Eelnõu kooskõlastamiseks

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/22-1326 - Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Riigikantselei; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.11.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a1a2e41a-1dab-4d51-8b22-14265be9c69e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a1a2e41a-1dab-4d51-8b22-14265be9c69e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Rahandusministeerium Riigikantsele Meie 03.11.2022 nr 4-17/22/4906 Sotsiaalministeerium Struktuuritoetuse andmise tingimuste kehtestamise käskkirja eelnõu elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“ eelnõu. Eelnõu koosneb neljast punktist, nendega kehtestatakse toetuse andmise tingimused, eelarve, määratakse projekti elluviija ning kehtestatakse käskkirja jõustumise tähtaeg. Toetuse andmise tingimused kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027 poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ alusel elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Lisad: 1. Käskkirja eelnõu koos lisadega 2. Seletuskiri 3. Põhiõiguste harta kontroll-leht 4. Riskihindamise kontroll-leht Sama: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus Eerika Purgel, 626 0709 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 26.09.2022 KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr Tallinn [Registreerimisnumber] Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks (lisa1). 2. Kinnitan toetuse andmise elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2). 3. Volitan Riigimetsa Majandamise Keskuse täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. 4. Käskkiri jõustub samal ajal Vabariigi Valitsus korraldusega, millega kinnitatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekiri. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Keskkonnaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium, asekantsler Antti Tooming ja asekantsler Marku Lamp, õigusosakond, eelarve- ja strateegiaosakond, looduskaitseosakond, kalavarude osakond  Keskkonnaministri ….2022käskkiri nr … „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“ Lisa 2 Projekti maksumus Kogumaksumus Abikõlblik Omafinantseering Omafinantseeringu Toetuse summa (EUR) summa (EUR) (EUR) määr % 13 823 529,00 13 823 529,00 11 749 999,65 2 073 529,35 15 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riigimetsa Majandamise Keskus, st 2 073 529,35 omafinantseering kokku Ühtekuuluvusfond, sh toetus kokku 11 749 999,65 KOKKU 13 823 529,00  Näitaja koos Tegevuse nimetus: sihttasemega: 01.01.202231.12.2029 Programmi tegevus: liikide ja elupaikade Seisundi parandamiseks Abikõlblik soodsa seisundi ning Ühtekuuluvusfondi Omafinantseering toetust saanud kogusumma maastike toetus (EUR) (EUR) elupaikade pindala (ha) (EUR) mitmekesisuse tagamine Märgalade taastamine 9 400 11 288 997,75 9 595 648,09 1 693 349,66 Projektis tehtavatest töödest avalikkuse 1 382 352 1 174 999,20 207 352,80 teavitamine Otsene personalikulu 667 930,00 567 740,50 100 189,50 (märgalade taastamine) Otsene personalikulu (projektijuhtimine koos 333 965,00 283 870,25 50 094,75 teavitustegevuse koordineerimisega) Ühtne määr 150 284, 25 127 741,61 22 542,64 Kokku: 13 823 529,00 11 749 999,65 2 073 529,35  Keskkonnaministri ….2022käskkiri nr … „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“ Lisa 1 Toetuse andmine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks. 1. Reguleerimisala 1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ alusel elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks. 1.2. Toetust eraldatakse programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ tegevuse „Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine“ tulemuste saavutamiseks. 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on Euroopa Liidu loodusdirektiivi märgade elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks. 2.2. Toetatav tegevus panustab „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja mõõdikusse „keskkonnatrendide indeks“. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Toetatavad tegevused on: a) looduslike soode ja märgade metsade taastamine; b) vooluveekogude taastamine. Tegevuse käigus taastatakse kaitstavaid elupaigatüüpe ja kaitstavate liikide elupaiku (edaspidi koos kaitstavad elupaigad) kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel. Tegevuskava alusel võib kaitstavate liikide elupaikasid taastada väljaspool kaitstavaid loodusobjekte, kui kaitstava liigi esinemisala on Eesti Looduse Infosüsteemis registreeritud vastava liigi elupaigana. 3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud horisontaalsete põhimõtetega. 3.3. Riigiabi andmise analüüs tehakse enne iga objekti projekti raames tegevuskavasse lisamist. 3.4. Käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste detailse iga-aastase tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 4. Tulemused 4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemusena on kaitstavatel elupaikadel taastamismeetmed ellu viidud ja elupaigad taastumas. 4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised:  2024 Näitaja nimetus ja Alg- 2029 Selgitav teave Aasta vahe mõõtühik tase sihttase sihttase Rahastamiskava Väljund- Seisundi 0 Ei 400 9400 Toetusega taastatud näitajad näitaja parandamiseks kohaldu elupaikade pindala toetust saanud hektarites. Pindala elupaikade pindala määramisel (ha) arvestatakse taastamismeetmetega kaetud elupaiga pindala, teatud elupaikade korral (nt sood) arvestatakse ka mõjuala. Saavutustaset raporteeritakse pärast taastamistegevuste lõpetamist konkreetsel alal. Andmeallikas on SFOS, projektiaruanded. Andmed tulevad projekti käigus taastatud elupaikadest Tulemus Alade arv, kus 0 2020 0 40 Toetust saanud alade -näitaja elupaikade ja arv. Ühe alana liikide seisund on arvestatakse nt ühte toetuse abil sood selle nime alusel, paranenud kus taastamistöid on (alade arv) tehtud. Saavutustaset raporteeritakse pärast taastamis-tegevuste lõpetamist konkreetsel alal. Andmeallikas on SFOS, projektiaruanded. Andmed tulevad projekti käigus taastatud elupaikade asukohast alade arvestuses 4.3. Projekti spetsiifilised näitajad kehtestatakse vajaduse korral projekti juhtrühmas. 5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija 5.1. Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium. 5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 5.3. Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskus. 6. Projekti juhtrühm 6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaministeeriumi esindajatest. 6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja. 6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded. 6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel. 2 6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija. 6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja ära jätta. 6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised objektid ja kui suures mahus korda tehakse, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke. 6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, teeb otsuse Keskkonnaministeerium. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022 ning lõpeb 31. detsembril 2029. 8. Tegevuste eelarve 8.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. 8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti omafinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest. 8.3. Projekti kogueelarve on 13 823 529,41eurot, millest toetus on 11 750 000,00 eurot ning omafinantseering vähemalt 2 073 529,41 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2. 8.4. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dele 15, 16 ja 21 ning käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, sh: 9.2.1 keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise kulud; 9.2.2 projekteerimise ja ekspertiisi kulud; 9.2.3 elupaikade taastamiseks vajalikud kulud, sealhulgas puittaimestiku eemaldamise ja kraavide sulgemise ning ümberjuhtimisega seotud kulud; 9.2.4 seireseadmete soetamise ja haldamiseks ettevalmistamise kulud; 9.2.5 punktis 3 nimetatud toetavate tegevustega seotud kulud; 9.2.6 veetaseme reguleerimiseks vajalike seadmete soetamise ja paigaldamise kulud; 9.2.7 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud teavitamise kulud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohaselt, kui need ei moodusta üle 10% projekti käskkirja kehtestamisel toodud abikõlblikest kogukuludest; 9.2.8 kinnisasja ostmise kulud, kui need ei moodusta üle 10% projekti abikõlblikest kogukuludest; 9.2.9 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud riigilõivud, ekspertiisid, omanikujärelevalve ja nõupidamiste kulud; 9.2.10 kuni 5% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest otsesteks tegevusteks töövahendite soetamise kulud. 9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4, kokku 15% ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest. 9.4. Abikõlblikud ei ole: 9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud; 9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel; 9.4.3 kasutatud seadme ostmise kulud. 3 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. 10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. 10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid: 10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise lepingud ja töölepingud, kui need ei ole rakendusüksusele varem teatavaks tehtud; 10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 10.3.3 arve või muu raamatupidamisdokument; 10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus. 10.4, Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. 10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. 11. Elluviija kohustused 11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut. 11.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 punkti 2j järgi tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. 11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 1. juuliks. 11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul. 11.5. Elluviija peab korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse korraldamisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni. Teavitusüritus peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele: 1) see peab toimuma pressikonverentsi, seminari, konverentsi, avamisürituse või näitusena; 2) selle kohta avaldatakse pressiteade või artikkel üleriigilises online- või trükimeedias; 3) sellest valmib vähemalt 20 trükikvaliteediga fotot ja kokkuvõttev kuni kolmeminutiline video. 12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine 12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist. 12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja hanke juurde vaatlejaks. 12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata riigihankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks. 4 12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja nende põhjenduste kohta. 13. Tegevuste elluviimise seire 13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu. 13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning tulemusnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta. 13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel ka tihedamini. 13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 13.5. Vahe- ja lõpparuandes esitatakse Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta. 13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimase maksetaotlusega. 13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele järgneva viie aasta jooksul. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt. 5  Keskkonnaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022– 2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohane käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõike 2 alusel. Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi ka rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ toetuse andmise tingimusi elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunik Kadri Möller (e-post [email protected], tel 626 2876), kalavarude osakonna peaspetsialist Tanel Ader (e-post [email protected], tel 626 0736), eelarve- ja strateegiaosakonna peaspetsialist Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709), õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948); Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskaitseosakond ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse riskiosakonna jurist Jaanika Vilde (e-post [email protected], tel 627 4117). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast punktist, millega reguleeritakse toetuse andmist elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks. Esimese punktiga kinnitatakse toetuse andmise tingimused ja kord (lisa 1), teise punktiga kinnitatakse tegevuskava ja eelarve aastateks 2022–2029 (lisa 2) ja kolmanda punktiga volitatakse Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) projekti elluviijaks. Neljanda punktiga reguleeritakse käskkirja kehtima hakkamise aeg. Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused (lisa 1). Käskkirja lisa 1 punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse. Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ toetuse andmise tingimusi elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks. Toetust eraldatakse programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ tegevuse „Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine“ tulemuste saavutamiseks. Käskkirja lisa 1 punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Toetuse andmise eesmärk on loodusdirektiivi märgade elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks. Toetuse andmise tingimuste koostamisel on rakendatud Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriume ning tehtud asjakohased analüüsid. Toetatavad tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. 1 Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele Kriteeriumi täitmiseks on toetatavad tegevused sätestatud selliselt, et need panustavad otseselt meetme eesmärkide täitmisse. Abikõlblikud kulud on esmajärgus piiratud nõudega, et juhul kui projekti raames tehakse kulusid, mis ei ole rakenduskavas seatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud, ei loeta neid kulusid abikõlblikuks. Projekti tulemuste kestlikkuse tagamise eest vastutab Riigimetsa Majandamise Keskus oma vahenditega. Projekt panustab otseselt rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajasse. Projekti põhjendatus Märgade elupaikade taastamine on oluline, et suurendada valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. Sekkumised põhinevad Läänemere strateegial, „Kliimamuutustega kohanemise arengukaval aastani 2030“, Natura 2000 prioriteetsete tegevuste tegevuskaval (PAF) aastateks 2021–2027 ja ELi elurikkuse strateegial aastani 2030: toome looduse oma ellu tagasi. Vaatamata senistele ELi ja rahvusvahelistele jõupingutustele jätkub elurikkuse vähenemine ja ökosüsteemide seisundi halvenemine murettekitava kiirusega, kahjustades inimesi, majandust ja kliimat. Sellele viitavad nii valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) kui ka valitsustevahelise bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste teaduspoliitika platvormi (IBPES) aruanded. Terved ökosüsteemid pakuvad toiduga kindlustatust, puhast vett, seovad ja salvestavad süsinikku ja pakuvad kaitset kliimamuutustest põhjustatud looduskatastroofide eest, mis on vajalikud inimkonna pikaajalise ellujäämise, heaolu ja julgeoleku tagamiseks. IPCC 2022. aasta aruanne rõhutas eelkõige, et maailmal ja Euroopal on elamisväärse tuleviku kindlustamiseks ees lühike ja kiiresti sulguv ajaaken, kuna äärmuslike ilmastiku- ja kliimaolude sagenemine on toonud kaasa pöördumatuid tagajärgi ning looduslikud süsteemid ja inimühiskond on tõrjutud kaugemale oma võimest kohaneda. Kliimamuutuste mõju leevendamiseks tuleb rakendada meetmeid degradeerunud ökosüsteemide taastamiseks, eelkõige taastades degradeerunud märgalad ja jõed, metsa- ja põllumajandusökosüsteemid. ELi elurikkuse strateegia alusel peavad liikmesriigid tagama, et ühegi ELis kaitstava elupaiga ega liigi seisund ei halveneks aastaks 2030 võrreldes 2019. a Euroopa Komisjonile esitatud ELi loodusdirektiivi artikli 17 ja linnudirektiivi artikli 12 aruannetega. Lisaks peavad liikmesriigid tagama, et vähemalt 30% liikidest ja elupaikadest, mille seisund ei ole praegu soodne, on 2030. aastaks soodsa seisundiga või näitab seisund selget positiivset trendi. Euroopa Komisjoni ettepaneku „Looduse taastamise määrus“ 1 alusel peavad liikmesriigid taastamismeetmed rakendama 30%-l elupaikadest, mille seisund ei ole hea, aastaks 2030, 60%-l aastaks 2040 ja 90%-l aastaks 2050, et saavutada ELi loodusdirektiivi eesmärk – tagada ELis kaitstavate liikide ja elupaikade soodne seisund. Euroopa Komisjonile 2019. a esitatud aruande alusel peab Eestis aastaks 2030 olema taastamismeetmed ellu viidud 11 000 hektaril sooelupaikadel, 8900 hektaril soometsadel ja 2850 hektaril jõeelupaikadel, kokku 27 500 hektaril. Selle käskkirja alusel viiakse taastamismeetmed ellu 9400 hektaril nimetatud elupaikadel. CO2 sidumine märgalade taastamise kaudu leevendab kliimamuutusi (nt ühe hektari soo taastamine neelab umbes 800 kg süsinikku aastas), samuti vähendab soode taastamine tuleohtu ja aitab säilitada puhta vee varusid. Jõgede elupaikade ja märgade metsade taastamine vähendab soovimatute üleujutuste mõju. Projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad. Tegevuste ajakava on realistlik, arvestab mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. 1 https://environment.ec.europa.eu/publications/nature-restoration-law_en 2 Projekti kuluefektiivsus Projekti koostamisel on arvestatud projekti kulude vajalikkust ja mõistlikkust ning seda analüüsitakse enne, kui projekti elluviija lisab projekti detailsemad tegevused eelarvesse. Selle nõude täitmist hinnatakse täiendavalt, tehes vajaduse korral ka uuringud või analüüsid. Projekti järel tagavad toetuse abil rajatud/soetatud vara sihtotstarbelise kasutamise, säilimise ja hooldamise vara omanikud, kui elluviija saavutab omanikega vastava kokkuleppe. Kui kokkulepet ei saavutata, tagab sihtotstarbelise kasutamise ja säilimise ettenähtud perioodil elluviija. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia Elluviijaks volitatakse Riigimetsa Majandamise Keskus, kelle tegevusala põhimääruse järgi on praktiliste looduskaitsetööde korraldamine riigimaal ja muuhulgas maastiku, pärandkultuuriobjektide ja kaitstavate loodusobjektide hoidmine. Riigimetsa Majandamise Keskus viib juba ellu mitmeid projekte perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse alusel antavast toetusest. Seega on projekti elluviija igati võimeline talle pandavat kohustust eesmärgipäraselt täitma. Projekti sisulist poolt juhib projektijuht, kes korraldab ka projektiga seonduva asjaajamise. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Toetatav tegevus panustab „Eesti 2035“ sihti „Elukeskkond on kvaliteetne, seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt“. Elukeskkond on turvaline ning avaliku ruumi planeerimisel eelistatakse ohutut ja turvalist ning tervist toetavat käitumist soodustavaid lahendusi, mis tagavad igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavuse ja mugavuse. Turvaline elukeskkond luuakse igaühe koostöös. Elukeskkonna uuendamine, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, jäätmemajandus, ühisveevärk, maavarad. Mõõdikuna kasutatakse keskkonnatrendide indeksit. Info sihi ja näitaja kohta kantakse SFOSi. Tööde elluviimine arvestab kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, sh looduse pakutavate hüvede väärtustamine; igaühe loodushoiu põhimõtete juurutamine; elukeskkonna ressursitõhususe suurendamine; looduskeskkonna kvaliteedi parandamine ja elurikkuse säilitamine ning suurendamine, sh elupaikade taastamine ja liikide seisundi parandamine ja selleks vajalikud investeeringud. Meede edendab piirkondade arengueelduste maksimaalset ärakasutamist, taastades või säilitades piirkondades kaitstavaid elupaiku. Investeeringute elluviimisel arvestatakse piirkondlike kaitsekorralduskavade ja tegevuskavadega. Samuti aitavad tegevused kaasa muuhulgas öko- ja kalaturismi arengule ning töökohtade tagamisele ja loomisele maapiirkondades, edendades piirkondade kestlikku ja ühtlasemat arengut. Kaitstavate elupaikade taastamine panustab otseselt liikide seisundi parandamisse. Jõeelupaikade taastamine vähendab soovimata üleujutuste mõju ning taastab jõgede isepuhastusvõime. Eesti jõgede kesise seisundi üheks põhjuseks on rändetakistused jõgedel. Jõgede taastamist toetatakse kaitstavate elupaikade ja kaitstavate liikide tegevuskavade ning alapõhiste kaitsekorralduskavade alusel. Tegevuskava alusel võib kaitstavate liikide elupaikasid taastada ka väljaspool kaitstavaid loodusobjekte, kuid kaitstava liigi esinemisala peab olema Eesti Looduse Infosüsteemis registreeritud vastava liigi elupaigana. Keskkonnaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks“ (SFOS sekkumise nr 21.2.2.12) alusel korrastatakse järvesid ning neid jõgesid, mis ei kuulu käesoleva käskkirja alusel toetatavateks. Sekkumiste otseseks sihtrühmaks on liikide ja elupaikade kõrval, mille seisundi parandamisele meetmed on suunatud, kohalikud elanikud ja kohalikud ettevõtjad, sh loodusturismiga 3 tegelevad ettevõtjad, turistid, harrastuskalapüüdjad ja teised kaitsealade külastajad. Sekkumiste tulemusel kasvab piirkondlik tööhõive. Elupaikade taastamine suurendab loodusturismi potentsiaali. Jõgede taastamisest saavad otsest kasu eelkõige harrastuskalapüügiga tegelevad või seotud isikud ja kutseliste kalurite ettevõtted. Meetmete laiemaks kasusaajaks on kogu elanikkond tänu looduse pakutavate ökosüsteemiteenuste paremale kvaliteedile ja rohevõrgustiku paremale sidususele. Jõeelupaikade ja märgade metsade taastamine vähendab soovimatute üleujutuste mõju. Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega, sest elukeskkonda parandavad tegevused on vajalikud kõigile. Käskkirja lisa punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused. Toetatavad tegevused on: a) looduslike soode ja märgade metsade taastamine; b) vooluveekogude taastamine. Tegevuse käigus taastatakse kaitstavaid elupaigatüüpe ja kaitstavate liikide elupaiku kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel. Tegevuskava alusel võib kaitstavate liikide elupaikasid taastada ka väljaspool kaitstavaid loodusobjekte, kuid kaitstava liigi esinemisala peab olema Eesti Looduse Infosüsteemis registreeritud vastava liigi elupaigana. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määruses (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1), on sätestatud jätkusuutliku investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei kahjusta oluliselt“ (ingl k do no significant harm ehk DNSH) ühtegi kõnealuses määruses sätestatud keskkonna- või sotsiaalset eesmärki. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSHd analüüsis Rahandusministeeriumi tellimusel Hendrikson & Ko. Analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meetmed on kooskõlas DNSH printsiibiga. Põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ tuleb tõlgendada taksonoomiamääruse (2020/852) artikli 17 tähenduses. Selles artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud kuue keskkonnaeesmärgi saavutamisele. 1. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet. Ei kahjusta. CO2 sidumine märgalade taastamise kaudu leevendab kliimamuutusi. Jõgede elupaikade ja märgade metsade taastamine vähendab soovimatute üleujutuste mõju. Jõgede ja järvede hüdromorfoloogia ja hüdroloogilise režiimi taastamine vähendab põua ajal veepuuduse probleemi ja parandab veekogumite ökoloogilist seisundit. Meede panustab otseselt kliimamuutuste leevendamisse – märgalad seovad süsinikku. Meede ei tekita eeldatavalt kahju hinnatavale eesmärgile. Tegemist on keskkonnaeesmärkide saavutamiseks antava toetusega. 2. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele. Ei kahjusta. CO2 sidumine märgalade taastamise kaudu leevendab kliimamuutusi. Jõgede elupaikade ja märgade metsade taastamine vähendab soovimatute üleujutuste mõju. Jõgede ja järvede hüdromorfoloogia ja hüdroloogilise režiimi taastamine vähendab põua ajal veepuuduse 4 probleemi ja parandab veekogumite ökoloogilist seisundit. Meede panustab otseselt kliimamuutustega kohanemisse. Heas seisundis märgalad toetavad ökosüsteemi ja on kliimamuutuste ajal vastupidavamad, mis on vajalik ühiskonna toiminguteks. 3. Tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali või mereala head keskkonnaseisundit. Ei kahjusta. Meede panustab otseselt kliimamuutustega kohanemisse. Heas seisundis märgalad toetavad ökosüsteemi ja on kliimamuutuste ajal vastupidavamad, mis on vajalik ühiskonna toiminguteks. 4. Tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel, või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, või kui jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda. Ei kahjusta. Tegevusega ei põhjustata ebatõhusat materjalide kasutust, ei suurendata jäätmete teket, põletamist ega kõrvaldamist. Meede ei ole otseselt seotud ringmajandusega. 5. Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Ei kahjusta. Tegevus ei põhjusta saastuse teket. 6. Tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Ei kahjusta. Tegevuse eesmärk on elurikkuse seisundi parandamine, kaitstes ökosüsteeme. Meede panustab otseselt bioloogilise mitmekesisuse ning ökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse – kaitstakse ning taastatakse märgalasid ja seotud ökosüsteeme ning vähendatakse reostust. Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Riigiabi Kas käskkirja alusel antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega või ei ole riigiabi, hinnatakse enne objektide töösse võtmist. Tegevused toimuvad eelkõige paisudel, mis paiknevad riigimaadel või kuuluvad kohalikele omavalitsustele või füüsilistele isikutele, kes neid majandustegevuseks ei kasuta või majandustegevusega ei tegele. Kui objekti omanik on juriidiline isik või objekti kasutab juriidiline isik hoonestusõiguslepinguga, on projekti elluviija kohustatud analüüsima objekti täielikku või osalist riigile omandamist lähtuvalt objekti prioriteetsusest ja kuluefektiivsusest. Seetõttu kalapääsude rajamisega paisude omanikele riigiabi ei anta. Tegevuse tulemusena luuakse võimalus toetust saanud aladel veekogude tervenemiseks, sh elupaikade ja liikide seisundi parandamiseks. Ülaltoodut arvesse võttes ei ole käskkirja alusel planeeritav toetus riigiabi, kuid elluviija peab enne kõikide objektide korrastamist korraldama riigiabi analüüsi ning objektide korrastamisel lähtuma analüüsi tulemustest. Käskkirja lisa 1 punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatavad tulemused. Meetme tegevuste tulemusena on tagatud hea seisundi saavutamise eeldused, mis panustavad rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajasse. „Eesti 2035“ sihtide näitajad keskkonnatrendi indeksi alusel (nt soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osatähtsus ja soodsas seisundis loodusdirektiivi liikide osatähtsus) sisestab projekti 5 juurde rakendusüksus. Andmed tulevad projekti juhtrühmast, andmed esitab ja seisundi hinnangu annab Keskkonnaministeerium. Käskkirja lisa punktiga 5 sätestatakse projekti elluviimise korraldajad. Rakendusasutus on Keskkonnaministeerium ja rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tegevuste elluviijaks volitatakse Riigimetsa Majandamise Keskus, kelle tegevusala põhimääruse järgi on praktiliste looduskaitsetööde korraldamine riigimaal ja muuhulgas maastiku, pärandkultuuriobjektide ja kaitstavate loodusobjektide hoidmine. Käskkirja lisa 1 punktiga 6 sätestatakse projekti juhtrühma töö korraldamise detailid. Projekti elluviija esitab juhtrühmale ettepaneku taastatavate alade kohta. Juhtrühm kinnitab taastatavate alade nimekirja, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke. Uusi alasid lisatakse taastavate alade nimekirja samadel alustel, millega kinnitati esialgu taastatavate alade nimekiri. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised objektid ja kui suures mahus korda tehakse, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Keskkonnaministeerium. Objektide lisamiseks analüüsitakse eraldi riigiabi. Käskkirjaga kehtestatud eelarve piires võib juhtrühm eelarve jagunemist projektis seatud eesmärgi saavutamiseks muuta. Käskkirja lisa 1 punktiga 7 sätestatakse abikõlblikkuse periood. Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022 ning lõppeb hiljemalt 2029. aasta 31. detsembril. Käskkirja lisa 1 punktiga 8 sätestatakse tegevuste eelarve ja ajakava. Aastate 2022–2029 tegevuskava ja eelarve on toodud käskkirja lisas 2. Tegevuste edasise käigus hoidmise kulud kaetakse RMK eelarvest. Tegevuste maksumuse hindamisel on arvestatud rakenduskavas toodud ja meetme nimekirja planeeritud sihtasemete täitmiseks võimalikku eelarvet. Kuna praegu tuleb toime tulla mitme kriisiga, mis võivad põhjustada kas hinnatõusu või teenuste keerukat hankimist, siis selguvad lõplikud kulud tegevuste elluviimisel ja teenuste hankimisel. Projekti tegevuste iga-aastase detailse eelarve lisas 2 toodud eelarve piires ning iga-aastase detailse tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Projekti detailne aastaeelarve ja tegevuskava kirjeldavad projekti tegevuste lõikes konkreetseks aastaks planeeritud toiminguid ning eelarvet hangete detailsuses ning kuu täpsusega. Käskkirja lisa 1 punktiga 9 sätestatakse kulude abikõlblikkus. Abikõlblikud on projekti kulud, mis tehakse toetatavate tegevuste elluviimisel ja meetme ning projekti eesmärkide saavutamiseks. Tegevuste elluviimiseks on abikõlblikud elupaikade taastamiseks otseselt vajalikud kulud. Need võivad muuhulgas olla kinnisasja ja vallasasja soetamise kulud, puittaimestiku eemaldamise ja kraavide sulgemise ning ümberjuhtimisega seotud kulud, veetaseme reguleerimisega seotud kulud, koelmualade taastamise ja rajamise kulud, paisude eemaldamisega seotud kulud, kärestike rajamisega seotud kulud, seireseadmete soetamise ja haldamise kulud ja töödeks hädavajaliku infrastruktuuri rekonstrueerimise ja korrastamise kulud, samuti otsesed tegevustega seonduvad töövahendite soetamise ja - avalikustamise kulud. Elupaiga taastamisega taristule tekkiva kahju taastamise kulu on abikõlblik, kui see on vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks tehtud tegevuse tulemuse tõttu (taastatakse algne seisund). Abikõlblikud kulud hõlmavad tegelike kulude alusel hüvitatavaid otseseid personalikulusid. Abikõlblikud on ka koolituskulud, teavitamiskulud, riigilõivud ja omanikujärelevalve kulud ning hoonestamata või hoonestatud maaostmise kulud, kui see on projekti eesmärkide saavutamiseks vajalik ning mõistlik. Nõupidamiste kulude all peetakse silmas toetuse elluviimisega kokku kutsutud aruteludega seotud kulusid. Lisaks on abikõlblikud tegevuste ettevalmistamisega seotud kulud, nagu inventuurid, uuringud, ekspertiisid ning keskkonnamõju hindamised. Kui inventuuri, uuringu või ekspertiisi käigus selgub, et 6 konkreetse elupaiga taastamine ei ole mõistlik ega kuluefektiivne, siis on tehtud kulu projektis abikõlblik, kuna see panustab otseselt projekti eesmärgi saavutamisse. Projekti elluviimisega seotud teavitustegevused on abikõlblikud. Otseste tegevustega seonduvad töövahendite soetamise maksimaalne kulu on kuni 5% kogu projekti töömahust. Abikõlblikud on kinnisasja ostmise kulud, kui need ei moodusta üle 10% projekti abikõlblikest kogukuludest, mis on 13 823 529,00 eurot. Riigihangete seaduse alusel ostetavate teenuste, asjade ja tööde eest tasutakse kuludokumentide alusel. Projekti toetatavate tegevuse elluviimisega seotud teavitustegevused on abikõlblikud. Abikõlblikud on otsesed personalikulud ja kaudsed kulud (15% arvestatuna otsestest abikõlblikest personalikuludest) ning projekti ülejäänud abikõlblikud kulud. Kaudsed kulud on projekti administreerimisega seotud töötajate (nt raamatupidaja) kulud, sh personalikulud ja projekti üldkulud. Projektiga seotud transpordikulud teeb toetuse saaja vastavalt asutusesisestele reeglitele projektiga seotud tööülesannete täitmiseks ja on abikõlblikud. Kaudseid kulusid tegelike kuludega (kuludokumentidega) ei tõendata, nt raamatupidaja ei pea täitma tööajatabelit. Ühtse määrana saadud toetuse kasutamist ei kontrollita ega auditeerita, toetuse saaja ei pea kulusid projekti raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente säilitama. Käskkirja lisa 1 punktiga 10 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord. Maksetaotluseks nimetatakse käskkirjas e-toetuses kulusid tõendavate dokumentide esitamist. Käskkirja lisa 1 punktis 11 tuuakse välja toetuse saaja olulisemad kohustused, kuna toetatavate tegevuste elluviijale kohalduvad toetuse saaja kohustused. Korrastatud taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tuleb tagada kliimakindlus. Kliimakindlus tagatakse üldiselt juba projekteerimise käigus ning üldjuhul projekteerija arvestab ka tuleviku kliimatrendidega ehitusprojekti koostamisel. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Elluviija peab esitama rakendusüksusele info planeeritud ja elluviidud riigihangete ning maksete kohta. Elluviija peab tagama üldjuhul projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul. Elluviija peab täitma Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõigetest 3 ja 4 tulenevaid kohustusi. Käskkirja lisa 1 punktiga 12 sätestatakse riigihangete läbiviimisel rakendusüksuse kaasamise võimalused ja kohustused. Käskkirja lisa 1 punktiga 13 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Korra sätestamise eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta projekti elluviimisel peab koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse tegevuse elluviijale kohustus esitada projekti vahearuanded ning lõpparuanne, fikseerides aruandlusperioodi, ning aruannetes sisalduv miinimuminformatsioon. Aruannete eesmärk on regulaarselt seirata projekti edenemist, eesmärkide poole liikumist ning tulemuste saavutamist, samuti avastada võimalikke probleeme elluviimisel. Projekti vahe- ja lõpparuanne on sisendiks ka regulaarsete 7 rakenduskava seireandmete esitamisel Euroopa Komisjonile ja lõpparuande koostamisel ning ülevaadete esitamisel kogu rakenduskava tulemuste saavutamisest. Käskkirja lisa 1 punktiga 14 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord. Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks toetuse kasutamise 2022–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2). Käskkirja lisaga 2 tuuakse välja projekti planeeritud eelarve rahastajate kaupa koos tegevuste ja näitaja kajastamisega järgmiselt: Väljundnäitaja Tegevuse koos sihttasemega: nimetus: 01.01.202231.12.2 029 Programmi tegevus: liikide Seisundi ja elupaikade parandamiseks Abikõlblik Ühtekuuluvus- Omafinantsee- soodsa seisundi toetust saanud kogusumma fondi toetus ring (EUR) ning maastike elupaikade pindala (EUR) (EUR) mitmekesisuse (ha) tagamine Märgalade 9 400 11 288 997,75 9 595 648,09 1 693 349,66 taastamine Projekti käigus tehtavatest töödest 1 382 352 1 174 999,20 207 352,80 avalikkuse teavitamine Otsene personalikulu 667 930,00 567 740,50 100 189,50 (märgalade taastamine) Otsene personalikulu (projektijuhti- mine koos 333 965,00 283 870,25 50 094,75 teavitustegevuse koordineerimise ga) Ühtne määr 150 284, 25 127 741,61 22 542,64 Kokku: 13 823 529,00 11 749 999,65 2 073 529,35 Käskkirja alusel on toetus vaid osa kogu sekkumisest SFOSi nr 21.2.3.21. Ülejäänud osale on koostamisel teine TAT käskkiri. Riigi Sekkumise / ELi panus (s.h tegevuse ELi toetus toetuse Kokku RKF ja kogueelarve osakaal OF) 8  Rakenduskava- ga kooskõlas Sihttase (euro) (%) (euro) (euro) olevad 2029 sekkumised Elupaikade taastamine kliimamuutustega 11 400 kohanemise valmisoleku 18 823 530 16 000 000 85% 2 823 530 18 823 530 suurendamiseks 60 Käskkirja punktiga 3 volitatakse Riigimetsa Majandamise Keskus täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. Riigimetsa Majandamise Keskus volitatakse valdkondliku ministri käskkirjaga tegevuste elluviijaks perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 4 kohaselt. Käskkirja punktiga 4 reguleeritakse käskkirja jõustumise tähtaeg. Käskkiri jõustub, kui Vabariigi Valitsus on kinnitanud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirja. 3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. 4. Käskkirja mõju Käskkirjaga reguleeritava projekti tulemused aitavad kaasa kaitstavate liikide ja elupaikade seisundi parandamisele. Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad parandada veekogumite ökoloogilist seisundit. Käskkirja koostamise hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse mõõdikutele seatud sihttasemed. 5. Eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Riigikantseleiga ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. 9