dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kooskõlastuskiri

Sotsiaalministeerium · 15. november 2022
Viit
1.2-2/147-2
Registreeritud
15. november 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Advokatuur
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2022
Vastutaja
Liis Tõnismaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töösuhete ja töökeskkonna osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf69 KB
  • 📎Seisukohtade edastamine (Eesti Advokatuur) 15.11.2022.docx50 KB
  • 📎Tervise- ja tööministri määruse Töötervishoiuteenuse osutamise k.asice137 KB

Sisu (failidest)

Lp Peep Peterson Tervise- ja tööminister T eie 04.11.2022 nr 1.2-2/14 7 -1 Sotsiaalministeerium Meie 1 5 .11.2022 nr 1-8/103 2 -1 [email protected] Tervise- ja tööministri määruse „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ eelnõu Lugupeetud hr Peep Peterson Täname, et annate Eesti Advokatuurile võimaluse avaldada arvamust t ervise- ja tööministri määruse „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ eelnõu osas. Edastame Teile Eesti Advokatuuri tööõiguse komisjoni seisukohad . 1. Eelnõu paragrahv 2 paneb tööandjale teatud ülesanded töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel, muuhulgas näeb viidatud paragrahvi lõige 1 ette, et töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel võtab tööandja aluseks ja esitab töötervishoiuarstile: 1) töökeskkonna riskide hindamise tulemused, sealhulgas andmed selliste töökeskkonna ohutegurite parameetrite väärtuste kohta, millega töötaja oma töökohal kokku puutub; 2) ettevõtte töötervishoiu olukorra viimase analüüsi tulemused; 3) töötaja varasemad tervisekontrolli tulemused; 4) tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise andmed. T ööandja koormuse vähendamiseks võiks ette näha võimaluse, et neid andmeid, mida tööandja on juba tööelu infosüsteemi (TEIS) esitanud, ei peaks tööandja töötervishoiuarstile enam eraldi esitama, vaid piisab sellest, kui töötervishoiuarstile antakse neile TEIS-is ligipääs. Hetkel on TEIS küll alles arendusjärgus ja sealt nähtuvad vaid riskianalüüsid, kuid kui tulevikus TEIS-i funktsionaalsus laieneb ja sisestatav andmestik täieneb, siis võiks juba kohe olla selline võimalus ette nähtud. 2. J ääb ebaselgeks , mida peetakse täpselt silmas varasemate tervisekontrollide tulemuste all. Tööandjale esitatakse töötervishoiuarsti poolt väljaantud otsused töötaja tööle sobivuse kohta (vajadusel koos ettepanekutega töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks). Seega on ebaselge, et kas tööandja on kohustatud andma töötervishoiuarstile koopiad varasematest tervisekontrolli otsustest või midagi muud. Tõenäoliselt on töötervishoiuarstile pigem vajalikud otsuses toodud järelduste või ettepanekute aluseks olnud töötaja terviseandmed, kuid nendele tööandjal ligipääs puudub ning nendega saab töötervishoiuarst tutvuda terviseinfosüsteemis. E ttepanek on tööandja vastavat kohustust täpsustada. 3. Eelnõu paragrahv 4 lõiked 4 ja 6 näevad ette informatsiooni, mida töötaja tervisekontrolli kaardile ja tervisekontrolli otsuse vormile kantakse. Nimelt näeb viidatud lõige 4 ette, et töötervishoiuarst kannab tervisekontrolli kaardile muuhulgas otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta ning ettepanekud tööandjale ja töötajale ning lõige 6 näeb ette, et töötervishoiuarst esitab vajaduse korral tervisekontrolli otsuses ettepanekud töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks ja töötaja tervise edendamiseks. Praktikas esineb probleeme, kus töötervishoiuarst on töötajale teinud teatud ettepanekud (nt soovitanud tööpäevasiseseid puhkepause teha), kuid tervisekontrolli otsuses need ei kajastu, mistõttu tööandjal ei ole võimalik kontrollida, kas töötaja töötervishoiuarsti poolt tehtud ettepanekuid järgib. Kutsehaigustega seotud vaidluste korral on praktikas kohtute poolt eeldatud, et kuigi ettepanek teatud tervist säästvaks käitumiseks on tehtud töötajale, siis peab tööandja selle eest hea seisma, et töötaja neid ettepanekuid arvesse võtab ja vastavalt nendele käitub. Juhul, kui töötajale tehtud ettepanekud tervisekontrolliotsuselt ei nähtu, siis ei ole tööandjal võimalik sellist kontrolli ja järelevalvet teostada, ent töötaja kutsehaiguse tekkimisel või süvenemisel