Käskkiri

KÄSKKIRI Tartu 30.06.2016 nr 7-3/16-13 Kohtuinfosüsteemi (KIS2) täitmise juhendi kinnitamine Juhindudes kohtute seaduse § 82 lõikest 1, Riigikohtu kodukorra punktist 13 ning Riigikohtu asjaajamiskorra punktist 14, 1. Kinnitan KIS2 ühtse täitmise juhendi. 2. Käskkiri edastada täitmiseks Riigikohtu üldosakonna sekretäridele, haldus-, kriminaal- ja tsiviilkolleegiumi konsultandile ning teadmiseks õigusteabe osakonnale. 3. Käskkirja täitmist kontrollib üldosakonna juhataja. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Pikamäe Riigikohtu esimees Lisa: juhend KIS2 ühtse täitmise juhend Üldsätted D okumendis on sätestatud k ohtute infosüsteemi (KIS2) ühtse täitmise juhised Riigikohtus . Ühtsete reeglite koostamisel on aluseks võetud Justiitsministri 15.02.200 6. a määrus nr 5 "Kohtute infosüsteemi põhimäärus", 11.12.201 5. a KHN - i istungil heaks kiidetud Kohtute infosüsteemi ühtse täitmise põhimõtete I osa "Kohtuasjad ja menetlused", KIS2 kantselei kasutusjuhend ja KIS2 õigusteenistuse kasutusjuhend. KIS2 täitmise ühtsete põhimõtete eesmärk on tagada andmete sisestamise üldised reeglid, mis on vajalik võrreldava statistika saamiseks ja töökorralduse heaks toimimiseks. Juhend on täitmiseks Riigikohtu teenistujale, kes täidab või muudab KIS2 - s kohtuasja andmeid. Üldised reeglid menetlustaotluse kohta kannete tegemiseks 2.1. Saabunud dokument registreeritakse menetlustaotlusena, kui see on esitatud vaidlustata va kohtulahendi peale, dokumendi pealkiri ja sisu viitavad, et tegemist on määruskaebuse, teistmisavalduse , kassatsiooni , kassatsioonkaebuse või vastukassatsioonkaebusega . Ka individuaalkaebus registreeritakse menetlustaotlusena. Menetlustaotluse lahenduse tulem on määrus. Muu dokument loetakse menetlusväliseks dokumendiks ja seda menetlustaotlusena ei registreerita . 2.1.1. Menetlustaotlust registreerides kontrollitakse kaebuses/avalduses nimetatud kohtuasja kohta tehtud kandeid KIS2 - s, samuti vaidlustatava lahendi edasikaebamise korda. 2.1.2. Menetlustaotlus, mis on esitatud jõustumata kohtulahendi peale või millega koos on esitatud ennistamistaotlus , registreeritakse määruskaebuse , individuaalkaebuse, kassatsiooni või kassatsioonkaebusena. Jõustunud kohtulahendi peale esitatud kaebus registreeritakse teistmisavaldusena . 2.2. Dokumendi registreerimise l sisestatakse dokumendi üldandmed : dokumendi liik ( määruskaebus, teistmisavaldus , kassatsioon, kassatsioonkaebus , vastukassatsioonkaebus ) , alaliik, saabumise kuupäev, esitamise viis, vajadusel tehakse märge selle kohta, kas 1) dokument sisaldab hagi tagamise või esialgse õiguskaitse taotlust, 2) dokument sisaldab õigusabi saamise taotlust, 3) dokument sisaldab muud juurdepääsupiirangut. Valitakse esitaja ja koostaja, lisa takse dokumendi fail. Peale dokumendi kinnitamist saab dokument järjekorra numbri. 2.2.1. Dokumendi esi taja rolli valimine: dokumendi "esitaja" roll valitakse, kui dokumendi esitaja on esitanud selle enda huvides) ja " koostaja " roll valitakse, kui dokumendi esitab esindaja või kaitsja oma esindatava huvides . 2.2.2. Elektrooniliselt saabunud dokumendi puhul tuleb märkida saabumise viis ( avalik e - toimik, e - post jne). 