Kohtulahendi edastamine

RIIGIKOHUS �LDKOGU KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-86-15 Otsuse kuup�ev 30. juuni 2016 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikam�e, liikmed Peeter Jerofejev, Henn J�ks, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Saale Laos, Viive Ligi, Jaak Luik, Nele Parrest, Ivo Pilving, J�ri P�ld, Paavo Randma, Peeter Roosma, Malle Seppik ja Tambet Tampuu Kohtuasi Margit Toominga kaebus Sotsiaalkindlustusameti 27. juuni 2014. a ettekirjutuse nr 9.TL15.2-2/9946 t�histamiseks Menetlusosalised Kaebaja Margit Tooming Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 27. augusti 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-52199 Menetluse alus Riigikohtus Margit Toominga kassatsioonkaebus Asja l�bivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tunnistada, et vanemah�vitise seaduse � 3 l�ike 7 esimene lause (14. maist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 kehtinud s�nastuses) oli p�hiseaduse vastane osas, milles n�gi ette vanemah�vitise v�hendamise selliselt, et vanemah�vitise saamise perioodi jooksul saadud tulu ja vanemah�vitis kokku on t��andja viivituse t�ttu v�iksemad kui siis, kui t��andja poleks t��tasu v�ljamaksmisega viivitanud. 2. Tunnistada, et vanemah�vitise seaduse � 3 l�ike 7 esimene lause (1. septembrist 2007 kuni 13. maini 2013 kehtinud s�nastuses) oli p�hiseaduse vastane osas, milles n�gi ette vanemah�vitise v�hendamise selliselt, et vanemah�vitise saamise perioodi jooksul saadud tulu ja vanemah�vitis kokku on t��andja viivituse t�ttu v�iksemad kui siis, kui t��andja poleks t��tasu v�ljamaksmisega viivitanud. 3. Tunnistada vanemah�vitise seaduse � 3 l�ike 7 esimene lause (alates 1. jaanuarist 2014 kehtivas s�nastuses) p�hiseaduse vastaseks ja kehtetuks osas, milles see n�eb ette vanemah�vitise v�hendamise selliselt, et vanemah�vitise saamise perioodi jooksul saadud tulu ja vanemah�vitis kokku on t��andja viivituse t�ttu v�iksemad kui siis, kui t��andja poleks t��tasu v�ljamaksmisega viivitanud. 4. Rahuldada Margit Toominga kassatsioonkaebus osaliselt. 5. T�histada Tallinna Halduskohtu 12. detsembri 2014. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 27. augusti 2015. a otsus asjas nr 3-14-52199. 6. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus osaliselt. 7. T�histada Sotsiaalkindlustusameti 27. juuni 2014. a ettekirjutus nr 9.TL15.2-2/9946 tagasin�ude summa osas, mis �letab 130 eurot ja 67 senti. 8. M�ista Sotsiaalkindlustusametilt Margit Toominga kasuks kantud menetluskulude katteks 15 eurot. 9. Tagastada kassatsioonkaebuse esitamisel tasutud kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE K�IK 1. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) m��ras 18. septembri 2012. a otsusega Margit Toomingale seoses 10. septembril 2012 s�ndinud lapse kasvatamisega vanemah�vitise 702 eurot ja 30 senti kuus ajavahemikuks 18. novembrist 2012 kuni 26. jaanuarini 2014. 2. 27. juuni 2014. a ettekirjutusega nr 9.TL15.2-2/9946 kohustas Sotsiaalkindlustusamet M. Toomingat tagastama talle �igusliku aluseta makstud vanemah�vitise 168 eurot ja 84 senti. Ettekirjutuse j�rgi maksis Rekrum Eesti O� M. Toomingale 2013. a oktoobris 870 eurot, mis h�lmas augusti ja septembri t��tasu ja koondamish�vitist ning �letas vanemah�vitise m��ra (2013. aastal 290 eurot). Seega oleks M. Tooming pidanud vanemah�vitise seaduse (VHS) � 3 lg 7 alusel saama oktoobris 2013 vanemah�vitist 488 eurot ja 58 senti. VHS � 3 lg-s 71 s�testatud erandid, mil h�vitist ei v�hendata, ei kohaldu. Seega on M. Toomingale 2013. a oktoobrikuu eest arvestatud vanemah�vitist 213 eurot ja 72 senti enam ja v�lja makstud 168 eurot ja 84 senti enam (arvestatud h�vitis miinus tulumaks). 3. M. Tooming esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus ettekirjutuse t�histada. Kaebaja selgitas, et t��tas vanemah�vitise saamise ajal, kuid tema igakuine t��tasu j�i alla seaduses s�testatud piirm��ra. Vastustaja on j�tnud arvestamata, et piirm��ra �letav laekumine oktoobris 2013 tekkis p�hjusel, et t��andja maksis kaebajale korraga v�lja koondamisraha koos kahe eelneva kuu eest saamata j��nud t��tasuga. 4. Kaebajat on koheldud ebav�rdselt v�rreldes vanemah�vitist mittesaavate koondatavatega. Nii j��b kaebaja, kellel on v�ikese lapse vanemana niigi raskem uut t��kohta leida, koondamise puhuks etten�htud h�vitisest sisuliselt ilma. Lisaks ei v�hendata vanemah�vitist VHS � 3 lg 71 p 3 j�rgi juhul, kui koondamish�vitise maksab t��andja maksej�uetuse t�ttu v�lja t��tukassa. Kaebaja leidis, et ka tema puhul tuleks analoogia korras rakendada VHS � 3 lg 71 p 3. Kui see pole v�imalik, tuleks vanemah�vitise seaduse regulatsioon tunnistada p�hiseaduse (PS) vastaseks. 5. Tallinna Halduskohus j�ttis kaebuse 12. detsembri 2014. a otsusega rahuldamata. Kohus leidis, et VHS � 3 lg 7 alusel v�hendatakse vanemah�vitist, kui h�vitise saaja saab h�vitise maksmise kuul �ksk�ik millist sotsiaalmaksuga maksustavat tulu, mis �letab h�vitise m��ra. Vanemah�vitise v�hendamisel v�etakse arvesse tulu saamise hetk, mitte tulu saamiseks �iguse tekkimise hetk. Seega ei ole oluline see, et kaebajale maksti oktoobris 2013 v�lja t��tasu eelnevate kuude eest. Tegemist ei ole ka tuluga, millele oleks kaebajal tekkinud �igus enne vanemah�vitise saamiseks �iguse tekkimist, mist�ttu pole kohaldatav VHS � 3 lg 71 p-s 4 s�testatud erand. 6. Ka koondamish�vitis on sotsiaalmaksuga maksustatav tulu, mis tuli seega arvata kaebaja 2013. a oktoobrikuu sissetuleku hulka. VHS � 3 lg 71 p-s 3 s�testatud erand pole analoogia korras kohaldatav. VHS � 3 lg 71 p-de 3 ja 4 kehtestamisega soovis seadusandja kompenseerida v�ljamaksete hilinemisest tingitud vanemah�vitise suuruse moonutusi. Seadusandja ei soovinud teha h�ve saamise �ldreeglist erandit muudel juhtudel. 7. Vanemah�vitist saavad isikud ei ole v�rreldavas olukorras nendega, kes vanemah�vitist ei saa. Riik ei n�ua kaebajalt tagasi mitte koondamish�vitist, vaid enammakstud vanemah�vitist. V�rreldavateks gruppideks on isikud, kelle vanemah�vitist v�hendatakse, ja isikud, kelle vanemah�vitist VHS � 3 lg 71 p-s 3 s�testatud erandi alusel ei v�hendata. �ige on see, et tegu on v�rdsusp�hi�iguse riivega. Olukord pole aga p�hiseaduse vastane, kuna vanemah�vitise maksmise kohustuse on riik endale v�tnud heast tahtest ning vanemah�vitise v�hendamine v�i v�hendamata j�tmine on riigi sotsiaalpoliitiline otsus. Kohus ei saa riigi otsustusruumi sekkuda. 8. M. Tooming esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse t�histada. Kaebaja leiab, et tema puhul esinevad sisuliselt nii VHS � 3 lg 71 p-s 3 kui ka p-s 4 nimetatud asjaolud: t��andja maksej�uetus ja saamata j��nud tasu v�ljamaksmine vanemah�vitise saamise perioodil. Laekumiste kuhjumises pole s��di mitte kaebaja, vaid t��andja, kes ei suutnud oma kohustusi �igel ajal t�ita. Kui t��andja oleks t�itnud oma kohustusi ja maksnud t��tasu iga kuu, ei oleks kaebajal vanemah�vitise tagasimaksmise kohustust tekkinud. Seadusandja on kehtestanud regulatsiooni, mille j�rgi on vanemah�vitise saamise ajal �igus t��tada ja saada t��tasu allpool vanemah�vitise piirm��ra, ilma et vanemah�vitist v�hendataks. Kaebajal pole v�imalik esitada ka kahjun�uet t��andja vastu, kuna t��andja on pankrotis. Kaebaja ei n�ustu kohtu seisukohaga, et teda ei saa v�rrelda vanemah�vitist mittesaavate koondatud isikutega. Kaebajat koheldakse ebav�rdselt ka nende vanemah�vitist saavate isikutega v�rreldes, kellele maksab koondamish�vitise v�lja t��tukassa. 9. Tallinna Ringkonnakohus j�ttis 27. augusti 2015. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus leidis, et seaduse analoogia kohaldamiseks ei ole alust, kuna VHS regulatsioon on selge. Mitme kuu t��tasu maksmise korral �hel kalendrikuul on vanemah�vitise v�hendamine �igustatud. Ka tuli vanemah�vitise v�hendamisel arvestada koondamish�vitist. Vanemah�vitist mittesaav koondatav isik ei saa koondamisele j�rgnevatel kuudel t��tasu, vanemah�vitise saajale j�tkatakse aga h�vitise maksmist kuni h�vitise maksmise perioodi l�puni. Ringkonnakohus leidis, et VHS � 3 lg 71 p 3 ei ole PS �-ga 12 vastuolus. 10. M. Tooming esitas kassatsioonkaebuse, milles palus haldus- ja ringkonnakohtu otsused t�histada ja saata asi uueks arutamiseks Tallinna Halduskohtule. Kaebaja leiab, et �iguskantsler ei ole ringkonnakohtu viidatud arvamuses k�sitlenud olukorda, kus t��andja rikkumise t�ttu makstakse mitme kuu palk v�lja �hel kuul. Kaebaja vanemah�vitise v�hendamine t��andja s�� t�ttu pole �igustatud. Isegi kahe kuu t��tasu ja koondamish�vitise �hekordse v�ljamaksena tasumise korral oleks t��andja pidanud tasu deklareerima erinevate kuude TSD-s (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispenisoni makse ja t��tuskindlustusmakse deklaratsioon). Sel juhul ei oleks kaebaja vanemah�vitist v�hendatud. RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI M��RUS 11. Riigikohtu halduskolleegium leidis, et kaebaja puhul on riivatud PS � 12 lg 1 esimesest lausest tulenevat v�rdse kohtlemise p�him�tet. Esiteks koheldakse kaebajat ebav�rdselt v�rreldes isikutega, kes t��tasid vanemah�vitise saamise ajal ja said t��tasu k�tte �igel, t��andjaga s�lmitud lepingus s�testatud ajal. Erinevalt eelnimetatud isikutegrupist v�hendatakse kaebaja vanemah�vitist temast s�ltumatul p�hjusel (t��andja lepingurikkumine). Kaebajal polnud ka efektiivset v�imalust n�uda t��andjalt lepingurikkumisega p�hjustatud kahju h�vitamist, kuna enne vanemah�vitise tagasin�ude esitamist oli v�lja kuulutatud Rekrum Eesti O� pankrot (21. mail 2014). 12. Teiseks koheldakse kaebajat ebav�rdselt v�rreldes isikutega, kes saavad t��andja s��l vanemah�vitise maksmise kalendrikuul k�tte t��tasu, mis neil j�i saamata enne vanemah�vitisele �iguse tekkimist. Selliste isikute vanemah�vitist VHS � 3 lg 71 p 4 j�rgi ei v�hendata. Seejuures on kaebaja olukorraga k�ige sarnasemas olukorras isikud, kellele ei m��ratud t��tasu hilinenud laekumise t�ttu v�iksemat igakuist vanemah�vitist. Tegemist on isikutega, kes saavad vanemah�vitise saamise kalendrikuul k�tte tasu, mille nad oleksid pidanud saama enne vanemah�vitise v�ljamaksmise perioodi algust, kuid seejuures samal kalendriaastal, mil neil tekib �igus vanemah�vitisele. Kuna vanemah�vitise suurus arvutatakse eelmise kalendriaasta tulu p�hjal (VHS � 3 lg-d 1 ja 2), ei m�juta tulu hilinenud laekumine nende isikute puhul igakuise vanemah�vitise suurust (vt selle kohta ka Riigikohtu p�hiseaduslikkuse j�relevalve kolleegiumi 27. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-4-1-23-11, p 52). 13. Ebav�rdse kohtlemise p�hjenduseks saab tuua vanemah�vitise administreerimise lihtsuse. Vanemah�vitise puhul on tegemist sotsiaalpoliitika valdkonnaga, kus riik on endale ise soodustuse andmise �lesande v�tnud. See t�hendab, et erinevate argumentide kaalumisel tuleb arvestada, et tegemist on riigi heast tahtest ja poliitilistest eesm�rkidest l�htuvalt isikutele antava h�ve v�i soodustusega, mitte PS � 28 lg 2 alusel abi andmisega. 14. Halduskolleegium leidis, et administreerimise lihtsus ei �igusta ebav�rdset kohtlemist olukorras, kus kaebaja vanemah�vitist v�hendati t��andja lepingurikkumise t�ttu, mille v�ltimiseks kaebajal mingit v�imalust ei olnud. Vanemah�vitise saamise ajal t��tasu teenimise v�imaldamise eesm�rgiks on toetada t��- ja pereelu �hitamist. Selle eesm�rgiga oleks vastuolus vanemah�vitise saamise ajal t��tava isiku vanemah�vitise v�hendamine �ksnes t��andja rikkumise t�ttu. 15. Kolleegium m��nis, et kaebaja �iguste riive ei olnud praegusel juhul suur. Eeldades, et koondamish�vitise saamise alusel tagasin�ude esitamine oli �igustatud, v�hendati kaebaja vanemah�vitist hilinenult v�lja makstud palga t�ttu lisaks umbkaudu 38 euro v�rra. Sarnases olukorras olevate isikute �iguste riive v�ib aga olla ka oluliselt suurem. 16. Halduskolleegium leidis, et kohtuasi tuleb anda lahendamiseks Riigikohtu �ldkogule VHS � 3 lg 7 p�hiseadusp�rasuse hindamiseks osas, milles see n�eb ette vanemah�vitise v�hendamise t��andja s��l hiljem makstud t��tasu t�ttu. 17. Kolleegium n�ustus haldus- ja ringkonnakohtuga, et koondamish�vitise saamise t�ttu vanemah�vitise v�hendamine ei riku kaebaja �igust v�rdsele kohtlemisele. Sarnaselt kaebajaga asjas nr 3-4-1-23-11 sai M. Tooming koondamish�vitise k�tte �igel ajal. Seega erineb kaebaja olukord nende isikute olukorrast, kellele maksab t��andja maksej�uetuse t�ttu koondamish�vitise v�lja t��tukassa. Kolleegium m��nis, et kaebaja kui koondatu olukord erineb selliste isikute olukorrast, kelle t��leping l�ppeb t�htaja m��dumise t�ttu. Koondamine on erinevalt t�htajalise t��lepingu l�ppemisest sageli ootamatu ning v�ib p�hjustada seega suuremat ebamugavust ja suuremaid raskusi igap�evaelus. Erinevus ei olnud kolleegiumi meelest aga nii oluline, et �igustaks riive p�hiseadusvastaseks tunnistamist. MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED 18. Riigikogu p�hiseaduskomisjon oli seisukohal, et VHS � 3 lg 7 esimene lause (1. septembrist 2009 kuni 31. detsember 2013 kehtinud s�nastuses) oli vastuolus PS � 12 l�ikega 1 osas, milles n�gi ette, et isiku vanemah�vitist v�hendatakse vanemah�vitise maksmise kuul saadud sotsiaalmaksuga maksustatava tulu t�ttu, millele tal tekkis �igus vanemah�vitise saamise ajal, kuid mis maksti talle t��andja s��l v�lja hilinemisega. Kaebajat koheldakse ebav�rdselt v�rreldes isikutega, kellele t��andja maksis sotsiaalmaksuga maksustatava tulu v�lja �igel ajal, ja isikutega, kellele t��andja maksis viivitusega v�lja t��tasu, mis oli teenitud enne vanemah�vitise saamise �iguse tekkimist. P�hjendusi, mis sellist eristamist �igustaksid, esitatud ei ole, kuid s�steemi administreerimise lihtsus v�iks olla ebav�rdse kohtlemise legitiimne eesm�rk. 19. Riigikogu sotsiaalkomisjon m�rkis, et vanemah�vitise seaduse regulatsioon on j�ik ega v�imalda SKA-l rakendada erimenetlust olukorras, kus t��andja on j�tnud deklareerimata �igel ajal v�lja maksmata t��tasu. Komisjon tegi Sotsiaalministeeriumile �lesandeks leida sellele probleemile lahendus ja teha ettepanek seaduse muutmiseks, lisades selle Riigikogu menetluses olevale pereh�vitiste seaduse (217 SE) eeln�ule. Koondamish�vitise maksmise t�ttu vanemah�vitise v�hendamine ei riku vanemah�vitise saaja �igusi. 20. SKA jaoks on oluline, et vanemah�vitise maksmise s�steem ja selle administreerimine oleks v�imalikult lihtne ning h�vitise maksmist m�jutavaid andmeid oleks v�imalik saada nii kiiresti kui v�imalik. SKA ise andmeid ei kogu, vaid kasutab erinevate registrite andmeid. SKA-l pole andmeid lepingus kokku lepitud t��tingimuste, sh palga maksmise kohta. Vanemah�vitise saajal endal lasub kohustus teavitada SKA-d vanemah�vitise saamist m�jutavatest asjaoludest. 21. M. Tooming j�i oma varasemate seisukohtade juurde. Tema vanemah�vitist v�hendati t��andja lepingurikkumise t�ttu ja tema ei saanud olukorda m�jutada. Kohustustest vabanemiseks esitas t��andja viivitamatult pankrotiavalduse ja enne vanemah�vitise tagasin�ude esitamist kuulutas kohus v�lja t��andja pankroti. 22. Sotsiaalkindlustusamet leidis, et VHS � 3 lg 7 (1. septembrist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 kehtinud s�nastuses) ei olnud p�hiseadusega vastuolus. Vanemah�vitise maksmine ei ole p�hiseadusest tulenev kohustus, vaid riigi sotsiaalpoliitiline otsus. Vanemah�vitise maksmise perioodil oli isikule tagatud igakuine keskmine sissetulek. Riik on v�imaldanud vanemah�vitisega samal ajal saada lisatulu ning suurendada oma igakuist sissetulekut. 23. Vanemah�vitise suuruse m��ramisel ja selle v�hendamisel v�etakse aluseks tulu saamise hetk. See v�imaldab riigil oluliselt h�lpsamalt h�vitise suurust ja selle v�hendamist kindlaks m��rata, v�rreldes sellega, kui arvesse v�etaks tulu teenimise aeg. Sotsiaalkindlustusametil oleks asjakohaste dokumentide saamisel v�imalik kindlaks teha, mis kuus ja millised summad oleks pidanud isikule v�lja makstama. See suurendaks halduskoormust ja tooks kaasa erimenetluse. Aprillis tehti vanemah�vitise v�ljamakse 17 976 isikule. Neist 2387 (13,28%) isiku kohta on Sotsiaalkindlustusametil andmed sotsiaalmaksuga maksustatava tulu saamise kohta ehk tegemist v�ib-olla isikutega, kelle puhul v�ib tekkida samalaadne olukord nagu Margit Toominga puhul. Sotsiaalkindlustusamet ei ole pidanud arvestust selle kohta, kui palju on juhtumeid, kus t��andja on isikule vanemah�vitise maksmise perioodil saadud tulu hilinenult v�lja maksnud. Sotsiaalkindlustusameti vaatev�lja j�uavad need juhtumid �ldjuhul siis, kui isik sellest teatab v�i otsuse/ettekirjutuse vaidlustab. T�en�oliselt on taolisi juhtumeid aastas alla k�mne. Samas on olnud ka juhtumeid, kus hiljem selgub, et t��andja ei teinud v�ljamakset hilinemisega. 24. �iguskantsler oli seisukohal, et VHS � 3 lg 7 esimene lause (1. septembrist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 kehtinud s�nastuses) koosm�jus � 3 l�ike 71 punktiga 4 on vastuolus PS � 12 l�ikes 1 s�testatud v�rdsusp�hi�igusega. 25. Asjassepuutuv on VHS � 3 l�ike 7 esimene lause (1. septembrist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 kehtinud s�nastuses), mis annab h�vitise v�hendamise valemi. Selle rakendamisel tuleb arvestada ka Riigikohtu 14. mai 2013. a otsuse asjas nr 3-4-1-7-13 resolutsiooniga, millega tunnistati p�hiseaduse vastaseks ja kehtetuks VHS � 3 l�ike 7 esimene lause osas, mille alusel v�hendatakse inimese vanemah�vitist sedav�rd, et tema kogusissetulek kujuneb v�iksemaks kui talle algselt m��ratud vanemah�vitis. Kuna 2013. a oktoobriks ei olnud seadusandja sellele Riigikohtu otsusele reageerinud, tuli sel ajal kehtinud VHS � 3 l�ike 7 esimest lauset lugeda koos Riigikohtu otsuse resolutsiooniga. Kuna VHS � 3 l�ike 7 esimese lause kohaldamine s�ltub sellest, kas selle s�tte rakendamine on piiratud m�ne VHS � 3 l�ikes 71 toodud erandiga, tuleb praeguses asjas asjassepuutuvaks pidada ka VHS � 3 l�ike 71 punkti 4, mis ei luba vanemah�vitist v�hendada siis, kui vanemah�vitise perioodil makstakse sotsiaalmaksu maksja s��l v�lja enne vanemah�vitisele �iguse tekkimist saamata j��nud tulu. 26. Esiteks koheldakse kaebajat erinevalt inimesest, kellele t��andja maksis sotsiaalmaksuga maksustatava tulu v�lja �igel ajal. Sarnase olukorra p�hiseadusp�rasust hindas Riigikohus 2006. a asjas nr 3-4-1-33-05, leides, et erinev kohtlemine ei ole p�hjendatud, kui ainuke erinevus seisneb t�siasjas, et �hele grupile maksis t��andja t��tasu v�lja viivitusega, teisele �igel ajal. Samal p�hjusel on ka praegu erinev kohtlemine p�hiseadusvastane. Vanemah�vitise v�hendamise valem on k�ll ajas muutunud ja erineb sellest, mis kehtis 2006. a Riigikohtu otsuse tegemise ajal, kuid tulemuseks on ikka ebav�rdne kohtlemine ja vanemah�vitise suuruse p�hjendamatu v�hendamine. 27. Teiseks koheldakse kaebajat erinevalt inimesest, kellele t��andja maksis viivitusega v�lja t��tasu, mis oli teenitud enne vanemah�vitise perioodi algust, ja kelle vanemah�vitise suurust ei oleks t��tasu �igel ajal maksmine m�jutanud. Sellise isiku vanemah�vitist ei v�hendata, kuna talle laieneb VHS � 3 l�ike 71 punktis 4 s�testatud erand. Seega on nende kahe grupi ainus erinevus tulu teenimise aeg (�ks grupp teenis tulu enne vanemah�vitisele �iguse tekkimist, teine vanemah�vitise saamise ajal). 