Eesti seisukohad Euroopa hooldusstrateegia kohta

Riigikantselei Teie 23.09.2022 nr 18.1.1/22-0523/- 1T/ Meie 01.11.2022 nr 1.4-1.2/3143-2 Eesti seisukohad Euroopa hooldusstrateegia kohta Esitame Vabariigi Valitsuse 3. novembri 2022. a. istungile Eesti seisukohad Euroopa hooldusstrateegia kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. VV seisukohtade protokollilise otsuse eelnõu 2. VV seisukohtade seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1_Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Agni Aav 6269 281 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU Oktoober 2022 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 3. november 2022. a nr Päevakorra punkt nr Eesti seisukohad Euroopa hooldusstrateegia algatuste kohta 1. Kiita heaks järgmised sotsiaalkaitseministri esitatud seisukohad Euroopa hooldusstrateegia ja sellega avaldatud alushariduse ja lapsehoiu valdkonnas Barcelona eesmärkide läbivaatamise käsitleva nõukogu soovituse eelnõu ning taskukohasele ja kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele juurdepääsu käsitleva nõukogu soovituse eelnõu suhtes: 1.1. Eesti toetab Euroopa hooldusstrateegiat, mis aitab kaasa demograafiliste muutustega kohanemisele ning lapsehoiu ja hoolekande parandamisele selliselt, et pakutavad teenused oleksid kättesaadavad ja kvaliteetsed ning naistel ja meestel oleksid võrdsed võimalused hoolduskoormust jagada ja tööturul osaleda. 1.2. Peame oluliseks, et 2030. aastaks alla kolmeaastaste laste alushariduses ja lapsehoius osalemiseks eesmärgi seadmisel võetaks arvesse ka riikide erinevaid vanemahüvitise süsteeme ja nende mõju laste osalemisele alushariduses ja lapsehoius. 1.3. Eesti toetab Euroopa Komisjoni pakutud eesmärki tagada, et 2030. aastaks osalevad vähemalt 96% lastest vanuses 3 aastat kuni kohustusliku alghariduse alguseani alushariduses ja lapsehoius. 1.4. Leiame, et alushariduse ja lapsehoiu eesmärkide soovitus peaks rohkem tähelepanu pöörama soolist võrdõiguslikkust toetavale hoolduskoormuse jagamisele vanemate vahel. Võrdse laste eest hoolitsemise soodustamine aitab kaasa naiste tööhõive suurendamisele ja soolise palgalõhe vähendamisele. 1.5. Peame oluliseks, et alushariduse ja lapsehoiu eesmärkide soovituse elluviimisega kaasnevad aruandlusnõuded ei tekitaks liikmesriikidele põhjendamatut halduskoormust. Peame otstarbekaks, et võimalikult suurel määral kasutataks ära juba olemasolevaid andmestikke ning protsesse. Uute indikaatorite loomist tuleb põhjalikult arutada muuhulgas Euroopa Liidu hariduskomitee ja hariduse valdkonna indikaatorite ja sihttähiste töögrupiga (SGIB). Leiame, et kavandatavatest meetmetest tuleks komisjoni esimest korda informeerida mitte varem kui 18 kuud peale soovituse vastuvõtmist. 1.6. Toetame nõukogu soovituses taskukohasele ja kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele juurdepääsu kohta seatud eesmärki ning soovitatud meetmeid ja tegevusi. Tööealise elanikkonna vähenemise ja hooldusnõudluse suurenemise tõttu on jätkusuutlike rahastusmudelite leidmine olnud üheks peamiseks väljakutseks, mida Eesti lahendada püüab. Peame asjakohaseks soovituses selgemalt rõhutada hooldusvajaduse tekkimise ja süvenemise ennetamiseks pakutavate sotsiaalteenuste ja teiste meetmete olulisust. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud strateegia ja eelnõud ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „Eesti seisukohad Euroopa hooldusstrateegia algatuste kohta“ juurde SISSEJUHATUS Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avaldas 7. septembril 2022 Euroopa hooldusstrateegia, mille eesmärk on tagada kvaliteetsed, taskukohased ja juurdepääsetavad hooldusteenused kogu Euroopa Liidus ning parandada nii hooldatavate kui ka nende eest kas kutsetegevuse raames või mitteametlikult hoolitsevate inimeste olukorda. Euroopa hooldusstrateegiaga toetatakse Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete, eelkõige soolise võrdõiguslikkuse, töö- ja eraelu tasakaalu, lapsehoiu ja laste toetamise ning pikaajalise hoolduse põhimõtete rakendamist. Strateegia aitab saavutada ka ELi 2030. aasta kolme sotsiaalset põhieesmärki tööhõive ja oskuste edendamiseks ning vaesuse vähendamiseks. Koos Euroopa hooldusstrateegia katusteatisega avaldas komisjon kaks nõukogu soovituse eelnõu: 1) nõukogu soovituse eelnõu alushariduse ja lapsehoiu valdkonnas Barcelona eesmärkide läbivaatamise kohta; 2) nõukogu soovituse eelnõu taskukohasele ja kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele juurdepääsu kohta. Alushariduse ja lapsehoiu valdkonnas Barcelona eesmärkide1 läbivaatamist käsitleva nõukogu soovituse (edaspidi alushariduse ja lapsehoiu eesmärkide soovitus) eesmärk on julgustada liikmesriike suurendama alushariduses ja lapsehoius osalemist, et soodustada naiste osalemist tööturul ning parandada laste, eriti haavatavas olukorras olevate või ebasoodsatest oludest pärit laste sotsiaalset ja kognitiivset arengut. Täpsemalt soovib komisjon anda hoogu alushariduses ja lapsehoius osalemise suurendamisele kõigis liikmesriikides, seejuures peaksid rohkem pingutusi tegema riigid, kus alushariduses ja lapsehoius osaletakse vähem. Komisjon loodab seeläbi suurendada naiste osalemist tööturul ja kaotada sooline tööhõivelõhe. Komisjoni ettepanek on uuendada 2002. aastal Euroopa Ülemkogu seatud eesmärke selliselt, et 2030. aastaks osaleks liikmesriikides alushariduses ja lapsehoius vähemalt 50% alla 3-aastastest lastest ning vähemalt 96% lastest vanuses 3 aastat kuni kohustusliku alghariduse alguseani. Soovitus käsitleb ka alushariduse ja lapsehoiu taskukohasust, juurdepääsetavust ja kvaliteeti. Riikidele soovitatakse tagada ka, et lapsehoid oleks kättesaadav nii kaua, et vanemad saaksid teha tasustatavat tööd, toetada peresõbralikku tööaja korraldust ning soodustada lapsehoiu võrdset jagamist vanemate vahel, võideldes soostereotüüpide vastu. Aastateks 2016-2023 koostatud Heaolu arengukavas on üheks eesmärgiks, et naistel ja meestel on võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Koostamisel oleva Heaolu arengukava aastateks 2023-2030 laste ja perede programmi ühe eesmärgina on plaanitud seada, et tagatud oleks lastega perede materiaalne kindlustatus ning töö- ja pereelu ühitamine, misläbi paraneb laste ja perede heaolu. Seejuures on 0-2-aastaste lastega 25-49-aastaste naiste ja meeste hõivelõhe vähenemine üks programmi järjepidevalt seiratavatest indikaatoritest. Alushariduse valdkonna strateegiline alusdokument on Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021‒2035, mille eesmärk on tagada valikurohked ja kättesaadavad õpivõimalused ning sujuv liikumine haridustasemete ja -liikide vahel. Eesti 1 2002. aastal Barcelonas toimunud Euroopa Ülemkogul sõnastati järgmised eesmärgid: „Liikmesriigid peaksid kaotama takistused naiste tööturul osalemisele ning tegema nõudlust arvesse võttes ja kooskõlas oma riiklike süsteemidega kõnealuses valdkonnas jõupingutusi, et võimaldada 2010. aastaks lastehoiuteenust vähemalt 90 %- le lastest vanuses kolmest aastast kuni kohustusliku koolieani ning vähemalt 33 %-le alla kolmeaastastest lastest.” Barcelona Euroopa Ülemkogu, 15.–16. märts 2002, dokument SN 100/1/02 REV 1, 2002. 1 üldhariduses peavad seega olema tagatud mitmekesised võimalused iga lapse arenguks. Kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) üksus peab tagama lasteaiakoha kõikidele pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle KOV üksuse territooriumil ja kelle vanemad seda soovivad. KOV üksus võib vanema nõusolekul asendada 1,5–3-aastase lapse lasteaiakoha lapsehoiuteenusega. Vanema sooviavaldus ja nõusolek on oluline, sest hariduse valikul on otsustav sõna vanemal. Komisjoni ettepanek seada eelnõuga uued eesmärgid, on üldiselt kooskõlas Eestis seatud arengusuundade ja sihtidega, aga leiame, et eelnõus välja pakutud eesmärk, millega tõstetakse sihttase alla kolmeaastaste laste osalemiseks alushariduses ja lapsehoius 50%-le, on Eesti vaatest problemaatiline meie helde vanemahüvitise süsteemi tõttu, mis soodustab alla 1,5- aastaste laste lapsevanemaga koju jäämist. Taskukohasele ja kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele juurdepääsu käsitleva nõukogu soovituse (edaspidi ka pikaajalise hoolduse soovitus) eesmärk on võimaldada hooldust vajavatel inimestel olla võimalikult kaua iseseisvad ja elada väärikalt. Eesmärgi tagamiseks soovitatakse liikmesriikidel parandada kõigi pikaajalist hooldust vajavate inimeste juurdepääsu taskukohasele ja kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele ning toetada nii ametlike kui mitteametlike hooldajate töötingimusi ja tugevdada nende sotsiaalseid garantiisid. Tegevuste paremaks koordineerimiseks peaksid liikmesriigid koostama tegevuskavad ning esitama need Euroopa Komisjonile hiljemalt aasta peale soovituse vastuvõtmist. Viimase seitsme aasta jooksul on Eesti ühiskonnas arutatud vajaduse üle leevendada üha kasvavat hoolduskoormust, valmistuda vananeva ühiskonnaga seotud väljakutseteks ning luua tõhusam pikaajalise hoolduse süsteem. Eelnõus toodud soovitused pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks ning valdkonnas töötavate hooldajate ja mitteametlike hooldajate toetamiseks on kooskõlas Eesti arengusuundade ja sihtidega pikaajalise hoolduse valdkonnas. Heaolu arengukava aastateks 2016-2023 seab pikaajalise hoolduse valdkonnas kesksele kohale sotsiaalteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamise ning inimesi ühiskonnaellu kaasavate toetavate teenuste arendamise. Sotsiaalteenuste arendamisel lähtutakse põhimõttest toetada inimeste töötamist, iseseisvat toimetulekut ning koduses keskkonnas elamist nii kaua kui võimalik, pakkudes tuge vastavalt inimese tegelikele vajadustele. Arengukava rõhutab ka ennetustöö tähtsust, mis aitab vähendada probleemide tekkimist ja süvenemist ning võimaldab ennetada asutusepõhisele hooldusele sattumist ja hoolduskulude kasvu tulevikus. Eesti 2035 rõhutab, et inimesekesksete heaoluteenuste pakkumisel on võtmetegur inimeste vajadustele terviklik lähenemine, mida aitab saavutada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lõimimine. Samuti on võetud suund uuendada pikaajalise hoolduse rahastamismudelit. Sotsiaalministeerium on alustanud Heaolu arengukava aastateks 2023-2030 koostamist, mis hoolekandepoliitikas jätkab samade suundadega. Alushariduse ja lapsehoiu eesmärkide soovituse eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikkel 292 koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punktiga i. ELTL artikkel 292 võimaldab nõukogul komisjoni ettepaneku alusel soovitusi vastu võtta. ELTL artikli 153 lõike 1 punkti i kohaselt toetab ja täiendab Euroopa Liit liikmesriikide meetmeid meeste ja naiste võrdõiguslikkuse valdkonnas seoses nende võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl, et saavutada ELi toimimise lepingu artiklis 151 sätestatud eesmärgid. ELTL artikli 151 kohaselt hõlmavad ELi ja liikmesriikide eesmärgid elu- ja töötingimuste parandamist, piisavat sotsiaalkaitset ja inimressursside arendamist, et tagada kestvalt kõrge 2 tööhõive ning võidelda tõrjutuse vastu. Pikaajalise hoolduse soovituse eelnõu põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 292 koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga k, mis võimaldab liidul võtta „sotsiaalkaitsesüsteemide moderniseerimise“ alaseid meetmeid. Selles valdkonnas saab liit võtta üksnes meetmeid, mis on ette nähtud liikmesriikide vahelise koostöö ergutamiseks. Mõlema soovituse eelnõu otsused võetakse vastu seadusandlikus tavamenetluses, vastuvõtmiseks on vaja kvalifitseeritud häälteenamust. Soovituste eelnõude menetlemine toimub nõukogu sotsiaalküsimuste töörühmas, kus seletuskirja koostamise hetkeks on toimunud artiklipõhised arutelud. Eelnõudel on ühisosa Eesti 2035 strateegiaga, Eesti haridusvaldkonna arengukavaga 2021- 2035, heaolu arengukavaga 2016-2023 ning 2023-2026 perioodi laste ja perede programmiga. 2022-2023 Eesti EL poliitika prioriteetide kohaselt tuleb sidusa ühiskonna tagamiseks ELi- üleselt edendada võrdseid võimalusi ja soolist võrdõiguslikkust läbivalt kõigis poliitikavaldkondades. Seisukohad ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi laste- ja perede poliitika osakonna nõunik Marge Hindriks ([email protected]), analüüsi ja statistika osakonna analüütik Age Viira ([email protected]) EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Agni Aav ([email protected]) ja nõunik Eha Lannes ([email protected]), Haridus- ja Teadusministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kristel Möller ([email protected]). Valdkonna eest vastutavad Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov ([email protected]) ning Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidus- ja noortepoliitika asekantsler Liina Põld ([email protected]). SOOVITUSE EELNÕUDE SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Alushariduse ja lapsehoiu eesmärkide soovitus Eesmärgid ja kohaldamisala (eelnõu punktid 1-2) Soovituse eesmärk on julgustada liikmesriike suurendama alushariduses ja lapsehoius osalevate laste arvu, et hõlbustada naiste osalemist tööturul ning soodustada laste ning eelkõige haavatavas olukorras või ebasoodsatest oludest pärit laste sotsiaalset ja kognitiivset arengut. Soovitus käsitleb kõigi laste alusharidust ja lapsehoidu. Eesti toetab soovituse eesmärki hõlbustada naiste osalemist tööturul ning soodustada laste ning eelkõige haavatavas olukorras või ebasoodsatest oludest pärit laste sotsiaalset ja kognitiivset arengut. Eestis on kehtiva õiguse kohaselt lasteaiakoha andmise kohustus KOV ülesanne, millega täidetakse alushariduse andmise ülesannet, aga ka lastehoiu ülesannet selleks, et lapsevanemad saaksid töö- ja pereelu ühitada. Lasteaed toetab lapse perekonda, soodustades lapse kasvamist ja arenemist ning tema individuaalsuse arvestamist. Lasteaiakoht tuleb tagada kõigile 1,5–7-aastastele lastele, kelle vanemad seda soovivad. Eesti hariduskorralduse juhtivaks põhimõtteks on kaasava hariduse põhimõte, mille kohaselt on kõikidel lastel õigus saada kvaliteetset haridust ja vajalikku tuge. Kaasava hariduse kontseptsioon lähtub põhimõttest, et igal lapsel on õigus saada temale vajalikul viisil kohandatud õpet võimalikult tavapärases keskkonnas. Lasteaias on lapsele vajaliku toe pakkumisel oluline last ümbritsevate täiskasvanute omavaheline koostöö. Kaasav haridus ei ole 3 toevajadusega lapse mehhaaniline paigutamine temale mittesobivasse keskkonda või toevajaduse sisuline ignoreerimine. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus peab muutuma lapse vajaduste muutumisel ‒ kohane õppe- ja kasvatustegevuse korraldus liigub lapse vajaduste muutumisel ning tavapärasest erinevat õppe- ja kasvatustegevuse sisu ning korraldust rakendatakse lapse vajadustest lähtuvalt vähimaks vajalikuks ajaks. Õigus kaasavale haridusele on hariduspõhiõiguse suurusjärku kuuluv õigus ning selle õiguse riive peab olema alati põhjendatud lapse vajadustest lähtuvalt. Alushariduses osalemine on Eestis vabatahtlik ja see ei ole tasuta haridus. Samas ei või vanemate omaosalus (edaspidi nimetatud ka osalustasu) ühe lapse kohta ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Barcelona eesmärkide läbivaatamine (punkt 3) Eelnõus pakutakse uued Barcelona eesmärgid, mille kohaselt peaksid liikmesriigid julgustama naiste osalemist tööturul, pakkudes kvaliteetseid alusharidus- ja lapsehoiuteenuseid kooskõlas riiklike teenuste osutamise viisidega ning tagades, et 2030 aastaks osaleb alushariduses ja lapsehoius vähemalt 50% alla kolmeaastastest lastest ning vähemalt 96% lastest vanuses 3 aastat kuni kohustusliku alghariduse alguseni. Eesti toetab Barcelona strateegias püstitatud uut eesmärki, et 2030. aastaks 96% lastest kolmandast eluaastast kuni kohustusliku alghariduse alguseni osaleks alushariduses ja lapsehoius. Alushariduses osalemine loob hea eelduse sujuvaks üleminekuks kooliellu. Haridusvaldkonna arengukava järgi on Eestis seatud eesmärgiks saavutada 3-aastaste kuni kooliealiste laste alushariduses osaluses kõrge tase. Selleks eesmärgiks on 2035. aastaks 3-7- aastaste 95%-line osalus. Kuigi Eestis ei ole lasteaias käimine kohustuslik, käib Eesti Hariduse Infosüsteemi 2021. a. andmetel lasteaias 81% 1,5 – 3-aastastest lastest ja ligi 94% 4-7-aastastest lastest. Leiame, et 2030. aastaks vähemalt 96%-line osalus vanuses kolmandast eluaastast kuni kohustusliku koolieani alushariduses ja lapsehoius on küll ambitsioonikas, kuid siiski saavutatav eesmärk. Erinevalt kolmandast eluaastast kuni kohustusliku alghariduse alguseni välja pakutud eesmärgist on Eestil helde vanemahüvitise süsteemi tõttu problemaatiline täita eesmärk, et vähemalt 50% alla 3-aastastest lastest osaleks alushariduses ja lapsehoius. Andmed asutuskeskses lastehoius osalemise kohta on toodud mõjuanalüüsis. Eestis kasvab ametlikus lastehoius osalevate laste arv kiiresti vanemahüvitise lõppedes. Näiteks 57% 1,5–2-aastastest lastest käib lastehoius. Seega, kui vaataksime ainult 1,5-2-aastaste vanuserühma (see on vanuserühm pärast vanemahüvitise lõppemist), ületaksime tegelikult kavandatud eesmärgi. See näitab, et alushariduse ja lapsehoiu rajatiste või teenuste puudust ei ole. Kui aga vaataksime ainult vanuserühma 0–2, arvestamata meie vanemahüvitise süsteeme, ei saavutaks me tõenäoliselt kunagi pakutud eesmärki. Arvestades Eesti lapsehoolduspuhkust ja alushariduse süsteemi, mis eeldab, et kuni 1,5-aastased lapsed on tavaliselt kodus hooldatud, peaks 100% 1,5–2-aastastest lastest käima alushariduses, et saavutada 2030. aastaks seatud eesmärk (50% lapsed vanuses 0-2 aastat). Kõigil Eesti eelkooliealistel lastel on õigus saada kvaliteetset alusharidust ning kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele oma teeninduspiirkonna lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimaluse käia lasteaias. KOV üksuse kohustuse sidumine lapse pooleteiseaastaseks saamisega on põhjendatud sellega, et lapse sünnist kuni tema pooleteiseaastaseks saamiseni on vanemal riikliku vanemahüvitisega loodud võimalus katkestada töötamine ja jääda lapsehoolduspuhkusele. Kuigi vanemahüvitiste 4 ja puhkuste süsteemi muudatuste jõustumisega 2020. aasta 1. juulist muutus nimetatud süsteem vanema jaoks paindlikumaks, ei muuda see KOV üksuse kohustust tagada lasteaiakoht alates lapse 1,5-aastaseks saamisest, kui vanem seda soovib. Lasteaiad peavad omama koolitusluba, st et tegutsemiseks peavad nad vastama seaduses kehtestatud nõuetele. Koolitusloa väljastab ja haldusjärelevalvet lasteasutuste ja nende pidajate tegevuse õiguspärasuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium. Alates 1. aprillist 2022 koosneb vanemahüvitise süsteem Eestis peamiselt sünnitushüvitisest, isahüvitisest ja jagatud vanemahüvitisest. Töötaval emal on õigus saada rasedus- ja sünnitushüvitist kuni 100 kalendripäeva järjest, lähtudes lapse eeldatavast sünnikuupäevast. Töötav ema saab rasedus- ja sünnitushüvitist kasutada kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva ja 30 kalendripäeva pärast lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Ema, keda peetakse mitteaktiivseks (mitte töötavaks), saab ema vanemahüvitist 30 järjestikuse kalendripäeva jooksul alates lapse sünnist. Isal on õigus isadushüvitisele veel 30 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, kokku 30 päeva. Seda hüvitist saab isa kasutada kuni lapse 3-aastaseks saamiseni või kuni isa hakkab saama jagatud vanemahüvitist. Isadushüvitist saab kasutada ühe järjestikuse perioodina või planeerida päevade kaupa. Isa ei tohi isahüvitise saamise ajal töötada - isa on isapuhkusel, mis kajastub töötamise registris. Pärast sünnitushüvitise perioodi lõppu on ema ja isa otsustada, kumb neist jätkab vanemahüvitise saamist. Seda hüvitist nimetatakse jagatud vanemahüvitiseks. Jagatud vanemahüvitist saab välja võtta 475 päeva jooksul. Vanem saab kasutada jagatud vanemahüvitist vastavalt oma soovile kalendripäevade kaupa ning seda hüvitist võib kalendripäevade kaupa katkestada ja jätkata. Kui emal ei olnud enne lapse sündi sotsiaalmaksu tasumisele kuuluv töö- või teenistussuhe ning tal oli seetõttu õigus saada vaid 30 päeva rasedus- ja sünnituspuhkust, on jagatava vanemahüvitise kestus 515 päeva. Kui üks vanematest on lapsehoolduspuhkusel pärast lapse 30-päevaseks saamist, on sellel vanemal õigus saada jagatud vanemahüvitist. Lisaks saavad vanemad korraga 60 päeva jagatud vanemahüvitist võtta. Vanemahüvitise maksmise kogukestusest arvatakse maha samal ajal võetud päevade arv. Sel ajal saavad vanemahüvitist mõlemad vanemad. See tähendab ka seda, et alla 1,5-aastased lapsed ei kasuta alusharidusteenuseid, kuna nad jäävad vanematega koju. Eesti alushariduse ja lastehoiu uuringu järgi kasutab lastehoiuteenuseid vaid 3,1% sellest vanuserühmast. Vanemahüvitise saamine ei tähenda, et need vanemad oleksid tööta: Sotsiaalkindlustusameti andmetel töötas enamik (73%) 2021. aastal vanemahüvitist saama hakanud naistest enne puhkuse algust. See tähendab, et nad on ajutiselt puhkusel ja naasevad puhkuse lõppedes tööle. Samas hooletöö ebavõrdse jagamise tõttu pikaajaline tööturult eemalolek omab negatiivset mõju naiste tulevasele palgale ja karjäärivõimalustele (vt täpsemalt mõjuanalüüsi). Uuring näitas ka, et vanemahüvitis on avaldanud mõju naiste tööturukäitumisele enne lapse sündi: vanemahüvitis tõstab motivatsiooni töötada enne sünnitust. Lisaks on naistel (ja ka meestel) võimalus töötada ka osalise tööajaga ja teenida puhkusel olles lisatulu. Eesti süsteem eristub enamiku teiste riikide omast selle poolest, et vanemahüvitise saamise ajal puhkusel viibimine ei ole kohustuslik. Vanemahüvitist vähendatakse 50 senti iga teenitud euro kohta, mis ületab 1,5-kordset keskmist palka (2022. aastal 2 021,54 eurot kuus).Sotsiaalkindlustusameti andmed august 2022. aasta seisuga näitavad, et vanemahüvitist saavatest naistest töötas 12% ning meestest 71%. Osalemise kestus (punktid 4-5) Eelnõu kohaselt peaksid liikmesriigid soodustama laste alushariduses ja lapsehoius osalemise kestust tasemel, mis võimaldaks vanematel, eriti emadel sisuliselt osaled tööturul. Liikmesriike 5 kutsutakse üles tagama, et laste alushariduse ja lapsehoiu teenused oleksid kättesaadavad vähemalt 25 tundi nädalas alla kolmeaastaste laste puhul ning vähemalt 35 tundi nädalas üle kolmeaastaste laste puhul, sealjuures võib välja toodud aeg lapse vanusega järk-järgult pikeneda. Eestis on KOV üksused paindlikud tagama just nende piirkonna vajadusi arvestavat lapsehoiuteenust. Meie sihiks ei ole kehtestada tunnipõhiseid eesmärke laste hoiuasutuses viibimisele. Lasteaia ja praegu sellest eraldatud lapsehoiuteenuse korraldamine ei ole kehtivate regulatsioonide alusel lastele ja peredele piisavalt paindlik ja kättesaadav. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on vanemal vaba valik, millal ta kasutab lasteaiateenust ja seda võib teha kogu lasteaia lahtioleku aja. Lasteaia aastaringse või hooajalise tegutsemise ja päevase lahtioleku aja otsustab lasteaia pidaja, lähtudes hoolekogu ettepanekust. Seega tuleb lasteaia lahtioleku aegade osas lähtuda eelkõige lastevanemate vajadusest teenuse kasutamiseks, arvestades seejuures lapse huvidega. Ebasoodsatest oludest pärit või puude või erivajadusega laste kaasamine (punkt 6) Liikmesriigid peaksid kehtestama sihipärased meetmed, et võimaldada ja suurendada ebasoodsatest oludest pärit laste, sh vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste, samuti puude või erivajadusega laste osalemist alushariduses ja lapsehoius. Samuti peaksid liikmesriigid kaotama alushariduses ja lapsehoius osalemise lõhe vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste arvu ja laste üldarvu vahel. Eesti seab fookuse puude või erivajadustega laste kaasamisele, sest erineva majandusliku taustaga perede osas pole lastehoius osalemisel erisusi (vt mõjuanalüüs). Toetame ebasoodsatest oludest pärit ja erivajadustega laste kaasamist alusharidusse ja lapsehoidu. KOV üksustel on õigus tulenevalt lähimuspõhimõttest seadusest tuleneva ja selle alusel ülesande täitmisel lähtuda piirkondlikest eripäradest ja perede erinevatest vajadustest. mis annab KOVile paindliku võimaluse arvestada isikute tegelike vajaduste ja eluliste asjaoludega. Kuigi lasteaia ülalpidamisel on KOVi kaalutlusõigus suur, seab KOVide otsustusvabadusele raamid arvestada seaduses kehtestatud vanema osalustasu ülempiiriga, mis on seotud 20%-ga alampalgast tagamaks, et tasu oleks taskukohane ka madalama sissetulekuga peredele. Samuti on seaduses sätestatud kohustus tagada tugiteenused ning lapsele turvaline ja sobiv õpi- ja kasvukeskkond. Kuivõrd vanema osalustasu suurus võib piirata isiku võimalust kasutada talle seadusega antud õigust saada alusharidust lasteaias, tuleb vanema osalustasu kehtestamisel silmas pidada proportsionaalsuse põhimõtet (PS § 11). Samuti peab KOV arvestama laste kaitse põhimõttega (PS § 27 lg 4, § 28 lg 4), mis koosmõjus sotsiaalriigi põhimõtte (sh sellest tuleneva võrdsete võimaluste tagamise ideega, PS § 10) ja võrdsuspõhiõigusega (PS § 12) tähendab kohustust kanda hoolt selle eest, et ligipääs laste alusharidusele on tagatud ka majanduslikes raskustes peredele, samuti puude või erivajadusega lastele. Kvaliteet (punkt 7) Eelnõu kohaselt peaksid liikmesriigid tagama, et kõigile lastele pakutavad alushariduse ja lapsehoiu teenused on kvaliteetsed, sest see aitab suurendada vanemate usaldust nende teenuste vastu ning soodustab lapse füüsilist, sotsiaalset, emotsionaalset, kognitiivset ja hariduslikku arengut. Sealjuures tuleks tagada, et riiklikud kvaliteediraamistikud, mida liikmesriike julgustatakse välja töötama kooskõlas nõukogu soovitusega kvaliteetsete alusharidus- ja 6 lapsehoiusüsteemide kohta2, hõlmaksid teenuste osutamist mõlemasse soovituse eelnõus käsitletud vanuserühma kuuluvatele lastele. Riiklike kvaliteediraamistikega tuleks eelkõige ette näha sobiv laste arv töötaja kohta ning rühma suurus, võttes arvesse laste vanust ja nende võimalikku puuet või erivajadust, ning kõigi alushariduse ja lapsehoiu valdkonna töötajate kutseoskuste parandamine, mh nõudes neilt kõrget formaalhariduse taset ja tagades nende pideva kutsealase arengu piisavate ja elukestvate koolitusvõimaluste kaudu. Alushariduse kvaliteedi tagamiseks on väga tähtis, et lastele oleks võimaldatud alusharidus professionaalsel viisil, mis toetab laste arengut ja heaolu. Kehtiv alusharidust reguleeriv seadus sätestab kvalifikatsiooninõuded lasteaia direktorile, õppealajuhatajale, õpetajale, logopeedile ja tugispetsialistile. Lapsehoiuteenust reguleeriv seadus kehtestab kvalifikatsiooninõuded lapsehoidjale. Õpetajat abistavale töötajale ei ole kehtivas seaduses kvalifikatsiooninõudeid kehtestatud, kuigi eelistatakse vähemalt keskhariduse olemasolu.3 Eestis on alla kolmeaastaste laste lasteaiarühmades 14–16 last, mis Euroopa ja OECD riikide võrdluses sarnaneb Belgiale, Luksemburgile, Lätile, Maltale ja Sloveeniale. Võrreldes nt Leedu ja Rumeeniaga on Eestis üle kolmeaastaste laste rühmades rohkem lapsi. Laste arvu rühmades ei ole EL riikidest reguleeritud Läti, Prantsuse, Rootsi ja Taani alushariduse ja lapsehoiu seadustes. 