Nooremteadur-doktorandi palkamiseks toetuse andmise tingimused ja kord

Kooskõlastamiseks: 2.11.2022 nr 8-2/22/4696 Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Maaeluministeerium Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Nooremteadur-doktorandi palkamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 1 3. Eelnõu lisa 2 4. Seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Eesti Keele Instituut Eesti Kirjandusmuuseum Eesti Rahva Muuseum Eesti Taimekasvatuse Instituut Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut Tervise Arengu Instituut Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Pille Pikker 735 0215 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Nooremteadur-doktorandi palkamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK Käskkirjaga kehtestatakse positiivselt evalveeritud avalik-õiguslike ja riigi teadus- arendusasutustele nooremteadur-doktorandi palkamiseks toetuse andmise tingimused ja kord. Käskkirjal on 2 lisa: nooremteadur-doktorandi palkamiseks toetuse andmise tingimused ja kord (lisa 1) ja nooremteadur-doktorandi tegevuse aruande vorm (lisa 2). Seoses „Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse“ jõustumisega alates 1. augustist 2022. aastal on võimalik doktorantidel läbida doktoriõpe mitmel erineval viisil: - doktorant läbib doktorantuuri nooremteaduri ametipositsioonil ehk akadeemilise töötajana. Doktoriõppesse immatrikuleeritud üliõpilane sõlmib ülikooli või mõne teise korraliselt positiivselt evalveeritud TA-asutusega nooremteaduri töölepingu, mille põhisisuks on doktoritööga seotud teadustöö läbiviimine. Kui nooremteadur täidab õpingute jooksul individuaalplaani, tagatakse talle nominaalkestuse jooksul nooremteaduri palk. Nooremteaduri töötasu toetusfondi alused lepitakse kokku halduslepingutes. Teiste positiivselt evalveeritud TA-asutustega koostöös tehtava doktorantuuri raames eraldatakse nooremteaduri töötasu toetusfond TA asutustele konkurentsipõhiselt. - Doktoriõpe läbitakse koostöös ülikoolivälise asutusega (nö ettevõtlusdoktorantuur/ teadmussiirdedoktorantuur). Asutuseks võib olla nt erasektori ettevõte, avaliku sektori asutus või MTÜ. Põhimõte on, et doktorant on asutuses palgaline töötaja, tema töö sisu on doktoritööga seotud teadustöö, mis lähtub asutuse vajadusest ning seda tehakse ülikooli- ja ettevõttepoolse juhendaja juhendamisel. Tekib kolmepoolne koostöö asutuse, ülikooli ja doktorandi vahel ning osapoolte vastutus lepitakse kokku omavahelises lepingus. Sellises vormis doktorantuuri läbimiseks on Haridus- ja Teadusministeerium välja töötanud struktuuritoetusest toetatava tegevuse „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“. - Doktorant immatrikuleeritakse ülikooli üliõpilasena, kuid teadustöö läbiviimiseks nooremteaduri töölepingut ülikooliga ei sõlmita, mis tähendab, et neile doktorantidele ei ole tagatud ka nooremteaduri palk ega doktoranditoetus. Doktoriõppe reformi eesmärk on kaasata ühiskonda tippspetsialiste väljastpoolt akadeemiat edendada ülikoolide ja ettevõtete tihedamat TA-alast koostööd, mille tulemusena toimub teadmussiire, suureneb asutuste TA võimekus ning parenevad doktorikraadi kaitsja hõivevõimalused. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Pille Pikker (735 0215, [email protected]) ja õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Sander Pelisaar (735 0216, [email protected]). 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõu sisu Eelnõu Lisa 1 koosneb 9 punktist, mis omakorda jagunevad alapunktideks. 1. peatükk. Üldsätted Peatükk kehtestab riigieelarvelise toetuse andmise põhimõtted, toetuse kasutamise tingimused ja korra. Toetust võivad taotleda positiivselt evalveeritud avalik-õiguslikud ja riigi teadus- arendusasutused (mis ei ole ülikoolid) nooremteadur-doktorandi palkamiseks. 2. peatükk. Toetuse eraldamise põhimõtted Alapunktid kirjeldavad toetuse eraldamise põhimõtteid. Toetuse eraldamise eesmärk on pakkuda nooremteadur-doktorantidele võimalust koostada doktoriõpingute raames doktoritöö positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslikus TA asutuses ning suurendada nooremteadur- doktorantide kaasatust positiivselt evalveeritud TA asutuse tegevusse. Lisaks võimaldada tipptasemel teadus- ja arendustöö spetsialistide järelkasv TA asutustes. Igal aastal on TA asutusel võimalik taotleda toetust vähemalt ühe uue nooremteadur-doktorandi palkamiseks riigieelarvest. Palgakulu eraldatakse asutusele kalendriaasta põhiselt ning nooremteadur-doktorandi toetuse arvestamisel lähtutakse doktoriõpingute nominaalajast (4 aastat). See tähendab, et ühele nooremteadur-doktorandile ei eraldata toetust pikemalt kui 48 kuud. Toetust võivad taotleda vaid positiivselt evalveeritud avalik-õiguslikud või riigi TA asutused. 3. peatükk. Nõuded toetuse taotlejale ja taotleja tegevusele Toetust võivad taotleda Eestis registreeritud, positiivselt evalveeritud avalik-õiguslikud või riigi TA asutused, mis ei ole ülikoolid, nooremteadur-doktorandi palkamiseks oma asutuse positiivselt evalveeritud valdkondades. Nooremteadur-doktorandiga peab asutus sõlmima töölepingu, mille põhisisu on teadus- ja arendustegevus doktorandi doktoritööga samas valdkonnas ning kooskõlas tema individuaalse õppe- ja teadustöö kavaga. Doktorandi töölepingu sisuks peab olema vähemalt 75% ulatuses kogu tema tööajast doktoritööga seotud tegevus. 4. peatükk. Eelarveaastal toetuse andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramine Nooremteadur-doktorandi palgakulu kavandatakse riigieelarves. Riigieelarves vastavate vahendite olemasolul kinnitatakse TA asutustele toetuseks ettenähtud vahendid ministri käskkirjaga igaks eelarveaastaks eraldi. Ministeeriumil on õigus mitte eraldada toetust järgnevaks eelarveaastaks juhul, kui nooremteadur-doktorant, kelle toetuse taotleja on palganud, ei ole täitnud doktoritööga seotud tegevuskava ega läbinud atesteerimist. Toetuse saamise õigust ei teki, kui asjakohase toetuse andmist ei ole eelarveaastal ette nähtud. 5. peatükk. Toetatavad kulud Toetatavad kulud on nooremteadur-doktorandi töötasu ja sellega seonduvad tööjõumaksud ning proportsionaalne osa puhkusetasust. Muid kulusid käesolevast toetusest katta ei ole lubatud. 6. peatükk. Toetuse taotlemine Toetuse saamiseks esitab toetuse taotleja Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 1. oktoobriks vabas vormis taotluse. 2022. ja 2023. eelarveaasta toetuse saamiseks esitatakse taotlus hiljemalt 15. novembriks, kuna antud korra väljatöötamine on võtnud kavandatust rohkem aega. Andmete esitamise ühtlustamiseks tuleb nooremteadur-doktorandi palkamiseks informatsioon esitada 1. oktoobriks, nagu esitatakse ka baasfinantseerimise alusandmed. Toetuse taotlemiseks esitab TA asutus taotluse Haridus- ja Teadusministeeriumile ([email protected]). Taotluses peab olema ära näidatud toetuse taotleja valmisolek luua nooremteadur-doktorandi töökoht, valmisolek katta nooremteadur-doktorandi teadustööga seotud kulud, võimalik doktoritöö uurimisteema ja selle seos asutuse käimasolevate uurimisprojektidega, valmisolek töö juhendamiseks (võimaliku juhendaja andmed), eeldatav töö väljund ja võimalik tegevuskava. Kui on olemas doktorandi individuaalplaan, võib selle lisada. Käesoleva toetuse raames palgatud nooremteadur-doktorandi kohta esitab asutus iga-aastaselt info doktorandi jätkamise kohta sama taotlusega hiljemalt 1. oktoobriks. Antud informatsioon on oluline selleks, et Haridus- ja Teadusministeeriumil oleks ülevaade ja sisend käskkirja, kui mitu nooremteadur-doktoranti on antud asutuses toetusskeemi raames palgal. 7. peatükk. Taotluse menetlemine Toetuse andja teostab dokumentide läbivaatuse ja kontrollib nende nõuetele vastavust. Vajadusel peetakse toetuse taotlejaga läbirääkimisi töökoha loomise üle. Toetuse eraldamise kinnitab minister käskkirjaga. Käskkirjas tuuakse ära informatsioon asutuse kohta, kellele toetus eraldatakse, toetatavate nooremteadur-doktorantide arv, keda käesoleval aastal toetatakse ja jooksvaks eelarveaastaks eraldatav summa. Lisaks informatsioon selle kohta, et nooremteadur-doktorandile eraldatakse toetust tema nominaalse õppeaja eest, kuni 48 kuud. Otsus tehakse taotlejale teatavaks elektrooniliselt või kirjalikult 10 tööpäeva jooksul. Juhul, kui taotlejal on toetuse andja ees täitmata kohustusi (eelneva perioodi aruandeid ei ole esitatud õigeaegselt, vmt); sooviavalduses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi, võib toetuse andja teha otsuse mitte toetust eraldada. 8. peatükk. Toetuse väljamaksmine Toetus määratakse nooremteadur-doktorandi kohta üheks aastaks ja õppekava nominaalkestuse ajaks. See tähendab, et ühe nooremteadur-doktorandi kohta tuleb asutusel teha üks taotlus, mitte igal aastal sama isiku kohta uus taotlus. Toetuse suurus ühes kalendrikuus on võrdne ülikoolidele makstava nooremteaduri palgamääraga vastaval kalendriaastal. Juhul, kui nooremteadur-doktorant ei ole immatrikuleeritud ülikooli doktorantuuri hiljemalt 1. novembriks jooksval kalendriaastal (HTM kontrollib EHISes olevaid andmeid), siis tuleb TA asutusel väljamakstud toetus hiljemalt 30. novembriks tagasi maksta. 9. peatükk. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine ja kontroll Eelarveaastaks eraldatud toetuse kasutamise lõpptähtaeg on 31. detsember. Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta digitaalselt allkirjastatud vormikohase aruande hiljemalt 15. veebruariks eelneva kalendriaasta kohta. Ka siin kattuvad kuupäevad baasfinantseerimise aruande esitamise kuupäevaga, et oleks lihtsam meeles pidada. Toetuse andja vaatab aruanded läbi ja teeb aruannete kinnitamise või mittekinnitamise otsuse 30 tööpäeva jooksul nende esitamise tähtajast. Toetuse andja teavitab taotlejat aruande mittekinnitamise otsusest 10 tööpäeva jooksul. Toetuse andjal on õigus nõuda aruande ja toetuse sihipärase kasutamise kontrolliks juurdepääsu võimaldamist toetuse kasutamist kajastavatele dokumentidele. Toetuse andjal on õigus jätta aruanne kinnitamata ja nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi kui: aruandes esitatud informatsioon ei vasta kehtestatud nõuetele ja puudused ei ole etteantud tähtajaks kõrvaldatud; toetust on kasutatud mitte ette nähtud kuludeks või toetuse eesmärgi kirjeldusele mittevastavateks tegevusteks; toetuse eraldamise perioodil on toetuse saaja andnud valeandmeid või varjanud andmeid; toetuse saaja on rikkunud muudes õigusaktides sätestatud toetuse saaja kohustusi. Kui toetuse andmise perioodil on nooremteadur-doktorant katkestanud töösuhte, tuleb kasutamata toetus tagasi kanda hiljemalt 15. jaanuariks eelneva kalendriaasta kohta. 3. RIIGIABI ANALÜÜS Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumitele, on tegemist riigiabiga. 1. Abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest Riigiabiks loetakse neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest. Käesoleval juhul eraldatakse toetus riigieelarvest ehk riigi ressurssidest nooremteadur- doktorantide õppe toetamiseks. Seega on antud kriteerium täidetud. 2. Abi antakse ettevõtjale Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega.1 1 Komisjoni 19.07.2016 teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, p 8. http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016XC0719(05)&from=EN Riikliku haridussüsteemi raames korraldatavat ja riigi järelevalve all olevat riiklikku haridusteenust loetakse üldiselt mittemajanduslikuks tegevuseks. Riikliku hariduse mittemajanduslikku iseloomu ei mõjuta põhimõtteliselt asjaolu, et õpilastel või nende vanematel tuleb mõnikord tasuda õppemaksu või sisseastumismakse, mis aitavad kanda süsteemi toimimiskulusid, kuna sellised rahalised panused katavad sageli vaid murdosa teenuse tegelikest kuludest ja neid ei saa lugeda tasuks osutatud teenuse eest.2 Antud juhul on toetus suunatud nooremteadur-doktorantidele, kes täidavad teadus- ja arendusasutustes töötades riikliku doktoriõppe õppekava. Tegemist on doktoriõppega, mis viiakse läbi kõrgharidusasutuse ja teadus- ja arendusasutuse koostöös. Sisuliselt ei ole suunatud toetus teadus- ja arendusasutustele, vaid doktorantidele, kes on sidunud oma doktoriõpingud nooremteaduri tööga teadus-arendusasutuses. Toetust antakse konkreetse nooremteadur- doktorandi palga tasumise toetamiseks. Samalaadne toetus nooremteadur- ja doktorantidele on ette nähtud ka ülikoolides õppivatele nooremteadur-doktorantidele, kelle töötasu toetusfond eraldatakse ülikoolidega sõlmitavate halduslepingutega. Eesti Vabariigi haridusseaduse § 3 lõike 2 kohaselt on haridusasutused eelkõige koolieelsed lasteasutused, põhikoolid ja gümnaasiumid, kutseõppeasutused, rakenduskõrgkoolid, ülikoolid, huvikoolid ning täienduskoolitusasutused, samuti neid teenindavad teadus- ja metoodikaasutused. Komisjoni 19. juuli 2016. a teatises riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduse punktides 28, 29 ja 30 kirjeldatud põhimõtetest lähtudes leiab komisjon, et ülikoolide ja teadusasutuste teatav tegevus jääb riigiabi eeskirjade kohaldamisalast välja. See käib nende põhitegevuse kohta (a) koolitus töötajate oskuste suurendamiseks ja parandamiseks; (b) sõltumatu teadus- ja arendustegevus teadmiste suurendamise ja arusaamise parandamise nimel, sealhulgas teadus- ja arenduskoostöö; (c) teadusuuringute tulemuste levitamine.3 Kuivõrd doktoriõppe õppe läbiviimine käib koostöös kõrgharidusasutuse ning teadus- ja arendusasutuse vahel ning antud toetuse eesmärgiks on nooremteadur-doktorandi palgakulude katmine, kus toetuse andmise tingimuste kohaselt peab töölepingus olema sätestatud, et vähemalt 75% nooremteadur-doktorandi tööajast peab olema seotud doktoritööga, on tegemist Euroopa komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 p 31 alapunkti a mõistes koolitusega, mis on suunatud töötajate oskuste suurendamiseks ja parandamiseks, samuti toetab antud tegevus ka sõltumatut teadus- ja arendustegevust teadmiste suurendamise ja arusaamise parandamist alapunkti b mõistes ning mille tegevus jääb riigiabi eeskirjade kohaldamisalast välja. Seega ei ole antud kriteerium täidetud. 3. Abimeetmel on valikuline iseloom Kohtupraktika näitab, et eelise all peetakse silmas iga majanduslikku eelist või kasu, mida ettevõtja ei oleks tavalistes turutingimustes saanud. Võrrelda tuleb ettevõtja finantsseisundit pärast meetmes osalemist olukorraga, milles ta oleks olnud, kui meedet ei oleks olnud. Seejuures saab tugineda ainult ex ante hindamisele (abi andmise otsust hinnatakse otsuse tegemise hetkel teada olnud asjaolude põhjal). 2 Samas p-d 28 ja 29. 3 Samas p 31. Ettevõtjatele, kes on positiivselt evalveeritud avalik-õiguslik või riigi teadus-arendusasutus antakse toetust doktorandi palkamiseks, kes täidab teadus- ja arendusasutuses oma doktoriõppe õppekava. Käesolevast meetmest toetuse taotlemiseks tuleb esitada taotlus, mis läbib tehnilise kontrolli. Kui mõni kriteeriumidest on täitmata, siis taotlus positiivset otsust ei saa. Riigi poolt antav abi doktorandi palkamiseks loob neile ka teatava majandusliku eelise. Eelpooltoodut arvestades võib öelda, et antud meetmel on valikuline iseloom. 4. Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise Abi saamisel majandusliku eelise saavutamise näol on olemas, kuna otsene kasu on nooremteaduri-doktorandi töötasu kompenseerimine, kes hakkab doktoriõppe raames läbi viima teadus-arendustegevust. Teadustöö ühe või teise tulemuseni jõudmine on pikaajaline protsess, mis lõpeb, kui põhitoode on välja arendatud ja tähelepanu suunatakse tootmise planeerimisele või turu laiendamisele. Abimeede võib anda abi saajale majandusliku eelise ka kvalifitseeritud spetsialisti näol, kes aitab kaasa asutuse protsesside arendamisele ja täiustamisele. Siiski ei ole nooremteadur-doktorandil kohustust pärast doktoriõppe lõppemist jääda sama asutuse juurde tööle. Seega kriteerium on täidetud, kuna eeliseks võib lugeda nooremteadur-doktorandi töötasu kompenseerimist, olukorras, kus doktorant täidab teadus- ja arendusasutuses töötades doktoriõppe õppekava. 5. Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel Euroopa Komisjon on mitmel juhul leidnud, kui tegevusel on konkreetsete asjaolude tõttu üksnes kohalik mõju, ei mõjutanud see liikmesriikide vahelist kaubandust.4 Kohalikku mõju võib eeldada, kui toetus ei mõjuta üldse või mõjutab üksnes vähesel määral konkureerivate ettevõtjate otsust samas piirkonnas teenust osutada või tegevust alustada. Toetuse eesmärk pigem ei mõjuta konkureerivate ettevõtjate otsust Eestis teenust osutada või tegevust alustada. Kuna doktoriõpe põhineb positiivselt evalveeritud teadus- ja arendustegevusel peab ettevõtja, kes toetusele kvalifitseeruks, olema läbinud positiivselt evalveerimisprotsessi ning potentsiaalselt on võimalik seeläbi saada toetus igal aastal ühe nooremteadur-doktorandi palkamiseks, kes viiks teadus- ja arendusasutuses läbi oma doktoriõpinguid. Antud meede soodustab ühe nooremteaduri-doktorandi palkamist ning talle töötasu maksmist. Siiski ei ole tegemist päris tavapärase töösuhtega, kuna töösuhte sisuks on siiski doktoriõppe õppekava läbimine ja doktoriõppe lõpetamine. Seega on vähetõenäoline, et antud meede moonutaks konkurentsi või motiveeriks teadus- ja arendustegevusega tegeleva ettevõtte alustamist Eestis. Seega on tegemist kohalikku mõju omava meetmega. Eeltoodust tulenevalt ei ole antud kriteerium täidetud. Lõppjäreldus Kuivõrd Euroopa komisjoni teatise riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 p 31 alapunkti a mõistes on tegemist õpingute ehk koolitusega, mis on suunatud töötajate oskuste suurendamiseks ja parandamiseks, samuti toetab antud tegevus sõltumatut teadus- ja arendustegevust teadmiste suurendamise ja arusaamise parandamist alapunkti b mõistes. Seega jääb antud tegevus riigiabi eeskirjade kohaldamisalast välja ning tegemist ei ole riigiabiga. 4 Komisjoni 19.07.2016 teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, p 196. http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016XC0719(05)&from=EN 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. TEGEVUSE JÕUSTUMINE Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. 6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks positiivselt evalveeritud avalik-õiguslikele ja riigi TA asutustele ning kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Maaeluministeeriumile. Katrin Pihor teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja  MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Nooremteadur-doktorandi palkamiseks toetuse andmise tingimused ja kord Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 153, Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 3 ja 8, Vabariigi Valitsuse 13. augusti 2021. a määruse nr 80 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ § 6 lõike 2 punktide 5 ja 9 alusel ning kooskõlas Haridus- ja teadusministri 3. jaanuari 2022 käskkirja nr 4 „Haridus ja Teadusministeeriumi 2022 - 2025 programmide kinnitamine ning 2022. aasta eelarvete ja kulude jaotuskavad“ ning teadussüsteemi programmi 2022-2025 meetme „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine“ tegevusega „Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine“: 1. Kinnitan: 1.1. nooremteadur-doktorandi palkamiseks toetuse andmise tingimused ja korra (Lisa 1); 1.2. nooremteadur-doktorandi tegevuse aruande vormi (Lisa 2). 2. Toetuste taotluste menetlemise, toetuste arvestamise ja rakendamise protsessi koordineerib Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakond. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Nooremteadur-doktorandi palkamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ Nooremteadur-doktorandi palkamiseks toetuse andmise tingimused ja kord 1. Üldsätted 1.1. Nooremteadur-doktorandi palkamiseks toetuse andmise tingimused ja kord (edaspidi kord) reguleerib Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi toetuse andja) riigieelarvelise toetuse (edaspidi toetus) andmise põhimõtteid, toetuse kasutamise tingimusi ja korda. 2. Toetuse eraldamise põhimõtted 2.1. Toetust eraldatakse positiivselt evalveeritud avalik-õiguslikele teadus- ja arendusasutustele ja riigi hallatavatele teadus- ja arendusasutustele (edaspidi TA-asutus). 2.2. Toetuse eraldamise eesmärk on pakkuda nooremteadur-doktorantidele võimalust koostada doktoritöö positiivselt evalveeritud TA-asutuses töötades ning TA asutuse teadustöötaja juhendamisel ning suurendada nooremteadur-doktorantide kaasatust positiivselt evalveeritud TA-asutuse uurimistegevusse. Sellega aidatakse kaasa tipptasemel teadus- ja arendustöö spetsialistide järelkasvule TA-asutuste uurimisvaldkondades. 2.3. Igal aastal on TA-asutusel on riigieelarves vastavate vahendite olemasolul võimalik saada toetust vähemalt ühe lisanduva nooremteadur-doktorandi palkamiseks. 2.4. Nooremteadur-doktorandi palgakulu eraldatakse kalendriaasta põhiselt. Arvestuse aluseks on nominaalajaga doktorantuuri läbimine. 2.5. Toetust ei anta ülikoolidele ega eraõiguslikele TA-asutustele. 3. Nõuded toetuse taotlejale ja taotleja tegevusele 3.1. Toetust võivad taotleda Eestis registreeritud, positiivselt evalveeritud avalik-õiguslikud või riigi TA-asutused, mis ei ole ülikoolid (edaspidi toetuse taotleja) nooremteadur-doktorandi palkamiseks oma asutuse positiivselt evalveeritud valdkondades. 3.2. TA-asutus sõlmib nooremteadur-doktorandiga töölepingu, mille põhisisu on teadus- ja arendustegevus tema doktoritööga samas valdkonnas ning on kooskõlas nooremteadur- doktorandi individuaalse õppe- ja teadustöö kavaga. Nooremteadur-doktorandi töö sisu kogu tööajast peab olema vähemalt 75% doktoritööga seotud tegevus. 4. Eelarveaastal toetuse andmiseks ettenähtud vahendite kindlaksmääramine 4.1. Riigieelarves vastavate vahendite olemasolul kinnitatakse TA-asutustele toetuseks ettenähtud vahendid ministri käskkirjaga igaks eelarveaastaks eraldi. 4.2. Ministeeriumil on õigus mitte eraldada toetust uue nooremteadur-doktorandi palkamiseks järgnevast eelarveaastast juhul, kui nooremteadur-doktorant, kelle toetuse taotleja on  varasemalt palganud, ei ole täitnud doktoritööga seotud tegevuskava ega läbinud atesteerimist. 4.3. Toetuse saamise õigust ei teki, kui toetuse andmist ei ole punkti 4.1. alusel eelarveaastal ette nähtud. 5. Toetatavad kulud 5.1. Toetatavad kulud on nooremteadur-doktorandi töötasu ja sellega seonduvad tööjõumaksud ning proportsionaalne osa puhkusetasust. 6. Toetuse taotlemine 6.1. Nooremteadur-doktorandi palkamise toetuse saamiseks järgmisest eelarveaastast esitab toetuse taotleja hiljemalt 1. oktoobriks Haridus- ja Teadusministeeriumile vabas vormis vastavasisulise taotluse. 6.2. 2022. ja 2023. eelarveaasta toetuse saamiseks esitatakse käesoleva korra punktis 6.1. sätestatud taotlus hiljemalt 15.novembriks. 6.3.Taotluses peab olema välja toodud järgmine informatsioon: taotleja valmisolek luua nooremteadur-doktorandi töökoht, valmisolek katta nooremteadur-doktorandi teadustööga seotud kulud, võimalik doktoritöö uurimisteema ja selle seos asutuse käimasolevate uurimisprojektidega, valmisolek töö juhendamiseks (võimaliku juhendaja andmed), eeldatav töö väljund ja võimalik tegevuskava (doktorandi individuaalplaan selle olemasolul). Juba palgatud nooremteadur-doktorantide kohta tuleb esitada info nende töötamise jätkamise kohta. 7. Taotluse menetlemine 7.1. Toetuse andja teostab esitatud informatsiooni läbivaatuse ja vastavuse kontrolli. Vajadusel peetakse toetuse taotlejaga läbirääkimisi nooremteadur-doktorandi töökoha loomise üle. 7.2. Toetuse eraldamine kinnitatakse ministri käskkirjaga. Käskkirjas tuuakse ära järgmine informatsioon: asutus, kellele toetus eraldatakse; toetatavate nooremteadur-doktorantide arv ning toetuse summa jooksvaks eelarveaastaks. 7.3. Toetuse andja teeb otsuse taotlejale teatavaks kirjalikult või elektrooniliselt 10 tööpäeva jooksul peale käskkirja allkirjastamist. 7.4. Toetuse andja teeb taotlusele mitterahuldava otsuse, kui esineb järgnev asjaolu: 7.4.1. taotlejal on toetuse andja ees täitmata kohustusi (eelneva perioodi aruandeid ei ole esitatud õigeaegselt, vmt); 7.4.2. taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid; 7.4.3. taotleja ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud taotluses esinenud puudusi. 8. Toetuse väljamaksmine 8.1. Toetuse suurus ühe nooremteadur-doktorandi kohta ühes kalendrikuus on võrdne riigi poolt kõrgharidusseaduse § 43 lõike 3 punkti 4 alusel ülikoolidele makstava nooremteaduri palgamääraga vastaval kalendriaastal. 8.2. Toetuse väljamaksmise aluseks on ministri käskkiri. 8.3. Kui nooremteadur-doktorant ei ole immatrikuleeritud ülikooli doktorantuuri hiljemalt 1. novembriks jooksval kalendriaastal, siis tuleb TA-asutusel väljamakstud toetus tagasi maksta hiljemalt 30. novembriks. 9. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine ja kontroll 9.1. Eelarveaastaks eraldatud toetuse kasutamise lõpptähtaeg on 31. detsember. 9.2. Toetuse saaja esitab toetuse kasutamise kohta digitaalselt allkirjastatud vormikohase aruande hiljemalt 15. veebruariks. 9.3. Toetuse andjal on õigus nõuda aruande ja toetuse sihipärase kasutamise kontrolliks juurdepääsu võimaldamist toetuse kasutamist kajastavatele dokumentidele. 9.4. Toetuse andja vaatab aruanded läbi ja teeb aruannete kinnitamise või mittekinnitamise otsuse 30 tööpäeva jooksul nende esitamise tähtajast. Toetuse andja teavitab taotlejat aruande mittekinnitamise otsusest 10 tööpäeva jooksul. 9.5. Toetuse andjal on õigus jätta aruanne kinnitamata ja nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi kui: 9.5.1. aruandes esitatud informatsioon ei vasta kehtestatud nõuetele ja puudused ei ole etteantud tähtajaks kõrvaldatud; 9.5.2. toetust on kasutatud mitte ettenähtud kuludeks või toetuse eesmärgi kirjeldusele mittevastavateks tegevusteks; 9.5.3. toetuse eraldamise perioodil on toetuse saaja andnud valeandmeid või varjanud andmeid; 9.5.4. toetuse saaja on rikkunud muudes õigusaktides sätestatud toetuse saaja kohustusi.  Lisa 2 Nooremteadur-doktorandi tegevuse aruande vorm Kokkuvõte nooremteadur-doktorandi tegevusest 202___ aastal Aruande esitav asutus Nooremteadur-doktorandi nimi Ülevaade põhilistest tegevustest ja nende elluviimisest Saavutatud eesmärgid Peamised kordaminekud (lähtudes individuaalplaanis seatud eesmärkidest) Juhendaja hinnang aasta jooksul toimunud tegevustele Töösuhte katkestamise/peatamise põhjus ja aeg (täita juhul, kui töösuhe katkeb/peatub aasta jooksul) Koostas: (nimi ja telefoninumber) Kinnitan, et aruandes esitatud andmed on õiged ja toetust on kasutatud eesmärgipäraselt Allkirjastas: allkirjaõigusliku isiku nimi /allkirjastatud digitaalselt/ EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-1307 - Nooremteadur-doktorandi palkamiseks toetuse andmise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.11.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/56f8789f-2573-46ea-af70-c17bd01e7d50 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/56f8789f-2573-46ea-af70-c17bd01e7d50?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main