vastustab selle eest tööandja. Seega on tulenevalt väljakujunenud kohtuvaidluste praktikast vajalik tervisekontrolli otsuses kajastada ka sellised töötajatele tehtud ettepanekud, mida töötaja peab oma terviseedendamiseks järgima töökeskkonnas ning tagatud peaks olema, et järeldused töötaja töökohale sobivuse osas ja töötajale tehtud ettepanekud oleksid tervisekontrolli kaardil ja tervisekontrolli otsuses identsed. Selle tagamiseks võiks liita tervisekontrolli kaardi ja tervisekontrolli otsuse üheks dokumendiks, millest töötajale ja tööandjale oleks informatsioon nähtav erinevas mahus, st tööandjale osas, mis puudutab üksnes töötaja terviseedendust ja säästmist töökeskkonnas. 4. Eelnõu paragrahv 4 lõige 3 näeb ette, et vajalike terviseuuringute ja analüüside määramisele eelnevalt tutvub töötervishoiuarst vajaduse korral töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega töökohal. Seletuskirjas on viidatud, et uuringute ja analüüside määramiseks peab töötervishoiuarst eelnevalt tutvuma tööandja esitatud riskianalüüsiga ning töötaja töökeskkonna ja töötingimustega ettevõttes kohapeal, kusjuures töökeskkonna riskianalüüsiga tutvumise ja töökeskkonna külastamise kohustus tuleneb TTOS § 131 lõike 3 punktist 1, mille kohaselt peab töötervishoiuarst töötervishoiuteenuse osutamisel (sh töötaja tervisekontrolli tegemisel) tutvuma ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsiga ning vajaduse korral külastama töökeskkonda ettevõttes kohapeal. E elnõu seletuskiri on kaheti mõistetav selles osas, kas töötervishoiuarst peab alati tutvuma töökeskkonna ja töökorraldusega kohapeal või saab ta seda otsustada valikuliselt ehk vastavalt vajadusele. Kuivõrd seletuskirja kasutatakse sageli abimaterjalina õigusakti tõlgendamisel, siis o leks vajalik kõrvaldada vastuolu selle osas, kas kohapealne tutvumine on kohustus või valik. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Jürgen Esimees Saatja: <[email protected]> Saadetud: 15.11.2022 12:50 Adressaat: info.sm <[email protected]> Teema: 1-8/1032-1 Tervise- ja tööministri määruse "Töötervishoiuteenuse osutamise kord" eelnõu: vastuskiri Lugupeetud tervise- ja tööminister Peep Peterson Saadame Teile Eesti Advokatuuri tööõiguse komisjoni seisukohad &quot;Töötervishoiuteenuse osutamise kord&quot; määruse eelnõu osas. Lugupidamisega Merit Aavekukk-Tamm jurist Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: Tervise- ja tööministri määruse &quot;Töötervishoiuteenuse osutamise kord&quot; eelnõu Registreerimise kuupäev: 04.11.2022 Registreerimise number: 1.2- 2/147-1 Otame tagasisidet eelnõu kohta hiljemalt 18.11.2022 e-posti aadressile [email protected] või DVK kaudu.Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e- post: [email protected] EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION Lp Peep Peterson Tervise- ja tööminister Teie 04.11.2022 nr 1.2-2/147-1 Sotsiaalministeerium Meie 15.11.2022 nr 1-8/1032-1 [email protected] Tervise- ja tööministri määruse „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ eelnõu Lugupeetud hr Peep Peterson Täname, et annate Eesti Advokatuurile võimaluse avaldada arvamust tervise- ja tööministri määruse „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ eelnõu osas. Edastame Teile Eesti Advokatuuri tööõiguse komisjoni seisukohad. 1. Eelnõu paragrahv 2 paneb tööandjale teatud ülesanded töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel, muuhulgas näeb viidatud paragrahvi lõige 1 ette, et töötervishoiuteenuse osutamise korraldamisel võtab tööandja aluseks ja esitab töötervishoiuarstile: 1) töökeskkonna riskide hindamise tulemused, sealhulgas andmed selliste töökeskkonna ohutegurite parameetrite väärtuste kohta, millega töötaja oma töökohal kokku puutub; 2) ettevõtte töötervishoiu olukorra viimase analüüsi tulemused; 3) töötaja varasemad tervisekontrolli tulemused; 4) tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise andmed. Tööandja koormuse vähendamiseks võiks ette näha võimaluse, et neid andmeid, mida tööandja on juba tööelu infosüsteemi (TEIS) esitanud, ei peaks tööandja töötervishoiuarstile enam eraldi esitama, vaid piisab sellest, kui töötervishoiuarstile antakse neile TEIS-is ligipääs. Hetkel on TEIS küll alles arendusjärgus ja sealt nähtuvad vaid riskianalüüsid, kuid kui tulevikus TEIS-i funktsionaalsus laieneb ja sisestatav andmestik täieneb, siis võiks juba kohe olla selline võimalus ette nähtud. 2. Jääb ebaselgeks, mida peetakse täpselt silmas varasemate tervisekontrollide tulemuste all. Tööandjale esitatakse töötervishoiuarsti poolt väljaantud otsused töötaja tööle sobivuse kohta (vajadusel koos ettepanekutega töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks). Seega on ebaselge, et kas tööandja on kohustatud andma töötervishoiuarstile koopiad varasematest tervisekontrolli otsustest või midagi muud. Tõenäoliselt on töötervishoiuarstile pigem vajalikud otsuses toodud järelduste või ettepanekute aluseks olnud töötaja terviseandmed, kuid nendele Rävala pst 3 Tel 662 0665 Konto EE871700017002181978 10143 TALLINN Luminor Bank AS Reg kood 74000027 E-post: [email protected] tööandjal ligipääs puudub ning nendega saab töötervishoiuarst tutvuda terviseinfosüsteemis. Ettepanek on tööandja vastavat kohustust täpsustada. 3. Eelnõu paragrahv 4 lõiked 4 ja 6 näevad ette informatsiooni, mida töötaja tervisekontrolli kaardile ja tervisekontrolli otsuse vormile kantakse. Nimelt näeb viidatud lõige 4 ette, et töötervishoiuarst kannab tervisekontrolli kaardile muuhulgas otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta ning ettepanekud tööandjale ja töötajale ning lõige 6 näeb ette, et töötervishoiuarst esitab vajaduse korral tervisekontrolli otsuses ettepanekud töötaja töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks ja töötaja tervise edendamiseks. Praktikas esineb probleeme, kus töötervishoiuarst on töötajale teinud teatud ettepanekud (nt soovitanud tööpäevasiseseid puhkepause teha), kuid tervisekontrolli otsuses need ei kajastu, mistõttu tööandjal ei ole võimalik kontrollida, kas töötaja töötervishoiuarsti poolt tehtud ettepanekuid järgib. Kutsehaigustega seotud vaidluste korral on praktikas kohtute poolt eeldatud, et kuigi ettepanek teatud tervist säästvaks käitumiseks on tehtud töötajale, siis peab tööandja selle eest hea seisma, et töötaja neid ettepanekuid arvesse võtab ja vastavalt nendele käitub. Juhul, kui töötajale tehtud ettepanekud tervisekontrolliotsuselt ei nähtu, siis ei ole tööandjal võimalik sellist kontrolli ja järelevalvet teostada, ent töötaja kutsehaiguse tekkimisel või süvenemisel vastustab selle eest tööandja. Seega on tulenevalt väljakujunenud kohtuvaidluste praktikast vajalik tervisekontrolli otsuses kajastada ka sellised töötajatele tehtud ettepanekud, mida töötaja peab oma terviseedendamiseks järgima töökeskkonnas ning tagatud peaks olema, et järeldused töötaja töökohale sobivuse osas ja töötajale tehtud ettepanekud oleksid tervisekontrolli kaardil ja tervisekontrolli otsuses identsed. Selle tagamiseks võiks liita tervisekontrolli kaardi ja tervisekontrolli otsuse üheks dokumendiks, millest töötajale ja tööandjale oleks informatsioon nähtav erinevas mahus, st tööandjale osas, mis puudutab üksnes töötaja terviseedendust ja säästmist töökeskkonnas. 4. Eelnõu paragrahv 4 lõige 3 näeb ette, et vajalike terviseuuringute ja analüüside määramisele eelnevalt tutvub töötervishoiuarst vajaduse korral töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega töökohal. Seletuskirjas on viidatud, et uuringute ja analüüside määramiseks peab töötervishoiuarst eelnevalt tutvuma tööandja esitatud riskianalüüsiga ning töötaja töökeskkonna ja töötingimustega ettevõttes kohapeal, kusjuures töökeskkonna riskianalüüsiga tutvumise ja töökeskkonna külastamise kohustus tuleneb TTOS § 131 lõike 3 punktist 1, mille kohaselt peab töötervishoiuarst töötervishoiuteenuse osutamisel (sh töötaja tervisekontrolli tegemisel) tutvuma ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsiga ning vajaduse korral külastama töökeskkonda ettevõttes kohapeal. Eelnõu seletuskiri on kaheti mõistetav selles osas, kas töötervishoiuarst peab alati tutvuma töökeskkonna ja töökorraldusega kohapeal või saab ta seda otsustada valikuliselt ehk vastavalt vajadusele. Kuivõrd seletuskirja kasutatakse sageli abimaterjalina õigusakti tõlgendamisel, siis oleks vajalik kõrvaldada vastuolu selle osas, kas kohapealne tutvumine on kohustus või valik. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Jürgen Esimees
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →