Saatja: "Kiirgusinfo" <
[email protected]>
Saaja: "Justiitsministeerium"
Teema: KAASAMISNÕUE
Kuupäev: 2025-04-22 21:54
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
KAASAMISNÕUE
Käesolevaga nõuame tungivalt, et elektroülitundlikke inimesi esindav MTÜ
Kogukonna Hüvanguks oleks kaasatud mitteioniseeriva kiirguse piirnorme ja
mõõtmist reguleeriva määruse (sotsiaalministri määrus nr 38 aastast 2002)
uuendamise protsessi.
Oleme koostanud ka oma esialgsed ettepanekud määruse muutmiseks ja soovime
neid töörühma liikmetega arutada – vt lisatud Märgukiri.
Kuna kiirguste puhul on tegemist keerulise teemaga, siis samuti soovime
tutvuda töörühmaga juba toimunud koosolekute protokollide jm jäädvustustega.
Meenutame, et õigus tervisele on põhiseaduslik õigus, mis on eelduseks
paljude teiste õiguste realiseerimiseks elus. Põhiseaduse kommenteeritud
väljaanne ütleb § 28 kohta:
- „Igaühe õigus tervise kaitsele on mitmetahuline põhiõigus, mis on tihedalt
seotud EV põhiseaduse §-s 10 sätestatud õigusega inimväärikusele, PS §-s 16
sätestatud õigusega elule ja PS §-st 26 tuleneva eraelu puutumatusega (nt
kehaline ja vaimne puutumatus).”
- Põhiseaduse § 28 lõikest 1 tuleneb riigi kohustus rakendada positiivseid
meetmeid, et inimeste elukeskkond oleks tervislik ja ohutu (sh kaitse
kiirguse eest).
Seega riik peab tagama, et raadiosageduslik kiirgus ei kahjustaks
elektroülitundlikke (kelle osakaal on teadusuuringute hinnangul
Lääneriikides tänaseks vähemalt 15 %!).
Praegu ei ole elektroülitundlikele tagatud põhiseaduslik õigus tervisele ega
„kehaline ja vaimne puutumatus”, sest raadiosageduslik kiirgusfoon on liiga
kõrge. See põhjustab elektroülitundlikel palju erinevaid vaevusi ja
haigusseisundeid, kusjuures ühel inimesel võib neid olla palju. Saate neist
ülevaate sotsiaalministeeriumile saadetud kirjades: 06.02.2023 ja
20.11.2024.
Hetkel kehtiv kiirguse piirnorme käsitlev määrus nr 38 koostati 2002.
aastal, kui Eestis veel ei kasutatud ei mobiilset andmesidet ega wifit.
Seega ei saanud sel ajal olla ka olemas uuringuid tänapäevase wifi, 2G, 4G
vms õhukaudse interneti mõjude kohta tervisele. Tänaseks on aga olemas väga
palju usaldusväärseid uuringuid. Osa neist on ka välja toodud meie MTÜ
eelviidatud kirjades, samuti ka SoMi tellitud uuringus „Hinnang praegustele
ja 5G kasutuselevõtmisega kaasnevatele võimalikele tervisemõjudele, mis on
seotud mitteioniseeriva kiirgusega.”
On viimane aeg muuta absurdselt kõikelubavad ja inimesi kahjustavad
mitteioniseeriva kiirguse normid Eestis tervisemõjusid arvestavaks.
Lugupidamisega
MTÜ Kogukonna Hüvanguks
MÄRGUKIRI
mitteioniseeriva kiirguse mõõtmise ja piirväärtuste kohta
(sotsiaalministri määrus nr 38)
Aastakümnete jooksul on teadlased läbi viinud palju uuringuid, milles on leitud, et
osa inimeste tervis halveneb mitteioniseeriva kiirguse mõjul märgatavalt. Mõnede
teadlaste hinnangul on raadiosagedusliku kiirguse foon juba ammu ületanud ohutu
piiri. Suuremahuline õhukaudne andmeside kahjustab eelkõige just elektroüli-
tundlikke inimesi, keda on praeguseks juba vähemalt 10-15% elanikkonnast. (Osa
elektroülitundlikest on ühtlasi kemikaalide suhtes ülitundlikud, mis omakorda
süvendab raskusi igapäevaelus.)
Teadustöödes leitud vaevustest ja haigustest, mida tekitab mitteioniseeriv kiirgus,
saate lugeda nt sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uuringu "Hinnang praegustele
ja 5G kasutuselevõtmisega kaasnevatele võimalikele tervisemõjudele, mis on
seotud mitteioniseeriva kiirgusega" (edaspidi 5GEMF1) lõpparuandest. Uuringu
läbiviijad soovitavad Eestis kehtivaid mitteioniseeriva kiirguse piirnorme rangemaks
muuta ja sisse viia ka muid elanike tervist kaitsvaid piiranguid.
Sotsiaalministeeriumilt oleme saanud info, et hetkel on käimas mitteioniseeriva
kiirguse piirnorme käsitleva määruse nr 38 läbivaatamine. Sellega seoses soovime
teie tähelepanu juhtida järgmistele olulistele asjaomastele aspektidele.
1. Mitteioniseeriva kiirguse mõõtmiseks on kaks erinevat mõõtmismeetodit, mis annavad
täiesti erineva tulemuse:
• keskmiste väärtuste meetodi puhul, mis on hetkel kasutusel, arvestatakse kiirguse
summaarne keskmine kindlaksmääratud aja jooksul.
See meetod aga ei võta arvesse tehisliku elektromagnetkiirguse pulseerimist, millel on
mittepulseerivast kiirgusest oluliselt tugevam ja kahjulikum mõju elusorganismidele.
Sestap keskmiste väärtuste meetod sobib näiteks rahvastiku keskmise vanuse
arvutamiseks, kuid mitte elektromagnetkiirguse mõju hindamiseks;
• tipuväärtuste meetodi puhul arvestatakse elektromagnetkiirguse pulseerimist ja
mõõdetavaid tiputulemusi. See mõõtmismeetod näitab reaalsust.
Illustreerivaks näiteks toome 2024. aastal Terviseameti teostatud Tallinn-Harku ilmaradari
elektromagnetvälja mõõtmised, kus keskmise väärtuse arvutuste puhul jäi näit piirnormist
allapoole, ent tipuväärtuse meetodi kasutamisel selgus, et ilmaradari
elektromagnetvälja tugevus ületas teatud hetkedel 4 korda Eestis kehtivat piirnormi.
Seega inimestel, kes jäävad radarist mõnesaja meetri (200–400 m) kaugusele, on reaalne
tervisekahjustuse oht!
Ka eelviidatud SoMi tellitud 2022. a uuringu 5GEMF1 lõpparuande punktis 9.4. (lk 121)
rõhutatakse: elektromagnetvälja mõõtmiste puhul peab paralleelselt keskmistatud
väljatugevustele (võimsustihedustele) mõõtma ka väljatugevuse hetkväärtusi.
Elektromagnetkiirguse tugevuse (võimsustiheduse) arvutamisel keskmiste väärtuste
meetodi kasutamine tähendab kiirguse võimsuse ja võimalike kaasnevate riskide
varjamist, mis on kuritegu Eesti inimeste tervise vastu.
2. Eesti piirnormid tuleb viia kooskõlla tööstusest sõltumatute teadlaste*
soovitustega.
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee soovitas juba 2011. aastal Resolutsioonis
1815 selleks ajaks avaldatud teadustöödele tuginedes karmistada liikmesriikides
mitteioniseeriva kiirguse piirnorme.
Mitteioniseeriva kiirguse piirmääraks pikaajalise kokkupuute puhul soovitati kehtestada
0,6 V/m (s.o ~ 1 mW/m2) ja pikemas perspektiivis 0,2 V/m (s.o ~ 0,1 mW/m2).
Seega Eestis 2002. aastast kehtiv piirväärtus 10 000 mW/m2 (61 V/m) ületab
soovitatud piirmäära 100 000 korda!
* Europarlamendisaadikute analüüs Rahvusvahelise Kiirguskaitse Komisjoni ICNIRPi kohta
(kelle soovitustest lähtuvalt on kehtestatud täna Eestis kehtivad piirnormid) on tõestanud
huvide konflikti seoses ICNIRPi tiheda seotusega telekomifirmadega (https://ehtrust.org/wp-
content/uploads/ICNIRP-report-FINAL-JUNE-2020.pdf). ICNIRP on ametkond, mille
kehtestatud normid on meelevaldsed ja ebausaldusväärsed.
3. Määrusega nr 38 tuleb kehtestada täiendavad ettevaatusabinõud riskirühmade jaoks,
nagu on välja toodud 5GEMF1 lõpparuandes: sh vältida raadiosageduslike
kiirgusseadmete (sh mobiiltelefonid, WiFi jt) kasutamist lasteasutustes (lasteaiad,
koolid), kus interneti kättesaadavus tuleks tagada kaabelvõrguga. Kuna rahvusvahelised
mõõtmised on näidanud, et koolides on paljudel juhtudel domineerivaks kiirgusallikaks WiFi,
siis selle kasutamise lõpetamine parandaks oluliselt kiirgusohutust koolides.
Sarnane printsiip peaks kehtima ka teiste riskirühmade puhul, näiteks
meditsiiniasutustes.
4. Määruse seletuskirjas peaks olema kajastatud 5GEMF1 lõpparuande järeldused
reguleeritava sagedusvahemiku osas, nimelt: piirnormide määrus ei saa reguleerida
millimeeterlainete sagedusala, st sagedusi üle 10 GHz, kuna sagedusala, mida
reguleeritakse, peaks piirduma sagedustega, mille tervisemõju kohta on olemas
vähemalt rahuldav teaduspõhine arusaam.
Kuna sageduste 10–300 GHz kasutamist ei saa jätta ka reguleerimata, võib tinglikult
rakendada madalamatel sagedustel põhjendatud piiranguid ka sagedustel 10–300 GHz,
piiramata määruses reguleeritavat sagedusala.
Lk 130: „Kehtivas mitteioniseeriva kiirguse määruses, nagu ka ICNIRP soovitustes, on
madalamatel raadiosagedustel (teadusajakirjanduses ca 2,5–3 GHz) omandatud teave
võimalike tervisemõjude kohta laiendatud 300 GHz sageduseni. Selline laiendamine ei ole
millegagi põhjendatud, kuna teadusandmed kõrgemal sagedusalal on puudulikud.
Teadusandmete puudulikkust millimeeterlainetel on tunnistanud nii Euroopa komisjon (alustati
uue teadusprogrammiga, mille tulemusi on oodata 4–5 aasta pärast) kui ka WHO, alustades
uute ülevaadete programmiga (siiani on mõnede valitud teadusgruppide poolt avaldatud vaid
ülevaadete koostamise metoodikaid). Eriti küsitavaks teeb selle asjaolu, et
millimeeterlainetel muutub kiirguse toimemehhanism. Ei ole alust arvata, et
millimeeterlainetel on mõju väiksem või sama (nagu ICNIRP soovitustes vaikimisi
eeldatakse). Küll on teada, et meditsiinilistes rakendustes on millimeeterlainete mõju
tugevam kui madalamatel sagedustel.”
Nõuame, et eespool toodud teavet ja soovitusi võetaks arvesse meie ja tulevaste
põlvkondade tervise huvides ning Eestis kehtiva mitteioniseeriva kiirguse piirnormi
vähendataks oluliselt.
Lugupidamisega,
MTÜ Kogukonna Hüvanguks