Lp Peep Peterson Teie: 04.11.2022 nr 1.2-2/148-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie: 14.11.2022 nr 1.2.-4/22/2651
Arvamuse avaldamine eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse
3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise
ja uurimise kord“ muutmise eelnõu.
Meil on eelnõu osas mõned märkused:
1. Eelnõu punktiga 4 muudetakse Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse
„Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ § 11
lõikeid 1ja 2 selliselt, et Tööinspektsioon edastab tööandjale arsti teatise tööõnnetuse
kohta. Eelnõu seletuskirja kohaselt on muudatus vajalik, kuna kehtiva määruse sõnastust
võis tõlgendada selliselt, et Tööinspektsioon teavitab tööandjat vaid teate saamisest, kuid
teadet tööandjale ei edasta. Praktikas siiski edastatakse tööandjale ka tööõnnetuse teatis,
mis on vajalik, kuna ilma selleta ei ole võimalik tööandjal korraldada põhjalikku
tööõnnetuse uurimist. Tööandjal on vaja teada, mis on töötajaga juhtunud. Seega viiakse
määruse sõnastus praktikaga kooskõlla. Kuna arsti koostatud teatis sisaldab töötaja
terviseandmeid, siis lisatakse eelnõuga määrusesse tööandja võimalus saada
Tööinspektsioonilt tööõnnetusse sattunud töötaja terviseandmeid.
Eelnõuga muudetava määruse volitusnorm tuleb töötervishoiu ja tööohutuse seadusest
(TTOS). TTOS § 22 lõike 31 järgi teavitab Tööinspektsioon viivitamata tööandjat
arsti teate saamisest. Seega on seaduse tasandil jätkuvalt tegemist Tööinspektsiooni
kohustusega teavitada tööandjat ning puudub õigus edastada tööandjale arsti esitatud
teadet. Sealjuures näeb nii hetkel kehtiv kui ka tulevikus kehtima hakkavad TTOS
redaktsioonid jätkuvalt ette teavitamise ja mitte teatise edastamise kohustust.
EL isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikkel 9 näeb terviseandmete kui
eriliigiliste isikuandmete töötlemist ettenägevale õigusnormile rangemad nõuded. Samuti
tuleneb nõue, et isikuandmete töötlemine peab olema ette nähtud seaduse tasemel, meie
põhiseaduse §-st 26. Seega tuleb terviseandmete töötlemise õigus kehtestada seadusega,
mida võib täpsustada selge volitusnormi alusel antava määrusega. Antud juhul on asutud
aga muutma määrust, mitte seadust.
2. Eelnõu seletuskirja järgi on eelnõu muudatused seotud töökeskkonna andmekogu
arendustega, millega luuakse tööandjatele võimalus koostada tööõnnetuse uurimise
raporteid töökeskkonna andmekogus, samuti võimaldatakse kutsehaigestumise uurimise
raporteid edastada Tööinspektsioonile töökeskkonna andmekogu kaudu. Lisaks nähakse
ette ka raportite säilitamist töökeskkonna andmekogus, et tööandjad ei peaks neid
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
säilitama oma ettevõttes. Seega eeldavad muudatused tööandjate juurdepääsu
töökeskkonna andmekogule.
Samuti nähtub töökeskkonna andmekogu kehtiva põhimääruse § 1 lõikest 4, et tööandjad
kasutavad töökeskkonna andmekogu mitmetel eesmärkidel, sh töökeskkonna riskide
hindamiseks, järelevalvemenetluses osalemiseks, tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste
uurimiseks jne. Samas aga on põhimääruse § 19 lõike 1 järgi andmekogule juurdepääsu
õigus ainult Tööinspektsioonil kui andmekogu vastutaval töötlejal, Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskusel kui volitatud töötlejal ning andmekogu arendaval või hooldaval
isikul hoolduslepingus sätestatud ulatuses. Seega ei näe kehtiv põhimäärus ette tööandjate
juurdepääsu andmekogu andmetele, mis tähendab, et kehtiv põhimäärus ei ole kooskõlas
tegeliku olukorraga ning vajab kindlasti muutmist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Kirss
väliskoostöö nõunik
peadirektori ülesannetes
Koostaja: Terje Enula
[email protected], 627 4144
2 (2)