2.3. Põhidokumendiga koos esitatud esialgse õiguskaitse taotlus e kohta tehakse eraldi märge menetluse tüübi juures. Kui esialgse õiguskaitse taotlus esitatakse ilma põhidokumendita, registreeritakse taotlus iseseisva menetlusena. 2.4. Menetlustaotluse registreerimisel tuleb vaidlustatav lahend märkida kaebuse alusdokumendiks. 2.5 . Menetlusega seotud isikute seisundid menetluses märgitakse järgmiselt. 2.5 .1. Kriminaalasjades : süüdimõistetu , õigeksmõistetu (isiku kohta on konkreetses asjas olemas jõustunud lahend ), süüdistatav ( lahend pole veel jõustunud), kahtlustatav, menetlusele allutatud isik, kaitsja, prokurör, kannatanu, kolmas isik, esindaja, menetlusväline isik. 2. 5 .2. Väärteoasjades: süüdlane (isiku kohta on väärteoasjas kohtuvälise menetleja või kohtu jõustunud otsus), menetlusalune isik, kaitsja, kohtuväline menetleja , menetlusväline isik , esindaja . 2.5 .3. Süüdistatava, süüdimõistetu, kahtlustatava, menetlusalus e isiku ja süüdlase esindaja seisund on " kaitsja " . 2.5 .4. Kolmanda isiku, kannatanu, menetlusvälise isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seisund on " esindaja " . 2.5 .5. Tsiviilasjades: hageja, kostja, kolmas isik, avaldaja, asjast puudutatud isik ja/või nende esindaja. 2. 5 .6. Haldusasjades: kaebaja, vastustaja, kolmas isik, menetlusse kaasatud isik ja/või nende esindaja . 2.5 .7. PSJV asjad es : taotluse esitaja, kaebuse esitaja ja/või nende esindaja. 2.6 . Lisades menetlusse esindajana uue advokaadi , tuleb ta valida Eesti Advokatuuri liikmete seast . 2.7 . Menetlusosalis e ja esindaja vahel luuakse esindusseos. Detailvaates on õigesti sisestatud andmete korral näha esindaja ja esindatav. E sindusseose ja esindatavale AET-s dokumentide nähtavaks tegemise kaudu saab uus esindaja näha kõiki esindatavaga seotud menetlusdokumente. 2.8 . Me netlusega seotud isikute andmed kontrollitakse , vajadusel uuendatakse andmed r ahvastikuregistri järgi ja valitakse vajalikud kontakt andmed . Kõikidel isikutel peab olema isikukood või registrikood, e-posti aadress ja vajadusel postiaadress. Kui v älismaa isikutel on isiku- või registrikood, tehakse märge lahtrisse "välismaa kood". 2.9. Sissetulev dokument on automaatselt AET-s nähtav vaid dokumendi esitajale, mida kontrollib selle registreerija . Teistele menetlusosalistele teeb nii sissetuleva, kui ka väljamineva dokumendi nähtavaks ja vajadusel toimetab kätte menetlusgrupi sekretär või konsultant vastavalt töökorraldusele. AET kaudu on võimalik dokument nähtavaks teha ja kätte toimetada vaid füüsilisele isikule (juriidilise isiku esindajale). Reeglina ei märgita nähtavust järgmistele dokumentidele: vara arestimise, hagi tagamise, esialgse õiguskaitse taotlus, ärisaladus (kui on selge sellekohane viide) vm kinnised menetlusdokumendid. Eelmenetluse loomine 3 .1. Peale menetluse loomist märgitakse korrektne menetluse pealkiri, mis kajastab menetluse sisu kassatsiooniastmes. KIS2 - s olev kohtu asja pealkiri on menetluste ülene. 3 .2. Loodud menetluse tüü bi ks eelmenetluses lisatakse ( lisaks olemasolevatele tüüpidele ) " menetlustaotlus " , mis märgitakse peamiseks määramise aluseks. 3 .3 . Kui ühes kohtuasjas on mitu kaebust/avaldust, luuakse menetlused vastavalt kaebuste arvule. Iga menetluse tüübiks lisatakse menetlustaotlus. 3 .4 . Kui ühe kaebusega vaidlustatakse erinevaid kohtulahend eid, luuakse vajadusel erinevad menetlused, mille tüüp on menetlustaotlus. 3 .5 . Kohtuasjas esitatud riigi õigusabi/menetlusabi taotluse registreerimisel luuakse III astme menetlus, valides taotlusele vastava kategooria ja liigi. III astme menetlusele ei lisata menetluse tüüpi "menetlustaotlus". 3 .5.1 Haldus asjades : tüüp - erimenetlus, kategooria ja nõude lii gist alajaotus Muud - rii g i õigusabi kaebuse koostamisel. 3 .5. 2 Kriminaal asjades : tüüp – riigi õigusabi taotlus , taotluse liik - kohtueelses menetluses riigi õigusabi kohaldamine või muud . 3 .5. 3 Tsiviil asjades : tüüp – hagita menetlus, kategooria ja nõude liigist alajaotus Õigusabi ja notaritasud - isikule õigusabi ja selle osutaja määramine . M enetlusabi kohta : tüüp - hagita menetlus , kategooria – alajaotus M uud - muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad . 3 .5. 4 Väärteoasjades: tüüp – riigi õigusabi, kategooria ja nõude liik – valida vaidluse ese. 3 . 6 . Kui üks kaebus sisaldab riigi õigusabi saamise taotlust ja kaebus t vaidlustatava lahendi peale, otsustab vajadusel menetlusgrupp, kas kaebus/taotlus registreeri takse menetlustaotlusena või III astme menetlusena ( riigi õigusabi saamise taotlus ). 3.7 . Menetlusse lisatakse menetlusgrupi liikmed, kohtukoosseis ning märgitakse eesistuja ja menetlev kohtuametnik vastavalt nende arvule . 3.8 . Kassatsioonkautsjoni laekumise õigsust kontrollitakse, tehakse sellekohane menetluskulu nõue ja seotakse kassatsioonkaebuse esitajaga. 3.9 . Andes menetlusosalisele tähtaja vastuse esitamiseks, märgitakse KIS2 vastusenõuded sakil tähtaeg ja märgitakse dokumendi seos ed . 3.10 . Riigi õigusabi taotluse rahuldamise tulemusel esitatud kaebuse alusel luuakse uus menetlus, mille tüübiks lisatakse "menetlustaotlus". 3.11 . Määruse registreerimisel sisestatakse dokumendi liik, dokumendi alaliik, koostaja, koosseisu tunnus, kuupäev ja luuakse seos alusdokumendiga. Lisatakse allkirjastatud määruse fail. 3.12 . Riigi õigusabi saamise taotluse rahuldamise määrus kantakse KIS2 kaudu riigi õigusabi infosüsteemi (RIS). Sisestatakse piirkond, kus õigusabi soovitakse, millist liiki kaebuse esitamiseks õigusabi on antud ning selgituste lahtrisse vajalik lisainfo (näiteks õigusabi saaja elu- või asukoht). Märkida tuleb kiireloomulised õigusabi saamise taotlused. RIS pakub vaikimisi välja kuupäeva, milliseks hiljemalt peab advokaat tellimuse vastu võtma. Kui advokaat võtab tellimuse vastu, saadab RIS sellekohase automaatse teate advokaadi andmetega. Teade saadetakse kantselei e-posti aadressile. Pärast registreerimist saadetakse teade vastavale menetlusliigi sekretärile. 3.13 . Menetlustaotlust ja III astme menetlust lahendava määruse kohta valitakse "asja lahendanud lahend". Kaebuse käiguta jätmise, menetluse peatamise , uuendamise vm korraldusliku iseloomuga määruse lahendatust ei valita. 3.14 . S isestatakse riiginõuete ja/või menetluskulude andmed, vajadusel koostatakse makseinfo leht ning tehakse kautsjoniga seotud kanded. 3.15 . Asja lahendanud lahendile m ärgitakse metaandmed , ( mõju ) jõustatakse I ja II astme kohtu lahendid ja jõustatakse Riigikohtu määrus . 3.16 . Määrus ja makseinfo leht tehakse nähtavaks ja toimetatakse kätte AET - i kaudu ja/või vajadusel edastatakse menetlusosalisele e - kirja , täht - või lihtpostiga. 3.17 . Menetlustaotlus e lahendamise tulemus avaldatakse Riigikohtu kodulehel menetlusseadustikes ettenähtud korras ja ulatuses. E elmenetluses tehtud määrus e fail avalikustatakse menetleja korraldusel , vajadusel avalikustatav lahend anonüümitakse. 4. Põhimenetluse loomise üldised reeglid 4 .1. Pärast menetlustaotluse menetlusse võtmist registreeritakse uus Riigikohtu menetlus kaebuse menetlusse võtmise määruse kuupäeva seisuga. Menetluse liik on kassatsioonimenetlus, määruskaebusmenetlus või teistmismenetlus . Koostatakse menetluse sisule vastav menetluse pealkiri. 4 .2. V alitakse lahendatava le nõudele vastav menetluse tüüp, kategooria ja nõude liik . 4 .3. Sisestatakse kohtukoosseis , märkides eesistuja ja ettekandja kohtunik u ning menetlusgrupi liikmed , tehes märk e menetlev a kohtuametnik u kohta vastavalt nende arvule . 4 .4. Sisestatakse kohtuistungi pealkiri, mis vajadusel anonüümitakse; aeg; liik (suuline, kirjalik menetlus); kuupäev; kellaeg ja märgitakse kohtu koosseis . Kohtuistungi pealkiri nähtub Riigikohtu kodulehel. 4 .5. Kui kohtuasi antakse läbivaatamiseks kolleegiumi kogu koosseisule, erikogule või üldkogule, jätkub sama menetlus. Kui asja arutab kolleegiumi kogu koosseis, m uudetakse kohtu koosseis, vajadusel eesistuja ja menetlev( ad ) kohtuametnik( ud ) ning registreeritakse uus istungi või kirjaliku menetluse aeg. Kui asja arutab erikogu või üldkogu, suunatakse " tegevused " nupu kaudu menetlus nimetatud koosseisule. Seejärel m uudetakse kohtu koosseis , eesistuja ja menetlev( ad ) kohtuametnik( ud ) selliselt, et säilivad kõik menetluses olnud kohtuametnikud. Registreeritakse uus istungi või kirjaliku menetluse aeg . Kohtu koosseisu kronoloogia nähtub istungite plokis. 4 .6. Põhimenetluses esitatud riigi õigusabi saamise taotlus lahendatakse samas menetluses, järgides selle juhendi p -de 3.11 – 3.13 . 4 .7. Asja lahendava lahendi teatavaks tegemise aeg märgitakse menetluse tegevused sakil, käsklus "Lisa" kaudu, valides tegevuse liigiks "kohtulahendi avalikult teatavaks tegemine", ja valides tegevuse aja alguse. Sellekohane i nfo avaldatakse samaaegselt nii Riigikohtu kodulehel , kui ka elektroonilises Riigi Teatajas . 4 .8 . Kõik määrus ed ja asjas tehtud sisuline lahend registreeritakse KIS2-s, märkides lahendi liigi, alaliigi, vajadusel otsuse pealkirja, asja lahendatuse , kohtu koosseisu tunnuse, kuupäeva, ja luuakse seos lahendi alusdokumen diga . Korraldavale määrusele lahendatust ei valita, sisulise lahendi lahendatus on "asja lahendanud lahend". Ühes menetluses saab olla vaid üks asja lahendanud lahend. Lahendi fail lisatakse digitaalselt allkirjastatuna . pdf failiformaadis. 4 . 9 . Menetluses tehtud sisulisele lahendile, sh menetluse lõpetamise lahendile sisestatakse riiginõuete või menetluskulu andmed, vajadusel koostatakse makseinfo leht ning tehakse kautsjoniga seotud kanded. 4 . 10 . Asja lõpetavale lahendile märgitakse edasikaevatud lahendite metaandmed . Süüteoasjades muudetakse (vajadusel KIS2 halduri abiga) süüdistuspunktide lahendusi ja karistusandmeid. Lahendile märgitakse jõustumisinfo. 4 .1 1 . Kõik lahendid tehakse nähtavaks ja toimetatakse kätte AET-i kaudu . AET kaudu kätte toimetamise võimatuse korral edastatakse menetlusosalisele lahend e-kirja , väljastusteate, täht-või lihtpostiga. 4 .1 2 . Eriarvamus ja konkureeriv arvamus registreeritakse , märkides selle koostajaks ka arvamusega ühinenud kohtunikud . Lisatakse digitaalselt allkirjastatud eriarvamuse või konkureeriva arvamuse fail . pdf failiformaadis . 4.13. Pädeva kohtu määramise taotlusele luuakse uus menetlus liigiga " pädeva kohtu määramine " ja registreeritakse sissetulev kohtudokument. Taotluse menetlemine on analoogne teiste menetlustega. 5. P SJV kohtuasja registreerimine 5.1. PSJV kohtuasi r egistreeritakse sissetuleva dokumendi põhjal. Dokumendi liigiks märgitakse " taotlus ", alaliigiks " põhiseaduslikkuse järelevalve taotlus " ja valitakse menetlusliik " põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus " . Registreerimisel saab PSJV asi numbri algusega 5 (näiteks 5 -1 6 -1 ). 5.2. Menetluse liik on põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, menetluse tüü p on põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus, kategooria ja nõude liikide nimekirja valikust leitakse õige valik. 5.3. Lisatakse menetlusosalised, märgitakse nende seisundid menetluses ja kontaktandmed. 5.4. Lisatakse kohtukoosseis, kus märgitakse eesistuja ja ettekandja kohtunik ning menetlev kohtu ametnik . 5.5. Registreeritakse istungi toimumise aeg, täidetakse istungi kohta andmeväljad , mis vajadusel anonüümitakse . 5.6. Kui kohtu asi antakse lahendamiseks üldkogule, luuakse kohtu asja alla uus menetlus ja lisatakse uus kohtu koosseis. 5.7. Kohtuahendi kohta täidetakse vajalikud üld - ja meta andmed ning lahend jõustatakse. 5.8. Kohtulahendile määratakse liik (näiteks jätta avaldus läbi vaatamata, tunnistada seadus osaliselt põhiseaduse vastaseks jne) . 6. Lahendi avalikustamine 6.1. Kohtuasja lõpetavad lahendid s.h eriarvamused ja konkureerivad arvamused avalikustatakse menetlusseadustikes nimetatud ulatuses anonüümituna . html failiformaadis Riigikohtu kodulehel ja . pdf failiformaadis elektroonilises Riigi Teatajas. 6.2. Lisaks avalikustatakse ka muud menetluslikud määrused (näiteks kogu koosseisule, üldkogule, erikogule andmise määrus, menetluse peatamise, uuendamise , lahendi tegemise tähtaja pikendamise määrus jne) , mis menetlusseadustikes nimetatud ulatuses anonüümitakse . Ilmselgete e batäpsuste parandamise määrust ei avalikustata, vaid parandused viiakse lahendisse ja lahendile tehakse sellekohane märge. 7. Toimikud 7 .1. P aber toimiku Riigikohtusse saabumisel märgitakse need KIS 2 - s vastuvõetuks, kontrollides köidete ja lisade arvu. P abertoimiku edasine asukoht märgitakse kolleegiumi täpsusega. 7 .2 . Toimiku väljasaatmisel Riigikohtust tehakse KIS 2 - s vajalik ud kan ded : vastavasse lahtrisse märgitakse toimiku köidete arv, märkuste lahtrisse toimikuga kaasas olevad lisad, kohtumaja täpsusega toimik u saatmise koht ja väljasaatmise viis (kuller, käsipost jne) . Toimiku tagastamise kohta o n võimalik printida koondvaade või koostada kaaskiri . 8. Rakendussätted 8.1. Dokumendi kavand saadetakse sihtgrupile tutvu miseks ja arvamuse avaldamiseks. 8.2. Pärast kooskõlastamist kinnitatakse juhend Riigikohtu esimehe käskkirjaga. 8.3. Juhend ja selles edaspidi tehtavad muudatused avalikustatakse Riigikohtu intranetis . 8.4. Juhend rakendub alates 1. juulist 2016.