28. Pole alust arvata, et juhtumeid, kus tulu teeniti vanemah�vitise saamise perioodil, oleks keerulisem administreerida kui juhtumeid, kus tulu teeniti varem. M�lemal juhul on vanemah�vitise saaja kohustatud SKA-d teavitama piirm��rast suurema tulu saamisest ja esitama t��andja s��d t�endavad dokumendid. Samuti ei tulene seadusest j�ika t�htaega, mille jooksul tuleb Sotsiaalkindlustusametil inimese dokumendid l�bi vaadata ja otsus teha. Seega v�ib m�ningase administreerimiskoormuse kasvu kaasa tuua vaid asjaolu, et Sotsiaalkindlustusametini j�uab eeldatavasti m�nev�rra rohkem asju, kus tuleb teha otsus h�vitise �mberarvutamise kohta. See ei �igusta ebav�rdset kohtlemist. 29. Neile kahele grupile k�ttesaadavad �iguskaitsevahendid (nt kohtusse p��rdumine saamata j��nud tulu saamiseks) ei erine. Nende kasutamine v�ib m�lemal juhul olla �htmoodi v�imatu, kui t��andja on tunnistatud maksej�uetuks. Ka ei saa r��kida kuritarvitamise riskist nende inimeste puhul, kellele t��andja maksis viivitusega v�lja tulu, mis oli teenitud vanemah�vitise saamise ajal t��tades. T��tasu v�ljamaksmisega viivitamine ei annaks neile rahalist v�itu. Seda juhul, kui erineva kohtlemise k�rvaldamisel ei asetata neid soodsamasse olukorda, kui nad oleksid olnud siis, kui t��andja ei oleks viivitanud. 30. Erineva kohtlemise k�rvaldamine t�hendab praegusel juhul seda, et inimesed, kellele t��andja maksis viivitusega v�lja vanemah�vitise ajal t��tades teenitud tulu, tuleks asetada samasugusesse olukorda nagu need, kellele maksti t��tasu v�lja �igel ajal. Vanemah�vitise saamise perioodi jooksul saadud tulu ja vanemah�vitis kokku ei tohi olla v�iksemad, kui siis, kui t��andja ei oleks t��tasu v�ljamaksmisega viivitanud. Vanemah�vitise suuruse t�ielikult v�hendamata j�tmine (VHS � 3 l�ike 71 punktis 4 s�testatud erandi laiendamine) v�ib teatud juhtudel kaasa tuua hoopis sissetulekute kasvu. N�iteks kui inimesele m��ratud vanemah�vitise suurus 2013. a-l oli 1000 eurot. Samal ajal t��l k�ies sai ta t��tasu 500 eurot kuus. Selline t��tasu �letas vanemah�vitise piirm��ra, mist�ttu oleks tema vanemah�vitist v�hendatud ligikaudu 798 euroni. Kui t��andja maksaks t��tasu �igel ajal, saaks inimene kahe kuu eest vanemah�vitist ja t��tasu kokku 2596 eurot (798 + 500 + 798 + 500). Kui t��andja maksab viivitusega v�lja korraga kahe kuu t��tasu (500 + 500 eurot), v�hendatakse sel kuul tema vanemah�vitist 715 euroni. Sellisel juhul saaks ta kahe kuu eest kokku 2715 eurot (1000 + 0 + 715 + 500 + 500). Kui aga seadus �tleks, et t��andja s��l viivitusega saadud tulu t�ttu vanemah�vitist �ldse ei v�hendata, oleks inimesel v�imalik saada kokku 3000 eurot (1000 + 0 + 1000 + 500 + 500), mis on 404 euro v�rra rohkem, kui ta oleks saanud t��andja korrektse k�itumise korral. 31. Justiitsminister oli seisukohal, et VHS � 3 l�ike 7 esimene lause (1. septembrist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 kehtinud s�nastuses) ei ole p�hiseadusega vastuolus. Isikuid, kes saavad t��andja maksej�uetuse korral h�vitist t��tuskindlustuse seaduse � 20 alusel, ja isikuid, kes saavad t��andjalt h�vitist koondamise t�ttu t��lepingu seaduse (TLS) � 100 alusel, ei kohelda p�hjendamatult ebav�rdselt. 32. T��andja maksej�uetuse korral h�vitatakse t��tajale enne t��andja maksuj�uetuks tunnistamist saamata j��nud t��tasu, enne t��andja maksej�uetuks tunnistamist saamata j��nud puhkusetasu; enne v�i p�rast t��andja maksej�uetuks tunnistamist t��lepingu �les�tlemisel saamata j��nud h�vitised, mis on ette n�htud t��lepingu seaduses. Seega h�vitatakse saamata j��nud sissetulekud. Koondamish�vitise korral maksab t��lepingu �les�tlemisel koondamise t�ttu t��andja t��tajale h�vitist t��taja �he kuu keskmise t��tasu ulatuses. Seega kompenseeritakse see, et isik j��b ilma t��ta. Eespool nimetatud h�vitisi makstakse erinevatel eesm�rkidel, mist�ttu ei saa asuda seisukohale, et isikud, kes saavad koondamish�vitist, on v�rreldavad isikutega, kes saavad h�vitist t��andja maksej�uetuse korral. 33. Vanemah�vitise maksmise eesm�rgiks ei ole isiku sissetulekute suurendamine, vaid eelmise aasta keskmise sissetuleku s�ilitamine. Kui h�vitise saajal tekivad muud sissetulekud, siis v�etakse need h�vitise maksmisel arvesse. Vanemah�vitise maksmise ajal saadav sotsiaalmaksuga maksustatav tulu v�ib olla saadud eelneval perioodil t��tamise eest. H�vitise v�hendamine on p�hjendatud sellega, et isikul on olemas sissetulek ja saamata j��nud tulu ei pea riigieelarvest t�ies ulatuses kompenseerima. Isik ei j�� vanemah�vitisest ilma, vaid seda v�hendatakse seaduses ette n�htud ulatuses ja tingimustel. Justiitsminister m�rkis, et v�iks kaaluda vanemah�vitise seaduse muutmist ja vajaduse korral erandite loetelu t�iendamist. 34. Sotsiaalminister oli seisukohal, et VHS � 3 l�ike 7 esimene lause (1. septembrist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 kehtinud s�nastuses) ei ole p�hiseadusega vastuolus. 35. Vanemah�vitist makstakse isiku varasema sissetuleku taseme s�ilitamiseks, mitte selle suurendamiseks. Seadusandja on siiski soovinud lisaks sissetuleku tagamisele v�ikelapse kasvatamise ajal v�imaldada ka t��tamist ning sideme hoidmist t��turuga. Seet�ttu ei v�hendata vanemah�vitist t��tasu saamise korral kogu saadud t��tasu ulatuses. Kui h�vitist makstaks �ksnes majanduslikult mitteaktiivsetele vanematele, seaks see pered sundvaliku ette ega toetaks t��- ja pereelu �hitamist. H�vitise v�hendamine on aga p�hjendatud, kui isikul on olemas sissetulek ja saamata j��nud tulu ei pea riigieelarvest t�ies ulatuses kompenseerima. OECD Eesti t��turu ja sotsiaalpoliitika 2010. a raporti kohaselt on Eestis �ks maailma heldemaid vanemah�vitise skeeme. 36. Vanemah�vitise maksmisel on oluline, et oleks olemas adekvaatsed andmed, mida oleks v�imalik kiiresti saada p�devatelt andmeandjatelt. SKA l�htub vanemah�vitise m��ramisel ja maksmisel isikustatud sotsiaalmaksu andmetest. Andmeandjaks praeguses asjas on Maksu- ja Tolliamet. SKA ei tohi koguda ning t��delda andmeid, mis on teiste infos�steemide p�hiandmeteks, sest see oleks vastuolus andmete ristkasutuse p�him�ttega. Seega ei t��tle SKA ise sotsiaalmaksu andmeid, vaid kasutab Maksu- ja Tolliameti kogutud ning kontrollitud t��andja poolt deklareeritud sotsiaalmaksu andmeid. Sotsiaalmaksuseaduse � 9 l�ike 1 kohaselt arvestab ja deklareerib t��andja tasud koos v�ljamaksega. Seega sai SKA vanemah�vitise v�hendamisel l�htuda 2013. aasta oktoobrikuus makstud ning deklareeritud sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust. Kui isikule maksti erinevate kuude t��tasud v�lja korraga, ei saa t��andja deklareerida neid erinevate kuude t��tasudena. Andmeid selle kohta, millistel kuudel isik t��tas ning milliste kalendrikuude eest talle t��tasu v�lja maksti, SKA-l ei ole ega peagi olema. T��lepingu andmeid ei kanta registrisse, neid ei kontrollita ning need ei ole SKA-le automaatselt k�ttesaadavad. Seega puudus SKA-l v�imalus hinnata, millise perioodi eest tulu deklareeriti ning enammakstud h�vitis n�uti ettekirjutuse korras isikult tagasi. SKA saab praegu kasutada uue andmeallikana t��tamise registrit, millest on n�ha t��tamise aeg ehk kalendrikuud, millal isik t��tas. Samas puuduvad SKA-l andmed t��tasu v�ljamaksmise kokkulepete kohta. Seet�ttu peab SKA tegema lisat��d, et v�lja selgitada, kas t��andja on k�itunud �igusp�raselt v�i mitte ning ta ei saa kontrollida andmeid, mille p�hjal ta seda otsustama peab. 37. Koondamish�vitise t�ttu vanemah�vitise v�hendamine ei riku kaebaja �igust v�rdsele kohtlemisele. 38. Sotsiaalministri hinnangul ei ole kaebaja olukord t�iesti v�rreldav VHS � 3 l�ike 71 punktis 4 s�testatud olukorraga. Kaebaja vanemah�vitis ei olnud t��andja s��lise k�itumise t�ttu v�iksem. T��andja s��lise k�itumise t�ttu v�hendati kaebaja �he kalendrikuu vanemah�vitist, mis oleks j��nud v�hendamata v�i mida oleks v�hendatud v�iksemas ulatuses, kui t��andja oleks maksnud t��tasu �igel ajal v�lja. Isiku �igused ei ole aga t�ielikult piiratud, sest tal on �igus esitada n�ue t��andja pankrotimenetluse k�igus. VAIDLUSALUSED S�TTED 39. Vanemah�vitise seaduse � 3 �H�vitise suuruse arvutamine" l�ike 7 esimene lause (1. septembrist 2007 kuni 13. maini 2013 kehtinud s�nastuses): �(7) Kui h�vitise saaja saab h�vitise maksmise kalendrikuul h�vitise m��rast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (sealhulgas teisest Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist v�i �veitsi Konf�deratsioonist), v�lja arvatud f��silisest isikust ettev�tja ettev�tlustulu (edaspidi tulu), v�rdub h�vitise suurus h�vitise ja h�vitise m��ra �letava tuluosa summa ning arvu 1,2 jagatisega, millest lahutatakse h�vitise m��ra �letav tuluosa." 40. Vanemah�vitise seaduse � 3 �H�vitise suuruse arvutamine" l�ike 7 esimene lause (14. maist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 kehtinud s�nastuses): �(7) Kui h�vitise saaja saab h�vitise maksmise kalendrikuul h�vitise m��rast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (sealhulgas teisest Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist v�i �veitsi Konf�deratsioonist), v�lja arvatud f��silisest isikust ettev�tja ettev�tlustulu (edaspidi tulu), v�rdub h�vitise suurus h�vitise ja h�vitise m��ra �letava tuluosa summa ning arvu 1,2 jagatisega, millest lahutatakse h�vitise m��ra �letav tuluosa. [---] [RT I, 16.05.2013, 42 � j�ust. 14.05.2013 � Riigikohtu p�hiseaduslikkuse j�relevalve kolleegiumi otsus tunnistab p�hiseaduse vastaseks ja kehtetuks vanemah�vitise seaduse � 3 l�ike 7 esimese lause osas, mille alusel v�hendatakse isiku saadavat vanemah�vitist sedav�rd, et tema kogusissetulek kujuneb v�iksemaks kui talle algselt m��ratud vanemah�vitis.]" 41. Vanemah�vitise seaduse � 3 �H�vitise suuruse arvutamine" l�ike 7 esimene lause (alates 1. jaanuarist 2014 kehtivas s�nastuses): �(7) Kui h�vitise saaja saab h�vitise maksmise kalendrikuul h�vitise m��rast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (sealhulgas teisest Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist v�i �veitsi Konf�deratsioonist), v�lja arvatud f��silisest isikust ettev�tja ettev�tlustulu (edaspidi tulu), lahutatakse h�vitisest h�vitise m��ra �letav tuluosa, mis on jagatud kahega." �LDKOGU SEISUKOHT 42. Riigikohtu �ldkogu hindab k�igepealt vanemah�vitise seaduse p�hiseadusp�rasust halduskolleegiumi poolt kahtluse alla seatud ulatuses � osas, mis n�eb ette vanemah�vitise v�hendamise juhul, kui t��andja maksab t��tasu v�lja hilinemisega. �ldkogu teeb kindlaks asjassepuutuva s�tte (I), toob v�lja vaidlusalusest s�ttest tuleneva ebav�rdse kohtlemise (v�rdsusp�hi�iguse riive) (II) ja annab hinnangu ebav�rdse kohtlemise p�hiseadusp�rasusele (III). L�puks lahendab �ldkogu kassatsioonkaebuse (IV). I 43. S�te, mille p�hiseadusp�rasust Riigikohtu �ldkogu hindab, peab olema kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv (p�hiseaduslikkuse j�relevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) � 3 lg 3 teine lause). Kaebaja t��tas vanemah�vitise saamise ajal (2013. aasta augustis ja septembris), mist�ttu tekkis tal t��lepingu j�rgi �igus saada t��tasu. T��andja maksis 2013. augusti t��tasu kaebajale v�lja lepingus kokkulepitust hiljem, 2013. a oktoobris koos septembrikuu t��tasuga. Kaebajale t��tasu hilisem v�ljamaksmine t�i kaasa selle, et kaebaja sai vanemah�vitise saamise kalendrikuul h�vitise m��rast (290 eurot) suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu ja SKA v�hendas tema vanemah�vitist VHS � 3 l�ike 7 esimese lause alusel. Juhul kui t��andja oleks maksnud kaebajale t��tasu v�lja �igel ajal, ei oleks kaebaja sissetulek 2013. a oktoobris �letanud h�vitise m��ra ja tema 2013. a oktoobrikuu vanemah�vitist ei oleks v�hendatud. �ldkogu on seisukohal, et asjassepuutuv on VHS � 3 l�ike 7 esimene lause, mis n�eb ette, et vanemah�vitist v�hendatakse juhul, kui h�vitise maksmise kuul �letab h�vitise saaja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu h�vitise m��ra. 44. Asjassepuutuvaks ei saa lugeda VHS � 3 l�iget 71, mis s�testab vanemah�vitise v�hendamata j�tmise erandid. Asjassepuutuv on norm, mille kehtivuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui kehtetuse korral. �kski VHS � 3 l�ikes 71 nimetatud erand ei ole kaebaja suhtes kohaldatav, mist�ttu ei saa kohus hinnata selle p�hiseadusp�rasust ega tunnistada seda s�tet p�hiseadusvastaseks ja kehtetuks. Asjaolu, et v�rdsusp�hi�iguse riive tuvastamisel v�rreldakse kaebajat isikutega, kelle suhtes m�ni VHS � 3 l�ikes 71 s�testatud erand kohaldub, ei muuda VHS � 3 l�iget 71 seet�ttu veel asjassepuutuvaks s�tteks. 45. Asjassepuutuv on VHS � 3 l�ike 7 esimene lause s�nastuses, mis kehtis 2013. a oktoobris, mil kaebaja sotsiaalmaksuga maksustatud tulu �letas h�vitise m��ra. VHS � 3 l�ike 7 esimene lause kehtestati vanemah�vitise seaduse muutmise seadusega (1085 SE, Riigikogu X koosseis), mis j�ustus 1. septembril 2007. Arvestada tuleb aga seda, et Riigikohtu p�hiseaduslikkuse j�relevalve kolleegium tegi 14. mail 2013. a-l kohtuasjas nr 3-4-1-7-13 otsuse, millega tunnistas VHS � 3 l�ike 7 esimese lause p�hiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, mille alusel v�hendatakse isiku saadavat vanemah�vitist sedav�rd, et tema kogusissetulek kujuneb v�iksemaks kui talle algselt m��ratud vanemah�vitis. Seega muutis Riigikohtu p�hiseaduslikkuse j�relevalve kolleegium oma otsusega VHS � 3 l�ike 7 esimeses lauses s�testatud �igusnormi ja VHS � 3 l�ike 7 esimest lauset tuli lugeda koos Riigikohtu p�hiseaduslikkuse j�relevalve kolleegiumi 14. mai 2013. a otsuse resolutsiooniga. 46. Vanemah�vitise seaduse muutmise seadusega (470 SE, Riigikogu XII koosseis), mis j�ustus 1. jaanuaril 2014, kehtestati VHS � 3 l�ike 7 esimene lause uues s�nastuses (kehtiv). Eeltoodust l�htudes tuleb asjassepuutuvaks lugeda VHS � 3 l�ike 7 esimene lause s�nastuses, mis kehtis alates 14. maist 2013 kuni 31. detsembrini 2013. II 47. Vanemah�vitis ei kuulu PS � 28 l�ike 2 kaitsealasse, mis annab �iguse riigi abile vanaduse, t��v�imetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral, kuid vanemah�vitise saamise �iguse andmisel ja piiramisel peab seadusandja j�rgima v�rdse kohtlemise p�him�tet (vrd Riigikohtu p�hiseaduslikkuse j�relevalve kolleegiumi 20. m�rtsi 2006. a otsus nr 3-4-1-33-05, punkt 25 ja 27. detsembri 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-23-11, punkt 68). PS � 12 l�ikes 1 tagatud v�rdsusp�hi�igus keelab kohelda sarnases olukorras isikuid ebav�rdselt. V�rdsusp�hi�iguse riive p�hiseadusp�rasuse hindamiseks m��rab �ldkogu kindlaks v�rdluse l�htekohad ja toob v�lja v�rreldavad grupid. 48. Vanemah�vitise seadus l�htub vanemah�vitise suuruse arvutamisel kassap�hisest arvestusest. H�vitise suurus arvutatakse h�vitise taotleja (h�vitisele �iguse tekkimise p�evale eelnenud kalendriaasta) �he kalendrikuu keskmise tulu alusel, mille arvutamisel v�etakse aluseks h�vitise taotleja isikustatud sotsiaalmaks riiklikus pensionikindlustuse registris (VHS � 3 l�iked 1 ja 2). Teisalt v�imaldab seadus vanemah�vitise saamise ajal t��tada ning saada lisaks vanemah�vitisele t�iendavat sissetulekut. Tingimuseks on see, et vanemah�vitise saaja ei tohi h�vitise maksmise kuul saada h�vitise m��rast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (VHS � 3 lg 7). H�vitise m��r kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega (VHS � 3 lg 6 teine lause). Juhul, kui vanemah�vitise maksmise kuul �letab h�vitise saaja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu h�vitise m��ra, v�hendatakse vanemah�vitist vastavalt VHS � 3 l�ike 7 esimeses lauses s�testatud valemile. Kassap�hine arvestus kehtib seega ka vanemah�vitise v�hendamise puhul v�lja arvatud juhul, kui kohaldub VHS � 3 lg 71 punktis 4 s�testatud erand. 49. VHS � 3 lg 71 punkti 4 kohaselt ei rakendata VHS � 3 l�ikes 7 s�testatud h�vitise v�hendamist enne vanemah�vitisele �iguse tekkimist saamata j��nud tulu osas, mis makstakse v�lja vanemah�vitise maksmise kalendrikuul, kui hilisem maksmine toimus sotsiaalmaksu maksja s��l. Siinkohal tuleb silmas pidada, et VHS � 3 l�ike 71 punktis 4 s�testatud erand h�lmab kahte erinevat olukorda. Kui tulu, mille sotsiaalmaksu maksja hilinemisega v�lja maksis, oli v�lja teenitud ajavahemikul, mille jooksul makstud sotsiaalmaks v�eti aluseks h�vitise suuruse arvutamisel (h�vitisele �iguse tekkimise p�evale eelnenud kalendriaasta, VHS � 3 lg 2), m�jutab tulu hilisem v�ljamaksmine esmalt isiku vanemah�vitise suurust � isiku vanemah�vitis on seet�ttu v�iksem. Lisaks sellele tooks tulu hilisem v�ljamaksmine vanemah�vitise saamise ajal kaasa vanemah�vitise v�hendamise tulu saamise kalendrikuul (VHS � 3 l�ike 7 esimene lause), kui ei kohalduks VHS � 3 l�ikes 71 punktis 4 s�testatud erand. Juhul kui vanemah�vitise saamise kuul hilinemisega v�lja makstud tulu ei olnud v�lja teenitud ajavahemikul, mille jooksul makstud sotsiaalmaks v�eti aluseks h�vitise suuruse arvutamisel, ei m�juta tulu hilisem v�ljamaksmine isiku vanemah�vitise suurust ega too VHS � 3 l�ike 71 punktis 4 s�testatud erandi t�ttu kaasa ka vanemah�vitise v�hendamist. 50. �ldkogu leiab, et asjakohane on v�rrelda vanemah�vitist saavaid inimesi, kellele makstakse vanemah�vitise saamise kalendrikuul sotsiaalmaksu maksja s��l hilinemisega v�lja tulu, mis ei saanud m�jutada vanemah�vitise suurust. Esimeseks v�rreldavaks grupiks on h�vitise saajad, kellele makstakse vanemah�vitise saamise kalendrikuul sotsiaalmaksu maksja s��l hilinemisega v�lja tulu, millele isikul tekkis �igus vanemah�vitise saamise ajal (kaebaja). Teiseks v�rreldavaks grupiks on h�vitise saajad, kellele makstakse vanemah�vitise saamise kalendrikuul sotsiaalmaksu maksja s��l hilinemisega v�lja tulu, millele tal tekkis �igus enne vanemah�vitisele �iguse tekkimist. 51. V�rreldavaid gruppe koheldakse ebav�rdselt. Juhul kui hilinemisega makstakse v�lja tulu, millele �igus tekkis vanemah�vitise saamise ajal, ja tulu �letab h�vitise m��ra, v�hendatakse h�vitist VHS � 3 l�ike 7 esimese lause alusel. Juhul kui hilinemisega makstakse v�lja tulu, millele oli �igus tekkinud enne vanemah�vitisele �iguse tekkimist, kohaldub VHS � 3 l�ike 71 punktis 4 s�testatud erand. 52. J�rgnevalt hindab �ldkogu, kas selline ebav�rdne kohtlemine on p�hiseaduslikult �igustatud. III 53. V�rdsusp�hi�igus on PS � 12 l�ikes 1 tagatud lihtsa seadusereservatsiooniga, seega piiratav igal p�hiseadusega koosk�las oleval p�hjusel (Riigikohtu �ldkogu 7. juuni 2011. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-12-10, punkt 31). Ebav�rdse kohtlemise p�hiseadusp�rasuse hindamiseks kaalub �ldkogu v�rdsusp�hi�iguse riivet selle eesm�rkidega. 54. �ldkogu hindab k�igepealt, kas VHS � 3 l�ike 71 punktis 4 s�testatud erandi eesm�rk �igustab praegusel juhul ebav�rdset kohtlemist. VHS � 3 l�ike 71 punkt 4 kehtestati 2007. a vanemah�vitise seaduse muutmise seadusega. Vanemah�vitise seaduse muutmise seaduse eeln�u seletuskirja (1085 SE, Riigikogu X koosseis) kohaselt oli VHS � 3 l�ike 71 punkti 4 lisamise p�hjuseks Riigikohtu p�hiseaduslikkuse j�relevalve kolleegiumi 20. m�rtsi 2006. aasta otsus kohtuasjas nr 3-4-1-33-05. Selles kohtuasjas oli tegemist olukorraga, kus t��andja maksis isikule vanemah�vitise saamise kuul v�lja kolmel eelneval aastal saamata j��nud t��tasu. Kohus leidis, et isikut, �kellele t��andja s��l maksti vanemah�vitise suuruse arvutamise aluseks oleval perioodil v�ljamaksmisele kuuluvat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu etten�htust hiljem ja seda v�eti arvesse �ksnes talle makstava vanemah�vitise v�hendamisel, mitte aga vanemah�vitise m��ramisel, koheldi ebav�rdselt v�rreldes teiste lapsevanematega, kelle t��andjad maksid neile sotsiaalmaksuga maksustatava tulu v�lja �igeaegselt ehk siis ajal, mil see v�eti vanemah�vitise m��ramisel arvesse" (otsuse punkt 28). Eeln�u seletuskirja kohaselt oli VHS � 3 l�ike 71 punktis 4 s�testatud erandi eesm�rgiks kompenseerida ja v�hendada sotsiaalmaksu maksja s��l tekkinud vanemah�vitise suuruse moonutusi. 55. Nimetatud eesm�rk ei saa �ldkogu hinnangul ebav�rdset kohtlemist �igustada. VHS � 3 l�ike 71 punktis 4 s�testatud erand h�lmab ka olukordi, kui v�ljamakse hilines sotsiaalmaksu maksja s��l, kuid see ei toonud endaga kaasa v�iksema suurusega vanemah�vitise m��ramist. Seega ei ole k�igi VHS � 3 l�ike 71 punktis 4 reguleeritud olukordade puhul tegemist moonutusega vanemah�vitise m��ramisel (vrd Riigikohtu p�hiseaduslikkuse j�relevalve kolleegiumi 27. detsembri 2011. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-23-11, punkt 62). 56. Kassap�hine arvestus teeb h�vitise maksmise s�steemi administreerimise lihtsamaks ja v�hem kulukaks, mis oli vanemah�vitise seaduse ettevalmistamisel �ks eesm�rkidest (vanemah�vitise seaduse eeln�u (125 SE, Riigikogu X koosseis) esimesel lugemisel t�i selle v�lja eeln�u ettevalmistaja). Kuna h�vitise arvutamisel v�etakse aluseks tegelikult laekunud sotsiaalmaks, mille kohta on andmed riiklikes registrites olemas, ei pea s�steemi administreerija SKA ise lisaandmeid koguma ja kontrollima. Tekkep�hise arvestuse puhul, kus oleks oluline varalise �iguse tekkimise aeg (nt n�ue t��andja vastu t��tasu maksmiseks), peaks s�steemi administreerija koguma andmeid selle kohta, kas, millal ja millises suuruses on h�vitise taotlejal tekkinud n�ude�igus t��andja vastu. See muudaks s�steemi administreerimise m�rkimisv��rselt keerulisemaks ja kulukamaks. Asjaolu, et h�vitise suurus arvutatakse tegelikult laekunud sotsiaalmaksu alusel, v�hendab ka s�steemi kuritarvitamise v�imalusi. Kassap�hise arvestuse puuduseks on aga see, et kui isiku tuluna k�sitada (h�vitisele �iguse tekkimise p�evale eelnenud kalendriaasta) isikustatud sotsiaalmaksu, ei pruugi see �igesti kajastada h�vitise taotleja varasemat sissetulekut. T��andja ei pruugi h�vitise taotlejale maksta t��tasu lepingus kokkulepitud ajal ega sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduses etten�htud ajal. Selle tulemusel v�ib h�vitise taotleja (h�vitisele �iguse tekkimise p�evale eelnenud kalendriaasta) tulu ja vanemah�vitis olla v�iksem kui juhul, kui h�vitise taotlejale oleks makstud t��tasu v�lja �igel ajal. Arvestades seda, et vanemah�vitis ei kuulu PS � 28 l�ikes 2 tagatud p�hi�iguse (riigi abi puuduse korral) kaitsealasse ja vanemah�vitise seaduse �hte eesm�rki � s�ilitada riigi toetuse andmisega varasem sissetulek isikutele, kelle tulu v�heneb laste kasvatamise t�ttu (VHS � 1 l�ige 1), � v�ib kassap�hist arvestust ja sellega kaasnevat s�steemi administreerimise lihtsust ning v�iksemaid administreerimise kulusid h�vitise suuruse arvutamisel pidada eesm�rkideks, mis v�ivad �igustada s�steemist tulenevaid ebav�rdsusi. Praeguses kohtuasjas ei ole aga vaidluse all h�vitise suuruse arvutamise p�him�tete (VHS � 3 l�iked 1 ja 2) p�hiseadusp�rasus. 57. �ldkogu leiab, et ka h�vitise v�hendamise puhul (VHS � 3 lg 7 esimene lause) saab kassap�hisest arvestusest tulenevat administreerimise lihtsust ja kulude kokkuhoidu pidada ebav�rdse kohtlemise �igustuseks. 58. VHS � 5 l�ike 1 kohaselt on h�vitise saaja kohustatud SKA-le teatama, kui ta saab vanemah�vitise saamise kuul h�vitise m��rast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tasu. 2007. aastal, kui seadusandja kehtestas VHS � 3 l�ike 71 punktis 4 nimetatud erandi kassap�hisest arvestusest, s�testas seadusandja VHS � 5 l�ikes 2 h�vitise saaja kohustuse esitada SKA-le sotsiaalmaksu maksja t�endi tulu saamise kohta, j�ustunud kohtuotsuse, -m��ruse, t��vaidluskomisjoni otsuse v�i muud asjakohased t�endid. Seega on h�vitise saaja kohustus t�endada, et �igus saada tulu tekkis enne vanemah�vitisele �iguse tekkimist. SKA peab seej�rel kontrollima, kas h�vitise saaja esitatud andmed on t�esed. SKA selgitas arvamuses Riigikohtule, et SKA peab eelnimetatud dokumentide saamisel alustama erimenetlust, et teha kindlaks, millal ja millised summad oleks pidanud isikule v�lja makstama. Erimenetlus suurendab vaieldamatult SKA koormust ja kulusid. 59. Samas ei ole SKA ega sotsiaalminister toonud v�lja andmeid selle kohta, kui palju suurenesid vanemah�vitise s�steemi administreerimise kulud p�rast VHS � 3 l�ike 71 punktis 4 s�testatud erandi kehtestamist 2007. aastal ja kui palju v�iksid need suureneda juhul, kui kassap�hisest arvestusest tehtaks erand ka siis, kui hilinemisega makstakse v�lja tulu, mille saamise �igus on tekkinud vanemah�vitise saamise ajal. SKA m�rkis, et nemad ei ole pidanud arvestust selle kohta, kui palju on juhtumeid, kus t��andja on isikule vanemah�vitise maksmise perioodil saadud tulu hilinenult v�lja maksnud. SKA selgituste kohaselt j�uavad sellised juhtumid nende vaatev�lja �ldjuhul siis, kui isik sellest teatab v�i otsuse v�i ettekirjutuse vaidlustab, kuid t�en�oliselt on selliseid juhtumeid aastas alla k�mne. Seega on administreerimise lihtsus ja kulude kokkuhoid, mis praegusel juhul ebav�rdse kohtlemisega saavutatakse, suhteliselt v�ike. 60. V�rdsusp�hi�iguse riive intensiivsus s�ltub sellest, kui suure tulu sotsiaalmaksu maksja hilinemisega v�lja maksab ja kui palju see summa �letab h�vitise m��ra, seega konkreetse inimese t��tasu suurusest. V�rdsusp�hi�iguse riive intensiivsust suurendab asjaolu, et juhul, kui tulu makstakse hilinemisega v�lja sotsiaalmaksu maksja s��l, pole h�vitise saajal enamasti efektiivset v�imalust m�jutada seda, millal tulu v�lja makstakse. 61. Arvestades eeltoodut ja seda, et v�rreldavate gruppide ainus erinevus seisneb selles, et �hel juhul on isik tulu, mis talle vanemah�vitise saamise perioodil v�lja makstakse, v�lja teeninud enne vanemah�vitise saamist, teisel juhul on aga �igus tulule tekkinud vanemah�vitise saamise ajal, on �ldkogu seisukohal, et s�steemi administreerimise lihtsus ja kulude kokkuhoid ei �igusta praegusel juhul VHS � 3 l�ike 7 esimesest lausest tulenevat ebav�rdset kohtlemist. 62. �ldkogu n�ustub �iguskantsleri seisukohaga (vt otsuse punkt 30), et ebav�rdsuse k�rvaldamiseks ei ole p�hjendatud laiendada VHS � 3 l�ike 71 punktis 4 s�testatud erandit ka isikutele, kellele makstakse hilinemisega v�lja tulu, mille saamise �igus on tekkinud vanemah�vitise saamise ajal. Sellisel juhul v�ib isik, kes vanemah�vitise saamise ajal t��tab ja kellele makstakse t��tasu v�lja hiljem, olla soodsamas olukorras, kui isik, kes t��tab ja kellele makstakse t��tasu v�lja �igel ajal. See t�histaks sisuliselt VHS � 3 lg 7 esimeses lauses s�testatud reegli, et vanemah�vitise saamise ajal ei tohi teenida tulu �le h�vitise m��ra. Ebav�rdse kohtlemise k�rvaldaks see, kui inimesed, kellele t��andja maksis viivitusega v�lja vanemah�vitise ajal t��tades teenitud tulu, asetatakse samasugusesse olukorda nagu inimesed, kellele maksti t��tasu v�lja �igel ajal. 63. Tuginedes PSJKS � 15 l�ike 1 punktile 5 tunnistab Riigikohtu �ldkogu, et VHS � 3 l�ike 7 esimene lause (14. maist 2013 kuni 31. detsembrini 2013 kehtinud s�nastuses) oli p�hiseadusega vastuolus osas, milles n�gi ette vanemah�vitise v�hendamise selliselt, et vanemah�vitise saamise perioodi jooksul saadud tulu ja vanemah�vitis kokku on t��andja viivituse t�ttu v�iksemad kui siis, kui t��andja poleks t��tasu v�ljamaksmisega viivitanud. 64. Vajadusest tagada �igusselgus ja v�ltida v�imalikke praeguses kohtuasjas lahendatuga sarnaseid vaidlusi vanemah�vitise v�hendamise regulatsiooni p�hiseadusp�rasuse �le, laiendab �ldkogu kontrolli ulatust ka enne 14. maid 2013 kehtinud ja p�rast 31. detsembrit 2013 kehtivale VHS � 3 l�ike 7 esimese lause redaktsioonile. 65. �ldkogu tunnistab p�hiseaduse vastaseks VHS � 3 l�ike 7 esimese lause (1. septembrist 2007 kuni 13. maini 2013 kehtinud s�nastuses) osas, milles see n�gi ette vanemah�vitise v�hendamise selliselt, et vanemah�vitise saamise perioodi jooksul saadud tulu ja vanemah�vitis kokku on t��andja viivituse t�ttu v�iksemad kui siis, kui t��andja poleks t��tasu v�ljamaksmisega viivitanud. 66. �ldkogu tunnistab p�hiseaduse vastaseks ja kehtetuks VHS � 3 l�ike 7 esimese lause (alates 1. jaanuarist 2014 kehtivas s�nastuses) osas, milles see n�eb ette vanemah�vitise v�hendamise selliselt, et vanemah�vitise saamise perioodi jooksul saadud tulu ja vanemah�vitis kokku on t��andja viivituse t�ttu v�iksemad kui siis, kui t��andja poleks t��tasu v�ljamaksmisega viivitanud. �ldkogu tunnistab nimetatud normi kehtetuks alates selle j�ustumisest 1. jaanuaril 2014. IV 67. Kuna �ldkogu tunnistas VHS � 3 l�ike 7 esimese lause osaliselt p�hiseadusvastaseks, tuleb t��andja s��l hiljem v�lja makstud t��tasu osas kassatsioonkaebus osaliselt rahuldada. 68. Lisaks palgale maksis t��andja kaebajale 2013. a oktoobris koondamish�vitist �he kuupalga ulatuses, mille tulemusel v�hendati VHS 3 l�ike 7 esimese lause alusel kaebaja 2013. a oktoobrikuu vanemah�vitist. Kaebaja leidis kassatsioonkaebuses, et vanemah�vitise v�hendamine koondamish�vitise t�ttu on p�hiseadusega vastuolus. Kaebaja arvates koheldakse teda ebav�rdselt v�rreldes isikutega, kes koondamish�vitise maksmise ajal vanemah�vitist ei saa. Teiseks koheldakse teda ebav�rdselt v�rreldes isikutega, kellele maksab t��andja maksej�uetuse t�ttu koondamish�vitise v�lja t��tuskindlustuse seaduse alusel t��tukassa. Sellisel juhul kohaldub VHS � 3 lg 71 punktis 3 s�testatud erand, mille kohaselt ei rakendata h�vitise v�hendamist t��tuskindlustuse seaduse alusel t��andja maksej�uetuse korral makstava h�vitise osas, kui see makstakse v�lja vanemah�vitise maksmise kalendrikuul. 69. Riigikohtu halduskolleegium leidis 29. m�rtsi 2016. a m��ruses, et koondamish�vitise saamise t�ttu vanemah�vitise v�hendamine ei riku kaebaja �igust v�rdsele kohtlemisele ega taotlenud selles osas vanemah�vitise seaduse regulatsiooni p�hiseadusp�rasuse hindamist. �ldkogu n�ustub halduskolleegiumi seisukohtadega (vt k�esoleva otsuse punkt 17) ega pea p�hjendatuks algatada selles osas p�hiseaduslikkuse j�relevalve menetlust. Koondamish�vitise t�ttu vanemah�vitise v�hendamise osas j�tab �ldkogu kassatsioonkaebuse rahuldamata. 70. Kaebajale laekus korraga kahe kuu palk ja koondamish�vitis, seet�ttu v�hendati tema vanemah�vitist valemi alusel 168 euro ja 80 sendi v�rra (702,3 � (((702,3 + 580) � 1,2) � 580) = 213,7; p�rast tulumaksu kinnipidamist seega 168,80). �ksnes koondamish�vitise koos palgaga laekumise korral oleks vanemah�vitist v�hendatud 130 euro ja 67 sendi v�rra (702,3 � (((702,3 + 290) � 1,2) � 290) = 165,4; p�rast tulumaksu (21%) kinnipidamist seega 130,67). Seega v�hendati kaebaja vanemah�vitist hilinenult v�lja makstud palga t�ttu 38 euro ja 13 sendi v�rra, mida vaidlusaluse normi p�hiseadusvastaseks tunnistamise t�ttu kaebajalt tagasi n�uda ei saa. Selles osas tuleb kaebus rahuldada. 71. Eelnevast tulenevalt t�histab �ldkogu halduskohtu ja ringkonnakohtu otsused. �ldkogu teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse osaliselt ning t�histab vaidlustatud ettekirjutuse osas, mis �letab 130 eurot ja 67 senti. 72. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) � 108 lg 1). 73. Kassaator on tasunud nii kaebuse kui ka apellatsioonkaebuse esitamisel riigil�ivu 30 eurot. Kuna kaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb Sotsiaalkindlustusametilt kaebaja kasuks v�lja m�ista riigil�iv 15 eurot (HKMS � 108 lg 2). Kassaator ei ole �lej��nud kulude kohta menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, mist�ttu j��vad need tema enda kanda (HKMS � 109 lg 1 viimane lause). 74. Kautsjon tuleb tagastada (HKMS � 107 lg 4). Priit Pikam�e, Peeter Jerofejev, Henn J�ks, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris, Indrek Koolmeister, Ants Kull, Saale Laos, Viive Ligi, Jaak Luik, Nele Parrest, Ivo Pilving, J�ri P�ld, Paavo Randma, Peeter Roosma, Malle Seppik, Tambet Tampuu