Ministri käskkiri

KINNITATUD Tervise- ja tööministri …11.2022 käskkirjaga nr… „Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla funktsionaalse arengukava II etapi kinnitamine“ SA Ida-Viru Keskhaigla FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA II ETAPP Täiendatud 10.2022 2022 Kohtla-Järve Sisukord 1. ÜLDOSA ................................................................................................................................ 5 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 5 IVKH arengukavaga ja Ahtme aktiivravi kompleksi väljaehitamisega seotud informatsioon ja varasem taust......................................................................................................................... 6 Üldandmed ............................................................................................................................. 8 2. OLEMASOLEV HOONESTUS JA FUNKTSIONAALNE STRUKTUUR JA PLANEERITAV PSÜHHIAATRIA STRUKTUUR ÜKSUS ................................................................................... 9 3. ESMATASANDI TERVISEKESKUSE JA AKTIIVRAVIKOMPLEKSI PLANEERITAV JA TEOSTATUD FUNKTSIONAALNE STRUKTUUR .................................................................. 12 4. TERVISEKESKUSE FUNKTSIONAALNE PROGRAMM .................................................... 13 T.1.Perearsti ja –õe teenused .............................................................................................. 13 T.2.Koduõendusteenus ........................................................................................................ 14 T.3.Füsioteraapiateenus ...................................................................................................... 15 T.4. Ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenus .................................................................. 17 T.5.Juhtimine, üld- ja abiruumid ........................................................................................... 18 T.6. Psühholoogi ja /või vaimse tervise õe teenus ............................................................... 18 T.7. Töötervishoiuteenus ..................................................................................................... 19 T.8. Laste ja noorte vaimse tervise keskus .......................................................................... 19 T.9. Laboriteenused ............................................................................................................. 20 5. AKTIIVRAVIKOMPLEKSI FUNKTSIONAALNE PROGRAMM ........................................... 21 DIAGNOSTIKA JA RAVI ...................................................................................................... 21 Hospitaliseerimine ................................................................................................................ 21 A. Erakorralise Meditsiini Osakond (EMO) .......................................................................... 21 B. Ambulatoorne eriarstiabi .................................................................................................. 24 C. Funktsionaalne diagnostika ............................................................................................. 28 D. Endoskoopia .................................................................................................................... 30 E. Laboriteenistus ................................................................................................................ 32 2  F. Operatsiooniblokk ............................................................................................................ 34 G. Sünnitusblokk .................................................................................................................. 36 H. Radioloogia osakond ....................................................................................................... 37 I. Patoloogia ......................................................................................................................... 39 J. Taastusravi ....................................................................................................................... 40 R. Päevakirurgia osakond .................................................................................................... 41 S. Hemodialüüsi osakond .................................................................................................... 42 PALATIOSAKONNAD .......................................................................................................... 43 K. Tehnilised voodid ............................................................................................................. 46 K1. Intensiivravi osakond ................................................................................................. 46 K2. Päevaravi osakond (sh keemiaravi) ........................................................................... 46 L. Statsionaarsed voodid ..................................................................................................... 48 L1. Sisehaigused .............................................................................................................. 48 L2. Pediaatria ................................................................................................................... 49 L3. Kirurgia ....................................................................................................................... 50 L4. Günekoloogia ............................................................................................................. 52 L5. Sünnitusabi ja raseduspatoloogia .............................................................................. 52 L6. Nakkushaigused ......................................................................................................... 53 L7. Planeeritav psühhiaatria struktuuriüksus statsionaarne korpus ................................. 55 HALDUS ............................................................................................................................... 59 N. Administratsioon, üldruumid ............................................................................................ 59 ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID .................................................................. 60 O. Üldkasutatavad................................................................................................................ 60 O1. Personali garderoobid ............................................................................................... 61 ABITEENISTUSED JA VARUSTAMINE .............................................................................. 62 P1. Apteek ........................................................................................................................ 62 P2. Haigete toitlustamine ................................................................................................. 62 P3. Meditsiinitehnika hooldus ja remont ........................................................................... 63 P4. Voodite ja voodivarustuse hoidmine .......................................................................... 63 P5. Kesksterilisatsiooni osakond ...................................................................................... 64 P6. Pesu käitlemine .......................................................................................................... 65 P7. Ladu ja varustus, Transporditeenistus. ..................................................................... 65 P8. Koristuskeskus, Jäätmekäitlus .................................................................................. 66 6. PINDADE KOONDTABEL ................................................................................................... 69 7. ÜLDISED NAKKUSTÕRJE ABINÕUD ................................................................................ 71 8. TEHNOLOOGILINE ESKIIS ................................................................................................ 72 3  M korpus (ehitustööd on teostatud) .................................................................................. 72 G korpus koos laiendusega (ehitustööd on rekonstrueeritavas osas pooleli) .................. 72 P ja R korpus (planeerimise faasis)................................................................................. 73 Asendiplaanilised muudatused seotud II ehitusjärjekorra ehitusmahtudega ning lisandunud psühhiaatria struktuuriüksuse ehitusmahtudega. .......................................... 73 Liftid II ehitusjärjekorra ehitusmahtudes ........................................................................... 73 9. HINNANGULINE EHITUSMAKSUMUS .............................................................................. 75 10. PLANEERIMISEL KASUTATUD MATERJALID ................................................................ 75 LISAD Lisa 1_IVKH_FAK_II_Psühhiaatria_strukt_üksus_P_ja_R_korpus FUNKTSIONAALPROGRAMMI PINNAJAOTUS – planeeritava psühhiaatria struktuuriüksuse ehitusmaht koosneb kahest osast: P korpus – psühhiaatria ambulatoorne osa ja R korpus - psühhiaatria statsionaarne osa. 4 1. ÜLDOSA Sissejuhatus Käesolev dokument käsitleb SA Ida-Viru Keskhaigla (IVKH) funktsionaalse arengukava II etappi ajakohastamist ja täiendamist eesmärgiga Ahtme aktiivravikompleksi ehitada psühhiaatria ambulatoorse osa korpus (P korpus) ja psühhiaatria statsionaarse osa korpus (R korpus). Psühhiaatriakorpuseid puudutavad muudatused on arengukavasse sisse viinud AW2 ARCHITECTS OY EESTI FILIAALI poolt isikkoosseisus arhitekt Agu Külm ja projektijuht Virgo Neeme. Ahtme aktiivravikompleksi teise ehitusjärgu raames on juba teostatud laboratooriumi, sisekliiniku aktiivravi, sisekliiniku päevaravi (sh keemiaravi), patoloogia, tuberkuloosi ja nakkushaiguste ruumiprogramm. Kaasaajastamisel on ambulatoorse eriarstiabi osutamine Ahtme linnaosas. Arengukava koosseisus on varasemalt käsitletud Ahtme esmatasandi tervisekeskuse integreerimist haigla kompleksi, mis on juba ellu viidud. Eelnevast tulenevalt on kehtiva arengukava ehitusvajadust kaasajastatud ja kohandatud vastavalt toimunud arengutele. Täpsustatud on Ahtme aktiivravikompleksi funktsionaalset struktuuri ning täiendusena on lisatud psühhiaatria struktuuriüksuse ruumivajadus. Dokumendis on täpsustatud endoskoopia, pediaatria, funktsionaalse diagnostika ja radioloogia pinnakasutust. Radioloogia osakonda on lisatud raviteenuse toimepidevuse tagamise eesmärgil täiendav magnetresonantstomograafia seade, sest planeeritav külastuste arv on oluliselt suurenenud. Dokumendis on välja toodud koostöös SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga pakutava keemiaravi teenuste mahud ning juhitud tähelepanu vajadusele hinnata onkoloogia ja kiiritusravi teenuse pakkumise võimalusi SA Ida-Viru Keskhaigla ruumides. Meditsiinitehnoloogia projekteerimisel ja funktsionaalse arengukava II etapi täiendamisel on aluseks võetud SA Ida-Viru Keskhaigla funktsionaalne arengukava I etapp (täiendatud 2020. aastal statsionaarse psühhiatria osas), kinnitatud sotsiaalministri käskkirjaga 22.12.2020 nr 134. Funktsionaalse arengukava ajakohastamine toimub Sotsiaalministri määruse nr 166 „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“1 kohaselt. Funktsionaalse arengukava II etapi dokument sisaldab vastavalt alljärgnevaid täiendusi: 1) haigla olemasoleva funktsionaalse struktuuri analüüs ja vastavus kavandatava haigla liigile; 2) ülevaade haigla olemasolevatest hoonetest üksuste kaupa: kasuliku pindala näitajad, tehnilise seisukorra hinnang, tehnovõrkude olemasolu ja seisukorra iseloomustus, varasemate projektide ja ehitustööde loetelu; 3) haigla sh lisatud psühhiaatria struktuuriüksuse jaotus funktsionaalseteks valdkondadeks ja osakondadeks või üksusteks; 4) teave haigla psühhiaatria struktuuriüksuse planeerimisel kasutatavate standardite kohta, oluliste töökorralduse viiside või planeerimismudelite kohta; 5) tervishoiuteenuste analüüsi põhjal tuletatud haigla psühhiaatria struktuuriüksuse palatiosakondade jaotus ja voodite arv, eriarstide ambulatoorse vastuvõtu ning ravi- ja diagnostikaruumide vajadus; 6) haigla psühhiaatria struktuuriüksuse funktsionaalne programm: iga osakonna või struktuuriüksuse lühikirjeldus, kaasa arvatud põhiruumide vajalik koosseis ja osakonna või struktuuriüksuse kasuliku pindala ligikaudne hinnang m2-tes; 1 Sotsiaalministri määrus 31.12.2001 nr 166 „Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ 5 7) pindala tabel, mis sisaldab planeeritava psühhiaatria struktuuriüksusle struktuuriüksuse programmeeritavat pindala ning planeeritava netopindala hinnangulist näitajat; 8) hinnanguline ehitusmaksumus; 9) arhitektuurne plaanilahendus (M 1:500), mis näitab psühhiaatria struktuuriüksusele planeeritavat põhimõttelist funktsionaalset struktuuri: struktuuriüksuste asukohad hoones, liftid, trepid, koridorid. Meditsiinitehnoloogia osa koostamisel on käsitletud psühhiaatriosakonna struktuuri, tuues ära osakondade põhiruumide vajaduse ja pinnanäitajad. Kirjeldatud on struktuuriüksuste otstarvet, töökorraldust, personali ning nõudeid funktsionaalsel planeerimisel. On kirjeldatud haigla üldiseid nakkustõrje printsiipe. Projekti graafilise osa moodustavad korruste tehnoloogilised eskiisid mõõtkavas 1:500-le, millel on ära näidatud struktuuriüksuste asukohad ja põhimõttelised tehnoloogilised plaanid, ruumigruppide põhimõttelised lahendused ja liikumisteed. Meditsiinitehnoloogia osa tuleb teostada planeeritavate uute üksuste osas (näiteks psühhiaatria struktuurüksus) vastavalt teostatud vastavalt Eestis kehtivatele normatiivdokumentidele ja arusaamadele. IVKH arengukavaga ja Ahtme aktiivravi kompleksi väljaehitamisega seotud informatsioon ja varasem taust 2002. aastal koostati Eesti haiglavõrgu arengukava aastani 2015 2, mille kohaselt nähti ette Kirde- Eestisse Ida-Viru Keskhaigla moodustamine Kohtla-Järve Haigla, Puru Haigla ja Jõhvi Lastehaigla tegevuste liitmise teel. Kuna olemasolevate hoonete baasil teenuste osutamisel oli probleemiks terapeutiliste ja kirurgiliste erialade asumine teineteisest 17 km kaugusel asuvates hoonetes, mis tõi kaasa ebaratsionaalse dubleerimise ja takistas erialade koostööd, siis nähti arengukava prioriteedina ette uue hoone või lisakorpuse (21 000 m2) projekteerimist 2003-2004 ja ehitamist aastatel 2005-2006. Samuti nähti ette ca 5000 m2 hooldusraviks mõeldud pinna renoveerimist. 2007. a alustati Euroopa Liidu Regionaalarengu fondi toel projektiga "SA Ida-Viru Keskhaigla juurdeehitus", millega realiseeriti Ida-Viru Keskhaigla ruumiprogrammi I etapp ca 9500 m2 ulatuses. I etapis lähtuti erakorralise patsiendi käsitlemiseks kõikide tegevuste koondamisest Ahtme aktiivravikompleksi, mis käesolevaks hetkeks koosneb kahest aktiivravi korpusest (I ja II), nakkushaiglast, tervisekeskuseks rekonstrueeritavast statsionaarist ja polikliinikust. 2013. aastal valminud Ida-Viru Keskhaigla aktiivravi korpusega (K korpus) moodustati kirurgiakliiniku ühtne voodifond (sh kirurgia, uroloogia, ortopeedia, KNK, silmahaiguste ja naistehaiguste voodid), intensiivravi osakond, sünnitusosakond koos sünnituseelsete vooditega, erakorralise meditsiini osakond, operatsiooniosakond, päevakirurgia ja instrumendihoolduse osakond. 2014. a renoveeriti taastusravi osakond Järvel ning 2015. aastal läks käiku meditsiiniliste jäätmete kahjutustamiskeskus Ahtmes. Vastavalt kehtivale arengukavale on teises ehitusjärgus lahendatud haigla laboratooriumi, sisekliiniku aktiivravi, sisekliiniku päevaravi, patoloogia, tuberkuloosi ja nakkushaiguste ruumiprogramm ja nüüdisajastatud ambulatoorse eriarstiabi osutamine Kohtla-Järve Järve ja Ahtme linnaosades, Kiviõlis, Sillamäel ja täiendavalt Narvas. Võrreldes selle ajaga, kui toimus IVKH juurdeehituse kavandamine ja otsustati see realiseerida mitme ehitusjärguna rahastamise võimalustest tulenevalt, on toimunud teisigi muutusi, millega tuleb täiendavalt arvestada II ehitusjärgu muudatuste kavandamisel. IVKH funktsionaalse arengukava I etappi uuendati 2015. aastal (ministri käskkiri 23.11.2015. nr 173), mil täpsustati: 1. aktiivravihaigla II ehitusjärgu (sisekliiniku aktiivravi, sisekliiniku päevaravi, patoloogia ja laboratooriumi, nakkushaiguste) ruumilist mahtu; 2. lisati tuberkuloosiravi palatiploki (üleminekuperioodil ajutiselt nakkushaiguste osakonna) väljaehitamine;3 2 Vabariigi Valitsuse määrus 02.04.2003 nr 105 “Haiglavõrgu arengukava–Riigi Teataja” 3 Kui esialgu jäi IVKH funktsionaalsest arengukavast kogu statsionaarse ravi koondamisel Ahtme üksusesse välja tuberkuloosiravi palatiplokk, mis toimis IVKH Torujõe üksuses (Järve linnaosas), siis IVKH nõukogu tegi ettepaneku kokkuhoiu suurendamiseks integreerida ka see Ahtme üksusega. 6 3. täpsustati ambulatoorse eriarstiabi osutamise asukohti 1) Kohtla-Järve Järve linnaosas, 2) Kohtla-Järve Ahtme linnaosas, 3) Kiviõlis, 4) Sillamäel; 5) Narvas. Patsientide mugavusest lähtuvalt on otstarbekas osutada esmatasandi ja eriarstiabi ühes hoones. Kuna tervisekeskuste kaasajastamine toimub Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) raames eraldi projektide alusel, ei käsitletud tervisekeskuste ehitamist detailsemalt funktsionaalse arengukavas I osas. Peale IVKH funktsionaalse arengukava I etapi uuendamist 2015. aastal, alustati koheselt IVKH funktsionaalse arengukava II etapi koostamisega, mis kinnitati sotsiaalministri määrusega 01.12.2017 nr 117. IVKH funktsionaalne arengukava II käsitleb IVKH Ahtme üksuse olemasolevat hoonestust ja funktsionaalset struktuuri, esmatasandi tervisekeskuse ja aktiivravikompleksi olemasolevat ja planeeritavat funktsionaalset struktuuri, tervisekeskuse ja aktiivravikeskuse funktsionaalset programmi. Välja on toodud pindade koondtabel, üldised nakkustõrje abinõud, psühhiaatriakorpuse tehnilised eskiisid ning hinnanguline ehitusmaksumus. 2016. a. sõlmisid SA Ida-Viru Keskhaigla, SA Narva Haigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum kliinilise koostöö kokkuleppe, mille järgi III ja IV taseme (üld- ja keskhaigla pädevus) erialadel osutatakse teenuseid IVKH ja NH poolt Ida-Viru maakonnas kohapeal ning III taseme erialadel on piirkondlikuks vastutajaks IVKH vastava eriala vanemarst. IVKH funktsionaalse arengukava I etappi uuendati 2017. aastal sotsiaalministri käskkirjaga 12.09.2017 nr 97. Arengukava uuendamisega korrigeeriti voodite arvu tuberkuloosiravi statsionaaris ja hinnati ambulatoorse töö mahtu 2030. a. perspektiivis. VKH funktsionaalse arengukava I etappi uuendati täiendavalt ka 2020. aastal, mil täpsustati statsionaarse psühhiaatria osa. Dokumenti sisse viidud muudatused on kinnitatud sotsiaalministri käskkirjaga nr 134, kuupäev 22.12.2020. Käesoleva dokumendi eesmärk on IVKH funktsionaalse arengukava II ajakohastamine ja täiendamine psühhiaatria osas. IVKH on saanud rahalist toetust projektist „Ida-Viru Keskhaigla Järve esmatasandi tervisekeskuse loomine projektist nr 2014-2020.2.04.16-0004. Projekti elluviimise tulemusena rekonstrueeriti Järve polikliinik, uue nimega Järve Tervisemaja, kaasaegseks esmatasandi tervisekeskuseks. Rekonstrueeritud hoonele väljastas kohalik omavalitsus 29.10.2020 kasutusloa. Taotletud toetussumma oli 1 906 555,07 eurot ning ehitustööde kogumaksumuseks kujunes 10 607 176 eurot. Teemat ei käsitleta funktsionaalse arengukava II osas. IVHK on saanud projektitoetust „Ida-Viru Keskhaigla Ahtme esmatasandi tervisekeskuse loomine“ projektist nr 2014-2020.2.04.16-0009. Projekti elluviimise tulemusena rajati haigla olevasolevale G korpusele juurdeehitus (haigla L korpus), uue nimega Ahtme Tervisemaja, kus on alustanud tööd (osalises mahus) kaasaegne esmatasandi tervisekeskus. Valminud hooneosale väljastas kohalik omavalitsus 27.01.2021 kasutusloa. Taotletud toetussumma oli 1 243 000 eurot ning ehitustööde kogumaksumuseks kujunes 3 753 213 eurot. Teemat käsitletakse funktsionaalse arengukava II osas. IVKH on saanud projektitoetust „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ projektist nr 2014-2020.2.04.19-0085. Projekti elluviimise tulemusena valmis haigla uus aktiivravikorpus (M korpus). Valminud korpusele väljastas kohalik omavalitsus 13.09.2021 kasutusloa. Sama projekti mahus rekonstrueeritakse ka haigla olemasolev G- korpus, mis koos juba valminud G korpuse juurdeehitusega (haigla L korpusega) moodustavad tervikliku esmatasandi tervisekeskuse - Ahtme Tervisemaja. G korpuse rekonsrueerimistööde valmimistähtaeg on vastavalt sõlmitud töövõtulepingule 18.07.2023. Taotletud toetussumma oli 17 250 000 eurot ning ehitustööde kogumaksumuseks M korpuse osas kujunes 14 887 030 eurot ja G 7 korpuse osas kujuneb eeldatavasti 14 570 793 eurot. Teemat käsitletakse funktsionaalse arengukava II osas. IVKH on rajanud omi eelarvelisi vahendeid kasutades haigla Ahtme üksusse 12- kohalise kaasaegse nakkusosakonna (haigla V korpuse), kus toimub muu hulgas tuberkuloosipatsientide ravi. Valminud korpusele väljastas kohalik omavalitsus 19.12.2018 kasutusloa. Ehitustööde kogumaksumuseks kujunes 1 863 274 eurot. IVKH osutab käesoleval hetkel ambulatoorse eriarstiabi teenuseid Kohtla-Järvel Järve ja Ahtme linnaosades, Kiviõlis, Sillamäel, Narvas ning lisandunud on Jõhvi. Psühhiaatriteenuse osutamiseks Ida-Virumaal oli Eesti Haigekassal sõlmitud psühhiaatriateenuse ravi rahastamise leping SA Ahtme Haiglaga, mis lõppes 2021.a. Selleks, et piirkonnas psühhiaatriateenuse osutamine ei katkeks ja tulenevalt AS Ida-Viru Keskhaigla funktsionaalse arengukava I etapist on AS Ida-Viru Keskhaigla ja SA Ahtme Haigla valmis jätkama koostöös psühhiaatriateenuse osutamist Ida-Virumaal. Teenuse osutamise täielikuks üle võtmiseks on vajalik uute ravikorpuste planeerimine ja ehitus, mis võimaldab integreerida erinevad psühhiaatrilise abi liigid keskhaiglas olemasolevate teiste meditsiiniliste erialadega. Kohtla-Järve Linnavalitsus on väljastanud SA Ida- Viru Keskhaiglale psühhiaatriahoone püstitamiseks projekteerimistingimused nr 2011802/09859, kuupäev 29.12.2020. Üldandmed hoonete nimetus- SA Ida-Viru Keskhaigla Ahtme aktiivravikompleks ja tervisekeskus Ilmajaama tn. 12, 14, Ahtme linnaosa, 31025 Kohtla- Järve tellija- SA Ida-Viru Keskhaigla projekteerijad- Arhitektibüroo Vaarpuu & Kõll OÜ Registrikood 10381138 Rävala pst. 8, 10143 Tallinn Registreeringunumber EP 10381138-001 Arhitekt Neeme Vaarpuu Arhitekt Kevin Villem; Psühhiaatria osa täiendamine: AW2 ARCHITECTS OY EESTI FILIAALI meeskonna poolt isikkoosseisus arhitekt Agu Külm, arhitekt Berit Freivald, meditsiinitehnika tehnoloog Anssi Hakarinne ja projektijuht Virgo Neeme. 8 2. OLEMASOLEV HOONESTUS JA FUNKTSIONAALNE STRUKTUUR JA PLANEERITAV PSÜHHIAATRIA STRUKTUUR ÜKSUS Käesoleva ajakohastatud ja täiendatud arengukava alusel planeeritakse Ahtme aktiivravikompleksi psühhiaatria struktuuriüksuse hoonestuse väljaehitamine. Järgnevalt on antud ülevaade olemasolevatest haigla hoonetest üksuseste kaupa, nende perspektiivsest võimalikust kasutusest, ning juba töös olevatest projektidest. Haiglale kuuluvatel kinnistutel on järgmised hooned (suletud netopind ehitisregistri alusel): AHTME ÜKSUS Ilmajaama tn 12 (haigla K korpus) Ehitise nimetus: Aktiivravikompleks Ehitisregistri kood: 120620458 Suletud netopind: 10 088,8 m² Esmase kasutuselevõtu aasta: 2013 Hoone on käesoleva arengukava struktuuris. Netopinna erinevus võrreldes arengukava näitajatega tuleneb arengukava täpsusest ja pinna mõõtmise metoodikast. Lisaks on võetud täiendavalt kasutusse 0 korruse pinda ning planeeritakse apteegi laiendust 0 korruse mahus. Tervise tn 1, (haigla H korpus) Ehitise nimetus: Polikliinik Ehitisregistri kood: 102011351 Suletud netopind: 2362,2 m² Esmase kasutuselevõtu aasta: 1981 Hoones on rekonstrueeritud osaliselt ruumigruppe ja tehnosüsteeme. Hoone on käesoleva arengukava struktuuris. Netopinna erinevus võrreldes arengukava näitajatega tuleneb arengukava täpsusest ja pinna mõõtmise metoodikast. Välja on jäetud korpuse 0 korruse ja tehnilise korruse pinnad, kuna ei ole olulised arengukava seisukohast, ei ole funktsionaalselt kasutatav. Ilmajaama tn 14, (haigla G korpus) Ehitise nimetus: Ida-Viru Keskhaigla G korpus Ehitisregistri kood: 102030645 Suletud netopind 6249,1 m² (hoone kogupind 9725,7 m²) Esmase kasutuselevõtu aasta: 1963 Hoone laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks on väljastatud ehitusluba nr 1911271/08366, kuupäev 12.09.2019. Hoone juurdeehitise (haigla L korpuse) valmimisel on hoonele väljastud kasutusluba nr 2011371/22900, kuupäev 21.01.2021. 18.01.2022 sõlmiti G korpuse rekonstrueerimistööde töövõtuleping ning ehitustööde valmimistähtaeg on 21.07.2023. Hoone on käesoleva arengukava struktuuris. Netopinna erinevus võrreldes arengukava näitajatega tuleneb arengukava täpsusest ja pinna mõõtmise metoodikast. Välja on jäetud 4. Korruse (pööning) pinnad. Ilmajaama tn 4, (haigla S korpus) Ehitise nimetus: Surnukuur Ehitisregistri kood: 102038514 Suletud netopind 477,5 m² Esmase kasutuselevõtu aasta: 1996 Hoone ei ole käesoleva arengukava struktuuris. Hoone on planeeritud lammutada. Ilmajaama tn 4d, (haigla U korpus) Ehitise nimetus: Garaaž (uus) 9 Ehitisregistri kood: 102037520 Suletud netopind: 271,6 m² Esmase kasutuselevõtu aasta: 1991 Hoone ei ole käesoleva arengukava struktuuris. Hoone on osaliselt rekonstrueeritud. Ilmajaama tn 10, (haigla O korpus) Ehitise nimetus: Nakkusohtlike meditsiinijäätmete kahjutustamiskeskus Ehitisregistri kood: 102037519 Suletud netopind 389,5 m² Esmase kasutuselevõtu aasta: 1987 Hoone ei ole käesoleva arengukava struktuuris. Hoone on osaliselt rekonstrueeritud. Ilmajaama tn 6 Garaaž (1971) Suletud netopind 660,6 m² Hoone ei ole käesoleva arengukava struktuuris. Hoone on juba lammutatud. Ilmajaama tn 8 Garaaž (1991) Suletud netopind; 271,6 m² Hoone ei ole käesoleva arengukava struktuuris. Hoone on lammutatud. Ilmajaama tn 16 Haigla infektsiooniosakond Suletud netopind 456,1 m² Hoone ei ole käesoleva arengukava struktuuris. Hoone on juba lammutatud. Tervise tn 3/2 Haigla Nakkusosakond (haigla V korpus). Ehitise nimetus: Nakkusosakond Ehitisregistri kood: 120815306 Suletud netopind 997,3 m² Esmase kasutuselevõtu aasta: 2018 Hoone ei ole käesoleva Ahtme aktiivravikompleksi arengukava struktuuris. Ehitust on vaadeldud eraldi aktiivravikompleksi II-st ehitusjärjekorrast. Haigla nakkusosakonnas (tuberkuloosiravi palatikorpuses) on kokku 12 kaasaegset nakkuspalatit (12 kohta) ja ruumid ambulatoorseteks vastuvõttudeks. Tervise tn 3/1 (haigla N korpus) Ehitise nimetus: Haigla köögiplokk Ehitisregistri kood: 102020842 Suletud netopind 1250,3 m² Esmase kasutuselevõtu aasta: 1994 Hoone ei ole käesoleva arengukava struktuuris. Hoone on planeeritud lammutada. JÄRVE ÜKSUS Ravi tn 10 (haigla A, B, C korpused) Ehitise nimetus: Haigla, hooldekeskus. Ehitisregistri kood: 102034524 Suletud netopind: 7616,2 m2 Esmase kasutuselevõtu aasta: 1951 10 Osaliselt rekonstrueeritud hoone on kasutusel- hoones asuvad taastusravi- ja õendusabikliinik, hooldekodu ja ajutiselt nakkushaiguste ambulatoorne vastuvõtt. Ravi tn 10d (haigla D korpus) Ehitise nimetus: Polikliinik. Ehitisregistri kood: 102038340 Suletud netopind: 8516 m2 Esmase kasutuselevõtu aasta: 1992 Rekonstrueeritud hoone on kasutusel- hoones (Järve Tervisemaja) asub esmatasandi perearstikeskus, taastusravi ja eriarstide ambulatoorne vastuvõtt. Ravi tn 10f (haigla F korpus) Ehitise nimetus: Nakkusohtlike meditsiinijäätmete kahjutustamiskeskus Ehitisregistri kood: 102038337 Suletud netopind: 116 m2 Esmase kasutuselevõtu aasta: 1957 Rekonstrueerimist vajav hoone on heakorrateenistuse kasutuses. Ravi tn 10h (haigla X korpus) Ehitise nimetus: Pesumaja Ehitisregistri kood: 102038336 Suletud netopind: 296,9 m2 Esmase kasutuselevõtu aasta: info puudub Rekonstrueerimist vajavas hoones toimub haigla pesu käitlemine. Ravi tn 10i (haigla I korpus) Ehitise nimetus: Garaaž Ehitisregistri kood: 102038335 Suletud netopind: 219,6 m2 Esmase kasutuselevõtu aasta: pole märgitud Rekonstrueerimist vajavas hoones toimub haigla transpordivahendite garažeerimine. Torujõe 3 (haigla T korpus) Ehitise nimetus: Kopsuhaigla Ehitisregistri kood: 102010529 Suletud netopind: 1198,8 m2 Esmase kasutuselevõtu aasta: 1947 Osaliselt rekonstrueeritud hoone on kasutusel noorukite sõltusravi jaoks. PLANEERITAV PSÜHHIAATRIA STRUKTUUR ÜKSUS Ilmajaama 14 (P ja R korpus) Ehitise nimetus: Psühhiaatria struktuurüksus: P – ambulatoorne korpus ja R - statsionaarne korpus Suletud netopind: 6120 m2 Haigla funktsionaalse arengukava I etapi tervishoiuteenuste analüüsist tuletatud palatiosakondade jaotus, eriarstide ambulatoorse vastuvõtu ning ravi- ja diagnostikaruumide vajadus on kirjeldatud funktsionaalse programmi struktuuriüksuste kirjeldustes. Antud funktsionaalse arengukava II etapi uuendamine annab läbi täpsustatud funktsionaalse programmi teabe, mis ruumiüksused on lahendatud Ahtme aktiivravikompleksi I ehitusjärjekorraga ja millised vajavad lahendamist II ehitusjärjekorraga. Funktsionaalse programmi võimalikku realiseerimist on kirjeldatud alapunktis TEHNOLOOGILINE ESKIIS. Haigla olemasolevat funktsionaalset struktuuri on kirjeldatud varasemates arengukava II etapi materjalides ja osaliselt käesoleva arengukava üldosa alapunktis “IVKH arengukavaga ja Ahtme aktiivravi kompleksi väljaehitamisega seotud informatsioon ja varasem taust”, mistõttu käesoleva uuendusega ei ole seda eraldi käsitletud. 11 3. ESMATASANDI TERVISEKESKUSE JA AKTIIVRAVIKOMPLEKSI PLANEERITAV JA TEOSTATUD FUNKTSIONAALNE STRUKTUUR TERVISEKESKUS PÕHITEENUSED Perearsti ja -õe teenus Koduõendusteenus Füsioteraapiateenus Ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenus ESMATASANDI TERVISHOIU TEISESED TEENUSED Psühholoogi ja/või vaimse tervise õe teenus Töötervishoiuteenus ESMATASANDI TERVISHOIU TOETAVAD TEENUSED Laste ja noorte vaimse tervise keskus Laboriteenused AKTIIVRAVI KOMPLEKS DIAGNOSTIKA JA RAVI Hospitaliseerimine Erakorralise meditsiini osakond (EMO) Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt Funktsionaalne diagnostika Endoskoopia Laboratoorium Operatsiooniblokk Sünnitusblokk Radioloogia Taastusravi Päevakirurgia Hemodialüüs Psühhiaatria PALATIOSAKONNAD Intensiivravi Päevaravi Sisehaigused Nakkushaigused Kirurgia Sünnitusabi ja sünnituseelne Taastusravi ja hooldusravi Psühhiaatria HALDUS Haigla juhtimine ja haldamine IT teenistus Finants- ja arvestusteenistus Haldusteenistus ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID Üldkasutatavad ruumid Personali riietusruumid Personali toitlustuse ruumid ABITEENISTUS JA VARUSTUS Apteek Toitlustamine Meditsiinitehnika hooldus, tehniline hooldus Voodite ja voodivarustuse hoidmine Kesksterilisatsioon Pesulaod 12  Ladu ja varustus, transport Koristuskeskus, jäätmekäitlus 4. TERVISEKESKUSE FUNKTSIONAALNE PROGRAMM ESMATASANDI TERVISEKESKUSE STRUKTUURIÜKSUSED Haigla esmatasandi tervisekeskuse (ETTK) põhiteenusteks on üldarstiabiteenus, koduõendusteenus, füsioteraapiateenused ning iseseisev ämmaemandusteenus, millele lisanduvad teisesed teenused (töötervishoiuteenused, sotsiaaltöötajad, psühholoogi/vaimse tervise õe teenus) ning toetavad teenused (Laste ja noorte vaimse tervise keskus ja laboriteenused). Haldus-, tugiteenuseid, üldruume käsitletakse ruumiprogrammina põhiteenuste all. Tugiteenuste all vaadeldakse tervisekeskuse teenusepakkujatele suunatud tegevusi ning ruume, mis võimaldavad efektiivselt patsientidele teenuseid pakkuda. T.1.Perearsti ja –õe teenused Esmatasandi Tervisekeskuste peremeditsiini eriala arengukava planeerimisel kasutati Peremeditsiini eriala arengukava aastani 2020 ära toodud suuniseid. Nõuded perearsti tegevuskoha ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile. Sotsiaalministri määrus nr. 116, 29.11.2001, kehtiv redaktsioon. Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine. Tervise- ja tööministri määrus nr. 36, 12.08.2015, kehtiv redaktsioon. Tervise- ja tööministri määruse „Esmatasandi tervisekeskuste kaasajastamine“ seletuskiri. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetme 2.4. tegevuse 2.4.2. „Investeeringute toetamine esmatasandi tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed esmatasandi teenused“ investeeringute kava koostamiseks esitatavate ruuminõuete juhend. Tervise- ja tööministri käskkiri nr. 163, 29.10.2015. Perearstide, -õdede vastuvõtud IVKH Ahtme aktiivravi kompleksis võimaldavad paremini kasutada haigla ravi ja diagnostika funktsionaalseid üksusi ning haigla abiteenistuste üksusi. Lihtsam on kasutada laboratooriumi teenust, radioloogia üksuse teenuseid, eriarsti vastuvõtu teenuseid. Samuti vajadusel kesksterilisatsiooni teenuseid. See kõik võimaldab üksuse ruume planeerida ratsionaalsemalt. Kõikides patsientidele vajalikes ruumides peavad olema tagatud liikumispuudega inimestele vajalikud nõuded. Otstarve Ruumigrupp on abivajaja esmase pöördumise koht, kust saab abi üldiste haiguste ja vigastuste raviks, haiguste preventsiooniks ja terviseõpetuslikuks otstarbeks. Igal perearstil on üks nimistu. Perearst tagab tema nimistusse kantud inimestele tervishoiuteenuse kättesaadavuse ja järjepidevuse. Teeninduspiirkonnas elavale või ajutiselt viibivale isikule, kes ei kuulu perearsti nimistusse, osutatakse vältimatut abi. Tööaeg Ruume kasutatakse 1,5 vahetust tööpäeviti. Personal Kokku arstid 8 õed 8-12 muu 3 13 Töökorraldus Perearsti vastuvõtule registreerumine toimub patsiendi poolt, keskuses patsientide informeerimist ja suunamist arsti vastuvõtule või protseduurile korraldab pereõde. Funktsionaalne planeering Vastuvõturuumid planeeritakse sobiva suurusega üksuste gruppideks ja keskusele abiteenuseid pakkuvatest üksustest (laboratoorium, eriarsti vastuvõtud, radioloogia-, diagnostikaruumid) sobivas kauguses. Kahe perearsti vastuvõtu ruumi kohta on vajalik üks protseduuriruum. Patsientide ooteruum võiks paikneda vastuvõturuumide ja protseduuriruumide suhtes keskel (või on piisava eraldatusega koridori osa). Personali puhkeruum asub ruumigrupi lähedal. Personali riietusruumid planeerida haigla personali riietusruumide juurde või ruumigrupi personaliruumide sisse. Ühine vastuvõtu assistentide, registratuuri ruum on planeeritud Tervisekeskuse põhiruumidesse suunava ruumigrupi ette. Perearsti üksus koosneb arsti vastuvõtust, ühest-kahest pereõe vastuvõturuumist ja abipinnast. Abipinna võib planeerida ka mitme üksuse peale. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 356 m². Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues mahus. Perearstiüksuses on vaja:  signalisatsioonisüsteem patsient - personal üldkasutatavas wc-s;  kell ooteruumis;  kabinettide ustel lukud;  telefonid;  vastuvõtu- ja protseduuriruumi ustel valgussignalisatsioon “vaba/hõivatud”;  tagada haigete isikuandmete kaitse. Üldised nakkustõrje abinõud Põhiprintsiibid, millest tuleb lähtuda Tervisekeskuse perearstide, pereõdede vastuvõttude planeerimisel. Antud nõudeid arvestatakse nii keskuse funktsionaalprogrammi, kui ka iga ruumi funktsionaalprogrammi koostamisel. Üldised nakkuste leviku takistamise abinõud:  Kliinilistes üksustes peavad olema kõik pinnad kergesti pestavad ja desinfitseeritavad, mittepoorsest materjalist;  Kraanikausid kätepesuks planeerida igasse läbivaatus- ja protseduurituppa, tööruumides, tualettruumides, seadmete puhastuskohtades ning kõigis teistes kohtades, kus on tegemist patsiendiga kokkupuutuvate esemetega (ka personali kätega);  Koristusruumid väikeste üksuste puhul võivad olla üks ruum 15 kabineti peale;  Desinfektsiooniruum tarvete pesemiseks ja desinfitseerimiseks üks ruum 6 üksuse peale. Vajadusel kasutatakse haigla kesksterilisatsiooni teenust. Kontamineeritud ja dekontamineeritud tarvete hoidmine toimub eraldi tsoonides;  Ventilatsoonisüsteemi filtrid on kergesti ligipääsetavates kohtades ning hõlpsasti vahetatavad. T.2.Koduõendusteenus Tabel 1. Koduõenduse teenusmahtude prognoos Ahtme ETTK teenuspiirkonnas 2015 2020 2030 Koduõdede vajadus Ahtme ETTK 3 3,5 4,2 teenuspiirkonnas Isikute arv teenusel Ahtme ETTK teenuspiirkonnas 241 245 240 Teenuse hulk kokku Ahtme ETTK teenuspiirkonnas 4 579 4 655 4 560 14  Koduõdede arv Ahtme 1 3 4 Tervisekeskuses Isikute arv teenusel Ahtme 180 172 216 Tervisekeskuses Teenuse hulk kokku Ahtme 1 637 3 259 4 104 Tervisekeskuses Allikas: IVKH andmekogu Otstarve Töökoht juhtumiga seotud info töötlemiseks: 1) Dokumentatsiooni täitmine; 2) Kohtumised ja konsultatsioonid juhtumikorraldamiseks ja õendushoolduse plaani arendamiseks. Tööaeg Töö ühes vahetuses tööpäeviti. Funktsionaalne planeering Tervisekeskuse üldtsoonis. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 16 m² Lahendatakse aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra Tervisekeskuse integreerimisega uude ja rekonstrueeritavasse ehitusmahtu. Teostatud maht Lahendamisel aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra rekonstrueeritavas mahus (ehitustööd on pooleli). T.3.Füsioteraapiateenus Tabel 2. Füsioteraapia teenusmahtude prognoos 2015 2020 2030 Füsioterapeutide vajadus 2,1 2,0 1,9 Füsioterapeutide arv Ahtme ETTK-s 2,0 2,0 2,0 Isikute arv teenusel 484 408 390 Keskmine teenuse kordade arv 9,8 12,2 12,2 teenust saanud isiku kohta Teenuse hulk kokku Ahtme ETTK-s 4 743 4 978 4 758 Allikas: IVKH andmekogu Otstarve Esmatasandi füsioteraapia teenuste alla loetakse antud kontekstis esmast konsultatsiooni (ei määratleta seansside arvu), kergemate traumade ja valusündroomide ravimist (juhud, kus taastusraviarsti sekkumine ei ole vajalik). Füsioteraapia teenust osutatakse paranemise, preventsiooni, teraapia või rehabilitatsiooni eesmärkidel. Esmatasandi lõikes pakutakse patsiendile teenust 1-3 tunni lõikes. Seni on patsient füsioterapeudi juurde jõudnud läbi taastusraviarsti, kelle juurde on suunanud perearst. Tegevuse eesmärgiks on lühendada ja lihtsustada patsiendi teenuse ja ravi saamise protsessi, suunates kergematel juhtudel patsiendi otse teenust saama. Keskmiselt 30% esmastest taastusraviarsti vastuvõttudest on esmatasandi juhtumid. Üldhinnanguna on esmatasandi füsioteraapiateenuse (ei vaja väga keerulisi protseduure) vajadus Eestis suur ning see ei ole hetkel kaetud. Kuivõrd suurem osa füsioteraapiateenuse vajajatest kujutab endast kergeid või mõõdukaid juhte, mis võiks olla esmatasandil käsitletavad, siis tähendaks see füsioteraapiateenuse lisamisel ETTK-desse, täiendavat füsioterapeutide vajadust. 15 Käesoleval ajal suunatakse kogu vajadus haigla taastusravisse. Kui esmatasandi teenuse kättesaadavus oleks parem, siis väheneks oluliselt statsionaarse taastusravi vajadus. Muuhulgas nõuab see füsioterapeutide ümberhäälestumist, kes seni on harjunud töötama haigla juures. Grupifüsioteraapia potentsiaal esmatasandil on olemas, eriti sellistes sihtrühmades nagu ülekaalulised lapsed, liigesehaiged, kardioloogiliste probleemidega patsiendid. Grupiteraapiale peab siiski alati eelnema individuaalne hindamine ja individuaalsed seansid. Füsioteraapia grupi peab koostama füsioterapeut lähtudes füsioteraapilisest hindamisest, mitte arsti diagnoosi tulemusel suunatuna. Grupiteraapia kasutuse peaks otsustama füsioterapeut ja vastav teenus peaks sisalduma teenuste nimekirjas. Grupi optimaalne suurus on 4-6 inimest. Piiranguid grupiteraapia kasutamiseks seab see, et efekti saavutamiseks peavad selles olema sarnased kliendid (vanusrühmad), sarnaste probleemidega. On juhtumeid, kus grupiteraapiat kasutatakse individuaalse teraapia asemel. Hästi toimivad nõustamisgrupid, kus sarnaste probleemide ja vajadustega inimestele õpetatakse seda, kuidas iseseisvalt tegutseda (allikas: RAKE uuring). Tööaeg Töö ühes vahetuses tööpäeviti. Personal Kokku füsioterapeut 2 muu 1 Funktsionaalne planeering Üksuses on erinevad ruumigrupid:  liikumisravi ruum ühendatud inventari ruumiga, selle juurde kuuluvad riietusruumid;  füsioterapeutide individuaalse töö ruumid;  oote- ja puhketsoon. Üksus võiks paikneda esimesel- teisel korrusel. Teenust tellitakse haigla taastusravi üksusest, mis on seotud Tervisekeskusega. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala vt. taastusravi ruumigrupp Teostatud maht Lahendamisel aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra rekonstrueeritavas mahus (ehitustööd on pooleli). Üldised nakkustõrje abinõud Põhiprintsiibid, millest tuleb lähtuda Tervisekeskuse antud üksuse vastuvõttude planeerimisel. Antud nõudeid arvestatakse nii keskuse funktsionaalprogrammi, kui ka iga ruumi funktsionaalprogrammi koostamisel. Üldised nakkuste leviku takistamise abinõud:  Kliinilistes üksustes peavad olema kõik pinnad kergesti pestavad ja desinfitseeritavad, mittepoorsest materjalist;  Kraanikausid kätepesuks planeerida igasse läbivaatus- ja protseduurituppa, tööruumides, tualettruumides, seadmete puhastuskohtades ning kõigis teistes kohtades, kus on tegemist patsiendiga kokkupuutuvate esemetega (ka personali kätega);  Koristusruumid väikeste üksuste puhul võivad olla üks ruum 15 kabineti peale;  Desinfektsiooniruum tarvete pesemiseks ja desinfitseerimiseks üks ruum 6 üksuse peale. Vajadusel kasutatakse haigla kesksterilisatsiooni teenust. Kontamineeritud ja dekontamineeritud tarvete hoidmine toimub eraldi tsoonides;  Ventilatsioonisüsteemi filtrid on kergesti ligipääsetavates kohtades ning hõlpsasti vahetatavad. 16 T.4. Ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenus Tabel 3. Ämmaemandusabi teenusmahtude prognoos 2015 2020 2030 Ämmaemandate vajadus 1,6 1,3 1,0 Ämmaemandate arv Ahtme ETTK-s 1,0 1,0 1,0 Sündide arv teenuspiirkonnas 149 125 101 Keskmine teenuse kordade arv 8-10 korda ca 9 ca 9 teenust saanud isiku kohta rasedatel rasedusega rasedusega Teenuse hulk kokku 988 1342 1084 Allikas: IVKH andmekogu Otstarve Esmatasandi tegevuste hulka kuuluvad: normaalse kuluga raseduse jälgimine, sünnitusjärgne jälgimine ja imetamise nõustamine, kontratseptsiooni ja hormoonravi jätkamine, patsientide üldine tervisenõustamine, samuti teatud ennetustegevus. Kuigi normaalse kuluga rasedust on võimelised jälgima ka perearstid (nt maapiirkondades), siis on see pigem jäänud ämmaemandate ja naistearstide ülesandeks. Tööaeg Töö ühes vahetuses tööpäeviti. Personal kokku ämmaemand 2 muu 1 Funktsionaalne planeering Üksus võiks paikneda esimesel korrusel. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala vt. haigla ambulatoorne eriarsti vastuvõtt (Naistenõuandla). Teostatud maht Lahendamisel aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra rekonstrueeritavas mahus (ehitustööd on pooleli). Üldised nakkustõrje abinõud Põhiprintsiibid, millest tuleb lähtuda Tervisekeskuse antud üksuse vastuvõttude planeerimisel. Antud nõudeid arvestatakse nii keskuse funktsionaalprogrammi, kui ka iga ruumi funktsionaalprogrammi koostamisel. Üldised nakkuste leviku takistamise abinõud:  Kliinilistes üksustes peavad olema kõik pinnad kergesti pestavad ja desinfitseeritavad, mittepoorsest materjalist;  Kraanikausid kätepesuks planeerida igasse läbivaatus- ja protseduurituppa, tööruumides, tualettruumides, seadmete puhastuskohtades ning kõigis teistes kohtades, kus on tegemist patsiendiga kokkupuutuvate esemetega (ka personali kätega);  Koristusruumid väikeste üksuste puhul võivad olla üks ruum 15 kabineti peale;  Desinfektsiooniruum tarvete pesemiseks ja desinfitseerimiseks üks ruum 6 üksuse peale. Vajadusel kasutatakse haigla kesksterilisatsiooni teenust. Kontamineeritud ja dekontamineeritud tarvete hoidmine toimub eraldi tsoonides;  Ventilatsioonisüsteemi filtrid on kergesti ligipääsetavates kohtades ning hõlpsasti vahetatavad. 17 T.5.Juhtimine, üld- ja abiruumid Tervisekeskuse üldine tehniline teenindamine ja majandustegevused on planeeritud olemasoleva haigla haldusteenistuse baasil. Otstarve Ruumigruppi kuuluvad tervisekeskuse üldruumid (garderoob, tualetid; personali garderoobid võib planeerida haigla personali garderoobide juurde). ETTK tööd koordineerib ETTK juhataja, kelle ülesandeks on planeerimine ja keskuse administreerimine, erinevate üksuste vahelise koostöö korraldamine, asenduste korraldamine ja muud vajalikud tegevused. ETTK registratuuris võimaldatakse patsiendil registreerida kõikidele esmatasandi teenuste vastuvõttudele ning vajadusel suunatakse haigla eriarstide vastuvõttudele. Registratuuris asuvad tööle kaks kliinilist assistenti. Tervisekeskus peab saama kasutada 40-kohalist grupitöö ruumi, kus teostatakse õppe- ja praktikategevust, koosolekuid, grupitöid. Tegevust koordineerib ETTK juhataja. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 64 m² Lahendatakse aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra Tervisekeskuse integreerimisega uude või rekonstrueeritavasse ehitusmahtu. Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues mahus, kuid rekonstrueeritavas ehitusmahus on veel lahendamisel (ehitustööd on pooleli). T.6. Psühholoogi ja /või vaimse tervise õe teenus Otstarve Psühholoogi ja/või vaimse tervise õe teenuste pakkumise eesmärgiks ETTK-s on esmaste vastuvõttude puhul hinnata, kas ja kelle juurde suunata abivajajad edasisele konsultatsioonile. ETTK-s hakkavad osalise koormusega tööle vaimse tervise õde ja psühhiaater. Tööaeg Töö ühes vahetuses tööpäeviti. Personal Kokku vaimse tervise õde/ psühhiaater 2 Funktsionaalne planeering Ruumigrupi asukoht ei ole määrav. Tulenevalt ruumide paigutusest võib ruumigrupi vajadusel ühendada ruumigrupiga T.8. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 48 m² Lahendatakse aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra Tervisekeskuse integreerimisega uude või rekonstrueeritavasse ehitusmahtu. Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues mahus. 18 T.7. Töötervishoiuteenus Otstarve Töötervishoid on töötaja tervishoid, mis seisneb töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamises töötaja tervisekahjustuste vältimiseks, töö kohandamises töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamises. Töötervishoiuarsti ülesandeks on tegeleda töötajate tervise jälgimisega tööprotsessis, kutsekahjustuste ennetamise, diagnoosimise, ravile suunamisega ja kutsehaiguste tekkimisel seoste leidmisega töökeskkonna ohuteguritega. Kuna töötervishoiuarst oma töö käigus ei saa teostada kõiki diagnoosi täpsustamiseks vajalikke uuringuid ning määrata ravi on väga oluline töötaja töövõime säilimiseks koostöö perearstide ja ka eriarstidega. Haiguste ravi ning kulu jälgimine on eelkõige perearsti töö ning selleks tuleb haige sageli sedasi suunata perearstile. Teisest küljest võimaldab koostöö vältida erinevate raviteenuste dubleerimist. Antud juhul jääb töötervishoiuteenus IVKH Polikliinilise teenistuse hallata. Tööaeg Töö ühes vahetuses tööpäeviti. Personal Kokku töötervishoiuarst 1 töötervishoiuõde 1 Funktsionaalne planeering Ruumigrupi asukoht ei ole määrav. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala vt. haigla ambulatoorne eriarsti vastuvõtt (Polikliiniline teenistus) Teostatud maht Lahendamisel aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra rekonstrueeritavas mahus (ehitustööd on pooleli). T.8. Laste ja noorte vaimse tervise keskus Otstarve Tervisekeskuse laste ja noorte vaimse tervise teenused on suunatud laste ja noorte vaimse tervise probleemide õigeaegsele märkamisele, sellega kaasnevale sekkumisele ja konsultatiivsele abile. Sekkumise eesmärk on probleemide süvenemise ärahoidmine, nende peatamine ja III tasandi teenuste vajaduse vähendamine. Samuti hinnatakse, kas ja kelle juurde suunata abivajajad edasisele konsultatsioonile. Spetsialistid viivad läbi lapse/nooruki vaimse tervise seisundi hindamist (nii eel- kui ka järelhindamist), perekonsultatsioone ja –nõustamist, psühholoogilist nõustamist (s.h maakonna piires), psühhoteraapiat, aga ka koolitusi, ning vajadusel suunavad edasi III tasandi spetsialistide poole. Tehakse tihedat koostööd perearstide ja –õdedega, eriarstide jt spetsialistidega, edendatakse kohalikku võrgustiku- ja ennetustööd. Tööaeg Töö ühes vahetuses tööpäeviti. Personal Kokku sotsiaaltöötaja/juhtumikorraldaja 1 psühholoog 1 pereterapeut 1 vaimse tervise õde 1 19 Funktsionaalne planeering Ruumigrupi asukoht ei ole määrav. Tulenevalt ruumide paigutusest võib ruumigrupi vajadusel ühendada ruumigrupiga T.6. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 68 m² Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues mahus. T.9. Laboriteenused IVKH Laboriteenistus ja Patoloogiateenistus korraldavad haigla eesmärkidele vastavat laboratoorset diagnostikat, patomorfoloogilist ja patoanatoomilist diagnostikat, vere ja verekomponentide valmistamist, immuunohematoloogilist diagnostikat ja hemotransfüsioloogiaalast tegevust ning kliinikute, meditsiiniliste teenistuste ja teiste tellijate (sealhulgas esmatasandi teenuseosutajate) kindlustamist vere ja verekomponentidega. Ca 20% Laboriteenistuse laboriteenustest osutatakse perearstidele. Vere võtmine kuulub Tervisekeskuse toetavate teenuste, laboriteenuste hulka. Tervisekeskuse vereloovutuskabinet on 3-kohaline. ETK käivitumisel on prognoositav verevõttude arv kuni 150 päevas, mis nõuab minimaalselt 2- kohalist vereloovutuskabinetti. Otstarve Analüüsimaterjali võtmise ruumid, vereloovutus. Tööaeg Töö ühes vahetuses tööpäeviti ja laupäeval. Personal Kokku õde 3 muu 1 Funktsionaalne planeering Tervisekeskuse põhikorrusel, hea ühendus haigla laboratooriumi ruumigrupiga. Võimalik kasutada üldist ooteruumi pinda. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 50 m² Lahendatakse aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra Tervisekeskuse integreerimisega uude ehitusmahtu. Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues mahus. 20 5. AKTIIVRAVIKOMPLEKSI FUNKTSIONAALNE PROGRAMM DIAGNOSTIKA JA RAVI Hospitaliseerimine Tegevuste kirjeldus Plaaniliste haigete vastuvõtt haiglasse toimub eelneva etteregistreerumisega eriarsti visiidil või perearsti suunamisel. Hospitaliseeritav haige registreeritakse vastuvõturuumis ja juhatatakse osakonda. Vajadusel haige peseb end ja riietub haiglariietesse. Haiged võivad siseneda haiglasse peasissepääsu kaudu:  Haigla statsionaari peasissepääs. Haiged tulevad jalgsi, oma transpordiga või meditsiinilise transpordiga. Sünnitajad suunatakse kohe sünnitusosakonda, kus toimub sünnitaja läbivaatus ja dokumentide vormistamine. Töökoormus Tabel 4. Hospitaliseerimiste planeerimine Hospitaliseeritud Hospitaliseerimisi Sh plaanilisi Aktiivravi erialad kokku 12 000 4440 s.h. Nakkusosakond 600 120 Kokku 12 000 Allikas: IVKH andmekogu Plaanilisi haigeid hospitaliseeritakse statsionaari vastuvõtutoa läbi keskmiselt 4440/240 = 19 haiget päevas; Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 32 m² Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues mahus. A. Erakorralise Meditsiini Osakond (EMO) Kasutusotstarve Erakorralise Meditsiini Osakonnas (EMO) toimub vältimatu abi osutamine ambulatoorselt. Vajadusel erakorralised haiged hospitaliseeritakse IVKH statsionaari või saadetakse III etapi haiglatesse. EMO teenus hõlmab endas haiguste diagnostikat ja ravi. Toimub haigete registreerimine, vajadusel pesemine ja ümberriietumine ning palatiosakonda saatmine. Seosed ja ühendused EMO ruumid peavad asuma 1. korrusel. Vaja on arvestada patsientide privaatsusega ja mugavusega registreerimisel ja teenuse ootamisel. EMO ruumide planeering peab võimaldama haige kiire suunamise vajalikule protseduurile. Haiged tuleb esimesel võimalusel raamilt suunata jälgimispalati vooditesse. Protseduuri- ja läbivaatuse ruume kasutatakse nii kiirabiga toodud kui ise tulnud haigete läbivaatuseks ja raviks. Vajalik on kiire ja mugav ühendus radioloogia osakonnaga, operatsiooniblokiga, intensiivravi osakonnaga, läbimata haigla üldkasutatavaid koridore. EMO välispääs peab olema transpordi ettesõidu ja haige raamil või ratastoolis sisenemise võimalusega, kiirabiautole boks (3 kohta) haige mahavõtmiseks ja auto ning raami puhastamise võimalus. 21 Nakkushaigete vastuvõtu ruumid on omaette eraldatud pääsuga ja asuvad nakkusosakonna juures. EMO juurde kuuluvad isolaatorid, et vajadusel haiged isoleerida. Töökorraldus ja varustamine Erakorraline vastuvõtt toimub iga päev 24 tundi. Osakonda varustatakse steriilse ja puhta materjaliga, pesuga. Instrumendid ja tarvikud steriliseeritakse kesksterilisatsiooni osakonnas, haiglatarbed puhastatakse ja desinfitseeritakse osakonna vastavas ruumis. Ravimitega varustamine toimub haigla apteegi kaudu. Analüüsimaterjal saadetakse haigla laborisse. Must pesu ja jäätmed kogutakse, pakitakse ning toimetatakse vastavatesse üksustesse. Tegevuste kirjeldus Haigete erakorraline vastuvõtt toimub ööpäevaringselt EMO-s. Erakorralised haiged läbivad triaaži, arsti konsultatsiooni, esmase diagnostika ja vajalikud raviprotseduurid. Haiged võivad siseneda haiglasse EMO sissepääsu kaudu:  vältimatu abi, avatud 24 t/ööpäevas. Haiged tulevad jalgsi, oma transpordiga või meditsiinilise transpordiga. EMO sissepääsud peavad olema transpordi ettesõidu ja haige raamiga sisenemise võimalusega, kiirabiautole segamatut sissesõitu võimaldav kinnine boks. Sünnitajad suunatakse kohe sünnitusosakonda, kus toimub sünnitaja läbivaatus ja dokumentide vormistamine. Nakkuskahtlusega haiged suunatakse väljast otse isolaatorisse, kus selgitatakse patsiendi seisukord. EMO EMO primaarseks funktsiooniks on hinnata, stabiliseerida ja maksimaalsel määral ravida tõsiste haiguste ja vigastustega patsiente ööpäevaringselt. EMO suunab vajadusel patsiendi edasisele ravile vajalikku osakonda. EMO osakonda saabuvad haiged kas kiirabiga, tulevad oma transpordiga või jalgsi. Kiirabiga saabuvate haigete vastuvõtt toimub kiirabiauto vastuvõtuboksi kaudu. Ööpäevane valve, seotud vältimatu abiga, on laboratooriumis, radioloogia osakonnas, intensiivravi osakonnas, operatsiooniblokis. Töökoormus, funktsionaalne planeering  Erakorralisi haigeid hospitaliseeritakse keskmiselt 7560/365 = 21 haiget päevas;  Erakorralisi haigeid planeeritakse vastu võtta keskmiselt 29 000/365 = 79 haiget ööpäevas. Eeldusel, et 50% ööpäevastest vastuvõttudest toimub 12-tunnise valve jooksul, on tippkoormuse ajal erakorraliste haigete vastuvõtt kuni 4 vastuvõttu tunnis. Põhiruumide vajadus:  Elustamise saal 1  Protseduuriruum/kipsiruum 2  Arsti vastuvõturuum/läbivaatusruum 3  Arsti vastuvõturuum/läbivaatusruum günekoloogilise tooliga 1  Isolaator 2  Haige ajutise viibimise voodid/ jälgimisruum 10 kohta Personal Üksuses töötab 26-34 inimest personali. Nakkustõrje põhimõtted Haiglanakkuste arvu vähendamise aspektist on oluline arvesse võtta:  Patsientide, külastajate ja personali liikumismarsruute, neid küllaldaselt eraldades; 22   Haigete küllaldast ruumilist eraldatust,  Isolatsioonipalatite arvu ja tüüpi;  Kätepesemise võimaluste kättesaadavust;  Vee Legionella-vabana hoidmist. Osakonna koosseisus on planeeritud üks õuest avanev isolaator õhu kaudu levivate nakkuste tõkkeks. Teine isolaator on osakonna sees. Isolaatorid on grupeeritud kiirabi sissepääsu lähedal. Isolaatorid planeeritakse ühekohaliste palatitena ning võivad olla kasutuses tavaliste jälgimiskohtadena, kui ei ole vajadust kellegi isoleerimiseks. Isolaatorid peavad vastama palatiruumidele esitatavatele nõuetele, ning lisaks järgmisele: 1. Igas isolaatoris peab olema võimalus kätepesuks, ümberriietumiseks ja musta ja puhta materjali hoidmiseks, mis asub vahetult palatisse sissepääsu lähedal, soovitavalt lüüsis; 2. Isolaatori piirseinad, lagi ja põrand, kaasa arvatud ühenduskohad, tuleb tihendada nii, et õhuvahetus väliskeskkonnaga oleks võimatu; 3. Isolaatori kõigi väljapääsude uksed peavad olema varustatud isesulguvate seadmetega; 4. Igal isolaatoril peab olema eraldi tualett, pesu- või duširuum ja kätepesu valamu; 5. Isolaator tuleb varustada seadmega, mis võimaldab jälgida õhu rõhku ja liikumise suunda nakkusohtliku haiga palatis viibimise ajal; 6. Isolaatori ette planeerida ülerõhuga lüüs. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 541 m² Lahendatud aktiivravikompleksi I ehitusjärjekorraga. Ruumide pindala K korpuses 561 m². Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi I ehitusjärjekorraga. 23 B. Ambulatoorne eriarstiabi Kasutusotstarve Toimub patsientide ambulatoorne eriarsti vastuvõtt, diagnoosimine ja ravi. Üksuses paiknevad ka osad eriarstide töökabinetid. Seosed ja ühendused Hoonesse sissepääsud ambulatoorse vastuvõtu ruumidesse pääsemiseks peavad olema välistasapinnalt, selgelt märgistatud ja paiknema nii, et patsiendid ei peaks läbima teisi üksusi. Vestibüüle ja üldkoridore võib jagada teiste haigla struktuuriüksustega. Ambulatoorse vastuvõtu ruumid planeeritakse koondatutena sarnaste erialade lõikes, soodsa pääsuga peavestibüülist. Üksusega on integreeritud Tervisekeskus. Tervisekeskuse ja amb. vastuvõttude registratuurid on korruse põhised ja on planeeritud teisele ja kolmandale korrusele. Haigetelt laboratoorsete analüüside vastuvõtt peab paiknema 1. korrusel, soodsa pääsuga peavestibüülist. Samuti on vajalik tagada külastajatele soodne pääs radioloogiaosakonda ja teistesse diagnostika – ja raviruumidesse. Iga funktsionaalse üksuse juurde planeeritakse patsientide ooteruumid ja vastuvõtu assistendi töökoht. Eriarstide kabinettide juures paiknevad antud eriala protseduuri- ja raviruumid. Personali riietusruumid on planeeritakse meditsiinipersonali riietusruumide grupis. Töökorraldus ja varustamine Planeerimisel kasutatakse mudelit, kus ühendatakse diagnostika ja ravi polikliinilise protsessi sees ning kusjuures ruumid koondatakse erialade kaupa. Üksust varustatakse steriilse ja puhta materjaliga, pesuga. Instrumendid ja tarvikud steriliseeritakse kesksterilisatsiooni osakonnas, haiglatarbed puhastatakse ja desinfitseeritakse osakonna vastavas ruumis. Ravimitega varustamine toimub haigla apteegi kaudu. Analüüsimaterjal saadetakse haigla laborisse. Must pesu ja jäätmed kogutakse, pakitakse ning toimetatakse vastavatesse üksustesse. Tegevuste kirjeldus Üksuses osutatakse ambulatoorset arstiabi patsientidele, kes on võimelised ilma kõrvalise abita liikuma hoonesse, hoonest välja ja ümber hoone. See kehtib ka ratastoolipatsientide kohta. Eriarsti vastuvõtule tulevad plaanilised haiged, plaanilises korras töötavad üldjuhul ka diagnostikakabinetid. Registreerimine toimub isiklikult haige poolt, perearsti või raviarsti poolt ning vahetult erialaüksuses korraldab patsientide informeerimist ja suunamist vastuvõtule või protseduuriruumi vastava üksuse vastuvõtu assistent. Samas toimub ka põhiline osa dokumentide vormistamisest. Iga funktsionaalse üksuse juurde planeeritakse patsientide ooteruumid. Personal töötab läbivaatusruumides, protseduuriruumides ning vastuvõtuvälisel ajal eriarstide töökabinettides. Töökoormus Ambulatoorse eriarstiabi vastuvõtt töötab 5 päeva nädalas, esmaspäevast reedeni, kuni 10 tundi päevas. Personal Ambulatoorse eriarstiabi vastuvõtuüksustes töötab kokku 90-100 inimest. Funktsionaalne planeering Ambulatoorse vastuvõtu ruumide planeerimise aluseks on eriarsti vastuvõtuüksus. Ambulatoorseks vastuvõtuks võib planeerida ka ühe läbivaatus- vastuvõtukabinetiga üksusi, kui see on ehituslikel või erialastel põhjustel vajalik. 24 Tabel 5. Eriarsti vastuvõtuüksuse ruumid Ruumi nimetus Pindala m² Arsti kabinet 12 Läbivaatusruum riietuskabiiniga 16 m² vôi kaks 20 max läbivaatusruumi 2x10 m² Assistendi või õe ruum Ooteruum 4-6 inimesele Eraldi pind ühendusteede pinnas Allikas: IVKH andmekogu Tabel 6. Ahtme aktiivravikompleksi planeeritud vastuvõtud erialade lõikes Eriala Plaanilisi Külastust Arvutatud Planeeritud üksusi (Ahtme) Külastusi päevas (Ahtme) Endokrinoloogia 70002 29,17 1,08 1 Reumatoloogia 1000 4,17 0,15 - Neuroloogia 10 000 41,67 1,54 2 Sisearst 1000 4,17 0,15 1 Gastroenteroloogia 1000 4,17 0,15 Nefroloogia 500 2,08 0,08 - Pulmonoloogia 5000 20,8 0,77 1 Kardioloogia 5000 20,8 0,77 1 Dermatoveneroloogia 5000 20,83 0,77 1 Infektsionist 3200 13,33 0,74 1 Pediaatria 3200 13,33 0,74 1 Siseerialad kokku 41 900 9 Anestesioloog, valuravi 12001 5,0 0,27 - Üldkirurgia 6000 25,0 0,93 1 Lastekirurg 1200 5,0 0,29 - Kardiovaskulaarkirurg 480 2,0 0,12 - Uroloogia 3120 13,0 0,72 1 Traumatoloogia-ortopeedia 8160 34,0 1,89 2 Günekoloogia 18 000 75,0 4,17 4 Sünnitusabi, ämmaemand 1200 5,0 0,18 1 Otorinolarüngoloogia 10 560 44,0 1,63 2 Oftalmoloog 18 000 75,00 4,17 4 Kirurgilised erialad kokku 67 920 15 Psühhiaatria 36 0003 150 25 5 Laste psühhiaatria 19 2003 80 16 2 Psühhiaatria erialad kokku 55 200 7 Töötervishoiuarst 2900 12,08 0,45 1 Taastusraviarst 5000 20,83 0,77 1 Stomatoloogia 22 000 91,67 10,18 10 KOKKU 138 640 36 Allikas: IVKH andmekogu 1 IVKH kogu maht 2 sh. diabeediõe vastuvõtt ja jalaravi kabinet 3 Rajamisel oleva P korpuse ja ETTK (L korpus) vajadusepõhiselt arvestatud arsti, õe, psühholoogi, spetsialisti vastuvõtud 25 Tabel 7. Ambulatoorsete vastuvõttude ruumide (s.h. protseduuridi ruumide) jaotus erialade kaupa Eriala Märkused Üldkirurgia, trauma-ortopeedia Protseduuriruumide suurus spetsiifiline, vastuvõtuüksuste universaalne kasutamine raskendatud Uroloogia Protseduuriruumide suurus spetsiifiline, vastuvõtuüksuste universaalne kasutamine raskendatud Otorinolarüngoloogia, oftalmoloogia Protseduuriruumide hulk spetsiifiline, vastuvõtuüksuste universaalne kasutamine raskendatud Naistenõuandla (günekoloogia, sünnitusabi) Protseduuriruumide hulk tavapärane, Vastuvõtuüksuste kasutamine paindlik Sisehaigused (endokrinoloogia, neuroloogia, Protseduuri- ja uuringuruumide hulk tavapärane, kardioloogia, pediaatria, dermatoveneroloogia) vastuvõtuüksuste kasutamine paindlik Sisehaigused: pulmonoloogia Protseduuriruumide hulk spetsiifiline, vastuvõtuüksuste universaalne kasutamine raskendatud Nakkushaigused (infektsionist) Protseduuriruumide hulk tavapärane. Asukoha eripärast tulenevalt vastuvõtuüksuse universaalne kasutamine raskendatud Taastusravi Protseduuriruumide hulk tavapärane, Vastuvõtuüksuse kasutamine paindlik Stomatoloogia Protseduuriruumide hulk spetsiifiline, asukoha eripära, vastuvõtuüksuste universaalne kasutamine raskendatud Allikas: IVKH andmekogu Eriarsti ambulatoorse vastuvõtu ruumide juurde kuuluvad protseduuride toad ja muud erialateenuse osutamiseks vajalikud kabinetid. Erialad, kus vastuvõtu ruumide juurde kuuluvad protseduuride toad ja muud erialateenuse osutamiseks vajalike ruumide koosseis on eriline, on järgmised: Üldkirurgia, trauma- ortopeedia: 2 protseduuriruumi, 18 m²; 1 protseduuriruum, 36 m². Uroloogia: 1 tsüstoskoopia, urodünaamika, 24 m². Otorinolarüngoloogia, oftalmoloogia: 2 KNK protseduuriruumi, 16 m²; audiomeetria koos õe tööpinnaga, 18 m²; laserravi, 16 m²; perimeetria, 16 m;² 2 protseduuriruumi, 20 m²; 26  Silma angiograafia (Funduscamera), 16 m². Pulmonoloogia: 1 protseduuriruum (spirograafia), 16 m²; bronhoskoopia koos abiruumiga, 30 m²; allergia kabinet, 18 m²; hingamiskoolitus, 18 m². Psühhiaatria: 1 arsti kabinet, 14 m²; 2 õe kabinet, 14 m²; 1 psühholoogi/terapeudi kabinet, 14 m²; 1 grupiteraapia ruum, 24 m²; 1 sotsiaaltöötaja ruum 12 m²; 1 assistendi ruum 12 m². Eelpool öeldut arvestades võiks osade vastuvõtuüksuste kasutus olla universaalne, s.t kindla erialaga sidumine ei ole vajalik. Hetkel planeeritud vastuvõtuüksuste arv erialade lõikes võib muutuda ning võib lisanduda uusi erialasid. Keskmise vastuvõtuüksuse pind koos vajalike ruumidega on 40-50 m². Täiendavalt on reservpinnana sisse planeeritud 3-4 vastuvõtuüksuse pind, mis arvestab võimalikke kõrgema astme haigla poolt osutatavaid eriarsti ambulatoorse vastuvõtu teenuseid (näit. onkoloog, hematoloog, kardiovaskulaarkirurg). Paindlikku ruumikasutust võimaldab ka tehnoloogilise eskiisi ruumilahendus. Nakkustõrje põhimõtted Patsientide ambulatoorne vastuvõtt peab olema eraldatud erakorralise meditsiini osakonnast. Eriarstide vastuvõturuumidest ei saa olla kontrollimatut pääsu haigla statsionaari ja muudesse ruumidesse. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 1880 m². Lahendatakse aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues ja rekonstrueeritavas ehitusmahus. Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues mahus, kuid rekonstrueeritavas ehitusmahus on veel lahendamisel (ehitustööd on pooleli). 27 C. Funktsionaalne diagnostika Kasutusotstarve Funktsionaaldiagnostika uuringute tegemine ambulatoorsetele ja statsionaari patsientidele. Uuringutulemuste analüüs ja andmete salvestamine. Seosed ja ühendused Ambulatoorsete patsientide pääs üksuse ruumidesse toimub sarnaselt eriarsti vastuvõtu ruumidega. Soodne pääs peavestibüülist peab olema selgelt märgistatud ja paiknema võimalusel nii, et patsiendid ei peaks läbima teisi üksusi. Pääs peab olema tagatud ka statsionaari patsientidele, eriti sisehaiguste palatisektsioonidest. Vestibüüle ja üldkoridore võib jagada teiste haigla struktuuriüksustega. Üksuse juurde planeeritakse patsientide ooteruum ja vastuvõtu assistendi töökoht. Personali riietusruumid planeeritakse meditsiinipersonali riietusruumide grupis. Töökorraldus ja varustamine Üksust varustatakse steriilse ja puhta materjaliga, pesuga. Ühekordsete tarvikutega varustamine toimub haigla apteegi kaudu. Must pesu ja jäätmed kogutakse, pakitakse ning toimetatakse vastavatesse üksustesse. Tegevuste kirjeldus Üksuses toimuvad nii ambulatoorsete kui statsionaari haigete plaanilised ja erakorralised uuringud. Haiged tulevad ise, tuuakse voodi või ratastooliga. Registreerimine uuringuteks toimub reeglina perearsti või raviarsti poolt ning vahetult erialaüksuses korraldab patsientide informeerimist ja suunamist uuringule üksuse vastuvõtu assistent. Samas toimub ka põhiline osa dokumentide vormistamisest. Funktsionaalse üksuse juurde planeeritakse patsientide ooteruumid. Üksuse personal võib vajadusel käia portatiivsete seadmetega uuringuid tegemas ka statsionaari osakondades. Koormustesti kabineti juurde planeeritakse patsientidele pesemise ja riietumise ruumid. Töökoormus, funktsionaalne planeering Ambulatoorse eriarstiabi vastuvõtt töötab 5 päeva nädalas, kuni 10 tundi päevas. Tabel 8. Planeeritud uuringute mahud Uuringu nimetus Planeeritud Ruume EKG 15 000 2 EKG koormustestid 1500 1 Spirograafia, 3100 - spiromeetria Holtermonitooring 1400 2 Vererõhu monitooring 800 - Ehhokardiograafia 4000 3 EEG 590 1 EMG 470 Allikas: IVKH andmekogu Vajalik on kokku 9 uuringukabinetti, millest:  EKG kabinette 2; üks asub neuroloogia eriarsti vastuvõtuüksuses;  koormustestiks 1;  ehhokardiograafiaks 3;  neuroloogiliseks funktsionaaldiagnostikaks (siin ka holtermonitooringu tulemuste analüüsimine) 2;  EEG, EMG 1; asub eraldi statsionaari haigetele sobivas asukohas neuroloogia eriarsti vastuvõtuüksuses. 28 Personal Üksuses töötab 25 inimest personali. Nakkustõrje põhimõtted Patsientide vastuvõtt peab olema eraldatud erakorralise meditsiini osakonnast. Üksuse ruumidest ei tohiks olla kontrollimatut pääsu haigla teistesse osakondadesse ja ruumidesse. Kuna uuringutele saabuvad nii ambulatoorsed kui statsionaari patsiendid, tuleb hoolega jälgida ristnakkuse vältimise põhimõtteid. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 238 m² (täpsustatud pindala 288 m²). Lahendatud G korpuse olemasolevas osas, reservpindade võimalus G korpuse rekonstrueeritavas osas. Ruumide pindala G korpuse olemasolevas osas 240 m². Teostatud maht Lahendamisel aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra rekonstrueeritavas mahus (ehitustööd on pooleli). 29 D. Endoskoopia Kasutusotstarve Endoskoopiliste uuringute tegemine, endoskoopide puhastamine, personali ettevalmistumine protseduuriks, patsientide riietumine, vajadusel protseduurijärgne toibumine. Seosed ja ühendused Asukoht eeldab soodsat pääsu statsionaari osakondadest, ambulatoorsetele haigetele hea ligipääs Tervisekeskuse ja Polikliinilise teenistuse vestibüülist. Endoskoopia üksus planeeritakse projekteeritava hoone 2 korrusele, radioloogia osakonna ja EMO vahetusse lähedusse. Töökorraldus ja varustamine Osakonda varustatakse steriilse ja puhta materjaliga, pesuga. Instrumendid ja tarvikud steriliseeritakse kesksterilisatsiooni osakonnas, endoskoobid ja haiglatarbed puhastatakse ja desinfitseeritakse osakonna vastavas ruumis. Ravimitega varustamine toimub haigla apteegi kaudu. Analüüsimaterjal saadetakse haigla laborisse. Must pesu ja jäätmed kogutakse, pakitakse ning toimetatakse vastavatesse üksustesse. Tegevuste kirjeldus Üksuses toimuvad nii ambulatoorsete kui statsionaari haigete uuringud. Haiged tulevad ise, tuuakse voodi või ratastooliga. Ambulatoorsed haiged protseduuri järel kas lahkuvad kohe või jäävad ajutiselt toibuma. Võivad olla hospitaliseeritud päevaravi osakonnas. Töökoormus, funktsionaalne planeering Endoskoopia kabinetid töötavad peamiselt 5 päeva nädalas, esmaspäevast reedeni, kuni 10 tundi päevas. Muul ajal organiseeritakse vajadusel valveteenistus. Tabel 9. Planeeritud uuringute mahud Uuringu nimetus Planeeritud Märkused Uroloogiline / tsüstoskoopia 140 Amb. eriarsti vastuvõtt. Gastroskoopia 2600 Bronhoskoopia 350 Amb. eriarsti vastuvõtt. Rektoskoopia, koloskoopia 220 Kolposkoopia 600 Naistenõuandla Allikas: IVKH andmekogu Planeeritakse 2 endoskoopia uuringukabinetti, tsüstoskoopiad tehakse uroloogi ambulatoorse vastuvõtu juures protseduuriruumis, kolposkoopia Naistenõuandla vastuvõturuumide juures ning bronhoskoopia ambulatoorse vastuvõtu juures pulmonoloogia üksuses. Personal Üksuses töötab 6-8 inimest personali. Nakkustõrje põhimõtted Patsientide vastuvõtt peab olema eraldatud üldistest liikumisteedest. Üksuse ruumidest ei tohiks olla kontrollimatut pääsu haigla statsionaari ja muudesse ruumidesse. Uuringutele saabuvad ambulatoorsed, statsionaari ja ka erakorralised patsiendid, seega tuleb hoolega jälgida ristnakkuse vältimise põhimõtteid. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 99 m² (täpsustatud pindala 220 m²). Lahendatud G korpuse olemasolevas osas. Ruumide pindala G korpuse olemasolevas osas osas 106 m². 30 Teostatud maht Lahendamisel aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra rekonstrueeritavas mahus (ehitustööd on pooleli). 31 E. Laboriteenistus Kasutusotstarve Laboriteenistus planeeritakse vastavalt haigla vajadustele laboratoorse hematoloogia, kliinilise keemia, mikrobiolooga, molekulaardiagnostika, viroloogia ja immuunhematoloogia laboratoorsete uuringute teostamiseks. Immuunhematoloogia labori koosseisu kuulub verekabinet. Teenistuse ülesandeks on uuringumaterjalide vastuvõtt, analüüside tegemine, analüüside vastuste edastamine tellijatele. Haigla siseselt kuulub laboriteenistuse pädevusse mõningate uuringumaterjalide võtmine osakondades. Seosed ja ühendused Laboriteenistus planeeritakse hea ühendusega kõikide kliiniliste teenistuste suhtes, olulisemad on hea juurdepääs EMO-st ja intensiivravi osakonnast. Laboriteenistusele peab olema tagatud vaba ligipääs nii uuringumaterjalide toojatele (välistellijad, raviosakonnad) kui suuremahuliste kaubasaadetiste tarnijatele (reaktiivide ja tarvikute tarnimine, laboriseadmete transport). Ambulatoorsetelt haigetelt analüüside vastuvõtu ja verevõtmise ruumid peavad olema võimalikult soodsa asukohaga Tervisekeskuse ja ambulatoorse eriarsti vastuvõttude ruumigrupi suhtes. Analüüside vastuvõtmise ruumil ja laboriruumidel planeerida pesemisruumiga hea ühendus. Erinevate laborite tööruumid eraldatakse eri tsoonideks, samuti eraldatakse labori üld- ja personaliruumid. Töökohad arstidele, laborispetsialistidele ja eritingimusi nõudva aparatuuri jaoks eraldatakse vajadusel klaasseintega boksidena. Labori tööruumid ei tohi olla läbikäidavad. Mikrobioloogia labor moodustab eraldi sissepääsuga laboriüksusse. Verekabinetil on vajalik soodne ühendus väljastpoolt tulevale veretranspordile. Oluline on seos kirurgiliste erialade raviruumidega, kus verd vajatakse ja kust tuuakse analüüsid vere sobitamiseks. Töökorraldus ja varustamine Teenistust varustatakse puhta materjaliga ja pesuga. Laborinõud ja tarvikud pestakse ning vajadusel steriliseeritakse laboriteenistuse ruumides. Must pesu ja jäätmed kogutakse, pakitakse ning toimetatakse vastavatesse üksustesse. Läbitöötatud analüüsimaterjal utiliseeritakse jäätmete kahjutustamiskeskuses. Tegevuste kirjeldus Uuringumaterjale tuuakse laborisse analüüside vastuvõtu ruumist Tervisekeskusest, osakondadest (toojateks on nn. Kullerid ja ka laborandid) ning linnast/maakonnast (toojateks on haigla autojuhid, kuid ka perearstid ja patsiendid ise). Uuringumaterjalid kogutakse vastuvõtmise ruumi ning suunatakse vastavatesse laboritesse analüüsimiseks. Teenistuse ruumides toimub kõikide laboriteenistuse koosseisu kuuluvate erialaliinide (laboratoorse hematoloogia, kliinilise keemia, mikrobioloogia, viroloogia, molekulaardiagnostika, immuunhematoloogia) analüüside teostamine, analüüside vastuste edastamine tellijatele. Molekulaardiagnostika laboris kasutatakse PCR-tehnoloogiat, milleks on vajalik saastumise vältimiseks vähemalt nelja eraldatud ruumi – proovimaterjali ettevalmistus, reaktiivide ettevalmistus, reaktiivide ja proovimaterjali kokkusegamise ja reaktsiooni läbiviimise tööruum. Verekabinet on laboratooriumi koosseisus olev struktuuriüksus. Kasutatakse verepreparaatide tellimiseks, säilitamiseks ja väljaandmiseks. Verekabinetiga on ühendatud immunohematoloogia labor. Labori nõud ja muu materjal pestakse pesuruumis ning vajadusel eelnevalt autoklaavitakse. Jäätmed kogutakse labori väljapääsu ligidal olevas ruumis, bioloogilised jäätmed (kasutatud uuringumaterjal) saadetakse vajadusel jäätmete kahjutustamiskeskusesse. Töökoormus, funktsionaalne planeering Töö ühes vahetuses, ööpäevane valveteenistus. 32  Tabel 10. Planeeritud uuringute mahud Laboratoorne uuring Planeeritud arv Kliinilise keemia uuringud 700 000 Hematoloogilised ja hüübivusuuringud 180 000 Mikrobioloogilised uuringud 50 000 Immunhematoloogilised uuringud 20 000 Molekulaardiagnostika uuringud 20 000 Viroloogia uuringud 30 000 Uuringuid kokku 1 000 000 Allikas: IVKH andmekogu Tabel 11. Laboris vajalik põhiruumide koosseis tulenevalt planeeritud töölõikudest Töölõigu nimetus Preanalüütiline töölõik Tuumiklabor (kliiniline keemia+hematoloogia) Mikrobioloogia töölõik Molekulaardiagnostika töölõik Viroloogia töölõik Immuunhematoloogia töölõik koos verekabinetiga Allikas: IVKH andmekogu Personal Üksuses töötab 55 - 60 inimest personali. Nakkustõrje põhimõtted Töö nakkusohtlike uuringumaterjalidega peab toimuma eraldatud, selleks ettenähtud ruumides, kasutades vajalikke isolatsioonimeetmeid. Töötajad peavad nakkusohtlike materjalidega töötades kasutama personaalseid kaitsevahendeid Nakkusohtlikud vahendid ei tohi sattuda puhtasse tsooni. Nakkusohtlikud jäätmed muudetakse kahjutuks kahjutustamiskeskuses. Jäätmete transpordi juures tuleb silmas pidada, et konteinerite välispind oleks puhas. Materjalid peavad olema kergesti puhastatavad, taluma desinfitseerivaid vahendeid, tööpinnad ei tohi olla karedad, põrandakate ei tohi olla libe. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 847 m². Lahendatakse aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues ehitusmahus. Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues mahus. 33 F. Operatsiooniblokk Kasutusotstarve Operatsiooniblokis tehakse plaanilised ja erakorralised, sh sünnitusabi operatsioonid. Toimub patsientide ettevalmistus, opereerimine ning toibumine. Päevakirurgia operatsioonid toimuvad samuti operatsiooniblokis. Päevakirurgia patsiendid valmistatakse operatsioonile tulekuks ette päevaravi osakonnas. Seosed ja ühendused Operatsiooniblokk moodustab terviku päevakirurgia operatsiooniblokiga. Operatsiooniblokk asub soodsa ühendusega EMO, intensiivravi osakonna ja sünnitustubade suhtes. Operatsiooniruumid planeeritakse eraldi statsionaarsetele ja ambulatoorsetele operatsioonidele, vajadusel on võimalik neid ka kombineerida. Osakond ei ole avatud läbivale liiklusele. Üksuse sisesed liikumised planeeritakse vastavalt kliinilisele töökorraldusele, hõlbustamaks personali liikumist opibloki sisse, välja ja bloki sees. Märgistatakse selgelt vastava riietuse kasutamise alad. Operatsiooniblokis tsoneeritakse ruumid sõltuvalt puhtuse astmest. Vajalik on arvestada operatsioonibloki ventilatsiooni planeerimisel nn ”rõhuhierarhiat” s.t. õhu liikumist puhtalt alalt vähem puhtale alale. Sellest tuleneb ruumide omavaheline järjestus, personali ja haigete liikumise skeem. Haigla üldruumidest on pääs personali ümberrõivastumise ruumi, operatsioonibloki üldruumidesse, lüüsi, mille kaudu haige tuuakse operatsiooniblokki. Lüüsiga on vahetult seotud voodite hoidmise ning raamide puhastamise ja hoidmise ruum. Töökorraldus ja varustamine Osakonda varustatakse steriilse ja puhta materjaliga, pesuga. Instrumendid ja tarvikud steriliseeritakse peamiselt kesksterilisatsiooni osakonnas, meditsiinilised tarvikud puhastatakse ja desinfitseeritakse osakonna vastavas ruumis. Planeeritakse ka lokaalsterilisatsioon, kus toimub valitud instrumentide ja tarvikute pesu, desinfektsioon ja sterilisatsioon. Ravimitega varustamine toimub haigla apteegi kaudu. Analüüsimaterjal saadetakse haigla laborisse. Must pesu ja jäätmed kogutakse, pakitakse ning toimetatakse vastavatesse üksustesse. Tegevuste kirjeldus Operatsioonieelne patsientide hoidmine toimub transportraamidel ja/või vooditel patsientide jaoks eraldatud operatsioonieelse viibimise alal. Samasse planeeritakse ka istekohad päevakirurgia patsientidele, kes ei vaja lamamisasendit. See pind on personali otsese visuaalse kontrolli all ja võib olla kombineeritud ärkamisruumiga töökoormuse optimeerimiseks. Patsientide privaatsuse tagamiseks planeerida eraldussirmid. Personali ettevalmistus toimub operatsioonisaalide juures, vastavates tsoonides. Operatsioonide käigus kasutatakse erinevat meditsiinilist aparatuuri (narkoosi- ja kunstliku hingamise seadmed, elektrokirurgia seadmed, röntgenläbivalgustus jms) ning lisaseadmeid (venitusseadmed, fiksaatorid). Operatsiooni lõppedes suunatakse patsient ärkamisruumi. Patsientide transport ärkamisruumi toimub otse operatsiooni osakonnast ilma haigla üldkoridore läbimata. Päevakirurgia patsiendid suunatakse toibumiseks päevakirurgia palatitesse. Ärkamisruum sisaldab ravimiruumi, kätepesu valamuid, õeposti koos dokumentidega töötamise võimalusega, desinfektsiooniruumi tehnoloogilise valamu ja siibrite töötlemise sisseseadega ning raamide, materjalide ja seadmete hoiuruumi. Patsientide privaatsuse tagamiseks kasutatakse eraldussirme. Töökoormus, funktsionaalne planeering Plaanilised operatsioonid toimuvad tööpäevadel kuni 8 tundi päevas. Vältimatu abi ja sünnitusabi operatsioonid võivad toimuda ööpäevaringselt ilma puhkepäevadeta . 34  Tabel 12. Planeeritud operatsioonide mahud Operatsioone Erakorralisi Plaanilisi Üldkirurgia 550 650 Uroloogia 50 250 Traumatoloogia-ortopeedia 650 400 Günekoloogia 220 430 Sünnitusabi, sünnituseelne os. Otorinolarüngoloogia 100 550 Kokku 1570 2280 Allikas: IVKH andmekogu Kokku planeeritakse teostada 3850 operatsiooni aastas, millest 1570 on erakorralised. Lisaks eelnevale planeeritakse teostada 3450 päevakirurgia operatsiooni, mille jaoks on planeeritud päevakirurgia struktuuriüksuse ruumiprogrammi koosseisus 2 operatsioonisaali. Päevakirurgia saalide osa on planeeritud liita operatsiooniblokiga. Operatsioonisaalide arv on 4, lisaks 2 päevakirurgia tarbeks. Haigete operatsioonieelseks ettevalmistuseks on ettenähtud 2 kohta ning operatsioonijärgsesse ärkamisruumi 9 kohta. Personal Osakonnas töötab 36-43 inimest personali. Kokku operatsioonibrigaadi keskmine koosseis on 5-6 inimest korraga operatsioonisaalis. Nakkustõrje põhimõtted Operatsioonisaalid kuuluvad nakatumise riski poolest ülikõrge riskiga ruumide kategooriasse. Operatsiooniblokk jagatakse vastavalt tegevustele kolmeks tsooniks – piiranguta ala, poolpiiratud ala ja piiratud ala:  Piiranguta alasse kuulub keskne kontrollipunkt patsientide, personali ja materjalide sisenemiseks. Lubatud on välisriided ja liiklus on piiranguta;  Poolpiiratud alasse kuuluvad opitubade perifeersed abiruumid ja hoiuruumid puhtale ja steriilsele materjalile, tööruumid instrumentide ja materjalide töötlemiseks ja piiratud alasse viivad koridorid. Liikumine on lubatud ainult osakonna personalile ja patsientidele. Personal peab kandma operatsiooniriietust ja kinni katma juuksed ja näokarvad;  Piiratud alasse kuuluvad operatsioonisaalid, puhas osakonnasisene tsoon ja opiks ettevalmistuse valamute tsoon. Kasutatakse operatsiooniriietust ja peakatet. Mask on nõutud ruumides, kus asuvad lahtised steriilsed esemed või operatsioonieelse puhastuse läbinud inimesed. Invasiivseid protseduure õhu kaudu levivate nakkustega haigetele ei tehta operatsioonibloki ruumides, vaid isolaatori nõuete kohaselt ehitatud ruumis või lokaalse väljatõmbega ruumis. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 792 m². Lahendatud akiiravikompleksi I ehitusjärjekorraga. Ruumide pindala K korpuses 776 m² Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi I ehitusjärjekorraga. 35 G. Sünnitusblokk Kasutusotstarve Üksus osutab sünnitusabi. Seosed ja ühendused Valitud töökorralduse viisist tulenevalt on sünnitusblokk funktsionaalselt ühendatud sünnitusosakonnaga. Sünnitustoad peavad paiknema eraldi sissepääsuga tsoonis hea ühendusega operatsioonibloki ja sünnitusjärgse palatisektsiooniga. Ämmaemanda postist peab olema kogu töötsoon jälgitav. Töökorraldus ja varustamine Osakonda varustatakse steriilse ja puhta materjaliga, pesuga. Instrumendid ja tarvikud steriliseeritakse kesksterilisatsiooni osakonnas, haiglatarbed puhastatakse ja desinfitseeritakse osakonna vastavas ruumis. Ravimitega varustamine toimub haigla apteegi kaudu. Analüüsimaterjal saadetakse haigla laborisse. Must pesu ja jäätmed kogutakse, pakitakse ning toimetatakse vastavatesse üksustesse. Kuvöösid puhastatakse osakonnas. Tegevuste kirjeldus Kasutusel on Eelsünnitus-sünnitus-toibumine (EST) mudel. Planeeritakse EST ruumid, mis võimaldavad sünnitusprotsessi läbiviimist eelsünnitusest kuni ema ja vastsündinu toibumiseni. Nendes ruumides on võimalik käsitleda ka enamust komplikatsioone, va keisrilõikust. Sünnitajat liigutatakse ruumist ainult sünnitusjärgsesse palatisse või vajadusel keisrilõikuse läbiviimiseks operatsiooniblokki. Peale toibumist liiguvad ema ja laps ema-lapse sünnitusjärgsesse palatisektsiooni. Sünnitajate vastuvõtt toimub sünnitusblokis asuva vastuvõturuumi kaudu sünnitustubadesse. Sünnitanute toibumine ja tingimused vastsündinu korrastamiseks planeeritakse samuti sünnitustubadesse. Sünnitusjärgne hoolitsus ja ravi tagatakse palatisektsioonis. Pereliikmete viibimine sünnitustoas ja palatiosakonnas on lubatud. Sünnitusabi operatsioonid tehakse operatsiooniblokis. Töökoormus, funktsionaalne planeering 24 tundi ööpäevas ilma puhkepäevadeta. Projekteeritud 2 sünnitustuba, mis võimaldab kokku vastu võtta kuni 500 sünnitust aastas. Personal Osakonnas töötab 8-10 inimest personali. Nakkustõrje põhimõtted Sünnitusblokk on kontrollitava sissepääsuga üksus, kus on kõrgendatud hügieeninõuded, mis tagatakse ventilatsiooniga ja patsientide, personali ning materjalide liikumise organiseerimisega. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 199 m². Lahendatud akiiravikompleksi I ehitusjärjekorraga. Ruumide pindala K korpuses 230 m². Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi I ehitusjärjekorraga. 36 H. Radioloogia osakond Kasutusotstarve Radioloogiateenistus teostab ultraheli- ja röntgendiagnostika uuringuid, sh tomograafiad. Radioloogia osakond teenindab haigla ambulatoorseid ja statsionaari patsiente. Seosed ja ühendused Radioloogia osakonnal peab olema hea ühendus EMO-ga, operatsiooniblokiga, intensiivravi osakonnaga, endoskoopia osakonnaga ja ambulatoorse vastuvõtuga. Osakond on planeeritud esimesele korrusele. Oluline nõue on kiire ühenduse võimalus vältimatu abi osakonnaga. Osakonda peab olema tagatud juurdepääs vooditega ja transportraamidega. Planeeritakse personali kontrolli all olev pind vooditel ja transportraamidel patsientidele. Kasutatakse ruumide funktsionaalsel tsoneerimisel põhinevat plaanilahendust:  patsientide ootetsoon, eraldi ootamine haigetele vooditel,  aparaadiruumid, kuhu patsiendid sisenevad riietusruumide kaudu,  pilditöötlus ja radioloogide töökabinetid,  personali osakonnasisene liikumine ootetsooni läbimata. Töökorraldus ja varustamine Haigla radioloogilised uuringud koondatakse radioloogia osakonda, välja arvatud osa ultraheliuuringuid naistehaiguste erialal ning ehhokardiograafia uuringuid funktsionaaldiagnostikas. Osakonda varustatakse steriilse ja puhta materjaliga, pesuga. Instrumendid ja tarvikud steriliseeritakse vajadusel kesksterilisatsiooni osakonnas. Must pesu ja jäätmed kogutakse, pakitakse ning toimetatakse vastavatesse üksustesse. Tegevuste kirjeldus Planeeritakse haigla ühtne radioloogiateenistus, kus on ööpäevane valve. Radioloogia osakond teostab diagnostilisi protseduure, seal hulgas fluoroskoopia, radiograafia, mammograafia, kompuutertomograafia, magnetresonantstomograafia ja ultraheli uuringuid. Toimub patsientide riietumine riietuskabiinides, uuringute tegemine, pilditöötlus ja uuringuvastuste edastamine. Pilditöötluseks, hindamiseks ja arhiveerimiseks planeeritakse digitaalne radioloogiline infosüsteem ning vastavad töökohad. Töökoormus, funktsionaalne planeering Tööpäeviti ühes vahetuses, muul ajal valve. Tabel 13. Radioloogiliste uuringute planeeritud mahud ja seadmete vajadus aastas Uuring Kokku Seadmed Röntgenuuringud, ülesvõtted 2 Läbivalgustused 29 000 1 Mammograafia 1 Ultraheliuuringud 16 000 4 Kompuutertomograafia 20 000 2 Magnetresonantstomograafia 6000 2 Kokku 55 000 Allikas: IVKH andmekogu Kokku planeeritakse projekteeritavasse hoonesse 10 töökohta, s.h:  2 kombineeritud röntgenülesvõtte-läbivalgustuse seadet;  1 röntgenülesvõtte seade;  1 mammograaf;  2 kompuutertomograaf (CT);  2 magnetresonantstomograaf (MRI); 37  1 angiograaf;  4 ultraheli uuringute kabinetti. Personal Osakonnas töötab 30-34 inimest personali. Nakkustõrje põhimõtted Üksuse ruumidest ei tohiks olla kontrollimatut pääsu haigla statsionaari ja muudesse ruumidesse. Jälgida üldiseid haigla nakkustõrje põhimõtteid. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 598 m² (täpsustatud pindala 731 m²). Lahendatud osaliselt aktiivravikompleksi I ehitusjärjekorraga. Ruumide pindala K korpuses 157 m². Lahendatakse lõpuni aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra rekonstrueeritavas ehitusmahus. Ruumide pindala G korpuse olemasolevas osas 206 m², võimalik laiendus 92 m² (täpsustatud pindala 133 m²). Angiograafia kabinet statsionaari koosseisus. Teostatud maht Lahendatud osaliselt aktiivravikompleksi I ehitusjärjekorraga ning aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues mahus, kuid rekonstrueeritavas ehitusmahus on veel lahendamisel (ehitustööd on pooleli). 38 I. Patoloogia Kasutusotstarve Patoloogia osakonna funktsioonideks on histoloogiliste ja tsütoloogiliste laboratoorsete uuringute tegemine, lahangute tegemine, surnute säilitamine. Seosed ja ühendused Selle osakonna ruumid peavad omama eraldi välispääsu. Asukoha valikul peab arvestama vajadusega eraldada surnute transportimise teed haiglasisestest ja välistest üldistest patsientide liikumise ja transporditeedest. Surnute toomiseks haigla osakondadest patoloogiateenistusse kasutatakse lifti. Patoloogia osakonna ruumid ja nende juurde kuuluv kantselei võivad asuda eraldi. Kantselei asub külastajatele hästi ligipääsetavas kohas. Osakonna sees tsoneeritakse järgmised liikumisteed ja tegevused: -surnute vastuvõtt, hoidmine (külmkamber) ja surnute väljaandmine; -lahkamisruum; -kuivarhiiv; -assistentide ja koristaja; -WC, dušširuum ja ümberriietumine; -laboriruumid; -sekretäri; -patoloogiateenistuse direktori koos laborispetsialistiga; -patoloogid. Töökorraldus ja varustamine Osakonda varustatakse puhta pesuga. Instrumendid ja tarvikud puhastatakse ja desinfitseeritakse osakonna sees. Analüüsid tehakse osakonna koosseisus olevas laboris. Must pesu ja jäätmed kogutakse, pakitakse ning toimetatakse vastavatesse üksustesse. Tegevuste kirjeldus Surnud tuuakse haiglast ja väljastpoolt haiglat, nende lahangueelne ja –järgne säilitamine toimub külmkambris. Surnute korrastamine toimub vastavas töötsoonis või lahkamisruumis. Teenistuse koosseisu kuulub tsütoloogia ja histoloogia laboratoorium. Analüüsitavad materjalid tuuakse haiglast. Materjalide arhiveerimine toimub labori pinnal. Töökoormus Töö toimub tööpäeviti ühes vahetuses. Patoloogia osakonna laboris tehakse tsütoloogilisi ja histoloogilisi uuringud kokku 20 000. Eelduste kohaselt kujuneb osakonna töökoormuseks kuni 250 lahangut aastas, milleks planeeritakse 1 lahangusaal. Personal Osakonnas töötab 10-11 inimest personali. Nakkustõrje põhimõtted Töö nakkusohtlike uuringumaterjalidega peab toimuma eraldatud, selleks ettenähtud ruumides, kasutades vajalikke ohutusmeetmeid. Töötajad peavad kasutama personaalseid kaitsevahendeid. Jäätmete transpordi juures tuleb silmas pidada, et konteinerite välispind oleks puhas. Materjalid peavad olema kergesti puhastatavad, taluma desinfitseerivaid vahendeid, tööpinnad ei tohi olla karedad, põrandakate ei tohi olla libe. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 324 m². Lahendatakse aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues ehitusmahus. 39 Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues mahus. J. Taastusravi Kasutusotstarve Osakond osutab taastusravi teenust ambulatoorsetele ja statsionaari patsientidele ning Tervisekeskusele. Seosed ja ühendused Osakond planeeritakse soodsa ligipääsuga peavestibüülist ning ka palatisektsioonidest. Osakonna sees eraldatakse järgnevad ruumigrupid:  kabiinid elektri-, valgus- ja soojaraviks koos füsioteraapia õe tööruumidega;  liikumisravi ruum ühendatud inventari ruumiga, selle juurde kuuluv riietusruum, massaažiruumid;  oote- ja puhketsoon. Töökorraldus ja varustamine Osakonda varustatakse puhta pesuga. Tarvikud puhastatakse ja desinfitseeritakse osakonna sees. Must pesu ja jäätmed kogutakse, pakitakse ning toimetatakse vastavatesse üksustesse. Tegevuste kirjeldus Taastusravi eesmärgiks on aidata haigel säilitada ja parandada füüsilisi ja funktsionaalseid võimeid. Osutatavate teenuste hulka kuuluvad: aparaatne füsioteraapia, liikumisravi, massaaž, füsiaatri konsultatsioonid, logopeedi vastuvõtt. Osa tööst, mis tehakse mittestatsionaarse aparatuuriga, on ette nähtud teha palatites füsioteraapia osakonna õdede poolt. Liikumisravi saalis on võimalik teha grupiteraapiat haigetele, kellel on ühesugused näidustused või individuaalset liikumisravi abivahenditega. Liikumisravi jaoks kasutatavaid abivahendeid hoitakse saalis. Töökoormus Osakond töötab 5 päeva nädalas ühes vahetuses. Tabel 14. Taastusravi protseduuride prognoos AS Ida-Viru Keskhaigla Ahtme aktiivravi kompleksis aastaks 2030 Protseduuri liik Kokku Protseduure päevas Kohti kokku arvutus Kohti planeeritud Massaaž 7500 10 3,0 3 kohta Füsioteraapia 21 000 14 3,0 3 kohta Elektriravi 11 400 12 3,2 9 kabiini (8,5) Soojusravi 4250 12 1,2 - Magnetravi 2950 12 0,8 - Ultraheliravi 3700 12 1,0 - Valgusravi 1400 12 0,4 - Inhalatsioonravi 2800 12 0,8 - Laserravi 4500 14 1,1 1 kabinet Logopeed 1000 10 0,6 1 kabinet Allikas: IVKH andmekogu Personal Osakonnas töötab 10-20 inimest personali. Nakkustõrje põhimõtted Jälgida üldiseid haigla nakkustõrje põhimõtteid. Oluline on patsientide isiklik hügieen. Üksuse ruumidest ei tohiks olla kontrollimatut pääsu haigla statsionaari ja muudesse ruumidesse. 40 Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 317 m². Lahendatakse aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra rekonstrueeritavas ehitusmahus. Teostatud maht Lahendamisel aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra rekonstrueeritavas mahus (ehitustööd on pooleli). R. Päevakirurgia osakond Kasutusotstarve Päevakirurgia osakonnas toimub patsientide toibumine ja jälgimine peale päevakirurgia operatsioone. Seosed ja ühendused Päevakirurgia osakond asub vahetult operatsioonibloki kõrval, soodsa pääsuga päevakirurgiaks mõeldud opisaalide juurest. Osakonna operatsioonide teostamiseks vajalikud ruumid on operatsioonibloki koosseisus. Peab olema tagatud patsientide pääs osakonda peavestibüüli kaudu. Töökorraldus ja varustamine Patsiendid tuuakse operatsiooniblokist. Osakonda varustatakse steriilse ja puhta materjaliga, pesuga. Instrumendid ja tarvikud steriliseeritakse kesksterilisatsiooni osakonnas, haiglatarbed puhastatakse ja desinfitseeritakse osakonna vastavas ruumis. Ravimitega varustamine toimub haigla apteegi kaudu. Analüüsimaterjal saadetakse haigla laborisse. Voodite puhastamine iga haige järel toimub koridoris või palatis, kui see on tühi. Töö tehakse desinfektsioonivahendeid kasutades käsitsi. Must pesu ja jäätmed kogutakse, pakitakse ning toimetatakse vastavatesse üksustesse. Tegevuste kirjeldus Patsiendid valmistatakse operatsiooniks ette palatis või operatsiooniblokis. Peale operatsiooni tuuakse patsiendid palatitesse toibumiseks, jälgimiseks ja vajalikeks protseduurideks. Patsiendid viibivad osakonnas lühiajaliselt. Öösel osakond suletakse ja tegevust ei toimu. Meditsiiniseadmete kasutamine. Töökoormus Osakond töötab 12 tundi ööpäevas, 5-6 päeva nädalas. Osakonnas on kokku 15 voodikohta. Personal Palatisektsioonis töötab 10-14 inimest personali. Nakkustõrje põhimõtted Operatsioonibloki koosseisus asuvad ruumid planeerida vastavalt operatsioonibloki nõuetele. Jälgida üldiseid haigla nakkustõrje põhimõtteid. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 209 m². Lahendatud aktiivravikompleksi I ehitusjärjekorraga. Ruumide pindala K korpuses 260 m² Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi I ehitusjärjekorraga. 41 S. Hemodialüüsi osakond Kasutusotstarve Hemodialüüsi protseduuride tegemine kroonilistele patsientidele. Seosed ja ühendused Hemodialüüsi osakond asub soodsa pääsuga patsientide saabumiseks peavestibüüli kaudu. Töökorraldus ja varustamine Osakonda varustatakse steriilse ja puhta materjaliga, pesuga. Haiglatarbed puhastatakse ja desinfitseeritakse osakonna vastavas ruumis. Ravimitega varustamine toimub haigla apteegi kaudu. Must pesu ja jäätmed kogutakse, pakitakse ning toimetatakse vastavatesse üksustesse. Tegevuste kirjeldus Patsiendid viibivad osakonnas päevasel ajal dialüüsi protseduuride läbiviimiseks. Peale protseduure võimalik puhata selleks ettenähtud tsoonis. Öösel osakond suletakse ja tegevust ei toimu. Dialüüsiseadmete kasutamine. Protseduuriruumis kanüülide ja portide sisestamine. Töökoormus Osakond töötab 12 tundi ööpäevas, 5-6 päeva nädalas. Osakonnas on kokku 5 kohta. Personal Palatisektsioonis töötab 4-6 inimest personali. Nakkustõrje põhimõtted Jälgida üldiseid haigla nakkustõrje põhimõtteid. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 133 m². Lahendatud G korpuse olemasolevas. Ruumide pindala G korpuse olemasolevas osas 95 m² Teostatud maht Lahendamisel aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra rekonstrueeritavas mahus (ehitustööd on pooleli). 42 PALATIOSAKONNAD Üldist Palatiosakondade planeerimisel haiglas ei ole otstarbekas kavandada iga meditsiinilise eriala jaoks rangelt eraldatud palatiüksust, vaid kasutada haigla voodifondi paindlikult mitme eriala (kirurgia, sisehaiguste) jaoks, välja arvatud nakkushaigused, pediaatria, sünnitusabi, psühhiaatria ja mõned teised spetsiifiliste nõuetega erialad. Ahtme aktiivravi kompleksi II ehitusjärjekorra ehitusmahust eraldi on projekteeritud uus nakkushoone, mida aktiivravi kompleksi ehitamise ajal kasutatakse nakkushaiguste palatisektsiooni voodite paigutamiseks (12 voodit), peale aktiivravi kompleksi valmimist tuuakse siia üle tuberkuloosiravi palatiplokk. Palatiosakondade mõningaid ravi-, abi-, üld- ja personaliruumide funktsioone võib liita või kombineerida eeldusel, et osakonna planeering ei sattu vastuollu ravi, põetuse, haiglahügieeni ja tööohutuse nõuetega. Ravi, põetuse ja teenindamise seisukohast lähtudes on palatiosakonna planeerimisel otstarbekas jaotada palatiosakonnad väiksemateks palatisektsioonideks, milles on minimaalselt vajalikud abiruumid. Osa ruume võib ette näha osakonna või mitme palatisektsiooni kohta ühised. Voodikohad Tabel 15. Haiglahoonesse planeeritavate voodikohtade jaotus erialade lõikes Planeeritavad sh I-II astme Eriala voodid intensiivravi Märkusi Tehnilised voodid Intensiivravi 15 Päevakirurgia 15 4 päevakirurgia voodit on günekoloogia sektsioonis Päevaravi 10 Hemodialüüs 5 Kokku 45 Akuutravi voodid Sisehaiguste erialad Sisehaigused 24 5 Kardioloogia 26 5 Neuroloogia 18 4 Pulmonoloogia 16 1 Kokku 84 15 Nakkushaigused 12 sh 4 boks-isolaatorit Pediaatria (s.h. 12 4 infektsioonhaigused) sh 2 boks-isolaatorit, 4 isolaatorit Kirurgilised erialad Üldkirurgia, ortopeedia 62 8 Günekoloogia 12 Sünnitusjärgne, 12 Raseduspatoloogia Kokku 86 8 Kõik voodid kokku 239 27 Allikas: IVKH andmekogu Üldised nõuded Palatiosakondade ruumide planeerimisel tuleb arvestada järgmiste nõuetega ja nakkustõrje põhimõtetega: 43 Palatid  Igal palatil peab olema aken. Juhul kui aken on avatav, peab personalil olema võimalik akna avamist piirata, vältimaks võimalikku põgenemist või suitsiidi.  Igas palatis peab olema kätepesu valamu, mis asub tualetis. Lisaks sellele peab olema täiendav kätepesu valamu palati ruumis asukohaga väljaspool patsientide kardinatega eraldatavat pinda ning mugavalt juurdepääsetav personalile.  Igale patsiendile peab olema võimaldatud juurdepääs tualettruumile ilma üldkoridori läbimata. Tualettruumis peab olema vesiklosett ja kätepesu valamu. Tualeti uks peab avanema väljaspoole või olema kahesuunaline.  Mitmekohalises palatis on nõutud patsientidele visuaalse eraldatuse võimaldamine. Eraldussirmid ei tohi piirata patsientide pääsu välisukse või tualeti juurde. Õepost  Peab omama piisavalt pinda leti (töölaua) ja kappide jaoks.  Peab olema tagatud juurdepääs kätepesu valamule.  Soovitavalt peab võimaldama kogu liikumise jälgimist palatiosakonda. Ravimite ettevalmistus ja jaotamine  Peab olema varustatud ravimite jaotamiseks ja säilitamiseks vajaliku sisseseadega.  Ruum peab olema õepostist visuaalselt jälgitav.  Ruumis on tööpind, kätepesuks sobiv valamu, külmkapp ja lukustatav ravimikapp. Protseduuri- ja sidumisruumid  Keskse asukohaga protseduuri- ja läbivaatusruumid võivad teenindada mitut samal korrusel asuvat palatisektsiooni.  Ruumis peab olema kätepesu valamu, ladustamiskohad, tööpind, kirjutuspind.  Tuleb tagada patsiendi visuaalne privaatsus juhusliku jälgimise eest läbi avatud ukse. Vanniruumid  Vann peab asuma eraldi suletavas ruumis, mis tagaks patsiendi privaatsuse kümblemise, kuivatamise ja riietumise ajal.  Vanniruumid peavad sobima patsientide pesemiseks kärudel, raamidel ja ratastoolides koos abistajaga.  Vanniruumides ette näha ka klistiiri tegemise võimalus. Kärud ja ratastoolid  Patsiendi transpordi raamidele, käimistugedele ja ratastoolidele ette näha pind keskse asukohaga, kuid segamata normaalset liiklust. Erakorralise abi seadmete hoidmine  Ette tuleb näha pind elustamisseadmete ja või elustamiskäru hoidmiseks. Pind peab olema personali pideva kontrolli all, kuid ei tohi segada osakonnasisest transporti. Puhta pesu ruum  Igas palatisektsiooni peab olema ette nähtud pind puhta pesu hoidmiseks.  See võib olla eraldi ruum, osa puhtast tööruumist, kapp.  Kui pesu transport ja hoidmine toimub kinnistes pesukärudes, võib kärusid hoida koridori pinnal, mis on personali jälgimise all ja ei sega liikumist. Desinfektsiooniruum  Ruumis peab olema loputamist võimaldava servaga tehnoloogiline valamu, kätupesu valamu, soovitav planeerida elektriline loputus-desinfektsiooni seade.  Kasutusel peab olema soe ja külm vesi.  Ruumis on eraldi pinnad musta ja puhastatud materjali hoidmiseks. Mustad vahendid  Ruum on ette nähtud musta pesu ja jäätmete kogumiseks ja pakkimiseks.  Kui ruumi kasutatakse ainult musta materjali kogumiseks, ei ole tööpinda ja valamut vaja planeerida. Koristusvahendite ruum  Palatisektsioonis või –osakonnas tuleb ette näha ruum koristusvahendite hoidmiseks.  Vähemalt ühes koristusruumis korrusel peab olema tehnoloogiline valamu, põrandatrapp ning sisustus koristusvahendite ja –materjalide hoidmiseks. Tualettruumid  Osakonnas planeerida piisav hulk mugava asukohaga tualettruume personalile. Võivad olla mõlemale sugupoolele. Lukustatavad kapid 44   Lukustatavad kapid või laekad osakonna õenduspersonalile asukohaga õeposti või personaliruumi lähedal. Minimaalselt peavad mahutama käekotti või rahataskut.  Personali üleriideid hoitakse tsentraalses personali garderoobis. Üldised nõuded ja vajadused palatiosakondades:  signalisatsioonisüsteemid patsient – personal, personal – personal;  kellad;  telefon üldkasutatavas ruumis;  arvutivõrk, haigla elektrooniline infosüsteem;  meditsiinigaasid;  televiisor, raadio;  seinte, vaheseinte ja lagede pind peab olema sile, võimaldama niisket koristamist ja desinfitseerimist;  põrandad peavad olema siledad, võimaldama niisket koristamist ja desinfitseerimist. 45 K. Tehnilised voodid K1. Intensiivravi osakond Kasutusotstarve Intensiivravi osakonnas toimub eluohtlikus seisundis haigete ravi ja põetus. Seosed ja ühendused Intensiivravi osakond peab paiknema soodsa pääsuga EMO-st ja operatsiooniblokist. Intensiivravi palat on avatud planeeringuga. Eraldi asuvad läbi klaasseina jälgitavad isolaatorid. Monitoride keskpult on jälgitav valveõe ja valvearsti töökohast. Haigete visuaalne privaatsus tagatakse eralduskardinatega või vaheseintega. Igal haigel on väljakutse võimalus valveõe posti. Osakonda pääs on läbi lüüsi ja peab olema kontrollitav personali poolt. Personal siseneb riietusruumi haigla üldkoridorist. Teenindus- ja abiruumid avanevad osakonna koridorist. Töökorraldus ja varustamine Haiged tuuakse operatsiooniblokist, erakorralised haiged erakorralise meditsiini osakonna kaudu. Toit haigetele tuuakse haigla köögist osakonna kööki.. Osakonda varustatakse steriilse ja puhta materjaliga, pesuga. Instrumendid ja tarvikud steriliseeritakse kesksterilisatsiooni osakonnas, haiglatarbed puhastatakse ja desinfitseeritakse osakonna vastavas 2-osalises ruumis. Ravimitega varustamine toimub haigla apteegi kaudu. Analüüsimaterjal saadetakse haigla laborisse. Must pesu ja jäätmed kogutakse, pakitakse ning toimetatakse vastavatesse üksustesse. Tegevuste kirjeldus Toimub väga raskes seisundis haigete ravi ja intensiivjälgimine kuni seisukorra stabiliseerumiseni üleviimiseks statsionaari. Patsientide elutähtsate parameetrite pidev jälgimine, vajadusel kunstliku hingamise seadmete kasutamine. Töökoormus Osakond töötab ööpäevaringselt ilma puhkepäevadeta. Intensiivravi osakonnas on 15 intensiivravi voodit, millest 2 on isoleeritud. Personal Osakonnas töötab 35-45 inimest personali. Nakkustõrje põhimõtted Osakonnal võiks olla eraldi ventilatsioonisüsteem. Tuleb jälgida, et oleksid eraldatud nakkushaiged ja immuunpuudulikkusega patsiendid. Patsientide eraldamiseks on 2 ühekohalist eraldatud isolaatorpalatit. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 622 m². Lahendatud aktiivravikompleksi I ehitusjärjekorraga. Ruumide pindala K korpuses 717 m² Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi I ehitusjärjekorraga. K2. Päevaravi osakond (sh keemiaravi) Kasutusotstarve Päevaravi osakonnas toimub patsientide päevane viibimine, ravi ja põetus. 46 Seosed ja ühendused Päevaravi osakond asub soodsa pääsuga patsientide saabumiseks aktiivravi sisehaiguste statsionaari, M korpuse, peavestibüüli kaudu. Päevaravi voodid jagunevad kahe palatisektsiooni vahel võrdselt, moodustades mõlema palatisektsiooni juurde omaette ruumigrupi. Töökorraldus ja varustamine Osakonda varustatakse steriilse ja puhta materjaliga, pesuga. Instrumendid ja tarvikud steriliseeritakse kesksterilisatsiooni osakonnas, haiglatarbed puhastatakse ja desinfitseeritakse osakonna vastavas ruumis. Ravimitega varustamine toimub haigla apteegi kaudu. Asukoht siseerialade statsionari läheduses võimaldab osakonna töökorraldust ja varustamist optimeerida. Analüüsimaterjal saadetakse haigla laborisse. Voodite puhastamine iga haige järel toimub koridoris või palatis, kui see on tühi. Töö tehakse desinfektsioonivahendeid kasutades käsitsi. Must pesu ja jäätmed kogutakse, pakitakse ning toimetatakse vastavatesse üksustesse. Tegevuste kirjeldus Patsiendid viibivad osakonnas päevasel ajal vajalike protseduuride ja ravi saamiseks. Öösel osakond suletakse ja tegevust ei toimu. Meditsiiniseadmete kasutamine. Töökoormus, funktsionaalne planeering Osakond töötab 12 tundi ööpäevas, 5-6 päeva nädalas. Osakonnas on kokku 10 voodikohta. Päevaravi voodid on jagatud kahte gruppi vastavalt tegevuste iseloomule kahe statsionaari erineva palatisektsiooni juurde. Personal Palatisektsioonis töötab 10-12 inimest personali. Nakkustõrje põhimõtted Jälgida üldiseid haigla nakkustõrje põhimõtteid. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 190 m². Lahendatakse aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues ehitusmahus. Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues mahus. 47 L. Statsionaarsed voodid L1. Sisehaigused Kasutusotstarve Kokku 84 voodiga palatisektsioonides toimub patsientide põetus ja ravi sisehaiguste erialadel. Personali ja administratsiooni tegevus ning olme. Seosed ja ühendused Sisehaiguste palatid paiknevad 3 sektsioonis. Üks palatisektsioon on vahetult seotud angiograafia ruumigrupiga. Käepärased ühendused peavad olema palatisektsiooni ja seda teenindavate abiruumide vahel. Palatiosakonna juurde planeeritakse personali- ja administratiivruumid; läbivaatus- ja protseduuride ruumid. Abiruumid avanevad osakonna koridorist. Töökorraldus ja varustamine Haiged saabuvad plaanilise vastuvõtu ruumidest, erakorralised haiged erakorralise meditsiini osakonna kaudu. Toit tuuakse termosnõudes osakonna kööki, haiged söövad palatis või söögiruumis, nõudepesemine korraldatakse osakonna köögis. Osakonda varustatakse steriilse ja puhta materjaliga, pesuga. Instrumendid ja tarvikud steriliseeritakse kesksterilisatsiooni osakonnas, haiglatarbed puhastatakse ja desinfitseeritakse osakonna desinfektsiooniruumis. Ravimitega varustamine toimub haigla apteegi kaudu. Analüüsimaterjal saadetakse haigla laborisse. Must pesu ja jäätmed kogutakse, pakitakse ning toimetatakse vastavatesse üksustesse. Tegevuste kirjeldus Patsientide ravi ja põetus, protseduurid. Arstlik läbivaatus, ravi määramine. Meditsiiniseadmete kasutamine. Raskes seisundis haigete ravi ja jälgimine toimub I-II astme intensiivravi palatites. Töökoormus ja funktsionaalne planeering Osakond töötab ööpäevaringselt ilma puhkepäevadeta. Palatisektsioonides on kokku 84 voodikohta, seal hulgas 10 I-II astme intensiivravi voodit. Voodid paiknevad kolmel korrusel kolmes sektsioonis. Tabel 16. Vookohtade jaotus 28 kohalises palatisektsioonis Palati tüüp Palateid Voodikohti 1-kohalised palatid 5 5 2-kohalised palatid 9 18 5-kohaline palat (I, II astme intensiivravi) 1 5 Kokku 15 28 Allikas: IVKH andmekogu Tabel 17. Palatisektsiooni põhiruumid Ruumi nimetus Pind, m² Märkused 1-kohaline palat 14,0 2-kohaline palat 20,0 5-kohaline palat (I, II astme intensiivravi) 55,0 Valveõepost 15,0 3 töökohta Protseduurid 16,0 Allikas: IVKH andmekogu Kõik palatid on varustatud invanõuete kohase tualett- ja duširuumiga. 48 Igas palatisektsioonis on vähemalt üks protseduuriruum suurusega 16,0 m², tulenevalt erialast vajadusel täiendavad protseduuriruumid. Personal Palatisektsioonides töötab 70-90 inimest personali. Nakkustõrje põhimõtted Jälgida üldiseid haigla nakkustõrje põhimõtteid. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 1884 m². Lahendatakse aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues ehitusmahus. Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues mahus. L2. Pediaatria Kasutusotstarve Kokku 12 voodiga palatisektsioonis toimub laste põetus ja ravi, sealhulgas ka nakkushaigustega laste põetus ja ravi. Personali ja administratsiooni tegevus ning olme. Seosed ja ühendused Pediaatria osakonna palatid paiknevad ühes sektsioonis. Osakonna koosseisus on 2 boks- isolaatorit ja 4 isolaatorit. Käepärased ühendused peavad olema palatisektsiooni ja seda teenindavate abiruumide vahel. Palatiosakonna juurde planeeritakse personali- ja administratiivruumid; läbivaatus- ja protseduuride ruumid. Abiruumid avanevad osakonna koridorist. Töökorraldus ja varustamine Haiged saabuvad plaanilise vastuvõtu ruumidest, erakorralised haiged erakorralise meditsiini osakonna kaudu või nakkusohtlikud patsiendid suunatakse osakonna boks-isolaatorisse. Toit tuuakse termosnõudes osakonna kööki, haiged söövad palatis või söögiruumis, nõudepesemine korraldatakse osakonna köögis. Osakonda varustatakse steriilse ja puhta materjaliga, pesuga. Instrumendid ja tarvikud steriliseeritakse kesksterilisatsiooni osakonnas, haiglatarbed puhastatakse ja desinfitseeritakse osakonna desinfektsiooniruumis. Ravimitega varustamine toimub haigla apteegi kaudu. Analüüsimaterjal saadetakse haigla laborisse. Must pesu ja jäätmed kogutakse, pakitakse ning toimetatakse vastavatesse üksustesse. Tegevuste kirjeldus Patsientide ravi ja põetus, protseduurid. Arstlik läbivaatus, ravi määramine. Meditsiiniseadmete kasutamine. Raskes seisundis haigete ravi ja jälgimine toimub I-II astme intensiivravi palatites. On arvestatud kuni 10-aastaste lastega emade viibimisega haiglas, milleks planeeritakse lisaruumi 1- ja 2-kohalistes palatites. Päeval haiglas viibivad vanemad saavad kasutada puhkeruumi. Ruumid lastele mängimiseks ja õppimiseks. Töökoormus ja funktsionaalne planeering Osakond töötab ööpäevaringselt ilma puhkepäevadeta. Palatisektsioonides on kokku 18 voodikohta, seal hulgas 4 I-II astme intensiivravi voodit. Tabel 18. Vookohtade jaotus 12 kohalises palatisektsioonis Palati tüüp Palateid Voodikohti Boks-isolaator (lüüs, wc, pääs väljast) 2 2 Isolaator (lüüs, wc) 6 6 49 Palati tüüp Palateid Voodikohti 1-kohalised palatid 4 4 2-kohaline palat 1 2 Kokku 11 12 Allikas: IVKH andmekogu Tabel 19. Palatisektsiooni põhiruumid Ruumi nimetus Pind, m² Märkusi Boks-isolaator (lüüs, wc, pääs väljast) 20,0 Isolaator (lüüs, wc) 20,0 1-kohaline palat 18,0 2-kohaline palat 31,0 Valveõepost 22,0 3 töökohta Protseduurid 14,5 Allikas: IVKH andmekogu Kõik palatid on varustatud tualett- ja duširuumiga. Personal Palatisektsioonides töötab 16-20 inimest personali. Nakkustõrje põhimõtted Jälgida üldiseid haigla nakkustõrje põhimõtteid. Võimalus patsientide paigutamiseks osakonna koosseisus olevatesse isolatsioonipalatitesse. Isolatsioonipalatid planeeritakse õhu kaudu levivate nakkuste tõkkeks. Isolaatorid võivad olla kasutuses tavaliste akuutravi palatitena, kui ei ole vajadust kellegi isoleerimiseks. Isolaatorid peavad vastama palatiruumidele esitatavatele nõuetele, ning lisaks järgmisele:  Igas isolaatoris ja palatis peab olema võimalus kätepesuks, ümberriietumiseks ja must ja puhta materjali hoidmiseks, mis asub vahetult palatisse sissepääsu lähedal. Soovitavalt lüüsis;  Isolaatori piirseinad, lagi ja põrand, kaasa arvatud ühenduskohad, tuleb tihendada nii, et õhuvahetus väliskeskkonnaga oleks võimatu;  Isolaatori kõigi väljapääsude uksed peavad olema varustatud isesulguvate seadmetega;  Igal isolaatoril peab olema eraldi tualett, pesu- või dushiruum ja kätepesu valamu;  Isolaator tuleb varustada seadmega, mis võimaldab jälgida õhu rõhku ja liikumise suunda nakkusohtliku haiga palatis viibimise ajal;  Isolaatori ette planeerida ülerõhuga lüüs. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 506 m² (täpsustatud pindala 498 m²). Lahendatud G korpuse olemasolevas osas, vajab osaliselt rekonstrueerimist. Ruumide pindala G korpuse olemasolevas osas 507 m². Teostatud maht Lahendamisel aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra rekonstrueeritavas mahus (ehitustööd on pooleli). L3. Kirurgia Kasutusotstarve Kokku 62 voodiga palatisektsioonides toimub patsientide põetus ja ravi kirurgia erialadel. Personali ja administratsiooni tegevus ning olme. Seosed ja ühendused 50 Kirurgia palatid paiknevad kolmes sektsioonis. Käepärased ühendused peavad olema palatisektsiooni ja seda teenindavate abiruumide vahel. Palatiosakonna juurde planeeritakse personali- ja administratiivruumid; läbivaatus- ja protseduuride ruumid. Abiruumid avanevad osakonna koridorist. Töökorraldus ja varustamine Haiged saabuvad plaanilise vastuvõtu ruumidest, erakorralised haiged erakorralise meditsiini osakonna kaudu. Toit tuuakse termosnõudes osakonna kööki, haiged söövad palatis või söögiruumis, nõudepesemine korraldatakse osakonna köögis. Osakonda varustatakse steriilse ja puhta materjaliga, pesuga. Instrumendid ja tarvikud steriliseeritakse kesksterilisatsiooni osakonnas, haiglatarbed puhastatakse ja desinfitseeritakse osakonna desinfektsiooniruumis. Ravimitega varustamine toimub haigla apteegi kaudu. Analüüsimaterjal saadetakse haigla laborisse. Must pesu ja jäätmed kogutakse, pakitakse ning toimetatakse vastavatesse üksustesse. Tegevuste kirjeldus Patsientide ravi ja põetus, protseduurid. Arstlik läbivaatus, ravi määramine. Meditsiiniseadmete kasutamine. Raskes seisundis haigete ravi ja jälgimine toimub I-II astme intensiivravi palatites. Töökoormus ja funktsionaalne planeering Osakond töötab ööpäevaringselt ilma puhkepäevadeta. Palatisektsioonides on kokku 62 voodikohta (+ günekoloogia voodid), seal hulgas 8 I-II astme intensiivravi voodit. Voodid paiknevad kolmel korrusel kolmes sektsioonis. Tabel 20. Vookohtade jaotus 25 kohalises palatisektsioonis Palati tüüp Palateid Voodikohti 1-kohalised palatid 7 7 2-kohalised palatid 7 14 4-kohaline palat (I, II astme intensiivravi) 1 4 Kokku 15 25 Allikas: IVKH andmekogu Tabel 21. Palatisektsiooni põhiruumid Ruumi nimetus Pind, m² Märkusi 1-kohaline palat 14,0 2-kohaline palat 20,0 4-kohaline palat (I, II astme intensiivravi) 40,0 Valveõepost 10,0 2 töökohta Protseduurid 20,0 Allikas: IVKH andmekogu Igas palatisektsioonis on vähemalt üks protseduuriruum suurusega 20,0 m², tulenevalt erialast vajadusel täiendavad protseduuriruumid. Kõik palatid on varustatud invanõuete kohase tualett- ja duširuumiga. Personal Palatisektsioonides töötab 50-60 inimest personali. Nakkustõrje põhimõtted Jälgida üldiseid haigla nakkustõrje põhimõtteid. 51 Pinnanäitajad Kirurgia voodite programmeeritud pinda vaadatakse koos günekoloogia palatisektsiooni vajadustega koos, see teeb kirurgia profiili voodite hulgaks 74 (25+ 25+ 24). Programmeeritud pindala 1615 m². Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi I ehitusjärjekorraga. Ruumide pindala K korpuses 1757 m². L4. Günekoloogia Kasutusotstarve Kokku 8 voodiga palatisektsioonis toimub patsientide põetus ja ravi günekoloogia erialal. Personali ja administratsiooni tegevus ning olme. Lisaks on sektsiooni planeeritud 4 päevakirurgia voodit. Seosed ja ühendused Günekoloogia palatid paiknevad ühes sektsioonis. Osakonnal on soodne ühendus sünnitusjärgse palatisektsiooniga. Käepärased ühendused peavad olema palatisektsiooni ja seda teenindavate abiruumide vahel. Palatiosakonna juurde planeeritakse personali- ja administratiivruumid; läbivaatus- ja protseduuride ruumid. Abiruumid avanevad osakonna koridorist. Töökorraldus ja varustamine Haiged saabuvad plaanilise vastuvõtu ruumidest, erakorralised haiged erakorralise meditsiini osakonna kaudu. Toit tuuakse termosnõudes osakonna kööki, haiged söövad palatis või söögiruumis, nõudepesemine korraldatakse osakonna köögis. Osakonda varustatakse steriilse ja puhta materjaliga, pesuga. Instrumendid ja tarvikud steriliseeritakse kesksterilisatsiooni osakonnas, haiglatarbed puhastatakse ja desinfitseeritakse osakonna desinfektsiooniruumis. Ravimitega varustamine toimub haigla apteegi kaudu. Analüüsimaterjal saadetakse haigla laborisse. Must pesu ja jäätmed kogutakse, pakitakse ning toimetatakse vastavatesse üksustesse. Tegevuste kirjeldus Patsientide ravi ja põetus, protseduurid. Arstlik läbivaatus, ravi määramine. Meditsiiniseadmete kasutamine. Töökoormus Osakond töötab ööpäevaringselt ilma puhkepäevadeta. Palatisektsioonis on kokku 12 voodikohta (s.h. 4 päevakirurgia voodit) Voodid paiknevad ühes eraldatud sektsioonis. Personal Palatisektsioonides töötab 10-12 inimest personali. Nakkustõrje põhimõtted Jälgida üldiseid haigla nakkustõrje põhimõtteid. Pinnanäitajad On kajastatud kirurgia pinnanäitajates. Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi I ehitusjärjekorraga. L5. Sünnitusabi ja raseduspatoloogia Kasutusotstarve 52 Kokku 12 voodiga palatisektsioonis toimub naispatsientide sünnituseelne- ja järgne viibimine ja põetus. Personali ja administratsiooni tegevus ning olme. Seosed ja ühendused Osakonna palatid paiknevad ühes sektsioonis. Osakonnal on otseühendus sünnitustubadega ja soodne ühendus operatsiooniblokiga. Käepärased ühendused peavad olema palatisektsiooni ja seda teenindavate abiruumide vahel. Palatiosakonna juurde planeeritakse personali- ja administratiivruumid; läbivaatus- ja protseduuride ruumid. Abiruumid avanevad osakonna koridorist. Töökorraldus ja varustamine Haiged saabuvad plaanilise läbi sünnitusbloki eraldi sissepääsu kaudu, võimalik ühendus ka EMO kaudu. Toit tuuakse termosnõudes osakonna kööki, haiged söövad palatis või söögiruumis, nõudepesemine korraldatakse osakonna köögis. Osakonda varustatakse steriilse ja puhta materjaliga, pesuga. Instrumendid ja tarvikud steriliseeritakse kesksterilisatsiooni osakonnas, haiglatarbed puhastatakse ja desinfitseeritakse osakonna desinfektsiooniruumis. Ravimitega varustamine toimub haigla apteegi kaudu. Analüüsimaterjal saadetakse haigla laborisse. Must pesu ja jäätmed kogutakse, pakitakse ning toimetatakse vastavatesse üksustesse. Tegevuste kirjeldus Patsientide ravi ja põetus, protseduurid. Arstlik läbivaatus, ravi määramine. Ema ja vastsündinu viibimine peamiselt samas ruumis. Võimalik vastsündinute intensiivravi. Meditsiiniseadmete kasutamine. Töökoormus Osakond töötab ööpäevaringselt ilma puhkepäevadeta. Palatisektsioonis on kokku 12 voodikohta. Voodid paiknevad ühes eraldatud sektsioonis. Personal Palatisektsioonides töötab 12-15 inimest personali. Nakkustõrje põhimõtted Jälgida üldiseid haigla nakkustõrje põhimõtteid. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 380 m². Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi I ehitusjärjekorraga. Ruumide pindala K korpuses 425 m² L6. Nakkushaigused Kasutusotstarve 12 voodiga palatiosakonnas toimub nakkushaigustega patsientide põetus ja ravi. Personali ja administratsiooni tegevus ning olme. Seosed ja ühendused Palatid paiknevad ühes, eraldi väljast sissepääsuga sektsioonis. Osakonna koosseisus on väljast pääsuga isoleerimispalatid. Osakonna koosseisus on nakkushaigete ambulatoorne ja plaaniline vastuvõtt. Käepärased ühendused peavad olema palatisektsiooni ja seda teenindavate abiruumide vahel. Palatiosakonna juurde planeeritakse personali- ja administratiivruumid; läbivaatus- ja protseduuride ruumid. 53 Abiruumid avanevad osakonna koridorist. Peab olema võimalus vajadusel osakonna isoleerimiseks muudest haigla ruumidest. Töökorraldus ja varustamine Haiged saabuvad läbi nakkusosakonna vastuvõtu, erakorralised haiged erakorralise meditsiini osakonna kaudu. Toit tuuakse termosnõudes osakonna kööki, haiged söövad palatis, nõudepesemine korraldatakse osakonna köögis. Osakonda varustatakse steriilse ja puhta materjaliga, pesuga. Instrumendid ja tarvikud steriliseeritakse kesksterilisatsiooni osakonnas, haiglatarbed puhastatakse ja desinfitseeritakse osakonna desinfektsiooniruumis. Ravimitega varustamine toimub haigla apteegi kaudu. Analüüsimaterjal saadetakse haigla laborisse. Must pesu ja jäätmed kogutakse, pakitakse ning toimetatakse vastavatesse üksustesse. Tegevuste kirjeldus Patsientide ravi ja põetus, protseduurid. Arstlik läbivaatus, ravi määramine. Nakkusohtlike patsientide isoleerimine. Meditsiiniseadmete kasutamine. Töökoormus ja funktsionaalne planeering Osakond töötab ööpäevaringselt ilma puhkepäevadeta. Palatisektsioonis on kokku 12 voodikohta, seal hulgas 4 ühekohalist isolatsioonipalatit. Neist 2 boks- isolaatorit. Tabel 22. Vookohtade jaotus 12 kohalises palatisektsioonis Palati tüüp Palateid Voodikohti Boks-isolaator (lüüs, wc, pääs väljast) 2 2 Isolaator (lüüs, wc) 2 2 2-kohalised palatid 4 8 Kokku 8 12 Allikas: IVKH andmekogu Tabel 23. Palatisektsiooni põhiruumid Ruumi nimetus Pind, m² Märkusi Boks-isolaator (lüüs, wc, pääs väljast) 24,0 Isolaator (lüüs, wc) 24,0 2-kohaline palat 20,0 Valveõepost 10,0 2 töökohta Protseduurid 16,0 Allikas: IVKH andmekogu Kõik palatid on varustatud invanõuete kohase tualett- ja duširuumiga. Personal Palatisektsioonides töötab 10-14 inimest personali. Nakkustõrje põhimõtted Nakkushaigete vastuvõtt väljast läbi eraldi sissepääsu. Haigla seest on ühendus osakonnaga läbi lüüsi. Võimalus patsientide paigutamiseks osakonna koosseisus olevatesse isolatsioonipalatitesse otse väljast. Isolatsioonipalatid planeeritakse õhu kaudu levivate nakkuste tõkkeks. Isolaatorid planeeritakse ainult ühekohaliste palatitena ning võivad olla kasutuses tavaliste akuutravi palatitena, kui ei ole vajadust kellegi isoleerimiseks. Isolaatorid peavad vastama palatiruumidele esitatavatele nõuetele, ning lisaks järgmisele: 54   igas isolaatoris peab olema võimalus kätepesuks, ümberriietumiseks ja must ja puhta materjali hoidmiseks, mis asub vahetult palatisse sissepääsu lähedal. Soovitavalt lüüsis;  isolaatori piirseinad, lagi ja põrand, kaasa arvatud ühenduskohad, tuleb tihendada nii, et õhuvahetus väliskeskkonnaga oleks võimatu;  isolaatori kõigi väljapääsude uksed peavad olema varustatud isesulguvate seadmetega.  igal isolaatoril peab olema eraldi tualett, pesu- või duširuum ja kätepesu valamu;  isolaator tuleb varustada seadmega, mis võimaldab jälgida õhu rõhku ja liikumise suunda nakkusohtliku haiga palatis viibimise ajal;  isolaatori ette planeerida ülerõhuga lüüs. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 351 m². Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues mahus. L7. Planeeritav psühhiaatria struktuuriüksus statsionaarne korpus PSÜHHIAATRIA STRUKTUURIÜKSUSE FUNKTSIONAALNE PROGRAMM Haigla psühhiaatria struktuuriüksuse P korpuse ambulatoorse osakonna ja R korpuses statsionaarse osakonna põhiteenusteks on vaimse tervise teenuse pakkumine, ning toetavad teenused (päevaravikeskus). Haldus-, tugiteenuseid, üldruume käsitletakse ruumiprogrammina põhiteenuste all. Tugiteenuste all vaadeldakse tervisekeskuse teenusepakkujatele suunatud tegevusi ning ruume, mis võimaldavad efektiivselt patsientidele teenuseid pakkuda. Osakondade jagunemine Tabel 24. Psühhiaatria struktuuriüksuse osakondade pindalad ja voodikohtade arv: Pindala m2 Voodikohad R korpus: Akuut- ja subakuutpsühhiaatria palatiosakond 1 mm2m² 563 8 R korpus: Akuut- ja subakuutpsühhiaatria palatiosakond 2 563 8 R korpus: Üldosakonna palatiosakond 1 563 8 R korpus: Üldosakonna palatiosakond 2 563 8 R korpus: Laste- ja noorukitepsühhiaatria palatiosakond 563 8 P korpus: Ambulatoorne vastuvõtt ja päevaravi osakond 1545 5 P korpus: Erialaspetsialistid ja administratsioon 545 - Tehnika ja tugiruumid 1215 - Kokku 6120 45 Allikas: IVKH andmekogu 1. Akuut- ja subakuutpsühhiaatria osakond 16 voodikohta Otstarve Akuut- ja subakuutpsühhiaatria 20 voodiga palatiüksuses viibivad patsiendid, kes psüühikahäirete iseloomu ja raskuse tõttu vajavad pidevat jälgimist või tugevdatud ööpäevaringset järelevalvet ning on statsionaarsel ravil tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise abi korras. Siin tuleb luua tingimused vägivaldse käitumisega psühhootiliste häiretega patsientide raviks. Palatid peavad 55 olema personalile hästi jälgitavad ning mees- ja nais patsientide palatisektsioonid eraldatud peavad. Tööaeg Ruume kasutatakse 2 vahetust ööpäevas Ühes vahetuses tööl olev personal Kokku arstid 4 õed 4 muu 21 Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 1126 m². Teostatud maht Lahendatakse aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra täiendatud mahus. Üldised nakkuste leviku takistamise abinõud:  Kliinilistes üksustes peavad olema kõik pinnad kergesti pestavad ja desinfitseeritavad, mittepoorsest materjalist;  Kraanikausid kätepesuks planeerida igasse läbivaatus- ja protseduurituppa, tööruumides, tualettruumides, seadmete puhastuskohtades ning kõigis teistes kohtades, kus on tegemist patsiendiga kokku puutuvate esemetega (ka personali kätega);  Koristusruumid väikeste üksuste puhul võivad olla üks ruum 15 kabineti peale;  Desinfektsiooniruum tarvete pesemiseks ja desinfitseerimiseks üks ruum 6 üksuse peale;  Vajadusel kasutatakse haigla kesksterilisatsiooni teenust. Kontamineeritud ja dekontamineeritud tarvete hoidmine toimub eraldi tsoonides;  Ventilatsioonisüsteemi filtrid on kergesti ligipääsetavates kohtades ning hõlpsasti vahetatavad. 2. Üldosakond 16 voodikohta Otstarve Siin on ravil raske depressiooniga haiged, kellel ilmnevad isiksus- ja käitumishäired, söömishäired. Osakonna planeering võimaldab osakonda kasutada infektsiooni tõttu isoleerimiseks. Pole vaja jälgida pindade purunemiskindlust. On vajalik kasutada spetsiaalset sanitaartehnikat ja mõlemalt poolt avatavaid ukselukke , jälgimissüsteemi patsiendiohutuse jälgimiseks. Planeering peaks toetama hubasust, kodusust, võidakse järgida korterilaadset ülesehitust, planeering võib olla sopiline, ühisruumi osas liigendatud, sest kaitstuna mõjuvad pinnad sobivad meeleoluhäirega isikutele. Tööaeg Ruume kasutatakse 2 vahetust ööpäevas Ühes vahetuses tööl olev personal kokku arstid 4 õed 4 muu 19 Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 1126 m². Teostatud maht Lahendatakse aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra täiendatud mahus. Üldised nakkustõrje abinõud Üldised nakkuste leviku takistamise abinõud: 56  Kliinilistes üksustes peavad olema kõik pinnad kergesti pestavad ja desinfitseeritavad, mittepoorsest materjalist;  Kraanikausid kätepesuks planeerida igasse läbivaatus- ja protseduurituppa, tööruumides, tualettruumides, seadmete puhastuskohtades ning kõigis teistes kohtades, kus on tegemist patsiendiga kokku puutuvate esemetega (ka personali kätega);  Koristusruumid väikeste üksuste puhul võivad olla üks ruum 15 kabineti peale;  Desinfektsiooniruum tarvete pesemiseks ja desinfitseerimiseks üks ruum 6 üksuse peale. Vajadusel kasutatakse haigla kesksterilisatsiooni teenust. Kontamineeritud ja dekontamineeritud tarvete hoidmine toimub eraldi tsoonides;  Ventilatsioonisüsteemi filtrid on kergesti ligipääsetavates kohtades ning hõlpsasti vahetatavad. 3. Laste- ja noorukitepsühhiaatria osakond 8 voodikohta Otstarve Laste ja noorukite voodid asuvad üksteisest ruumiliselt eraldatud üksustes. Osakond depressiivsete ja psühhootiliste häiretega ning arenguhäiretega noorukitele. Vanuselisest eripärast lähtudes on nõuded turvalisusele, sisustuses, ehituslikult, sarnased akuutpsühhiaatria osakonnale. Tööaeg Ruume kasutatakse 2 vahetust ööpäevas Ühes vahetuses tööl olev personal Kokku arstid 3 õed 2 muu 14 Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 563 m². Teostatud maht Lahendatakse aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra täiendatud mahus. Üldised nakkustõrje abinõud Üldised nakkuste leviku takistamise abinõud:  Kliinilistes üksustes peavad olema kõik pinnad kergesti pestavad ja desinfitseeritavad, mittepoorsest materjalist;  Kraanikausid kätepesuks planeerida igasse läbivaatus- ja protseduurituppa, tööruumides, tualettruumides, seadmete puhastuskohtades ning kõigis teistes kohtades, kus on tegemist patsiendiga kokku puutuvate esemetega (ka personali kätega);  Koristusruumid väikeste üksuste puhul võivad olla üks ruum 15 kabineti peale;  Desinfektsiooniruum tarvete pesemiseks ja desinfitseerimiseks üks ruum 6 üksuse peale. Vajadusel kasutatakse haigla kesksterilisatsiooni teenust. Kontamineeritud ja dekontamineeritud tarvete hoidmine toimub eraldi tsoonides;  Ventilatsioonisüsteemi filtrid on kergesti ligipääsetavates kohtades ning hõlpsasti vahetatavad. 4. Päevaravi osakond Otstarve Psühhiaatrias soovitakse sujuva patsienditeekonna jaoks ühendada polikliiniku teenused, päevaravi ja palatiosakonnad . Päevaravi üksust kasutavad kõigi osakondade patsiendid. Tööaeg Ruume kasutatakse 1,5 vahetust tööpäeviti. 57 Ühes vahetuses tööl olev personal Kokku arstid 0 õed 2 muu 9 Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 700 m². Teostatud maht Lahendatakse aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra täiendatud mahus. Üldised nakkustõrje abinõud Üldised nakkuste leviku takistamise abinõud:  Kliinilistes üksustes peavad olema kõik pinnad kergesti pestavad ja desinfitseeritavad, mittepoorsest materjalist;  Kraanikausid kätepesuks planeerida igasse läbivaatus- ja protseduurituppa, tööruumides, tualettruumides, seadmete puhastuskohtades ning kõigis teistes kohtades, kus on tegemist patsiendiga kokku puutuvate esemetega (ka personali kätega);  Koristusruumid väikeste üksuste puhul võivad olla üks ruum 15 kabineti peale;  Desinfektsiooniruum tarvete pesemiseks ja desinfitseerimiseks üks ruum 6 üksuse peale. Vajadusel kasutatakse haigla kesksterilisatsiooni teenust. Kontamineeritud ja dekontamineeritud tarvete hoidmine toimub eraldi tsoonides;  Ventilatsioonisüsteemi filtrid on kergesti ligipääsetavates kohtades ning hõlpsasti vahetatavad. 5. Ambulatoorne vastuvõtt Otstarve Eriarsti vastuvõtule tulevad plaanilised haiged. Registreerimine toimub haige, perearsti või raviarsti poolt. Ambulatoorse vastuvõtu ruumid paiknevad polikliiniku fuajee lähedal, samas asuvad ka teiste erialade spetsialistide ja teraapiaruumid. Tööaeg Ruume kasutatakse 1,5 vahetust tööpäeviti. Ühes vahetuses tööl olev personal Kokku arstid 5 õed 14 muu 28 Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 845 m². Teostatud maht Lahendatakse aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra täiendatud mahus. Üldised nakkustõrje abinõud Üldised nakkuste leviku takistamise abinõud:  kliinilistes üksustes peavad olema kõik pinnad kergesti pestavad ja desinfitseeritavad, mittepoorsest materjalist;  kraanikausid kätepesuks planeerida igasse läbivaatus- ja protseduurituppa, tööruumides, tualettruumides, seadmete puhastuskohtades ning kõigis teistes kohtades, kus on tegemist patsiendiga kokku puutuvate esemetega (ka personali kätega);  koristusruumid väikeste üksuste puhul võivad olla üks ruum 15 kabineti peale;  desinfektsiooniruum tarvete pesemiseks ja desinfitseerimiseks üks ruum 6 üksuse peale. Vajadusel kasutatakse haigla kesksterilisatsiooni teenust. Kontamineeritud ja 58  dekontamineeritud tarvete hoidmine toimub eraldi tsoonides;  ventilatsioonisüsteemi filtrid on kergesti ligipääsetavates kohtades ning hõlpsasti vahetatavad. 6. Erialaspetsialistid ja administratsioon Otstarve Osakond on mõeldud erialaseptsialistide tööks ja kliiniku juhtimisega seotud ruumide tarbeks. Tööaeg Ruume kasutatakse 1 vahetus tööpäeviti. Ühes vahetuses tööl olev personal Kokku arstid 2 õed 1 muu 9 Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 545 m². Teostatud maht Lahendatakse aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra täiendatud mahus. HALDUS N. Administratsioon, üldruumid Kasutusotstarve Administratsiooni ja juhtkonna töökabinetid. Administratiivtöö, nõupidamised, personali koolitus. Seosed ja ühendused Halduse ruumid paiknevad peamiselt omaette ruumigruppidena, mille seos haigla muude osakondadega ei pea olema vahetu. Tegevuste kirjeldus Haigla juhtimine ja haldamine Juhtkonna, tehnilise teenistuse, raamatupidamise jt. kabinetid. Arhiiv Arhiivis paiknevad arhiveeritud ja kasutuses olevad haiguslood ja ambulatoorsed kaardid ning haigla haldus- ja raamatupidamisdokumendid. Kasutuses olevate haiguslugude ja ambulatoorsete kaartide väljatellimine toimub arvutiside kaudu ning vastavasse osakonda toimetatakse need arhiivi/registratuuri töötajate poolt. Arhiiv tsoneeritakse vastavalt säilitusdokumentide iseloomule ja kasutusaktiivsusele ning paigutatakse kompaktriiulitele. Meditsiinistatistika Meditsiinistatistika koondab ja töötleb ravi ja diagnostikaga seonduvat meditsiinilist informatsiooni ja teostab infovahetust piirkondliku haigekassaga. Informaatika Tegevusvaldkond on tarkvara- ja arvutihooldus, haigla infosüsteemi(de) haldamine. Töökoormus Üksused töötavad tööpäeviti ühes vahetuses. Personal Ruumides töötab personal vastavalt kabinettide hulgale ja otstarbele. 59 Tabel 25. Halduse vajadusteks planeeritavad töökohad Nimetus Kohti Juhatuse esimees 1 Juhatuse sekretär 1 Juhatuse liikmed 2 Kliinikute juhid 2 Ülemarsti kantselei 3 Administratsioon 15 Finants- ja arvestusteenistus 9 Koolitusosakond 2 IT teenistus 15 Teenistuste juhid 8 Hanketeenistus 5 Haldusteenistus 15 Nõupidamiste ruum, 10 kohta 1 Õppeklass, 30 kohta 3 Õppeklass, 60 kohta 1 Dokumendiarhiiv, 220 m 2 1 Saal, 175 kohta, vestibüüliga 1 Allikas: IVKH andmekogu Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 1383 m². Lahendatakse osaliselt aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues ja rekonstrueeritavas ehitusmahus. Täiendavalt lahendatakse H korpuse osalise rekonstrueerimisega, mis ei kuulu aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra ehitusmahtu. Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues mahus, kuid rekonstrueeritavas ehitusmahus on veel lahendamisel (ehitustööd on pooleli). ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID O. Üldkasutatavad Kasutusotstarve Peasissekäigu vestibüül koos teeninduspunktidega. Tulenevalt Tervisekeskuse integreerimisega haiglaga on funktsionaalne tekitada kaks sissepääsu, millest üks töötab Tervisekeskuse ja ambulatoorse eriarstiabi teenuseid vajavate patsientide tarbeks ning teine haigla statsionaari saabuvate, lahkuvate patsientide, külastajate tarbeks. Seosed ja ühendused Vestibüüli ruumide grupp paikneb haigla peasissepääsu vahetus läheduses. Valvepersonali ruumide asukoht pole määrava tähtsusega. Tegevuste kirjeldus Vestibüüli kaudu sisenevad külastajad, kes lähevad palatiosakondadesse, personal, polikliiniku patsiendid. Vestibüülis paiknevad informatsioon, garderoob, kohvik, lillede, pudukaupade, ajakirjanduse müügiletid, telefoniautomaadid. Vestibüülis peavad olema istekohad, ratastoolide ja lapsekärude paigutamise kohad. Valvearstide puhketoad on personalile puhkepauside veetmiseks valve ajal. Personali söökla on kasutamiseks ka külastajatele. Töökoormus Peasissekäik, registratuur ja garderoob töötavad 6 päeva nädalas, kuni 12 tundi päevas. 60 Erinõuded ja vajadused Teenindusliftides peaksid olema rakendatud läbipääsusüsteemi kaardid, sama võib vajadusel kaaluda üldkasutatavate liftide puhul kindlate korruste osas. Patsiente teenindavad liftid peaksid olema saatjaga. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 871 m². Lahendatakse aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues või rekonstrueeritavas ehitusmahus. Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues mahus, kuid rekonstrueeritavas ehitusmahus on veel lahendamisel (ehitustööd on pooleli). O1. Personali garderoobid Riietusruumid on ette nähtud eelkõige sellele osale personalist, kes töötab palati- ja raviosakondades ning polikliinilises teenistuses. Riietusruumid planeeritakse eraldi ruumigruppidena, koondatuna erinevate korpuste keldrikorrustele. Osakonna erirõivastesse ümberriietumine toimub vahetult iga sellist režiimi nõudva osakonna (operatsiooniplokk, sünnitusosakond, intensiivravi) juurde planeeritud või eriliftiga vertikaalselt ühendatud riietusruumides. Administratiivpersonal, tehniline personal ja majanduspersonal hoiab oma rõivaid töökabinetis. Köögi ja töökodade ning haldusteenistuse alla kuuluval personalil on oma garderoobid vastava üksuse juures. Planeeritakse meditsiinitöötajate riietusruumid 650 kohaga. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 585 m². Lahendatud osaliselt aktiivravikompleksi I ehitusjärjekorraga (578 kohta). Ruumide pindala K, G ja M korpuses 641 m². G ja M korpusesse on planeeritud lisaks 134 kohta. Lahendatakse lõplikult aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues ja rekonstrueeritavas ehitusmahus. Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues mahus, kuid rekonstrueeritavas ehitusmahus on veel lahendamisel (ehitustööd on pooleli). 61 ABITEENISTUSED JA VARUSTAMINE P1. Apteek Kasutusotstarve Haiglaapteek on haigla struktuuriüksus, kes varustab nimetatud haiglat ning kokkuleppel teistele haiglapidajale kuuluvaid haiglaid, hoolekandeasutusi ravimite ja teiste meditsiiniotstarbeliste toodetega. Seosed ja ühendused Apteegil peab olema hea ühendus transporditerminaliga kaupade sissetoomiseks ja palatiosakondadega, kuhu saadetakse peamine osa ravimitest ja med. tarvikutest. Apteegis on järgmised tehnoloogilised funktsioonid:  aseptiline keemiaravimite lahustamine ehk ettevalmistamine manustamiseks;  ex- tempore ravimite valmistamine ja kontrollimine, jaendamine;  apteeginõude ja töövahendite pesemine, steriliseerimine ja nõuetekohane säilitamine;  kaupade tellimine, vastuvõtt, kontroll, säilitamine, väljastamine. Üldladu ravimite hoidmiseks, med. tarvikute ladu, tuleohtlike ainete hoiuruum. Töökorraldus ja varustamine Ravimid ja haiglatarbed saabuvad väljastpoolt haiglat transporditerminali kaudu. Tegevuste kirjeldus Planeeritakse apteek järgmiste õigustega: 1. Mittesteriilsete ravimite valmistamine 2. Steriilsete ravimite valmistamine järgnevate ravimirühmade ulatuses: 2.1 Kasvajatevastaste ravimite aseptiline ettevalmistamine manustamiseks, tsütotoksiliste ainete käitlemine. Apteegi kaudu varustatakse haigla osakondi medikamentide, sidematerjalide, ühekordsete süsteemide, põetusvahendite, instrumentide jms. Apteegis jaotatakse ravimid ja väljastatakse osakondadesse, ekspeditsiooni eest vastutab apteek. Töökoormus Ühes vahetuses tööpäeviti. Personal Töötab 8-9 inimest. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 331 m². Lahendatud osaliselt aktiivravikompleksi I ehitusjärjekorraga. Ruumide pindala K ja M korpuses 344 m² Lahendatakse lõplikult aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues või rekonstrueeritavas ehitusmahus. Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi I ehitusjärjekorraga ning aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues mahus. P2. Haigete toitlustamine Kasutusotstarve Haigete ja haigla personali toitlustamine. Seosed ja ühendused Haigete toitlustamiseks planeeritakse renoveerida haigla köök. Vajalik on soodne transpordiühendus toiduainete sissetoomiseks ja jäätmete väljaviimiseks. Hea ühendus toidu kättetoimetamiseks kõikide palatiosakondadega. 62 Töökorraldus ja varustamine Vajalik tooraine saabub tarnijatelt väljastpoolt haiglat. Jäätmete äraveo korraldab jäätmekäitlusettevõte Tegevuste kirjeldus Patsientide, külastajate ja personali toitlustamine planeeritakse vastavalt Tervisekaitse nõuetele ja eeskirjadele. Peale patsientide toitlustamise osakondades planeeritakse personali söökla ning vajadusel kohvik personali, külastajate ja ambulatoorsete patsientide tarbeks. Toit valmistatakse põhiliselt kohapeal toorainetest ning poolfabrikaatidest. Köögiblokis toimub haigetele toidu väljastamine termoskärudes ning toimetamine palatiosakondadesse. Köögibloki võimsusest peab jätkuma ka personali söökla teenindamiseks. Töökoormus Töö ühes vahetuses tööpäeviti. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 558 m². Lahendatakse aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues või rekonstrueeritavas ehitusmahus. Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues mahus. P3. Meditsiinitehnika hooldus ja remont Kasutusotstarve Töökojad koos laoruumidega on igapäevaste vajalike elektri-, puusepa ja lukksepatööde tegemiseks, seadmete remondiks ja remondimaterjalide varude hoidmiseks. Seosed ja ühendused Vajalik on soodne transpordiühendus seadmete, remondi- ja ehitusmaterjalide sissetoomiseks. Töökorraldus ja varustamine Vajalik tooraine saabub tarnijatelt väljastpoolt haiglat. Paljude tööde teostamisel kasutatakse alltöövõtjaid. Tegevuste kirjeldus Ruumis remonditakse aparaate, hoitakse tagavaraosasid. Ruum on kasutusel ka remontivajavate ja remondist tulnud aparaatide vahetuslaona. Meditsiiniseadmete remont teostatakse reeglina volitatud hooldusfirma poolt kasutuskohal või firma ruumides. Töökoormus Töö ühes vahetuses tööpäeviti. Personal Töötab perioodiliselt 2-4 inimest. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 185 m². Lahendatakse aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues või rekonstrueeritavas ehitusmahus. Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues mahus. P4. Voodite ja voodivarustuse hoidmine Kasutusotstarve Puhastatakse voodeid, kärusid. Säilitatakse reservvoodeid ja voodivarustust. 63 Seosed ja ühendused Asukoht soovitavalt liftisõlme lähedal. Töökorraldus ja varustamine Voodid ja kärud saabuvad haigla osakondadest. Puhas voodipesu pesumajast. Tegevuste kirjeldus Pesemine ja desinfitseerimine toimub käsitsi või automaatse pesur-desinfektoriga. Põhilise töökoormuse moodustab haiglasisese transpordi (kärud ja konteinerid) puhastamine, samuti voodite puhastamine ja ettevalmistamine. Ladustatakse voodipesu ja puhastuskemikaale. Töökoormus Töö ühes vahetuses tööpäeviti. Personal Töötab perioodiliselt 1-2 inimest. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 68 m². Lahendatakse aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues või rekonstrueeritavas ehitusmahus. Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues mahus, kuid rekonstrueeritavas ehitusmahus on veel lahendamisel (ehitustööd on pooleli). P5. Kesksterilisatsiooni osakond Kasutusotstarve Instrumentide ja haiglatarvete tsentraalne pesemine, desinfitseerimine ja steriliseerimine. Seosed ja ühendused Oluline on kesksterilisatsiooni osakonna soodne asukoht peamiste tarbijate suhtes, milleks on operatsiooniteenistus, sünnitustoad ja intensiivravi osakond. Peab olema tagatud ühendus ka kõikide teiste haigla raviüksustega. Osakonnas ruumid jaotuvad, tingituna töö iseloomust ja hügieeninõuetest, eraldatud gruppidesse:  instrumentide vastuvõtt, pesemine, kärude pesemine;  pesu vastuvõtt, pakkimine ja komplekteerimine;  instrumentide komplekteerimine, pakkimine, autoklaavi laadimine;  autoklaavist väljalaadimine, steriilse materjali ladu, ekspeditsioon;  personaliruumid. Töökorraldus ja varustamine Tsentraalsterilisatsiooni osakond teenindab kogu haiglat, mujal osakondades eraldi insturmentide steriliseerimise ruume ega seadmeid ei planeerita, v.a. operatsioonibloki lokaalsteriliseerimise ruum. Materjalide ja instrumentide ekspeditsioon kuulub üldjuhul sterilisatsiooniosakonna kohustuste hulka. Transport üldkasutatavates koridorides toimub kinniste kärudega. Operatsioonipesu tuuakse pesumajast või puhta pesu laost, sidematerjalid apteegist. Tegevuste kirjeldus Pestakse, pakitakse instrumente, pakitakse operatsioonipesu, steriliseeritakse pakitud instrumendid ja materjalid. Steriliseerimine toimub peamiselt aurusterilisatsiooni meetodil, kasutades küllastatud veeauru kindlaksmääratud rõhul ja etteantud temperatuuril. Nähakse ette madalal temperatuuril steriliseerimise võimalusena FO-sterilisatsioon. 64 Töökoormus Töö ühes vahetuses tööpäeviti. Personal Töötab 4-6 inimest. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 248 m². Lahendatud aktiivravikompleksi I ehitusjärjekorraga. Ruumide pindala K korpuses 321 m². Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi I ehitusjärjekorraga. P6. Pesu käitlemine Kasutusotstarve Pesulaod on ette nähtud haigla puhta ja musta pesu ja pestava voodivarustuse ladustamiseks ning pesuvahetuse transpordikorralduse funktsioonide täitmiseks. Seosed ja ühendused Pesuladudel peab olema hea ühendus transporditerminaliga pesu sissetoomiseks ja palatiosakondadega pesu kohaletoimetamiseks. Vajalik ette näha ühendus pesu transpordiks väljastpoolt maja asuvatest üksustest. Töökorraldus ja varustamine Must pesu tuuakse osakondadest liftiga kogumislattu, kust sorteeritult viiakse pesumajja. Pestud pesu ja voodivarustus laost laaditakse kärudele ja viiakse kasutamiskohtades olevatesse puhta pesu hoiuruumidesse. Transpordi eest vastutab pesumaja. Tegevuste kirjeldus Pesu pesemisteenus ostetakse alltöövõtjatelt, toimub ainult pesu ladustamine ja transpordi korraldamine. Puhas pesu toimetatakse osakondade pesuladudesse, must pesu kogutakse osakondadest iga päev ja hoitakse ajutiselt musta pesu laos kuni ärasaatmiseni. Pesu tuuakse ka väljaspool asuvatest haigla osakondadest. Töökoormus Töö ühes vahetuses tööpäeviti. Personal Töötab 2-3 inimest. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 112 m². Lahendatakse lõplikult aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues või rekonstrueeritavas ehitusmahus. Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues mahus, kuid rekonstrueeritavas ehitusmahus on veel lahendamisel (ehitustööd on pooleli). P7. Ladu ja varustus, Transporditeenistus. Kasutusotstarve Haiglasse saabuvate kaupade vastuvõtt, ladustamine, sisetranspordi korraldamine. 65 Seosed ja ühendused Peab olema tagatud autotranspordi veokite mugav ettesõit. Kaubavärava ja üldteenindava läbipääsuga seotud teenindavatest ruumidest ei tohi olla vahetut pääsu haigla ravi poolele. Töökorraldus ja varustamine Väljastpoolt tulevad kaubad ja materjalid ning seadmed võetakse vastu kas vahetult vastava üksuse lattu (köök, apteek, pesumaja) või transporditerminali, kust nad suunatakse vastavasse lattu või kasutuskohale. Tegevuste kirjeldus Kaupade ja materjalide ladustamine. Kaupade ja materjalide sisetransport kärude või rataskonteineritega. Haigete transport Erakorralise meditsiini osakonna sissepääsu juures on vajalik katusealune autolt haige mahatulekuks ja haiglasse sisenemiseks. Kiirabiautode boksis võimalus raamide ja salongi pesuks. Haigla vertikaaltransport toimub liftidega. Tehnoloogilistest vajadustest ja nakkuskontrolli nõuetest tulenevalt on osal liftidel vajalik kasutamist piirata ja reguleerida nii kasutajate kui korrustel peatumise osas. Töökoormus Töö ühes vahetuses tööpäeviti. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 294 m². Lahendatakse lõplikult aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues või rekonstrueeritavas ehitusmahus. Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues mahus, kuid rekonstrueeritavas ehitusmahus on veel lahendamisel (ehitustööd on pooleli). P8. Koristuskeskus, jäätmekäitlus Kasutusotstarve Üksus vastutab haigla ruumide koristamise, jäätmekogumise ning väljaviimise eest. Seosed ja ühendused Ruumide asukoha valik soovitavalt liftisõlme ja hoone transpordisõlme lähedal, oluline on jäätmeruumi asukoha valik prügiärastustehnoloogia kohaseks jäätmete väljaviimiseks. Keskne jäätmete hoiuruum peab olema haigla keldris või esimesel korrusel piisava suurusega ruumis, kuhu on väljast hea juurdepääs. Eraldi olmejäätmetest on vaja hoida ohtlikud haiglajäätmed. Selleks planeeritakse eraldi ruum, kus bioloogiliste jäätmete jaoks on külmkapp või –kamber. Samuti tuleb eraldada nakkusohtlikud jäätmed. Töökorraldus ja varustamine Koristusmasinate hoidmine, akude laadimine, koristus- ja puhastusvahendite hoidmine on ette nähtud koristuskeskuses. Koristusvahendid pestakse ja desinfitseeritakse koristuskeskuses või koristusvahendite ruumides. Ruumid võivad olla antud haiglale teenust osutava firma käsutusse. Jäätmete kogumine Vähemalt kord päevas kogutakse jäätmekotid kokku ja viiakse need haigla kesksesse hoiuruumi. Kogutakse ja viiakse lükatava käruga ja teekond peab olema planeeritud nii, et välditaks palatitest ja üldkasutatavatest ruumidest läbiminekut. 66 Tegevuste kirjeldus Ruumide koristus ja pesemine toimub spetsiaalvarustusega ning hõlmab igapäevast koristamist, akende, uste ja valgustite pesemist. Koristamine toimub koristusmasinatega, millega töödeldakse koridorid ja vestibüülid Haigla üldine jäätmekäitlus Jäätmeliikide määratlus Jäätmed, mis tekivad tervishoiuasutustes, võib jagada nelja põhilisse rühma järgmiselt: 1. riskijäätmed (risk nakkusohu tõttu); 2. bioloogilised jäätmed inimestelt ja loomadelt; 3. ravimijäätmed ja muud ohtlikud jäätmed; 4. tavalised olmejäätmed ja muud jäätmed. Jäätmete käitlemisreeglite üldised põhimõtted:  tervishoiusektori jäätmed tuleb sortida tekkekohal;  ohtlike jäätmete kogumine ja sisemine transport peab olema planeeritud nii, et kontakt patsientide ja raviosakondadega on minimaalne ning juurdepääs jäätmetele on piiratud;  jäätmed tuleb süsteemi igas osas koguda regulaarselt ja sobivate intervallidega, et vältida keskkonnakoormust ja mittevajalikku pikaajalist jäätmete hoidmist;  pakend, mida kasutatakse transportimisel, peab olema heaks kiidetud; üldjoontes tuleb pakendite ostmisel silmas pidada nii kasutamise kui testimise tulemusi;  jäätmete sisemine käitlemine peab olema planeeritud nii, et käsitsi tõstmine on minimaalne;  täidetud pakendid tuleb sulgeda ja markeerida enne, kui need tekkimiskohast edasi toimetatakse;  jäätmeid tuleb hoida sobivas hoidmiskohas;  jäätmed peavad olema korralikult pakitud;  ohtlikke jäätmeid ei tohi segada teiste jäätmeliikidega ilma kohaliku omavalitsuse eelneva nõusolekuta. Tervishoiul tekkivad riskijäätmed Haiglate puhul võib kasutada järgmisi näitarve:  suured, spetsialiseerunud haiglad – 0.45 kg/voodipäev;  muud haiglad – 0.11 kg/voodipäev. Tervishoiu ohtlikke jäätmeid sorteerivad haigla töötajad osakondades või palatites, kus need tekivad. Sorteeritud jäätmed viiakse iga osakonna jäätmete kogumise ruumi ja pakitakse järgmist liiki pakenditesse:  teravad-torkivad jäätmed: Jäigad plastikkarbid; plastikanumate taaskasutamine (3-5 liitrit), mis peavad olema kuivad, torkimiskindlad ja varustatud tihedalt sulguva kaanega;  nakkusohtlikud jäätmed: Kollased plastikkotid suurusega 60-70 liitrit, mis on asetatud kaanega varustatud kotiraamile; plastikkoti paksus vähemalt 0.1 mm;  bioloogilised jäätmed: Sama kott, mida kasutatakse nakkusohtlike jäätmete puhul. Ravimijäätmed ja muud ohtlikud jäätmed Ravimijäätmed tuleb teistest jäätmeliikidest eraldada igas tervishoiuasutuses ja kõrvaldada aktsepteeritud viisil:  üleandmine litsentsiga ohtlike jäätmete käitlusettevõttele;  tagastamine varustajale (importijale) või tootjale. Muud ohtlikud jäätmed tuleb eraldada teistest jäätmeliikidest ja need kogub kokku vastava ohtlike jäätmete käitluslitsentsiga ettevõte. Seeläbi on tagatud jäätmete kogumine ja transport vastavalt Eesti uue ohtlike jäätmete käitlussüsteemile. Tavalised olmejäätmed Tavaliste olmejäätmete kogumine peab põhinema lepingutel kohalike jäätmekogumisfirmadega vastavalt kohalike omavalitsuste kehtestatud eeskirjadele. Kui võimalik, tuleb taaskasutatavad 67 jäätmed, nt paber, papp ja klaas, sõltuvalt kohalikust olukorrast, eraldada tavalistest majapidamisjäätmetest ja viia töötlemisfirmadesse. Töökoormus Koristus toimub ühes vahetuses tööpäeviti, tavakoristust töökohtadel tehakse muul ajal seal töötava personali poolt. Personal Arvestatud 20 töötajat. Vajaliku personali arv täpsustub hoone ekspluatatsiooni andmisel peale haiglasiseste eeskirjade väljatöötamist ja rakendamist. Pinnanäitajad Programmeeritud pindala 200 m². Lahendatakse lõplikult aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues või rekonstrueeritavas ehitusmahus. Ahtme aktiivravikompleksi juures on väljaehitatud Nakkusohtlike meditsiinijäätmete kahjutustamiskeskus. Teostatud maht Lahendatud aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra uues mahus, kuid rekonstrueeritavas ehitusmahus on veel lahendamisel (ehitustööd on pooleli). 68 6. PINDADE KOONDTABEL Tabel 26. Ahtmes paiknevate struktuuriüksuste programmeeritud pinnad Tähis Nimetus Vajalik pind Projekt. pind Märkused m² m² TERVISEKESKUS PÕHITEENUSED T1,T5 Perearsti ja –õe teenus, üldruumid 420 426 T2 Koduõendusteenus 16 17 T3 Füsioteraapiateenus 0 T4 Ämmaemanda iseseisva vastuvõtu teenus 0 ESMATASANDI TERVISHOIU TEISESED TEENUSED T6 Psühholoogi ja/või vaimse tervise õe teenus 48 38 T7 Töötervishoiuteenus 0 ESMATASANDI TERVISHOIU TOETAVAD TEENUSED T8 Laste ja noorte vaimse tervise keskus 68 54 T9 Laboriteenus 50 70 KOKKU 602 605 AKTIIVRAVI KOMPLEKS DIAGNOSTIKA JA RAVI Hospitaliseerimine 32 25 A Erakorralise meditsiini osakond 541 561 B Eriarstiabi/ambulatoorne vastuvõtt 1880 1833 C Funktsionaalne diagnostika 238 238 D Endoskoopia 99 106 E Laboratoorium 847 868 F Operatsiooniplokk 792 776 G Sünnitusblokk 199 231 H Radioloogia 598 577 Koos angiograafiaga I Patoloogia 324 310 J Taastusravi 317 320 R Päevakirurgia 209 260 S Hemodialüüs 133 95 T Psühhiaatria struktuuriüksus P korpus 1310 1310 U Psühhiaatria struktuuriüksus R korpus 1702 1702 V Ühendusgaleriid olemasolevate hoonetega 290 290 KOKKU 9511 9502 PALATIOSAKONNAD K Tehnilised voodid K1 Intensiivravi 622 718 K2 Päevaravi 190 192 L Akuutravi voodid 0 L1 Sisehaigused 1884 1860 L2 Pediaatria 506 507 L3 Kirurgia 1615 1884 L4 Günekoloogia 0 Sisaldub kirurgias L5 Sünnitusabi 380 425 L6 Nakkushaigused 351 363 KOKKU 5548 5949 N HALDUS 1887 1927 O ÜLDKASUTATAVAD JA PERSONALIRUUMID 1205 1189 Proj. pind sisaldab 1. korruse rendipinda 154 m² O1 Personali riietusruumid 718 747 KOKKU 3810 3863 69  ABITEENUSED JA VARUSTAMINE P1 Apteek 331 344 P2 Haigete toitlustamine (köögiblokk) 558 562 P3 Aparaatide hooldus, tehniline hooldus 213 188 Proj. pind osaliselt halduse ruumigrupis P4 Voodite ja voodivarustuse hoidmine 80 95 P5 Kesksterilisatsioon 248 321 P6 Pesundus 152 162 P7 Ladu ja varustus, transport 497 589 P8 Koristuskeskus, jäätmekäitlus 253 258 KOKKU 2332 2519 KÕIK KOKKU, m² 21 803 22 438 Allikas: IVKH andmekogu 70 7. ÜLDISED NAKKUSTÕRJE ABINÕUD Käesolevas peatükis on toodud põhiprintsiibid, millest lähtutakse haigla planeerimisel. Antud nõudeid arvestatakse nii haigla funktsionaalprogrammi, kui ka iga osakonna ruumiprogrammi koostamisel. Üldised nakkuste leviku takistamise abinõud:  kliinilistes osakondades peavad olema kõik pinnad kergesti pestavad ja desinfitseeritavad, mittepoorsest materjalist;  igas palatiosakonnas peab olema ravimiteruum külmkapiga ja kätepesu valamuga;  valamud kätepesuks planeerida igasse palatisse, läbivaatus/protseduurituppa (ka radioloogia osakonnas), tööruumides, tualettruumides, õepostis, apteegis, aparatuuri puhastuskohtades, pesumajas, laboris, toidublokis ning kõigis teistes kohtades kus on tegemist patsiendiga kokkupuutuvate esemetega (ka personali kätega);  opiblokis, sünnitustoas, intensiivravi osakonnas, vastsündinute osakonnas ja vältimatu abi osakonnas peavad valamud olema ilma käsikraanita (fotosilmaga või jalaga opereeritavad). Sama võib soovitada ka toitlustamisega tegelevatele üksustele;  koristusruumid planeerida igas osakonnas (ka radioloogia). Väikeste üksuste puhul võib olla üks ruum mitme üksuse peale;  desinfektsiooniruumid planeerida igas osakonnas haiglatarvete pesemiseks ja desinfitseerimiseks. Kontamineeritud ja dekontamineeritud haiglatarvete hoidmine toimub eraldi tsoonides (või tubades);  tsentraalsterilisatsioonis asuv instrumentide pesuruum on eraldatud pakkimisruumist;  hingamisseadmete puhastamise koht on eraldatud puhaste seadmete hoidmise kohast;  ventilatsioonisüsteemi filtrid on kergesti ligipääsetavates kohtades ning hõlpsasti vahetatavad;  kõrge nakkusohuga osakonnad, nagu opiblokk, sünnitustoad, intensiivravi palatid, vastsündinute ruumid, planeeritakse minimaalse liiklusega ning välditakse juhusliku läbikäimise võimalust. Isolatsioonivahendid Harilik (füüsiline) isoleerimine:  ei vaja eraldi protseduuri vastuvõtu ajal;  haige vajab ühekohalist palatit omaette WC ja duššiga. Valamu soovitavalt paigaldada palatisse, et võimaldada ka personalile selle kasutamist. Õhukaudu levivate nakkuste (piisknakkuste) isoleerimine:  vajab patsiendi isoleerimist haigla eri punktides;  vajab ühekohalist isolaatorit, mille mikroorganisme kandev õhk ei saa väljuda koridori, teistesse palatitesse ega haigla üldisesse ventilatsioonisüsteemi. Antud tingimuste täitmiseks on vaja:  eraldi sundventilatsiooni, mis suunab väljatõmmatava õhu otse haiglast välja ning filtreeritakse HEPA filtritega;  hoida õhurõhk palatis negatiivsena ümbritsevate ruumide suhtes;  sisenemine ja väljumine palatist lahendatakse lüüsi abil.  nakkushaigete patsientide pesu pestakse eraldi haigla ülejäänud pesust. 71 8. TEHNOLOOGILINE ESKIIS Jälgides Ahtme aktiivravikompleksi arengut läbi I ehitusjärjekorra, on tekkinud arusaamine, kuidas läbi kahe ehitusjärjekorra realiseerub terviklikult töötav haigla funktsionaalne skeem, mis arvestab võimalikult palju juba tehtud uuendustöödega olemasolevates haigla korpustes. Selles skeemis säilitavad oma asukoha järgmised G korpuse funktsionaalsed ruumigrupid: -pediaatria palatisektsioon; -radioloogia (laiendamise võimalusega); -endoskoopia; -hemodialüüs; -funktsionaalne diagnostika. G korpusest tõsteti välja haigla apteegi ruumigrupp ja sisehaiguste palatisektsioonid koos angiograafia ruumigrupiga. Apteegi ruumid moodustavad ühtse terviku kompleksi 0 korrusel. H korpuses, mis otseselt ei kuulu aktiivravikompleksi II ehitusjärjekorra ehitusmahtu, säilivad halduse- administratsiooni ruumigrupid ja Hambakliiniku vastuvõtud (kogu teise korruse ulatuses 5 protseduuriruumi). H korpuse ühenduste ja pinna piiratuse tõttu ei ole korpuses perspektiivi arendada täies mahus ambulatoorse teenuse osutamist. Eelnevale tuginedes teeme ettepaneku jagada aktiivravikompleks tinglikult kolmeks põhiplokiks. Esimesse plokki kuuluksid kõik palatisektsioonid (erandiks G korpuse pediaatria), diagnostika ja ravi funktsionaalsed ruumigrupid ning abiteenuste ja varustamise ruumigrupid. Esimese ploki moodustaksid K korpus ja kasutusele võetav M korpus, kuhu on ettenähtud statsionaari peasissepääs. Teise plokki kuuluksid haiglaga integreeritud Tervisekeskus ja ambulatoorse eriarsti vastuvõtu (polikliiniline teenistus) ruumigrupid, lisaks taastusravi ruumigrupp, personali ja külastajate toitlustamisega seotud ruumigrupp ja saali- koolitamisega seotud ruumigrupp. Teise ploki moodustab G korpus koos planeeritava G korpuse laiendusega. Laiendusega lahendatakse G korpuse enda pinna ja ehitusstruktuuri puudujäägid, tekib Tervisekeskuse ja polikliinilise teenistuse peasissepääs. Teise ploki ehitusmaht koos laiendusega muudab nimetatud hooneosa avatumaks ja erinevad ruumigrupid patsientidele kättesaadavamaks. Samas säilivad teatud eraldatust nõudvad ruumigrupid. Patsiendid saavad esmase info peasissepääsu või funktsionaalse üksuse registratuurist, edasine ootamine vastuvõtule on vahetult kabineti ees, moodustades väikeste vahemaade tagant koridorist eraldi ootenišše. Kolmandasse põhiplokki kuuluksid planeeritavad korpus P (Psühhiaatria ambulatoorne korpus) ja korpus R (Psühhiaatria statsionaarne korpus). Planeeritav kolmas põhiplokk looks lisaühendused korpustega H, K ja G. Kolmanda põhiploki planeerimisega lahendatakse ümber kiirabihalli sissepääs EMO-sse. M korpus (ehitustööd on teostatud) Haigla statsionaari sissepääs külastajatele ja patsientidele, plaaniliste haigete vastuvõtt. Korpusesse on planeeritud nakkusosakond pääsuga ehitusmahu otsast, eraldi pääsud isolaator- boksidesse. Nakkusosakonnaga samal korrusel on planeeritud patoloogia teenistus, eraldi pääs ehitusmahu otsast. Koolnute transport korpuse liftiga, avaneb otse ruumigrupi sisse. Teisele korrusele on planeeritud haigla laboratoorium, väljast saabuvad analüüsid vajadusel läbi majandushoovi kasutades lifti. Lift avaneb struktuuriüksuse sisse. 3., 4., 5. korrus sisehaiguste palatisektsioonid. Palatisektsioonidega on ühendatud angiograafia ruumiüksus ja päevaravi ruumiüksus. Korpus ühendatud kõikidel korrustel K korpusega. Ühendusgalerii kolmandal korrusel paikneb hingehoiu ruumigrupp. 0 korrusele on planeeritud haigla abiteenused, köök, meditsiinitehnika hooldus, apteek. Trepikojaga ühendatult on planeeritud täiendavad personali garderoobid. Köögis valmistatud toit toimetatakse palatiosakondadesse patsiendini kuum- külm termostaat kärudega, mustad nõud tagasi kööki. Haigla apteek on ühendatud üheks tervikuks olemasoleva ruumigrupiga K korpuses. G korpus koos laiendusega (ehitustööd on rekonstrueeritavas osas pooleli) Tervisekeskuse ja polikliinilise teenistuse sissepääs. Sissepääsu juurde on planeeritud üldapteek (võimalik rendipind), mida teenindatakse korpuse laiendusega tekkiva siseõue poolt. Funktsionaalsetest ruumigruppidest on esimesele korrusele planeeritud Tervisekeskuse laboriteenuse ruumigrupp (vereanalüüside võtmine, analüüside andmine), radioloogia (laiendamise võimalusega), taastusravi ruumigrupp. Teisele korrusele on planeeritud perearsti teenusega 72 seotud ruumid, eriarsti ambulatoorse vastuvõtu ruumigrupid ja personali, külastajate toitlustamisega seotud pinnad. Kolmandale korrusele on ettenähtud eriarsti ambulatoorse vastuvõtu ruumigrupid (kirurgia, naistenõuandla) ning halduse alla kuuluvad saal ja koolitusega seotud ruumid, õppeklassid. Eriarsti ambulatoorse vastuvõtu ruumigrupid on planeeritud liikumisskeemi, mis tekib koos G korpuse laiendusega ning toimib ringliikluse põhimõttel. Nimetatud põhimõte võimaldab sarnase ruumiloogikaga ruumigruppe kasutada paindlikult, jättes võimaluse erialade vastuvõtuüksuste arvu ja sisu muuta. Täiendavat paindlikust lisab sisse planeeritud eriarsti ambulatoorse vastuvõtu üksuste reservpind. P ja R korpus (planeerimise faasis) Planeeritav psühhiaatria struktuurüksus on planeeritud ära lahenda kahe korpusega: P korpus on mõeldud ambulatoorsete patsientide teenindamiseks ja R korpus statsionaarsete patsientide teenindamiseks. Mõelamele korpusele on planeeritud eraldi sissepääsud patsientide jaoks. Lisaks on P ja R korpus ühendatud ülejäänud haigla linnakuga läbi galerii tüüpi ühenduse ja 0 tasapinnal oleva majandus korrusega. Asendiplaanilised muudatused seotud II ehitusjärjekorra ehitusmahtudega ning lisandunud psühhiaatria struktuuriüksuse ehitusmahtudega. Uued ehitusmahud muudavad sissepääsude asukohta. Olemasolev haigla peasissepääs säilib võimaliku rendipinna sissepääsuna. Haigla olemasolevad garaažid on arengukava lahendusega ettenähtud lammutada. Nimetatud lammutused võimaldavad parklate pinda laiendada, lisandub 112 parkla kohta. G korpuse laiendus teeb vajalikuks gaasikeskuse ümbertõstmise, uus asukoht on M korpuse ehitusmahus. Uues asukohas on gaasikeskuse teenindamine oluliselt mugavam. Muutub aktiivravikompleksi majandushoov. Hoov planeeritakse suurem võrreldes olemasolevaga. Eraldi pääsud on materjalide haiglasse transpordiks ja köögile. Pääsud on hoonemahu sees, pealt kaetud. Haigla läheduses on Jõhvi lennuväli, kus on tagatud helikopteri maandumise võimalus (kaugus ~850 m). Haigla kaalub võimalust ehitada välja helikopteri maandumisplats kompleksile tunduvalt lähemal, selleks on võimalused haigla kinnistu vahetus läheduses ja krundi peal (asendiskeemil näidatud suund ühe võimaliku asukoha suunas). Maandumisplatsi valikuga seotud teemadega tegeleb haigla täiendavalt järgmistes projekteerimise, ehituse etappides. Planeeritav psühhiaatria struktuuriüksus koosneb kahest plokist (P korpus ja R korpus), mis on omavahel ühendatud galeriide ja teenindus tunnelitega. P korpuse keldrikorrusele on planeeritud mõlemat hoonet teenindavad tehnilised ruumid. Planeerimise faasis lisatakse haigla linnakula juurde parkimisekohti, mille saavutamiseks lammutatakse ära Tervise 3 asuv köögi plokk. Planeeritava kummagi korpuse juurde on planeeritud kinnised hoovid patsientide jaoks. Psühhiaatria struktuurüksuse planeerimisel tuleb arvestada, et vajalik on olemas olevate tehnosüsteemide ümber tõstmine (näiteks Eesti Gaasi trass). Liftid II ehitusjärjekorra ehitusmahtudes Haigla korpustes, kus toimub patsientide ja personali liikumine on piisaval arvul lifte. Uue ja rekonstrueeritava ehitusmahu sisse planeeritud liftid on tähistatud ja nummerdatud. Järgnevalt on iseloomustatud haigla M ja G korpuse lifte ja nendele planeeritud funktsioone: Lift 1 -projekteeritud haiglalift, ühendab palatisektsioone diagnostika- ravi üksustega ja abiteenistustega, 0-5 korrus Lift 2 -projekteeritud haiglalift, ühendab palatisektsioone diagnostika- ravi üksustega ja abiteenistustega, eraldi ühendus patoloogia teenistusega 0-5 korrus Lift 3 -projekteeritud reisilift, mõeldud ka ratastoolis liikujatele, võimalik kasutada väiksemate kaupade transpordiks, ühendab palatisektsioone diagnostika- ravi üksustega ja abiteenistustega, 0-5 korrus Lift 4 -projekteeritud reisilift, mõeldud ka ratastoolis liikujatele, võimalik kasutada väiksemate kaupade transpordiks, ühendab palatisektsioone diagnostika- ravi üksustega ja abiteenistustega, 0-5 korrus Lift 5 -projekteeritud reisilift, mõeldud ka ratastoolis liikujatele, võimalik kasutada väiksemate kaupade transpordiks, ühendab Tervisekeskust, eriarsti amb. vastuvõtte diagnostika- ravi üksustega , 1-3 korrus 73 Lift 6 -olemasolev haiglalift, võimalik kasutada kaupade transpordiks, ühendab Tervisekeskust, eriarsti amb. vastvõtte diagnostika- ravi üksustega ja abiteenistustega , 0-3 korrus Planeeritava psühhiaatria struktuuriüksuse liftid P korpus – 1 voodi lift ja 1 personali, patsientide ja külastajate lift, mis ühendavad korpuse kõiki korruseid. R korpus - 1 voodi lift ja 1 personali, patsientide ja külastajate lift, mis ühendavad korpuse kõiki korruseid. 74 9. HINNANGULINE EHITUSMAKSUMUS SA Ida-Viru Keskhaigla psühhiaatria struktuuriüksuse hoonete (P ja R korpuse) hinnanguline ehitusmaksumus koos ühendusgaleriidega Suletud brutopind ca 6410 m2 Maht Ühik Ühikuhinnad Summa Projekteerimistööde 1. maksumus 1 komplekt 758 333,33 € 758 333,33 2. Ehitustööde maksumus 6410 m² 2873,11 € 18 416 666,67 KOKKU € 19 175 000 Käibemaks 20 % € 3 835 000 SUMMA € 23 010 000* *Hinnas ei kajastu meditsiinitehnika, mööbel ja muu inventar. Eskiis projekti alusel koostatud hinnangu täpsus +/- 10% 10. PLANEERIMISEL KASUTATUD MATERJALID Funktsionaalse arengukava koostamisel on lähtutud järgmistest õigusaktidest ja juhendmaterjalidest: 1 Töös on arvestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I, 30.12.2015, 49) alusel väljatöötatud õigusaktide nõudeid ning teisi vastavat valdkonda reguleerivaid õigusakte. 2 Sotsiaalministri 31.12.2001. a. määrus nr. 166 (viimane kehtiv redaktsioon) “Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord”. 3 Sotsiaalministri 19.08.2004. a. määrus nr. 103 (viimane kehtiv redaktsioon) “Haigla liikide nõuded”. 4 Sotsiaalministri 19.03.2002. a. määrus nr. 23 (viimane kehtiv redaktsioon) “Nõuded ämmaemandusabi iseseisvalt osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele, aparatuurile, töövahenditele ja ravimitele”. 5 Sotsiaalministri 25.01.2002. a. määrus nr. 25 (viimane kehtiv redaktsioon) “Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile”. 6 Haigla funktsionaalse arengukava ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osa kinnitamise kord Nr. 166 7 EESTI STANDARD EVS 882-1:2013 Haiglate projekteerimine. 75  MINISTRI KÄSKKIRI 04.11.2022 nr 137 Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla funktsionaalse arengukava II etapi kinnitamine Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ § 5 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 22. septembri 2022. a koosolekul tehtud ettepanekust kinnitan Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla funktsionaalse arengukava II etapi (lisatud). Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister