Pöördumine

. TARTU LINNAVALITSUS SOTSIAAL- JA TERVISHOIUOSAKOND Sotsiaalministeerium Teie 29.09.2022 Suur-Ameerika tn 1 Meie 31.10.2022 nr 12-6.2/20361 10122 TALLINN Tagasiside toimetulekutoetuse regulatsiooni kohta Vastuseks Sotsiaalministeeriumi 29.09.2022 pöördumisele edastame Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna poolt tagasiside toimetulekutoetuse regulatsiooni kohta ja ettepanekud kehtiva regulatsiooni muutmiseks (sotsiaalhoolekande seadus § 131 – 135). 1. Toimetulekutoetus on olemuslikult ajutine isikute iseseisvat toimetulekut soodustav abimeede (SHS § 131). Tegelik toimetulekutoetuse määramise praktika näitab kahjuks, et paljudel juhtudel jääb abivajaja toimetulekutoetust taotlema pikaajaliselt ega võta reaalselt midagi ette toimetulekuraskuste ületamiseks. SHS § 134 annab omavalitsusele võimalusi teha kaalutlusotsuseid, jättes toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui toetuse saaja pikema aja vältel ei tee pingutusi enda olukorra parandamiseks. Praktikas ei ole taotlusi menetleval omavalitsusel toetuse maksmise lõpetamiseks piisavalt alust. Teeme ettepaneku seaduse tasandil nõudeid konkreetsemalt piiritleda. Kuna abivajajad liiguvad ühest omavalitsusest teise ja ka suhtlevad omavahel, võiksid TTT kaalutlusotsuste raamid olla kõigis omavalitsustes piiritletud ühetaoliselt, et toetuse taotlejatel oleks üheselt selge, millised on neile seatud ootused ja milliseid nõudeid tuleb täita. Pikaajaliste toimetulekutoetuse saajate puhul võib kaaluda makstava toetussumma ajas vähenemist, nt rakendada mitmetasandilist süsteemi, mille korral kaks aastat järjest igakuiselt toetust saanud leibkonnale maksta põhjendatud juhtudel toetust edasi varasemas summas, muudel juhtudel piiratud mahus või toetuse maksmine üldse lõpetada. 2. Toimetulekutoetuse maksmisel on kuni 24-aastaste õppijate puhul üldiseks põhimõtteks, et õppimise ajal peab neid ennekõike toetama päritolupere (lapsevanemad) ja kui pere seda ei suuda, siis aitab riik. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on toimetulekutoetuse saamine seotud asjaoluga, kas ka nende pere saab toimetulekutoetust (SHS 131 lg 8-11). Toimetulekutoetus ei ole olemuslikult mõeldud õpingute rahastamiseks, selleks on Eestis õppetoetused, õppelaen ja stipendiumid. Praktikas on ikkagi juhtumeid, kus õppiv noor on puuduses ja puudub hea toetusmehhanism. Reaalsuses on juhtumeid, kus vaatamata ülalpidamiskohustusele vanemad ei toeta rahaliselt (nt vanemad ei ela faktiliselt koos, õppijat toetav vanem on ise raskustes, üksikvanemal kulub kogu sissetulek alkoholile, peresuhted on komplitseeritud vm), õppetoetus ei kata kulusid või õppija ei saagi mingil põhjusel õppetoetust. Ettepanek: kaalutlusotsusega võimaldada põhjendatud juhtudel erandina toimetulekutoetuse määramist kuni 24-aastastele õppijatele. Alternatiivina võiks riik üle vaadata ja parandada õppetoetuste süsteemi. 3. SHS § 133 lg 5 on esitatud loetelu eluasemekuludest, mida toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse võetakse. Teeme ettepaneku täiendada senist loetelu, lisades eluasemekulude koosseisu ka tele- ja internetiteenused minimaalset mahtu tagava piirmääraga kulu hüvitamiseks. Internetiühendus on vajalik lastele õppimiseks, töötutele tööpakkumistega kursisolemiseks, veebipõhiseks asjaajamiseks, päevakajaliste sündmustega kursis olemiseks jmt. 4. Toimetulekutoetuse menetlemisel on saadud elatis arvestatav sissetulekuna ja makstud elatis on summa, mis arvestatakse inimese sissetulekust maha. Praktikas on mitmesuguseid juhtumeid, kui elatise arvestamine toimetulekutoetuse määramisel on komplitseeritud. Näiteks ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ on olnud juhtumeid, kus üks lapsevanemtelei736 Raekoja plats 3 nõua 1300 teiselt elatist vägivaldsete suhete tõttu, ei ole www.tartu.ee 51003 TARTU rg-kood 75006546 [email protected] 4. on olnud juhtumeid, kus üks lapsevanem ei nõua teiselt elatist vägivaldsete suhete tõttu, ei ole võimeline elatise taotlemisega tegelema terviseseisundi tõttu vm kriisi pärast, usulistel põhjustel keeldub lahutamast vms. Lühiajalise lahendusena saab omavalitsus teha nende juhtumite puhul kaalutlusotsuse, aga on juhtumeid, kus keeruline olukord kestab pikka aega. Kuna elatise arvestamine toimetulekutoetuse menetlustes tekitab praktikas probleeme ja küsimusi, vajaks see teema selgemat reguleerimist või põhjalikumaid juhiseid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merle Liivak Juhataja Kärt Saarsen 736 1309 [email protected]