4 Kehtiva seaduse kohaselt võib rühma registreeritud laste piirarv olla 1) 1,5-3-aastaste laste rühmas kuni 14 last; 2) 3-7-aastaste laste rühmas kuni 20 last; 3) 1,5-7-aastaste laste rühmas kuni 18 last. Lasteaia pidaja võib erandjuhul rühma laste arvu suurendada: 1) 1,5-3-aastaste laste rühmas kuni kahe lapse võrra; 2) 3-7-aastaste laste rühmas kuni nelja lapse võrra; 3) 1,5-7-aastaste laste rühmas kuni kahe lapse võrra. Erandjuhul laste arvu suurendamisel peavad olema täidetud kõik lapse arenguks vajalikud tingimused – tagatud tugiteenuste osutamise võimekus ning kooskõla tervisekaitse nõuetega. Kehtiv seadus sätestab nõude, et kogu rühma tööaja jooksul peab olema tagatud õppe- ja kasvatusalal töötav isik või õpetajat abistav töötaja: 1) 1,5-3-aastaste laste rühmas seitsme lapse kohta; 2) 3-7-aastaste laste rühmas kümne lapse kohta; 3) 1,5-7-aastaste laste rühmas üheksa lapse kohta. Kui laste arvu rühmas on suurendatud, peab õppe- ja kasvatusalal töötav isik või õpetajat abistav töötaja 1,5-3-aastaste rühmas kuni kaheksa lapse, 1,5-7-aastaste rühmas kuni kümne lapse ja 3-7-aastaste lasteaiarühmas kuni kaheteist lapse kohta. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb lapsele tagada vajaduse korral logopeedi ja eripedagoogi või muu tugiteenus ning keha-, kõne-, meele- või vaimupuudega ning eriabi või -hooldust vajavatele lastele (erivajadusega laps) loob valla- või linnavalitsus arengu- ja kasvamisvõimalused elukohajärgses lasteaias. Lasteaias vastutab tugiteenuste korraldamise eest lasteaia pidaja. Lasteaias on kvaliteetse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks õppekava, mis vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud riiklikule õppekavale. Selles on muu hulgas kehtestatud 6-7-aastase lapse eeldatavad üldoskused, valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid ja sisu ning 6-7-aastase lapse arengu eeldatavad tulemused. Kavandatava alushariduse ja lapsehoiu seadusega on plaanis lisada alushariduse riiklikusse õppekavasse 3-aastaste laste eeldatavad üldoskused neljas valdkonnas: mänguoskused, tunnetus- ja õpioskused, eneseregulatsiooni oskused ning sotsiaalsed oskused. Kirjeldatu on edaspidi aluseks lapse üldoskuste arengu toetamisel lastehoidudes, mis eelnõuga haridusvaldkonda tuuakse. See 2 Nõukogu soovitus, 22. mai 2019, kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta (2019/C 189/02). 3 Mets, U., Viia, A. (2018). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: haridus ja teadus. Uuringu lühiaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda, lk 27. 4 European Commission, EACEA, Eurydice. (2019). Key Data on Early Childhood Education and Care in Europe – 2019 Edition. Eurydice Report. Luxembourg: Publications Office of the European Union. 7 omakorda täidab Eesti haridusvaldkonna arengukavas 2021‒2035 seatud eesmärki tagada valikurohked ja kättesaadavad õpivõimalused ning sujuv liikumine haridustasemete ja -liikide vahel. Kuigi KOVid on lasteaiateenuse osutamisel õigusaktides sätestatud ulatuses autonoomsed, on hariduse andmine riigi järelevalve all. Riik on kehtestanud kvaliteedinõuded ja kontrollib nende järgimist. Järelevalvet alushariduse valdkonnas teostab Haridus- ja Teadusministeerium eesmärgiga tagada alushariduse kättesaadavus ja sellele võrdsetel alustel juurdepääsetavus, õppe ja kasvatuse korraldamine ning selle kvaliteet ja tulemuslikkus. Territoriaalne jaotus (punkt 8) Soovituse eelnõu toob välja, et liikmesriigid peaksid tegelema laste ja nende perekondade probleemidega seoses juurdepääsuga sobivale haridus- või hooldusasutusele, tagades alushariduse ja lapse hoiu piisavas mahus kogu oma territooriumi ulatuses. Sellest peaksid liikmesriigid eelkõige asjakohaselt korraldama alushariduse ja lapsehoiu teenuste pakkumise nii linna- kui ka maapiirkondades, võttes arvesse piirkondade eripärasid, nagu laste asustustihedus ja nende vanuseline jagunemine, ning tehes seda täielikult kooskõlas segregeerimise kaotamise ja mittediskrimineerimise põhimõtetega ning tihedas koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Lisaks peaks liikmesriigid võtma alusharidus- ja lapsehoiuasutuste asukoha üle otsustamisel arvesse vajadust mõistliku pendelrände aja järele, eelkõige ühistransporti kasutades. Hariduse puhul peame oluliseks, et neid ülesandeid täidetakse kogukonnale ja lapse kodule võimalikult lähedal. Eestis on riik andnud põhiseadusliku ülesande tagada alushariduse kättesaadavus KOV üksustele, kes saavad seejuures lähtuda kohaliku kogukonna vajadustest ja tegutsedes kohalike elanike huvides. KOV peab lasteaiakoha võimaldama lapsele, kelle elukoht on selle kohaliku omavalitsuse territooriumil. Vanematele on lapse jaoks lasteasutuse valik vaba, kui soovitud lasteasutuses on vabu kohti. KOV üksus arvestab lasteaiakoha määramisel oluliste asjaoludena esmajärjekorras lapsevanema soovi, lapse elukoha lähedust lasteaiale ja sama pere teise lapse käimist samas lasteaias. Eestis on piirkondi, kus rahvastiku kiire kasvu tõttu (uued elamurajoonid) on KOV üksusel keeruline kõigile soovijatele lasteaiakohta tagada. See tähendab, et kohasoovijad jäävad üldjuhul ootejärjekorda. Sellisel juhul on KOV üksusel võimalus teha koostööd erasektoriga ja leida paindlikud lahendused, et kõik soovijad saaksid lasteaiakoha. Uuringufirma Centar 2021 läbiviidud alushariduse ja lapsehoiu uuringu5 vanemate küsitluse järgi sai enamik lasteaias või lastehoius käivatest lastest (ca 77%) koha kohe, kui vanem soovis. Lasteaeda või -hoidu ei kasutanud ca 5% eelkooliealistest lastest seetõttu, et neil ei olnud sobivat kohta. Kohapuuduse probleem on suurem 1,5–3-aastaste seas, kellest 7% ei saanud lasteaeda või -hoidu kasutada kohapuuduse tõttu. Taskukohasus (punkt 9) Laste puhul, kes ei kuulu Euroopa lastegarantiid käsitleva nõukogu soovituse6 kohaldamisalasse (ehk ei ole vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus), peaksid liikmesriigid 5 Alushariduse ja lapsehoiu uuring, Centar 2021. Ailen Lang, Siiri-Lii Sandre, Epp Kallaste, Marko Sõmer. 6 Nõukogu soovitus (EL) 2021/1004, 14. juuni 2021, millega luuakse Euroopa lastegarantii. 8 tagama, et alushariduse ja lapsehoiu netokulud oleksid mõistlikult proportsionaalsed muude majapidamiskulude ja kasutatava tuluga, pöörates erilist tähelepanu väikese sissetulekuga leibkondadele. Eelkõige julgustatakse liikmesriike piirama lapsevanemate omaosaluskulusid ning vajaduse korral kehtestama pere sissetulekuga proportsionaalseid muutuvtasusid või alushariduse ja lapsehoiu tasu piirmäära. Kehtiva seaduse kohaselt ei või vanemate osalustasu ühe lapse kohta ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Lapse toidukulu katab vanem. Centari 2021. a. valminud alushariduse ja lapsehoiu uuringu andmetel moodustab vanemate omaosalus lasteaiakoha tegelikust maksumusest ca 13%. Seejuures on lasteaedade kogukulu kasvanud kiiremini kui hinnad üldiselt. Keskmise KOVi lasteaia majandamise ja ülalpidamise kulu oli 2019. aastal ühe lasteaias käiva lapse kohta 5 340 eurot aastas. Väikseima kuluga KOVis oli see 3 710 ja suurima kuluga 6 778 eurot lapse kohta aastas. Lasteaias käivate lastena arvestati uuringud 10.11.2019 EHISes registreeritud laste arvu. Töötasu alamäär oli samal ajal 540 eurot. Kättesaadavus (punktid 10-11) Eelnõu kohaselt peaksid liikmesriigid pidevalt tegelema selliste tegurite kõrvaldamisega, mis takistavad juurdepääsu alusharidusele ja lapsehoiule. Sellega seoses tuleks eelkõige: pakkuda ebatüüpilise tööajaga vanematele lahendusi töö- ja eraelu paremaks ühitamiseks; tegeleda üksikvanemate vajadustega; tagada alushariduse ja lapsehoiu kättesaadavus vanemate tööalasest seisundist olenemata ning viisil, mis toetaks nende motivatsiooni tööl käia; tagada puude või erivajadusega lastele ja vanematele juurdepääs hoonetele, taristule ja transpordile ning õppematerjalidele ja digitaalsetele vahenditele; pakkuda puude või erivajadusega lastele ja vanematele tulemuslikku tuge ning asjakohast teavet ja suhtlusvõimalusi ning eemaldada keelelisi ja kultuurilisi takistusi, et võimaldada neil käia tavakoolides ja segregeerimata asutustes; anda ennetavalt selget teavet alushariduses ja lapsehoius osalemise eeliste ning teenuste kättesaadavuse, taotlemise tingimuste ja haldusmenetluste kohta; pakkuda haldustuge lapse registreerimisel, pöörates erilist tähelepanu haavatavas olukorras või ebasoodsatest oludest pärit vanematele. Liikmesriigid peaksid kehtestama seadusliku õiguse alusharidusele ja lapsehoiule. Seadusliku õiguse tekkimise vanuse määramisel peaksid liikmesriigid arvesse võtma piisavalt tasustatud perepuhkuse kättesaadavust ja kestust, et vältida ajalist vahet sellise puhkuse lõpu ning alushariduse ja lapsehoiu alguse vahel. Lasteaedade ja -hoidude ajaline paindlikkus on vajalik peamiselt selleks, et toetada lapsevanemate töötamist. 2021. a. alushariduse ja lapsehoiu uuringu andmetel on Eestis varajase hommikuse (so enne kella 7:00 hommikul) avamisajaga KOVi lasteaedu küsitlusele vastanud KOVidest ligi viiendikus (19,3%). Mõnes KOVis on ajaline paindlikkus tagatud üksikute KOVi lapsehoidude või eralasteaedade ning eralapsehoidude paindlike avamisaegadega. Nädalavahetustel pakutavat lapse hoidmise võimalust märkis ainult üks KOV ja seda eralapsehoiuteenusena. Vähemalt üks lapsehoid või -lasteaed on avatud enne kella seitset hommikul 14 KOVis, mis on 23,7% küsimusele vastanud KOVidest. Lisaks eelnevale on väiksemates omavalitsustes võimalik pakkuda n-ö reguleerimata paindlikkust, mida väljendab hästi ühe KOVi vastus: “Avatakse, suletakse ja hoitakse vastavalt vanema soovile nii ajaliselt kui ka päevaliselt.”KOV üksuse laiaulatuslikule otsustuspädevusele seab raamid regulatsioon, mille kohaselt tuleb lasteaia lahtioleku aja otsustamisel lähtuda lasteaia hoolekogu ettepanekust. Erivajadusega ja puudega lastele on lasteaedade ja -hoidude ajalise paindlikkuse osas tagatud võrdsed tingimused. Ligi viiendik erivajaduse või puudega laste, kes lasteaias ega -hoius ei 9 käinud, vanematest ei kasutanud lasteaeda või -hoidu lapse tervisliku seisundi tõttu. Neist lastest, kellel pole erivajadusi või puuet, ei kasutanud lapse tervislikel põhjustel lasteaeda või -hoidu vaid 1% lasteaias või -hoius mittekäinud lastest. See tulemus viitab erivajaduse ja puudega laste vanemate oluliselt suuremale lapse erivajadusest tulenevale keskmisele hoolduskoormusele, mida ei kata väga hästi lastehoiuvõimalused lapsehoiuasutustes. Lisaks tõid puudega või erivajadusega laste vanemad teistest vähem põhjuseks, et vanem sai ise last hoida.7 Kooliväline hooldus (punkt 12) Lisaks peaksid liikmesriigid tagama tervikliku lähenemisviisi laste eest hoolitsemisele, võttes arvesse eri vanuses laste, sh algkooliealiste, hooldusvajadusi, hõlbustades taskukohast ja kvaliteetset koolivälist hooldust kõigile algkoolis käivatele lastele (pärast tunde ja koolivaheajal), sh puude või haridusliku erivajadusega lastele, võttes arvesse riiklikku õppe- ja puhkeaja korraldust. See peaks hõlmama õpiabi kodutööde tegemisel, eelkõige ebasoodsatest oludest pärit või haavatavas olukorras olevate laste puhul. Eestis tunnetavad puudega laste vanemad lapse puudest tingitud kõrvalabi vajadust enim õppimisel ning muudel tegevustel koolis või lasteaias, mille puhul valdav osa (81–84%) leiab, et laps vajab kõrvalabi. Üle poole lapsevanematest leiavad, et laps vajab kõrvalabi suhtlemisel (60–64%), väljaspool kodu liikumisel (59–63%), enda eest hoolitsemisel (59–63%) või vaba aja veetmisel (58–63%). Tugiteenuse kasutamise võimalused lasteaias või lapsehoius on tugiteenuseti erinevad ning suur osa teenust vajavatest lastest ei saa nende vanemate hinnangul teenuseid kas üldse kasutada või ei saa neid kasutada piisavalt. Teistest teenustest paremini hinnatakse logopeedi teenuse olemasolu. Uuringus käsitletud tugiteenustest on võimalik lasteaias või lapsehoius saada kõige sagedamini logopeedi ja eripedagoogi teenust, kuid mõlema puhul saavad seda vaid ligikaudu pooled teenust vajavatest: logopeedi puhul 56% ning eripedagoogi puhul ca 40% teenust vajavatest lastest. Tugiisiku ja psühholoogi teenust saab lasteaias või lapsehoius kasutada viiendik kuni neljandik lastest, kes seda vajab. Sealjuures lapsi, kelle vanema hinnangul saab laps vajatavat teenust kasutada piisavalt, on eri teenuste lõikes vaid ligikaudu kümnendik kuni kolmandik. Kõigi teenuste puhul on aga ka küllaltki suur osa (ca 17–41%) lapsevanemaid, kes ei tea, kas lapsel on oma lasteaias või lapsehoius võimalik neid teenuseid saada. Samuti tuleb arvestada, et tegemist on lapsevanemate hinnangulise teenuse vajadusega. Enam kui pooled puudega laste vanematest (53-57%) on kasutanud puudega lapse hoidmiseks küsitlusele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt ühte lapsehoidmise võimalust. Kõige enam on puudega laste vanemate seas lasteaia või –sõime teenuseid (29-33% puudega lastest) ja pikapäevarühma (13-16%) kasutanuid. Lapse hoidmise teenuste kasutamine on tugevalt seotud lapse vanusega. Lapsevanemaid, kes ei ole lapse hoidmiseks viimase 12 kuu jooksul kasutanud ühtegi teenust, on 16-17-aastaste laste vanemate seas 73-86% ning 0–6-aastaste laste vanemate seas vaid 10–15%. Üle kolmandiku (ca 35-42%) lastevanematest vajab senisest rohkem või täiendavalt vähemalt ühte lapse hoidmise teenust. Kõige sagedasem on vajadus lapsehoidja järele, kes tuleb last hoidma lapse koju (14– 17% puudega lastest). Pikapäevarühma senisest suurem või täiendav vajadus on 9-12%l puudega laste vanematest. Muude lapsehoidmise 7 Alushariduse ja lapsehoiu uuring https://centar.ee/failid/alushariduse_raport/ 10 teenuste puhul on neid teenuses senisest enam vajavate või täiendavalt vajavate osakaal alla 10%. Kooli direktor võib kooli pidaja nõusolekul moodustada koolis pikapäevarühmi põhiharidust omandavatele õpilastele, kus pakutakse neile järelevalvet ning pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel. Hoolekogu ettepanekul on kool koostöös kooli pidajaga kohustatud korraldama pikapäevarühma moodustamise. Pikapäevarühma töö planeerimisel ja korraldamisel lähtutakse hoolekogu ettepanekutest, õpilaste turvalisuse ja tervisekaitse nõuetest, kooli õppe- ja kasvatustegevuse üldistest eesmärkidest, pikapäevarühma õpilaste vanuselistest ja individuaalsetest iseärasustest, nende kodustest tingimustest ning vanemate ja õpilaste põhjendatud soovidest, samuti transpordivõimalustest. Teadlikkus õigustest (punktid 13-15) Liikmesriigid peaksid tagama, et vanemad oleksid teadlikud oma õigustest, sh võimalikust õigusest saada lapsele koht alushariduse või lapsehoiu pakkuja juures, pidades silmas, et erinevad traditsioonid ja taustaolud võivad mõjutada inimeste teadmisi ja arusaama alusharidusest ja lapsehoiust, samuti usaldust selle vastu. Soovitusega julgustatakse liikmesriike lapsevanemaid ennetavalt teavitama alushariduse ja lapsehoiu kasutamise võimalustest, eelistest, kuludest ja võimalikust rahalisest toetusest. Sealjuures tuleks tähelepanu pöörata vanemate vajadusele saada teavet alushariduse ja lapsehoiu kohta, võttes arvesse nende oskuste, võimete, sotsiaalmajandusliku tausta ja võimaliku puudega seotud erinevusi; ning teabe kergele kättesaadavusele nii internetis kui ka väljaspool seda, võttes arvesse erinevaid keelelisi vajadusi ja digivahendite olemasolu. Liikmesriigid peaksid kehtestama tulemuslikud, erapooletud ja kasutajasõbralikud kaebuste esitamise menetlused, mille abil teatada probleemidest või vahejuhtumitest pädevatele asutustele. Enamike KOV üksuste kodulehtedel on juba täna ülevaade kohalikest teenustest, sh lasteaia- ja lastehoiuteenustest. Kavandatavas alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõus sätestatakse kohustus, et KOV üksus teeb vanemale kättesaadavaks teabe KOV territooriumil pakutavatest lasteaia- ja lastehoiukohtadest. Vanema informeerimise all peetakse silmas proaktiivset ja avalikku infot, mille alusel on vanemal võimalus lasteaia- või lastehoiukoha osas otsus langetada. Kättesaadav info aitab vanemal lasteaiakoha taotlemisega seotud otsuse langetamisel. Kui KOV üksus asendab lasteaiakoha lapsehoiuteenusega, tuleb lapsevanemale selgitada lasteaia- ja lapsehoiukoha erinevust (nt seda, et lapsehoiu- ja lasteaiateenuse kohta on kehtestatud erinevad nõuded) ja koha kasutamise tingimuste erinevust (kui neid on), sh seda, millised rahalised kohustused ja soodustused ühe või teise kohaga kaasnevad. Nii talitades kohtleb vald lapsevanemat võrdväärse partnerina ning lapsevanem saab teha teadliku valiku, kas nõustuda asendamisega või mitte. Lasteaial lasub kohustus teavitada vanemaid õppe- ja kasvatustegevuse korraldusest. See tähendab, et vastav info peab olema vanemale regulaarselt kättesaadav ja vanem võib neis küsimustes pöörduda lasteaia poole. Lasteaial lasub kohustus nõustada vanemaid lapse arengu ja alushariduse küsimustes. Lapsevanemal on õigus osaleda lasteaia hoolekogu töös ning teha lasteaiale ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks. Hoolekogu on lasteaia juures alaliselt tegutsev organ, kuhu 11 kuuluvad kõik lasteaia tegevusega korraldamisega seotud oluliste huvigruppide esindajad, et teha koostööd lapse arenguks vajalike tingimuste tagamiseks. Hoolekogu ülesanne on jälgida, et õppe- ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele, ning teha selleks koostööd lasteaia töötajate, vanemate ja pidajaga. Töötajate töötingimused ja oskused (punktid 16-17) Liikmesriigid peaksid tagama alushariduse ja lapsehoiu valdkonna töötajatele õiglased töötingimused, eelkõige edendades sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimisi ning toetades konkurentsivõimeliste palkade kujundamist selles sektoris, austades samal ajal sotsiaalpartnerite autonoomiat. Lisaks peaksid liikmesriigid tegelema alushariduse ja lapsehoiu valdkonna töötajate nappuse ja oskuste vajadustega ning eelkõige: parandama formaal- ja jätkuharidust ja -koolitust, et anda praegustele ja tulevastele alushariduse ja lapsehoiu valdkonna töötajatele vajalikud oskused ja pädevused; looma alushariduse ja lapsehoiu valdkonnas uusi karjäärivõimalusi, sealhulgas oskuste täiendamise, ümberõppe ning teavitus- ja juhendamisteenuste kaudu; pakkuma alushariduse ja lapsehoiu valdkonna töötajatele häid tööalaseid väljavaateid ja karjäärivõimalusi; võtma meetmeid, et võidelda sooliste stereotüüpide ja soolise segregatsiooni vastu ning muuta see elukutse huvipakkuvaks nii meestele kui ka naistele. Eestis on kvalifikatsiooninõuded kehtestatud lasteaia direktorile, õppealajuhatajale, õpetajale, logopeedile ja eripedagoogile, samuti lapsehoiuteenust osutavale isikule. Kutseoskusi tuleb arendada ja võimalused selleks peab looma lasteasutuse pidaja. Lapsehoidja kompetentse hinnatakse lapsehoidja kutsestandardi 4 alusel. Õpetaja kompetentse hinnatakse õpetaja kutsestandardi 6 alusel. Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid. Kutsestandardeid kasutatakse õppekavade koostamiseks ja kutse andmiseks. Eestis on õpetaja tasemeõppe kutseandjad Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Lapsehoidja kutse andjad on Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Õpetajate täienduskoolitustel osalemiseks eraldab riik KOVidele toetust. Töötajal on täienduskoolituses osalemiseks õigus saada õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tööandja peab tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu.2017. aastal lõi Eesti riik KOVidele lasteaiaõpetajate töötasu tõstmise motiveerimiseks täiendava meetme, mille kohaselt saavad toetust KOV üksused, kes tagavad Vabariigi Valitsuse määruses kokku lepitud tingimustel lasteaiaõpetajatele töötasu määra. Selle meetmega liitusid kõik KOV üksused. Meetme toel on KOV üksusel võimalus tulubaasi kasvust lasteaiaõpetajate töötasu kasvatada. Lisaks eraldab riik KOV üksustele lasteaiaõpetajate tööjõukulude toetust. KOV üksus võib kasutada seda toetust lasteaiaõpetajate töötasu suurendamiseks, tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks ja tugispetsialistide töötasuks. Õpetaja ametit pidavad inimesed on oma huvide ja õiguste kaitseks ning riigi üldise heaolu kasvatamiseks erialaselt koondunud oma esindusorganisatsiooni Eesti haridustöötajate liit (EHL). EHL on esindatud kõigis maakondades ja linnades. EHL kui õpetajate esindusorganisatsioon on partneriks nii haridusasutuste juhtidele, kohalikele omavalitsustele kui ka riigile, st õpetajate huvid ja õigused on EHL-i abil esindatud kõigil tasanditel. Õiguste ja huvide esindamine käib eelkõige dialoogi ja koostöö kaudu. 12 Sooline hoolduslõhe (punkt 18) Liikmesriigid peaksid soodustama laste eest hoolitsemise kohustuste võrdset jagamist vanemate vahel sellega, et võidelda soostereotüüpide vastu ja julgustada mõlema vanema tasakaalustatud osalemist hoolduskohustuste täitmises võrdsetel alustel, sh teavituskampaaniate kaudu, ning edendada ja toetada peresõbralikku töö- ja puhkeaja korraldust ning julgustada mõlemat vanemat, eelkõige mehi, kasutama perepuhkust eri eluetappides. Eesti toetab hoolduskoormuse võrdset jagamist vanemate vahel. Vanemahüvitise süsteem loob nii emadele kui isadele võrdsed võimalused hooletöö kohustust jagada ning süsteemi paindlikkus annab vanemahüvitise perioodi ajal ka võimaluse soovi korral töö- ja pereelu kohustusi ühitada (vt vanemapuhkuste süsteemi ülevaade „Barcelona eesmärkide läbivaatamine (punkt 3)“ alajaotuses). Kuigi 2021. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringu andmeil toetab 60% Eesti elanikest vanemahüvitise võrdset jagamist ema ja isa vahel, ei kajastu võrdset hoolduskoormust toetavad hoiakud sama edumeelselt vanemahüvitise kasutamise statistikas. Asutuskeskses lastehoius osaleb Eestis 33,1% 0-2-aastastest lastest ning väikelaste eest hoolitsevad vanemahüvitise perioodil enamasti nende vanemad. 2022. aasta jaanuari seisuga olid 16% kõikidest vanemahüvitise saajatest mehed (2017. aastal 8%). Kuigi vanemahüvitist ning eriti isapuhkust kasutavate isade osakaal on viimastel aastatel järjepidevalt tõusnud, näitavad need numbrid, et laste eest hoolitsemise peamise koormuse kannavad emad. Ebavõrdne hooletöö koormus ei kajastu mitte ainult väikelaste vanemate hõivelõhes (Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli 2021. aastal 0-2-aastaste lastega 25-49-aastaste meeste ja naiste hõivelõhe 41,8 protsendipunkti), vaid ka palgalõhes. Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“ seab eesmärgiks palgalõhe vähendamise 5%-ni aastaks 2035. Aastal 2021. oli Eesti palgalõhe 14,9%. Seetõttu on oluline tegeleda palgalõhe tekkimise komplekssete põhjustega, sh tuleb lisaks tööturuga seotud aspektidele suuremat tähelepanu pöörata hooletööle ja emaduslõivule (motherhood penalty), mis väljendub emade keskmise töise tulu vähenemises võrreldes laste saamisele eelnenud ajaga (vt lähemalt mõjude analüüsi alajaotusest 1.3. „Mõju soolisele võrdõiguslikkusele“). Komisjoni ettepanek soodustada hooletöö võrdset jagamist on kooskõlas Heaolu arengukavas 2016-2023 ning koostamisel olevas Heaolu arengukavas 2023-2030 seatud soolise võrdõiguslikkuse strateegiliste sihtidega, mis seavad mh eesmärgiks kindlustada naiste ja meeste majanduslik iseseisvus, toetada naiste tööhõives osalemist ja võrdset hoolduskoormuse jagamist, vähendada soolist palgalõhet ning sooliste stereotüüpide negatiivset mõju. Juhtimine ja andmete kogumine (punktid 19-21) Liikmesriigid peaksid tagama alushariduse ja lapsehoiu valdkonna usaldusväärse ja tulemusliku poliitilise juhtimise ning tagama tiheda koostöö erinevate poliitikat kujundavate institutsioonide ning alushariduse ja lapsehoiu teenistuste vahel ning toetama koostööd teiste poliitikat kujundavate institutsioonide ja teenistustega, kes vastutavad väikelaste arengu ja hariduse eest. Samuti peaks võtma kasutusele ning kulutõhusalt kasutama asjakohaseid ja kestlikke rahalisi vahendeid alushariduse ja lapsehoiu jaoks, sealhulgas kasutades liidu fonde ja vahendeid ning kujundades poliitikat, mis soodustab lapsehoiuteenuste kestlikku rahastamist kooskõlas riigi rahanduse üldise jätkusuutlikkusega. Eelnõu kohaselt peaksid liikmesriigid arendama või parandama järgmiste andmete kogumist: a) alushariduses ja lapsehoius osalevate laste, 13 sealhulgas haavatavas olukorras või ebasoodsatest oludest pärit laste arv, tuginedes iga- aastasele asjakohase valimimahuga uuringule; b) tasustatud ja tasustamata töö ajakasutuse erinevused hoolduskohustusi täitvate naiste ja meeste vahel, eelistatavalt tuginedes ühtlustatud Euroopa ajakasutusuuringute standardil põhinevatele ajakasutuse uuringutele; c)perepuhkuse kasutamine sugude lõikes, tuginedes ELi ühtlustatud haldusandmetele ning töö- ja eraelu tasakaalu näitajate raamistikule, mille on välja töötanud tööhõivekomitee ja Sotsiaalkaitsekomitee ühine alltöörühm; d) alushariduse ja lapsehoiu valdkonna töötajate töötingimused ning eelkõige nende soovitustes 16 ja 17 osutatud aspektid; e) alushariduse ja lapsehoiu valdkonna teenuste nappus, kättesaadavus, taskukohasus ja kvaliteet, korrapäraselt vähemalt iga kuue aasta järel; alushariduse ja lapsehoiu teenuste territoriaalne jaotus, eelkõige selleks, et hinnata piirkondlikke erinevusi, muu hulgas ääremaadel ja maapiirkondades. Lisaks peaksid liikmesriigid suurendama jõupingutusi, et tagada andmete piisav detailsus nende võrdlemiseks ELi tasandil. Haridussüsteemi puudutavaid andmeid koondab Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS), mis on riiklik register. Kehtiva seaduse alusel kantakse EHISesse lasteaia andmeid, samuti andmed pedagoogide kohta (töösuhe, kvalifikatsioon). Põhikooli pidajad on kehtestanud kooli vastuvõtu ja koolist väljaarvamise korra, mille kohaselt peab vanem koolile esitama lasteaia poolt väljastatud koolivalmiduskaardi. Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõus on kavandatud kanda koolivalmiduskaart EHISesse, eesmärgiga võimaldada koolivalmiduskaardi liikumine lasteaiast kooli ning suurendada seeläbi alus- ja põhihariduse sidusust. Ka koolivälise nõustamismeeskonna soovitused kantakse EHISesse. Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõusse on kavandatud ka osutatud tugiteenuse ja teenuse osutaja kohta andmete kandmine EHISesse, et parandada info liikumist hõlbustades lapse ja pere vajadustele vastava ja õigeaegse teenuse kättesaadavust. Haridus- ja Teadusministeeriumil on järelevalveorganina infosüsteemi kaudu ülevaade lasteaias tegelikult osutatud tugiteenustest. Sotsiaalhoolekande seaduse alusel kannavad lastehoiud lastehoius osalevate laste arvu Sotsiaalministeeriumi S-veebi. Laste arv on oluline lasteaia ja lastehoiu tegevusloa taotluse lahendamisel. Seadusest tulenevate ülesannete täimiseks ei ole rohkemaid andmeid laste kohta hoidudes põhjust koguda. Rakendamine, seire ja hindamine (punktid 22-23) Soovituse eelnõu kohaselt peaksid liikmesriigid komisjonile teatama soovituse rakendamiseks võetud meetmetest ühe aasta möödumisel pärast selle vastuvõtmist. Lisaks peaksid liikmesriigid peaksid tegema komisjoniga koostööd seoses komisjoni kavatsusega parandada andmete korrapärast esitamist, tehes Eurostati veebisaidil ja soolise võrdõiguslikkuse strateegia järelevalveportaalis8 kättesaadavaks: 1) andmed alushariduses ja lapsehoius osalevate laste täiendava jaotumise kohta vanuse ja osalemise kestuse järgi ning vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste osalemise määra, 2) Euroopa Liidu sissetulekute ja elamistingimuste statistikasüsteemi (EU-SILC) põhinäitaja „Ametlikku lapsehoiu- või alusharidusteenust kasutavad lapsed“ ja muude asjakohaste näitajate usaldusvahemikud koos osalemismääradega, et tagada aastate ja riikide vaheline võrreldavus, 3) põhjalikum selgitav teave kogutud andmete kohta, eelkõige seoses selliste alushariduse ja lapsehoiu programmidega, mis on seotud nende näitajate määratlusega. Samuti kutsub komisjon liikmesriike üles kasutama liidu rahalisi vahendeid, et toetada alushariduse ja lapsehoiu 8 Soolise võrdõiguslikkuse strateegia järelevalve portaal on leitav: https://composite- indicators.jrc.ec.europa.eu/ges-monitor. 14 valdkonna riiklikke reforme ja investeeringuid. Soovituse rakendamist soovitatakse jälgida soolist võrdõiguslikkust käsitleva aastaaruande ja Euroopa poolaasta raames, vajaduse korral esitades liikmesriikidele riigipõhiseid soovitusi, ning esitades nõukogule viie aasta jooksul aruanne käesoleva soovituse rakendamisel tehtud edusammudest. Lisaks soovitatakse hõlbustada Sotsiaalkaitsekomitees ja Tööhõivekomitees täiendavate näitajate väljatöötamist, heade tavade vahetamist ja vastastikust õppimist liikmesriikide vahel ning tehnilise suutlikkuse suurendamise meetmeid. Samuti jätkata liikmesriikide jõupingutuste toetamist alushariduse ja lapsehoiu valdkonna reformide kavandamisel ja rakendamisel, eelkõige Euroopa haridusruumi strateegilise raamistiku ja tehnilise toe instrumendi kaudu. Soovitatakse julgustada liidu ameteid, nagu Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut ja Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutus, koguma korrapäraselt andmeid, töötama välja näitajaid ja korraldama analüüse soolise hoolduslõhe, soolise palgalõhe ning tasustatud ja tasustamata tööaja kasutamise, hoolduskohustusi täitvate naiste ja meeste individuaalse ja sotsiaalse tegevuse ning töökorralduse kohta kogu tööelu jooksul. Kuigi eesmärgi poole liikumise seiramine on oluline, ei tohiks järelevalve ja hindamiste näol luua liikmesriikidele põhjendamatut täiendavat halduskoormust. Otstarbekas on seiretegevus siduda juba olemasolevate protsesside ja muude ELi järelevalveraamistikega, mis võimaldab soovitust seirata teiste strateegiliste tegevuste osana. Alushariduses ja lastehoius osalemise kohta annavad liikmesriigid eraldiseisvalt aru ka hariduse ja koolituse 2030 koostööraamistiku seire raames, samuti teostab komisjon seiret läbi hariduse ja koolituse iga-aastase aruande (Hariduse ja koolituse monitor). Liikmesriigid ei peaks komisjonile alushariduses ja lastehoius osalemise kohta mitu korda andmeid esitama. Uute alushariduse valdkonna EL eesmärkide või indikaatorite väljatöötamisel on oluline kaasata ka hariduse valdkonna eksperte, sh peaks teemat sisuliselt kaaluma hariduskomitee ja tehnilise tasandi töösse olema kaasatud hariduse valdkonna indikaatorite ja sihttähiste töögrupp (SGIB). Nõukogu soovituse ettepanek taskukohasele ja kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele juurdepääsu kohta Eesmärk, kohaldamisala ja mõisted (soovituse punktid 1-3) Soovituse eesmärk on parandada kõigi pikaajalist hooldust vajavate inimese juurdepääsu taskukohasele ja kvaliteetsele hooldusele, nähes selleks ette meetmeid nii pikaajalist hooldust vajavate inimeste kui ametlike ja mitteametlike hooldajate toetamiseks. Defineeritakse pikaajalise hoolduse, ametliku pikaajalise hoolduse, koduhoolduse, kogukonnapõhise hoolduse, hoolekandeasutuses pakutava hoolduse, mitteametliku hoolduse ning pikaajalist hooldust pakkuva koduhooldaja ja hooldatava juures elava hooldaja mõisted. Soovituse eesmärk on kooskõlas Eesti pikaajalise hoolduse arengusuundadega. Heaolu arengukavas 2016-2023 on sõnastatud, et sotsiaalteenuste arendamisel lähtutakse eesmärgist toetada inimeste töötamist, iseseisvat toimetulekut ning kodus ehk harjumuspärases keskkonnas elamist nii kaua kui võimalik. Erilist tähelepanu pööratakse teenuste kvaliteedi arendamisele, kättesaadavuse parandamisele, seejuures soodustades piirkondlikku koostööd, ning uudsete ja kulutõhusate lahenduste leidmisele. Järgmisel arengukava perioodil 2023-2030 on fookus abivajaduse hindamise kaasajastamisel, teenuste kättesaadavuse parandamisel (sh keerulisematele sihtrühmadele nagu dementsusega inimesed), valdkonna tööjõu kompetentsi 15 tõstmisel, teenuste kättesaadavuse regionaalsete erinevuste tasandamisel ning jätkusuutlike rahastusvõimaluste leidmisel. Tähelepanu all on ka hoolduskoormusega inimeste sotsiaalsete garantiide tugevdamine ja vajadus esindusorganisatsioonide järele. Eestis on pikaajalise hoolduse mõiste reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse §-s 9, mille kohaselt pikaajaline hooldus tähendab hoolduse tagamist isikule, kes vajab igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna tema füüsilised või vaimsed võimed või töövõime on vähenenud. Pikaajaline hooldus sisaldab tervishoiuteenuseid, hooldust ja isiku igapäevast toimetulekut toetavaid teenuseid, mida pakutakse eesmärgiga leevendada ja vähendada valu, juhtida terviseseisundi kulgu, pidurdada ja vältida selle halvenemist, hooldada isikut ning abistada teda iseseisva toimetuleku võimaldamiseks igapäevaelu toimingutes. Eesti pikaajalise hoolduse mõiste on kooskõlas soovituses toodud mõistega. Teised soovituses välja toodud mõisted ei ole Eesti seadustes defineeritud, kuid lähevad oma sisult kokku Eesti pikaajalise hoolduse poliitikas kasututava lähenemisega. Eesti praktikas ei ole hooldatava juures elavaid hooldajaid soovituse mõistes, kuid praktika puudumine ei takista soovituse täitmist ning vajadusel on võimalik selline teenus luua tulevikus ka Eestis. Piisavus, kättesaadavus ja kvaliteet (soovituse punktid 4-6) Soovituses kutsutakse riike üles tagama, et pikaajaline hooldus oleks õigeaegne, kataks kõiki selgete ja objektiivsete kriteeriumite abil hinnatud vajadusi ning oleks taskukohane, et hooldust vajavatel inimestel säiliks inimväärne elatustase ja hoolduse eest tasumine ei viiks neid vaesusriski. Samuti soovitatakse, et riigid pakuksid rohkem pikaajalise hoolduse teenuseid, eelisarendades kodu- ja kogukonnapõhist hooldust, tasandaksid teenuste kättesaadavuse piirkondlikke erinevusi, kasutaksid rohkem uuenduslikku tehnoloogiat ja digilahendusi ning tagaksid, et pikaajalise hoolduse teenused oleksid kättesaadavad ka erivajadustega inimestele ja austaksid nende õigust elada iseseisvalt kogukonnas. Kolmandaks kutsutakse riike üles kehtestama pikaajalise hoolduse kvaliteediraamistikku ning teenuseosutajate ja klientide koostöös jälgima kvaliteedikriteeriumide ja -standardite täitmist. Soovituses tehakse riikidele ettepanek stimuleerida teenusosutajaid rakendama miinimumtasemest kõrgemaid standardeid ja teenuste kvaliteeti pidevalt parandama, tagada teenuste kvaliteedi arendamiseks piisavad vahendid ning integreerida kvaliteedinõuded avalikesse hangetesse. Eesti hoolekande suund on toetada inimeste võimalikult kaua kodus elamist. Samas võivad koduses keskkonnas iseseisvat toimetulemist toetavate sotsiaalteenuste ebapiisav kättesaadavus9, 10, ootejärjekorrad, teatud teenuste (nt sotsiaalne rehabilitatsioon) ebamõistlik korraldus ning teenuste killustunud osutamine jätta inimese talle vajaliku abita ning viivad tööturult kauemaks eemale nii teenust vajavad inimesed kui hoolduskoormuse tõttu ka nende lähedased. Ehkki sotsiaalteenuste pakkumine kohalikes omavalitsustes on viimastel aastatel kasvanud, on hoolekandelise abi kättesaadavus ja kvaliteet omavalitsuseti ebaühtlane11. 9 Näiteks 2020. aastal osutati koduteenuseid vaid 41% kogu hinnangulisest teenusevajadusest. Kodus elamist toetavate teenuste pakkumine on küll kasvanud, kuid mitte oodatud tempos võrreldes asutusepõhise hooldusega. 10 2020. aastal kasutas koduteenust ligikaudu 8300 inimest, kuid tegelik hinnanguline vajadus oleks 20 000 teenusekoha järele. Vajadus on ka transporditeenuse järele, samuti eluruumide kohandamise järele. Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu (2020) kohaselt vajaks täiendavaid teenuseid kuni 76 000 inimest. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/hooldusvajaduse_uuring_som.pdf 11 Allikas: minuomavalitsus.fin.ee 16 Ettepanekuid pikaajalise hoolduse süsteemi korrastamiseks on valitsus viimaste aastate jooksul arutanud mitmel korral. 2017. aastal esitas sotsiaalministeerium valitsusele ettepanekud rahastada nelja esmast hoolduskoormust vähendavat abinõu, mis tänaseks on kõik rakendunud: päeva- ja nädalahoiu teenuse pakkumine erihoolekande klientidele; dementsuse diagnoosiga eakatele suunatud teenuste kvaliteedi parandamine ja pakkumise laiendamine; esmatasandi hoolduse koordinatsioonisüsteemi piloteerimine ja vajaliku kompetentsi arendamine ning tasustatud hoolduspuhkuse kehtestamine sügava puudega inimese töötavale pereliikmele. Pikaajalise hoolduse korralduse ja erivajadusega inimeste poliitika ajakohastamise lahendusettepanekute väljatöötamiseks loodi 2019. aastal seitse teemapõhist töörühma. 2021. aastal saadi valitsuselt mandaat jätkata pikaajalise hoolduse teenuste süsteemi korrastamist kohalike omavalitsuste ja riigi partnerlusmudelina ning valitsus kiitis põhimõtteliselt heaks omastehooldajate toetamiseks tehtud ettepanekud. Sotsiaalhoolekande seadus 3 lg 1 kohustab abi andmisel lähtuma inimese terviklikust abivajadusest. Eelistada tuleb abimeetmeid, mis võimaldavad elada kodus või saada kodusarnast keskkonda ja elukorraldust pakkuvaid teenuseid. Pakutav abi peab toetama inimese võimekust korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt. Abimeetmed tuleb tagada võimalikult kättesaadaval moel, eelistatult algusega kohalikust omavalitsusest ning kaasates nii inimest ennast kui võimalusel tema pereliikmeid. Kui inimene vajab abi samal ajal mitmest valdkonnast, tuleb tagada sellise abi koordineeritud osutamine12. Pikaajalise hoolduse pakkumisel on vajadus tervishoiu-, sotsiaalhoolekande- ja töövaldkonna ning teiste valdkondade parema integreerituse ja koordineerituse järele. Valdkondade ülene koordinatsioon on oluline selleks, et komplekse abivajadusega inimene saaks vajalikku abi õigeaegselt ning tuleks koduses keskkonnas võimalikult kaua toime. 2018. aastal alustati katseprojektiga, mille käigus loodi kuues Eesti piirkonnas hoolduskoordinaatori ametikoht. Hoolduskoordinaatori peamine ülesanne on olla sillaks kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, perearsti ja teiste ametkondade ning teenusepakkujatega vahel. Paralleelselt katseprojektidega alustati tööd detailsema riiklikult rakendatava mudeli väljatöötamiseks ja arendati välja paindlik koordinatsioonimudel koos rakendamiseks vajalike juhiste, koolitusprogrammi jm vajalikuga. 2023. a jätkatakse koordinatsioonimudeli rakendamist ning kaasatakse uusi piirkondi eesmärgiga, et 2025. a töötab mudel üleriigiliselt. Koolitatakse valdkondade üleselt spetsialiste, et koordineeritud inimesekeskne abi osutamine oleks sujuv ja süsteemne. Pikaajalise hoolduse korraldamine on peamiselt kohalike omavalitsuste ülesanne. Võtmetähtsusega on leppida kokku inimese, riigi ja kohalike omavalitsuste vastutuse selge jaotus, mis toetab vajaduspõhist sotsiaalkaitset. Riigikogu menetluses on muudatused inimeste rahalise koormuse vähendamiseks ööpäevaringse üldhooldusteenuse eest tasumisel nii, et edaspidi rahastaks kohalik omavalitsus kvalifitseeritud hooldustöötaja kulusid ning inimese katta jääks ülejäänud teenusemaksumus, sh majutus, toitlustus ja muud, ka isiklikud kulud. Et parandada üldhooldusteenuse kättesaadavust ja kvaliteeti nii hooldekodudes kui ka kodus elamist toetavate teenustena, eraldab riik 2023. aastal toetusfondi kaudu omavalitsustele ligi 40 12 Alates 2018. aastast valmistatakse ette isikukeskse sotsiaalhoolekande ja tervishoiusüsteemi koordineerimise mudeli üleriigiliseks rakendamiseks. 2020. aasta septembris algas kaheksas partnerluspiirkonnas, kaasates 16 kohalikku omavalitsust, uus piirkondlikult paindliku koordinatsioonimudeli rakendamise etapp. Projekt loob eeldused andmete kasutamiseks poliitika kujundamisel, ennetamisel ja proaktiivsel teenuste osutamisel, moodustab osa pikaajalise hoolduse reformist ning seda plaanitakse ellu viia kuni 2025. aastani. 17 miljonit eurot (toetusfondi kaudu). Sealt edasi, alates 2024. a, eraldab riik omavalitsustele ligi 57 mln eurot (tulubaasi ja tasandusfondi kaudu), mis võimaldab parandada nii ööpäevaringse üldhooldusteenuse kui kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Omavalitsuste tulubaasi kaudu rahastamine kindlustab, et vastavalt tulumaksu laekumiste kasvule suurenevad ka KOV tulud ajas. Meetmeks ette nähtud vahenditest ca 5% suunatakse tasandusfondi, mis aitab tasandada tulude ja kulude ebaühtlast jaotust kohalike omavalitsuste vahel. Riik toetab kohalikke omavalitsusi teenuste korraldamise nõustamise ja juhistega (vt allpool). Lisaks on Eesti saanud kasu Euroopa struktuurifondide rahastusest pikaajalise hoolduse süsteemi arendamisel, teenuste kvaliteedi parandamisel ja piirkondlike erinevuste tasandamisel. Kohalikele omavalitsustele ja teenusepakkujatele on korraldatud avatud taotlusvoore, et toetada hooldusteenuste arendamist ja uuenduslikke lahenduste leidmist. Eesmärgiga toetada piirkondi, mis vajavad sotsiaaldemograafilisest olukorrast tulenevalt rohkem tähelepanu viidi 2020-2022 Ida-Virumaal ellu mentorlusprogramm, sarnane programm on kavandatud Kagu-Eestisse. Erihoolekandes on struktuurifondide toel liigutud jõudsalt deinstitutsionaliseerimise (DI) põhimõtete rakendamise suunas, sh suurtelt haigla tüüpi erihoolekandeasutustest kogukonna tüüpi elukorraldusele. Lähiaastatel jätkub kogukonnapõhiste teenuste arendamine psüühilise erivajadustega inimestele, sh katsetatakse teenuskomponentidel põhinevat lähenemist ja korraldusskeemi, kus teenuste korraldaja rollis on kohalik omavalitsus.13 Järgmisel tõukefondide perioodil arendatakse toetatud elamise teenust (teenusmaja) mõõdukat kõrvalabi vajavatele vanemaealistele ja erivajadustega inimestele, kelle hooldusvajadus ei tingi veel hooldekodusse elama asumist. Jätkatakse avatud taotlusvoorude kaudu kvaliteetsemate teenuste arengu toetamist, investeeritakse pikaajalise hoolduse tööjõu oskuste ja töötingimuste parendamisse, samuti mitteformaalsete hooldajate koolitamisesse. Kavandatud on ka toetatud otsustussüsteemi loomine psüühilise erivajadusega inimestele. Pikaajalise hoolduse teenuste vajaduse ennetamiseks tuleks pakkuda abivajaduse tekkimist või süvenemist ennetavaid meetmeid ning vältida olukordi, kus inimene jääb abitult süsteemide vahele. Näiteks aastatel 2017-2022 toetati 2000 erivajadusega inimese kodu kohandamist, et inimesed saaksid jätkata elamist oma kodus ja vältida hooldusasutustesse paigutamist. Ligipääsetavuse rakkerühm töötas välja poliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas, et muuta ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtete rakendamine kõikide poliitikavaldkondade loomulikuks osaks14. Tõestust on saanud ka, et kogukonna kaasamine ja vabatahtlike korrapärane rakendamine hoolekandes aitab oluliselt parandada vanemaealiste ja erivajadustega inimeste elukvaliteeti. Pilootprojekti tulemusel valminud koostöömudelit juurutatakse üle Eesti15. 13 Projekti Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli (ISTE) rakendamine kohalikus omavalitsuses: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/erihoolekandeteenused/isikukeskse-erihoolekande- teenusmudeli-iste-rakendamine 14 Ligipääsetavuse rakkerühm: https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavus 15 https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/vabatahtlike-kaasamise-mudeli-rakendamine-hoolekandes 18 Eesti hoolekandesektor kasutab vähe innovatsiooni, et nutikate lahenduste abil parandada abivajavate inimeste elukvaliteeti ning avaliku sektori tõhusust ja riigijuhtimise kvaliteeti. Kuigi algatusi innovatsiooni- ja tehnoloogiarikkaks poliitikakujunduseks on tehtud 16, vajavad uute tehnoloogiate ja töövõtete juurutamine ning teenuste innovatsioon tugevamat eestvedamist. Järgnevatel aastatel on plaanis muuta nutikad lahendused inimesele kättesaadavamaks ning tagada nende kasutamiseks vajalik tugi. Miinimumnõuded sotsiaalteenuste eesmärgile ja sisule ning üldised kvaliteedipõhimõtted, millest teenuseosutajad lähtuma peavad, on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduses. Alates 2020. aastast peab väljaspool kodus üldhooldusteenust pakkuvatel asutustel olema tegevusluba. Tõhustamaks kohalike omavalitsuste võimekust hoolekandelist abi korraldada, on Sotsiaalkindlustusametisse loodud kohalike omavalitsuste nõustamistalitus. Välja on töötatud sotsiaalteenuste kvaliteedijuhis ja teenustepõhised kvaliteedijuhised, mis tuginevad Euroopa vabatahtlikule sotsiaalteenuste kvaliteediraamistikule. 2023. aastal kehtestatakse miinimumstandardid ööpäevaringsele üldhooldusteenusele ja koduteenusele. Miinimumstandardid annavad selgema tegutsemisraamistiku ja kindluse, et teenust osutatakse vastavalt nõuetele. Edaspidi on kavas täpsemad nõuded kehtestada kõikidele omavalitsuste korraldatavatele sotsiaalteenustele. Seega on soovituses toodud ettepanekud kooskõlas nii Eesti seinise lähenemisega kui edasiste plaanidega pikaajalise hoolduse piisavuse, kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamiseks. Enam tähelepanu peaks pöörama ennetavatele meetmetele. Hooldajad (soovituse punktid 7-9) Liikmesriike kutsutakse üles tagama pikaajalises hoolduses õiglased töötingimused. Selleks soovitatakse edendada riiklikku sotsiaaldialoogi ja kollektiivläbirääkimisi, rakendada töötervishoiu ja tööohutuse kõrgemaid standardeid, pöörata tähelepanu haavatavatele töötajate rühmadele (nt võõrtöötajad) ning nende tööd paremini reguleerida ja kutseliseks muuta. Koostöös kõigi osapooltega soovitatakse riikidel tegeleda töötajate nappuse küsimuste lahendamisega, sealhulgas pakkuda põhi- ja täiendõppe kaudu tööks vajalikke oskusi ja pädevusi, tugevdada kutsestandardeid, pakkuda sektorisiseseid karjäärivõimalusi, luua seaduslikud tööalase staatuse võimalused deklareerimata tööd tegevatele töötajatele ja võõrtöötajatele ning muuta pikaajalise hoolduse töötaja elukutse atraktiivseks nii meestele kui naistele. Mitteametlike hooldajate toetamiseks soovitatakse liikmesriikidel hõlbustada nende koostööd pikaajalise hoolduse töötajatega, muuta koolitused, nõustamine, tervishoid ja muu tugi neile kättesaadavaks ning pakkuda neile piisavat rahalist toetust ilma, et see pärsiks nende soovi tööturul osaleda. Eestis töötas sotsiaaltöö valdkonna põhikutsealadel 2020. aastal üle 16 000 inimese. Prognooside kohaselt peaks 2030. aastaks hõive sotsiaaltöö valdkonnas kasvama 20%, mis 16 Roheline raamat „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus“ on aruteludokument, mille eesmärk on ergutada mõttevahetust sotsiaalsektoris uuendusliku tehnoloogia rakendamise teemal ning annab seega mitmekesiseid ideid edasiseks aruteluks. Alates 2018. aastast on sotsiaalhoolekandes rahastatud üle 30 projekti, et toetada ideede väljatöötamist ja uudsete teenuste või toodete katsetamist. 19 tähendab ligikaudu 3000 inimest. Samas lõpetas aastatel 2019–2020 valdkonnas töötamise ligi 1800 inimest, mida oli ligi 12% aastal 2019 valdkonnas töötanutest17. Valdkonna murekohaks on kvalifitseeritud tööjõu ebapiisavus, mida omakorda täiendab järjest komplitseeritumate probleemidega seotud vajadus spetsialistide teadmiste ja oskuste täiendamise järele. Töö abivajajatega on stressirikas ja vähese positiivse tagasisidega, kuid madalalt tasustatud18 ja ühiskonnas vähe väärtustatud, mistõttu on valdkonnas suur tööjõu voolavus. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele peab sotsiaaltöötajana töötav inimene omama kas sotsiaaltööalast kõrgharidust või sotsiaaltöötaja kutsetunnistust. Vaja on parandada valdkonna töötajate töötingimusi, sh töötada välja töötaja ja teenusesaaja suhtarve sisaldavad sotsiaalteenuste soovituslikud kvaliteedinõuded, mis aitavad mõõta töötajate töökoormust ning võiks aidata kaasa tööjõu voolavuse vähendamisele. Valdkonna kutsesüsteem ja õppekavad vajavad tervikuna põhimõttelisi muudatusi. Kutsestandardid on olemas, kuid nende sisu vajab ajakohastamist kooskõlas tööturu praeguste ja tulevikuvajadustega. Heaolu arengukava 2023-203019 raames soovitakse täpsustada sotsiaalvaldkonna tööjõu kvalifikatsiooni regulatsiooni, vaadata üle kutsestandardid, kaasajastada valdkonna õppekavasid, õppe vorme ja õppe sisu, vaadata üle kvalifikatsiooninõuded (sh kehtestada nõuded hoolekandeasutuste juhtidele) ning väärtustada sotsiaalvaldkonna erialasid ühiskonnas laiemalt (nt motivatsioonipaketi ja töötajate tunnustamise süsteemi loomisega). 29.09.2022 VV-s heaks kiidetud hooldusteenuste eest tasumist käsitlevate seadusemuudatustega20 annab riik tõuke vähendada hooldekodude personali koormust, mis tähendab hooldatavale personaalsemat tähelepanu ja hoolt. Kui 2021. aastal oli ühe hooldustöötaja kohta keskmiselt 18 klienti, siis edaspidi on eesmärk, et ühe hooldaja kohta on kliente keskmiselt 12 või suure hooldusvajaduse korral kuni üheksa. Võõrtööjõudu on pikaajalise hoolduse valdkonnas minimaalselt, kuid seoses kasvava hooldusvajaduse, valdkonna tööjõu puuduse ning Ukraina sõjast tingitud põgenikekriisiga oleme valmis välistööjõu kasvuks. Hetkel viiakse läbi uuringut "Pikaajalise hoolduse teenuseid osutava tööjõu tagamise praktikad teistes riikides ja soovitused Eestile" ning teemaga on plaanis edasi tegeleda kasutades selleks Šveitsi ja Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Riiklik sotsiaaldialoog ja kollektiivläbirääkimised valdkonnas vajavad Eestis edasi arendamist. Valdkonnas tegutsevad Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, mille üks ülesannetest on ühenduse liikmete kutsealaste huvide esindamine ja kaitse ning Riigi- ja Omavalitsuste Töötajate Ametiühingute Liit, mis ühendab riigi- ja omavalitsusasutuste ametnikke ja töötajaid selleks, et parandada töö- ja palgatingimusi. Samas ei ole hooldustöötajatel kollektiivlepingut ega oma 17 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2022/01/OSKA_sotsiaaltoo_olulisemad-tulemused.pdf 18 Sektori üks baasprobleeme on ka madal töötasu, mis on nii 2016. a kui ka 2021. a OSKA raporti alusel töölt lahkumise peamine põhjus. Keskmine brutokuupalk oli Eestis 2020. aastal 1448 eurot. Sotsiaalvaldkonna põhikutsealadel oli keskmine palk sellest oluliselt madalam, ligi 400 eurot võrra väiksem. 19 Heaolu arengukava 2023-2030 (eelnõu) https://sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 20 Sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kohaselt hakkab seni peamiselt teenuse saaja ja tema ülalpidajate kanda olevas teenuse katmises edaspidi osalema avalik sektor. Kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) katab teenuskoha maksumusest kvalifitseeritud hooldustöötajate kulud ja inimese kanda jäävad majutuse- ja toitlustuskulud ja muud teenuseosutamisega seotud kulud. Seadusemuudatus on plaanis kehtestada alates 1.07.2023. 20 esindusorganisatsiooni, kellega selliseid läbirääkimisi pidada. Sotsiaalvaldkonna töötajate huvikaitsetegevust võimendamine on lähiaastate olulisi ülesandeid. Tervise- ja tööminister on toonud välja ka sotsiaaltöötajate üleriigilise palgaleppe sõlmimise vajaduse21. Eestis puudub omastehooldaja definitsioon ning üheselt mõistetav erisus ametliku hooldaja ja mitteametliku hooldaja vahel. Õiguslikult saab käsitleda ametliku hooldajana inimest, kes on määratud hooldajaks sotsiaalhoolekande seaduse § 26 alusel. Samas ei näe kohalikud omavalitsused selliselt määratud hooldajaid kui töötajaid, sest ei maksa neile hooldamise eest töötasu, vaid hooldajatoetust. Omavalitsustes on ka erinev praktika, keda hooldajaks määratakse. Sotsiaalkindlustusameti andmetel22 määravad osad omavalitsused ametlikuks hooldajaks pereliikmeid ja töötavaid inimesi, samas teised välistavad pereliikmete, töötavate või õppivate inimeste hooldajaks määramise ja/või neile hooldajatoetuse maksmise. Ametlikult määratud hooldajate eest tasub vajadusel sotsiaalmaksu kohalik omavalitsus. Pikaajaline hooldus on sõltuv mitteametlikest hooldajatest, mistõttu tuleb pakkuda neile senisest suuremat tuge, et vähendada hoolduskoormuse negatiivset mõju hooldajate tervisele ning sotsiaalsele ja majanduslikule toimetulekule ning toetada omastehooldajate töötamise ja hooldamise ühitamist. Sotsiaalministeeriumi plaanides on lähiaastatel tugevdada hooldajate sotsiaalseid garantiisid, muutes 2018. aastast kehtivat hoolduspuhkuse regulatsiooni nii, et see kataks paremini inimeste tegelikke vajadusi23 ning puhkust hüvitataks töötaja sotsiaalmaksuga maksustatava keskmise tulu alusel. Samuti otsitakse lahendusi, kuidas soodustada omastehooldajate töö- ja pereelu paremat toetamist, sh osaajaga töötamist, et and saaksid end oma valitud erialal teostada. Nähakse ette tegevusi, et toetada hoolduskoormusega inimeste huvikaitseorganisatsioonide teket ja tegevusi ning omastehooldajate teadlikkust ja oskusi nii abi küsida kui kodus hooldamist pakkuda. Juhtimine, järelevalve ja aruandlus (soovituse punktid 10-12) Liikmesriikidel soovitatakse tagada pikaajalise hoolduse valdkonna usaldusväärne juhtimine, sh koordineeritud lähenemine valdkonna meetmete ja investeeringute kavandamisel. Selleks peaksid riigid nimetama ametisse pikaajalise hoolduse riikliku koordinaatori, kaasama poliitikakujundamisesse (sh planeerimisse, rakendamisesse, hindamisse ja järelevalvesse) kõiki osapooli, töötama välja raamistiku andmete kogumiseks, hindamiseks ja vajaduste prognoosimiseks, tõstma osapoolte teadlikkust ning kasutama kulutõhusalt erinevaid rahastusallikaid (sh EL fonde). Erilist tähelepanu peaks pöörama suutlikkusele tagada pikaajalise hoolduse järjepidevus hädaolukordades. Aasta jooksul alates soovituse vastuvõtmisest peaksid riigid esitama soovituse rakenduskavad ning seejärel regulaarselt eduaruandeid. Euroopa Komisjon toetab riike rahaliste vahendite eraldamise, tehnilise toe pakkumise, riikidevahelise koostöö ja heade praktikate vahendamise, avalikkuse teadlikkuse tõstmise ning edusammude jälgimisega Euroopa poolaasta raames. Samuti töötatakse koos 21 Hinnanguliselt peaks miinimumtasu olema vähemalt 1200 eurot, millele lisanduvad öötöö ja nädalavahetuse lisatasud ja kvalifikatsiooni preemia. Näiteks tervishoiusektoris on valdkonnale siduvaid palgaleppeid sõlmitud 20 aastat, seal on ametiühingute uueks nõudmiseks tervishoiu hooldajate palga osas 7.05 eurot tunnis, mis moodustab miinimumpalgana 1190 eurot kuus. 22 Andmed tuginevad kohalike omavalitsuste õigusaktide analüüsile, mis viidi läbi ajavahemikul 15.03- 05.05.2020. 23 2019. aastal kasutas puhkusepäevi 564 inimest. Enamik (85%) puhkusepäevade kasutajatest olid naised. Puhkust hüvitatakse töötasu alammäära alusel. 21 liikmesriikidega välja pikaajalise hoolduse näitajate raamistik ning parandatakse võrreldavate andmete kättesaadavust ja kvaliteeti. Eestis on pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine Sotsiaalministeeriumi pädevuses. Hoolekande osakonna koosseisus on pikaajalise hoolduse arendamise poliitika juhi ametikoht, kelle ülesanne on koostöös huvigruppide ja partneritega töötada välja süsteemsed lahendused kvaliteetse pikaajalise hoolduse pakkumiseks, valdkonna tööjõu kvalifikatsiooni tõstmiseks, omastehooldajate toetamiseks ning valdkonna rahastuse jätkusuutlikkuse tagamiseks. Pikaajalise hoolduse arendamise poliitika juht saab täita vajadusel soovituses nimetatud pikaajalise hoolduse riikliku koordinaatori ülesandeid. Pikaajalise hoolduse strateegilised sihid on sõnastatud Heaolu arengukavas aastateks 2016- 2023 ning uues Heaolu arengukavas aastateks 2023-2030 (hetkel väljatöötamisel). Lisaks on pikaajalise hoolduse valdkonna arengueesmärke, sh sotsiaal- ja tervishoiuteenuste koordineeritud pakkumist ning rahastamise jätkusuutlikkuse küsimusi kajastatud Eesti 2035 strateegias. Sotsiaalministeerium ja valdkonna koostööpartnerid näevad vajadust konkreetse tegevuskava järele, mis aitaks korrastada planeeritud tegevusi, nende rahastamist ja vastustust, mistõttu peame sobilikuks soovituses tehtud ettepanekut koostada soovituse rakenduskava ning selle täitmise regulaarsed ülevaated. Pikaajalise hoolduse strateegiliste sihtide elluviimiseks kasutab Eesti nii riigieelarvet kui struktuurivahendite tuge struktuursete reformide elluviimiseks (nt deinstitutsionaliseerimine erihoolekandes) ja uute algatuste käivitamiseks (nt kohalike omavalitsuste toetamine hooldusteenuste välja töötamiseks ja hoolduskoormusega inimeste tööturule aitamiseks). On möödapääsmatu, et riigil tuleb leida jätkusuutlikke lahendusi ja suurendada avaliku sektori rahastuse osakaalu pikaajalisele hooldusele, tulemaks toime juba tekkinud ja eesootavate väljakutsetega. Riik investeerib 2023. aastal 40 miljonit eurot, et parandada üldhooldusteenuse kättesaadavust ja kvaliteeti nii hooldekodudes kui ka kodus elamist toetavate teenuste pakkumisel. 2024. aastal antakse riigieelarvest kohaliku omavalitsuse tulubaasi ligi 57 miljonit eurot ja 2026. aastaks tõuseb rahastus prognooside kohaselt 62 miljoni euroni. Sotsiaalministeerium kogub andmeid kohalike omavalitsuste ja riigi korraldavate sotsiaalteenuste ning muude hoolekandemeetmete kohta, lisaks viib regulaarselt läbi valdkonna uuringuid24. Statistikaamet avaldab andmeid väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse, erihoolekandeteenuste ning sotsiaalse kaitse kulutuste kohta. Veebileht minuomavalitsus.fin.ee võimaldab saada ülevaadet iga omavalitsuse teenuste25 olukorrast ja arenguvõimalustest, mille pinnalt juhtida kohalikku arengut. Heaolu arengukavasse valitud pikaajalise hoolduse näitaja - kodust iseseisvat toimetulekut toetavaid avahooldusteenuseid ja ööpäevaseid institutsionaalseid hooldusteenuseid saavate inimeste suhtarv - täitmist jälgitakse Heaolu arengukava juhtimislaual26. Vaatamata andmete rohkusele ei ole Eestis, sarnaselt paljude teiste Euroopa riikidega, sobivaid indikaatoreid pikaajalise hoolduse poliitika edukuse, sh kättesaadavuse ja kvaliteedi mõõtmiseks. Siinkohal on teiste praktikatest õppimine olulise tähtsusega, mistõttu toetame pikaajalise hoolduse näitajate raamistiku väljatöötamist, mida saaks edaspidi ka riigisiseseid arengud planeerides kasutada. 24 Uuringute ja analüüside aruanded on kättesaadavad: https://sm.ee/uudised-ja-pressiinfo/andmed/uuringud-ja- analuusid#sotsiaalvaldkonna-uuringud-ja-analsid 25 Sotsiaalhoolekandes on võimalik võrrelda omavalitsuse teenuste tasemeid süsteemsuse, kättesaadavuse ja taristu ning tulemuslikkuse kategooriates, kokku 22 kriteeriumi alusel. 26 https://juhtimislauad.stat.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023-2 22 EELNÕU VASTAVUS PÄDEVUSE ANDMISE, SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETEGA Alushariduse ja lastehoiu eesmärkide soovituse peamine eesmärk on suurendada naiste tööhõivet. Seetõttu on soovituse õiguslikuks aluseks valitud ELTL artikkel 292 koostoimes ELi toimimise lepingu artikli 153 lõike 1 punktiga i. ELTL artikkel 292 võimaldab nõukogul komisjoni ettepaneku alusel soovitusi vastu võtta. ELTL artikli 153 lõike 1 punkti i kohaselt toetab ja täiendab Euroopa Liit liikmesriikide meetmeid meeste ja naiste võrdõiguslikkuse valdkonnas seoses nende võimalustega tööturul ja kohtlemisega tööl, et saavutada ELi toimimise lepingu artiklis 151 sätestatud eesmärgid. ELTL artikli 151 kohaselt hõlmavad ELi ja liikmesriikide eesmärgid elu- ja töötingimuste parandamist, piisavat sotsiaalkaitset ja inimressursside arendamist, et tagada kestvalt kõrge tööhõive ning võidelda tõrjutuse vastu. Alushariduse ja lastehoiu ning naiste tööturul osalemise poliitika on liikmesriikide vastutada, kuid ELil on pädevus toetada ja täiendada liikmesriikide tegevusi. Komisjon leiab, et ettepanek ei ületa ELi reguleerimispädevust ja sellega ei panda liikmesriikidele siduvaid kohustusi, vaid liikmesriigid otsustavad vastavalt oma siseriiklikule olukorrale, kuidas nad saavad nõukogu soovitust kõige paremini kasutada. Komisjoni hinnangul on EL taseme tegevusel lisandväärtus ning soovitusega aidatakse kaasa naiste ja meeste võrdsete võimaluste osas progressi saavutamisele, eriti naiste tööturul osalemise suurendamisele, ning edendada kõigi laste õigusi, võrdseid võimalusi ja heaolu. Eesti vaatest näeme, et soovituse eelnõu on kooskõlas subsidiaarsuse nõudega, kuna sellega ei panda liikmesriikidele siduvaid kohustusi. Komisjon leiab, et soovituse eelnõu on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, kuna soovituse eelnõus võetakse arvesse liikmesriikide tavasid ja riiklike süsteemide mitmekesisust ning tunnistatakse, et erinevad riigisisesed, piirkondlikud või kohalikud olud võivad kaasa tuua erinevused soovituse rakendamises. Eesti vaatest on küsitav, kuivõrd on alla 3-aastaste laste alushariduses ja lapsehoius osalemise eesmärgi puhul arvesse võetud liikmesriikide vanemahüvitise süsteeme, mis mitmes liikmesriigis soodustavad vanemate lastega koju jäämist ja seega teevad pakutud eesmärgi saavutamise väga keeruliseks. Leiame, et eesmärk peaks pakkuma selles osas rohkem paindlikkust, et kõigil liikmesriikidel oleks võimalik eesmärgi täitmiseni jõuda. Samuti näeme, et soovituse eelnõu aruandlust puudutavad sätted võivad liikmesriikidele tähendada liigset halduskoormust ja dubleerimist andmete esitamisel. Seetõttu leiame, et soovituse eelnõu riivab proportsionaalsuse põhimõtet. Pikaajalise hoolduse soovituse peamine eesmärk on võimaldada hooldust vajavatel inimestel elada võimalikult kaua iseseisvalt ja väärikalt, toetades teenuste ja muude abimeetmetega nii hooldust vajavaid inimesi kvaliteetsete hooldusteenuste saamisel kui nende ametlikke ja mitteametlikke hooldajaid tööelus osalemisel ning sotsiaalsete garantiide saamisel. Euroopa Komisjon selgitab, et ettepanek toetab Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 3 sätestatud liidu eesmärke edendada oma rahvaste hüvangut, Euroopa kestlikku arengut, mille eesmärk on saavutada täielik tööhõive ja sotsiaalne progress, ning edendada ka sotsiaalset õiglust ja kaitset, naiste ja meeste võrdõiguslikkust ning põlvkondade solidaarsust. ELi toimimise lepingu artikli 9 kohaselt võtab liit poliitika ja meetmete kindlaksmääramisel ja rakendamisel arvesse kõrge tööhõive taseme edendamise, piisava sotsiaalse kaitse tagamise, sotsiaalse tõrjutuse vastase võitluse ning hariduse, koolituse ja inimeste tervise kaitse kõrge tasemega seotud nõudeid. 23 Nõukogu soovituse ettepanek põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 292 koostoimes artikli 153 lõike 1 punktiga k, mis võimaldab liidul võtta „sotsiaalkaitsesüsteemide moderniseerimise“ alaseid meetmeid. Selles valdkonnas saab liit võtta üksnes meetmeid, mis on ette nähtud liikmesriikide vahelise koostöö ergutamiseks. Komisjon hindab, et kuigi pikaajaline hooldus kuulub liikmesriikide vastutusalasse, on liit pädev nende meetmeid toetama ja täiendama. Ettepanekuga tagatakse ELi tasandi meetmete lisaväärtus ning täidetakse poliitilist kohustust tagada Euroopa sotsiaalõiguste sambas kindlaks määratud juurdepääs taskukohasele kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele olenemata inimese elukohast. Soovitusega antakse juhiseid ja määratakse kindlaks peamised põhimõtted liikmesriikide pikaajalise hoolduse süsteemide parandamiseks, mis aitab ka paremini suunata ELi rahastamist ja parandada investeeringute kvaliteeti. Soovituse ülespoole suunatud majanduslik ja sotsiaalne lähenemine aitab toetada põhiväärtusi, nagu inimõiguste kaitse, ebavõrdsuse vähendamine ja sotsiaalse sidususe tugevdamine. Eesti hinnangul on soovituse eelnõu kooskõlas subsidiaarsuse nõudega, kuna sellega ei panda liikmesriikidele siduvaid kohustusi. Komisjon leiab, et soovituse eelnõu on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, sest täiendab liikmesriikide meetmeid pikaajalisi hoolduse valdkonnas, võttes arvesse liikmesriikide tavasid ja süsteemide mitmekesisust. Ettepanekuga ei suurendata ELi reguleerimispädevust ega kehtestada liikmesriikidele siduvaid kohustusi. Liikmesriikidele jääb õigus otsustada vastavalt oma siseriiklikule olukorrale, kuidas nõukogu soovitust kõige paremini kasutada. Leiame, et soovituse eelnõu on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE Alushariduse ja lapsehoiu eesmärkide soovitus Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte toetub peamiselt EHISe, Alushariduse ja lapsehoiu uuringu ning Eesti Sotsiaaluuringu andmetele laste osaluse kohta lasteaias ja lastehoius. EHISe andmed praegusel kujul on registriandmed laste alushariduses osalemise kohta, mis ei sisalda lapsehoidude andmeid. Alushariduse ja lapsehoiu uuringu eesmärk oli kordusuuring, mille eesmärk oli kaardistada Eesti omavalitsustes lapsehoiu kasutus, kättesaadavus ja paindlikkus ning selgitada välja lapsevanemate vajadused piirkondlikus lõikes. Eesti Sotsiaaluuring on Eesti haru üle-euroopalisest sissetulekute ja elamistingimuste uuringust EU-SILC ning see võimaldab ajas ning teiste riikidega võrreldes jälgida laste osalust asutuskeskses lapsehoius laste vanusgruppide järgi. Eesti Sotsiaaluuringu andmetel (joonis 1) osales asutuskeskses lapsehoius 2021. aastal 33,1% 0-2-aastastest lastest ning 90,2% 3-6 aastastest lastest. Võrreldes 15 aasta taguse ajaga on suurenenud nii 0-2 aastaste kui 3-6-aastaste laste osalus. 24 Joonis 1. 0-2-aastaste ja 3-6 aastaste laste osakaal asutuskeskses lapsehoius, 2005-2021 100 92,7 92,1 91,7 92,4 90,6 94,3 93,0 92,3 94,7 92,0 93,7 93,5 90,2 86,0 86,5 88,0 90 77,9 80 70 60 50 40 30,5 27,8 27,8 32,8 28,8 33,1 30 24,5 21,8 22,6 21,0 22,8 18,8 18,8 20,0 14,1 15,7 16,7 20 10 0 20052006200720082009201020112012201320142015201620172018201920202021 osakaal 0-2- aastastest lastest, % osakaal 3-6-aastastastest lastest, % Allikas: Statistikaamet, Eesti Sotsiaaluuringu andmed Komisjoni ettepanekul, et aastaks 2030 peaks alushariduses ja lapsehoius osalema vähemalt 50% alla kolmeaastastest lastest ning vähemalt 96% vanuses 3 aastat kuni kohustusliku alghariduse alguseani, on mõju järgmistele valdkondadele: sotsiaalne mõju, mõju haridusele ning mõju riigivalitsemisele. 1. Sotsiaalne mõju Soovituse sotsiaalne mõju tuvastati järgmistes alavaldkondades: mõju tööturule ning leibkondade toimetulekule, mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja riskirühma kuuluvate inimeste õigustele. 1.1. Mõju tööturule ning leibkondade toimetulekule Alushariduses ja lapsehoius osalevate laste arvu suurendamise üks eesmärkidest on hõlbustada naiste osalemist tööturul. Eesti paistab Euroopa kontekstis silma naiste kõrge tööhõivega ning väikese naiste ja meeste hõivelõhega. 2021. aastal oli Eurostati andmetel Eestis 20-64-aastastest naistest hõivatud 77,5% - naiste tööhõive määr oli riikide võrdluses suurem vaid Rootsis. Meeste ja naiste hõivelõhe (3,7 protsendipunkti) oli väiksem vaid Soomes ja Leedus. Naiste osalus tööturul ja hõivelõhe on madalam 0-2-aastaste lastega 25-49-aastaste meeste ja naiste võrdluses. Eesti tööjõu-uuringu andmetel oli 2021. aastal 0-2-aastaste lastega 25-49-aastaste meestest tööturul hõivatud 94,7% ja naistest 52,9%, hõivelõhe oli 41,8 protsendipunkti. Seejuures hõivelõhe tasandub lapse 3-aastaseks saamisel: 3-6-aastaste lastega meeste hõivemäär oli 96,7% ja naiste hõivemäär oli 87,4%, st hõivelõhe oli 9,3 protsendipunkti. 25 Joonis 2. 25-49-aastaste meeste ja naiste hõivemäär ja hõivelõhe vastavalt noorima lapse vanusele 120 60 96,7 96,7 95,8 94,7 96,3 96,8 97,7 96,7 100 90,8 89,2 90,3 50 87,4 80 40 60 52,5 52,9 30 47,8 49 40 20 20 10 0 0 2018 2019 2020 2021 2018 2019 2020 2021 0-2-aastane laps 3-6-aastane laps meeste hõivemäär, % naiste hõivemäär, % hõivelõhe, pp Allikas: Statistikaamet, Eesti tööjõu-uuring Alushariduse parem kättesaadavus ja kvaliteet toetab eelkooliealiste laste emade osalust tööturul. Alushariduse ja lapsehoiu uuring näitas, et lasteaeda kasutavad rohkem lapsed, kelle vanemad töötavad ja kelle vanemad töötavad pikemalt. See näitab, et lasteaial on oluline lapsevanemate töötamist toetav funktsioon. Praegusega võrreldes oleks alushariduse ja lapsehoiu senisest paremal kättesaadavusel ulatuslikum mõju eelkõige 1,5-2-aastaste laste emadele, sest 3-6-aastaste lastega naiste hõivatus tööturul on küllalt kõrge: 87,4% naistest, kelle leibkonnas oli 3-6-aastaseid lapsi, olid tööturul hõivatud. Mõju ulatus on alla 1,5-aastaste laste vanematele väike, sest Eesti vanemahüvitise ning alushariduse süsteem on disainitud selliselt, et üldiselt alla 1,5-aastase lapse eest hoolitsetakse kodus ning asendussissetulek lapsevanematele on tagatud vanemahüvitise näol. Alushariduse ja lapsehoiu uuringu27 andmed näitasid, et 0–1,4-aastaste laste vanusegrupist käib lasteaias väga väike osa – 3,1% (677 last), neist enamik – 96% – on KOVi lasteaedades ja 4% eralasteaedades. Sama uuringu järgi käib 1,5–2-aastastest lastest lasteaias 57%. Seega võib öelda, et muudatuste mõju Eestis võib olla suurem 1,5-2-aastaste laste emade töötamisele, kes saaksid lapsehoiu kvaliteedi ja kättesaadavuse paranedes kiiremini vanemapuhkuselt tööturule liikuda ja seega ka suurendada leibkonna sissetulekuid. Alushariduse ja lapsehoiu uuringu andmetel on lasteaedade või -hoidude kohapuuduse probleem kõige suurem just 1,5–2-aastaste seas, kellest 7% ei saanud lasteaeda või -hoidu kasutada kohapuuduse tõttu. KOV üksuste küsitluse järgi oli 33 omavalitsuses (s.o. 42% kõigist ja 56% vastanutest) kokku 2421 last, kes ei saanud 2020. a. septembriks lasteaia või -hoiu kohta, kuigi vanem seda soovis. Kavandatavas alushariduse eelnõus sätestatakse KOV üksuste ülesanne teha vanemale kättesaadavaks info KOV üksuse 27 Alushariduse ja lapsehoiu uuring, Centar 2021. Ailen Lang, Siiri-Lii Sandre, Epp Kallaste, Marko Sõmer. 26 territooriumil pakutavatest lasteaia-, eralasteaia- ja lastehoiukohtadest. Seega on eelnõu vastuvõtmisel rohkem toetatud lapsevanemate võimalused sobiva lasteaiakoha leidmisel. Sobivate lasteaiakohtade kättesaadavuse paranemine ja vajalike kvalifitseeritud tugispetsialistide olemasolu võib toetada ka puudega laste emade tööhõivet. Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring28 näitas, et 2016/2017 õppeaastal käis 0-6-aastastest puudega lastest lasteaias või sõimes 77-83%. Uuringust selgus, et lasteaias mittekäimine on enamjaolt seotud sobiva lasteaiakoha või vajaliku tugiisiku puudumisega. Negatiivse iseloomuga mõjud eelkooliealiste laste vanemate tööhõivele ja sissetulekutele puuduvad. 1.2. Mõju soolisele võrdõiguslikkusele Soovitusel, mille kohaselt peaksid riigid soodustama laste eest hoolitsemise kohustuste võrdset jagamist vanemate vahel võideldes soostereotüüpide vastu ja julgustades mõlema vanema tasakaalustatud osalemist hoolduskohustuste täitmises võrdsetel alustel, on Eesti lapsevanemate jaoks keskmine toetav mõju, kuna Eesti juba varasemalt ja täna oma erinevate poliitikameetme ja tegevuste raames soodustab hoolduskoormuse võrdset jagamist. Hoolduskoormuse võrdse jagamise trendi näitavad vanemapuhkuste kasutamise andmed. 2021. aastal kasutas isapuhkust 9907 meest keskmiselt 25 päeva. Isapuhkust kasutanud meeste osatähtsus elussündide arvust oli 74,7%. Isapuhkust kasutanud isade arv, osakaal ja päevade arv on aasta aastalt suurenenud (nt 2020. aastal kasutas isapuhkust 59,9% isadest võrreldes elussündidega samal aastal) ning seda on toatanud ka seadusandluse muutus. Alates 1. juulist 2020 varem 10 tööpäeva pikkune töötavatele isadele mõeldud isapuhkuse skeem muutus isa vanemahüvitiseks ja seda on kuni 30 kalendripäeva ulatuses õigus saada kõigil (sh mittetöötavatel) isadel – erinevalt varasemast ka neil isadel, kes ei tööta töölepingu alusel, on füüsilisest isikust ettevõtjad või juhatuse liikmed ning on töötud. 28 Kallaste jt "Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring". 2017. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, Turu-uuringute AS / Sotsiaalministeerium / Euroopa Sotsiaalfond. http://centar.ee/pdf/ee/2017_Puudega_lastega_perede_toimetuleku_ja_vajaduste_uuring.pdf 27 Joonis 3. Isapuhkust kasutanud isade arv ja osatähtsus elussündide arvust, 2014-2021 12000 74,7 80 70 10000 58,2 59,9 52,4 54,0 60 8000 49,1 46,5 42,2 50 6000 40 9907 30 4000 7754 8207 7915 6469 6898 7220 5720 20 2000 10 0 0 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Isapuhkust kasutanud meeste arv Isapuhkust kasutanud meeste osatähtsus elussündide arvust, % Allikas: Statistikaamet, Sotsiaalkindlustusameti andmed Andmed näitavad veel, et isad ja emad jagavad rohkem vanemahüvitise saamist. 2022. aasta septembri kuu seisuga oli vanemahüvitist saavate meeste arv tõusnud üle 3000, mis moodustas 17% kõikidest vanemahüvitise saajatest. Võrdluseks 2017. aasta jaanuaris sai vanemahüvitist 1510 meest, mis moodustas 8% vanemahüvitise saajatest. Joonis 4. Vanemahüvitist saavad mehed ja naised, jaanuar 2017-jaanuar 2021 20000 17% 18% 18000 16% 3027 16000 14% 14000 12% 12000 10% 10000 8% 8000 15204 6% 6000 4000 4% 2000 2% 0 0% Märts 2017 Märts 2018 Märts 2019 mai 2020 mai 2021 jaanuar 2022 mai.22 Juuli 2017 Nov 2017 Nov 2018 Mai 2019 Nov 2019 jaan 2020 nov 2020 november 2021 sept 2020 jaan 2021 Jaan 2017 Mai 2017 Sept 2017 Jaan 2018 Mai 2018 Juuli 2018 Sept 2018 Jaan 2019 Juuli 2019 Sept 2019 juuli 2020 juuli 2021 sept.22 märts 2020 märts 2021 september 2021 juuli.22 märts.22 Vanemahüvitist saavate naiste arv Vanemahüvitist saavate meeste arv Meeste osakaal vanemahüvitise saajate seas, % Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 28 2021. aasta Soolise võrdõiguslikkuse monitooring näitas, et 60% elanikest on nõus väitega, et ema ja isa peaksid jagama vanemahüvitist võrdselt. Võrreldes 2016. aasta monitooringuga on väitega nõustujate arv märkimisväärselt kasvanud. Kuigi erinevad andmed näitavad, et laste eest hoolitsemine on üha võrdsemaks muutumas, vajab Eesti naiste suurem hooletöö jätkuvalt tähelepanu. TLÜ läbi viidud REGE soolise palgalõhe uuring (2022) rõhutab, et ebavõrdsus tööturul ei tulene ainult tööturuga seotud asjaoludest, vaid on seotud inimeste tervikliku elukorraldusega – palga- ja hooletöö on omavahel tihedalt seotud ning ebavõrdne hooletöö jaotus kajastub ka palgalõhes (Eestis 2021. a 14,9%). Muu hulgas väljendub naiste suurem hooletöö koormus ja selle seos palgalõhega otseselt laste eest hoolitsemisega seotud emaduslõivus. TLÜ REGE palgalõhe uuring toob välja, et Eestis on märkimisväärne emaduslõiv – emade keskmine töötulu on ka seitse aastat pärast lapse sündi keskmiselt kolmandiku võrra väiksem kui enne lapse sündi.29 Sealjuures on emaduslõivu taga vajadus ühendada hooletöö ja palgatöö, mis mõjutab emade tööalast sissetulekut aastaid pärast vanemahüvitise perioodi lõppu. Isade töötulu laste sünd lühiajaliselt ega pikaajaliselt ei mõjuta. Kokkuvõttes jätkab Eesti poliitikate väljatöötamist ja meetmetega, mis toetavad hooletöö võrdset jagamist. Ebasoovitavate mõjude risk soolisele võrdõiguslikkusele puudub. 1.3. Mõju riskirühma kuuluvate inimeste õigustele Komisjoni soovitus puudutab ebasoodsatest oludest pärit laste, sh vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste, samuti puude või erivajadusega laste juurdepääsu alusharidusele ja lapsehoiule. Eesti kontekstis soovitus vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus lastele mõju ei oma, sest mitmed uuringud on Eesti kohta esile toonud, et lapsevanemate majanduslik olukord ja sissetulekud laste osalemises alushariduses rolli ei mängi. OECD rahvusvaheline alushariduse ja laste heaolu uuring IELS näitas, et Eestis on tagatud lastele hea ligipääs alusharidusele sõltumata perede sotsiaalmajanduslikust taustast30. Alushariduse ja lapsehoiu uuringus ilmnes leibkonna sissetuleku lõikes suundumus, et mida madalam on ühe kuu netosissetulek leibkonna liikme kohta, seda levinum on lasteaia kasutamine. Põhjuseks on see, et Eestis on võrreldes teiste OECD riikidega lapsevanemate sissetulekutega võrreldes ühed kõige madalamad lapsehoiu omaosalusekulud31, mis ei osutu madalama sissetulekuga lapsevanematele piiravateks. Rahandusministeeriumi analüüs näitas, et 68% omavalitsuste (53 omavalitsust) puhul arvestas süsteem perede majanduslikku olukorda. Need omavalitsused on kas madala kohatasuga (võrreldes sarnaste elanike sissetulekutasemega omavalitsustega⁷) tunduvalt vähendanud lasteaiakulusid peredele või on loonud eraldi soodustuse/toetuse vähemkindlustatutele32. Seega ei oma Eesti jaoks soovitus kaotada alushariduses ja lapsehoius osalemise lõhe vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate laste arvu ja laste üldarvu vahel 29 29 Täht, K., Roosalu, T., Unt, M., Aavik, K., Pilvre, B., Kääramees, M. (2022). Sooline palgalõhe Eestis: kujunemise tagamaad ja vähendamise võimalused. Programmi RITA tegevuse 1 projekti „Soolise palgalõhe vähendamine (REGE)“ lõpparuanne. 30 Tammemäe, Tiiu; Tuul, Maire; Lilleoja, Lii; Õun, Tiia; Peterson, Tiina; Meesak, Anne-Mai (2020). OECD rahvusvahelise alushariduse ja laste heaolu uuringu IELS 2018 tulemused Eestis. 31 OECD. The Economic Case for More Gender Equality in Estonia. Avaldamisel detsembris 2022. 32 Kama, Mari. Lasteaia kohatasud kohalikes omavalitsustes. Rahandusministeeriumi blogis 26. juuni 2019: https://blogi.fin.ee/2019/06/lasteaia-kohatasud-kohalikes-omavalitsustes/ 29 olulist mõju, kuna uuringud viitavad, et see lõhe on (eelkõige tänu juba ellu viidud meetmetele) vähene või olematu. Lapse tervislik seisund võib Eestis saada oluliseks piiranguks, miks laps ei ole lasteaias või lastehoius. Lapse tervisliku seisundi tõttu ei kasutanud lasteaeda või lapsehoidu valdavalt vanemad, kelle lapsel on erivajadus või puue. Neist lastest, kellel pole erivajadusi või puuet, ei kasutanud lapse tervislikel põhjustel lasteaeda või -hoidu vaid 1% lasteaias või -hoius mittekäinud lastest. See tulemus viitab erivajaduse ja puudega laste vanemate oluliselt suuremale lapse keskmisele hoolduskoormusele, mida ei kata väga hästi lastehoiuvõimalused lapsehoiuasutustes33. Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring34 näitas, et 2016/2017 õppeaastal käis 0-6-aastastest puudega lastest lasteaias või sõimes 77-83%. Uuringust selgus, et lasteaias mittekäimine on enamjaolt seotud sobiva lasteaiakoha või vajaliku tugiisiku puudumisega. Alushariduse ja lapsehoiu uuringus35 osalenud vanemad kui ka KOVide ametnikud leiavad, et tugiteenuste kättesaadavus ei ole lasteaedades ja lapsehoiuasutustes hea. Vanemate hinnangul on tugiteenuste vajadus kordades suurem ja tugiteenuste kättesaadavus palju halvem, kui see kajastub Eesti Hariduse Infosüsteemis36. Üheks abi hilinemise või vähesuse põhjuseks on tugispetsialistide puudus. OSKA 2018. aasta haridusvaldkonna tööjõuvajaduse uuringu37 kohaselt on tulenevalt tugispetsialistide kasvu- ja asendusvajadustest lähiaastatel vaja juurde 600 tugispetsialisti. Just tugispetsialistil haridusasutustes on võimalik probleeme varakult märgata ja efektiivselt lahendada. Siit järeldub, et soovitusel on potentsiaalselt suur mõju puudega ja erivajadustega laste osalemisele lasteaias või lastehoius, sest just nemad on Eesti kontekstis sobiva lastehoiu teenusega kaetuse mõttes haavatav sihtrühm. 2. Mõju haridusele Soovitustel on mõju alushariduse kättesaadavusele ja kvaliteedile. EHISe 2021/2022. õppeaasta andmete alusel omandab 597 koolieelses lasteasutuses alusharidust 66 979 last. Hariduse kvaliteet ja kättesaadavus on omavahel tihedasti seotud. KOV üksuse seadusest tulenev ülesanne on võimaldada lasteaiakohad kohalikul tasandil. Kavandatava alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõuga muudetakse lapsehoiuteenus haridussüsteemi osaks, mille eesmärk on, et kõigile lastele pakutakse kvaliteetset haridusteenust. 33 https://www.sm.ee/sites/default/files/alushariduse_ja_lapsehoiu_uuring.pdf. Lasteaias käivate laste osakaalu hinnang põhineb antud uuringus mitme andmeallika kombineerimisel – EHISe väljavõte seisuga 10.11.2019, KOVi küsitluse; laste arv – Eesti Statistikaameti tabel RV0240 34 Kallaste jt "Puudega lastega perede toimetuleku ja vajaduste uuring". 2017. Eesti Rakendusuuringute Keskus CentAR, Turu-uuringute AS / Sotsiaalministeerium / Euroopa Sotsiaalfond. http://centar.ee/pdf/ee/2017_Puudega_lastega_perede_toimetuleku_ja_vajaduste_uuring.pdf 35 https://www.sm.ee/sites/default/files/alushariduse_ja_lapsehoiu_uuring.pdf 36 Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS) on riiklik register, mis koondab haridussüsteemi puudutavaid andmeid (www.ehis.ee). 37 OSKA analüüsib Eesti majanduse arenguks vajalike oskuste ja tööjõu vajadust lähema 10 aasta jooksul https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2016/12/oska_HT_veeb.pdf 30 Soovitus mõjutab lasteaia töötajaskonna professionaalsust õppe- ja kasvatustegevuste läbiviimisel ning laste arengu toetamisel. EHISe 10.11.2021 seisuga töötas lasteaedades (sh eralasteaedades) kokku 8012 õpetajat, kellest 51% on rakenduskõrghariduse või bakalaureusekraadiga ja 20% magistrikraadi või tasemega. Direktoreid ja õppealajuhatajaid oli tööl 1026, kellest 67% on vähemalt magistrikraadi või tasemega. Kehtestatud kvalifikatsiooninõuete eesmärk on otseselt seotud alushariduse kvaliteedi tagamisega, lapse arengu toetamise ja eduka toimetulemisega edaspidises elus. Kavandatava alushariduse ja lapsehoiu seadusega plaanitakse tõsta lasteaia direktori tasemeharidusnõue kõrghariduse nõudest magistrikraadini. See tuleneb vajadusest parandada lasteaedade juhtimiskvaliteeti ja ühtlustada tasemehariduse nõue üldharidussüsteemis. Kõrgem tasemeharidus ja järjepidev juhtimiskompetentside arendamine aitab luua alushariduse omandamiseks õpi- ja kasvukeskkonna, kus iga lapse areng on toetatud. Lisaks plaanitakse tõsta ka õppealajuhataja haridusnõuet, mis tuleneb vajadusest parandada põhikoolidega võrreldes lasteaia õppealast juhtimiskvaliteeti ja luua seeläbi paremad võimalused õpetajate ja abiõpetajate professionaalsuse toetamiseks, täienduskoolituste korraldamiseks ja koostöö edendamiseks lastevanematega. Direktori ja õppealajuhataja kvalifikatsiooninõudest sõltub otseselt meeskonnatöö, organisatsiooni kultuur, laste toetamine alushariduse omandamisel ning alushariduse kvaliteet. Õpetaja kvalifikatsiooninõuded on kõrgharidus ja pedagoogilised kompetentsid, kavandatava alushariduse- ja lapsehoiu seadusega lisatakse alternatiivselt juurde õpetaja kutse nõue. Õpetaja kvalifikatsiooninõuete eesmärk on tagada, et lasteaedades töötaksid üksnes pädevad õpetajad, keda on koolitatud järgima laste arenguga seotud vajadusi, nende huve ja potentsiaali ning tuvastama võimalikke arenguprobleeme ja õpiraskusi, osates seeläbi laste arengut ja õppimist aktiivsemalt toetada. Senisega võrreldes on plaanis tõsta kvalifikatsiooninõuded ka abiõpetajale (praegu õpetajat abistav töötaja). KOV üksusel tuleb tagada kvalifitseeritud töötajate olemasolu ning selleks hinnata ja planeerida haridustöötajate koolituseks eraldatavaid ressursse. Õpetaja ja abiõpetaja (õpetajat abistav töötaja) analüüsivad ja hindavad oma tööd ja koolitusvajadust regulaarselt ning kavandavad selle põhjal enesetäiendamist. Kehtiva koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt tagatakse lapsele lasteaias vajaduse korral logopeedi ja eripedagoogi või muu tugiteenus. Võrreldes kehtiva seadusega hakkavad kavandatava alushariduse ja lapsehoiu seaduse vastuvõtmisel lapse arengu toetamisel kehtima lasteaedadele üldhariduskoolidega samad põhimõtted. Mõju lastele ja nende vanematele on positiivne, kuna eeldatavalt saavad lapsed senisest vajaduspõhisemat tuge. Erivajadusega lastele vajaliku toe pakkumise korraldus muutub sõltumata haridustasemest sarnaseks ja lähtub laste individuaalsetest vajadustest. Lapse toe vajaduse esmaseks hindajaks ja toe pakkujaks lasteaias on õpetajad. Kui üldise toe raames pakutavast õpetaja individuaalsest lisajuhendamisest, tugispetsialisti teenusest ja väiksemas grupis (alarühm) või individuaalselt läbiviidavast õppest ei piisa, võib rakendada tõhustatud tuge või erituge. Plaanis on kaotada jäik erirühmade (tasandusrühm, arendusrühm, meelepuudega laste rühm, liitpuudega last rühm, pervasiivsete arenguhäiretega laste rühm) jaotus ning luua senisest paindlikumad võimalused iga lapse arengu toetamiseks, lähtudes seejuures lapse toe vajadusest ja mahust, mitte meditsiinilisest diagnoosist. Kehtivas seaduses nõustamismeeskonna poolt tehtavaid otsused sobitus- või erirühma vastuvõtmiseks on plaanis edaspidi käsitleda soovitustena tõhustatud või eritoe rakendamiseks. 31 Kaasava hariduse põhimõttest lähtuvalt võib kehtiva seaduse järgi moodustada lasteaias vastavalt vajadusele sobitusrühmi, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed koos teiste lastega. Sellistes rühmades tuleb luua erivajadusega lapsele sobivad arengutingimused. Samuti sätestab seadus, et pedagoogid jälgivad lapse arengut ja toimetulekut lasteasutuses ning vajaduse korral kohandavad õppe- ja kasvatustegevust lapse erivajaduse järgi. Kavandatavas alushariduse ja lapsehoiuseaduse eelnõus on õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine kaasava hariduse põhimõtetest lähtumine selgelt sõnastatud ja täpsemalt reguleeritud. 3. Mõju kohalikele omavalitsustele Soovitustel on mõju kohalike omavalitsuste töökorraldusele. Lasteaedade ja -hoidude kasutamine ja valik sõltub ka nende kättesaadavusest ehk kas lasteaiakohti on sama palju, kui on koha kasutamise soove. Seaduses on sätestatud, et kui vanem soovib munitsipaallasteaia kohta kasutada, tuleb tal esitada taotlus lapse elukohajärgsele KOV üksusele ja KOV üksus peab võimaldama lasteaiakoha 1,5-7-aastasele lapsele.. Seega on oluline, et KOV üksused planeeriks investeeringuid ja kavandaks lasteaiavõrku vastavalt elanike vajadusele. Alushariduse kättesaadavuse tagamiseks on KOV üksusel õigus teha koostööd erasektoriga ja/või teise KOV üksusega. See tähendab, et KOV üksus saab lisaks sellele, et loob ise lasteaia ja lastehoiu kohti, pakkuda lapsevanemale samaväärset kohta ka eralasteaias või -lastehoius. Kuna kavandatava alushariduse ja lapsehoiu seadusega soovitakse tuua lapsehoiuteenus sotsiaalvaldkonnast haridusvaldkonda, siis sellise muudatuse tulemusel suureneks KOV üksustel motivatsioon erasektorilt lapsehoiuteenust sisse osta, sest muudatuse järgselt toetavad ka lastehoiud alushariduse riiklikule õppekavale tuginedes 1,5–3-aastaste laste üldoskuste arengut ning on seeläbi senisest veel olulisemad partnerid kvaliteetse alushariduse tagamisel. Samuti aitab muudatus lasteaia ja lastehoiu korralduse süsteemi sidusamaks luua. Alates lapse 3-aastaseks saamisest on oluline, et lapse alushariduse omandamist toetataks alushariduse riikliku õppekava alusel siiski lasteaias. Seepärast võib KOV üksus asendada vaid 1,5-3-aastase lapse lasteaiakoha lastehoiukohaga. Lapse haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks ja lapsele vajaliku toe pakkumiseks loob võimalused KOV üksus ja selle korraldab direktor. Kavandatavas alushariduse ja lapsehoiu eelnõus kehtestatakse tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja teenuse rakendamise kord ning tugiteenuse vajaduse ja teenuse pakkumisega seonduva info liikumine täpsemalt. Eri liiki tuge vajavate laste arvu info aitab KOV üksusel oma ressursse paremini planeerida ja jaotada, nt kavandada lasteaia- ja lastehoiukohti ning tugispetsialistide teenuseid. KOV üksuste koormus võib tugiteenuste osutamise süsteemi ümberkorraldamisel ja selle ühtlustamisel koolisüsteemiga sätestatuga ajutiselt mõnevõrra kasvada, kuid seda riski aitab maandada tugisüsteemide läbimõeldum ja efektiivsem korraldus, samuti lasteaia või KOV üksuste omavaheline koostöö tugiteenuste võimaldamisel. KOV üksused peavad korraldama oma tugiteenuste võrgu selliselt, et vajalik tugi oleks kõigile lasteaias käivatele lastele kättesaadav kas lasteaias või esmatasandi teenuskeskuses töötavate tugispetsialistide või teenuse kaudu. Kavandatava alushariduse ja lapsehoiuseaduse eesmärk on suunata KOV üksusi oma avalike teenuste korraldust läbi mõtlema, et need toimiksid tõhusalt. Lisaks on KOV üksusel võimalik kaaluda, kas laps vajab tugiteenusena hoopis mõnda sotsiaalteenust sotsiaalhoolekande seaduse alusel. 32 Töötajate kvalifikatsiooninõuete tõstmisega seonduvaid potentsiaalseid mõjusid saavad KOV üksused vähendada strateegilise planeerimise ja efektiivse personalipoliitika abil. Riigieelarvelise täienduskoolituse toetuse eraldamise eesmärk on edendada võrdsetel alustel Eesti eri piirkondades sh munitsipaal- ja eralasteaedades alushariduse riikliku õppekava rakendamist ning lasteaia õpetajate ja juhtide täiendusõpet. Ebasoovitavad mõjud KOV üksusele kaasnevad juhul, kui KOV üksus ei täida seadustes ja nende alusel kehtestatud nõudeid (nt lasteaiakoha tagamine, töötajate kvalifikatsiooninõuded, tugiteenuste tagamine). See toob kaasa ettekirjutused ning ka võimaliku sunniraha rakendamise KOV üksusele (juhul, kui ettekirjutusi tähtaegselt ei täideta). 4. Mõju regionaalarengule Soovitusel on piirkondade vahelisi sotsiaal-majanduslikke arenguerinevusi vähendav mõju, sest loob eeldused ühtlaselt paremateks alushariduse- ja lapsehoiu teenuste kättesaadavusele ja kvaliteedile. Samas on mõju ulatus eeldatavasti siiski väike, sest alushariduse ja lapsehoiu uuringu andmed näitavad, et lasteaedu ja lapsehoide kasutavate laste osakaal varieerub maakondade vahel juba praegu suhteliselt vähe – 8 pp ulatuses (57–65%). Suurim osakaal 0– 7aastastest lastest kasutab lasteaedu ja lapsehoide Tartu- ja Ida-Virumaal (65%), väikseim osakaal aga Põlva-, Lääne-Viru-, Lääne- ja Valgamaal (neist esimeses 57 ja teistes 58–50%). Nõukogu soovituse ettepanek taskukohasele ja kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele juurdepääsu kohta Eesti rahvastik vananeb. Kui 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli 65-aastaste ja vanemate osakaal rahvastikus 20,4%, siis Statistikaameti rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi järgi suureneb see 2040. aastaks 25,6%-ni. Samal ajal vajavad üle 65-aastased Eesti elanikud võrreldes teiste eurooplastega Euroopa Liidu keskmisest suurema tõenäosusega kõrvalist abi igapäevatoimingutes ja enesehoolduses. 2020. aastal hindas ligi 21% 65-aastastest ja vanematest inimestest, et nende igapäevategevus on terviseprobleemidest tulenevalt suurel määral piiratud38. Suureneb ka erivajadusega inimeste arv ja osakaal rahvastikus. 2021. aasta lõpus oli Eestis erineva ametliku puudega inimesi kokku 133 730, mis moodustas rahvastikust 10%. Prognooside kohaselt see osakaal suureneb ning 2040. aastaks võib puudega inimesi olla Eestis hinnanguliselt 12,2% rahvastikust39, sh vanuses 65+ puudega inimeste arv kasvab hinnanguliselt 4,9 protsendi punkti (2022. aastal 20,7%; 2040. aastal 25,6%). Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi iseloomustab teiste riikidega võrreldes väike sotsiaalkaitsekulude osatähtsus SKP-s ja rahaliste hüvitiste domineerimine teenuste üle. 2018. aastal oli Eesti sotsiaalkaitsehüvitistele tehtud kulude osakaal SKP-s kokku 16,1%, seejuures moodustasid rahalised hüvitised 11,1% ja mitterahalised hüvitised vaid 5%40. OECD ja Euroopa Liidu riikide keskmine sotsiaalkulutuste osakaal SKP-s on vastavalt 20%41 ja 27%42 ringis. Riigina panustab Eesti märkimisväärselt vähe avaliku sektori ressursse pikaajalisse hooldusesse (0,4–0,5% SKTst, s.o veidi üle 100 mln euro aastas) ehk neli korda alla Euroopa Liidu keskmise 38 Statistikaamet, 2021. 16-aastaste ja vanemate tervisest tingitud igapäevategevuse piiratus. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Sotsiaalelu/13Tervishoid/05Tervislik_seisund/05Tervislik_seisund.asp. 39 Sotsiaalministeeriumi arvutused Sotsiaalkindlustusameti andmete baasil. 40 Allikas: Eurostat 41 Social spending, OECD: https://data.oecd.org/socialexp/social-spending.htm 42 Eurostat, https://ec.europa.eu/eurostat/web/social-protection/data/database 33 (Arenguseire Keskus 2021). See on madal tase isegi võrreldes Eestiga sarnase elatustasemega riikidega nagu Läti ja Leedu (kus sama suhtarv ulatub 1%-ni SKTst). Maailmapank tõi 2017.a analüüsis välja, et Eesti avaliku sektori (KOV ja riik) pikaajalise hoolduse kulud peaksid kasvama vähemalt 2–2,5%-le SKP-st, et liikuda tulemuslikuma pikaajalise hoolduse süsteemi suunas. Rahvastiku vananemine ja tööealise elanikkonna vähenemine samal ajal sotsiaalsüsteemilt tuge vajavate inimeste arvu suurenemisega nõuab lahendusi, kuidas rahuldada majanduslikke ja tööturu vajadusi, tagada sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus ning toetada inimese heaolu järjepidevat kasvu. Soovituse eelnõu esialgse mõjude hindamise käigus tuvastati sotsiaalsed mõjud (sh mõju tööturule ning leibkondade toimetulekule) ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele. Arvestada tuleb, et pikaajaline hooldus kuulub liikmesriikide vastutusalasse. Soovitusega antakse juhiseid ja määratakse kindlaks peamised põhimõtted pikaajalise hoolduse süsteemide parandamiseks, kuid riigile jääb õigus otsustada, kuidas nõukogu soovitust kõige paremini kasutada. Kuivõrd soovituse elluviimiseks sobilike poliitikameetmete valik jääb iga riigi pädevusse, on asjakohane hinnata mõjusid iga poliitikameetme puhul, mida Eesti soovituse täitmiseks ette võtab, eraldi. 1. Sotsiaalsed mõjud Pikaajalise hoolduskohustuse tõttu on takistatud inimeste osalemine tööturul ja ühiskondlikus elus. 2021. aastal valminud elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu andmetel hooldab või abistab 16-aastastest ja vanematest Eesti elanikest 22% ehk hinnanguliselt 230 000 inimest mõnda pikaajalise terviseprobleemi või tegevuspiiranguga inimest. Seejuures on oma leibkonnaliikme abistajaid-hooldajaid hinnanguliselt 112 000, kuid väljaspool oma leibkonda hooldajate arv on veelgi suurem – hinnanguliselt 132 000 (seejuures on inimesi, kes hooldavad samaaegselt kedagi nii oma leibkonnas kui ka sellest väljaspool). Suurem osa inimestest, kes kedagi hooldavad-abistavad, käivad ka tööl: oma leibkonnaliiget hooldavatest inimestest vastavalt 64% ning kedagi väljaspool leibkonda hooldavatest inimestest 82%. Hooldamise-abistamise kohustusega on uuringu andmetel võrdselt 22% nii naistest kui meestest. Absoluutarvudes on siiski ülekaalus hoolduskoormusega naised, keda on hinnanguliselt 132 000 (54%), mehi vastavalt 113 000 (46%). Vanuserühmade võrdluses on hooldajate-abistajate osakaal suurim keskmistes vanuserühmades, sealjuures kõrgeim on see vanuserühmas 50–59, kus sellega tegeleb 35% selles vanuses inimestest. Absoluutarvudes on neid hinnanguliselt 61 000 ehk 25% kõigist abistajatest-hooldajatest. Kedagi leibkonnas või sellest väljaspool abistab või hooldab 20 või enam tundi nädalas ligi 60 000 inimest, seejuures 40 tundi või enam hinnanguliselt 29 000 inimest. Ka 20 või enam tundi hoolduskoormusega inimestel hulgas on naiste osakaal suurem 59% (mehi 41%), seejuures 40 või enam tundi inimeste hulgas veelgi suurem – naisi 62%, mehi 38%. Vaadates vaid oma leibkonnas hooldamist on vastavad arvud hinnanguliselt 44 000 (20 või enam tundi) ning 22 800 (40 või enam tundi) inimest. Suur hoolduskoormus omab märkimisväärset mõju isiklikule toimetulekule ja töötamisele. 2020. aastal ei töötanud umbes 2800 meest ja 11 900 naist põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest. Ligi 3300 hoolduskoormuse tõttu 34 tööd mitte otsinud inimest oleksid tahtnud tööle asuda43. Tööturukäitumine on teatud määral häiritud veel mitmekümnel tuhandel inimesel, kuna paljud hooldajad töötavad osaajaga (sh seetõttu, et sobiv hooldusteenus puudub)44. Hoolduskoormuse tõttu võib tuntavalt väheneda ka hooldaja rahaline toimetulek kas tööturult eemalejäämisest tingitud sissetulekute vähenemise või hooldatava jaoks tehtavate rahaliste kulutuste tõttu. Enam kui pooled suure hoolduskoormusega inimestest (59%) peab oma leibkonna rahalist toimetulekut mitterahuldavaks (kogu elanikkonnas vastav näitaja 32%)45. Rahvastiku vananemise tulemusena võib tulevikus tööturul osalemine eaka pereliikme hooldamise tõttu olla raskendatud rohkemal arvul inimestel kui praegu. Uuringud näitavad, et hooldamine on hooldajatele sageli koormav ning põhjustab mitmesuguseid vaimse ja füüsilise tervise probleeme. Samuti on oluline silmas pidada, et kuna suur osa hooldajatest on ise vanemaealised, võib neil oma east tingituna olla endal terviseprobleeme ja piiranguid, mistõttu hooldamine ei pruugi olla neile jõukohane. Lisaks võib hoolduskoormus soodustada otsust jääda ennetähtaegsele pensionile ja tööturult väljuda. Kümne aastaga on inimeste panus hoolduse eest maksmisel kasvanud 228%. Sageli on just kõrge omaosalus hooldekodus (nt 2020. aastal oli teenusekoha hind keskmiselt 824 eurot kuus, teenuse maksimaalne hind ühes kuus oli 1793 eurot) põhjuseks, miks püütakse ise peresiseselt hooldamisega toime tulla. Mittetöötamise tõttu jäävad inimesed ilma sotsiaalsetest tagatistest ning elavad vaesuspiiril. Pikaajalise hoolduse soovituses toodud juhised aitavad paindlikult välja töötada ja rakendada olulisi muudatusi valdkonnas, mis aitaksid parandada hoolduskoormusega inimeste tööturuolukorda, vähendada nende hoolduskoormust ning saada kvaliteetset ja õigeaegset tuge hooldusvajaduse korral. 2. Mõju kohalikele omavalitsustele Sotsiaalhoolekande korraldamine on jaotatud riigi ja kohalike omavalitsuste vahel. Hooldust üldhooldekodudes, päevahoiuteenust, koduhooldust ja muid isikuhooldus- ja sotsiaalteenuseid ning rahalisi toetusi korraldavad peamiselt kohalikud omavalitsused ja neid rahastatakse peamiselt kohalike omavalitsuste maksudest koos piiratud riigipoolsete tasandusmaksetega, samuti maksavad üldhooldusteenuse eest teenuse kasutajad ja/või nende perekonnad. Sotsiaalset rehabilitatsiooni, tehnilisi abivahendeid ja erihoolekandeteenuseid kui keerukamaid teenuseid korraldab ja rahastab riik. Sotsiaalhoolekande seadus sätestab, et sotsiaalhoolekandelise abi andmisel tuleb esmajärjekorras lähtuda isiku vajadusest ning eelistada abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult 43 Statistikaamet, 2021. Eesti tööjõu-uuring, 2020. 44 Eesti tööjõu-uuringu (2020. a) andmed näitavad, et 14 600 inimest (2800 meest ja 11 900 naist) ei töötanud ega otsinud tööd põhjusel, et nad hoolitsesid laste või teiste pereliikmete eest (ca 5% kõikidest mitteaktiivsetest). Hoolduskoormuse tõttu mitteaktiivsetest inimestest ligikaudu 3300 oleksid soovinud tööle asuda. 45 Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring (2021): https://sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/hooldusvajaduse_uuring_som.pdf 35 iseseisvalt, seejuures eelisjärjekorras tuleb pakkuda abi ja tuge, mis võimaldavad inimesel elada kodus või saada kodusarnast keskkonda ja elukorraldust pakkuvat teenust. Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring46 tõi välja, et täiendavate teenuste tunnetuslik vajadus on kõrgem nende inimeste puhul, kes juba praegu mõnda riigi, KOV-i, asutuse või ettevõtte poolt pakutavat teenust kasutavad. Neist tegevuspiiranguga inimestest, kes ametlikke teenuseid kasutavad, vajab enda hinnangul täiendavaid teenuseid 31%. Kokku väljendas soovi täiendavate teenuste järele kümnendik tegevuspiiranguga inimestest (kokku nii need, kes teenuseid juba kasutavad kui ka need, kes ei kasuta). Sealjuures tuli välja, et kõige sagedamini tuntakse täiendavatest teenustest puudust just nendes valdkondades, kus täna kasutatakse kõige enam lähedaste-tuttavate kõrvalabi. Nendeks on näiteks igapäevaste toimingute tegemine oma eluruumides (täiendavaid teenuseid vajaks 5% tegevuspiiranguga inimestest), apteegist ravimite ja poest kaupade kojutoomine (5%), transport kaugemal asuvatesse kohtadesse (6%) ning keerulisemate/uute ülesannete lahendamine (5%). Hoolekandestatistika näitab, et vastupidiselt riigi suunale suurendada kodus pakutavate teenuste osakaalu, on ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate inimeste arv olnud pidevas kasvutrendis. Viimase viie aasta jooksul on teenusesaajate arv kasvanud ligikaudu 19%. Samas on koduteenuse saajate arv kasvanud 2019. aastal võrreldes 2015. aastaga vaid 9% (2020. aasta jooksul sai koduteenust 8279 inimest). Soovimatu trend tuleb asjaolust, et katmata teenuse vajadus on hinnanguliselt 37 000 inimesel – hoolekandestatistika ja Haigekassa andmetel oli 2021. aasta jooksul või aastalõpu seisuga täidetud pikaajalise hoolduse teenuste teenuskohti47 ca 83 200. Sotsiaalministeeriumi prognoosi (erinevate uuringute alusel) järgi oleks hinnanguline tegelik teenuskohtade vajadus ca 119 000. Lähedaste hoolduskoormuse vähendamiseks tuleks kohalikel omavalitsustel senisest enam investeerida kodus elamist toetavate teenuste (isiklik abistaja, tugiisik, koduhooldus, päevahoid päevakeskustes) pakkumisse, seejuures tagama teenuste kättesaadavuse igas omavalitsuses. Rahvastiku vananemisega suureneb tulevikus nõudlus toetavate teenuste ja kvaliteetsete hooldusvõimaluste järele. Soovituse eelnõu keskendub eelkõige koduses keskkonnas pakutavate teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, mistõttu võib eeldada, et kohalike omavalitsuste kulud võivad suureneda ning töökoormus kasvada, vastavalt sellele, kuivõrd KOV täna kodus elamist toetavaid abimeetmeid pakub. Samavõrd võib kulu kahaneda, kui KOV toetab kodus elamist teenustega ning abivajaja ei vaja enam sellest tulenevalt kallimat ööpäevaringset teenust. Samas tuleb silmas pidada, et paljude soovituses toodud ettepanekute elluviimine on juba praegu kohalike omavalitsuste ülesanne. Lisaks toetab riik kohalikke omavalitsusi teenuste arendamisel ja pakkumisel nii riigieelarvest (sh tulubaasi suurendamise kaudu) kui Euroopa Liidu struktuurivahenditest .Näiteks eraldas riik 2017. aastal 18,4 miljonit eurot hoolduskoormuse esmaste vajaduste48. Vabariigi Valitsus on otsustanud eraldada 2023. aastal riigieelarvest ligi 40 mln (toetusfondi kaudu) ja alates 2024 a ligi 57 mln eurot (tulubaasi ja tasandusfondi kaudu) omavalitsustele täiendava rahalise ressursi, mis võimaldab parandada nii 46 Vainu, Vaike. (2021). Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring. Turu-uuringute AS / Sotsiaalministeerium / Euroopa Sotsiaalfond. Kättesaadav: https://www.sm.ee/et/uuringud-ja- analuusid#Sotsiaalvaldkonna%20uuringud%20ja%20anal%C3%BC%C3%BCsid 47 Üks inimene võib saada mitut teenust, seetõttu räägitakse teenuse saajate asemel täidetud teenuskohtadest. 48 Valitsuskabineti otsusega said rahastuse päeva- ja nädalahoid erivajadustega inimestele, hoolduskoordinatsiooni katsetamine, tugi dementsusega inimestele ja nende lähedastele, sh üldhooldekodude kohandamine dementusega inimeste vajadustele vastavaks ning hooldajapuhkuse loomine. 36 ööpäevaringse üldhooldusteenuse kui kodus elamist toetavate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti. Selline lahendus kindlustab, et vastavalt tulumaksu laekumiste kasvule suurenevad ka KOV tulud ajas. Meetmeks ette nähtud vahenditest 5% suunatakse tasandusfondi, mis aitab tasandada tulude ja kulude ebaühtlast jaotust kohalike omavalitsuste vahel. Struktuurifondide perioodil 2014+ on KOV hoolekandeteenuste arendamise ja osutamise toetamiseks kavandatud 18 milj ESF toetust (osad projektid lõppenud, osad kestavad 2023. aasta lõpuni). Perioodiks 2021+ on planeeritud pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks 38,6 milj ESF vahendeid. VALITSUSE SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED 1. Eesti toetab Euroopa hooldusstrateegiat, mis aitab kaasa demograafiliste muutustega kohanemisele ning lapsehoiu ja hoolekande parandamisele selliselt, et pakutavad teenused oleksid kättesaadavad ja kvaliteetsed ning naistel ja meestel oleksid võrdsed võimalused hoolduskoormust jagada ja tööturul osaleda. Põhjendus: Euroopa hooldusstrateegia toob välja kõrge kvaliteediga hoolekande teenuste olulisuse, kuivõrd seda vajavad igas vanuses inimesed. Samas ei ole need teenused paljude inimeste jaoks taskukohased ja kättesaadavad. Seetõttu hoolitsevad paljud inimesed, kellest suurem osa on naised, ise oma abi vajavate lähedaste eest ning see takistab tööturul osalemist. See omakorda mõjutab nende naiste sissetulekuid, karjääri võimalusi ja pensione. Eesti vaatest nõustume, et on oluline pidevalt tegeleda lapsehoiu ja hoolekande teenuste korralduse parandamisega, et inimesed ei peaks jääma lähedaste eest hoolitsemise tõttu tööturult kõrvale ning nende lähedased saaksid kvaliteetseid teenuseid. 2. Peame oluliseks, et 2030. aastaks alla kolmeaastaste laste alushariduses ja lapsehoius osalemiseks eesmärgi seadmisel võetaks arvesse ka riikide erinevaid vanemahüvitise süsteeme ja nende mõju laste osalemisele alushariduses ja lapsehoius. Põhjendus: Statistikaameti andmetel49 oli 2021. aastal asutuskeskses lastehoius 33,1% 0-2- aastastest lastest ja 90,2% 3-6-aastastest. Kuigi alla 3-aastaste laste osakaal asutuskeskses lastehoius on enam kui kahekordistunud viimase 15 aastaga (vt mõjuanalüüs), on soovituse eelnõus seatud alla 3-aastaste laste osalusmäära sihtmärk (50%) Eesti jaoks liiga ambitsioonikas, kuna eeldaks järgneva 7-aasta jooksul osalusmäära 100%-list tõusu 0-1,5- aastaste laste sihtgrupis. Eesti vanemahüvitise süsteem tagab vanematele 18 kuud vanemahüvitist, mis on võrdne nende varasema sissetulekuga. Hüvitist on neil lubatud kasutada oma vajadusi arvestades kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. See tähendab, et alla 1,5-aastased lapsed ei kasuta alusharidusteenuseid, kuna nad jäävad vanematega koju. Eesti alushariduse ja lastehoiu uuringu järgi kasutab lastehoiuteenuseid vaid 3,1% sellest vanuserühmast. Vanemahüvitise saamine ei tähenda, et need vanemad oleksid tööta: Sotsiaalkindlustusameti andmetel töötas enamik (73%) 2021. aastal vanemahüvitist saama hakanud naistest enne puhkuse algust. See tähendab, et nad on ajutiselt puhkusel ja naasevad puhkuse lõppedes tööle. Samas hooletöö ebavõrdse jagamise tõttu pikaajaline 49 Andmed põhinevad Eesti sotsiaaluuringul. 37 tööturult eemalolek omab negatiivset mõju naiste tulevasele palgale ja karjäärivõimalustele (vt täpsemalt mõjuanalüüsi). Uuring näitas ka, et vanemahüvitis on avaldanud mõju naiste tööturukäitumisele enne lapse sündi: vanemahüvitis tõstab motivatsiooni töötada enne sünnitust. 3. Eesti toetab Euroopa Komisjoni pakutud eesmärki tagada, et 2030. aastaks osalevad vähemalt 96% lastest vanuses 3 aastat kuni kohustusliku alghariduse alguseani alushariduses ja lapsehoius. Põhjendus: EL tasandil on soovituse eelnõus pakutud eesmärk varasemalt seatud nõukogu resolutsioonis, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021-2030)50. Haridusvaldkonna 2021-2035 arengukava51 järgi on Eestis seatud eesmärgiks saavutada 2035. aastaks 3-aastaste kuni kooliealiste laste osalus alushariduses 95%. Kuigi Eestis ei ole lasteaias käimine kohustuslik, käib lasteaias 81% 1,5-3-aastastest lastest ja ligi 94% 4-7-aastastest lastest.52 Leiame, et 2030. aastaks vähemalt 96%-line osalus vanuses kolmandast eluaastast kuni kohustusliku koolieani alushariduses ja lapsehoius on küll ambitsioonikas, kuid siiski saavutatav eesmärk. Kõigil Eesti eelkooliealistel lastel on õigus saada kvaliteetset alusharidust ning kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada kõigile 1,5-7-aastastele oma teeninduspiirkonna lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia lasteaias. Vajaduse korral on kohalikel omavalitsustel võimalus teha koostööd erasektoriga ja leida paindlikud lahendused, et kõik soovijad saaksid lasteaiakoha. Vanemad võivad vabalt valida lasteaedu, kui neis on vabu kohti ja on võimalus valida munitsipaal- ning erasektori lasteaedade vahel. Lastevanemate teadlikkuse tõstmiseks alushariduse omandamise olulisusest lasteaias on vajalik lastevanemate teavitamine sellest, et lasteaed toetab lapse üldoskuste (enesekohaste, sotsiaalsete, mängu ja õpioskuste) kujunemist ja lapse arengut erinevates õppe ja kasvatustegevuse valdkondades. Kvalifikatsiooniga õpetajad ja neid abistavad töötajad teevad seda tõenäoliselt süsteemsemalt ja mitmekesiseimalt kui lapsevanem seda kodus suudaks. Samuti on oluline märkida, et lasteaias käivatele lastele peab olema tagatud logopeediline ja eripedagoogiline tugi. Lisaks kasutavad KOVid ja lasteaiad piirkondlike nõustamiskeskuste teenuseid (logopeediline, eripedagoogiline, psühholoogiline, sotsiaal pedagoogiline nõustamine), mida riiklikult toetatakse. Lasteaia õpetajad on erialaste õpingutega ja töökogemuse käigus õppinud märkama lapse toevajadust varakult. Osalemist alushariduses toetab seadusega kehtestatud vanema osalustasu piirmäär, mis võib olla kuni 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Kavandatav alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu loob alused senisest suuremale sidususele alushariduse lõpptaseme ja põhihariduse lähtetaseme vahel. Sidususe suurendamiseks ühtlustatakse lapse toevajaduse hindamise ja tugiteenuste määramise alused. Täpsemalt reguleeritakse ka lapse arengu ja koolivalmidusega seotud olulise teabe liikumist alus- ja põhihariduse vahel. 50 Nõukogu resolutsioon, mis käsitleb strateegilist raamistikku üleeuroopaliseks koostööks hariduse ja koolituse alal, et liikuda Euroopa haridusruumi loomise suunas ja kaugemale (2021–2030) (ELT C 66, 26.2.2021, lk 1– 21). 51 Haridusvaldkonna arengukava 2021 – 2035. 52 Eesti Hariduse Infosüsteemi 10.11.2021. a andmed. 38 4. Leiame, et alushariduse ja lapsehoiu eesmärkide soovitus peaks rohkem tähelepanu pöörama soolist võrdõiguslikkust toetavale hoolduskoormuse jagamisele vanemate vahel. Võrdse laste eest hoolitsemise soodustamine aitab kaasa naiste tööhõive suurendamisele ja soolise palgalõhe vähendamisele. Põhjendus: Eesti toetab hoolduskoormuse võrdsemat jagamist vanemate vahel. Praegune vanemahüvitise süsteem loob emadele ja isadele võrdsed võimalused hooletöö kohustust jagada ning süsteemi paindlikkus annab vanemahüvitise perioodi ajal ka võimaluse soovi korral töö- ja pereelu kohustusi ühitada. Väikelaste vanemate hõivelõhe ning soolise palgalõhe vähendamiseks on oluline suurendada isade osakaalu vanemahüvitise kasutamisel ja hoolduskoormuse kandmisel. Komisjoni eelnõu näeb selleks ette nii sooliste stereotüüpide vähendamist, sh teavitusmeetmete kaudu kui ka peresõbraliku töö- ja puhkeajakorralduse edendamist ja toetamist. Leiame, et soovituse sõnastuses tuleks tähelepanu pöörata sellele, et lisaks peresõbralikule ja paindlikule tööajakorraldusele oleks laiemalt välja toodud soolist võrdsust edendavate ja arvestavate töötingimuste loomine. Ainult ajapaindlikkuse pakkumine võib kajastuda peamiselt osaajaga töö võimaldamises, mis potentsiaalselt panustab soolise palgalõhe püsimisse. 5. Peame oluliseks, et alushariduse ja lapsehoiu eesmärkide soovituse elluviimisega kaasnevad aruandlusnõuded ei tekitaks liikmesriikidele põhjendamatut halduskoormust. Peame otstarbekaks, et võimalikult suurel määral kasutataks ära juba olemasolevaid andmestikke ning protsesse. Uute indikaatorite loomist tuleb põhjalikult arutada muuhulgas Euroopa Liidu hariduskomitee ja hariduse valdkonna indikaatorite ja sihttähiste töögrupiga (SGIB). Leiame, et kavandatavatest meetmetest tuleks komisjoni esimest korda informeerida mitte varem kui 18 kuud peale soovituse vastuvõtmist. Põhjendus: Komisjon näeb ette, et liikmesriigid informeerivad komisjoni plaanitavatest meetmetest üks aasta peale soovituse vastuvõtmist ning soovituse rakendamisest antakse ülevaade komisjoni soolise võrdõiguslikkuse raporti ja Euroopa poolaasta järelevalveprotsessi raames. Lisaks peaks komisjon koostöös liikmesriikidega lihtsustama uute ühiste statistiliste näitajate loomist Sotsiaalkaitsekomitees ja Tööhõivekomitees. Kuigi eesmärgi poole liikumise seiramine on oluline, ei tohiks järelevalve ja hindamiste näol luua liikmesriikidele põhjendamatut täiendavat halduskoormust. Otstarbekas on seiretegevus siduda juba olemasolevate protsesside ja muude ELi järelevalveraamistikega, mis võimaldab soovitust seirata teiste strateegiliste tegevuste osana. Alushariduses ja lastehoius osalemise kohta annavad liikmesriigid eraldiseisvalt aru ka hariduse ja koolituse 2030 koostööraamistiku seire raames, samuti teostab komisjon seiret hariduse ja koolituse iga-aastase aruande (Hariduse ja koolituse monitor) kaudu. Liikmesriigid ei peaks komisjonile alushariduses ja lastehoius osalemise kohta mitu korda andmeid esitama. Uute alushariduse valdkonna EL eesmärkide või indikaatorite väljatöötamisel on oluline kaasata ka hariduse valdkonna eksperte, sh peaks teemat sisuliselt kaaluma ELi hariduskomitee ja tehnilise tasandi töösse olema kaasatud hariduse valdkonna indikaatorite ja sihttähiste töögrupp (SGIB). 39 6. Toetame nõukogu soovituses taskukohasele ja kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele juurdepääsu kohta seatud eesmärki ning soovitatud meetmeid ja tegevusi. Tööealise elanikkonna vähenemise ja hooldusnõudluse suurenemise tõttu on jätkusuutlike rahastusmudelite leidmine olnud üheks peamiseks väljakutseks, mida Eesti lahendada püüab. Peame asjakohaseks soovituses selgemalt rõhutada hooldusvajaduse tekkimise ja süvenemise ennetamiseks pakutavate sotsiaalteenuste ja teiste meetmete olulisust. Põhjendus: Soovitused pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks ning valdkonnas töötavate hooldajate ja mitteametlike hooldajate toetamiseks on kooskõlas Eesti seatud arengusuundade ja sihtidega pikaajalise hoolduse valdkonnas. Sotsiaalkaitse läbivaks põhimõtteks on ennetada abivajaduse süvenemist. Inimestele tuleb abi anda võimalikult varakult, et vältida hooldusvajaduse teket või süvenemist. Eesti on kas juba ellu viinud või planeerimas tegevusi, mis aitavad soovituses tehtud ettepanekuid rakendada. Näiteks on sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud pikaajalise hoolduse mõiste, samuti kohustab seadus abi andmisel lähtuma inimese terviklikust abivajadusest, eelistades seejuures abimeetmeid, mis võimaldavad elada kodus või saada kodusarnast keskkonda ja elukorraldust pakkuvaid teenuseid. Lisaks peab kohalik omavalitsus välja selgitama lähedast hooldava inimese toe vajaduse ja ka vastavat abi pakkuma. Sotsiaalhoolekande seaduses on kehtestatud ka sotsiaalteenuste kvaliteedipõhimõtted ja miinimumnõuded ning haridusnõuded sotsiaaltöötajatele. Riigikogu menetluses on seadusemuudatus, mille kohaselt muutub alates 2023 a 1. juulist ööpäevaringne üldhooldusteenus inimestele taskukohasemaks, sest omavalitsustel tekib kohustus osaleda iga teenusesaaja teenuse kulude katmises. Alates 2023. aastast eraldab riik omavalitsustele täiendavad rahalised vahendid, et parandada kodus elamist toetavate teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust. Pakkudes vajadustele vastavaks kohandatud elukeskkonda ning kodus elamist ja iseseisvat toimetulekut toetavaid teenuseid õigel ajal, on võimalik vältida või lükata edasi inimeste vajadust suurema ressursikuluga ja kallimate asutuspõhiste (nt ööpäevaringne üldhooldusteenus) teenuste järele ning aidata seeläbi ennetada hoolduskulude kasvu tulevikus. ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE Alushariduse ja lapsehoiu valdkonnas Barcelona eesmärkide läbivaatamist käsitleva nõukogu soovituse eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks Eesti Alushariduse Juhtide Ühendusele, Eesti Lasteaednike Liidule, Eesti Koolijuhtide Ühendusele, Eesti Lastekaitse Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Õpetajate Liidule, Eesti Lapsehoidjate Kutseliidule, Eesti Lastehoidude Liidule, Eesti Logopeetide Ühingule, Eesti Eripedagoogide Liidule, Eesti Koolipsühholoogide Ühingule, MTÜ-le Hea Algus, Tervise Arengu Instituudile, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudile, Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Tööandjate Keskliidule ning Eesti Ametiühingute Keskliidule. Oma arvamuse esitasid Eesti Lastehoidude Liit ja Eesti Lapsevanemate Liit, Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti Logopeedide Ühing, Tartu Ülikooli haridusteaduste instituut, Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut ning MTÜ Lastekaitse Liit. Seisukohad on kooskõlastatud Haridus- ja Teadusministeeriumiga. 40 Taskukohasele kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele juurdepääsu käsitleva nõukogu soovituse eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonile, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Eesti Haigekassale, Eesti Õdede Liidule, Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule ning Eesti Ametiühingute Keskliidule. Oma arvamuse esitasid Eesti Haigekassa, Riigi- ja Omavalitsusasutuste Töötajate Ametiühingute Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon. Info arvamuste saamise ja ettepanekutega arvestamise kohta on lisatud käesolevale seletuskirjale. 41  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Vastaja Kommentaar Arvestatud / Mittearvestatud Haridus- ja 1. Toetame Euroopa Komisjoni eesmärki, Arvestatud. Teadusministeeriu mille kohaselt tuleb tagada, et 2030. Ettepanekud on võetud m aastaks osalevad vähemalt 96 % lastest arvesse 3. seisukoha ja 5. vanuses 3 aastat kuni kohustusliku seisukoha sõnastamisel. alghariduse alguseani alushariduses ja lapsehoius. Alushariduses osalemine loob hea eelduse sujuvaks üleminekuks kooliellu. Haridusvaldkonna arengukava1 järgi on Eestis seatud eesmärgiks saavutada 3aastaste kuni kooliealiste laste alushariduses osalemisekõrge tase. Selleks eesmärgiks on 2035. aastaks 3-7aastaste 95%-line osalus. Kuigi Eestis ei ole lasteaias käimine kohustuslik, käib lasteaias 81% 1,5 –3aastastest lastest ja ligi 94% 4-7aastastest lastest.2 Leiame, et 2030. aastaks vähemalt 96%-line osalus vanuses kolmandast eluaastast kuni kohustusliku koolieani alushariduses ja lapsehoius on küll ambitsioonikas, kuid siiski saavutatav eesmärk. Kõigil Eesti eelkooliealistel lastel on õigus saada kvaliteetset alusharidust ning kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada kõigile pooleteise kuni seitsmeaastastele oma teeninduspiirkonna lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalusekäia lasteaias. Eestis on piirkondi, kus rahvastiku kiire kasvu tõttu (uued elamurajoonid)on kohalik omavalitsusel keeruline kõigile soovijatele lasteaiakohta tagada. Sellisel juhul on kohalikel omavalitsustel võimalus teha koostööd erasektoriga ja leida paindlikud lahendused, et kõik soovijad saaksid lasteaiakoha. Vanemad võivad vabalt valida lasteaedu, kui neis on vabu kohti ja on võimalus valida munitsipaal- ning erasektori lasteaedade vahel. Lasteaiad peavad omama koolitusluba. Lastevanemate teadlikkuse tõstmiseks alushariduse omandamise olulisusest lasteaias, on vajalik lastevanemate teavitamine sellest, et lasteaed toetab lapse üldoskuste (enesekohaste, sotsiaalsete, mängu- ja õpioskuste) kujunemist ja lapse arengut erinevates õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades. Kvalifikatsiooniga õpetajad 1  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel ja neid abistavad töötajad teevad seda tõenäoliselt süsteemsemalt ja mitmekesiseimalt, kui lapsevanem seda kodus suudaks. Samuti on oluline märkida, et lasteaias käivatele lastele peab olema tagatud logopeediline ja eripedagoogiline tugi. Lisaks kasutavad kohalikud omavalitsused ja lasteaiad piirkondlike nõustamiskeskuste teenuseid (logopeediline, eripedagoogiline, psühholoogiline, sotsiaal-pedagoogiline nõustamine), mida riiklikult toetatakse. Lasteaia õpetajad on erialaste õpingutega ja töökogemusekäigus õppinud märkama lapse toevajadust varakult. Osalemist alushariduses toetab seadusega kehtestatud vanema osalustasu piirmäär, mis võib olla kuni 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Vanema osalustasu suuruse ja lapse toidukulu kehtestab kohalik omavalitsus, kes võib need vastavalt vajadusele diferentseerida, lähtudes seejuures omavalitsuses elavate perede sotsiaalmajanduslikust olukorrast, laste arvust peres, kogukonna tehtud valikutest teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi vahel või muudest asjaoludest. Paljud omavalitused võimaldavad lastele tasuta toitu lasteaias ja mõned ei küsi ka osalustasu. Kavandatav alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu loob alused senisest suurema sidususele alushariduse lõpptaseme ja põhihariduse lähtetaseme vahel. Sidususe suurendamiseks ühtlustatakse lapse toevajaduse hindamise ja tugiteenuste määramise alused. Täpsemalt reguleeritakse ka lapse arengu ja koolivalmidusega seotud olulise teabe liikumist alus- ja põhiharidusevahel. 2. Leiame, et soovituse tegevuste elluviimisega kaasnevad aruandlusnõuded ei tohiks tekitada liikmesriikidele põhjendamatut halduskoormust. Peame oluliseks, et aruandluses kasutatakse maksimaalselt ära juba olemasolevat teavet ning välditakse kattuvusi. Leiame, et plaanitavatest meetmetest tuleks esmaselt Komisjoni informeerida alles 18 kuud peale soovituse vastuvõtmist. Uute 2  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel indikaatorite loomist tuleb põhjalikult arutada muuhulgas hariduskomitee ja hariduse valdkonna indikaatorite ja sihttähiste töögrupiga (SGIB). Komisjon näeb ette, et liikmesriigid informeerivad Komisjoni plaanitavatest meetmetest üks aasta peale soovituse vastuvõtmist ning soovituse rakendamisest antakse ülevaade soolise võrdõiguslikkuse raporti ja Euroopa poolaasta järelevalveprotsessi raames. Lisaks peaks komisjon koostöös liikmesriikidega lihtsustama uute ühiste indikaatorite loomist Sotsiaalkaitsekomitees ja Tööhõivekomitees. Kuigi eesmärgi poole liikumise seiramine on oluline, ei tohiks järelevalve ja hindamiste näol luua liikmesriikidele põhjendamatut täiendavat halduskoormust. Otstarbekas on seiretegevus siduda juba olemasolevate protsesside ja muude ELi järelevalveraamistikega, mis võimaldab soovitust seirata teiste strateegiliste tegevuste osana. Alushariduses ja lastehoius osalemise kohta annavad liikmesriigid eraldiseisvalt aru ka hariduse ja koolituse 2030 koostööraamistiku seire raames, samuti teostab Komisjon seiret läbi hariduse ja koolituse iga-aastase aruande (Hariduse ja koolituse monitor). Liikmesriigid ei peaks komisjonile alushariduses ja lastehoius osalemise kohta mitu korda andmeid esitama. Uute alushariduse valdkonna EL eesmärkide või indikaatorite väljatöötamisel on oluline kaasata ka hariduse valdkonna eksperte, sh peaks teemat sisuliselt kaaluma hariduskomitee ja tehnilise tasandi töösse olema kaasatud hariduse valdkonna indikaatorite ja sihttähiste töögrupp (SGIB). Eesti Lastehoidude Euroopa Komisjoni Nõukogu soovituse Arvestatud. Liit Barcelona eesmärkide läbivaatamise Statistikaameti andmetel ja kohta alushariduse ja lapsehoiu oli 2021. aastal Eesti valdkonnas asutuskeskses lastehoius Lapsevanemate Liit toetab tänaseid Lastehoidude Liidu 33,1% 0-2-aastastest. eesmärke ja arusaami kvaliteetse Kuigi alla 3-aastaste laste lapsehoiuteenuse ja alushariduse osakaal asutuskeskses olulisusest. lastehoius on enam kui 3  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel kahekordistunud viimase Ühtegi vastuolu meie hinnangul Eesti 15 aastaga, on alla 3- kontekstis soovitustega pole. Küll aga aastaste sihtmärk Eesti tekkisid meil mõned mõtted, mille esitame jaoks väga alljärgnevalt: ambitsioonikas. Eestis annab meie Kuna Eestis on väga hästi toimiv vanemahüvitise süsteem vanemapuhkuste süsteem ning lapsed ei vanematele 18 kuud ole sunnitud osalema alushariduses enne 100% täismakstud 1,5 eluaastat, siis Haridus- ja vanemahüvitist, mis on Teadusministeerium omab ülevaadet võrdne nende varasema lasteaedades alusharidust omandavate sissetulekuga, mida neil laste kohta. Kas on olemas statistika, mis on lubatud kasutada oma näitab, kui palju lapsi kasutab vajadusi arvestades 3- lastehoiuteenust Eestis? aastase perioodi jooksul. Seetõttu leiame, et Positiivne on, et lastehoidu ja -aeda eelnõus välja pakutud käsitletakse ühe mõistena ja rõhutakse eesmärk, millega eelkõige kvaliteetsele ning läbimõeldud tõstetakse sihttase alla teenusele, mis on lapsevanema jaoks kolmeaastaste laste mugav ja paindlik. Oleme nõus, et kuni 3- osalemiseks aastane laps peaks saama lapsehoiuteenust alushariduses ja kasutada paindlikumalt, vähemat aega ja lapsehoius 50%-le, on puhkepäevi võimaldades. meie vaates problemaatiline. Teeme Kuna koolikohustus algab erinevates eelnõus ettepaneku seada liikmesriikides erineval ajal, ja paljudes 2030. aastaks 1-3- juba 5. eluaastast, siis on loogiline, et aastaste laste selles vanuses alushariduse osalusprotsent vanuserühmale on teistes liikmesriikides kõrgem kui alusharidusese ja Eestis, kus koolikohustus algab 7. lapsehoiuteenuse eluaastast. osalusmäära eesmärgiks 50%. Toetame mõtet, et kõigile (sh riigi majandusele) on kasulik, kui Kuigi Eestis ei ole alushariduses on kvaliteetne ja lasteaias käimine hästitasustatud personal ning kaasaegsed kohustuslik, käib Eesti töötingimused. Hariduse Infosüsteemi Meie hinnangul on alushariduse kvaliteet 2021. a. andmetel ülioluline, kuid peaksime jõudma selleni, lasteaias 81% 1,5 – 3- et kvaliteeti hakatakse ka selgesõnaliselt aastastest lastest ja ligi määratlema: mis on need oskused, mida 94% 4-7-aastastest peab lapsele esimese 7 eluaasta jooksul lastest. Leiame, et 2030. edasi andma? Kuidas seda kontrollitakse aastaks vähemalt 96%- või mõõdetakse? Selleks peaks tekkima line osalus vanuses mõõdetav andmete kogum, et saaks teha kolmandast eluaastast pikaaegseid ja põhjalikke järeldusi. kuni kohustusliku koolieani alushariduses ja Nimetatud 5 aspekti: Juurdepääs, töötajad, lapsehoius on küll õppekava, seire ja hindamine, juhtimine ja ambitsioonikas, kuid 4  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel rahastamine on küll olulised, kuid siiski saavutatav arusaadavat kvaliteedimõõdikut meie eesmärk. Eesti toetab hinnangul hetkel siiski pole. Tarvis oleks Euroopa Komisjoni sõnastada kvaliteediootus eri pakutud eesmärki, mille vanuseastmete lõikes, et tekiks võimalus kohaselt tuleb tagada, et hinnata alushariduse kvaliteeti. Hetkel on 2030. aastaks osalevad soovitustes 2 punkti: sobiv arv töötajaid vähemalt 96% lastest laste kohta ja töötajate haridustase, vanuses 3 aastat kuni lisaksime ka kolmanda mõõtme ehk kohustusliku alghariduse suurandmete (ingl. k big data) kogumise alguseani alushariduses näiteks Eliis või KindieDays platvormide ja lapsehoius. kasutamise ja analüüsimise kaudu. Eelnõus on selgitatud, Räägitakse eesmärgist tõsta alushariduses kuidas tagatakse Eestis osalemise määra 2030. aastaks. Pärast alushariduse kvaliteet riiklikult tasustatud vanemahüvitise lõppu (kättesaadavus, võiks see olla 50% kuni 3aastaste laste professionaalsus, puhul. 4-6 aastaste puhul oleks hea teada, taskukohasus). mis on tänane reaalne osalemise protsent Kvaliteedinõuded on ja hoida seda määra. Kuigi me saame aru, sätestatud koolieelse et majanduse ja soolise ebavõrduse jaoks lasteasutuse seaduses on ülioluline soodustada naiste naasmist (KELS) ning Vabariigi tööturule võimalikult kiirelt ja paindlikult, Valitsuse kehtestatud tekib paratamatult küsimus, et kui kasulik riiklikus õppekavas. on pikaaegne pidev emast eemalolek lapse Laste arengut tuleb eakohasele arengule? Oleme veendunud, KELS alusel jälgida ja et vanematel peaks säilima võimalus olla dokumenteerida. oma lapsega võimalikult palju kodus Õppekavas on muu justnimelt esimesel kolmel eluaastal, aga hulgas kirjeldatud 6-7- see ei pea tähendama tööturult aastase lapse eeldatavad eemalviibimist. Paindlik töö- ja eraelu üldoskused, valdkondade korraldamine, osaajaga töötamine ja õppe- ja kaugtöö on selliste võimaluste loomisel kasvatustegevuse võtmetähtsusega. eesmärgid ja sisu ning 6- 7-aastase lapse arengu Viimase punktina tahaksime rõhutada eeldatavad tulemused. eriilmeliste lastehoidude loomist Eestisse: Alushariduse ja lapsehoiu et lapsevanemal tekiks võimalus tuua oma seaduse eelnõu alusel laps mõneks tunniks hädaolukorras, lisatakse alushariduse ööpäevaks, nädalavahetustel vms. Kõigil riiklikusse õppekavasse lapsevanematel pole standartsetel 3-aastaste laste kellaaegadel töö ning luues võimalused eeldatavad üldoskused, kõigile, tagame ka paremini toimiva mis on aluseks lapse ühiskonna ning võrdsemad töötingimused. üldoskuste arengu toetamisel lastehoidudes, mis eelnõuga haridusvaldkonda tuuakse. Järelevalvet lasteaedade ja nende pidajate tegevuse 5 Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel õiguspärasuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium eesmärgiga tagada hariduse kättesaadavus ja sellele võrdsetel alustel juurdepääsetavus, õppe ja kasvatuse korraldamine ning selle kvaliteet ja tulemuslikkus. Haridussüsteemi puudutavaid andmeid koondab Eesti Hariduse Infosüsteem, mis on riiklik register. Alushariduse ja lapsehoiu seadusega kavandatakse vajalike andmete sisestamine EHISesse, et tagada nende sidusus ja liikumine (nt tugiteenuste osutamine, lapse arengu hindamine/koolivalmidus -kaart). Eriilmeliste lasteaedade ja –hoidude loomine Eestis on võimalik ja seda ka tehakse (nt õuelasteaed, või kasutamise aegade erisused). Eestis on lapse hariduse valikul otsustav sõna vanemal. Samas last puudutavaid otsuseid vastu võttes ja tegevusi planeerides tuleb arvestada lapse huvidega. Seega tuleb lasteaia/lastehoiu lahtioleku aegade osas ja ka eriilmelisuse osas lähtuda eelkõige lastevanemate vajadusest teenuse kasutamiseks, arvestades seejuures lapse huvidega. 6  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Tartu Ülikooli Oleme nõus, et kindlasti tuleb väärtustada Arvestatud. haridusteaduste emade naasmist tööturule tagades lastele Teeme eelnõus instituut turvalise hoiukoha ema tööloleku ajaks. ettepaneku seada 2030. Eestis on hetkel laste osalemismäär aastaks 0-3-aastaste laste alushariduses juba üsna kõrge (2021.a vanuserühmale andmed): 2-aastastest lastest 74%, 3-6-a alusharidusese ja lastest 90%, sh 3-a 93% ja 5-a 96% lapsehoiuteenuse (https://www.stat.ee/et/avasta- osalusmäära statistikat/valdkonnad/haridus/alusharidus paindlikumalt, et ). Kuna Eestis ei ole lasteaiad enam ammu arvestada ainult hoiuteenust pakkuvad, vaid vanemahüvitiste haridusasutused, siis oleme nõus, et süsteemi eripärasid. alushariduses osalmise protsent peaks Eesti toetab Euroopa olema tõusuteel, eriti paaril viimasel aastal Komisjoni pakutud enne kooliminekut. eesmärki, mille kohaselt Kindlasti toetame seda, et eriti oluline on tuleb tagada, et 2030. lapsehoius ja alushariduses osalemine aastaks osalevad tagada ebasoodsatest oludest pärinevatele vähemalt 96% lastest ja erivajadustega lastele, et nad saaksid vanuses 3 aastat kuni võimalikult varakult asjakohast tuge. kohustusliku alghariduse Kui osalemismäära suurendamise alguseani alushariduses eesmärgiks on naiste suurem võimalus ja lapsehoius. osaleda tööturul, siis tuleks mõelda Eesti seab fookuse puude juurdepääsetavusele ka laiemas mõttes, või eriavajadustega laste pakkudes rohkem paindlikke kaasamisele, sest erineva hoiuvõimalusi. Näiteks luua rohkem majandusliku taustaga vajaduspõhise hoiuteenuse võimalusi ka perede osas pole mitte-traditsioonilisel lasteaia lahtioleku lastehoius osalemisel aegadel (nt õhtune hoid, ööhoid jms erisusi (lähemalt üksikvanematele, kes vahetustega analüüsitud seletuskirja töötavad jne). mõjuanalüüsis). Toetame Siiski leiame, et alla 18-kuuste laste ebasoodsatest oludest osalemist lastehoius ei pea me õigeks. pärit ja erivajadustega Eestis on emale/vanemale tagatud töökoha laste kaasamist säilimine kuni lapse 3-aastaseks saamiseni alusharidusse ja ning vanemahüvitis 1,5 aasta jooksul lapsehoidu. peaks pakkuma võimaluse lapse kodus Alushariduses osalemine kasvatamiseks kuni 1,5 aasta vanuseni. on Eestis vabatahtlik ja Selle vanuseni vajab laps eelkõige tihedat see ei ole tasuta haridus. kontakti väheste primaarsete hooldajatega, Samas ei või vanemate 7  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel mitte lastehoidu paigutamist. Loomulikult omaosalus ühe lapse võiks liikuda selles suunas, et soolist kohta ületada 20 protsenti ebavõrdsust vähendada ja 1,5 aastase Vabariigi Valitsuse vanemahüvitise ajal oleksid lapsega kodus kehtestatud töötasu nii ema kui isa ajaliselt võrdsemalt alammäärast. Lapse jaotatuna. See võimalus on Eestis olemas, toidukulu katab vanem. iseasi on, kuidas perekonnad seda Vanema omaosaluse kasutavad. Isade osalus väikelapse suuruse ja lapse hooldamises (töölt pikema toidukulu kehtestab vanemapuhkuse võtmine, et võimaldada kohalik omavalitsus, kes emal tööle naasta) on küll kasvutrendis, võib need vastavalt kuid jääb siiski alla emade panustamisele. vajadusele Leiame siiski, et lisaks naiste tööhõive diferentseerida, lähtudes võimaluste parandamisele lastele seejuures omavalitsuses hoiukohtade võimaldamise teel, tuleb elavate perede ühiskonnas mõelda laiemalt ka sellele, sotsiaalmajanduslikust kuidas suurendada isade osakaalu laste olukorrast, laste arvust hooldamisel. Samas ei saa seda riiklikult peres, kogukonna tehtud (sunniviisiliselt?) reguleerida, vaid on valikutest teenuse ikkagi iga pere individuaalne otsus, kuidas kättesaadavuse ja nad 1,5 aastat lapsega kodus olekut kvaliteedi vahel või jagavad. Küll aga peaks kõrvaldama muudest asjaoludest. võimalikke takistusi isade osaluse soovi Paljud omavalitused puhul. võimaldavad lastele Taskukohasus on kindlasti oluline tasuta toitu lasteaias ja kriteerium, mille poole püüelda. Eestis on mõned ei küsi kõigis muudes haridusastmetes tasuta lapsevanemalt ka haridus, ainult alusharidus on tasuline omaosalust. Centari (kohatasu + toit). Ehk oleks aeg ka 2021. a. valminud alusharidus viia võrdsesse seisu alushariduse ja lapsehoiu üldharidusega (= vanemale tasuta). Kui uuringu andmetel kohatasust loobumist riigi poolt ühtselt moodustab vanemate reguleerituna võimalikuks ei peeta, siis omaosalus lasteaiakoha peaks see olema kõrgema tasuga tegelikust maksumusest omavalitsustes ikkagi riigi poolt toetatud, ca 13%. Seejuures on nii et lapsevanema poolt makstav summa lasteaedade kogukulu ei erineks olulisel määral sõltuvalt kasvanud kiiremini kui elukohast. Eestis on erinevus praegu 10 hinnad üldiselt. kordne (alustades tasuta või 10 eurose Eesti hariduskorralduse kohatasuga omavalitsustest ja lõpetades juhtivaks põhimõtteks on üle 100 eurose kohatasuga, vt nt Õpetajate kaasava hariduse Leht, 23.sept 2022). Siiski on meil peredel põhimõte, mille kohaselt võimalik taotleda kohatasu maksmisel abi on kõikidel lastel õigus ja mitme lasteaias käiva lapse puhul on see saada kvaliteetset paljudes KOV-des vähendatud või alates haridust ja vajalikku tuge. 3. lapsest on pere kohatasust vabastatud. Kaasava hariduse Kvaliteet. Kindlasti on oluline tagada kontseptsioon lähtub kõigile lastele ühtlaselt kõrge kvaliteediga põhimõttest, et igal lapsel teenuse kättesaadavus. Siinkohal peaks on õigus saada temale olema tähelepanu suunatud sellele, et vajalikul viisil 8  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel kaasava hariduse kontekstis ja kohandatud õpet muukeelsete laste osakaalu tõusmisel võimalikult tavapärases rühmades ei langeks töö kvaliteet. keskkonnas. Lasteaias on Õpetajatele peavad olema tagatud lapsele vajaliku toe vajalikud täienduskoolitused, aga ka pakkumisel oluline last vajaduspõhiselt nt suurem arv õpetajaid ümbritsevate abistavaid töötajaid rühmas ja tugiisikuid täiskasvanute lisatuge vajavate lastega toimetulekuks. omavaheline koostöö. See võimalus on teoreetiliselt ka praegu Oma professionaalsuse ja olemas, tegelikkuses see aga ei realiseeru pädevuse tõstmiseks peab (nt ei leita sobivat tugiisikut). Kindlasti lasteaiaõpetaja end vajaks soovitusi rühma laste ja pidevalt täiendama, uusi täiskasvanute suhtarv – et nt iga viie lapse oskusi ja teadmisi kohta oleks üks täiskasvanu ka omandama. Üha enam tavarühmas – see sõltub ka muidugi laste korraldatakse vanusest ja rühma tüübist. Laste arvu lasteaedades ka suurendamine rühmades ei tohiks olla meeskonnakoolitusi, kus lihtne või seda ei tohiks motiveerida nt osalevad õpetajad või saadav suurem pearaha. Laste arvu kogu maja personal suurendamisel rühmas kannatab kindlasti ühiselt. Lasteaia pidaja kvaliteet! peab personalile Oluline on tagada uute õpetajate järelkasv. koolitustel osalemise Vaja oleks suurendada alushariduses võimaldama. töötavatele õpetajatele/õpetaja abidele HTM on koostanud pakutavate õppekohtade arvu neid seaduse eelnõu, milles ettevalmistavas haridusasutuses. Samuti nähakse ette lasteaia tagada alushariduses töötavatele tugispetsialistidele õpetajatele õiglane palk (võrdsustatud lähtetoetuse taotlemise kooliõpetajaga!), uuel töökohal alustava õiguse. Loodetavasti õpetaja kohanemist toetavad meetmed muudab see lasteaeda (võiks olla nt mingi n-ö miinimumpakett, tööle asumise alustava mida kindlasti peab alustavale õpetajale spetsialisti jaoks pakkuma) ja motiveeriv karjäärimudel ka atraktiivsemaks ja lasteaiaõpetajatele. eeldatavasti suureneb lasteaeda tööle asuvate tugispetsialistide arv. Koolieelse lasteasutuse seadusest tulenevalt peaks õpetaja töötasu alammäära kokku leppima õpetajad oma omavalitsuse juhtidega. Kui riik 2017.aastal lasteaiaõpetajate töötasu motiveerimiseks täiendava meetme lõi, siis tulid sellega kaasa kõik KOVid. Toetuse saavad kõik, kes tagavad VV määruses kokku lepitud 9  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel tingimustel lasteaiaõpetajatele palga. Määrus on kehtiv ja omavalitustel on võimalus tulubaasi kasvust lasteaiaõpetajate palka kasvatada. Jätkub ka riigi toetusmeede, suurusega 15 mln. Oleme nõus, et tööd alustavat õpetajat tuleb toetada. Selles osas saavad lasteaia juhid õpetajate järelkasvu heaks palju ära teha. Tallinna Ülikooli Tallinna Ülikooli alushariduse õppejõud Arvestatud. haridusteaduste arutasid, et üldised tegevussuunad on Eelnõus on selgitatud, instituut asjakohased, kuidas tagatakse Eestis Eestis pidevalt dokumendis nimetatud alushariduse kvaliteet põhimõtetest lähtuvalt tegutsetud. (kättesaadavus, Kavandatud uue Alushariduse seaduse professionaalsus, vastuvõtmine, eestikeelsele alusharidusele taskukohasus). üleminek ja uuendatud riikliku õppekava Oleme nõus, et kinnitamine aitaks samuti kavandatud eestikeelsele haridusele eesmärke täita. üleminekuga, uue alushariduse ja lapsehoiu seaduse vastuvõtmisega ning uuendatud alushariduse riikliku õppekava kehtestamine aitab kaasa kavandatud eesmärke täita. Eesti Logopeedide Leiame, et Eestis on seadusandlikult antud Arvestatud. Ühing valdkonnas juba palju ära tehtud. Euroopa Statistikaameti andmetel Komisjon teeb ettepaneku püstitada oli 2021. aastal eesmärk, et 2030. aastaks vähemalt 50% asutuskeskses lastehoius alla 3- aastastest lastest osaleks 33,1% 0-2-aastastest. alushariduses ja lapsehoius ja 96% lastest Eestis annab meie vanuses kolmandast eluaastast kuni vanemahüvitise süsteem kohustusliku alghariduse alguseni osaleks vanematele 18 kuud alushariduses ja lapsehoius. Eesti 100% täismakstud tingimustes soovivad enamus lastega vanemahüvitist, mis on kodus olevatest emadest naasta tööturule võrdne nende varasema pärast lapse pooleteiseaastaseks saamist sissetulekuga, mida neil seoses emapalga lõppemisega. Eestis on on lubatud kasutada oma juba praegu kohalikul omavalitsusel vajadusi arvestades 3- kohustus luua kõigile pooleteise- kuni aastase perioodi jooksul. seitsmeaastastele lastele võimaluse käia Seetõttu leiame, et lasteaias või -hoius. Samuti soovitab eelnõus välja pakutud 10  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel komisjon liikmesriikidel tagada, et eesmärk, millega alusharidus ja lapsehoiuteenused on tõstetakse sihttase alla taskukohased, juurdepääsetavad ja kolmeaastaste laste kvaliteetsed ning kättesaadavad nii linna- osalemiseks kui ka maa- või ebasoodsas olukorras alushariduses ja olevates piirkondades. ELÜ arvates on lapsehoius 50%-le, on KOV-i poolt pakutav lasteaiakoht siiski meie vaates lapse elukohast nii kaugel, et problemaatiline. Teeme lapsevanemal kulub lapse lasteaeda eelnõus ettepaneku seada viimiseks ebamõistlikult palju aega (nt 2030. aastaks 1-3- Tallinnas uutes piirkondades või juhul, kui aastaste laste laps vajab erirühma) ja maapiirkondades, vanuserühmale kus on probleemiks lasteaia kaugus ning alusharidusese ja lapse transport. Omavalitsused pakuvad lapsehoiuteenuse lasteaialastele võimalust kasutada osalusmäära eesmärgiks koolibussi või on olemas spetsiaalne 50%. bussiring lasteaialastele, kuid vanemal, Eelnõus on selgitatud, kes lapse lasteaeda viib, ei ole võimalik kuidas tagatakse Eestis pärast lapse lasteaeda viimist koju või alushariduse kvaliteet tööle minna, sest puudub edasine (kättesaadavus, transport. Eesmärgid näevad ette, et professionaalsus, liikmesriigid peaksid kehtestama taskukohasus). sihipärased meetmed, et võimaldada ja Oleme teadlikud, et suurendada puude või erivajadusega laste mõned KOVid pakuvad osalemist alushariduses ja lapsehoius. On lasteaiakohtasid, mis hea meel tõdeda, et seadusandlikult on jäävad ebamõistlikult Eestis erivajadusega lastele tagatud head kaugele lapse elukohast. võimalused alushariduse saamiseks. KELS § 15 lg 1 kohaselt Kohalikul omavalitsusel on kohustus luua kinnitab lasteasutuse erirühmi või -lasteaedu lähtuvalt teeninduspiirkonna erivajaduse spetsiifikast kui laps seda kohaliku omavalitsuse vajab. Probleemiks on siiski see, et volikogu. Seadus ei keela piirkonniti on omavalitsuste rahalised teeninduspiirkonnaks võimalused väga erinevad ning seda kehtestada kogu kohaliku kohustust ei täideta. Samuti puuduvad omavalitsuse lasteaiaõpetajatel sageli oskused territooriumi. erivajadustega laste õpetamiseks ja Paindlikkus lasteaia arendamiseks. Jätkuvalt on puudu valimisel võib olla tugispetsialistidest nii linna- kui positiivne näiteks juhul, maalasteaedades, nii tava- kui kui vanem soovib lapsele erirühmades. Raske või sügava puudega kohta mitte kodule, vaid lapsed sageli ikkagi erirühma ei jõua. nt töökohale või Alternatiivina pakutaval vanavanema elukohale lapsehoiuteenusel ei ole hetkel kohustust lähimas lasteaias. Sellest lapse arendamiseks ja õpetamiseks ning aga ei järeldu, et vald või on tundide arvu poolest piiratum kui linn on täitnud alushariduses. ELÜ-le teadaolevalt on lasteaiakoha plaanitud uue alushariduse ja lastehoiu võimaldamise kohustuse, seaduse eelnõusse vastav muudatus. kui perele pakutakse Mõnikord on lapsehoiuteenuse osutaja ka kohta laseaias, mis jääb 11  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel nii kaugel, et puudega lapse pere elukohast kaugele, transportimine teenusele on ebamõistlik mistõttu sinna minek või võimatu. ELÜ arvates vajaks senisest võtab ebamõistlikult kaua enam tähelepanu kooliväline hooldus. aega ja/või on liiga Algklassilastele pakutakse võimalust kulukas. Ka osaleda Lasteaiateenus peab pikapäevarühmas/kogupäevakoolis, kuid olema ka asupaiga mitte igas koolis ja algklassis. Pakutav poolest kättesaadav. Seda õpiabi kodutööde tegemiseks ei pruugi seisukohta on haridusliku erivajadustega laste jaoks olla väljendanud sobiv, sest nad võivad olla pärast tunde Õiguskantsler. väsinud või ei suuda suures kollektiivis keskenduda. Ja kogupäevakool ei lahenda KOV peab lasteaiakoha nende vanemate probleemi, kes on tööl tagamisel täitma seaduse hilisõhtuni või töötavad 24h tunnistes nõudeid. Järelevalvet vahetustes. lasteaedade ja nende pidajate tegevuse õiguspärasuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium eesmärgiga tagada hariduse kättesaadavus ja sellele võrdsetel alustel juurdepääsetavus, õppe ja kasvatuse korraldamine ning selle kvaliteet ja tulemuslikkus. Nõustume, et lasteaedades on puudus tugispetsialistidest. Eestikeelsele haridusele ülemineku eelnõus sätestatakse ka lasteaia tugispetsialistile õigus taotleda lähtetoetust. Loodetavasti muudab see lasteaeda tööle asumise alustava spetsialisti jaoks atraktiivsemaks ja eeldatavasti suureneb lasteaeda tööle asuvate tugispetsialistide arv. Lasteaiaõpetajal, kes töötab erivajadusega lastega, peavad olema ka eripedagoogilised kompetentsid. Oma professionaalsuse ja pädevuse tõstmiseks peab lasteaiaõpetaja end 12 Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel pidevalt täiendama, uusi oskusi ja teadmisi omandama. Kavandatava alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõus oleme õppe- ja kasvatustegevuse korraldamise kaasava hariduse põhimõtetest lähtudes selgelt sõnastatud. Käesoleva seaduseelnõuga on kavas ühtlustada toe väljaselgitamine ja rakendamine alus- ja põhihariduses. Sarnaselt kooliga kaotatakse jäik erirühmade jaotus ning luuakse senisest paindlikumad võimalused iga lapse arengu toetamiseks. Uue alushariduse ja lapsehoiu seadusega kavandatakse laste arengu ja alushariduse omandamise toetamiseks muuta lasteaedade ja - hoidude korralduse süsteem sidusamaks ning lapsehoiuteenuse regulatsioon tuuakse haridusvaldkonda. Hoolekogu ettepanekul on kool koostöös kooli pidajaga kohustatud korraldama pikapäevarühma moodustamise. Pikapäevarühma töö planeerimisel ja korraldamisel lähtutakse hoolekogu ettepanekutest, õpilaste turvalisuse ja tervisekaitse nõuetest, kooli õppe- ja 13  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel kasvatustegevuse üldistest eesmärkidest, pikapäevarühma õpilaste vanuselistest ja individuaalsetest iseärasustest, nende kodustest tingimustest ning vanemate ja õpilaste põhjendatud soovidest, samuti transpordivõimalustes. Eesti Leiame, et meile edastatud alusharidust ja Arvestatud. Eripedagoogide Liit lapsehoidu käsitlevad eesmärgid on Eelnõus on selgitatud, sõnastanud olulised valdkonnad. Kõik kuidas tagatakse Eestis tähtsad asjad olemas ja esmapilgul Eesti alushariduse kvaliteet on tõesti kõigis neis punktides väga heal (kättesaadavus, järjel. Oleks siiski vaja, et kõiki neid professionaalsus, punkte vaadataks üksikasjalikumalt läbi, taskukohasus) ja võrreldaks täitmist ehk neist selgitatud, millist kinnipidamise nõuet tegelikkusega. kvaliteeti soovitakse anda Punkt 15 „Alushariduse ja lapsehoiu kõrge kavandatava alushariduse kvaliteet on oluline tagamaks, et selles ja lapsehoiu seaduse osalemine on lapsele kasulik. Kuigi eelnõus, sh kaasava alushariduse ja lapsehoiu kvaliteeti ei saa hariduse valguses. üheselt määratleda ega mõõta, on selle põhiolemuseks täiskasvanute ja laste vahelise suhtluse kvaliteet, olenemata kehtivast alushariduse ja lapsehoiu süsteemist. Liikmesriigid peaksid tagama kvaliteetse alushariduse ja lapsehoiu, võttes arvesse mõõtmeid, mis on sätestatud 22. mai 2019. aasta soovituses kvaliteetsete alusharidus- ja lapsehoiusüsteemide kohta, nagu alushariduse ja lapsehoiu teenuste kättesaadavus, töötajate kvalifikatsioon ja töötingimused, õppekava, seire ja hindamine ning juhtimine ja rahastamine. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellistele küsimustele, nagu laste arv töötaja kohta, töötajate kvalifikatsioon ja pidev kutsealane koolitus.“ Kaasamise valguses tuleks üle vaadata just rühmade täituvus ja komplekteerimine, seejärel diferentseerimine ehk erirühmade lugu. Et kaasamine sisuliselt õnnestuks, peab lasteaia rühmades ja koolis klassides olema vähem lapsi, esimestes piirnormina 14  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel mitte üle 18 ja koolis mitte üle 20. Eesti Eripedagoogide Liidu liikmete arvamus on, et Eestis tuleks hoolsamini järgida põhimõtet, et erivajadustega lapse kaasamisel rühma piirarvu vähendatakse ning personalile eripedagoogiline ja kaasamise alane täiendkoolitus tagatakse. Lang jt (2021) leidsid, et EHISe andmetel õpib 85% sobitus- või erirühma soovitusega lastest tavarühmas ja üksnes 15 % nimetatud rühmades. Seega "kaasamine" on levinud, aga paraku nii, et laps jääb suure tõenäosusega võimetekohase õpetuseta. Kindlasti on oluline välja tuua, et näitajate poolest meil küll paljud lapsed saavad tugispetsialisti teenust, kuid sageli piirdub see vaid vajaduse hindamise, mitte iganädalase reaalse tugiteenuse pakkumisega. Tegelikkuses sageli kahjuks see teenus lastele siiski tagatud pole. Hetkel on kahjuks sageli ka tugispetsialistina tööl kvalifikatsioonile mittevastavad spetsialistid (nt on küll erialane bakalaureuse haridus, puudub magistritase või kutse). Kindlasti on igasugune täiskasvanu individuaalne/väikeses grupis toetamine kasuks/abiks, kuid kindlasti ei saa seda võrdsustada kvalifikatsioonile vastava spetsialisti teenusega. Peame oluliseks märkida, et ka erirühmad, nagu eriklassid kooliski on ka kaasamine. Ja just sellisel viisil tagatakse sageli just parimad tingimused hariduse omandamiseks. St võimalus nende avamiseks peab kindlasti säilima. Murekohaks meile on ka täiendkoolitus juba kvalifikatsioonile vastavatele eripedagoogidele. Täna on küll nt eripedagoogika alaseid kursuseid pedagoogidele, kuid puuduvad just tasuta täiendkoolitused kvalifikatsioonile vastavatele tugispetsialistidele. Hetkel ei ole veel avanenud ESF voor, kuhu lubati tasuta koolitused lisada ka tugispetsialistide sihtrühmale (loodame seda 2023-2025 perioodil). Punkt 18 osutab, et „ligipääsetavus hõlmab töötajate ja spetsialistide 15  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel kutseoskuste parandamist, et nad saaksid puude või erivajadusega lapsi tavakoolides ja segregeerimata asutustes piisavalt toetada. Liikmesriigid peaksid tagama, et alushariduse ja lapsehoiu teenuste kasutamist takistavad tõkked kõrvaldatakse ja nende tekkimist välditakse, sealhulgas puudega inimeste puhul, ning et alushariduse ja lapsehoiu teenused oleksid tõeliselt kaasavad“. Hetkel jäi alushariduse seadus kevadel toppama, aga Eesti Eripedagoogide Liit tegi sinna ettepaneku, et koolivälise nõustamismeeskonna soovitusega sobitus- või erirühma tingimusi vajavad lapsed võiksid saada lasteaeda väljaspool järjekorda. Samuti oli arutamisel see, et ühte rühma ei tohiks kaasata rohkem kuni 3 (KNM tuvastatud) erivajadustega last. Need muudatused aitaksid kindlustada, et erivajadustega lapsed lasteaedades käiksid (kehv kaasamine toob kaasa arvatavasti pigem selle, et erivajadustega lapse vanem jätab lapse pigem koju, kui kogeb, et tema lapsel on lasteaias halb; pikad järjekorrad sunnivad ühe lapsevanema (pigem ema) tööst loobuma). Kui erivajadustega laps saaks lasteaeda väljaspool järjekorda, oleks see tugev sõnum, et tasub minna uuringutele ja kindaks teha, kas ja milline erivajadus lapsel on. Hindamine võimaldab ka puudespetsiifilisemat õpetamist (kui erirühmad pigem ikkagi kaovad). Kaasatavate laste piirarv rühma kohta tõstaks tõenäosust, et neid suudetakse ka õpetada (mitte üksnes ära hoida) ja vähendaks ohtu, et lõpuks on ikkagi lasteaias üks rühm, kuhu rasked juhtumid (sh ebaõnnestunud kaasamise tulemused) kokku liigutatakse. Kindlasti vajab see reform ka lisaressursse. Kindlasti on tugispetsialistide teenuse tagamiseks oluline, et tugispetsialistide palgad ka lasteaias peaksid vastama vähemalt kooliõpetajate omadele (magistrikraadile). MTÜ Lastekaitse Eelnevast tulenevalt toetab Lastekaitse Arvestatud. Liit Liit soovitust, milles on juhitud 16  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel tähelepanu relevantsele aspektidele 1) Oleme seletuskirjas täiendamaks liikmesriikide jõupingutusi selgitanud, kuidas naiste ja meeste ebavõrdsuse tagatakse alushariduse kõrvaldamise, naiste tööturul osalemise kvaliteet. Nii kehtiv ning kõigi laste õiguste, võrdsete koolieelse lasteasutuse võimaluste ja heaolu edendamise seadus (KELS) seadus valdkonnas. Samas esitab Liit kui kavandatav alljärgnevad soovitusest lähtuvad alushariduse ja lapsehoiu tähelepanekud: seaduse eelnõu (AHaLS) sätestavad lapse 1) Lastekaitse Liit peab vajalikuks, et kaasamise põhimõtte ja soovituses pöörataks suuremat kohustuse arvestada last tähelepanu laste kaasamisele. ÜRO lapse puututavate otsuste õiguste konventsiooni aluspõhimõtete kohaselt on laps autonoomne ja aktiivne langetamisel lapse õiguste kandja, olenemata oma vanusest. huvidega. See põhimõte on väljendatud LÕK artiklis 2) Eelnõul on ühisosa 12, mis sätestab lapse õiguse olla kaasatud Eesti 2035 strateegiaga, kõikides teda puudutavates küsimustes. Eesti haridusvaldkonna Kuigi artikli sõnastuses on keskendutud arengukavaga 2021- lapse õigusele väljendada oma vaateid ja 2035, heaolu avaldada arvamust, siis on seda arengukavaga 2016-2023 rakendamisel sisustatud kui lapse õigust ning 2023-2026 perioodi osaleda, mis hõlmab teabevahetust ja laste ja perede dialoogi lapse ja täiskasvanute vahel8 programmiga. 2022-2023 2) Soovituses rõhutada rohkem ennetuse Eesti EL poliitika olulisust. Alusharidus on ennetuses oluline prioriteetide kohaselt komponent, samuti on see muu hulgas tuleb sidusa ühiskonna nõukogu 2019. aasta soovitused kvaliteetse tagamiseks ELi-üleselt alushariduse ja lapsehoiu kohta9 ning edendada võrdseid Euroopa lastegarantii10 kohaselt tähtis võimalusi ja soolist vahend ebavõrdsuse vastu võitlemiseks, võrdõiguslikkust läbivalt laste võimaliku ebasoodsa sotsiaalse kõigis olukorraga tegelemiseks11 ja võrdsete poliitikavaldkondades. võimaluste edendamiseks. Eesti 3) Riik peab vajalikuks valdkondadeülese ennetuse kontseptsiooni tugisüsteemide (2021)12 kohaselt on ennetuse eesmärk (hariduse-, tervise- ja toetada kogu elanikkonna aga eeskätt laste ja noorte arengut, toimetulekut ja heaolu. sotsiaalvaldkonna) kaudu Ennetus on oluline inimese terve elukaare pakutavate teenuste vältel, kuid riskikäitumise ja vaimse tervise omavahelist sidustamist probleemide ennetuse osas peab põhirõhk ja spetsialistide olema lastel ja noortel. Tõhusa ennetuse koordineeritud mõju kandub üle täiskasvanuikka – võrgustikutööd laste ja suurendab elu jooksul inimese heaolu, perede toetamisel. parandab toimetulekut ja mõjutab Eesmärk on tervisekäitumist. konsolideerida erinevate valdkondade hindamised, 3) Soovitustes räägitakse ennekõike et vähendada vanema majanduslikust kasust, samas tuleb hoolduskoormust ning et vaadata kavandatavaid meetmeid ka vanemale tekiks üks vanemate ja laste vaimse tervise toetamise mehhanismina. COVID-19 (sh turvaline kontaktpunkt 17  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel eriolukord) mõjutas ning mõjutab esmase nõu ja abi paratamatult ka edaspidi paljude laste ja saamiseks. Probleemide perede olukorda. Olles omakorda põhjuseks varane märkamine ja lapsevanemate stressitaseme tõusule - tegelikust valdkondade Sotsiaalministeeriumi tellimusel viis Turu- ülesest abivajadusest Uuringute AS aprillis 2020 läbi küsitluse, lähtuvad tugimeetmed mille kohaselt eriolukorrast tingitud kodust aitavad ennetada elukorraldust pidas koormavaks ja abivajaduse süvenemist. stressirohkeks rohkemal või vähemal määral Õigeaegne, tõenditel ca 44% küsitluses osalenud põhinev abi aitab vältida lapsevanematest. Mida rohkem lapsi, seda pikaajalisi kulusid ning rohkem stressi. Rohkem kui poolte kasutada tõhusamalt lapsevanemate töötamist mõjutas olemasolevaid ressursse lasteaialaste kodusolemine või koolilaste distantsõpe. Suurem vajadus perelepituse laste ja perede järele. Majanduskriis avaldub perede hüvanguks. kehvemas rahalises toimetulekus ja lisandunud ebakindluses, ning suurendab 4) Alushariduse stressifooni ühiskonnas veelgi. kvaliteedinõuded on sätestatud ka Vabariigi 4) Soovitustes rõhutada, et koolieelsel Valitsuse kehtestatud lasteasutusel on kohustus toetada lapse koolieelse lasteasutuse vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja riiklikus õppekavas. Selle emotsionaalset arengut. ÜRO lapse alusel peab õppe- ja õiguste konventsiooni art 19 kohaselt tuleb kasvatustegevus toetama lapsi kaitsta mistahes vaimse ja füüsilise lapse kehalist, vaimset, vägivalla eest, konventsiooni artikkel 28 sotsiaalset ja sätestab lapse õiguse haridusele ning artikkel 29 täpsustab, milliste eesmärkide emotsionaalset arengut, saavutamisele, sh milliste väärtuste poole mille tulemusel kujuneb püüdlemisele, peab olema haridus suunatud. lapsel terviklik ja Õigus haridusele on muuhulgas tagatud siis, positiivne minapilt, kui lapsel on koolieelses lasteasutuses ümbritseva keskkonna turvaline olla. Ka õiglane laste arv rühmas mõistmine, eetiline tagab lasteaias turvalise vaimse ja füüsilise käitumine ning keskkonna eeldused. Haridusasutustes laste algatusvõime, esmased turvalisuse suurendamise eesmärgi tööharjumused, kehaline seadmine on lapsi väärtustav ja aitab kaasa aktiivsus ja arusaam laste õiguste kaitsele ning loob lapse arengut tervise hoidmise soodustavat keskkonda. Silmas tuleb tähtsusest ning arenevad pidada, et kaitse tuleb tagada igale lapsele mängu-, õpi-, sotsiaalsed igas haridusastmes. ja enesekohased oskused. 5) Soovitustes rõhutada turvalise (nii 5) Kvaliteetne vaimse kui ka füüsilise) keskkonna alusharidus mõjutab tähtsust, st lasteaedades on vaja mitmeid lapse arenguga tugevdada meetmeid, mida rakendatakse seotud näitajaid: heaolu, erinevate vägivalla vormide, sh kiusamise füüsilist ja vaimset vastu võitlemisel. Väärtuskasvatus toetab tervist, haridustaset ja laste heaolu ja nii vaimset kui füüsilist tööhõivet, ka turvalisust ja ennetab seeläbi ka kiusamist täiskasvanueas. Lasteaiad kui ühiskonnas aktuaalset ja laialdast on kohustatud hindama probleemi. Koolieelne lasteasutus peab ja kodukorras sätestama 18  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel soodustama lastes ja peredes sallivust, laste ja lasteaia töötajate hoolivust, austust ja julgust, mis on ka vaimset ja füüsilist väärtuskasvatusel põhineva kiusamise turvalisust ohustavate ennetamise programmi „Kiusamisest olukordade ennetamise, vabaks!“13 ning kogu kiusamisvaba neile reageerimise, haridustee koalitsiooni valitud juhtumitest teavitamise ja põhiväärtused. Programmil „Kiusamisest nende lahendamise korra. vabaks!“ on lisaks lastele sihtrühmaks ka Samuti on reguleeritud lapsevanemad ja haridusasutuste kolleegid lasteaias tervisliku ja just selline mitmesuunaline järjepidev eluviisi kujundamine, väärtuskasvatusega tegelemine loob lapse tervise hoidmine ja soodsad tingimused iga lapse heaoluks. tugevdamine, Erinevad uuringud näitavad, et kiusamist ei haigestumise esine alla 3-aastaste laste hulgas, sest nad ei suuda teadlikult teha teisele liiga, kuid see vähendamine ning igale on just see vanus, kus saab ja tuleb tegeleda lapsele võimetekohaseks süsteemselt vanemate harimise ja arenguks vajalike toetamisega, et luua lapse ümber turvaline tingimuste loomine. tugivõrgustik. „Kiusamisest vabaks!“ 6) Eestis on alushariduse programmi raames läbi viidud uuringus tõid tagamise kohustus KOVi kõik osalenud lasteaia juhid välja ülesanne. Riik kehtestab kiusamisele viitavaid ilminguid nõuded, alushariduse lasteaedades. Kiusamise ennetamine on standardi, kehtestab koolieelses lasteasutuses aktuaalne ja toetusmeetmed ning vajalik konkreetse eesmärgina ja selgete teostab järelevalvet. tegevustena. Lasteaias loodud head suhted Lasteaia pidajal ja juhil on lastele vajalik pagas, mis aitab toime tulla on oluline roll selles, et sotsiaalsete suhetega koolis ja hiljem. Tuleb luua ja säilitada lasteaias leida võimalus, kuidas järjepidevalt suunata professionaalne, ressursse turvalise ja arendava analüüsiv ning toetav õpikeskkonna loomiseks kõigile lastele ja töökeskkond, positiivne noortele, kõigis haridusastmetes alates õhkkond ning tagada lasteaiast. Sama oluline on lasteaia töötajate heaolu ja keskkonnas kiusamisvaba mentaliteedi kutsealane areng. See omaksvõtt tervikuna, st juhtkonna aitab tagada väärtushinnangutele tugineva keskkonna motiveeritumad töötajad loomisel ja meeskonna omavahelises ja kvaliteetse suhtluses. Seega on juhtkonnal väga suur roll turvalise ja toetava keskkonna loomisel alushariduse. oma asutuses. 7) Peame oluliseks, et Barcelona eesmärkide 6) Soovitustes pöörata tähelepanu ka läbivaatamist käsitlevas tervikliku tugisüsteemi loomise nõukogu soovituses oleks vajalikkusele, mis hõlmaks ka õpetajate rohkem rõhutatud ja abiõpetajate heaolu (vaimset tervist) hariduse-, sotsiaal- ja hindamist kuni reaalsete riigi poolt tervisevaldkonna toetatud meetmeteni õpetajate heaolu ja koostööd lapse arengu vaimse tervise parandamiseks (nt toetamisel ja toe mentori olemasolu, täiendõpe, pakkumisel erivajaduse psühholoogiline abi, supervisioon jne). korral. Lapsed ja õpetajad on haridusprotsessi ja 8) Eesti vanemahüvitise kasvukeskkonna mõjutajad ja mõjutatavad. süsteem loob emadele kui 19  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Lasteaia- ja koolirõõm sõltub keskkonna isadele võrdsed pakutud toest, mistõttu on laste lasteaia- ja võimalused hooletöö koolirõõmu tekkimisel esmane roll kohustust jagada ning õpetajatel, kes seda keskkonda loovad. süsteemi paindlikkus Aastaid on räägitud Eesti õpetajate kõrgest annab vanemahüvitise vanusest ja õpetajaameti vähesest perioodi ajal ka atraktiivsusest. Samas on laste ja õpetajate võimaluse soovi korral rahulolu omavahelises tugevas seoses. töö- ja pereelu kohustusi Selleks, et õpetaja oleks võimeline õpilasi ühitada (vt innustama ja toetama, peab ka temal endal vanemapuhkuste lasteaias ja koolis hea olema. Näiteks tõhus süsteemi ülevaade võiks olla motivatsioonipakett, kus õpetaja „Barcelona eesmärkide saab iga töötatud 5 aasta kohta ühe lisaaasta, läbivaatamine kus ta tegeleb enesearenguga: loob metoodilise materjali, käib täiendkoolitusel, (seletuskirja punkt 3)“ praktikal välismaal vms ning sealjuures saab alajaotuses) tasutatud terve ühe aasta vältel. 7) Soovitustes rõhutada multidistsiplinaarse koostöö vajalikkust. Laste ja perede probleemid ühiskonnas muutuvad aina komplekssemaks ja see nõuab erinevates valdkondades lastega töötavatelt spetsialistidelt laialdasi oskusi ja teadmisi ning pidevat enesetäiendamist ja õppimist. Eestis peavad lastekaitseseaduse § 8 lõike 1 järgi peavad riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste ning avalik õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute töötajad tegema lapse õiguste ja heaolu tagamiseks vajalike meetmete planeerimisel, rahastamisel ja ellu viimisel valdkondade vahel koostööd ning kaasama lapsi, lapsevanemaid, last kasvatavaid isikuid, huvirühmi ja avalikkust. Ka laste ja perede arengukava 2012–2020 lähtus muu hulgas põhimõttest, et sidusvaldkondade koostöö on eesmärkide saavutamisel esmatähtis. 8) Soovitustes pöörata suuremat tähelepanu ka isade rollile. Kvaliteetsete, juurdepääsetavate ja taskukohaste alusharidus- ja lapsehoiuteenuste osutamine täiendab töö- ja eraelu tasakaalustamisel tööaja korraldust ja on äärmiselt oluline, et võimaldada vanematel, eelkõige emadel, tööturul osaleda. Samas on tähtis, et vanemapuhkust ja -hüvitist saab jagada mõlema vanema vahel. Paindlike tingimuste loomine on vajalik selleks, et isad oleksid tõepoolest altimad soodustusi kasutama, et 20  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel anda emadele võimalust ennast ka tööalaselt teostada. Eestis on vanemahüvitise saajaist isasid jätkuvalt väga väike osa. Mõttekoda Praxis on mitmes vanemahüvitist puudutavas materjalis rõhutanud, et töö- ja pereelu ühitamine on olnud kõige edukam neis riikides, kus isade aktiivsus vanemapuhkuste kasutamisel on suurem. Nõukogu soovituse ettepanek taskukohasele ja kvaliteetsele pikaajalisele hooldusele juurdepääsu kohta Eesti Haigekassa Eesti Haigekassa peab oluliseks Arvestatud. Eesti toetab pikaajalise hoolduse osas riikliku pikaajalise hoolduse tegevuskava loomist ning tegevuskava loomist. Eesti Haigekassa rahastab seni õendusteenust hooldekodus, selle esitamist Euroopa Komisjonile hiljemalt koduõendust, statsionaarset õendusabi. aasta peale soovituse Nõudlus pikaajalise hoolduse järele on vastuvõtmist. kasvava trendiga, mistõttu suureneb surve rahastamisele ning see omakorda Eestis on viimase seitsme tähendab, et on oluline pikaajalise aasta jooksul tegeletud hoolduse jätkusuutlikku rahastamist, pikaajalise hoolduse strateegiat ja kvaliteeti reguleerivad süsteemi arendamisega, tegevussuunad riiklikult kokku leppida. sh teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisega ning hooldust vajavate inimeste ja nende lähedaste rahalise koormuse vähendamisega üldhooldusteenuse eest tasumisel. Valdkonna sihid on sõnastatud Heaolu arengukavas 2016-2023 ning uuendatud arengukava 2023-2030 eelnõus. Töö käigus on tekkinud vajadus konkreetse tegevuskava järele, mis aitaks planeeritavad tegevused raamida ning paremini seostada. Eesti Euroopa tasemel seatud sihid pikaajalisele Arvestatud. Ametiühingute hooldusele on kindlasti väga vajalikud Seletuskirjas on Keskliit (EAKL) ning ka Eestis on vajalik selle teemaga selgitatud tegelda. hooldustöötajate töötingimuste, 21  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Töötajate esindusorganisatsioonina oleme töökoormuse ja töötasuga mures Eesti hooldustöötajate seotud küsimusi. töötingimuste, töökoormuse ja töötasu Oleme nõus EAKL pärast ning oleme valmis valdkonna kommentaariga pöörata arengule kaasa aitama. tähelepanu Hooldustöötajad on juba alustanud hooldustöötajate töö- ja organiseerumist ja käesoleva aasta juunis palgatingimustele. on registreeritud Sotsiaalala Töötajate Näeme vajadust Ametiühing, kes saaks esindada Eesti hooldajate hooldustöötajaid esindusorganisatsiooni kollektiivläbirääkimistel. järele. Need sihid koos sotsiaalvaldkonna töötajate kvalifikatsioon tõstmisega on sõnastatud Heaolu arengukava 2023- 2030 eelnõus. VV on teinud otsuse suurendada investeeringuid pikaajalisse hooldusesse (2023. aastal toetusfondi kaudu 40 miljonit eurot, 2024. aastal tulubaasi ligi 57 miljonit eurot ja 2026. aastaks tõuseb rahastus prognooside kohaselt 62 miljoni euroni), mis muuhulgas annab võimaluse vähendada hooldekodude personali koormust. Tervise- ja tööminister on toonud välja, et sotsiaaltöötajad vajavad üleriigilist palgalepet. Tagasiside on edastatud poliitikakujundajatele. Eesti Sotsiaaltöö Õigeaegne, piisav, kättesaadav ja Arvestatud. Eesti toetab Assotsiatsioon kvaliteetne pikaajaline hooldus vajab pikaajalise hoolduse (ESTA) Eestis süsteemset arendamist. tegevuskava loomist, mis seaks seni tehtud ja Pikaajaline hooldus peaks olema planeeritavad tegevused piirkonniti rohkem ühte sammu astuv. süsteemi, ning Tööd võiks tulevikus teha selgete tegevuskava esitamist sammudega, kuidas inimesed teenusel Euroopa Komisjonile liiguvad ja kes nende teenuste eest hiljemalt aasta peale maksab. soovituse vastuvõtmist. 22  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel Koduhooldusele saamiseks on vajalik Peame asjakohaseks kliendi hindamine, kuid täna soovituses selgemalt hooldekodusse panemisel ei ole see rõhutada teadaolevalt oluline – vähemalt mitte hooldusvajaduse kõikjal. Kui inimene soovib minna tekkimise ja süvenemise hooldekodusse ja kui kohta on, siis on see ennetamiseks pakutavate võimalik. Koduteenusele või muule kodus sotsiaalteenuste ja teiste elamist toetavale meetmele saamiseks aga meetmete olulisust. tehakse hindamine ja suunamine. Sarnast praktikat võiks hakata rakendama ka Oleme hooldekodudele sel eesmärgil, et esineks probleemipüstitusega vähem klientide valimist. Sellisel juhul nõus. peaks hooldekodud oma keeldumist Hoolekandepoliitika üks põhjalikult selgitama. ülesannetest on pakkuda abivajajatele sujuvaid Selleks, et muutused pikaajalise hoolduse üleminekuid ühest kvaliteedis ja jätkusuutlikuses oleks süsteemist (nt haridusest võimalikud on hädavajalik ümber hinnata tööellu, sotsiaalvaldkonna töötajate palgapoliitika tervishoiuteenustelt üldiselt. Ka see on piirkonniti erinev – nii sotsiaalteenustele) teise nõuete poolest töötajatele kui või ühest vanuserühmast palganumbrite ja tööülesannete osas. (nt lapseeast täiskasvanuikka, tööeast Täna ei ole Eesti seaduse järgi vanaduspensionikka) avahooldusel haridusnõuet. Kuid selleks, teise. Abivajaduse et võtta eesmärgiks inimese toetamine hindamine siinkohal on võimalikult kaua kodus, peaksime siiski võtmetähtsusega ja olema kindlad, et seda teevad tõesti seetõttu on professionaalid väärika palga eest. Sotsiaalministeeriumi plaanides abivajaduse Sotsiaalvaldkonna töötajate palk on hindamist kaasajastada. valdavalt täna kohalike omavalitsuste käes – palga erinevused võivad olla Valdkonna sihid on kahekordsed. Seega madalama sõnastatud Heaolu palgatasemega omavalitsused on raskuste arengukavas 2016-2023 ees, et leida sotsiaalvaldkonna töötajaid, ning uuendatud kellel oleks vastavad kvalifikatsioonid. arengukava 2023-2030 Palgad on täna nii madalad, kus töötajad ei eelnõus. Valdkonna sihid ela sellest ära, käivad mitmes kohas tööl hõlmavad teenuste või vahetavad töökohta. Sellistes paremat kättesaadavust, tingimustes on keeruline pakkuda regionaalsetele jätkusuutlikku ja kvaliteetset teenust. erinevustele enama tähelepanu pööramist, Kui räägime Euroopa või riigi tasandil abivajaduse hindamise ühtlustamisest, peaks alustama sellest, et kaasajastamist, baastingimused on teenuse osutamiseks jätkusuutlike ühesugused. Piirkonniti on teatud eluolud rahastamisvõimaluste erinevad – aga kokku tuleks leppida leidmist, tööjõu kvalifikatsiooni ja 23  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel toimingutes, mida siiski tehakse ühtsete motivatsiooniga põhimõtete alusel. tegelemist, hoolduskoormusega Lisaks peaks olema selgelt paigas, kuidas inimeste toetamist ning tuleb toetada selles valdkonnas töötajate kohalike omavalitsuste vaimset tervist. St. kohustuslikus korras toetamist nõustamised, supervisioonid jne. Ka sotsiaalhoolekande selleks peavad olema selged vahendid, pakkumisel. sest nende puudumisel on see koht, kust kokku hoitakse. Kui töötajad näevad palju Töö käigus on tekkinud surma, rasketes oludes elamist, vajadus konkreetse ebamõistlikke nõudmisi ja muid asju, tegevuskava järele, mis mida üksinda hoomata on palju. Ka juhid aitaks planeeritavad ei ole üksinda valmis olema nõustajad tegevused raamida ning kogu kollektiivile ja seda koormat paremini seostada. kandma. Selles osas vajaks Tagasiside on edastatud sotsiaalvaldkond tuge ja võimalusi, et poliitikakujundajatele. rahalised võimalused ei oleks takistuseks töötajate toetamisel. Hoolduskoormusega inimeste toetamine on väga oluline ja nende tööturul osalemist toetamine, kuid kogemusest ilmneb, et on oluline, et sotsiaaltöötajad teaksid selgelt, kas ja kui palju siiski on lähedase vastutus ja koormus kanda. Tänane praktika näitab, et oleme olukorras, kus on lähedasi, kes võtavad palju enda kanda ja lasevad vähesega aidata kuid samas teised, kes kasutavad pakutavat abi ära. Samas pole võimalik konkreetselt millelegi toetuda, et öelda, mis on siis lõpuks pereliikmete vastutus. Juhiksin tähelepanu ennetava tegevusena tervisedenduse vaates võtta vaatluse alla alkoholismist tingitud hooldusvajadusest tuleneva koormuse pikaajalisele hooldusele. Käesolevas dokumendis viidatakse algatusele „Koos oleme terved“, kus on alkoholismist tingitud tervist rikkuv mõju välja toodud, kuid Eestis võiks võtta eraldi tähelepanu alla alkoholismist tingitud hooldusvajaduse mõju pikaajalise hoolekande süsteemile ja vastavalt tulemustele töötada välja eraldi ennetusmeetmed sh sotsiaalprogrammid. Erialaorganisatsioonina peaksime toetama kõnealust dokumenti koos selles välja 24  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel toodud ettepanekutega. Eesti vajab koordineerimismehhanismi pikaajalise hoolduse meetmete ja investeeringute kavandamiseks ja elluviimiseks. Oluline on poliitiline kokkulepe pikaajalise hoolduse arengustrateegia vajalikkuses ning ühtsete printsiipide loomisel Euroopa vahendid on küll andnud selle pinnase, millesse on juba muudatused idanema pandud ja palju on ära tehtud. Kuid oluline oleks, et mitmekümnete erinevate projektide taustal me tõesti võtaksime kõik koos ühise suuna ja muudaks pikaajalise hoolduse süsteemi selliseks, et inimene teaks, kuidas hooldus välja näeb, kui ta kolib ka ühest omavalitsusest teise. Täna on see erinev, segadust tekitav ja tekitab olukorra, kus inimesed koonduvad sinna, kus nad tunnevad, et teenused on inimese sõbralikumad. Sellest ka suurem koormus mõnele piirkonnale. Riigi- ja Toetame igati kõiki neid ettepanekuid, mis Arvestatud. Valdkonna Omavalitsusasutust eeltoodud kirjas üles tähendatud. sihid on sõnastatud e Töötajate Heaolu arengukavas Ametiühingute Liit Peame väga oluliseks leida aeg ja koht, et 2016-2023 ning (ROTAL) enne EL lõpliku vastuse andmist uuendatud arengukava korraldada ümarlaua kohtumine kõikide 2023-2030 eelnõus. valdkonnas tegutsevate osapoolte vahel, et Valdkonna sihid paika panna ühised arvamused, hõlmavad ka tööjõu põhiprintsiibid, tõlgendused, kvalifikatsiooni ja kokkulepped, arusaamad. See annab motivatsiooniga kõikidele võimaluse oma seisukoht tegelemist, edastada, toob esile takistused ning on hoolduskoormusega alguseks nende kõrvaldamiseks. Samas inimeste toetamist ning vastab ka EK soovitusele kohalike omavalitsuste laiapõhjalisusest. toetamist sotsiaalhoolekande SOTS AÜ poolsed valukohad, mida tuleks pakkumisel. vaatluse (ja käsitluse) alla võtta esmajärjekorras: VV on teinud otsuse 1. Töö- ja puhkeaeg, töötajate suurendada põhipuhkus. Iga töö inimestega on investeeringuid emotsionaalselt ja psühholoogiliselt väga pikaajalisse hooldusesse pingeline. Eriti aga siis, kui tegemist on (2023. aastal toetusfondi eakate inimestega, kes tihti on ka haiged kaudu 40 miljonit eurot, või erivajadustega inimestega. Praegu 2024. aastal tulubaasi kehtiv 28 kal.päeva ei ole piisav, et täiendavalt ligi 57 taastada oma vaimne ja füüsiline tervis. miljonit eurot ja 2026. Seetõttu leiame, et hoodustöötajatel, aastaks tõuseb rahastus 25  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel tegevusjuhendajatel jt sots.valdkonna prognooside kohaselt 62 hooldustöötajatel tuleks seadusega tagada miljoni euroni), mis pikem puhkus. muuhulgas annab 2. Palgad peaksid olema seotud võimaluse vähendada med.õdede palgaga ning moodustama hooldekodude personali sellest 95%, (Sotsiaalministeeriumi koormust. Tervise- ja nägemus 2019 aastal). tööminister on toonud 3. Töökorralduses tuleb täpselt paika välja, et sotsiaaltöötajad panna, mitut klienti üks töötaja teenindab. vajavad üleriigilist Ei ole mõeldav tagada kvaliteetset teenust, palgalepet. kui kahel hooldajal tuleb teenindada 62 inimest. Või üksinda toime tulla 25-30 Ümarlaua kohtumine kliendiga, nende seas ka lamavate enne seisukohtade haigetega. esitamist ei ole 4. Paljudel juhtudel puudub töötajatel asjakohane, kuna võimalus puhkepausideks, omaette vastuskirjas on ROTAL lõunatamiseks, sest puudub puhkeruum. viidanud, et toetab kõiki Pinget tõstab ka pidev kaamerate soovituse ettepanekuid. vaateväljas olemine, mida tööandja Soovitus täiendab kasutab töötajate jälgimiseks. Tagasiside liikmesriikide meetmeid on jõudnud nendeni tavaliselt pikaajalisi hoolduse negatiivsena. valdkonnas, võttes 5. Sotsiaaldialoogi arendamiseks arvesse liikmesriikide puudub Eestis sotsiaalsektori tööandja tavasid ja süsteemide organisatsioon. mitmekesisust ning 6. Kohalike omavalitsuste seetõttu on soovitused ka sotsiaaltöötajatel ei ole võimalik sõlmida üldisemad ega lähe kollektiivlepingut Eesti Linnade ja poliitikameetmete Valdade Liiduga kuna sellel liidul puudub detailidesse. seadusest tulenevalt tööandja roll. Liikmesriikidele jääb õigus otsustada vastavalt oma siseriiklikule olukorrale, kuidas nõukogu soovitust kõige paremini kasutada. Peame asjakohaseks partnereid kaasata pikaajalise hoolduse tegevuskava ettevalmistamissesse. Tegevuskava esitatakse hiljemalt aasta pärast soovituse eelnõu vastuvõtmisest. Eesti Linnade ja Leiame, et Euroopa Komisjoni soovitused Arvestatud. Valdade Liit selles valdkonnas on põhjendatud ja õiged, Valdkonna sihid on kuid keeruliseks võib kujuneda nende sõnastatud Heaolu soovituste täies mahus täitmine, pidades arengukavas 2016-2023 26  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel silmas meie riigi pensionite taset ja ning uuendatud riigieelarvelisi võimalusi. arengukava 2023-2030 eelnõus. Valdkonna sihid Juba praegu toetavad kohalikud hõlmavad ka tööjõu omavalitsused inimesi, kes ise ei ole kvalifikatsiooni ja majanduslikult võimelised, teenuste eest motivatsiooniga maksmisel. Täna tundub, et selleks, et tegelemist, eakad võiksid oma pensioni eest saada hoolduskoormusega üldhooldusteenust, peaksid pensionid inimeste toetamist ning vähemalt kaks korda tõusma, mis ei ole kohalike omavalitsuste tõenäoline. See eeldaks sotsiaalmaksu toetamist tõstmist olukorras, kus tööealiste inimeste sotsiaalhoolekande arv väheneb ja eakate arv, kes seda teenust pakkumisel. enamuses vajavad, kasvab. Sotsiaalministeeriumi Tihti on probleemiks ka see, et meie plaanides on pikaajalisi hooldekodud ei vasta kaasaegsetele reforme toetavate standarditele. Näiteks oleks vägagi infosüsteemide soovitav, et klient saaks elada arendamine ja hooldekodus omaette toas ja talle oleks jätkusuutliku rahastamise tagatud privaatsus, kuid praegu on see tagamine, parandades võimalus kahjuks ainult osadel, sest see selleks näiteks registrite suurendaks veelgi hooldekodukoha omavahelist infovahetust maksumust ja vajaminevate ning luua tervikvaade hooldekodukohtade arvu. andmete ühisele kasutamisele ja Väga oluline on pöörata tähelepanu tööjõu ühesugune piisavusele ja kvalifikatsioonile. Eestis on klassifikatsioon ning juba praegu suur puudus hooldajatest, sest arendada andmete töö on nii füüsiliselt kui ka vaimselt raske ühesugust mõistmist ja pingeline. Tööjõu vajadus tõuseb ka tervise- ja sotsiaalsektori seoses sellega, et rõhk on koduteenuste vahel. eelisarendamisel. Riik eraldab 2023. aastal Füüsilist koormust saab osaliselt toetusfondi kaudu leevendada õigete töövõtete omavalitsustele ligi 40 omandamisega, milleks on vajalik tagada miljonit eurot kättesaadavad koolitused. Väga tervitatav, (toetusfondi kaudu). et suuremat tähelepanu on hakatud Sealt edasi, alates 2024. pöörama vaimse tervise hoidmisele ja a, eraldab riik toetamisele, mis on oluline ka omavalitsustele ligi 57 sotsiaalvaldkonnas töötajatele. mln eurot (tulubaasi ja tasandusfondi kaudu), Rahastamise osas võib vajada täpsustamist mis võimaldab parandada teenuste kulude kajastamine erinevates nii ööpäevaringse registrites. Näiteks tõi OÜ LevelLab ja üldhooldusteenuse kui OÜ Geomedia poolt läbi viidud „Kohalike kodus elamist toetavate omavalitsuste sotsiaalkaitse kulude ja teenuste kättesaadavust ja nende kajastamise analüüs“ välja, et kvaliteeti. 27  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel kohalike omavalitsuste rahaline panus on Tagasiside on edastatud oluliselt suurem, kui registritest nähtub. poliitikakujundajatele. Pikaajalisest hooldusest rääkides tuleb silmas pidada ka seda, et „pikaajalise hoolduse“ mõiste toodi seadusesse alles 2022. aastal ja siia alla käivad ka tervishoiuteenused. Samas pikaajalisest hooldusest ja selle rahastamisest rääkides, peetakse tavaliselt silmas väljaspool kodu osutatavat üldhooldusteenust, kus kliendi omaosalus on kõrge. Tunduvalt väiksem on klientide omapanus näiteks koduteenuste, isikliku abistaja ja tugiisiku teenuse puhul, kus paljud omavalitsused osutavad teenust abivajajale tasuta või väikese omaosaluse eest. 28