Pöördumise edastamine

Sotsiaalministeerium Meie: 01.11.2022 nr 7-5.11/22-02251-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud MTÜ Lastekaitse Liidu pöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Karp Büroo- ja dokumendihalduse juht valitsuse nõuniku ülesannetes Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  Arutelu seoses kollektiivse pöördumisega „Haigekassa hüvitised peale vanemahüvitist korda!“ Riigikogu sotsiaalkomisjonis 25.10.2022 MTÜ Lastekaitse Liit, esindaja Helika Saar Suur tänu Sotsiaalkomisjonile kutse eest tänasele arutelule. Aitäh ka rahvaalgatuse tegijatele 16 aastat üleval olnud teemale tähelepanu juhtimast. Lastekaitse Liit on oma kirjaliku arvamuse eelnevalt Sotsiaalministeeriumile ja Riigikogu sotsiaalkomisjonile edastanud, seega ei hakka seda siin praegu kordama, sest jääme öeldu juurde. Enne siiski kui Lastekaitse Liidu tänase sõnumi juurde asun, palun korraks kõikide osalust väikesel küsitlusel. Võib vastata aktiivselt käega märku andes või mõttes. Kinnitan, et tegu ei ole teadmiste testiga. Seega julgustan osalema! 1. Kas olete ise või mõni teie lähedane on praegusel sügisperioodil haige olnud? 2. Kui teie või mõne teie lähedase laps läks lasteaeda või hoidu, kas tuli ette haigestumisi, eriti lasteasutusega harjumise faasis? 3. Kas teil või teie lähedasel on tulnud pähe mõte, et ei hakka lapse või enda haigestumise puhul haigus-või hoolduslehte võtma, sest see ei ole majanduslikult kasulik? Aitäh kõigile, kes meie väikeses välkküsitluses osalesid, seda siis kätt tõstes või peas vastust formuleerides. Ja käsi oli. Sest teema on tõsine. Ja me just nägime kui palju on väikelapsed haiged, eriti lasteaiaealisena. Ka Haigekassa statistika näitab, et ca pooled töövõimetuslehed võetakse just 2-4-aastaste laste hooldamiseks, mis kehtiva regulatsiooni tõttu makstakse üle pooltel juhtudel alammääras või alla selle. Lapsevanem peab kandma enda ja oma lapse tervise eest hoolt, seega ükski vanem ei tohiks olla kunagi enda või lapse haigestumise korral mõjutatud rahalistest valikutest, kas jääda või mitte jääda haigus- või hoolduslehele. Siiski ei ole meile kellelegi üllatus, et otsuseid mitte koju jääda tehakse. Sest haige lapsega koju jäämine või ka vanema enda haigestumine mõjutab pere sissetulekut ja majanduslikku toimetulekut. Keda rohkem, keda vähem. Eriti haavatavad on üksikvanemad, kel puudub alternatiiv, et lapsega saab hoolduslehele jääda teine vanem. Samas näitab statistika juba aastaid, et tegu on ühe kõige suurema vaesusriskis oleva elanikkonna grupiga. Stressile, mida põhjustab lapse lasteaia või -hoiuga kohanemise aeg, lisandub veel seega stress töölt kõrvale jäämise pärast, sealhulgas kehtiva regulatsiooni tõttu üliväikese hooldushüvitisega. Lapse õiguste vaatest ei ole sel juhul mitte kojujäämise otsus lapse parimates huvides. Ei lapse enda kui ka lastekollektiivi vaatest, kuhu laps haigena viiakse. Parima huvi kontseptsioon, millest alates 1991 kui Eestis hakkas kehtima ÜRO Lapse õiguste konventsioon, peame alati ja igas lapsi puudutavas otsuses lähtuma. Ka seadusandlikul tasandil. Seepärast oleme täna ju ka siia kogunenud, et lapsevanemate haigus- ja hooldushüvitiste arvestamise regulatsioon oleks edaspidi lapsesõbralikum. Lastekaitse Liit on seisukohal, et vaja on pararandada haigus- ja hooldushüvitise maksmise tingimusi vanemapuhkuselt tööle naasmise järgsel aastal, arvutades nendele lapsevanematele haigus- ja hooldushüvitis vastavalt tema töövõimetus- või hoolduslehele jäämise päevale eelneval päeval kehtivalt töötasult (sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult) Lapsevanemate haigus- ja hooldushüvitiste arvestamise regulatsiooni muutmine viisil, mis võimaldaks lähtuda vanemapuhkuse järgselt tööle naasvatelele lapsevanematele haigus- ja hooldushüvitiste maksmisel töövõimetus- või hoolduslehele jäämise päevale eelneval päeval kehtivast töötasust (sotsiaalmaksuga maksustatavalt tasust): 1) puudutaks kõiki lapsevanemaid, kes naasevad peale vanemapuhkust (endine lapsehoolduspuhkus) tööle, aasta jooksul hinnanguliselt 11 000 lapsevanemat, neist valdav enamik (89%) laste emad; 2) aitaks kaasa töö-ja pereelu ühitamisele; 3) toetaks laste ja vanemate vaimset tervist; 4) parandaks väikelastega perede majanduslikku toimetulekut (sh üksikvanematel), mis omakorda toetaks laste heaolu nendes peredes; 5) tagaks väikelaste vanemate õiglasema kohtlemine; 6) oleks positiivseks mõjuriks pereplaneerimise otsuse tegemisel, st sel juhul omaks mõju ka sündide kasvule tervikuna. Ja me ei saa unustada ka rahvusvaheliste konventsioonidega ühinemisest tulenevaid kohustusi. Aastal 2015 Lastekaitse Liidu eestvedamisel koostatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendavas aruandes rõhutati, et ühtlustada on vaja peretoetuste süsteemi, suurendada paindlikkust lapsevanemate töö- ja pereelu ühitamise võimaluste parandamiseks ning tõhustada üksikvanemaga perede toetussüsteemi1. Antud küsimuse lahendamise vajalikkusele juhtis tähelepanu ka ÜRO Lapse Õiguste Komitee 2017. aastal tehtud lõppjäreldustes Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta. Eelnevast tulenevalt tegi Lastekaitse Liit 09.09.2022 Sotsiaalministeeriumile pöördumise algatada ravikindlustuse seaduse muutmine, et tagada väikelaste vanemate õiglasem kohtlemine. Täna siin laua taga tõdesid kõik osapooled, et süsteem vajab üle vaatamist. Samuti on aja jooksul erinevad erakonnad eelnimetatud muudatuse vajadusele osundanud. Ka praegune sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo on muudatuse vajadust toetanud. On positiivne, et riik on vanemahüvitiste süsteemi viimastel aastatel paindlikumaks muutnud. Nüüd on viimane aeg lahendada ka pikalt lahendamist vajanud kitsaskoht seoses vajadusega muuta vanemahüvitise järgse haigus-ja hooldushüvitise arvestamise regulatsioon õiglasemaks. Loe Lastekaitse Liidu pöördumist Sotsiaalministeeriumile 09.09.2022: https://www.lastekaitseliit.ee/et/2022/09/poordumine-tagada-vaikelaste-vanemate- oiglasem-kohtlemine-ettepanek-ravikindlustuse-seaduse-muutmise-algatamiseks/ 1 Vaata lähemalt: https://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2016/02/%C3%9CRO-LAPSE- %C3%95IGUSTE-KONVENTSIOONI-T%C3%84IENDAV-ARUANNE.pdf  Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister Sotsiaalministeerium [email protected] Meie: digitaalallkirjas nr 1-8-2/22/36 Pöördumine: Tagada väikelaste vanemate õiglasem kohtlemine Ettepanek ravikindlustuse seaduse muutmise algatamiseks Lp Signe Riisalo MTÜ Lastekaitse Liit teeb Sotsiaalministeeriumile ettepaneku algatada ravikindlustuse seaduse muutmine, et tagada väikelaste vanemate õiglasem kohtlemine. On positiivne, et riik on vanemahüvitiste süsteemi viimastel aastatel paindlikumaks muutnud. Nüüd on viimane aeg lahendada ka pikalt 1 lahendamist vajanud kitsaskoht seoses vajadusega muuta vanemahüvitise järgse haigus-ja hooldushüvitise arvestamise regulatsioon õiglasemaks. Kehtiv hooldushüvitise maksmise kord on väikelastega perede suhtes ebaõiglane. Kui muidu makstakse haige lapse hooldamise eest kindlustatule 80 protsenti tema päevatulust, võttes alu- seks eelmise kalendriaasta sissetulek, siis vanemahüvitiselt sotsiaalmaksu ei võeta ja arvestuse aluseks on töötasu alammäär. Lapsevanemad kaotavad lapsehoolduspuhkuselt tulles hooldus- hüvitise päevarahas mitmekordselt 2 võrreldes olukorraga, kui nad saaksid hooldushüvitist oma palga järgi. Statistika kohaselt haigestuvad lapsed kõige rohkem aga just esimestel lasteaia aas- tatel, st töövõimetuslehtede võtmise vajadus on siis suurim. Hooldushüvitise eesmärgiks on pakkuda asendussissetulekut lähedase hooldusvajadusest tuleneva ajutise töövõimetuse perioo- dil. Paraku näitavad Haigekassa andmed, et ca pooled töövõimetuslehed võetakse just 2-4-aas- taste laste hooldamiseks, mis üle pooltel juhtudel makstakse alammääras või alla selle. Haige lapsega koju jäämine või ka vanema enda haigestumine mõjutab olulisel määral pere sissetule- kut ja majanduslikku toimetulekut. Eriti haavatavad on üksikvanemad, kus puudub alternatiiv, et lapsega saab hoolduslehele jääda teine vanem. Seega stressile, mida põhjustab lapse las- teaaiaga kohanemise aeg, lisandub veel stress töölt kõrvale jäämise pärast, sh üliväikese hool- dushüvitisega. Lapsevanem peab kandma enda ja oma lapse tervise eest hoolt, seega ükski va- nem ei tohiks olla kunagi mõjutatud rahalistest valikutest, st kas jääda või mitte jääda haigus- või hoolduslehele. Samas tuleb arvestada ka ahelreaktsiooniga, st kui väikelaps on pidevalt haige, on lapsevanem ka järgmisel aastal kehvemas seisus, kui tal läheb vaja haigus- või hoolduslehte, sest ka hooldushüvitisi ei maksustata sotsiaalmaksuga. 1 Vaata näiteks: https://arileht.delfi.ee/artikkel/51289964/lapsepuhkuselt-toole-naasjat-noogib-seadus 2 Näiteks 2021. aastal oli alammäär 19,47 eurot, samas kui vaadata lapsevanemate sissetulekuid keskmise vanemahüvitise suurus järgi (1401 eurot naistel ja 1768 eurot meestel 2021. aastal), oleks nende päevamäär 37 eurot (naistel) või 47 eurot (meestel). Töö- ja pereelu ühitamine ei ole vaid inimese isiklikku elu mõjutav probleem, vaid sellel on mõju ka ühiskonnale laiemalt. Lastekaitse Liit on seisukohal, et kehtiv ravikindlustuse seaduse §55 kalendripäeva keskmise tulu arvestamise regulatsioon haigus- ja hooldushüvitiste maksmisel ei toeta piisavalt töö- ja pereelu ühildamist, kohtleb väikelapse vanemaid ebaõiglaselt ning paneb lapsevanema esimesel tööle naasmise järgsel aastal keerulisse olukorda. Kaasaegne sotsiaalpoliitika peab tuginema võrdsetel võimalustel põhinevatele inimkapitali investeeringutele, sotsiaalsete riskide ennetamisele ja kaitsele nende eest, tööturule pääsemiseks loodud tõhusatele turvavõrgustikele ja stiimulitele, et võimaldada inimestel elada inimväärset elu, muuta elu jooksul isiklikku ja kutsealast staatust ning oma võimeid parimal viisil ära kasutada. Aastal 2015 koostatud ÜRO lapse õiguste konventsiooni täiendavas aruandes rõhutati, et ühtlustada on vaja peretoetuste süsteemi, suurendada selle paindlikkust lapsevanemate töö- ja pereelu ühitamise võimaluste parandamiseks ning tõhustada üksikvanemaga perede toetussüsteemi 3. Antud küsimuse lahendamise vajalikkusele juhtis tähelepanu ka ÜRO Lapse Õiguste Komitee 2017. aastal tehtud lõppjäreldustes Eesti teise kuni neljanda perioodilise aruande kohta. Lastekaitse Liit peab vajalikuks parandada haigus- ja hooldushüvitise maksmise tingimusi vanemapuhkuselt tööle naasmise järgsel aastal, arvutades nendele lapsevanematele haigus- ja hooldushüvitis vastavalt tema töövõimetus- või hoolduslehele jäämise päevale eelneval päeval kehtivalt töötasult (sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult). Lapsevanemate haigus- ja hooldushüvitiste arvestamise regulatsiooni muutmine viisil, mis võimaldaks lähtuda vanemapuhkuse järgselt tööle naasvatelele lapsevanematele haigus- ja hooldushüvitiste maksmisel töövõimetus- või hoolduslehele jäämise päevale eelneval päeval kehtivast töötasust (sotsiaalmaksuga maksustatavalt tasust): 1) puudutaks kõiki lapsevanemaid, kes naasevad peale vanemapuhkust (endine lapsehoolduspuhkus) tööle, aasta jooksul hinnanguliselt 11 000 lapsevanemat, neist valdav enamik (89%) laste emad; 2) aitaks kaasa töö- ja pereelu ühitamisele; 3) parandaks väikelastega perede majanduslikku toimetulekut, mis omakorda toetaks laste heaolu nendes peredes; 4) tagaks väikelaste vanemate õiglasema kohtlemine. 5) oleks positiivseks mõjuriks pereplaneerimise otsuse tegemisel, st sel juhul omaks mõju ka sündide kasvule tervikuna. Eelpool kirjeldatud kitsaskoht on vajanud lahendamist juba aastaid. Probleemile on viidanud ka Õiguskantsler, kes muuhulgas juba 2017 aastal nentis, et hooldushüvitise arvutamise reeglite tõttu satuvad paljud pered keeruliste valikute ette (vt Õiguskantsleri arvamus Hooldushüvitise suurus 4). Eelnõu ravikindlustuse seaduse muutmiseks vastavas osas oli arutluse all ka 2021 mais Riigikogu sotsiaalkomisjonis. Paraku edutult. Airon Roosalu algatatud kollektiivne pöör- dumine „Haigekassa hüvitised peale vanemahüvitist korda!“ 5, mis juhib tähelepanu samale probleemile, võeti 8.08.2022 Riigikogu juhatuse otsusega nr 132 menetlusse. On aeg tagada väikelaste vanemate õiglasem kohtlemine! 3 Vaata lähemalt: https://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2016/02/%C3%9CRO-LAPSE- %C3%95IGUSTE-KONVENTSIOONI-T%C3%84IENDAV-ARUANNE.pdf 4 Vaata lähemalt Õiguskantsleri seisukoht: 22.11.2017 nr 6-1/171461/1705299. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.oiguskantsler.ee/et/seisukohad/seisukoht/hooldush%C3%BCvitise-suurus 5 Vaata lähemalt: https://rahvaalgatus.ee/initiatives/7a559362-94b6-4eb7-aeaf-11d39b3db4e6 Õiglasemale kohtlemisele viitas Lastekaitse Liit ka Sotsiaalministeeriumile esitatud arvamuses perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõule (kiri 1-8-2/22/35) 6, milles muuhulgas rõhutas, et edaspidi oleks lapsetoetuse suurus 100 eurot iga lapse kohta, ning tegi ettepaneku indekseerida mitte ainult lasterikka pere toetust, vaid ka lapsetoetust, mis mõjuks toetavalt igale lapsele Eestis. See meede tagaks lastega perede toimetuleku efektiivsema toetamise järjepidevuse, ning tagaks iga lapse võrdse kohtlemise. Lastekaitse Liit toonitab, et lapse heaolule kui poliitika teemale tuleb läheneda kompleksselt, kuna lapse heaolu moodustub ühiskonna toimimise eri tasandite kontekstis. Liit rõhutab taas- kord 7, et ka sündimuse suurendamise puhul on vaja terviklikku lähenemist, kuna lastesaamist mõjutavad sellised valdkonnad nagu lastehoid, tulevaste emade ja isade toetamine, töö- ja pe- reelu ühildamine, regionaalne areng, elukeskkond. Samas ainult laste sündimuse kasvust rah- vastikukriisi lahendamiseks ei piisa – vaja on tagada, et igal lapsel oleksid ka piisavad võima- lused kasvada toimetulevaks täiskasvanuks. Lastekaitse Liit peab ÜRO lapse õiguste konvent- siooni üldprintsiipidele tuginedes oluliseks kõikide lastega perede toetamist. Igakülgsele koostööle lootma jäädes ning edaspidi jätkuvalt valmis protsessi panustama. Lugupidamisega, Varje Ojala /allkirjastatud digitaalselt/ MTÜ Lastekaitse Liit juhatuse liige Koostaja: Helika Saar [email protected] 6 Ibid. 5 7 Vaata lähemalt: https://www.lastekaitseliit.ee/wp-content/uploads/2022/05/1-8-2-22-21_Arvamus-perehuvitiste- seaduse-muutmise-seaduse-eelnoule-619-SE_0.pdf  From: Helika Saar <[email protected]> Sent: Tuesday, October 25, 2022 5:13 PM To: [email protected]; Signe Riisalo <[email protected]>; Peep Peterson <[email protected]>; Kaja Kallas <[email protected]> Cc: Merlin Murumets <[email protected]> Subject: Pöördumine: Tagada väikelaste vanemate õiglasem kohtlemine - ettepanek ravikindlustuse seaduse muutmise algatamisek Tere, Lastekaitse Liit tänab võimaluse eest osaleda tänasel Riigikogu sotsiaalkomisjoni arutelul seoses kollektiivse pöördumisega „Haigekassa hüvitised peale vanemahüvitist korda!“ (esindaja kõne manuses). Lastekaitse Liit on sarnaselt 09.09.2022 Sotsiaalministeeriumile esitatud pöördumisega (manuses) jätkuvalt seisukohal, et vaja on pararandada haigus- ja hooldushüvitise maksmise tingimusi vanemapuhkuselt tööle naasmise järgsel aastal, arvutades nendele lapsevanematele haigus- ja hooldushüvitis vastavalt tema töövõimetus- või hoolduslehele jäämise päevale eelneval päeval kehtivalt töötasult (sotsiaalmaksuga maksustatavalt tulult). Täna tõdesid kõik osapooled, et süsteem vajab üle vaatamist. Samuti on aja jooksul erinevad erakonnad eelnimetatud muudatuse vajadusele osundanud. Ka praegune sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo on muudatuse vajadust toetanud. On positiivne, et riik on vanemahüvitiste süsteemi viimastel aastatel paindlikumaks muutnud. Nüüd on viimane aeg lahendada ka pikalt lahendamist vajanud kitsaskoht seoses vajadusega muuta vanemahüvitise järgse haigus-ja hooldushüvitise arvestamise regulatsioon õiglasemaks ja Eesti veelgi lapsesõbralikumaks. Head lähenevat lapse õiguste kuud soovides! Helika Saar MTÜ Lastekaitse Liit Endla 6-18 Tallinn 10142 Telefon 631 1128 www.lastekaitseliit.ee