Haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 308 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ elluviimiseks“ muutmine - Sotsiaalministeerium

Failid

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-1340 - Haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 308 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ elluviimiseks“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.11.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fe99223d-e6d4-4223-a0c0-0f92fd09e16e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fe99223d-e6d4-4223-a0c0-0f92fd09e16e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Seletuskiri haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 308 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eelnõu eesmärk Käskkirja eelnõuga (edaspidi eelnõu) muudetakse haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 308 (muudetud haridus- ja teadusministri 07.06.2016. a käskkirjaga nr 153 ja 29.07.2020 käskkirjaga nr 182) „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ elluviimiseks“. Käskkirja muudatus kehtestatakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel. Tegevust „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ (edaspidi ÕKPAT) viiakse ellu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna nr 1 “Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ eesmärgi nr 2 „Õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate õpetamispädevuse parandamine, et rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel ja –liikides” meetme „Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine“ tegevuse 1.2.1 „Õpetajate ja haridusasutuste juhtide koolitus“ täitmiseks. Eelnõu eesmärgiks on pikendada tegevuste abikõlblikkuse perioodi ning täpsustada ÕKPATi tegevuste eelarvet lähtuvalt elluviimise käigus tekkinud vajadustest. Käskkirja lisa kinnitatakse uue terviktekstina. Käskkirja muutmise ja seletuskirja eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaekspert Eneken Juurmann (735 4060; [email protected]), välisvahendite planeerimise valdkonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]) eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (tel 735 0161), [email protected] ja õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja lisas tehakse alljärgnevad muudatused: Punktis 5 pikendatakse abikõlblikkuse perioodi kuni 31.10.2023. Perioodi pikendamine on vajalik planeeritud tulemuste ja väljundnäitajate saavutamiseks. Tegevusi planeeritakse ellu viia kuni 31.08.2023 ning edasi on planeeritud aruandlusega seotud personalikulud. Tegevus 8.5 toimus perioodil 01.05.2015-30.06.2022 ning see loetakse lõpetatuks. Punktis 12 muudetakse tegevuste eelarvet (vt tabel 1). Planeeritud tulemuste ja väljundnäitajate saavutamiseks vajalike tegevuste elluviimiseks ning pandeemia mõjude leevendamise ja Ukraina sõjapõgenike haridustee toetamisega seotud tegevuste elluviimiseks suurendatakse eelarvet 400 000 euro võrra, sh suureneb ESF eelarve 182 425 euro võrra ning riiklik kaasfinantseering 217 575 euro võrra meetmes olevate vabade vahendite arvelt. Kuna avatud 2 taotlusvoorude projektides on osaliselt kohustuslik omafinantseering, siis on meetmes vabade vahendite osakaal ESF ja riikliku kaasfinantseeringu vahel muutunud, mistõttu muutub käesoleva muudatuse järgselt eelarves toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu omavaheline osakaal. Täiendavate vahendite eest toetatakse õppejuhtide professionaalset arengut, et tõsta nende suutlikkust korraldada õppetööd muutunud oludes (töö mitmekeelses keskkonnas, distants- ja hübriidõppe läbiviimine, õpilünkade tasandamine; planeeritud on pikemad arenguprogrammid alustavatele ja kogenud õppejuhtidele). Väga vajalikuks on osutunud meeskonnapõhised kovisiooni koolitused. Plaanis on jätka nii uute gruppidega kui ka pakkuda tuge juba alustanud meeskondadele, et toetada metoodika juurutmist ja laialdasemat kasutuselevõttu õppeasutustes. Planeeritakse vaimse tervise toetamisega seotud ja muud vajalikku täiendusõpet õpetajatele ning coachide tuge juhtidele. Samuti jätkatakse Distantsilt Targemaks sarjaga, mis võimaldab kiirelt reageerida õppeasutuste vajadustele ja pakkuda asjakohast täiendusõpet järelevaadatavas vormis jne. Lisaks eeltoodud muudatustele paigutatakse eelarves esialgselt planeeritud personali- ja muudeks kuludeks ettenähtud vahendeid ümber vastavalt elluviimise käigus tekkinud tegelikele vajadustele. Tegevuste kogumaksumus on 11 332 127, mida rahastatakse järgnevalt: ESF 9 474 733 (kuni 83,61% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 1 857 394 (vähemalt 16,39% kogumaksumusest). Tabel 1. Eelarve muutmine Eelarve Sfosis Eelarve Tegevused Uus eelarve 01.09.2022 muutus Õpetajate ja haridusasutuste juhtide tegevus 8.1 professionaalse arengu edendamine 1 194 417 1 305 569 111 152 koostöövõrgustike kaudu sh Otsene personalikulu 130 755 164 102 33 347 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 1 063 662 1 141 467 77 805 Kutseõpet pakkuvate õppeasutuste tegevus 8.2. õpetajate kompetentsi hoidmine ja 749 601 724 320 -25 281 tõstmine sh Otsene personalikulu 142 126 140 840 -1 286 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 607 475 583 480 -23 995 Õpetajaameti kuvandi nüüdisajastamine tegevus 8.3 920 039 1 050 203 130 164 ja maine tõstmine ameti väärtustamiseks sh Otsene personalikulu 227 071 257 235 30 164 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 692 968 792 968 100 000 tegevus 8.6 Koolimeeskondade ühine õppimine (lõpetatud 1 442 257 1 432 265 -9 992 haridusuuenduste rakendumiseks 2018. a) sh Otsene personalikulu 90 470 90 470 0 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 1 351 787 1 341 795 -9 992 3 Haridusasutuste juhtimise ja toimimise tõhustamine inimeste juhtimist ja tegevus 8.7 arendamist toetavate süsteemide ja 714 237 733 063 18 826 vahendite väljatöötamise ning kasutuselevõtu abil sh Otsene personalikulu 119 288 138 114 18 826 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 594 949 594 949 0 Õpetajate digipädevuse arendamine digiõppe rakendumiseks ning keskselt tegevus 8.8 1 516 696 1 552 696 36 000 korraldatavat täiendusõpet toetava e- lahenduse väljaarendamine sh Otsene personalikulu 255 000 255 000 0 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 625 427 625 427 0 Sh Ühikuhindade alusel 636 269 672 269 36 000 tegevus 8.9 Uuringute ja analüüside tellimine 179 000 199 000 20 000 Sh Otsene personalikulu 92 000 97 000 5 000 Sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 87 000 102 000 15 000 Projektijuhi personalikulu 194 000 220 974 26 974 Horisontaalne tegevus/kulu Tegevuste kaudsed kulud ühtse määra alusel 187 607 204 560 16 954 (15%) Koolijuhtide täiendusõppesüsteemi tegevus 8.4 nüüdisajastamine ja koolijuhtide 3 335 349 3 381 443 46 094 kompetentside arendamise toetamine Sh Otsene personalikulu 398 482 450 576 52 094 Sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 2 772 924 2 802 924 30 000 sh Ühikuhindade alusel 163 943 127 943 -36 000 Koolidirektorite järelkasvuprogrammide tegevus 8.5 376 992 385 492 8 500 läbiviimine sh Otsene personalikulu 43 330 43 330 0 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 333 662 342 162 8 500 Projektijuhi personalikulu 48 400 59 527 11 127 Horisontaalne tegevus/kulu Tegevuste kaudsed kulud ühtse määra alusel 73 532 83 015 9 483 (15%) KOKKU 10 932 127 11 332 127 400 000 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva eelnõu aluseks on perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus ja selle alusel antud õigusaktid. 4. Tegevuse mõjud ja käskkirja rakendamiseks vajalikud vahendid Tegevuse mõju kirjeldamisel läbivatele teemadele on lähtutud Vabariigi Valitsuse 21. juuli 2022. a korraldusest nr 197 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“. Käskkirja rakendamiseks vajalikud vahendid on ette nähtud vastavalt Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavale 2014-2020. Tegevuse lõppedes on kavas tegevust jätkata riigieelarvelise rahastamisega. 4 5. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Haridus- ja Noorteametile. Ülle Matsin Üldhariduspoliitika osakonna juhataja Kooskõlastamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus 4.11.2022 nr 8-2/22/4754 Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Sotsiaalministeerium Arvamuse avaldamiseks: Haridus- ja Noorteamet Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 308 “Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ elluviimiseks” muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust kümne tööpäeva jooksul eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Lisa 3. Seletuskiri Eneken Juurmann 7354060 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EELNÕU 26.10.2022 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 308 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ elluviimiseks” muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: Teen haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirjas nr 308 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ elluviimiseks” järgmised muudatused: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 308 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ elluviimiseks” lisa ja kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud). 2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisa haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ elluviimiseks“ juurde Toetuse andmise tingimused tegevusele „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ 1. Reguleerimisala ............................................................................................................... 1 2. Rakendusasutus- ja üksus ................................................................................................ 2 3. Elluviija ........................................................................................................................... 2 4. Tegevuste juhtimine ........................................................................................................ 2 5. Tegevuste abikõlblikkuse periood ................................................................................... 2 6. Toetuse andmise eesmärk................................................................................................ 3 7. Mõisted ............................................................................................................................ 3 8. Toetatavad tegevused ...................................................................................................... 4 9. Väljund- ja tulemusnäitajad........................................................................................... 10 10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele. ............................................................ 14 11. Toetava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega .............................................. 15 12. Tegevuste eelarve .......................................................................................................... 16 13. Kulude abikõlblikkus .................................................................................................... 17 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord .......................................................................... 19 15. Nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale tegevuse 8.1 „Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine koostöövõrgustike kaudu“ raames .......... 20 16. Elluviija kohustused ...................................................................................................... 21 17. Tegevuste elluviimise aruandlus ................................................................................... 21 18. ESFi tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel .. 21 19. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine .................................................. 22 20. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele ............................................................. 23 21. Dokumentide säilitamine............................................................................................... 23 22. Vaiete menetlemine…………………………………………………………………….23 1. Reguleerimisala Tegevust „Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine“ (edaspidi ÕKPAT) viiakse ellu prioriteetse suuna nr 1 “Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ eesmärgi nr 2 „Õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide ja noorsootöötajate õpetamispädevuse parandamine, et rakenduks iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetav, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendav õpikäsitus kõigil haridustasemetel 2 ja -liikides” meetme „Õpetajate, koolijuhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine“ tegevuste „Õpetajate koolitus“ ja „Haridusasutuse juhtide koolitus“ täitmiseks. 2. Rakendusasutus- ja üksus Toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3. Elluviija Tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet. 4. Tegevuste juhtimine 4.1. ÕKPATil on juhtnõukogu, kuhu kuuluvad rakendusasutuse, elluviija ja sotsiaalsete partnerite esindajad. Juhtnõukogu koosseis ja töökord kinnitatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga. 4.2. Juhtnõukogu ülesandeks on kirjalikult taasesitatavas vormis: 4.2.1. kooskõlastada ÕKPATi iga-aastane tegevuskava ja eelarve ning vahearuanded ja lõpparuanne; 4.2.2. kooskõlastada punktis 8.1.5 nimetatud taotlusvoorude ning punktides 8.2, 8.4 ja 8.8 nimetatud täiendusõppe prioriteetsed teemad ja mahud; 4.2.3. kooskõlastada tegevuste raames läbiviidavate hangete plaan, mis sisaldab hankeid eeldatava maksumusega alates 15 000 eurost ilma käibemaksuta. 4.2.4. nimetada hangete plaanis olevad hanked, mille tehnilised kirjeldused tuleb kooskõlastada juhtnõukoguga ja mille hindamiskomisjoni soovib juhtnõukogu esitada eksperdid; 4.2.5. kooskõlastada punktis 4.2.4. nimetatud hangete tehnilised kirjeldused; 4.2.6. nimetada vajadusel eksperdid hangete hindamiskomisjonidesse; 4.2.7. kooskõlastada toetuse edasiandmisega seotud korrad, sh taotlusvooru tähtajad, projekti tegevused, projekti abikõlblikkuse perioodid ja taotlusvooru eelarve. 4.3. Juhtnõukogul on õigus teha elluviijale kooskõlas ÕKPATi eesmärkidega ettepanekuid tegevuskava muutmiseks. 4.4. Elluviija võib tegevuste kavandamiseks ja elluviimiseks moodustada vastavalt vajadusele ekspertidest koosnevaid valdkondlikke töörühmi. Töörühmad koosnevad HTM-i, haridusasutuste juhtide, õpetajate, haridusasutuste pidajate, elluviija ja teiste asjakohaste sotsiaalsete partnerite esindajatest. 4.5. ÕKPATi elluviimisega seotud rakendamise korrad kinnitab elluviija. 4.6. Kuni juhtnõukogu moodustamiseni rakendatakse kuni 31.12.2018 kehtinud tegevuste juhtimise põhimõtteid. 5. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste (va tegevused 8.5 ja 8.6) abikõlblikkuse periood on 01.05.2015 – 31.10.2023. Kõiki tegevusi (va tegevused 8.5 ja 8.6 ) viiakse ellu kogu perioodi jooksul. Tegevust 8.5 viidi ellu perioodil 01.05.2015-30.06.2022 ja tegevust 8.6 perioodil 01.05.2015-31.12.2018. a. Ühikuhindade alusel rahastatavad tegevused on abikõlblikud pärast käskkirja jõustumist alustatud tegevustele. Toetatud tegevuse ning sellega saavutatud tulemuste jätkusuutlikkuse tagamiseks nähakse ette mitmete meetmete rakendumist või tegevuste elluviimisega jätkamist. Teadmiste ja oskuste ajakohasena hoidmiseks jätkatakse õpetajate ja haridusasutuste juhtide täiendusõppega. 3 Lõpliku väljumisstrateegia koostab HTMi hariduskorralduse osakond 2021. a jooksul võttes arvesse uuendatud haridusstrateegiat. 6. Toetuse andmise eesmärk Eesmärk on kaasaegse õpikäsituse rakendumise toetamine, luues ajakohased ja mõjusad lahendused õpetajate ja haridusasutuste juhtide hindamiseks, professionaalse arengu toetamiseks ning ameti maine tõusuks. 7. Mõisted Coach – arengutreener. Coaching on õppimisele ja arengule suunatud koostöösuhe, milles coachee saavutab coachi toel ning struktureeritud protsessi kaudu eesmärgiks seatud muutused. Coachingu eesmärk on tõsta inimese teadlikkust iseendast, millele järgneb vältimatult ka inimese enesekindluse ja vastutuse tõus. Digipädevus – valmisolek kasutada digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas teadmusühiskonnas nii töökohal, õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes. Digiõpe – digitaalse tehnoloogia kasutamine õppeprotsessis eesmärgipäraselt, et aidata kaasa kokkulepitud õpitulemuste saavutamisele. Doonortöökoht – kokkuleppel elluviijaga üldhariduskoolis ja/või kutseõppeasutuses koolidirektorite järelkasvuprogrammi lõpetaja hõiveks loodav täiendav ametikoht, mille töötasu maksmist toetatakse esimesel tööaastal tegevuse 8.5 vahenditest. Haridusasutus - koolieelne lasteasutus (va lastehoiuteenust osutavad organisatsioonid), üldhariduskool (sh mittestatsionaarset õpet pakkuv üldhariduskool), kutseõppeasutus (sh kutseõpet pakkuv kõrgkool kutseõpet võimaldavate õppekavade osas). Haridusasutuse juht/koolijuht (mõisteid kasutatakse dokumendis sünonüümidena) - kooli või lasteaia direktor ja/või juhtkonda kuuluv isik. Koolidirektor – direktor põhikooli ja gümnaasiumi seaduse § 71 ja kutseõppeasutuse seaduse § 15 mõistes. Haridusasutuse pidaja esindaja - kohalikul tasandil hariduse valdkonna eest vastutav ametnik/spetsialist või eraõppeasutuste omaniku esindaja. Haridusühendus – õpetajaid ja/või koolijuhte ühendav ameti-, eriala- ja/või aineliit või ühendus, mis tegutseb juriidilise isikuna. Koolimeeskond – koolimeeskond on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 74 lg 1 loetletud koolitöötajad, kutseõppeasutuse seaduse § 36 lg 1 loetletud koolipere, koolieelse lasteasutuse seaduse § 20 lg 1 loetletud personal. Kutseõpetaja – kutseõpet pakkuvas asutuses töötav õpetaja, kes vastab kutseõpetaja kutsestandardis sätestatud nõuetele. 4 Mentor - kogenud kolleeg, kes toetab kaastöötaja/ametikaaslase (mentee) professionaalset arengut. Mentori ülesanne on aidata menteel mõista organisatsiooni, toetada teda arengus, eeldades pikaajalist karjääri organisatsioonis. Professionaalne kapital - professionaalne kapital on inimkapitali, sotsiaalse kapitali ja otsustuskapitali (võime langetada põhjendatud otsuseid) koostoime. Professionaalne õpikogukond - professionaalne õpikogukond on õpetajaid ja/või koolijuhte ühendav meeskond, mis tegutseb selleks, et õppida üksteise praktikatest ja/või rakendada haridusuuendusi. Salv – varamu, kuhu on arvatud vastava tegevusvaldkonna asjatundjad. Sisekoolitaja – isik, kes on omandanud esmaste õpingute käigus elukutse ja ei oma tavaliselt formaalset kvalifikatsiooni täiskasvanute õpetamiseks. Taotlus – taotlus on käesoleva käskkirja mõistes elluviijale esitatav vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid tegevuste elluviimiseks toetatava tegevuse 8.1.5 raames. Taotluse rahuldamisel annab elluviija lõppsaajale (taotluse esitaja) toetust vastavalt perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lg 1 p-le 4. Tugispetsialist – õpetajat tema põhiülesannete täitmisel toetav personal. Täiendusõpe – õpetajate ja koolijuhtide professionaalset arengut toetavad arenduslahendused. Täiendusõpe on suunatud õpetajate ja koolijuhtide kutsealaste teadmiste ja oskuste süvendamisele, mis loob uusi võimalusi nende poolt omandatud kutsemeisterlikkuse efektiivsemaks kasutamiseks. Võrgustik - koondnimetus haridusühendustele ja professionaalsetele õpikogukondadele. Õpetaja – koolieelses lasteasutuses (va lastehoiuteenust osutav organisatsioon), üldhariduskoolis (sh mittestatsionaarset õpet pakkuv üldhariduskool) või kutseõppeasutuses osalise või täistööajaga õpetaja ametikohal töötav isik. Õpiüritus – koondnimetus täiendusõppe raames läbiviidavatele erinevatele õpivormidele. 8. Toetatavad tegevused 8.1. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine koostöövõrgustike kaudu Eesmärk: Õppekava rakendamise, uueneva õpikäsituse õppeprotsessi juurutamise ning professionaalse kapitali arendamise eesmärgil toetatakse koostööd võrgustike sees ja võrgustike vahel ning suurendatakse nende tegevusvõimekust. Alategevused: 8.1.1. Viiakse läbi võrgustike jätkusuutlikkuse mudelil ja prioriteetsetel teemadel põhinevaid võrgustikeüleseid õpiüritusi. 8.1.2. Jätkusuutlikkuse tagamiseks ja võimekuse tõstmiseks jätkatakse üleriigiliste haridusühenduste juhtide täiendusõppega. Uute ja/või potentsiaalsete haridusühenduste juhtide toetamiseks viiakse ellu ühenduse tegevusvõimekust ja 5 juhtimisoskusi toetavaid arenguprogramme. 8.1.3. Õpetajate vahelise koostöö arendamiseks ja koostöövõrgustike moodustamiseks viiakse läbi arenguprogramme professionaalsete õpikogukondade juhtidele. Õppeasutuse siseste õpikogukondade moodustamise toetamiseks viiakse läbi arenguprogramme potentsiaalsetele ja alustavatele õpikogukondade juhtidele. Juba toimivate õpikogukondade juhtimisvõimekuse kasvatamiseks ning õppeasutustevahelise koostöö arendamiseks viiakse läbi arenguprogramme edasijõudnutele. 8.1.4. Luuakse e-lahendus haridusühenduste võrgustikele info jagamiseks. 8.1.5. Toetuse edasiandmine haridusühenduste vaheliste koostööprojektide elluviimiseks. Tulemused: - võrgustikel on väljakujunenud roll ja ülesanded õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu toetamisel; - õpetajate ja haridusasutuste juhtide võrgustike tegevusvõimekus on kasvanud ja nende jätkusuutlikkust on toetatud loodud mudeli abiga; - loodud on e-lahendus haridusasutuste võrgustike infovahetuseks; - suurenenud on võrgustikevaheline koostöö. Sihtrühmad: - võrgustikud; - õpetajad, haridusasutuste juhid, koostööpartnerite esindajad, kes on potentsiaalsed võrgustike liikmed või kes toetavad tegevuse elluviimist. 8.2. Kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õpetajate kompetentsi hoidmine ja tõstmine Eesmärk: kutseõpet pakkuvate asutuste õpetajate kompetentsi hoidmine ja tõstmine ning vene õppekeelega rühmades eestikeelsele õppele ülemineku võimaldamine 2020. aastaks. Alategevused: 8.2.1. Korraldatakse kutseõpet pakkuvate õppeasutuste ning kutseõpet pakkuvate õppeasutuste ja tööandjate (sh regionaalsete kompetentsikeskuste) koostöös läbiviidavat täiendusõpet kutseõpetajate erialateadmiste ja oskuste hoidmiseks ning tõstmiseks, sh koostöös teiste riikide kutseõppe kompetentsikeskuse rolli kandvate organisatsioonidega. Koostöös korraldatavad õpiüritused võivad toimuda nii Eestis kui ka teistes riikides. 8.2.2. Korraldatakse kutseõpetajate ja kutseõppeasutustes töötavate üldharidusainete õpetajate täiendusõpet (sh seminare) erialaainete, üldharidusainete ja üldpädevuste lõimimiseks, uuendatud õppekavade rakendamiseks jne. 8.2.3. Viiakse läbi riigikeele õppe programme, mille õppemaht on vähemalt 200 tundi ning millesse on integreeritud eesti kultuuri õppimise komponent ning mis põhinevad tänapäevastel võõrkeelte õppimise meetoditel (sh interaktiivsed keeleõppetegevused, õppimine mitteformaalses keskkonnas, keelepraktika eestikeelses töökeskkonnas, kommunikatiivsed õppemetoodikad, keeleklubid, õppimine mentori toel, e-õppe ja mentori toel õppimise kombineerimine jms). 6 Tulemused: - kutseõpetajate erialane kompetents prioriteetsetes valdkondades on ajakohane ja võimaldab rakendada uuendatud õppekavasid; - on olemas tugi kutsekeskhariduse eestikeelsele õppele ülemineku toimumiseks kavakohaselt ja tähtaegselt. Sihtrühm: kutseõpet pakkuvates õppeasutustes töötavad õpetajad ja koolijuhid. 8.3. Õpetajaameti kuvandi nüüdisajastamine ja maine tõstmine ameti väärtustamiseks Eesmärk: Õpetajaameti kaasaegse olemuse esiletoomine, atraktiivsuse suurendamine ning väärtustamine. Alategevused: 8.3.1. Rakendatakse õpetajaameti väärtustamise ja atraktiivsuse kasvu kontseptsiooni (sh kommunikatsiooniplaani ning hoitakse seda ajakohasena. 8.3.2. Luuakse ning hallatakse keskset karjäärilehte (e-keskkonda), mis koondab info õpetajaks õppimise võimaluste, ameti sisu, karjäärivõimaluste, edulugude, vabade ametikohtade, ametiga tutvumise võimaluste vahendamiseks jmt. 8.3.3. Levitatakse trüki- ja/või online meedias kasutamiseks sobilikke värbamismaterjale, mida koolid saavad soovi korral kohandada ja oma värbamiskampaanias kasutada. 8.3.4. Korraldatakse sihtrühmapõhiseid õpetajaametit tutvustavaid infoüritusi või üritussarjasid, info- ja reklaammaterjalide koostamist, edulugude kogumist ja kajastamist, teavitustegevuste koordineerimist partneritega, võimaldatakse olla töövarjuks õpetajatele, osaletakse karjäärimessidel ja teistel infoüritustel ning viiakse ellu teisi õpetajaametit atraktiivselt tutvustavaid tegevusi. 8.3.5. Töötatakse välja ja viiakse ellu sihtrühmapõhiseid tutvustusprogramme: 8.3.5.1. õpetajatele, kes on oma ameti maine peamised kujundajad; 8.3.5.2. noortele, kes on saavutanud positiivselt eristuvaid tulemusi õppe- ja/või huvitegevuses ja kes on huvitatud õpetajaametist; 8.3.5.3. muu töökogemusega inimestele vanuses 35 +, kes on edukad oma senises tegevusvaldkonnas, magistrikraadiga ja huvitatud karjääripöördest. Noortele ja karjääripöörajatele suunatud programmide raames saavad osalejad tutvuda näiteks õppimise ja õpetajaameti tänapäevase sisuga, kohtuda inspireerivate õpetajatega tööga nii Eestis kui mõnes teises riigis. Programme korratakse vastavalt vajadusele. Tulemused: - kõik tegevused õpetajaameti kuvandi nüüdisajastamiseks ja väärtustamiseks on integreeritud tervikuks; - tegevuste tulemusel tunnevad õpetajad oma ametit väärtustatumana kui aastal 2013; - mainekuvandi mõõtmised näitavad, et ühiskond teadvustab õpetajaameti mitmekülgsust ja hindab ameti kuvandit positiivselt. Sihtrühmad: - õpetajad ja koolijuhid; - noored, kes võiksid õpetajaks õppida; 7 - muu töökogemusega inimesed, kes võiksid kaaluda karjääripööret ja kellel on huvi õpetajaameti vastu. 8.4. Haridusasutuse juhtide täiendusõppesüsteemi nüüdisajastamine ja juhtide kompetentside arendamise toetamine Eesmärk: Professionaalse kapitali kujundamine ja arendamine haridusasutuses, sh juhtimiskompetentsi tõstmine, mentorluse arendamine, õppe- ja kasvatusprotsessi juhtimise olulisuse teadvustamine ning uueneva õpikäsituse rakendamine. Alategevused: 8.4.1. Viiakse läbi haridusasutuse juhi kompetentsimudelil põhinevat tööalast täiendusõpet professionaalse kapitali kujundamiseks ja arendamiseks haridusasutuses. 8.4.2. Arendatakse haridusasutuse juhtide digikompetentsi. 8.4.3. Luuakse koolijuhtidele võimalus üksteiselt õppimiseks, kogemuste vahetamiseks, uusimate juhtimismeetodite praktiliseks õppimiseks ja kogemiseks nii haridussektori sees kui selle väliselt ning osalemiseks rahvusvahelises teadmisteringluses jms. 8.4.4. Viiakse läbi alustavate koolijuhtide arenguprogramme esmakordselt ametis alustavatele üld- ja kutsehariduskoolide direktoritele. 8.4.5. Viiakse läbi õppejuhtide arenguprogramme. 8.4.6. Korraldatakse mentori tugi üld- ja kutseõppeasutuste juhtide toetamiseks. Aluseks on juhi motiveeritud avaldus. Vastavalt vajadusele korraldatakse nimetatud mentorite välja- ja täiendusõpet. 8.4.7. Võimaldatakse coachi teenust üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuse direktoritele, kellel on vaja arengupartnerit organisatsioonis toimuvate ümberkorralduste faasis, muutuste juhtimise käigus või tulenevalt hindamisel oma tööle/sooritusele saadud tagasisidest. Aluseks on juhi motiveeritud avaldus. 8.4.8. Korraldatakse haridusvaldkonna sisekoolitajate salve arvatud sisekoolitajatele täiendusõpet ning vajadusel pakutakse väljaõpet uutele sisekoolitajatele. 8.4.9. Luuakse võimalused haridusasutuste juhtide ja haridusasutuste pidajate koos õppimiseks ning tõstetakse pidajate võimekust haridusasutuste juhtide professionaalse arengu toetamisel. 8.4.10. Tõlgitakse ja levitatakse kaasaegset erialast kirjandust. Tulemused: - haridusasutuste juhtide täiendusõpe on süsteemne, kvaliteetne ja vajaduspõhine; - kompetentsimudelis kirjeldatud kompetentside arendamine on toetatud erinevate professionaalset arengut toetavate arenduslahendustega nii algajatele kui ka kogenud juhtidele; - haridusvaldkonna spetsiifilised valdkonnad on kaetud sisekoolitajatega. - mentorite ja coachide teenus on sihtrühmale kättesaadav. Sihtrühmad: - haridusasutuste juhid; - õpetajad ja haridusasutuste juhid sisekoolitajate sihtrühmana; - haridusasutuste pidajate esindajad. 8 8.5. Koolidirektorite järelkasvuprogrammide loomine ja läbiviimine Eesmärk: hoida võimekaid tegijaid haridussektoris luues neile karjääriperspektiivi, meelitada ligi haridussektori väliseid kõrge juhtimispotentsiaaliga isikuid, tutvustades neile ametit ning tekitada koolidirektorite reserv. Alategevused: 8.5.1. Viiakse läbi koolidirektorite järelkasvuprogramme ja vajadusel luuakse neile doonortöökohad. Tulemused: - järelkasvuprogrammis osalejad on kõrgelt motiveeritud võtma koolijuhi rolli ning on saanud selleks olulise arengukiirenduse; - haridusasutuste pidajad on programmist teadlikud ja väärtustavad seda, tunnustades edukat programmis osalemist koolijuhi kandidaatide kvaliteedimärgina ning soovivad leida kandidaate oma kooli juhi kohale just selle programmi läbinute seast; - koolijuhtimine on muutunud populaarsemaks ja teadlikumaks valikuks. Sihtrühmad: - üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste direktoriks soovijad, kes töötavad järelkasvuprogrammi kandideerimise ajal haridussektoris mõnel muul ametikohal kui direktor; - haridussektori välised isikud, kes soovivad üldhariduskooli või kutseõppeasutuse direktoriks saada; - haridusasutuste pidajad. 8.6. Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks Tegevused teostatud perioodil 01.05.2015- 31.12.2018. 8.7. Haridusasutuste juhtimise ja toimimise tõhustamine hindamist ja arendamist toetavate süsteemide ja vahendite väljatöötamisega ning kasutuselevõtuga Eesmärk: haridusasutuste juhtimise ja toimimise tõhustamine töötajate tegevuse eesmärgistamist, hindamist ning teisi talendijuhtimise tegevusi toetavate süsteemide- ja vahendite abil. Alategevused: 8.7.1. Korraldatakse hindamispõhimõtete, -mudelite ja -standardite väljatöötamist ja/või uuendamist, rakendamist, ajakohasena hoidmist ja neid toetavate e-lahenduste väljatöötamist ja/või edasiarendamist. 8.7.2. Viiakse läbi organisatsioonide ja töötajate hindamispõhimõtete ja -vahendite kasutuselevõttu hõlbustavaid tegevusi sh pilootprogrammid, seminarid, töötoad, treeningud jt üritused, mille raames pakutakse hindamispädevust arendavaid õppimisvõimalusi hindamist läbiviivatele isikutele (sh enesehindamine) ja hindamisprotsessi korraldajatele, et tagada hindamise ühtlane kvaliteet, hindajate kõrge professionaalsus, sõltumatus, ühtne tegevuspraktika ja töökorraldus. 9 8.7.3. Korraldatakse hindamispõhimõtete, -mudelite ja -standardite väljatöötamist ja/või uuendamist, rakendamist, ajakohasena hoidmist ja neid toetavate e-lahenduste (andmekogud, elektroonilised töövahendid jmt) väljatöötamist ja/või edasiarendamist, et tõsta teadlikkust kasutusvõimalustest ning parendada teabe edastamist, vahendamist, töötlemist, kättesaadavust ja säilitamist. Tulemused: - enesehindamispädevus on tõusnud ning professionaalset arengut toetavaid arenduslahendusi valitakse teadlikumalt; - professionaalset arengut toetavad tegevused on toetatud tänapäevaste e-lahendustega; - hindamispõhimõtted, -mudelid ja/või teised tänapäevased lahendused on loodud ja kasutuses. Hindamissüsteem on kooskõlas tänapäevaste põhimõtetega ning võimaldab saavutada seatud eesmärgid; - tegevuse raames väljatöötatud lahendusi kasutavad isikud on läbinud vastava täiendusõppe. Sihtrümad: - õpetajad; - koolijuhid; - haridussektori koolitajad; - haridusametnikud; - õpetajate ja koolijuhtide täiendusõpet korraldavad isikud; - haridusasutuste pidajate esindajad. 8.8. Õpetajate digipädevuse arendamine digiõppe rakendumiseks ning keskselt korraldatavat täiendusõpet toetava e-lahenduse väljaarendamine Eesmärk: Õpetajatel on digipädevused kaasaegsetel metoodikatel ja tehnoloogiatel põhineva õppeprotsessi kavandamiseks ja läbiviimiseks ning täiendusõppe vajaduste ja võimaluste väljaselgitamiseks on välja arendatud täiendusõppe korraldust ja info levikut toetav e-lahendus. Alategevused: 8.8.1. Korraldatakse täiendusõpet õpetajate tööks vajalike haridustehnoloogiliste pädevuste omandamiseks, sh digitaalse õppematerjali kasutamiseks, loomiseks, jagamiseks ja õppeprotsessi kaasajastamiseks erinevate digivahenditega. 8.8.2. Jätkatakse täiendusõppe e-keskkonna arendustöödega ja ajakohastamisega, et see võimaldaks kasutajasõbralikult jagada ja hallata täiendusõppe infot, registreeruda õpiüritustele, anda tagasisidet ning koostada kokkuvõtteid koolitusarvestuse tarbeks. Tulemused: - õppeprotsessi planeerimisel ja läbiviimisel rakendatakse haridusasutustes kaasaegseid tehnoloogilisi vahendeid eesmärgipäraselt; - tehnoloogilisi vahendeid kasutatakse oskuslikult õppijate innovaatilisuse, uurimistöö ja õppimise toetamiseks ning koostöö tegemiseks õppijate ja teiste kogukonnaliikmetega; - keskselt korraldatava õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe korraldus, haldus ja arvestus on toetatud tänapäevase e-lahendusega. 10 Sihtrühmad: - õpetajad ja koolimeeskonnad; - e-lahenduse kasutuse osas õpetajad, koolijuhid, haridussektori koolitajad, haridusametnikud, õpetajate ja koolijuhtide täiendusõpet korraldavad isikud, haridusasutuste juhtide vahetud juhid. 8.9. Uuringute ja analüüside tellimine Eesmärk: Õpetajate ja koolijuhtide valdkonna poliitikakujundamiseks vajaliku sisendi saamine ning EÕS programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid“ tegevuste tulemuslikkuse ja mõju hindamine. Alategevused: 8.9.1. Osaletakse õpetajate ja koolijuhtide valdkonna poliitikakujundamiseks vajalikes siseriiklikes ja rahvusvahelistes uuringutes. Teostatakse nimetatud uuringute ettevalmistamist, läbiviimist, tulemuste avaldamist ja levitamist ning uuringute põhjal riigipõhiste analüüside või teiste arendustegevuste teostamist. 8.9.2. Tellitakse varem teostatu ja rakendatu levimuse, mõju ja arenguga seotud uuringuid, analüüse jm arendustegevusi, et saada sisendit edasiseks valdkonna korralduseks. 8.9.3. Korraldatakse uuringute ja analüüside läbiviimist tegevuste tulemuslikkuse ja mõju hindamiseks. Tulemus: - Otsused valdkonna kujundamisel ja arendamisel ning hinnangud tegevuste tulemuslikkusele põhinevad uuringute ja analüüside tulemustel. Sihtrühmad: - õpetajad; - haridusasutuste juhid; - kohalike omavalitsuste ametnikud; - poliitikakujundajatest ametnikud. 9. Väljund- ja tulemusnäitajad Tabel 1. Väljund- ja tulemusnäitajad Näitaja Algtase Sihttase 2016 Sihttase Sihttase Sihtt nimetus 2018 2020 ase 2022/2023 RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA Tulemusnäitaja Osakaal 95% 97% 97% 97% koolitustel (2013) (maht vähemalt 30 ak tundi) osalenud õpetajatest, haridusasutuse juhtidest ja noorsootöötajat est, kes said koolituse 11 lõppedes kvalifikatsiooni1 TULEMUSNÄITAJAD (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJAD) Tulemusnäitaja Koolitusel 02 5000, millest 17 000, 21 800 21 800 tegevusele: osalenud 1330 ÕKPATi millest 3093 millest millest Õpetajate koolitus õpetajate arv raames ÕKPATi 8013 11 283 raames ÕKPATi ÕKPATI raames raames Tulemusnäitaja Koolitusel 0 500 1000 1300 1300 tegevusele: osalenud Haridusasutuste haridusasutuste juhtide koolitus juhtide arv Tulemusnäitaja Koolimees- 0 700, tegevustele 8.1 c, kondade ühist millest d ja 8.6 a, b, c, d, õppimist ÕKPATi e, f. toetavate raames õpiürituste arv 500 Tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Väljundnäitaja a) Õpetajate arv, 0 50 150 200 250 tegevusele 8.1. kes on osalenud Õpetajate ja professionaalse haridusasutuste õpikogukonna juhtide eestvedaja professionaalse arenguprogram arengu mis edendamine b) Üleriigiliste 0 20 õpetajat, 60 õpetajat, 80 õpetajat, 100 koostöövõrgustik võrgustike 2 koolijuhti 6 koolijuhti 8 koolijuhti õpetajat, e kaudu juhtide arv, kes 10 on läbinud koolijuhti võrgustiku võimekuse kasvu toetava arenguprogram mi c) 0 3 9 15 21 Koostöövõrgustik e üleste õpiürituste arv d) Rahastatud 0 114 projektide arv Väljundnäitaja Täiendusõppes 0 150 350 700 900 tegevusele 8.2 osalenud õpetajate arv 1 Täiendusõppe puhul peetakse eraldi arvestust vähemalt 30 ak tunniste ja lühemate koolituste osas. Võimaluse korral esitatakse andmed soolises lõikes. Arvestatakse neid, kes lõpetasid positiivse tulemusega (said tunnistuse või kvalifikatsiooni läbi kindlaksmääratud teadmiste, oskuste ja kompetentside hindamise. 2 Punktis nr 9 on algtase 0 käesoleva programmi mõttes. 12 Kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õpetajate kompetentsi hoidmine ja tõstmine Väljundnäitaja a) Kontseptsiooni Kontseptsioon tegevusele 8.3 loomine on loodud Õpetajaameti kuvandi nüüdisajastamine b) Vastavalt 0 1 3 5 7 ja maine tõstmine kommunikatsioo ameti niplaanile väärtustamiseks läbiviidud üleriigiliste kampaaniate arv c) 0 Igale Igale Igale Igale Sihtrühmapõhist sihtrühmale sihtrühmale sihtrühmale sihtrühmal e on käivitatud on viidud on läbi e on läbi tegevusprogram vähemalt üks läbi viidud viidud mide arv tegevusprogra vähemalt vähemalt vähemalt 4 mm kaks kolm tegevus- tegevus- tegevus- programmi programmi programmi Väljundnäitaja a) Ei ole Esmatase ja Arendus- Arendus- Arendus- tegevusele 8.4 haridusasutuse tervikuna meistriklassid lahendusi lahendusi lahendusi Haridusasutuse juhi kaetud e tase on pakutakse pakutakse pakutakse juhtide kompetentsimu arenduslahend alg-, kesk- ja alg-, kesk- ja alg-, kesk- täiendusõppe- delis kirjeldatud ustega kaetud meistriklassi meistri- ja meistri- süsteemi kompetentside tasemel klassi klassi nüüdisajastamine kaetus tasemel tasemel ja juhtide arengulahendust kompetentside ega arendamise toetamine b) 0 413 3000 4000 4500 Täiendusõppes osalenud koolijuhtide arv3 c) 0 Vähemalt 10 Vähemalt 33 Vähemalt 33 Vähemalt Sisekoolitajate õpetajat ja 10 õpetajat ja õpetajat ja 33 õpetajat salve kuuluvate koolijuhti 26 koolijuhti 26 koolijuhti ja 26 õpetajate ja koolijuhti koolijuhtide arv d) Tõlgitud 0 2 raamatut 2 raamatut 4 raamatut 7 raamatut erialakirjanduse arv Väljundnäitaja Programmis 0 10 20 30 40 tegevusele 8.5 osalenute arv Koolidirektorite järelkasvuprogra mmide loomine ja läbiviimine Väljundnäitaja a) Kogukonda 0 10 20 - - tegevusele 8.6 kaasavate Koolimeeskondad õpiürituste arv e ühine õppimine 3 Tegemist on tegevuste ülese väljundnäitajaga. 13 haridusuuenduste b) koolipõhiste 0 50 130 - - rakendumiseks koolimeeskonda de arenguprogram mide arv (üldhariduskooli d) c) 0 19 57 - - haridusasutuste vaheliste (maakonna piires) õpiürituste arv kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks d) 0 10 30 - - haridusasutuste vaheliste (erinevaid maakondi hõlmav) õpiürituste arv kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks e) õpiürituste 0 40 120 - - arv alushariduse heade praktikate jagamiseks f) 0 10 19 - - Koolijuhtkonda de, pidaja ja hariduspoliitika kujundajate ühised õpiüritused heade praktikate jagamiseks Väljundnäitaja Hindamist ja 0 Sihtrühmale Hindamis- Hindamis- Hindamis- tegevusele 8.7 arendamist on keskkonda keskkond keskkond Koolimeeskonna toetavad e- kättesaadavak on vastab toimib ja hindamist ja keskkonnad on s tehtud ja täiendatud kokkulepitu on arendamist sihtrühmale kasutuses on töötajate d jätkusuutli toetavate kättesaadavaks kompetentside eesmärgis- vajadustele. k peale süsteemide ja tehtud ja nad hindamise tamist ja rahastamis vahendite kasutavad neid. keskkond. tulemuslikku perioodi väljatöötamine se hindamist lõppu ning kasutusele võimaldava võtmine lisalahendust ega. Väljundnäitaja a) 0 1100 2500 7000 10 000 tegevusele 8.8 Täiendusõppes Õpetajate 14 digipädevuse osalenud arendamine õpetajate arv. digiõppe rakendumiseks b) Keskset 0 Sihtrühmale E-keskkonda E-keskkond E- ning keskselt täiendusõpet on on arendatud on kasutaja- keskkond korraldatavat toetab e- kättesaadavak vastavalt sõbralik ja toimib ja täiendusõpet keskkond s tehtud ja kokkuleppel võimaldab on toetava e- kasutuses e saada jätkusuutli lahenduse täiendusõpet täiendusõpp k peale väljaarendamine toetav e- e kohta rahastus- keskkond kokku- perioodi lepitud lõppu statistikat Väljundnäitaja Osaletud Iga tegevusele 8.9 Poliitikakujund uuringutest läbiviidud Uuringute ja us põhineb on valminud uuringu analüüside uuringutel ja maapõhised või tellimine analüüsidel raportid analüüsi tulemuste tutvusta- miseks on ilmunud vähemalt üks artikkel 10. Tegevuste eeldatav mõju läbivatele teemadele. Horisontaalne Mõju teema Regionaalne areng Õpetajate ja koolijuhtide professionaalsuse kasv (sh koolidirektorite hindamine) aitab kaasa koolide õppekvaliteedi tõstmisele piirkondades ja edendab seeläbi kaudselt piirkondade kestlikku ja ühtlasemat arengut. Kavandatavad tegevused hõlmavad kogu Eestit, tegevustesse on kaasatud erinevates piirkondades paiknevad haridusasutused ja toetatakse haridusvaldkonnas piirkondlikul tasandil tehtavat. Tegevuste planeerimisel arvestatakse regionaalseid eripärasid ja täiendusõpet pakutakse ning teavitustegevusi korraldatakse üle Eesti. Infoühiskonna Kavandatud tegevused aitavad kaasa infoühiskonna edendamisele läbi edendamine õpetajate ja koolijuhtide kasvava oskuse kasutada tööalaselt erinevaid e- lahendusi (täiendusõpe, hindamine, tagasiside andmine jms tegevuste raames). Samuti kasutatakse tegevuste elluviimise ja infovahetuse korraldamisel võimalikult palju infotehnoloogilisi lahendusi, mis toob kaasa laiema mõju. Tegevused aitavad kaasa Infoühiskonna Arengukava 2020 rakenduskavas HTM vastutusel olevale tegevuse "Jätkatakse õpetajate ja õppejõudude koolitusi õpilastele IKT baasoskuste andmiseks“ elluviimisele. Keskkonna- ja Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset kliimapoliitika mõju keskkonna- ja kliimapoliitikale. Võrdsete Tegevused panustavad kaasava hariduse põhimõtete rakendumisele võimaluste õpetajate ja haridusasutuste juhtide töös. Kaasava hariduse all on peetud tagamine silmas Euroopa Eriõppe ja Kaasava Hariduse agentuuri poolt kokkulepitud definitsiooni, mille järgi on kaasav haridus süsteemse lähenemise kaudu kvaliteetse hariduse tagamine, mis arvestab kooli 15 kohalikus kogukonnas olevate kõikide õppurite akadeemiliste ja sotsiaalsete vajadustega. Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduses lähtutakse rahvusvaheliselt tunnustatud ja Euroopa Liidu liikmesriikide poolt heakskiidetud kaasava õppe suundumustest. Täiendusõpe tõstab kompetentsi ning kompetentsi tõus toetab edukat toimetulekut tööturul. Kavandatud tegevused toetavad naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tagamist hariduses ja tööturul. Tähelepanu on pööratud erinevas vanuses inimeste võrdsele kohtlemisele. Võimalused tegevustest osa saada ei sõltu inimese vanusest, soost, rassist ega rahvuslikust kuuluvusest. Tegevused, millest saavad osa ka kogukonna liikmed on korraldatud viisil, mis tagab osalusvõimaluse ka puuetega inimestele (näiteks veebiülekanded konverentsidest, toimumiskoha valikul arvestatakse juurepääsuvõimalusi). Õpetajate täiendusõppe kaudu saab ennetada nt sooliste stereotüüpide teket koolis. Õpetajaameti maine teadlikuma kujundamisega saab muuta soolist stereotüüpi ameti osas. Ühtne Tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju riigivalitsemine riigivalitsemise eesmärgile. 11. Toetava tegevuse seosed valdkondlike arengukavadega Tegevused on seotud järgnevate arengukavadega ja EÕS programmidega: ▪ EÕS üldharidusprogrammiga ja kutseharidusprogrammiga on seotud õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe tegevused. Läbi täiendusõppe toetatakse neis programmides kirjeldatud poliitikate realiseerimist ja eesmärkide saavutamist. Kutseharidusprogrammist tuleb muu hulgas sisend kutseõpetajate erialakoolitusteks. ▪ EÕS programmiga „Tööturu ja õppe tihedam seostamine“ on tegevused seotud läbi õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe. Eelnimetatud programmist toetatakse õpetajate, haridusasutuse juhtide ja õppejõudude ettevõtlikkuse ja ettevõtluse alase kompetentsi tõstmist, praktikakorraldust, kutseõppe maine parendamist. Samasisulisi või sarnaseid tegevusi ei viida ellu käesolevas dokumendid kirjeldatud tegevuste raames. ▪ EÕS digipöörde programmi kaudu luuakse digipädevuste hindamismudelid ning kaetakse digipöörde programmi raames loodavate ja finantseeritavate lahenduste õppetöös rakendumist toetav täiendusõpe. Eelnimetatud programmis kavandatu ei kattu käesolevas dokumendis kirjeldud õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppega. ▪ Täiskasvanuharidusprogrammis hõlmatakse täiskasvanute gümnaasiumite õpetajate ja koolijuhtide valdkondlikud infoseminarid, ühisõppimine, õppevisiidid teistesse riikides jmt eesmärgiga parandada valmisolekut madala haridustaseme ja oskustega täiskasvanuid õppesse tuua ning pakutavat õpet paindlikumaks muuta. Eelnimetatud programmis kavandatu ei kattu käesolevas dokumendis kirjeldud õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppega. ▪ Laste ja perede arengukavaga on seos läbi ühise eesmärgi toetada iga lapse arengut. ▪ Korraldatavad tegevused panustavad Eesti keele arengukava eesmärkide täitmisesse. ▪ Korraldatavad tegevused aitavad kaasa Infoühiskonna Arengukava 2020 rakenduskavas HTM vastutusel olevale tegevuse "Jätkatakse õpetajate ja õppejõudude koolitusi õpilastele IKT baasoskuste andmiseks“ elluviimisele. ▪ Lõimuv Eesti 2020 eesmärkide saavutamisse panustavad läbiviidavad tegevused personaalsemat lähenemist tagava õpikäsituse rakendamise toetamise kaudu. ▪ Aktiivse vananemise arengukava 2020 täitmisesse panustavad tegevused läbi tööturul konkurentsivõime säilitamise, kaasatuse, sotsiaalse sidususe edendamise. 16 ▪ Säästev Eesti 21 eesmärkide saavutamisse panustavad tegevused võimaldades oodatud muutuste realiseerimist õpetamisstiilis, hindamismeetodites, koostöösuhete arendamisel lastevanemate ning kogukonnaga, uute juhtimismeetodite ja tehnoloogiate kasutamisel. ▪ Toetatavad tegevused aitavad kaasa 2018. aastal tehtud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustele, mis toetavad kaasava hariduse rakendamist. 12. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 11 332 127, mida rahastatakse järgnevalt: ESF 9 474 733 (kuni 83,61% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 1 857 394 (vähemalt 16,39% kogumaksumusest). Tabel 2. Tegevuste eelarve TULEMUS TEGEVUSED Abikõlblike kulude/toetatavate tegevuste eelarve kokku Koolitusel Tegevus 8.1 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide osalenud õpetajate professionaalse arengu edendamine 1 305 569 arv koostöövõrgustike kaudu sh Otsene personalikulu 164 102 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 1 141 467 Tegevus 8.2 Kutseõpet pakkuvate õppeasutuste 724 320 õpetajate kompetentsi hoidmine ja tõstmine sh Otsene personalikulu 140 840 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 583 480 Tegevus 8.3 Õpetajaameti kuvandi nüüdisajastamine ja maine tõstmine ameti väärtustamiseks 1 050 203 sh Otsene personalikulu 257 235 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 792 968 Tegevus 8.6 Koolimeeskondade ühine õppimine 1 432 265 haridusuuenduste rakendumiseks Otsene personalikulu 90 470 Muud kulud (kauba/teenuse ost) 1 341 795 Tegevus 8.7 Haridusasutuste juhtimise ja toimimise tõhustamine inimeste juhtimist ja arendamist toetavate süsteemide ja - 733 063 vahendite väljatöötamise ning kasutuselevõtu abil sh Otsene personalikulu 138 114 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 594 949 Tegevus 8.8 Õpetajate digipädevuse arendamine digiõppe rakendumiseks ning keskselt 1 552 696 korraldatavat täiendusõpet toetava e- lahenduse väljaarendamine sh Otsene personalikulu 255 000 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 625 427 sh Hüvitamine ühikuhindade alusel 672 269 Tegevus 8.9 Uuringute ja analüüside tellimine 199 000 sh Otsene personalikulu 97 000 sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 102 000 17 TULEMUS TEGEVUSED Abikõlblike kulude/toetatavate tegevuste eelarve kokku Horisontaalne Projektijuhi personalikulu 220 974 tegevus/kulu Tegevuste kaudsed kulud ühtse 204 560 määra alusel (15%) Koolitusel osalenud Tegevus 8.4 Haridusasutuse juhtide haridus- täiendusõppesüsteemi nüüdisajastamine ja 3 381 443 asutuste juhtide kompetentside arendamise juhtide toetamine arv Sh Otsene personalikulu 450 576 Sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 2 802 924 Hüvitamine ühikuhindade alusel 127 943 Tegevus 8.5 Koolidirektorite järelkasvuprogrammide 385 492 läbiviimine Sh Otsene personalikulu 43 330 Sh Muud kulud (kauba/teenuse ost) 342 162 Horisontaalne Projektijuhi personalikulu 59 527 tegevus/kulu Tegevuste kaudsed kulud ühtse määra 83 015 alusel (15%) KOKKU 11 332 127 13. Kulude abikõlblikkus 13.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele. 13.2. Abikõlblikud on järgmised toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 13.2.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 3 sätestatud tingimustele; 13.2.2. kaudsed kulud arvestatuna 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6; 13.2.3. kulud ürituste läbiviimiseks, sealhulgas koolituste, arenguprogrammide, seminaride, infotundide, ümarlaudade, mõttekodade, töötubade, koosolekute, konverentside, veebi kaudu läbiviidavate ürituste ja muude õpiürituste kulud, sh ettevalmistamine, läbiviimine, osalemine ja tulemuste levitamine ning analüüs, ürituste korraldamise kulud (sh ruumide ja tehnika rent, toitlustus, transport, esineja- ja moderaatoritasud, majutus); 13.2.4. koostöövõrgustike, ümarlaudade, töörühmade, virtuaalsete õppetoolide, õppevisiitide jm koostöövormidega seotud kulud, sh algatamine ja osalemine ning sellega seotud tulemuste levitamisega seotud kulud (sh ruumide ja tehnika rent, toitlustus, transport, esineja- ja moderaatoritasud, majutus ); 13.2.5. publikatsioonide, info-, juhend ja jaotusmaterjalide, tänukirjade, tunnistuste, meenete, audiovisuaalsete info- ning reklaammaterjalidega seotud kulud, sh koostamine, tootmine ja levitamine, e-keskkondade (näit portaalid, äpid) loomine ja arendamine, kasutusvõimaluse loomine ja kasutamine, välja arvatud ühendmääruse § 9 lg 5 punktis 3 nimetatud kulud; 13.2.6. tegevuse 8.1 raames on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud muudes riikides toimunud täiendusõppe puhul temaatilistel 18 konverentsidel, seminaridel ja messidel, õppevisiidil osalemise kulud, kui osalemisega kaasneb ettekanne, mille raames tutvustatakse Eesti õpetajate ja/või koolijuhtide võrgustikutööd; 13.2.7. tegevuse 8.2 raames on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud Eestis ja/või teistes riikides toimuvate õpiürituste ettevalmistamise, osalemine ja tulemuste levitamine, analüüs, ürituste korraldamise kulud ( sh ruumide ja tehnika rent, toitlustus, transport, esineja- ja moderaatoritasud, majutus); 13.2.8. tegevuses 8.3 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud õpetajaameti kuvandi nüüdisajastamise ja maine tõstmisega seotud kulud, teavituskampaaniate ja teadlikkuse tõstmisele suunatud ürituste, näiteks õpetajaameti mainega tõstmise üritustega seotud kulud (sh ettevalmistamise ja korraldamise, neil osalemise, teabevahetuse edendamise, tulemuste levitamise ja mainekuvandi mõõtmise kulud), messiboksi maksumuse (sh mööbli rendi), bänneri valmistamise, tunnusriietuse või –elementide jms kulud, loodavate ja hallatavate e-keskkondade (näit portaal, äpp) väljatöötamise, arendamise ja haldamise kulud ning Eestis ja/või teistes riikides toimuvate õpiürituste ettevalmistamise, osalemise ja tulemuste levitamise ürituste korraldamise kulud ( sh ruumide ja tehnika rent, toitlustus, transport, esineja- ja moderaatoritasud, majutus); 13.2.9. tegevuses 8.4 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud koolijuhtide täiendusõppesüsteemi nüüdisajastamise ja koolijuhtide kompetentside arendamisega seotud kulud sh mentorite ja coachide teenuse kasutamise kulud, sisekoolitajate koolituskulud, Eestis ja/või teistes riikides toimuvate õpiürituste kulud, kirjanduse ja teadusartiklite tõlkimisega (sh õiguste omandamisega), välja andmisega ja levitamisega seotud kulud; alapunktis 8.4.2 nimetatud tegevuste kulud makstakse välja standardiseeritud ühikuhindade alusel vastavalt haridus- ja teadusministri 29. juuli 2015. a käskkirjale nr 312 „Ühikuhindade kehtestamine struktuurivahendite perioodil 2014-2020 elluviidavatele meetmetele”. 13.2.10. tegevuses 8.5 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud direktorite järelkasvuprogrammide arendamise ja läbiviimisega seotud kulud, sh mentorite ja coachide teenuse kasutamise kulud, doonortöökohtadega seotud kulud ja vastavalt programmi kontseptsioonile või lähteülesandele teistes riikides toimuvate õpiürituste kulud; 13.2.11. tegevuses 8.6 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.4 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud koolimeeskondade täienduskoolituste (sh koolitused, seminaride jt õpiürituste) kulud; 13.2.12. tegevuses 8.7 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud haridusasutuse juhtimise ja toimimise tõhustamisega seotud kulud (sh hindamispõhimõtete, -mudelite ja - standardite väljatöötamise ja/või uuendamise, pilotiseerimise, rakendamise, ajakohasena hoidmise ja neid toetavate e-lahenduste väljatöötamise ja/või edasiarendamisega, kasutuselevõtuga ja kasutamisega seotud jms kulud ning seminarikulud), välja arvatud ühendmääruse § 9 lg 5 punktis 3 nimetatud kulud; 13.2.13. tegevuses 8.8 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud õpetajate digipädevuse arendamisega digiõppe rakendumiseks ning keskselt korraldatavat täiendusõpet 19 toetava e-lahenduse väljaarendamisega seotud kulud (sh ruumide ja tehnika rent, toitlustus, transport, esineja- ja moderaatoritasud, majutus, e-lahenduse nõuete kaardistamine, e-lahenduse analüüsimine, arendamine ja testimine, lõppkasutaja koolitus); alapunktis 8.8.1 nimetatud tegevuste kulud makstakse välja standardiseeritud ühikuhindade alusel vastavalt haridus- ja teadusministri 29. juuli 2015. a käskkirjale nr 312 „Ühikuhindade kehtestamine struktuurivahendite perioodil 2014-2020 elluviidavatele meetmetele”. 13.2.14. tegevuses 8.9 on lisaks punktides 13.2.1 – 13.2.5 nimetatud abikõlblikele kuludele abikõlblikud selle tegevuse raames nimetatud uuringute ja analüüsidega seotud kulud, sh nende tellimine ja teostamine ning tulemuste avalikustamine. 13.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 nimetatud kuludele on tegevuse raames mitteabikõlblikud järgmised kulud: 13.3.1. Ruumide remont ja/või kaasajastamine, hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki, inventari ost; päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära; 13.3.2. ühikuhinnas sisalduvad kulud tegelike kulude alusel. 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 14.1. Toetuse maksete tegemisel lähtutakse struktuuritoetuse seaduse §-st 28 – 30 ja ühendmääruse §-dest 11-15 ning §-st 18. 14.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra ja standardiseeritud ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1, 2 ja 4 või ettemaksena vastavalt ühendmääruse § 18 lg 1 punktile 1. 14.3. Elluviija esitab rakendusasutusele ja rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga aasta 20. detsembriks. Esimene maksete prognoos esitatakse hiljemalt 2 kuu jooksul peale toetuse andmise tingimuste kinnitamist. 14.4. Toetus makstakse elluviijale välja rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Elluviija peab esitama rakendusüksuse kinnitatud vormil maksetaotluse rakendusüksusele vähemalt kord kvartalis struktuuritoetuse registri kaudu või registri väliselt. Ettemakse saamisel tuleb ettemakse kasutamise aruanne esitada rakendusüksuse kinnitatud vormil rakendusüksusele ettemaksega kaetud kulude perioodile järgneva 15 kalendripäeva jooksul. 14.5. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele või ettemakse kasutamise aruandele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 14.6. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 14.7. Ettemaksena ei maksta välja viimast 5% määratud toetusest. 14.8. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul ning ettemakse kasutamise aruande 90 kalendripäeva jooksul alates selle saamisest (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses või ettemakse kasutamise aruandes on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 20 15. Nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale tegevuse 8.1 „Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine koostöövõrgustike kaudu“ raames 15.1. Toetust saavad taotleda haridusühendused. 15.2. Taotlus peab sisaldama andmeid toetuse taotlejate, tegevuskava ellu viiva meeskonna ja ajakava kohta. Taotlus peab sisaldama tegevuste lõikes tegevuse eesmärki, sisu kirjeldust, tulemust ja maksumust. Taotlemisel tuleb esitada ühenduste aastased tegevuskavad. 15.3. Lõppsaajale edasiantava toetuse piirmäär on kuni 10 000 eurot projekti kohta. Toetuse maksimaalne osakaal on kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest. Abikõlblikud on punktides 13.2.1 - 13.2.6 nimetatud kulud, mis vastavad ühendmääruse §-s 2 sätestatud tingimustele. 15.4. Taotlustes esitatava täiendusõppe ühe kursuse maht peab olema alla 30 akadeemilise tunni. 15.5. Kui taotleja on taotluses sisalduvatele projekti(de)le või projekt(de)i osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe. 15.6. Toetuse edasiandmise täpsematest tingimustest, tähtajast ning edasiantava toetuse kogusumma eelarvest ning prioriteetsetest teemadest teavitab elluviija lõppsaajaid oma veebilehel. 15.7. Taotlusi hinnatakse üldiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised: 15.7.1. projekti mõju meetme eesmärgi saavutamisele – 25% maksimaalsest koondhindest; 15.7.2. projekti põhjendatus – 30% maksimaalsest koondhindest; 15.7.3. projekti kuluefektiivsus –20% maksimaalsest koondhindest; 15.7.4. toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 25% maksimaalsest koondhindest. 15.8. Hindamise tulemusel saadud maksimaalne koondhinne moodustub punktis 15.7. loetletud kriteeriumitele antud punktide alusel. Hindamiskriteeriumi kohta antakse punkte skaalal 1-5. Iga hindamiskriteeriumi punktiarv arvutatakse läbi selle osakaaluga. Kõikide hindamiskriteeriumite alusel antud tulemused liidetakse ja selle tulemusena moodustub projektile antav punktisumma, mis teisendatakse koondhindeks 100-punkti skaalal. Koondhinnete alusel moodustub taotluste paremusjärjestus. Rahuldamisele kuuluvad taotlused, mille hindamistulemus on vähemalt 60 punkti ja mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Võrdse koondhindega taotluste puhul saab paremusjärjestuse moodustamisel kõrgema järjekoha taotlus, mille hindepunkt punktis 15.7.2. nimetatud kriteeriumi järgi on kõrgem. Kui hindepunktid on võrdsed, siis heidetakse valiku tegemiseks liisku.“. 15.9. Elluviija kinnitab abikõlblikkuse perioodi, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsusest teavitamise tähtaja ja korra; lõppsaaja õigused ja kohustused; toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamise korra, toetuse maksmise tingimused ja korra, sealhulgas maksetaotluse menetlemise tähtaja ja lõppmakse suuruse; 15.10. Elluviija otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab elluviija. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 21 16. Elluviija kohustused 16.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 toetuse saajale sätestatud kohustused. 16.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 16.2.1. ellu viima tegevusi vastavalt lepingu alusel kokku lepitud tegevuskavale ja eelarvele kasutama toetust soovitud mõju saavutamiseks säästlikult; 16.2.2. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes ning halduslepingu ja toetuslepingu koopiad rakendusüksusele; 16.2.3. korraldama käesoleva käskkirja punktis 15 nimetatud toetuse edasiandmise lõppsaajale. 17. Tegevuste elluviimise aruandlus 17.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil struktuuritoetuse e- keskkonna kaudu tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgneva aasta 20. jaanuariks ning poolaasta vahearuande 5. augustiks. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 17.1.1. punktis 9 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega näitaja ala- või ületäitmise kohta. 17.1.2. ülevaade tegevuste elluviimisest; 17.1.3. hinnang tegevuste tulemuslikkusele; 17.1.4. ülevaade esinenud probleemidest ja ettevõetud abinõudest. 17.2. Elluviija esitab rakendusüksusele registri kaudu rakendusüksuse kehtestatud vormil lõpparuande hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 17.1 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele (punkt 10). 17.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 17.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 17.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 18. ESFi tegevustes osalejate andmekorje nõuded tegevuste elluviimisel ja aruandlusel 18.1. Elluviija on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest toetatavas toimingus osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktis e nimetatud andmed ja esitama need rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punktile 7. Esitatavad andmed (ühised näitajad osalejate kohta) on toodud Euroopa Sotsiaalfondi määruse (EL) 1304/2013 lisas 1. 18.2. Rakendusüksus on kohustatud koguma Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavates tegevustes osalejate kohta andmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 125 lõike 2 punktile e vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 8 lõike 2 punktile 7. 18.3. Punktides 18.1 ja 18.2 sätestatud kohustused rakenduvad alljärgnevatele punktis 8 nimetatud tegevustele, mille käigus tuleb koguda detailseid isikuandmeid järgmiste sihtgruppide kohta: 22 18.3.1. Tegevus 8.1. Õpetajate ja haridusasutuste juhtide professionaalse arengu edendamine koostöövõrgustike kaudu – täiendusõpet saavad üleriigiliste võrgustike juhid. 18.3.2. Tegevus 8.2. Kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õpetajate kompetentsi hoidmine ja tõstmine – koolitatavad kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õpetajad. 18.3.3. Tegevus 8.4. Koolijuhtide täiendusõppesüsteemi nüüdisajastamine ja koolijuhtide kompetentside arendamise toetamine – täiendusõppes osalevad haridusasutuste juhid. 18.3.4. Tegevus 8.5. Koolidirektorite järelkasvuprogrammide loomine ja läbiviimine – arengprogrammis osalevad üldhariduskooli ja kutseõppeasutuse direktoriks soovijad. 18.3.5. Tegevus 8.6. Koolimeeskondade ühine õppimine haridusuuenduste rakendumiseks – koolimeeskondade koolitustel osalejad. 18.3.6. Tegevus 8.7. Koolimeeskonna hindamist ja arendamist toetavate süsteemide ja vahendite väljatöötamine ning kasutusele võtmine – hindamispädevusi arendavatel koolitustel osalejad. 18.3.7. Tegevus 8.8. Õpetajate digipädevuse arendamine digiõppe rakendumiseks ning keskselt korraldatavat täiendusõpet toetava e-lahenduse väljaarendamine – digipädevuste täiendusõppes osalejad. 18.4. ESFi tegevustes osalejate andmed tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormidel ja tähtaegadeks. 18.5. ESFi tegevustes osalejate isikuandmete korjel ja töötlemisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda Korraldusasutuse poolt välja töötatud „Euroopa Sotsiaalfondi tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2014-2020 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 19. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 19.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse ettepanekul. 19.2. Kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja edastab muutmise eelnõu arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. 19.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ja edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 19.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 12 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 19.5. Elluviija taotleb rakendusasutuselt punkti 16.2.1 alusel kokku lepitud aasta eelarve ja tegevuskava muutmist juhul, kui üks eelarverida suureneb/väheneb rohkem kui 15% selle kinnitatud eelarvest. Juhul kui muudatus aastaeelarves on väiksemas mahus, peab elluviija enne eelarvest erinevate kulutuste tegemist muudatuse kooskõlastama rakendusasutusega ning esitama selle rakendusüksusele kirjalikku taasesitamist 23 võimaldavas vormis. 19.6. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused elluviijale, korraldusasutusele ja rakendusüksusele 20. Finantskorrektsiooni mõju tegevuste eelarvele 20.1. Finantskorrektsioone teeb rakendusüksus vastavalt perioodi 2014 – 2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47 ja ühendmääruses sätestatule. 20.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49 ja ühendmääruses sätestatule. 21. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 22. Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva.

Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →