Sotsiaalministri 18. juuni 2020. aasta käskkirja nr 63 "Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014-2021 rahastatud projekti "Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu" toetuse rahuldamise otsus" muutmine - Sotsiaalministeerium

Failid

134 03.11.2022 Ministri üldkäskkiri.asice1917 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI 03.11.2022 nr 134 Sotsiaalministri 18. juuni 2020. aasta käskkirja nr 63 "Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014-2021 rahastatud projekti "Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu" toetuse rahuldamise otsus" muutmine Välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. aasta määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 2 lõike 1 punkti 2 ja § 7 lõike 1 alusel: muudan sotsiaalministri 18. juuni 2020. aasta käskkirja nr 63 "Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014-2021 rahastatud projekti "Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu" toetuse rahuldamise otsus" järgmiselt: 1) sõnastan punkti 5 järgmiselt: „5. Projekti abikõlblikkuse periood on 18.06.2020–30.04.2023.“; 2) asendan lisad 1–3 käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Peep Peterson tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.11.2022 käskkirjaga nr 134 Lisa 1 Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused 2014–2021 Programm „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu Projekti elluviimise periood 18.06.2020–30.04.2023 Programmioperaator Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Projekti elluviija Muinsuskaitseamet Projekti partner(id) Norra Kultuuripärandi Amet (Riksantikvaren) 1 Sisukord Sisukord ...................................................................................................................................................... 2 1. Projektikirjeldus................................................................................................................................... 3 1.1 Projekti seos riiklike/valdkondlike arengukavadega .................................................................... 5 1.2 Projekti seos asjakohaste organisatsiooni tegevuskavade/programmidega ................................. 5 1.3 Projekti eesmärk ........................................................................................................................... 6 1.4 Projekti tulemused ........................................................................................................................ 7 1.5 Projekti vajalikkuse põhjendus..................................................................................................... 8 1.6 Projekti eelarve ........................................................................................................................... 10 1.7 Projekti otsesed ja kaudsed sihtrühmad ..................................................................................... 10 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks ................................................................................... 11 3. Tegevuse indikaatorid........................................................................................................................ 19 4. Projekti mõju läbivatele teemadele.................................................................................................... 20 5. Projekti jätkusuutlikkus ..................................................................................................................... 20 6. Projekti ingliskeelne lühikokkuvõte .................................................................................................. 21 7. Lisad .................................................................................................................................................... 2 2 Projekti „Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu“ kirjeldus on koostatud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ programmilepingu (inglise k „Programme Agreement“) alusel ja järgides Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 Rakendusmääruses (inglise keeles „Regulation on the implementation of the Norwegian / European Economic Area Financial Mechanism 2014-2021“) ning Vabariigi Valitsuse 05.07.2018 määruses nr 55 „Aastatel 2014-2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ sätestatut. Mõisted projekti tähenduses Muinsuskaitseala – loodusnähtuste ja inimtegevuse ühisel mõjul kujunenud ajalooline asula või piirkond, mis on võetud kaitse alla lähtuvalt Muinsuskaitseseadusest ja millel on kultuuriväärtus. Eestis on 12 muinsuskaitseala. Areng kultuuripärandi kaudu – linnaplaneerimise ja -arendamise tavasid hõlmav katusväljend, mis viitab pärandvara kasutamisele kohaliku majandusliku ja kultuurilise arengu toetamisel. Avatud taotlusvoor – projektikonkurss muinsuskaitsealadel asuvate ehitiste restaureerimiseks 9 sihtlinna kaitsealadel (piirkondades, millel on kaks peamist eeldust: vähenev rahvaarv ja väärtuslik ajalooline kesklinn). Projekte rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 programmist ‘Kohalik areng ja vaesuse vähendamine’, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein. Programmioperaator – Sotsiaalministeerium Eeldefineeritud projekt – projekt, mis koosneb kaasamistegevustest, koolitustest ning trükistest. Projekti elluviija on Muinsuskaitseamet. Eeldefineeritud projekti finantseeritakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014-2021 programmist ‘Kohalik areng ja vaesuse vähendamine’, mida rahastavad Norra, Island ja Liechtenstein. Projekti elluviija – üksus, mis vastutab eeldefineeritud projekti ettevalmistamise ja rakendamise eest. Eeldefineeritud projekti elluviija on Muinsuskaitseamet. Projekti partner – üksus, mis osaleb aktiivselt projekti elluviimises. Projekti partner jagab projekti elluviijaga ühist eesmärki, mis tuleb projekti elluviimise kaudu saavutada. Eeldefineeritud projekti partner on Norra Muinsuskaitseamet (Riksantikvaren). Kaitsekorrad – 2019. aastal algatas Muinsuskaitseamet 12 Eesti muinsuskaitseala Kaitsekorra väljatöötamise osalusprotsessi. Kaitsekordade koostamise protsessi jooksul uuritakse kohalikke väärtusi ja pärandist lähtuvat arengupotentsiaali. 1. Projektikirjeldus Partnerlusprojekti „Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu“ aluseks on Muinsuskaitseameti ja Norra Kultuuripärandiametivaheline koostöö. Projekt hõlmab mitmeid kaasamis- ja haridustegevusi, ning ruumi tähistamist infotahvlitega ja trükisete koostamist. Projekt käivitatakse 2020. aasta juunis ja see kestab 30 kuud. Partnerlusprojekt sai alguse Norra Kultuuripärandiameti ja Eesti Kultuuriministeeriumi vahelisest varasemast koostööst, mis keskendus ajalooliste mõisakoolide restaureerimisele ja arendamisele Eestis aastatel 2009-2014. Projekti saatnud edu andis tõuke ka edasise koostöö käivitamiseks. Ühiselt leiti, et keskenduda tuleb eelkõige ajaloolistele linnasüdametele ning kohaliku kultuuripärandi haldamisele ja edendamisele, võttes arvesse, et sarnaste väljakutsetega seisavad silmitsi nii Norra kui ka Eesti linnad. Ajalooliste linnasüdamete hääbumine ja ehituspärandi hävinemine on probleemid, millega paljud linnad rahvusvaheliselt silmitsi seisavad, kuid pärandipõhisel kohalikul 3 arengul läbi kogukonna kaasamise on potentsiaali neid trende mõjutada. 30 kuud kestva kogukonna kaasamis- ja toetusprogrammi raames on valitud sihtkohtadeks üheksa muinsuskaitseala üheksas Eesti linnas (Paide, Rakvere, Võru, Valga, Lihula, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Viljandi). Projekti vältel keskendutakse neljale põhiteemale, milleks on pärand ja jätkusuutlikkus, pärand ja atraktiivsus, pärand ja osalus ning kultuuripärandi kasutusvõimalused. Paralleelselt projekti elluviimisega töötatakse Eestis välja ka muinsuskaitsealade kaitsekorrad. Ürituste programm on laias laastus avatud kõikidele Eesti kohalikele omavalitsustele. Projekti viiakse ellu koostöös Norra linnadega, mis seisavad silmitsi sarnaste väljakutsetega. Projekti juhtimisstruktuur Projekti juhivad koostöös Muinsuskaitseamet (projekti elluviija) ja Norra Kultuuripärandiamet (projekti partner). Mõlemad asutused on määranud projektijuhid, kes vastutavad projekti igapäevase operatiivjuhtimise eest. Projekti üldise juhtimise, sealhulgas lõpliku edu tagamisega seotud otsused võtab vastu partnerlusmeeskond, mis koosneb Muinsuskaitseameti ja Norra Kultuuripärandiameti liikmetest. Projekti elluviija, teised sidusrühmad ja nende seos projektiga Peamised sidusrühmad Seos projektiga / kompetents / roll Muinsuskaitseamet Eesti projektijuhtimise/muinsuskaitsealade kompetents, koordineerimine, edendamine ja turundus Muinsuskaitseamet omab erialast kompetentsi Eesti kultuuripärandi valdkonnas Norra Kultuuripärandiamet Norra projekti partner / koostöö Norra partnerlinnade vahel Kohalike omavalitsuste sidusrühmad Kohalik kompetents ja teadmistepagas kohalikust kontekstist üheksas sihtlinnas Muinsuskaitseamet Nimi Roll Kontakt Kaija-Luisa Kurik Eesti projektijuht [email protected] (kuni 25.09.2022) Triinu Viires [email protected] (alustas 19.09.2022) Kaarel Truu Vanalinnade nõunik [email protected] Madle Lippus Kommunikatsiooniosakonna [email protected] (kuni august 2022) juhataja Kätlyn Metsmaa [email protected] Riksantikvaren - Norra Kultuuripärandiamet Kristin Eliassen Norra projektijuht, [email protected] Rahvusvaheliste asjade osakond 4 Noelle Dahl-Poppe Norra projektijuht [email protected] (ajutine projektijuht Rahvusvaheliste asjade juuli – detsember osakond 2021) Aleksandra Petie Einen Norra projektijuht [email protected] (alustas jaanuar 2022) Rahvusvaheliste asjade osakond Åse Bitustøl Planeerimise, pärandi ja [email protected] (kuni dets 2021) arheoloogia osakonna vanemnõunik Anette Morvik Planeerimise, pärandi ja [email protected] Robberstad arheoloogia osakonna vanemnõunik Vignir Freyr Helgason Vanemnõunik [email protected] (kuni august 2022) Linnade areng ja kohaloome Riikliku tähtsusega paigad Espen Ophaug Planeerimise, pärandi ja [email protected] (juuni-august 2022) arheoloogia osakonna vanemnõunik 1.1 Projekti seos riiklike/valdkondlike arengukavadega Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 keskendub kõikide Eesti piirkondade arenguvajadustele ning investeerib tööhõivevõimaluste ja teenuste kättesaadavuse suurendamisse nendes piirkondades, mida linnastumine on ebasoodsalt mõjutanud, tuues esile iga piirkonna tugevused ja ainulaadsed omadused. Strateegia üks keskseid eesmärke on tõsta teadlikkust sellest, et atraktiivsed linnasüdamed soodustavad piirkondliku ettevõtluse teket. Riiklik säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ püüab tasakaalustada globaalse konkurentsi survet läbi säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamise. Strateegia loob raamistiku Eesti kultuuriruumi ja sidusa ühiskonna elujõulisuse toetamiseks. Ühtlasi on see seotud ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030 eesmärkidega, milles 11. eesmärk „Jätkusuutlikud linnad ja kogukonnad” keskendub linnade ja inimasustuste kaasatuks, turvaliseks, vastupidavaks ja jätkusuutlikuks muutmisele. Strateegia „Eesti 2035“ elluviimine ei ole veel lõpule jõudnud. Strateegia keskendub ruumi ja taristu loomisele, mis vastaks ühiskonna vajadustele (elukeskkonna parendamine, ebavõrdsuse vähendamine piirkonniti, hoonete energiatõhususe parandamine). 1.2 Projekti seos asjakohaste organisatsiooni tegevuskavade/programmidega Kultuuriministeeriumi kultuuriprogramm 2020–2023 toetab ajalooliste linnasüdamete elavdamist ja ehitiste ümberkohandamist uuteks funktsioonideks, luues seeläbi atraktiivsema ja vilkama elukeskkonna. Norra linna kultuuripärandi haldamise strateegia 2017–2020. Selle strateegia kaudu soovib edendada linna kultuuripärandi ja kultuurikeskkonna mõistlikku haldamist Norras üleriigiliselt, tuues sellega kasu kogu rahvale, 5 kohalikele kogukondadele, elanikele, külastajatele ja ettevõtetele. Strateegiat tuleb vaadelda käimasoleva töö raames riiklikult tähtsate paikade ning nende registriga veebilehel „NB!-registeret“ (ülevaade paikade kohta on leitav aadressil nb.ra.no). Atraktiivsed linnad – keskkonnasõbralik ümberkujundamine ja konkurentsivõime Põhjamaade linnapiirkondades oli projekt, mida juhtis Norra kohaliku omavalitsuse ja kaasajastamise ministeerium koostöös tervise- ja hooldusteenuste ministeeriumi ning kliima- ja keskkonnaministeeriumiga aastatel 2017-2019. Projektis täitis nõuandja rolli Norra Kultuuripärandiamet. Projekt päädis soovituslike strateegiate (2019) ja vastavate indikaatorite paketiga, mis on seotud ÜRO säästva arengu eesmärkidega (2018). (Rohkem teavet projekti kohta võib leida siit). 1.3 Projekti eesmärk Eeldefineeritud projekti üldeesmärk on tihedalt seotud programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine (LOCALDEV)” üldeesmärgiga, milleks on soodustada ning võimaldada sotsiaalset ja majanduslikku arengut kultuuripärandi haldamise kaudu. Eeldefineeritud projekti eesmärk on elavdada ajaloolisi linnasüdameid ning suurendada laiemaid teadmisi pärandvara võimalike uute kasutusvõimaluste ja kultuuripärandist lähtuva kohaliku arengu kohta. Projektiga toetatakse muinsuskaitsealadel asuvate ehitiste uuenduslikke ning jätkusuutlikke kasutusviise erinevates väikelinnades üle Eesti, suurendades seeläbi nii võimekust omavalitsuste ja pärandivaldkonna asjatundjate seas kui ka koostööd kutsekoolide, renoveerimiskeskuste, kohalike omavalitsuste ja kohalike kogukondadega. Eeldefineeritud projekt toetab projekti elluviijaid, omavalitsusi ja teisi sidusrühmi, et käivitada kultuuripärandist lähtuvaid kohaliku arengu projekte, eesmärgiga elavdada ajaloolisi linnasüdameid sotsiaalse ja majandusliku arengu soodustamiseks. Eeldefineeritud projekt on katusprojekt, mis sisaldab tegevuste loetelu ja annab juhiseid ehitiste restaureerimistoetuste avatud taotlusvooru kohta. Konkreetsemalt on projekti eesmärk:  tõsta teadlikkust kultuuripärandist lähtuva elavdamise ja arengu kohta ning edendada organisatsioonidevahelist koostööd nii Eesti siseselt kui ka Eesti ja Norra vahel;  vähendada tühjade hoonete hulka üheksal Eesti muinsuskaitsealal, võttes tühjad muinsusehitised taas kasutusele;  teha koostööd kohalike omavalitsuste ja kogukonna esindajatega, et saada parem ülevaade muinsuskaitsealadel asuvate ehitiste hetkelisest seisukorrast;  tuua kõikide sihtlinnade puhul täpsemalt esile, milles seisneb kohaliku kultuuripärandi ainulaadsus ja eripära;  pakkuda koolitusi kohaliku omavalitsuse ametnikele, et tõsta teadlikkust kohalike muinsuskaitsealade olulisusest;  teha koostööd kohaliku kogukonnaga, et mõista eriomaseid kohalikke väärtusi, mida muinsuskaitseala tähistamise kaudu toetada saaks;  toetada uute muinsuskaitseala Kaitsekordade väljatöötamise protsessi;  leida üles sihtlinnades ja linnakeskustes peidus olev potentsiaal ning muuta need elamis- ja külastuspaikadeks, mis oleksid rikkalikud oma pärandi poolest, ning ühtlasi luua võimalused kultuuripärandist lähtuvaks elavdamiseks, mida saaks jäljendada ka teistes keskkondades;  suurendada Muinsuskaitseameti pädevust nõuandva organisatsiooni ja koostööpartnerina, kes toetab kohalikku arengut. 6 Hinnanguliselt saab avatud taotlusvooru korras ehitiste restatureerimistoetust 6–14 projekti (kuni 80% tööde maksumusest). Kõik toetuse saanud ehitiste omanikud peavad tegema koostööd vastavalt eeldefineeritud projektile ja korraldama oma toetuse saanud ehitistes restaureerimise töötube. Ehkki kõigis avatud taotlusvooru korras rahastatavates restaureerimisprojektides tuleb arvestada projekti mõjuga kohalikule arengule, usutakse, et täiendava toe ja koolituse pakkumise kaudu kõikides projektides tugevdab eeldefineeritud projekt positiivset mõju nii üksikute restaureerimisprojektide kui ka kogu programmi osas tervikuna. Eeldefineeritud projekti mõju laiendamiseks kaasatakse avatud taotlusvooru kaudu rahastatavatesse projektidesse nii Eestis kui ka Norras paljud pärandivaldkonna erialatöötajad ja teised sidusrühmad. Avatud taotlusvoor toetab kahepoolset koostööd restaureerimisprojektide kaudu ja eeldefineeritud projekt võimendab kahepoolset koostööd. See võimaldab kaasata lisaks avatud taotlusvoorus osalejatele veelgi enam sidusrühmi. Projekt hõlmab Norra kogemusi ja sidusrühmi (eksperdid, sarnaste huvidega omavalitsused, teised projekti partnerid). Norra Kultuuripärandiameton saavutanud märkimisväärseid tulemusi linnade säästva arengu soodustamises ja pärandvara kasutamises majandusarengu toetamiseks. Lisaks ülaltoodule on eeldefineeritud projekti eesmärk edendada avatud taotlusvooru programmi koostoimet eelkõige restaureeritud ehitiste uute kasutusvõimalustega. Kui avatud taotlusvoor keskendub üheksa väikelinna (piirkonnad, mille puhul on täidetud kaks peamist eeldust: elanikkonna vähenemine ja väärtusliku ajaloolise linnasüdame olemasolu) muinsusehitiste omanikega tehtavale koostööle ning ehitistele uute kasutusvõimaluste leidmisele ning nende restaureerimisele siis eeldefineeritud projekt aitab suurendada kultuuripärandi haldamise võimekust ja võimaldab konkreetsete linnade kogemusi üle võtta ka teistes piirkondades. Eeldefineeritud projekti üldeesmärk on avaldada mõju tunduvalt pikaajalisemas ja laiemas plaanis kui avatud taotlusvoor seda võimaldaks ehk teisisõnu keskenduda aktiivselt valdkondadele, kus ülalnimetatud probleemid on tõsised ning kus kultuuripärandiga seotud tegevused aitaksid avaldada mõju ka väljaspool kultuuripärandi sfääri. 1.4 Projekti tulemused 1. tegevus TEADLIKKUSE TÕSTMINE Tulemus Üheksa Eesti muinsuskaitsealasid tutvustavat  Parem juurdepääs muinsuskaitsealade teabele trükist trükiste ja veebi kaudu Temaatiline trükis „Ehitiste taaskasutamine ja  Parem juurdepääs teabele muinsusehitiste linnaruumi elavdamine“ restaureeriise ning kultuuripärandist lähtuva Näitused avalikus ruumis üheksas sihtlinnas arengu ja koosloomise võimaluste kohta Teabetahvlid  Muinsuskaitsealade parem märgatavus Jalgsi läbiviidavad ekskursioonid linnaruumis selgemate tähistuste kaudu muinsuskaitsealadel  Selgem arusaam kogukonna kaasamise ja Fotokonkurss ja näitus kultuuripärandi olulisusest kohalikus arengus  Suurem kaasatus kultuuripärandiga seotud tegevustesse 2. tegevus VÕIMEKUSE LOOMINE Avalik teabevahetusseminar Tallinnas  Kultuuripärandi tõhustatud haldamine ja Avatud taotlusvooru kaudu rahastatavatel üheksa sihtrühma kuuluva kohaliku restaureerimisprojektidel läbiviidavad omavalitsuse toetamine ajalooliste restaureerimise töötoad linnasüdamete arendamisel kultuuripärandist Koolitusprogramm kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele erinevates klastrites 7 Koolitusseminar sihtrühma kuuluvatele Eesti lähtuvalt läbi professionaalsete võrgustike omavalitsustele ja Norra partnerlinnade loomise. esindjatele Norras  Pärandivaldkonna asjatundjate, kohalike Kultuuripärandist lähtuvale arengule keskenduv elanike ja teiste sidusrühmade teadmiste suvekool täiustamine pärandvara uute kasutusviiside ja Lõppkonverents/lõpuüritus kultuuripärandist lähtuva kohaliku arengu kohta  Täiustatud oskused kultuuripärandi haldamises ja kultuuripärandist lähtuvas arendamises ning sellealaste teadmiste omandamine vastavate töötubade kaudu sihtlinnades  Tugevdatud võrgustike loomine Eesti ja Norra pärandivaldkonna asjatundjate vahel * Projektist kasu saavate organisatsioonide ja spetsialistide arvu leiate 3. peatükis välja toodud indikaatorite alt Projekt annab kohalikele omavalitsustele ja teistele projekti elluviijatele paremad teadmised kultuuripärandist kui väärtusest ning ühtlasi ka vahendid selle kasutusele võtmiseks, et leevendada väheneva elanikkonnaga piirkondade negatiivseid arenguid. Pikas perspektiivis avaldab kultuuripärandi tõhusam haldamine laiemat mõju väikelinnade elukeskkonnale ja toetab kohalikku arengut. Ajalooliste ehitiste ja muinsuskaitsealade väärtus tõuseb avalikkuse silmis. Kohalikud elanikud saavad paremaid teadmisi oma kodulinna kultuuripärandi kohta. Planeeritud tegevused aitavad suurendada kogukonna kaasatust ja tõsta vastutustunnet kultuuripärandi kui ühise hüve ees. Restaureerimis- ja arendustegevusega seotud inimesed saavad enda käsutusse uudsed vahendid ning võimalused kultuuripärandi oskuslikumaks säilitamiseks. 1.5 Projekti vajalikkuse põhjendus Väikelinnad seisavad silmitsi pikaajalise elanikkonna vähenemisega nii Eestis kui ka Norras. Elanikkonna arvu kahanemine avaldab aga põhjuslikku mõju kohalikele kogukondadele ja linnakeskustele kaasneva ettevõtluse hääbumise, sotsiaalsete ruumide alakasutatuse ja hoonete tühjaksjäämise kaudu. Rahvastiku vähenemine seab elumajade aina jätkuva tühjaksjäämise ja ajaloomälestiste lagunemajätmisega otseselt ohtu ka kohaliku ehituspärandi. Kahe viimase rahvaloenduse põhjal Eestis (2001, 2011) nähtub, et mõned linnad on elanike arvu poolest järsult kahanenud kuni 20%, mis on tinginud paljude hoonete tühjaksjäämise (näiteks Valgas ja Lihulas on kuni 50% hoonetest kasutamata). Silmnähtav asustatuse vähenemine avaldab aga negatiivset mõju ka linnade võimekusele meelitada uusi elanikke. Kaheteistkümnest muinsuskaitsealaga linnast / maastikukaitsealast ja ühest kavandatava muinsuskaitsealaga linnast seisavad üheksa neist silmitsi elanike arvu langusega ning hetkeline prognoos näitab, et see jätkub ka edaspidi: Muinsuskaitsealaga Elanike arv Elanike arv Langusprotsent Elanike arv linnad 2001. aasta 2011. aasta projekti rahvaloenduse rahvaloenduse alguses põhjal põhjal seisuga 01.01.2020 1 Sillamäe (kavandatav 17,199 14,252 17,1% 12,579 muinsuskaitseala) 2 Viljandi 20,756 17,473 15,8% 17,092 8 3 Haapsalu 12,054 10,251 15,0% 13,174 4 Võru 14,859 12,667 14,9% 11,751 5 Paide 9,642 8,228 14,7% 10,473 6 Valga 14,323 12,261 14,0% 15,549 7 Pärnu 45,500 39,728 12,7% 51,506 8 Kuressaare 14,925 13,166 11,8% 9 Rakvere 17,097 15,264 10,7% 15,023 10 Lihula 1,497 1,399 andmed andmed puuduvad puuduvad 11 Tartu 101,169 97,600 <10% 95,326 12 Tallinn 400,378 393,222 <10% 443,920 13 Rebala (Jõelähtme vald) – andmed andmed andmed andmed maastikukaitseala puuduvad puuduvad puuduvad puuduvad Allikas: Statistikaameti veebileht stat.ee * 2017. aasta haldusreformi käigus muudeti mõne linna halduspiire Lisaks on tuvastatud, et Eestis on kehvas seisus või suisa ohus kolmandik ehituspärandist. Condition 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Muinsusehitised, mis on 30,2% 27,8% 27% - - - - - - ohtlikus või kehvas seisus Muinsusehitised, mis on - - - 72,5% 72,8% 72,4% 65,1% 65,1% 63,9% heas või rahuldavas seisus Kasutusel olevad - - 71% - 73% 74,6% 75,5% 74,5% 74,7% muinsusehitised Allikas: Muinsuskaitseamet, kultuurimälestiste register register.muinas.ee/ Tühjade hoonete arvu suurenemine muinsuskaitsealadel ohustab märkimisväärselt ka kultuuripärandit, elanike elukvaliteeti ja võimet säilitada inimväärset elukeskkonda. Paljudel juhtudel heitlevad kahaneva elanikkonnaga kohalikud omavalitsused tühjaksjäänud muinsusehitiste jaoks uute kasutusvõimaluste leidmisega. Tühjalt seisvate ja kehvas seisukorras olevate ehitiste arvu vahel on otsene seos. Puudulik on ka arusaam kultuuripärandi rollist kohalikus identiteedis ja selle olulisusest kohalikule arengule. Eesti puhul puudub muinsuskaitsealade esiletõstmiseks linnasüdametes ühtne lähenemisviis ja muinsuskaitseala staatust peetakse sageli arengut piiravaks, mitte aga võimaluseks luua atraktiivsem linnakeskkond. Kohalikel kogukondadel peab olema võimalus oma pärandi olemuse hindamiseks ning nad peavad olema kaasatud muinsusehitiste kaitsmisse, luues seeläbi atraktiivsema linnakeskkonna. Kuigi kultuuripärandisse investeerimine võib mõjutada demograafilisi protsesse vaid piiratud ulatuses, võib see siiski mängida olulist rolli kohaliku identiteedi, omanikutunde ja kohaloome kujunemisele. Neile väljakutsetele vastuastumisel nähakse kultuuripärandist lähtuvat kohalikku arengut üha enam jätkusuutliku ja innovatiivse viisina ajalooliste linnasüdamete elavdamiseks. Kultuuripärandi ja kohaliku identiteedi asetamine elavdamis-püüdluste keskmesse võib aidata kaasa kohalikule arengule, luues atraktiivseid elukohti, meelitades ligi uusi ettevõtteid ja suurendades turismi. Muinsusehitiste lagunemise ärahoidmine ja peatamine on olnud riikliku poliitika eesmärk nii Eestis kui ka Norras ning seda toetatakse ka eeldefineeritud projekti kaudu. 9 1.6 Projekti eelarve Summa Osalus 1 EMP panus € 381,565 85% 2 Riiklik kaasrahastus € 67,335 15% 3 Projekti elluviija kaasrahastus €0 0% 4 Eelarve kokku* € 448,900 100% * Eelarve üksikasjalik jaotus on välja toodud 1. lisas. 1.7 Projekti otsesed ja kaudsed sihtrühmad Sihtrühm Seos projektiga Projekti elluviijad ja partnerid (avatud Võtavad osa koolitusüritustest ja töötubadest. Ehitiste taotlusvooru kaudu toetust saavad ehitiste restaureerimistoetuste kaudu rahastatavaid projekte kasutatakse omanikud) kutsekoolides ja säästva renoveerimise infokeskustes juhtumianalüüsiks ning neid käsitletakse eraldi ka lõpukonverentsil. Norra ja Eesti kohalikud omavalitsused Projekti otseseks sihtrühmaks on sihtlinnade kohalikud omavalitsused. Koolitus- ja võrgustikuüritused toimuvad nii Norras kui ka Eestis. Projekti elluviija teeb tihedat koostööd kohalike omavalitsustega, et tõsta teadlikkust kultuuripärandist lähtuva elavdamise ja arengu võimalustest. Kohalikke omavalitsusi julgustatakse oma kultuuripärandi strateegiaid üle vaatama ja esitama ettepanekuid eeldefineeritud projekti käigus korraldatavatel seminaripäevadel üheksas omavalitsuses. Kutseharidusasutused ja/või säästva Muinsusehitiste restaureerimise tehnilisi küsimusi käsitlevate ja renoveerimise infokeskused muinsuskaitseameti pakutavate praktiliste töötubade sihtgrupiks on kutsekoolid ja säästva renoveerimise infokeskused. Pärandivaldkonna eksperdid Eksperte kaasatakse koolituspäevadele ja loengutele ning kutsutakse osalema ka praktilistes töötubades, mis käsitlevad muinsusehitiste restaureerimise tehnilisi küsimusi. Sihtrühma kuuluvate kohalike omavalitsuste Avalikud üritused, sealhulgas loengud ja töötoad, on suunatud kogukonnad kohalikele kogukondadele. Kohalikke kogukondi kaasatakse ka paremate tähistuste ja teabematerjalide loomisesse. Kohalikud ettevõtjad / väikese ja keskmise Kohalikke ettevõtjaid nähakse kui võimalikke osalejaid avatud suurusega ettevõtted taotlusvoorus. Ühtlasi võivad nad olla projekti elluviijad. Kohalikele ettevõtjatele on avatud ka koolitusüritused, loengud ja seminarid. Projektimeeskonna eesmärk on teha projekti materjalide tootmisel koostööd kohalike ettevõtjatega. Kultuurigapärandiga seotud huvirühmad Projektiüritused on avatud kõikidele huvirühmadele, kelle huvi kultuuripärandist lähtuva kohaliku arengu vastu on laiahaardelisem kui sihtrühma kuuluvatel kogukondadel. Eeldefineeritud projektis kavandatud tegevustest võivad osa võtta elavdamisele keskendunud ning kultuuri- ja ehituspärandi vastu erilist huvi tundvad mittetulundusühingud, arhitektid jt. 10 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks 30 kuud kestev projekt hõlmab kahte tüüpi tegevusi: teadlikkuse tõstmine ehituspärandi kohta ning võimekuse suurendamine, mis on keskendunud kultuuri- ja ehituspärandpärandi haldamise kvaliteedi täiustamisele. Enamik tegevusi viiakse läbi Eesti sihtlinnades. Partnerlust tugevdatakse nii kohalike omavalitsuste koolitusüritusega Norras kui ka koostöö viljelemise kaudu avalike ürituste korraldamises ja trükiste loomises. 1. tegevus Teadlikkuse tõstmine Mis? Ajakava Üheksa Eesti muinsuskaitsealasid tutvustavat trükist Trükised keskenduvad üheksale juuni 2020 – detsember Eesti muinsuskaitsealale. 2022 Temaatiline trükis „Ehitiste taaskasutamine ja Eesti ja inglise keeles juuni 2020 – oktoober linnaruumi elavdamine“ 2022 Näitused avalikus ruumis üheksas sihtlinnas Üheksal sihtrühma kuuluval juuni 2020 – aprill2023 muinsuskaitsealal Teabetahvlid Kaks teabetahvlit juuni 2020 – aprill 2023 muinsuskaitseala kohta Eestis Jalgsi läbiviidavad ekskursioonid muinsuskaitsealadel Üheksal sihtrühma kuuluval juuni 2020 – aprill 2023 ja jalutuskaardid muinsuskaitsealal Fotokonkurss ja näitus Sihtrühma kuuluval sügis 2022 muinsuskaitsealal või rändnäitus 2. tegevus Võimekuse loomine Kus? Ajakava Avalik teabevahetusseminar Tallinnas Lihula suvi 2021 Avatud taotlusvooru kaudu rahastatavatel Sihtrühma kuuluvates Eesti juuni 2020 – aprill 2023 restaureerimisprojektidel läbiviidavad restaureerimise linnades töötoad Koolitusprogramm kohalikele omavalitsustele ja Sihtrühma kuuluvates Eesti juuni 2020 – november kogukondadele erinevates rühmades linnades (erinevates rühmades) 2022 Koolitusseminar sihtrühma kuuluvatele Eesti Norra 2022 kevad omavalitsustele ja Norra partnerlinnade esindajatele Norras Kultuuripärandist lähtuvale arengule keskendunud Sihtrühma kuuluvas Eesti linnas suvi 2022 suvekool Lõppkonverents/lõpuüritus Sihtrühma kuuluvas Eesti linnas kevad 2023 11 2.1 1. tegevus: TEADLIKKUSE TÕSTMINE Pealkiri Üheksa Eesti muinsuskaitsealasid tutvustavat trükist Tegevuse kirjeldus 9 trükist, mis tõstavad esile iga Eesti sihtlinna väärtused (arhitektuur, interjöör, detailid, linnaruum ja selle ainulaadsed omadused) ning käsitlevad hooldust ja restaureerimist. Mõnedes piirkondades on ehituspärandit käsitlevate juhendite ja teiste metodoloogiliste materjalide järele äärmiselt suur vajadus. Ühest küljest edendaksid trükised kohalikku kultuuripärandit ning teisalt täidaksid rolli restaureerimise praktiliste juhendite või stiiliraamatutena. Käsiraamatud või stiiliraamatud sisaldavad ülevaadet kohalikust pärandvarast, juhiseid ehituspärandi veakohtade tuvastamiseks ja hooldamiseks, värvilahendusi, fotosid, detailseid visandeid jms. Trükised hõlmavad ka linnamõõdet ning keskenduvad avalikule ruumile ja muinsuskaitsealade miljööle. Teadusuuringute protsess trükiste loomisel võimaldab kaasata kohalikke sidusrühmi ning valitsusväliseid organisatsioone. Trükiste eesmärk on luua ühine väärtusruum. Iga trükise puhul kasutatakse sama malli, milles varieerub vaid sisu. Trükised on eestikeelsed, kuid sisaldavad ingliskeelset kokkuvõtet. Tegevus hõlmab üheksa erineva trükise loomist, millel on alljärgnev tegevuste struktuur:  Sisu loomine  Fotograafia  Kaartide koostamine  Redigeerimine  Kujundus  Trükkimine  Levitamine Samuti tehakse trükised kättesaadavaks veebis nii pdf-failidena kui ka Muinsuskaitseameti veebilehel väljatoodud muinsuskaitsealade kirjelduste lisadena. Koostöö Norra partneritega toimub tegevuse väljatöötamise käigus vastastikku teabe jagamise kaudu. Projektijuht Muinsuskaitseamet Eelarve 65 000 eurot Alguskuupäev juuni 2020 Lõppkuupäev märts 2023 Pealkiri Temaatiline trükis „Ehitiste taaskasutamine ja linnaruumi elavdamine“ Tegevuse kirjeldus Hõlpsasti loetav trükis, mis innustab positiivsete näidete kaudu ehituspärandi taaskasutamist. Toob näiteid eritüüpi (tööstus-, elamu- jms) ja -ulatusega muinsusehitiste kohandatud taaskasutamisest. 12 Pealkiri Temaatiline trükis „Ehitiste taaskasutamine ja linnaruumi elavdamine“ Trükis sisaldab soovitusi muinsusehitiste säästvaks kasutamiseks ning tutvustab parimaid kultuuripärandist lähtuva arengu praktikaid nii Norras kui ka Eestis. Trükis toodetakse tihedas koostöös Norra partneritega ning see on eesti- ja ingliskeelne. Tegevus hõlmab alljärgnevat:  Tööjaotus projekti elluviija ja projekti partneri vahel  Sisu loomine  Fotograafia  Redigeerimine  Kujundus  Trükkimine  Levitamine Trükis koostatakse Ajakiri MAJA topeltnumbrina “Pärand ja nüüdisaegsed väljakutsed” Projektijuht Muinsuskaitseamet koostöös Norra Kultuuripärandiametiga Eelarve 21 600 eurot Alguskuupäev juuni 2020 Lõppkuupäev oktoober 2022 Pealkiri Näitused avalikus ruumis üheksas sihtlinnas Tegevuse kirjeldus Muinsuskaitsealade kaitsekordade ühise väljatöötamise tulemusi tutvustavad näitused. Näitusi eksponeeritakse suure läbikäidavusega avalikes kohtades (nt kaubanduskeskused, raamatukogud). Näitused toetavad laiema üldsuse hõlpsat kaasamist ning neid korraldatakse koostöös kohalike sidusrühmadega. Näituste ajakavad on seotud Kaitsekordade väljatöötamise protsessiga. Näituste tegevus seotakse 2022. aasta Muinsuskaitsepäevadega ning fookuses on üheksa projekti linna (Elav vana linn). Seejärel liigub näitus projektilinnades ringväljapanekuna 2023. aasta kevadeni. Projektijuht Muinsuskaitseamet Eelarve 30 000 eurot Alguskuupäev juuni 2020 Lõppkuupäev aprill 2023 Pealkiri Teabetahvlid Tegevuse kirjeldus Teabetahvlite tootmine ja kujundamine muinsuskaitsealade asukohtade märgistamiseks ning tahvlite paigaldamine olulistele hoonetele projekti linnades. Selle oluliseks elemendiks on suhete arendamine kohalike omavalitsustega kontseptuaalse käsitluse loomiseks, mida saaks kasutada 13 Pealkiri Teabetahvlid ka hiljem. Tegevus viiakse läbi pilootprojektina Pärnu ja Lihula infotahvlite uuendamisena. Pilootprojekti vajadust tõestab tagasiside projekti linnadelt, millest selgus, et ühtne huvi muinsuskaitseala tähistamise vastu puudub, kuid olemas on soov tähistada kultuuriväärtuslikult olulisi hooneid. Pilootprojekt võimaldab üksikute tahvlite asemel kahes linnas luua terviklahendus. Teabetahvlite jaoks on Lihulas kandurid juba olemas, kuid olemasolevad kiled uuendatakse ning tahvlitele lisatakse uut infot. Lihulasse paigaldatavad teabetahvlid töötavad koos jalutuskaardiga ning moodustavad terviku. Pärnu puhul on teabetahvlid huvilisele täiendav infoallikas lisaks jalutuskaartidele. Pärnu puhul rakendame põhimõtet, et tahvleid paigaldatakse ainult eriti märkimisväärsetele hoonetele, et meelitada uuesti inimesi linnasüdamesse ning tekitada teabetahvlitega juurde uusi kihistusi. Tahvlite paigaldamine mängib olulist rolli kommunikatsiooni- ja reklaamitegevusena ning seda teostatakse vastavuses eeldefineeritud projekti muude tegevustega. Koostöö Norra partneritega toimub tegevuse väljatöötamise käigus vastastikku teabe jagamise kaudu. Projektijuht Muinsuskaitseamet Eelarve 18 000 eurot Alguskuupäev juuni 2020 Lõppkuupäev aprill 2023 Pealkiri Jalgsi läbiviidavad ekskursioonid muinsuskaitsealadele ja jalutuskaardid Tegevuse kirjeldus Projekti meeskond teeb tihedat koostööd kohalike sidusrühmadega, et töötada välja üheksa jalgsi läbiviidavat ekskursiooni üheksal sihtrühma kuuluval muinsuskaitsealal. Ekskursioone võivad viia läbi kohalikud asjatundjad. Samuti koondatakse ekskursioonimaterjal infovoldikutesse, et ekskursioonile saaks minna ka omapäi. Nii ehitus- kui ka kultuuripärandit käsitlevad brošüürid on saadaval nii kohalikus avalikus ruumis kui ka turismiinfokeskustes. Samuti on vastav teave leitav asjaomastel kohalikel veebilehtedel, kust selle alla saab laadida. Projekt hõlmab ekskursioonide ettevalmistamist, sealhulgas teabe kogumist, brošüüride kavandamise ja tootmise tellimist ning brošüüride levitamist kohalikus avalikus ruumis. Ekskursioonialane teave on saadaval nii eesti kui ka inglise keeles. Koostöö Norra partneritega toimub tegevuse väljatöötamise käigus vastastikku teabe jagamise kaudu. Projektijuht Muinsuskaitseamet 14 Pealkiri Jalgsi läbiviidavad ekskursioonid muinsuskaitsealadele ja jalutuskaardid Eelarve 12 600 eurot Alguskuupäev juuni 2020 Lõppkuupäev aprill 2023 Pealkiri Fotokonkurss ja näitus Tegevuse kirjeldus Fotokonkurss, mis kutsub nii kooliõpilasi kui ka täiskasvanuid üles väljendama enda nägemust oma linnasüdametest ja pärandist. Konkursi tulemusi esitletakse näitusena (kas ühes sihtlinnas või rändnäitusena). Fotokonkursi protsess seotakse Kaitsekordade väljatöötamise protsessiga. Koostöö Norra partneritega toimub tegevuse väljatöötamise käigus vastastikku teabe jagamise kaudu. Projektijuht Muinsuskaitseamet Eelarve 4 500 eurot Alguskuupäev juuni 2020 Lõppkuupäev detsember 2022 2.2 2. tegevus: VÕIMEKUSE LOOMINE Pealkiri Avalik teabevahetusseminar Lihulas Tegevuse kirjeldus Tulenevalt reisipiirangutest projekti käivitusperioodil (kevad-suvi 2020) ei korraldata esimest avalikku üritust avaüritusena, vaid käsitletakse seda võimalusena rääkida lähemalt projekti eesmärkidest. Tegevus annab võimaluse asjassepuutuvatel sidusrühmadel kokku tulla, vahetada teadmisi ja jagada kultuuripärandist lähtuva arengu heade tavade alaseid kogemusi. Kahepäevane üritus toimub Tallinnas või ühes sihtlinnas ja on suunatud kohalikele omavalitsustele, kes on huvitatud kultuuripärandist lähtuvast arengust ja sellekohase võimekuse loomisest. Üritus annab kultuuripärandist lähtuva arengu teemadest ülevaate inspireerival ja kaasahaaraval moel ning on üldsusele avatud. Üritusel osalevad kutsutud esinejad Norrast ja programm koostatakse koostöö käigus. Eeldatav osalejate arv: 100-300 Projektijuht Muinsuskaitseamet koostöös Norra Kultuuripärandiametiga Eelarve 15 000 eurot Alguskuupäev suvi 2021 15 Pealkiri Avatud taotlusvooru kaudu rahastatavatel restaureerimisprojektidel läbiviidavad restaureerimise töötoad Tegevuse kirjeldus Restaureerimise töötoad toetuse saanud kinnistutel (6-14 kohta). Restaureerimisalaste oskuste ja tehniliste küsimuste praktilised töötoad pärandivaldkonna asjatundjatele ja õpilastele (umbes 10 inimest töötoa kohta). See võimaldab avaliku taotlusvooru kaudu rahastuse saanud omavalitsustel täita koolituste praktilises osas nii katselaborite kui ka analüüsitava üksikjuhtumi rolli. Konkreetsed teemad (restaureerimise tehnikad) valitakse avatud taotlusvooru tulemuste põhjal. See tegevus on ette nähtud pärandivaldkonna asjatundjatele ja kutsekoolide õpilastele. Jätkusuutliku restaureerimise infokeskustel on pikaajaline kogemus selliste praktiliste koolitusürituste korraldamisel ja neid kutsutakse osalema partneritena. Ühtlasi saab üritusi kombineerida arhitektuuri ja restaureerimise töötubadega. Võimalus on teha koostööd Eesti ülikoolidega ja leida kokkupuutepunkte nende akadeemiliste programmidega. Need töötoad on avatud ka üldsusele. Töötoad viiakse läbi Eestis ja eesti keeles. Koostöö Norra partneritega toimub tegevuse väljatöötamise käigus vastastikku teabe jagamise kaudu. Projektijuht Muinsuskaitseamet koostöös kutsekoolide ja säästva restaureerimise infokeskustega Eelarve 20 000 eurot Alguskuupäev september 2020 Lõppkuupäev aprill2023 Pealkiri Koolitusprogramm kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele erinevates klastrites Tegevuse kirjeldus Koolitusprogrammi pakutakse kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele ning see keskendub projekti neljale põhiteemale: pärand ja atraktiivsus, pärand ja osalus, pärand ja sotsiaalne jätkusuutlikkus ning kultuuripärandi kasutusalad. Programmi viiakse läbi kolmes klastris, hõlmates ka täiendavat klastrit, mis on seotud kõigi sihtlinnadega. Töötoad / koolitusüritused toimuvad kohalikes klastrites: 1. pärand ja atraktiivsus: kuurort- ning hooaja linnadest on tähelepanu keskmes Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare 2. pärand ja osalus Tähelepanu keskmes on Rakvere, Paide ja Viljandi 16 3. pärand ja sotsiaalne jätkusuutlikkus: tähelepanu on suunatud elanike arvu vähenemisele ja tühjade hoonete suurele hulgale pärandikeskkonnas Tähelepanu keskmes on Võru, Valga ja Lihula Üheksat sihtlinna hõlmav ürituste kombineeritud kogum: Kultuuripärandi kasutusalad: fookus lasub kogukondadel ja pärandil kui kultuuripraktikal. Koolitusüritusi korraldatakse eesmärgiga vahetada ja omandada teadmisi kultuuripärandist lähtuva arengu kohta. Iga rühm keskendub kõige olulisemale kultuuripärandist lähtuvat arengut puudutavale küsimusele ja võimalusele. Tegevusel on kaks elementi: - parimatele tavadele tuginevad inspireerivad loengud (üldsusele avatud); - kohalikule kontekstile ja kohaliku kultuuripärandi strateegiate väljatöötamisele keskenduvad töötoad (suunatud kohalikele omavalitsustele ja teistele kohalikele sidusrühmadele). Omavalitsused omandavad teadmisi pärandvara, sellega seotud põhimõtete, parimate tavade, ehituspärandi säästva kasutamise strateegiate jms kohta ning saavad võimaluse teha koostööd kultuuripärandi strateegiate väljatöötamisel vastavate omavalitsuste jaoks. Kuigi koolitusüritused toimuvad Eestis ja valdavalt eesti keeles, tehakse nende korraldamisel tihedat koostööd ka Norra partneritega. Loenguid kutsutakse läbi viima Eesti ja Norra eksperdid (vajadusel koos tõlkega). Koolitusüritused annavad Norra ja Eesti asjatundjatele võimaluse omavahel teadmisi ning kogemusi vahetada. Igale üritusele on oodatud orienteeruvalt 50 spetsialisti ja 50 kogukonna liiget. Ürituste eesmärk on inspireerida ning motiveerida nägema kultuuri- ja ehituspärandit kui võimalust ja ressurssi. Mida pakub pärand kohalikule omavalitsusele ja kas see võib olla kohaliku arengu käivitaja? Üritused aitavad määratleda ja esile tõsta iga muinsuskaitseala ainulaadsed omadused, saada teadmisi pärandi säästva haldamise kohta ja uurida muinsusehitiste uusi kasutusvõimalusi. Projektijuht Muinsuskaitseamet Eelarve 20 000 eurot Alguskuupäev oktoober 2020 Lõppkuupäev oktoober 2022 17 Pealkiri Koolitusseminar sihtrühma kuuluvatele Eesti omavalitsustele ja Norra partnerlinnade esindajatele Norras Tegevuse kirjeldus Teabevahetusvisiit Norrasse, viies kokku Eesti huvirühmad ja Norra partnerid. Hõlmab kõikide sihtrühma kuuluvate omavalitsuste ja Norra partnerlinnade esindajaid. Tegevusse on kaasatud umbes 40-50 osalejat Eestist ja Norrast. Hõlmab kõikide sihtrühma kuuluvate omavalitsuste ja Norras sarnaste väljakutsetega silmitsi seisvate linnade esindajaid. Visiidi sisu koostab Norra Kultuuripärandiamet. Projektijuht Muinsuskaitseamet koostöös Norra Kultuuripärandiametiga Eelarve 20 000 eurot Alguskuupäev 2022 kevad Pealkiri Kultuuripärandist lähtuvale arengule keskenduv suvekool 2022 Tegevuse kirjeldus Suvekool, mis on suunatud pärandivaldkonna asjatundjatele (nii restaureerimise asjatundjatele kui ka kultuuripärandi haldajatele), samuti Arhitektuuri asjatundjatele ning restaureerimis-, muinsuskaitse- ja arhitektuuriala kutsekoolide õpilastele ja tudengitele. 3-5-päevane üritus toimub projekti sihtlinnades ja keskendub mõnele sellisele paigale, mis ei ole avatud taotlusvooru kaudu toetust saanud. Ürituse eesmärk on toetada professionaalsete võrgustike väljatöötamist ning laiendada teadmisi muinsuskeskkonna ja -kaitsealade kohta Eestis ja uurida ühiselt projekti põhiteemasid. Suvekooli on oodatud osalema ligikaudu 30-50 inimest. Suvekooli sisu luuakse koostöös projekti partneritega ja koostatakse lähtuvalt projekti põhiteemadest: pärandi atraktiivsus, osalus, sotsiaalne jätkusuutlikkus ja kasutamine. Projektijuht Muinsuskaitseamet koostöös Norra Kultuuripärandiametiga Eelarve 10 900 eurot Alguskuupäev suvi 2022 Pealkiri Lõppkonverents/lõpuüritus Tegevuse kirjeldus Lõpuüritus annab võimaluse teha projekti kohta kokkuvõte ja vaadata üle selle mõju. Konverentsist võtab osa umbes 150 osalejat. Restatureerimisprojektid jätkuvad, kuid neid tutvustatakse juhtumianalüüsina. Üritus toimub Eestis (ühes sihtlinnas), kuid seda organiseeritakse koostöös Norra partneritega. Üritusele on kutsutud esinejaid nii Eestist kui ka Norrast. Konverentsi sisuline eesmärk on projekti partneritega koostöös arutelda projekti mõju ja tulevikuperspektiivide üle, tutvustada projekti raames koostatud materjale (sh trükiseid) ning anda ülevaade toetust saanud hoonete tööde protsessist. Projektijuht Muinsuskaitseamet koostöös Norra Kultuuripärandiametiga 18 Pealkiri Lõppkonverents/lõpuüritus Eelarve 25 000 eurot Alguskuupäev märts 2023 3. Tegevuse indikaatorid Indikaator Nimetus Algselt Tulemus (2020) (2022) Tulemusindikaator Toetatud muinsuskaitsealade arv ja 0 9 Ajalooliste linnasüdamete teadlikkuse kasv ehitiste elavdamise ja elavdamine ja kohalik areng jätkusuutliku kasutamise osas kultuuripärandi kaudu Tulemusindikaator 1. tegevus Teadlikkuse tõstmine Avaldatud raamatute arv kultuuripärandi 0 1 haldamise parimate tavade kohta Eesti muinsuskaitsealadele keskenduvate 0 9 trükiste arv Eesti sihtlinnades kavandatud ja läbiviidud 0 9 kultuuripärandiga seotud ekskursioonide arv Paigaldatud teabetahvlite arv Pärnus ja 0 75 Lihulas Kultuuripärandist lähtuva temaatikaga näituste arv 0 10 2. tegevus Võimekuse loomine Kultuuripärandi elavdamise projektidega koostööd tegevate kutsehariduskoolide ja/või 0 5 säästva renoveerimise infokeskuste arv Kultuuripärandi haldamise alal koolitust saavate Eesti ja Norra omavalitsuste arv 0 20 (doonorriigi ja kasusaaja riigi järgi) Koolitatud spetsialistide arv (soo järgi) 0 300 19 4. Projekti mõju läbivatele teemadele Projekti mõju Mõju regionaalarengule Jah Selgitus: Konkreetsete piirkondade ajalooliste väärtuste esiletõstmine muudab piirkonnad atraktiivsemaks, suurendades seeläbi ka regionaalset konkurentsivõimet. Tasakaalustatud regionaalarengu huvides on oluline tagada atraktiivne elukeskkond, julgustada elanikke paigale jääma ja meelitada ligi uusi elanikke ning sise- ja välisturiste. Kuna eeldefineeritud projekti saab käsitleda kogu programmi kultuurilise komponendi osas katusprojektina, on oluline märkida, et avatud taotlusvooru korras restaureeritud muinsusehitisi kasutatakse peamiselt kogukondlikel eesmärkidel, panustades seeläbi piirkondade kohalikku arengusse. Projekt aitab vältida piirkondlikku allakäiku ja toetab piirkondlike strateegiate rakendamist. Keskkonnamõju Jah Selgitus: Olemasolevate ehitiste taaskasutamine ja restaureerimine kätkeb endas olulisi eeliseid keskkonna jaoks. Keskkonna seisukohast on muinsusehitistesse talletatud energia ja nendes juba olemasolev ressurss üks kaalukamaid argumente nende säilitamiseks. Investeerimine kahanevatesse piirkondadesse toetab nende pikaajalist jätkusuutlikkust, seostudes seega säästva arengu eesmärkidega. Tihedamalt asustatud piirkondade keskkonnajäljed on väiksemad. Mõju infoühiskonna arengule Jah Selgitus: Kommunikatsiooni toetamine ja juurdepääsetava teabe koostamine on käesoleva projekti üks peamisi eesmärke. Mõju kodanikuühiskonna arengule Jah Selgitus: Kvaliteetsem elukeskkond suurendab nii omaniku- ja kohatunnet kui ka kodanikuühiskonna aktiivsust. Eeldefineeritud projekt on otseselt suunatud ka pärandiga tegelevatele kohalikele kogukondadele ja valitsusvälistele organisatsioonidele. Kultuuripärandi elavdamise kaudu on võimalik taasaktiviseerida kogukonnaelu. Mõju võrdsete võimaluste edendamisele23 Jah Selgitus: Projekti elluviimisel ja meeskonna moodustamisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet. Kedagi ei diskrimineerita nende soo, rassi või usu alusel. Kõik projektiga ja selle heaks töötavad inimesed valitakse välja nende professionaalsete eelduste põhjal. 5. Projekti jätkusuutlikkus Projekt annab kohalikele omavalitsustele ja teistele projekti elluviijatele paremad teadmised kultuuripärandist kui väärtusest ning ühtlasi ka vahendid selle kasutusele võtmiseks, et leevendada väheneva elanikkonnaga piirkondade negatiivseid arenguid. Kohalikud omavalitsused ja Muinsuskaitseamet jätkavad Kaitsekordade lõplikul väljatöötamisel tihedat koostööd (protsess lõpeb 2023. aastal). Kohalikud kogukonnad saavad parema ülevaate enda kohaliku kultuuripärandi väärtusest. Projektil on pikaajaline mõju kommunikatsioonivõrkudele ja kultuuripärandi elavdamise olulisuse mõistmisele nii Eestis kui ka Norras. Projekt hõlmab otseseid elemente, mis jäävad kasutatavaks ja juurdepääsetavaks ka pärast projekti lõppemist. Trükised, koolitus- ja konverentsimaterjalid on kultuuripärandist lähtuva jätkusuutliku arengu mudelite seisukohast olulised teabeallikad ning need tehakse veebis tasuta kättesaadavaks. Viitade ja teabetahvlite jaoks koostatud mallid loovad Eesti linnasüdametes paikneva kultuuripärandi tõlgendamise raamistiku, mida kohalikud omavalitsused ka edaspidi jätkuvalt kasutada saavad. Praktilised töötoad ei lase pärandvaldkonna teadmistel ja oskustel kaotsi minna. 20 6. Projekti ingliskeelne lühikokkuvõte The donor partnership project ‘Historic town centres revitalised through heritage-led local development’ will unleash the potential of heritage-led regeneration in Estonian and Norwegian towns. The 30-month project is delivered in collaboration between the Estonian National Heritage Board and the Norwegian Directorate for Cultural Heritage. The project consists of stakeholder and community events as well as heritage focused publications. The project specifically targets 9 conservation areas in Estonia – Võru, Valga, Viljandi, Pärnu, Lihula, Kuressaare, Haapsalu, Paide and Rakvere. Each of these towns will partner with a Norwegian town facing similar challenges in heritage management. The project focuses on reducing vacancy rates in heritage conservation areas as well as capacity building. It has been identified that there is a need to focus on historic town centres and high streets as similar challenges are faced by Norwegian and Estonian towns. High street decline and loss of historic built fabric is a challenge that many towns and cities are facing internationally, but it is also identified that there is potential in heritage-led local development that is embedded in community engagement. Project activities are divided into two subcategories and focused on raising awareness and capacity building. The activities include: Raising awareness:  Guidebooks focusing on 9 targeted Estonian heritage conservation areas  Thematic publication ‘Reuse of buildings and revitalisation of urban space’  Exhibitions in public space in 9 target towns  Information boards and plaques  Walking tours in target conservation areas  Photo competition and an exhibition Capacity building:  Public knowledge exchange seminar in Tallinn  Restoration workshops in restoration projects funded through the Open Call  Training programme for local municipalities and communities in clusters  Training seminar for targeted Estonian and Norwegian municipalities in Norway  Heritage-led development focused summer school  Final conference/closing event 21 4. Riskianalüüs Riski kirjeldus Kategooria Riski Riski Riskitase Kokkulepitud meetmed riski mõju või avaldumise tõenäosuse Riskiomanik tõenäoline avaldumise vältimiseks või vähendamiseks mõju tõenäosus Eelarve ei võimalda B 3 3 9 Projekti varane kavandamine, finantsmääruste paindlikkus. Kui Projekti kõiki projekti eelarvepiirangud välistavad osa kavandatud tegevustest, tuleb elluviija (PE) elemente ellu viia programmioperaatoriga viivitamatult nõu pidada tegevuste muutmiseks ja/või ümberkujundamiseks Kavandatud elemente C 3 3 9 Projektijuhi määramine, tihe koostöö projekti sidusrühmade vahel, PE, projekti ei suudeta projekti kinnitatud projekti elluviimisplaan. Projekti ajakava range järgimine partner (PP) ajaraames lõpule viia projektijuhi poolt. Raskused kohalike E 4 2 8 Varane kaasamine, tihe koostöö kohalike muinsusala nõustajate, PE omavalitsuste linnaarhitektide ja teiste kohalike sidusrühmadega. kaasamisel Raskused ehitiste E 4 2 8 Selge teave avatud taotlusvooru eeltingimuse kohta, mis nõuab PE omanike kaasamisel. rahastatavate projektide elluviijatelt eeldefineeritud projektis Väljavalitud osalemist ja tingimuste loomist koolitustegevuste läbiviimiseks pärandvara omanikud nende restaureeritavas hoones. Sama tingimus peab sisalduma ka ei osale oma kinnistute programmioperaatori rakendusüksuse tehtud otsuses toetuse parendamisel määramiseks. Raskused kohalike E 3 2 6 Erinevate infokanalite kasutamine, pidades silmas ürituste PE, PP kogukondade kättesaadavust ja kaasatust. Sealhulgas kohalike kogukondade juhid kaasamisel ja ühendused. Pingelised suhted C 3 1 3 Pidev suhtlus ja selge teave projekti etappide ja elementide kohta. PE, PP partnerite vahel Partnerorganisatsiooni projektijuhi määramine Koroonaviirusest E 3 3 9 Paindlik lähenemine kohapealsele kaasamisele ja PE, PP tingitud reisipiirangud koolitustegevustele ning uurimistöö alustamine trükiste loomiseks, kogukonnaga suhtlemine veebikanalite kaudu, kaugkoostöö projekti partneritega 1 Riski kategooriad A. Projekti tegevuste elluviimist takistavad tehnilised riskid (juurdepääsu puudumine sihtrühmadele/andmetele, valitud meetodi sobimatus, sõltuvus kolmandatest isikutest, eeltingimuste täitmine jne) B. Rahastusega/maksetega seotud riskid C. Projektijuhtimise riskid D. Juriidilised/regulatiivsed riskid E. Väliskeskkonnast tulenevad riskid Riski mõju skaala 1-4: 1 = ebaoluline mõju (muud tööd/tegevused on piiratud/segatud ja venivad) 2 = väike mõju (tegevuse tulemuse saavutamine viibib) 3 = oluline, kuid kontrolli all olev mõju (lõpptulemuse või strateegilise eesmärgi saavutamine on hiline) 4 = kahjulik mõju (strateegilist eesmärki ei saavutata) Tõenäosusskaala 1-4: 1 = harv 2 = ebatõenäoline 3 = tõenäoline 4 = väga tõenäoline / vältimatu Riskitase 1-2 = väike risk 3-6 = madal risk 7-11 = tingimuslik risk 12-16 = kriitiline risk 7. Lisad Lisa 1 Projekti eelarve KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03.11.2022 käskkirjaga nr 134 Lisa 3 Projekti "Ajalooliste linnasüdamete elavdamine ja kohalik areng kultuuripärandi kaudu" toetuse rahuldamise otsuse tingimused 1. Toetuse andmise eesmärk ja indikaatorite sihttasemed 1.1. Toetuse andmise eesmärk on elavdada ajaloolisi linnasüdameid ning suurendada laiemaid teadmisi pärandvara võimalike uute kasutusvõimaluste ja kultuuripärandist lähtuva kohaliku arengu kohta. 1.2. Toetuse elluviimise tulemus- ja väljundinäitajate sihttasemed on: Indikaator Nimetus Sihttase (2023) Toetatud muinsuskaitsealade arv ja teadlikkuse Tulemusindikaator kasv ehitiste elavdamise ja jätkusuutliku kasutamise 9 osas Teadlikkuse tõstmine Avaldatud raamatute arv kultuuripärandi haldamise 1 parimate tavade kohta Eesti muinsuskaitsealadele keskenduvate trükiste 9 arv Eesti sihtlinnades kavandatud ja läbiviidud 9 kultuuripärandiga seotud ekskursioonide arv Väljundindikaator Paigaldatud teabetahvlite arv Pärnus ja Lihulas 75 Kultuuripärandist lähtuva temaatikaga näituste arv 10 Võimekuse loomine Kultuuripärandi elavdamise projektidega koostööd tegevate kutsehariduskoolide ja/või säästva 5 renoveerimise infokeskuste arv Kultuuripärandi haldamise alal koolitust saavate Eesti ja Norra omavalitsuste arv (doonorriigi ja 20 kasusaaja riigi järgi) Koolitatud spetsialistide arv (soo järgi) 300 2. Toetuse saaja ja projekti partnerite kohustused 2.1. Toetuse saaja tagab projekti eduka elluviimise toetuse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning: 2.1.1 kogub ja esitab rakendusüksusele andmeid projekti väljundi- ja tulemusnäitajate kohta, mis on vajalikud programmi seireülesannete täitmiseks. Toetuse saaja peab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis fikseerima projekti tegevustesse kaasatud isikud (osalejate nimekirjad allkirjadega); 2.1.2 ei võta tööle Eestis seadusliku aluseta viibivat isikut; 2.1.3 peab arvestust projekti kestel projekti tegevustega teenitud tulude kohta; 2.1.4 järgib kõigi projekti raames elluviidavate hankemenetluste puhul riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid, kasutades rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, saavutades hanke eesmärgi mõistliku hinnaga ning tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 2.1.5 võtab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm hinnapakkumust, kui teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 5 000 2 eurot või rohkem; 2.1.6 määratleb end kas hankijana või mittehankijana riigihangete seaduse § 5 tähenduses; 2.1.7 annab vajaduse tekkimise korral rakendusüksusele ja programmioperaatorile jooksvalt infot projekti elluviimise ja tulemuste saavutamise kohta ning võimaldab viivitamata auditit või järelevalvet tegevatel isikutel või asutustel kontrollida projekti elluviimisega seotud dokumente või teha kohapealset kontrolli; 2.1.8 säilitab toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt kuni 31.12.2028; 2.1.9 korraldab vähemalt kolm projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust, näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus, ning loob eesti- ja ingliskeelse projekti kodulehe, kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi ja muid andmeid. 2.2. Kui abikõlblikuks kuluks on seadme kogu ostuhind, siis toetuse saaja: 2.2.1 hoiab seadme enda omandis vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist ja jätkab seadme kasutamist projekti üldiste eesmärkide heaks samal perioodil; 2.2.2 kindlustab seadme kahju vastu, nagu näiteks tulekahju, vargus või muud tavaliselt kindlustatavad juhtumid, nii projekti elluviimise ajal kui ka vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõpetamist ja; 2.2.3 tagab seadmete hoolduse jaoks vajalikud vahendid vähemalt viieks aastaks pärast projekti lõpetamist. 2.3. Toetuse saaja tagab projekti raames välja töötatud materjalide, trükiste jt vahendite sihtotstarbelise kasutamise ja kättesaadavuse vastavalt toetuse saaja rahalistele võimalustele ja sihtrühma vajadustele vähemalt kolme aasta jooksul peale projekti lõpparuande kinnitamist. 2.4. Projekti partnerile kehtivad samad kohustused, mis toetuse saajale. 3. Toetuse saaja ja partneri õigused 3.1. Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. 3.2. Toetuse saajal on õigus esitada toetuse rahuldamise otsuse muutmise taotlus, kui projekti käik seda nõuab. 3.3. Toetuse saajal on ärakuulamisõigus, oma seisukohtade, argumentide ja tõendite esitamise ning puuduste kõrvaldamise õigus enne: 3.3.1 ettekirjutuse tegemist toetuse saaja suhtes; 3.3.2 toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 3.3.3 finantskorrektsiooni otsuse tegemist toetuse saaja suhtes. 3.4. Projekti partnerile kehtivad samad õigused, mis toetuse saajalegi. 4. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted 4.1. Kulu on abikõlblik, kui see on tegelikult kantud ja vastab järgmistele kriteeriumitele: 4.1.1 kulud on kantud toetuse rahuldamise otsuses sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodil; 4.1.2 kulud on seotud projekti eesmärgiga ja eelarvega; 4.1.3 kulud on proportsionaalsed ja vajalikud projekti rakendamiseks; 4.1.4 kulusid kasutatakse üksnes projekti eesmärgi ja selle oodatud tulemuste saavutamiseks viisil, mis on kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõtetega; 3 4.1.5 kulud on eristatavad ja kontrollitavad, eelkõige toetuse saaja või projekti partneri raamatupidamisdokumentides kajastatuna, määratud kindlaks vastavalt selle riigi kohaldavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetuse saaja või projekti partner on asutatud, ning vastavalt heale raamatupidamistavale; 4.1.6 kulud on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega ning vastavad neile kohaldatavate maksu- ja sotsiaalvaldkonna õigusaktide nõuetele. 4.2. Kulusid käsitatakse kantuna, kui kaup on üle antud või teenus osutatud, selle kohta on koostatud kuludokument ning see on makstud. 4.3. Erandkorras loetakse kantuks ka kulu, mille kohta on kuludokument koostatud projekti abikõlblikkuse perioodi viimasel kuul, kui kulu makstakse 30 päeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 4.4. Kaudne kulu (üldkulu) ja seadme kulum loetakse kantuks, kui see kajastatakse toetuse saaja või projekti partneri raamatupidamises. Seadme ostmisel loetakse abikõlblikuks üksnes see osa kulumist, mis vastab projekti kestusele ja tegelikule kasutusele projekti tarbeks. 4.5. Toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjad ja auditeerimise kord peavad võimaldama projekti kuluaruannetes esitatud kulude ja tulude otsest võrdlust vastavate raamatupidamisaruannete ja tõendavate dokumentidega. 4.6. Kui toetuse saaja teenib projekti elluviimise käigus tulu, käsitatakse seda tulu projekti eelarve osana, see tuleb kajastada projekti väljamakse taotluses ning tulu tasaarvestatakse toetusega selle maksmisel. 4.7. Projekti partneri kulud hüvitatakse sarnaselt toetuse saajaga kuludokumentide alusel. Sellise projekti partneri puhul, kelle asukohariik on Norra Kuningriik, Islandi Vabariik või Liechtensteini Vürstiriik, võib piisava tõendina kulude abikõlblikkuse kohta lugeda ka raamatupidamisdokumentide seadusjärgseid auditeid tegema kvalifitseeritud sõltumatu audiitori poolt koostatud aruannet, mis kinnitab, et taotletud kulud tehti vastavalt Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi 2014–2021 rakendusmäärusele rakendusmäärusele („Regulation on the implementation of the European Economic Area Financial Mechanism 2014–2021“), riigisisesele õigusele ja asjakohasele riigisisesele raamatupidamistavale. 5. Projekti abikõlblikud otsekulud 5.1. Projekti abikõlblikud otsekulud on need kulud, mida toetuse saaja või projekti partner eristab vastavalt oma raamatupidamistavale ja tavapärastele sise-eeskirjadele konkreetsete kuludena, mis on otseselt seotud projekti rakendamisega ja mida saab seetõttu otse projekti kuludena kirjendada. 5.2. Järgmised otsekulud on abikõlblikud, kui need vastavad allpool loetletud kriteeriumitele: 5.2.1 otsesed personalikulud vastavalt punktile 5.3; riigi administratsiooni töötajate vastavad personalikulud on abikõlblikud ulatuses, milles need on seotud selliste tegevuste kuludega, mida asjakohane avaliku sektori asutus ei teostaks, kui asjaomast projekti ei oleks ette võetud; 5.2.2 projektis osalevate töötajate reisi- ja päevarahad vastavalt Eesti õigusaktidele; 5.2.3 projekti avalikustamisega seotud kulud. Projektil on kohustus korraldada vähemalt kolm projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust (näiteks ava- ja lõpuseminar, pressikonverents, uuringututvustus jne) ning luua eesti- ja ingliskeelne projekti koduleht, kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi jne; 4 5.2.4 uue või kasutatud seadme ostmise kulu amortisatsiooni määras projekti eluea jooksul. Kui toetuse saaja põhjendab, et seade on lahutamatu ja vajalik osa projekti tulemuste saavutamiseks, võib seadme kogu ostuhinna lugeda erandina abikõlblikuks; 5.2.5 tarbekaupade ja tarvikute ostmine tingimusel, et need on eristatavad ja vajalikud projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks; 5.2.6 toetuse saaja poolt projekti elluviimise eesmärgil sõlmitud muu lepinguga kaasnev kulu tingimusel, et see on sõlmitud kooskõlas riigihangete seaduse ja käesoleva korraga; 5.2.7 toetuse rahuldamise otsusega projektile kehtestatud kohustustest otseselt tulenevad kulud. 5.3. Abikõlblikud on järgmised otsesed personalikulud: 5.3.1 projektijuhi, projekti assistendi ja projekti sisuekspertide töötasu; 5.3.2 töötasu, kui töötaja töötab projekti heaks töölepingu, avaliku teenistuja ametisse nimetamise käskkirja või korralduse alusel proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 5.3.3 projekti eelarves otsese personalikuluna kajastatud füüsilise isikuga sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu proportsionaalselt projekti heaks kulunud ajaga, mida maksustatakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksega, kui erinevate teenuste eest makstavad tasud on eristatud; 5.3.4 puhkusetasu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga ja vastavalt seaduses sätestatud korrale; 5.3.5 seadustest tulenevad teenistusest vabastamise, töölepingu lõpetamise ja muud hüvitised proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga 5.3.6 seadusest tulenevad maksud ja maksed punktides 5.3.1–5.3.5 nimetatud kuludelt. 6. Projekti abikõlblikud kaudsed kulud (üldkulud) 6.1. Kaudsed kulud on kõik abikõlblikud kulud, mida toetuse saaja või projekti partner ei saa eristada otse projektile omistatavatena, kuid mida saab eristada ja põhjendada tema raamatupidamissüsteemis kuludena, mis tehti otseses seoses projektile omistatavate abikõlblike otsekuludega. Need ei tohi hõlmata abikõlblikke otsekulusid. 6.2. Projekti kaudseid kulusid arvestatakse kindla määra alusel, mis moodustavad kuni 15% otsestest abikõlblikest personalikuludest. 6.3. Projekti kaudseks kuluks loetakse järgmiste projekti administreerimisega seotud tegevuste kulud: 6.3.1 raamatupidamine; 6.3.2 sekretäri- ja personalitöö; 6.3.3 juriidiline nõustamine; 6.3.4 vara haldamine; 6.3.5 infotehnoloogiline tugitegevus; 6.3.6 muu abistav töö. 6.4. Lisaks punktis 6.3 nimetatud kuludele loetakse projekti kaudseteks kuludeks järgmised üldkulud: 6.4.1 kontoritarvikute ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldus- ja remondikulud; 6.4.2 kulud sideteenustele, sealhulgas kulud telefoni- ja faksiteenusega seotud kuu- ja abonenttasudele ning teenuse kasutamisega seotud jooksvatele kuludele ning posti- ja elektroonilise andmesidega seotud jooksvatele kuludele; 6.4.3 infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud; 6.4.4 kommunaalkulud, sealhulgas kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele ning ruumide koristamisele; 5 6.4.5 ruumide rendikulud; 6.4.6 valveteenuse kulud; 6.4.7 maamaks; 6.4.8 pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu; 6.4.9 riigisisese lähetuse kulu. 7. Mitteabikõlblikud kulud 7.1. Järgmisi kulusid ei käsitata abikõlblikena: 7.1.1 laenuintress, võla teenindamise tasud ja viivised; 7.1.2 finantstehingute tasud ja muud puhtalt finantskulud, välja arvatud kulud seoses rahastajate, riikliku kontaktasutuse või kohaldatava õiguse alusel nõutud kontodega ja kulud projektilepinguga kehtestatud finantsteenustele; 7.1.3 eraldised kahjumi või võimalike tulevaste kohustuste katmiseks; 7.1.4 valuutakursi muutuste kahjum; 7.1.5 käibemaks, kui see on võimalik projekti raames tasutuna sisendkäibemaksuna maha arvata või tagasi taotleda või kui käibemaks hüvitatakse muul moel; 7.1.6 kulud, mis kaetakse muudest allikatest; 7.1.7 trahvid ja muud rahalised karistused; 7.1.8 kohtuvaidluste kulud, välja arvatud juhul, kui kohtuvaidlus on lahutamatu ja vajalik projekti tulemuste saavutamiseks; 7.1.9 teised kulud, mis ei ole vajalikud projekti eesmärgi saavutamiseks. 8. Toetuse maksmine 8.1. Toetuse maksmise eelduseks on toetuse rahuldamise otsus, toetuse saaja ja projekti partnerite vahel sõlmitud partnerluslepingud ja kulude abikõlblikkus, sealhulgas kulude aluseks olevate tegevuste abikõlblikkus. 8.2. Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna https://etoetus.struktuurifondid.ee/ kaudu, lähtudes keskkonna andmeväljadest. 8.3. Väljamakse taotlus esitatakse, kui abikõlblik kulu on reaalselt tekkinud ja kantud. Toetuse saaja esitab väljamakse taotluse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. 8.4. Toetuse saaja peab enne esimest väljamakse taotlust või koos esimese väljamakse taotlusega esitama rakendusüksusele: 8.4.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest taotleja kuludest; 8.4.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses; 8.4.3 lühikirjelduse projekti rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning esindusõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volikirjade koopiad; 8.4.4 selgituse, kuidas on toetuse saaja oma asutuses ette näinud toetusega seotud dokumentatsiooni säilitamise nõutud ajani. 8.5. Rakendusüksus teeb väljamakse taotluses loetletud kulude abikõlblikkuse kontrolli. Toetuse saaja on kohustatud edastama rakendusüksusele valimisse lisatud kulude kohta kulu tekkimist ja kulu kandmist tõendavate dokumentide koopiad, samuti kulu aluseks olevad raamatupidamisnõuetele vastavad alusdokumentide koopiad ning hangete tegemise dokumentatsiooni koopiad, või tagama juurdepääsu tehtud hangetele riigihangete registris. 6 8.6. Rakendusüksus võib peatada väljamakse taotluse menetlemise osaliselt või täielikult juhul, kui: 8.6.1 väljamakse taotluses esineb puudus; 8.6.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 8.6.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 8.6.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia ettenähtud ajaks projekti ellu või saavutada kavandatud tulemust; 8.6.5 väljamakse taotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada maksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega; 8.6.6 võimaliku toetuse tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa ei ole lõplikult tagasi makstud; 8.6.7 toetuse saaja tõttu peatati või keelduti programmioperaatorile väljamaksete tegemisest. 8.7. Pärast väljamakse taotluse saamist kontrollib rakendusüksus väljamakse taotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist alates väljamakse taotluse laekumisest rakendusüksusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul. 8.8. Kui väljamakse taotluse kontrollimisel esineb puudusi, mida on võimalik rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. 8.9. Lõppmakse tehakse toetuse saajale ühe kuu jooksul pärast projekti kulude abikõlblikkuse, tegevuste elluviimise ja kulude tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist. Lõppmakse suurus on minimaalselt 15% projekti abikõlbliku toetuse summast. 9. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 9.1. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuaruande üks kord aastas vastavalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tähtaegadele. 9.2. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 45 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast alates. 9.3. Kui projekti vahearuande esitamise tähtpäeva ja lõpparuande prognoositava esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult projekti lõpparuanne. 9.4. Aruanded esitatakse e-toetuste keskkonna https://etoetus.struktuurifondid.ee/ kaudu. 9.5. Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 9.5.1 toetuse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi, projekti number, toetuse saaja nimi jne; 9.5.2 projekti aruandlusperiood kumulatiivselt; 9.5.3 andmed projekti progressi kohta: tehtud tööd ja tegevused, hanked, tulemuste saavutamine jmt; 9.5.4 väljundi- ja tulemusnäitajate kumulatiivne täitmine; 9.5.5 riskihinnang ja projekti muudatused; 9.5.6 hinnang projekti tulemuslikkusele, elluviimisele ja püstitatud eesmärgi saavutamisele; 9.5.7 hinnang partnerluse toimimisele; 9.5.8 kinnitus andmete õigsuse kohta ja allkiri. 9.6. Rakendusüksus kontrollib 15 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas projekti aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Rakendusüksus võib aruande menetlemise käigus nõuda aruande täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et see ei ole piisavalt selge või selles 7 esinevad puudused. Rakendusüksus kinnitab nõuetekohase projekti aruande viie tööpäeva jooksul. 9.7. Rakendusüksus teavitab aruande kinnitamisest viivitamata programmioperaatorit kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 10. Toetuse rahuldamise otsuse muutmine 10.1. Toetuse rahuldamise otsust muudetakse kas rakendusüksuse algatusel või programmioperaatori või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel e-toetuste keskkonnas. 10.2. Toetuse saaja võib toetuse rahuldamise otsuse muutmise avaldust esitamata tõsta ümber projekti tegevuste eelarve abikõlblike kulude summasid kuni 15% ulatuses projekti abikõlblike kulupeatükkide vahel tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja toetuse osakaal ei muutu. Otseseid personalikulusid ja kaudseid kulusid vaadeldakse ühtse kulupeatükina. Muudatus kooskõlastatakse eelnevalt programmioperaatoriga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 10.3. Programmioperaator kontrollib enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, kui soovitakse muuta: 10.3.1 toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus; 10.3.2 toetatava tegevusega saavutatavat väljundinäitajat, tulemusnäitajat või nende sihttaset; 10.3.3 projekti abikõlblike kulude kogumahtu või toetuse osakaalu abikõlblikest kuludest; 10.3.4 projekti abikõlblikkuse perioodi; 10.3.5 toetuse rahuldamise otsuses nimetatud muud asjaolu. 10.4 Programmioperaatoril on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. 10.5 Vajaduse korral edastab programmioperaator projekti muutmise taotluse enne otsuse tegemist arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. 10.6 Toetuse rahuldamise otsuse muutmise otsustab programmioperaator hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast asjakohase ja puudusteta taotluse saamist või taotluse muutmise menetluse algatamist omaalgatusel. 11. Toetuse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine 11.1. Programmioperaator tunnistab toetuse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui: 11.1.1 ilmneb asjaolu, mille korral toetust ei oleks eraldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 11.1.2 taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 11.1.3 kõrvaltingimusega toetuse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 11.1.4 toetuse saaja avaldust toetuse rahuldamise otsust muuta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 11.1.5 toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. 8 11.2. Toetuse saajal tuleb kehtetuks tunnistatud toetuse rahuldamise otsusega saadud toetus tagastada. 12. Vaiete menetlus Programmioperaatori või rakendusüksuse otsust või toimingut on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seadustiku §-des 44, 46 ja 73 sätestatud tingimustel ja korras. 13. Finantskorrektsioonid Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi lähtudes perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse 3. peatüki 12. jaost ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ 4. peatükist, sealhulgas: 13.1 toetuse saaja peab maksma tagasi finantskorrektsiooni otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates; 13.2 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega; 13.3 tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Ajatamisel rakendatakse intressi. Intressi määr tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu Euribor võetakse ajatamise otsuse tegemisele eelneva pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood; 13.4 kui toetust tagasimaksmise tähtpäevaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse. Viivist ei nõuta riigiasutuselt; 13.5 toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks viivis, seejärel intress ja viimasena tagastatav toetus.

Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →