Muudatusettepanekud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõule 703 SE

Helmen Kütt Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] Meie 03.11.2022 nr 6-1/3639-1 Muudatusettepanekud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõule 703 SE Lugupeetud sotsiaalkomisjoni esinaine Sotsiaalkomisjoni menetluses on perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu 703 SE. Käesolevaga esitame ettepanekud eelnõu muutmiseks. 1. Palume täiendada eelnõu § 1 punktis 7 esitatud perehüvitise seaduse § 21 muudatust lõikega 6 ja sõnastada see järgmiselt: „(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel ei jätkata lasterikka pere toetuse maksmist, kui peres kasvanud lapse eest makstakse peretoetust teisele taotlejale.“. Selgitus: Täiendav säte lisatakse parema õigusselguse eesmärgil. Lasterikka pere toetuse maksmisel ja toetuse etapiviisilisel vähendamisel tuleb lähtuda sellest, et üks laps saab olla määratud vanemate kokkuleppel vaid ühe pere koosseisu ja samaaegselt ei saa kaks pere saada sama lapse eest peretoetust, sh lasterikka pere toetust. Näide: peres on emal eelnevast suhtest 2 last ja isal samuti eelnevast suhtest 2 last ning 1 ühine laps. Peres taotleb peretoetuseid ema, kes on õigustatud saama lasterikka pere toetust. Ema ja isa lähevad lahku ja paari üks ühine laps asub elama isaga, kellel tekib samuti lapserikka pere toetuse saamise õigus, sest isal endal on ka 2+1 last. Kui isa taotlebki ühise lapse eest lasterikka pere toetust, siis emale lasterikka pere toetuse maksmist ei jätkata 2/3 ulatuses, kuna isa saab sama lapse eest uuesti toetust. Sama põhimõte, et üks laps saab korraga olla arvestatud ühe pere koosseisu, kehtib ka täisealiseks saanud laste korral toetuse maksmisel. 2. Palume muuta eelnõu § 1 punkti 8 ja sõnastada see järgmiselt: „8) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Lasterikka pere toetust indekseeritakse iga kalendriaasta 1. maiks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal toetuse summaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud toetuse summa. (8) Lasterikka pere toetust ei indekseerita, kui indeksi väärtus on väiksem kui 1,000.“. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Selgitus: muudatus on seotud eelmise muudatusettepanekuga. Kuna eelnõu § 1 punktis 7 esitatud perehüvitise seaduse § 21 muudatust täiendatakse lõikega 6, siis muudab see ka eelnõu § 1 punkti 8 lõigete numeratsiooni. 3. Palume täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 11 järgmises sõnastuses, muutes järgneva punkti numeratsiooni. Punkti 11 sõnastus on järgmine: „11) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Kui laps sureb enne kolmeaastaseks saamist, on lapse mõlemal vanemal õigus saada jagatavat vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast, juhul kui vanemal ei ole õigust saada vanemahüvitist käesoleva paragrahvi lõigete 7–9 alusel.“. Selgitus: Selle aasta kevadel jõustusid perehüvitiste seaduses muudatused, millega parandati vanemahüvitise saamise tingimusi surnult sündinud või beebieas surnud laste vanematele. Praeguse seisuga on töötaval emal õigus saada emapuhkust ja ema vanemahüvitist 100 järjestikust kalendripäeva, kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul. Kui emal on jäänud lapse surma hetkeks saada emapuhkust vähem kui 30 kalendripäeva, tagatakse talle igal juhul 30 päeva ema vanemahüvitisega kompenseeritud puhkust. Selle perioodi jooksul on emale tagatud ka ravikindlustus. Lapse surmale järgnevat ema vanemahüvitist on õigus saada 30 kalendripäeva ka mittetöötaval emal. Isal on õigus saada isapuhkust ja isa vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmast. Nende muudatuste eesmärk oli anda peredele suurem turvatunne, et paremini toime tulla lapse kaotusega, mis on emotsionaalselt keeruline olukord. Seejuures lähtuti andmetel põhinevast teadmisest, et väikelaste suremus on kõige suurem esimeste elukuude jooksul, eriti esimesel 28 elupäeval. Samas esineb ka juhtumeid, kui väikelaps sureb hiljem ning see on vanematele kahtlemata samavõrra suur üleelamine. Antud muudatusettepanekuga tagatakse jagatav vanemahüvitis 30 järjestikust kalendripäeva ka vanematele, kelle laps sureb 71-päevasena kuni kolmeaastasena. Kuna vanemahüvitist on õigus saada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, ei tingi selline lähenemine ka olukorda, kus toetuse saamine on sõltuvuses juba kasutatud või kasutamata vanemahüvitise päevade arvust ja seeläbi on pered ühtviisi koheldud. Antud lähenemist toetab ka vanemapuhkuse põhimõte, mis tagab võimaluse olla kodune kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Lapse kaotusega toimetulekuks antav täiendav vanemapuhkus ja - hüvitis võimaldab ka lapsevanema tööandjal teha vajalikke ettevalmistusi töötaja oodatust enneaegsemaks tööle naasmiseks. Kui aga lapsevanem on juba tööle naasnud, siis annab täiendav vanemapuhkus ja -hüvitis vanemale võimaluse samaaegselt hüvitise saamisega ka soovi korral töötamist jätkata, kuna toimetulek leinaga on niivõrd individuaalne. Samuti tagatakse töö- või teenistussuhteta emadele ja isadele võimalus sellise olukorra puhul vanemahüvitist saada. Juhul kui lapsevanemale makstakse tema teise lapsega seoses samaaegselt vanemahüvitist, siis lapse surmaga seoses vanemahüvitist ei määrata ega maksta ning jätkatakse elava lapse kasvatamisega seotud vanemahüvitise maksmist. Eelnimetatud muudatused vanemahüvitise maksmisel lapse surma korral loovad peredele turvatunde, et paremini toime tulla lapse kaotusega, mis on emotsionaalselt keeruline olukord. Tervise Arengu Instituudi ja Statistikaameti andmetel on viimastel aastatel olnud hinnanguliselt 30 surnultsündi ja alla 3-aastaste laste surmasid hinnanguliselt 30 juhtumit aastas. Vanemahüvitise eelarves on arvestatud hinnanguliselt 40 surnult sünniga aastas ja kuni 20 juhtumiga kui laps sureb 70 päeva jooksul pärast sündi. Seega ei mõjuta täiendatud sihtrühmale (71-päevase kuni kolmeaastase lapse surm) 30 päeva vanemahüvitise maksmine, mille hinnanguline kulu eelarvele on 33 tuhat eurot aastas, olemasolevat vanemahüvitise eelarvet. Sotsiaalkindlustusametile ei too hinnanguliselt 10 täiendava vanemahüvitise määramise ja maksmise menetlus aastas kaasa märkimisväärset muudatust halduskoormuses. Muudatusettepaneku ebasoovitav mõju puudub.  3 Tabel 1. Imikusurmad imiku vanuse järgi surmahetkel ning 1 kuni 3-aastaste laste surmad aastatel 2018–2021 2018 2019 2020 2021 alla 28 päeva 14 13 12 20 28 päeva – 2 kuud 3 4 1 6 2–3 kuud 3 2 0 0 3–4 kuud 0 1 0 0 4–5 kuud 1 0 1 1 5–6 kuud 1 0 0 0 6–7 kuud 0 0 2 0 7–8 kuud 0 0 0 0 8–9 kuud 1 1 0 1 9–10 kuud 1 0 2 0 10–11 kuud 0 0 0 0 11–12 kuud 0 0 1 1 alla 1–aastased kokku 24 21 19 29 1 kuni 2-aastane 6 3 3 4 2 kuni 3-aastane 4 1 1 3 alla 3-aastased lapsed kokku 34 25 23 36 Allikas: Tervise Arengu Instituudi ja Statistikaameti andmed 4. Palume täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 12 järgmises sõnastuses, muutes järgneva punkti numeratsiooni. Punkti 12 sõnastus on järgmine: „12) paragrahv 39 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõnu „millest on maha arvatud lapse“ sõnaga „eeldatavale“.“. Selgitus: Muudatusega parandatakse ilmne ebatäpsus sättes. Isikul, kellel on enne lapse sündi õigus ema vanemahüvitisele, on sotsiaalmaksu suuruse arvutamise periood lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud. Enne lapse sündi määratava ja makstava vanemahüvitise puhul ei ole võimalik täpselt teada lapse sünnikuud, mistõttu saab vanemahüvitise suuruse arvutamisel lähtuda lapse eeldatavast sünnikuust. Ekslikult puuduva sõna „eeldatava“ lisamine sünnikuu ette ei too kaas mingeid muudatusi rakendavas praktikas. 5. Palume täiendada eelnõu uue §-ga 3, muutes järgneva paragrahvi numeratsiooni. Paragrahvi 3 sõnastus on järgmine: „§ 3. Töölepingu seaduse muutmine Töölepingu seaduse § 62 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kui laps sureb enne kolmeaastaseks saamist ja kui vanemal ei ole õigust saada puhkust käesoleva seaduse § 59 lõike 7 või § 60 lõike 5 alusel, on lapse mõlemal vanemal õigus saada vanemapuhkust 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmale järgnevast päevast. Puhkuse kasutamisele ei kohaldata etteteatamistähtaega.“.  4 Selgitus: Kehtiva töölepingu seaduse (TLS) § 59 lõike 7 kohaselt on töötaval emal õigus saada emapuhkust ja ema vanemahüvitist 100 järjestikust kalendripäeva, kui laps sünnib surnult või sureb 70 kalendripäeva jooksul pärast sündi. Kui emal on jäänud lapse surma hetkeks saada emapuhkust vähem kui 30 kalendripäeva, tagatakse talle igal juhul 30 päeva ema vanemahüvitisega kompenseeritud puhkust. Tulenevalt TLS § 60 lõikest 5 on isal õigus saada isapuhkust ja isa vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva lapse surmast. Ema- ja isapuhkuse võimalus väikelapse surma puhul annab peredele tööst vaba aega, et tulla toime lapse kaotusega. Kui seaduses sätestati ema- ja isapuhkuse võimalus väikelapse surma puhul, lähtuti teadmisest, et väikelaste suremus on suurim esimeste elukuude jooksul. Samas esineb ka juhtumeid, kui laps sureb 71-päevasena või hiljem ning ka sel juhul on põhjendatud anda vanemapuhkuse õigusega vanematele tööst vaba aega selleks, et toimunust taastuda. Muudatusettepanekuga tagatakse 30 kalendripäeva pikkune vanemapuhkus mõlemale vanemale, kelle laps sureb vanusevahemikus 71 päeva kuni kolm aastat. Lapse surma korral antava vanemapuhkuse eesmärk on võimaldada mõlemal vanemal tööst eemale jääda ja olla teineteisele toeks, et lapse kaotusega paremini toime tulla. Vanemapuhkuse saamine kirjeldatud olukorras ei sõltu sellest, kas ja kui palju ema või isa on lapse eluajal vanemapuhkust kasutanud (nt kas vanem ei ole vanemapuhkust kasutanud või on enne lapse kolmeaastaseks saamist tööle naasnud). Muudatuste eesmärk on igal juhul võimaldada nii emale kui isale 30 kalendripäeva järjestikust puhkust alates lapse surmale järgnevast päevast. Lapse surma puhul antavast vanemapuhkusest etteteatamisele ei kehti etteteatamistähtaega, kuivõrd arvestades asjaolusid ja olukorra ootamatust ei saa pikemat mõistlikult eeldada. Töötajal tuleks lapse surma korral antava vanemapuhkuse kasutamisest tööandjat teavitada. Viimast nii juhul, kui vanem viibib lapse surma ajal vanemapuhkusel (nii teab tööandja arvestada, et töötaja vanemapuhkuselt peagi naaseb) kui ka juhul, kui vanem on tööle naasnud (nii teab tööandja arvestada töötaja eemalviibimisega ja vajadusel teha töös ümberkorraldusi, näiteks korraldada töötaja asendamine). Tööandja teeb vastavalt sellele kanded töötamise registrisse vanemapuhkuse kasutamise ja selle kasutamise aja kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Teadmiseks: Justiitsministeerium Merlin Murumets 626 9806 [email protected]