimäärus 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Vaimse tervise osakond (edaspidi osakond) on Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ministeerium) struktuuriüksus, mis allub asekantslerile (tervis). 1.2 Osakond juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister) õigusaktidest, kantsleri käskkirjadest, käesolevast põhimäärusest, rahvusvahelistest kutsetegevuse raampõhimõtetest ja teistest õigusaktidest. 1.3 Osakonna tegevus toimub koostöös ministeeriumi teiste struktuuriüksustega vastavalt ministeeriumi tööplaanile ning valdkonna eest vastutavalt ministrilt, kantslerilt ja asekantslerilt saadud täiendavatele ülesannetele. 1.4 Osakond kasutab asjaajamises ministeeriumi elektroonilisi dokumendimalle. 2. OSAKONNA ÜLESANDED 2.1 Osakonna põhiülesanne on kavandada vaimse tervise poliitikat ja korraldada selle elluviimist ning koordineerida valdkonna arenguks tarvilikku teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevust, et edendada ühiskonna teadlikkust vaimsest tervisest ja selle olulisusest ühiskonnas heaolu loomisel, hoida elanike vaimset tervist, luua eeldused psüühika- ja käitumishäirete ennetamiseks, varaseks märkamiseks ja tulemuslikuks raviks ning parandada järjepidevalt selleks vajalike teenuste kättesaadavust, kvaliteeti ja ohutust, ning aidata kaasa elukeskkonna kujundamisele, mis toetab elanike vaimset tervist ja heaolu. 2.2 Ülesannete täitmiseks osakond: 2.2.1 valmistab ette ministeeriumi ja Vabariigi Valitsuse valdkonnapoliitilised otsused, sh koostab valdkonda puudutavad õigusaktide eelnõud, osaleb nende väljatöötamises ja valmistab ette rakendamise; 2.2.2 töötab välja ja täiendab strateegiadokumente, sh rahvastiku tervise arengukava, valitsemisala arengukava ja riigi eelarvestrateegiat osas, mis puudutab vaimse tervise poliitikat ja vaimset tervist toetavate teenuste süsteemi arendamist; 2.2.3 juhib vaimse tervise valdkonna info- ja analüüsipoliitikat, korraldab vaimse tervise poliitika kujundamiseks vajalikke analüüse (sh teaduslikel alustel ja eesmärkidel) ja prognoose, määratleb probleeme, korraldab valdkonna uuringute ja analüüside hankeid ja kvaliteedikontrolli (sh koostab lähteülesanded); 2.2.4 nõustab ja toetab teisi osakondi poliitika kujundamisel aspektides, millel on puutumus vaimse tervise valdkonnaga; 2.2.5 osaleb tervise-, töö- ja sotsiaalpoliitika väljatöötamises ja muutmises, pidades silmas vaimse tervise alaseid ootuseid ja vajadusi ühiskonnas; 2 2.2.6 teeb tervikliku vaimse tervise poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks koostööd valitsemisala asutustega ning teiste riiklike ja rahvusvaheliste institutsioonidega, sh osaleb asjaomaste komisjonide, nõukogude ja töögruppide töös; 2.2.7 teavitab huvi- ja sidusrühmi valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning kaasab neid aruteludesse, osaleb dialoogis võimalike ootuste ja mõjude välja selgitamisel; 2.2.8 algatab ja koordineerib vaimse tervise valdkonna arendus- ja innovatsiooniprojekte ja osaleb rahvusvahelises koostöös; 2.2.9 osaleb tervise-, töö ja sotsiaalvaldkonna eelarve koostamise protsessis keskendudes vaimse tervise valdkonnaga seotud aspektidele; 2.2.10 annab seisukoha osakonnale kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide ja arengukavade eelnõudele; 2.2.11 täidab teisi ministrilt, kantslerilt ja asekantslerilt saadud ning osakonna funktsioonidega seonduvaid ülesandeid. 2.3 Osakonnal on õigus: 2.3.1 saada osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja teavet ministeeriumi juhtkonnalt, teistelt osakondadelt, ministeeriumi valitsemisala asutustelt ning avalik-õiguslikelt ja eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, mille suhtes ministeerium teostab asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi või kellega seob lepinguline suhe; 2.3.2 kaasata osakonna pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisse teiste osakondade ametnikke ja töötajaid; 2.3.3 teha koostööd ministeeriumi ja tema valitsemisala asutustega, teiste riigi- ja valitsusasutustega, kohaliku omavalitsuse üksuste ja asutustega ning ministeeriumi partneritega; 2.3.4 teha oma pädevuse piires koostööd ministeeriumi valitsemisala asutustega, teiste riigi- ja valitsusasutustega, kohaliku omavalitsuse üksuste ja asutustega ning ministeeriumi partneritega, valdkonnaga seotud kutseühenduste ja valdkonnas tegutsevate teiste ühendustega; 2.3.5 teha ettepanekuid oma tegevusvaldkonnas komisjonide ja töörühmade moodustamiseks; 2.3.6 omada ligipääsu ministeeriumi osakondade ja valitsemisala asutuste peetavatele andmekogudele ning kasutada seal olevat teavet osakonnale pandud ülesannete täitmiseks, kui sellekohane õigus tuleneb õigusaktidest; 2.3.7 edastada oma pädevuse piires informatsiooni teistele asutustele ja isikutele; 2.3.8 teha ettepanekuid oma ülesannete täitmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks ja õigusaktide andmiseks; 2.3.9 korraldada valdkonnaga seotud hankeid; 2.3.10 saada osakonna ametnike ja töötajate ametialase taseme tõstmiseks täienduskoolitust; 2.3.11 saada osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke töövahendeid, materjale, kirjandust ning tehnilist ja infoabi. 2.4 Osakond on kohustatud: 2.4.1 täitma temale pandud ülesandeid tähtaegselt ja kvaliteetselt; 2.4.2 tagama õigusaktides sätestatud juhtudel ametialase informatsiooni konfidentsiaalsuse; 3 2.4.3 kasutama osakonna valdusesse antud vara ja vahendeid sihipäraselt ja heaperemehelikult; 2.4.4 edastama ministeeriumi teistele struktuuriüksustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. 3. OSAKONNA KOOSSEIS JA JUHTIMINE 3.1 Osakonna koosseisu kuuluvad ametikohad kehtestab kantsler, teavitades eelnevalt muudatusest ministrit. 3.2 Kantsler osakonnajuhataja ettepanekul: 3.2.1 nimetab ametisse ja vabastab ametist ametnikud; 3.2.2 sõlmib ja lõpetab töölepingud töötajatega. 3.3 Osakonna koosseisu kuuluvate ametnike ja töötajate tegevuse eesmärk, ametnike teenistusülesanded ja töötajate tööülesanded ning ametnike ja töötajate õigused, kohustus ja vastutus määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega ja ametniku ametijuhendiga või töötaja tööjuhendiga. 3.4 Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes allub asekantslerile. 3.5 Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. 3.6 Osakonnajuhataja teenistusülesanded määratakse kindlaks kantsleri kinnitatud ametijuhendis. 3.7 Osakonnajuhataja äraolekul, v.a puhkus, määrab talle vajadusel asendaja kantsler osakonnajuhataja ettepanekul. KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 06.11.2022 käskkirjaga nr 138 Lisa 17 Võrdsuspoliitika ja toimetuleku osakonna põhimäärus 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Võrdsuspoliitika ja toimetuleku osakond (edaspidi osakond) on Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ministeerium) struktuuriüksus, mis allub asekantslerile (sotsiaal). 1.2 Osakond juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister) õigusaktidest, kantsleri käskkirjadest, käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest. 1.3 Osakonna tegevus toimub kooskõlastatult ja koostöös ministeeriumi teiste struktuuriüksustega vastavalt ministeeriumi tööplaanile ning ministrilt, kantslerilt ja asekantslerilt saadud täiendavatele ülesannetele. 1.4 Osakond kasutab asjaajamises ministeeriumi elektroonilisi dokumendimalle. 2. OSAKONNA ÜLESANDED 2.1 Osakonna põhiülesanne on kavandada ja koordineerida võrdse kohtlemise, soolise võrdõiguslikkuse ja sotsiaalmajandusliku toimetuleku poliitikat. Osakonnal on juhtiv roll soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamisel ning lõime koordineerimisel, samuti ebavõrdsuse, vaesuse, diskrimineerimise ja tõrjutuse ennetamiseks ja leevendamiseks vajalike meetmete kujundamisel. 2.2 Osakond oma ülesannete täitmiseks: 2.2.1 töötab välja valdkonda puudutavad strateegilised suunad ja koostab selleks vajalikud strateegiadokumendid; 2.2.2 hindab ja annab aru valdkonnaga seotud strateegiadokumentides ja tööplaanis kavandatu elluviimisest; 2.2.3 analüüsib naiste ja meeste ning vähemusgruppide seisundit ühiskonnaelu erinevates valdkondades ning töötab välja ja koordineerib ebavõrdsuse, sh vaesuse ennetamiseks ja vähendamiseks vajalikke meetmeid; sh koostab valdkonda puudutavad õigusaktide eelnõud või osaleb nende väljatöötamises ning rakendamise ettevalmistamises; 2.2.4 planeerib valdkonna arendamiseks ja toimepidevuseks vajaliku eelarve ning osaleb riigieelarve lisataotluste ettevalmistamises; 2.2.5 koordineerib valdkonna riiklike ja rahvusvaheliste programmide, projektide ja tegevuskavade elluviimist ning planeerib valdkonna arendamiseks vajalikke analüüse ja uuringuid; 2.2.6 osaleb rahvusvahelises koostöös, sh Euroopa Komisjoni sotsiaalkaitsekomitee töös; 2.2.7 tegutseb ÜKP võrdõiguslikkuse nõustamis- ja koolitusüksusena, mille ülesanne on suurendada struktuurivahendeid kasutavate ja koordineerivate üksuste teadlikkust 2 soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest ning toetada nende põhimõtete arvestamist meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel; 2.2.8 teeb valdkonna arendamisel ja rakendamisel koostööd Sotsiaalkindlusameti, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku, soolise võrdõiguslikkuse nõukogu, kohalike omavalitsuste, strateegiliste partnerite, rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste seotud osapooltega; 2.2.9 teavitab huvigruppe valdkonda puudutavatest algatustest ja otsustest ning kaasab neid aruteludesse, osaleb dialoogis võimalike ootuste ja mõjude väljaselgitamisel; 2.2.10 nõustab valdkonnaga seotud küsimustes ministeeriumi juhtkonda ja osakondi; 2.2.11 täidab teisi ministrilt, kantslerilt ja asekantslerilt saadud ning osakonna põhitegevusega seotud ülesandeid. 2.3 Osakonnal on õigus: 2.3.1 saada osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ministeeriumi juhtkonnalt, teistelt osakondadelt, ministeeriumi valitsemisala asutustelt ning avalik- õiguslikelt ja eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, mille suhtes ministeerium teostab asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi; 2.3.2 kaasata osakonna pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisse teiste osakondade ametnikke ja töötajaid; 2.3.3 teha koostööd ministeeriumi valitsemisala asutustega, teiste riigi- ja valitsusasutustega, kohaliku omavalitsuse üksuste ja asutustega ning ministeeriumi partneritega; 2.3.4 teha ettepanekuid oma tegevusvaldkonnas komisjonide ja töörühmade moodustamiseks; 2.3.5 õigusaktidega sätestatud korras omada ligipääsu ministeeriumi osakondade ja valitsemisala asutuste peetavatele andmekogudele ning kasutada seal olevat teavet osakonnale pandud ülesannete täitmiseks; 2.3.6 edastada oma pädevuse piires informatsiooni teistele asutustele ja isikutele; 2.3.7 teha ettepanekuid oma ülesannete täitmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks ja õigusaktide andmiseks; 2.3.8 korraldada valdkonnaga seotud hankeid; 2.3.9 saada osakonna ametnike ja töötajate ametialase taseme tõstmiseks täienduskoolitust; 2.3.10 saada osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke töövahendeid ning tehnilist ja infoabi. 2.4 Osakond on kohustatud: 2.4.1 täitma osakonnale pandud ülesanded tähtaegselt ja kvaliteetselt; 2.4.2 tagama seaduses sätestatud juhtudel ametialase informatsiooni konfidentsiaalsuse; 2.4.3 kasutama osakonna kasutusse antud vara sihipäraselt ja heaperemehelikult; 2.4.4 edastama ministeeriumi teistele struktuuriüksustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. 3. OSAKONNA KOOSSEIS JA JUHTIMINE 3.1 Osakonna koosseisu kuuluvad ameti- ja töökohad kehtestab kantsler, teavitades eelnevalt muudatusest ministrit. 3.2 Kantsler osakonnajuhataja ettepanekul: 3 3.2.1 nimetab ametisse ja vabastab ametist ametnikud; 3.2.2 sõlmib ja lõpetab töölepingud töötajatega. 3.3 Osakonna koosseisu kuuluvate ametnike teenistusülesanded ja töötajate tööülesanded määratakse kindlaks osakonnajuhataja poolt koostatud ja kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendites. 3.4 Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes allub asekantslerile. 3.5 Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. 3.6 Osakonnajuhataja teenistusülesanded määratakse kindlaks kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendis. 3.7 Osakonnajuhataja äraolekul, v.a puhkus, määrab talle vajadusel asendaja kantsler osakonnajuhataja ettepanekul. KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 06.11.2022 käskkirjaga nr 138 Lisa 18 Õigusosakonna põhimäärus 1. ÜLDSÄTTED 1.1 Õigusosakond (edaspidi osakond) on Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ministeerium) struktuuriüksus, mis allub kantslerile. 1.2 Osakond juhindub oma tegevuses seadustest, Vabariigi Valitsuse ja valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister) õigusaktidest, kantsleri käskkirjadest, käesolevast põhimäärusest ja teistest õigusaktidest. 1.3 Osakonna tegevus toimub kooskõlastatult ja koostöös ministeeriumi teiste struktuuriüksustega vastavalt ministeeriumi tööplaanile ning ministrilt ja kantslerilt saadud täiendavatele ülesannetele. 1.4 Osakond kasutab asjaajamises ministeeriumi elektroonilisi dokumendimalle. 2. OSAKONNA ÜLESANDED 2.1 Osakonna põhiülesanne on ministeeriumi õigusloome koordineerimine, õigusloomes ühtsete põhimõtete, terminoloogia ja metoodika kasutamise, väljatöötatavate õigusaktide eelnõude omavahelise seostatuse, põhiseadusele ja seadustele vastavuse tagamine, ministeeriumi juhtkonna ja osakondade õigusalane nõustamine ning ministeeriumi õigushuvide esindamise korraldamine. 2.2 Osakond oma ülesannete täitmiseks: 2.2.1 tagab ministeeriumis ettevalmistatavate õigusaktide eelnõude vastavuse põhiseadusele, seadustele, teistele õigusaktidele, hea õigusloome tavale ja normitehnika nõuetele; 2.2.2 teeb ettepanekuid õigusaktide väljatöötamiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks; 2.2.3 osaleb õigusaktide eelnõude ettevalmistamisel ja vajaduse korral õiguslikke probleeme käsitlevatel nõupidamistel; 2.2.4 esindab koostöös ministeeriumi teiste struktuuriüksustega ministeeriumi Riigikogu komisjonides ministeeriumis väljatöötatud seaduse eelnõude menetlemisel; 2.2.5 teeb koostöös ministeeriumi teiste osakondadega ettepanekuid ministeeriumile kooskõlastamiseks esitatud õigusaktide eelnõude kooskõlastamiseks või sellest keeldumiseks ning koordineerib vastuskirja koostamist; 2.2.6 nõustab ministeeriumi ametnikke ja töötajaid toetuse andmisel, sellega seonduvate lepingute sõlmimisel, kooskõlastab lepingute projektid, osaleb vajadusel lepingutest tulenevate vaidluste lahendamisel; 2.2.7 tagab ministeeriumis ettevalmistatavate õigusaktide eelnõudes vastavuse isikuandmete kaitse nõuetele, nõustab ministeeriumi ametnikke ja töötajaid isikuandmete kaitse nõuete järgimisel; 2.2.8 nõustab õigusalaselt ministeeriumi juhtkonda ja struktuuriüksusi; 2 2.2.9 koordineerib ministeeriumi valitsemisala küsimustes seisukohtade koostamist EL Kohtu eelotsusetaotluste ning Euroopa Kohtus ja Üldkohtus algatatud kaasuste osas ning peab sellekohast infovahetust Välisministeeriumiga; 2.2.10 koostab juriidilise sisuga kirju ja muid dokumente ning vajadusel koostab juriidiliste probleemide kohta kirjalikke arvamusi; 2.2.11 korraldab ministeeriumi valitsemisala piires ministeeriumi või Eesti Vabariigi esindamist kohtus, informatsiooni kogumist ja edastamist, valmistab ette volituste andmist riigi ja ministeeriumi esindamiseks kohtus; 2.2.12 peab ministeeriumi kohtuasjade üle arvestust; 2.2.13 nõustab ministeeriumi ametnikke ja töötajaid eraõiguslike juriidiliste isikutega seotud õigusküsimustes ning ministeeriumi sõlmitavate lepingute ja kokkulepete projektide kooskõlastamise; 2.2.14 teeb teiste valitsusasutustega koostööd õigusloome alal; 2.2.15 teavitab koostöös ministeeriumi teiste osakondadega Riigikantseleid direktiive üle võtvatest siseriiklikest õigusaktidest valitsusasutustele antud ülesannete jälgimise infosüsteemi (SEIRA) kaudu; 2.2.16 koostab kirjaliku ülevaate Vabariigi Valitsuse istungi ja kabinetiistungi materjalidest; 2.2.17 täidab teisi ministrilt ja kantslerilt saadud ja osakonna funktsioonidega seonduvaid ülesandeid. 2.3 Osakonnal on õigus: 2.3.1 saada osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ministeeriumi juhtkonnalt, teistelt osakondadelt, ministeeriumi valitsemisala asutustelt ning avalik- õiguslikelt ja eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, mille suhtes ministeerium teostab asutaja-, liikme-, aktsionäri- või osanikuõigusi; 2.3.2 kaasata osakonna pädevusse kuuluvate küsimuste lahendamisse teiste osakondade ametnikke ja töötajaid; 2.3.3 jätta kooskõlastamata juriidiliselt ebakorrektsed või õigusaktidega vastuolus olevad dokumendid, teha nimetatud dokumentidesse muudatusi ning esitada eriarvamusi; 2.3.4 teha koostööd ministeeriumi valitsemisala asutustega, teiste riigi- ja valitsusasutustega, kohaliku omavalitsuse üksuste ja asutustega ning ministeeriumi partneritega; 2.3.5 teha ettepanekuid oma tegevusvaldkonnas komisjonide ja töörühmade moodustamiseks; 2.3.6 õigusaktidega sätestatud korras omada ligipääsu ministeeriumi osakondade ja valitsemisala asutuste peetavatele andmekogudele ning kasutada seal olevat teavet osakonnale pandud ülesannete täitmiseks; 2.3.7 edastada oma pädevuse piires informatsiooni teistele asutustele ja isikutele; 2.3.8 teha ettepanekuid oma ülesannete täitmiseks vajalike lepingute sõlmimiseks ja õigusaktide andmiseks; 2.3.9 korraldada valdkonnaga seotud hankeid; 2.3.10 taotleda delikaatsete isikuandmete töötlemise luba andmekaitse inspektsioonilt ning saada selleks vajalikku tuge teistelt osakondadelt; 2.3.11 saada osakonna ametnike ja töötajate ametialase taseme tõstmiseks täienduskoolitust; 2.3.12 saada osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke töövahendeid ning tehnilist ja infoabi. 2.4 Osakond on kohustatud: 3 2.4.1 täitma osakonnale pandud ülesanded tähtaegselt ja kvaliteetselt; 2.4.2 tagama seaduses sätestatud juhtudel ametialase informatsiooni konfidentsiaalsuse; 2.4.3 kasutama osakonna kasutusse antud vara sihipäraselt ja heaperemehelikult; 2.4.4 edastama ministeeriumi teistele struktuuriüksustele nende ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. 3. OSAKONNA KOOSSEIS JA JUHTIMINE 3.1 Osakonna koosseisu kuuluvad ameti- ja töökohad kehtestab kantsler, teavitades eelnevalt muudatusest ministrit. 3.2 Kantsler osakonnajuhataja ettepanekul: 3.2.1 nimetab ametisse ja vabastab ametist ametnikud; 3.2.2 sõlmib ja lõpetab töölepingud töötajatega. 3.3 Osakonna koosseisu kuuluvate ametnike teenistusülesanded ja töötajate tööülesanded määratakse kindlaks osakonnajuhataja poolt koostatud ja kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendites. 3.4 Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja (õigusosakonna juhataja), kes allub kantslerile. 3.5 Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. 3.6 Osakonnajuhataja teenistusülesanded määratakse kindlaks kantsleri poolt kinnitatud ametijuhendis. 3.7 Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda osakonnajuhataja asetäitja. Osakonnajuhataja ja osakonnajuhataja asetäitja äraolekul täidab osakonnajuhataja ülesandeid kantsleri/osakonnajuhataja määratud osakonna teenistuja.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel