Vähenenud töövõimega inimeste värbamine valitsussektorisse

Ministeeriumid Teie: Riigikantselei nr Riigikohus Riigikogu Kantselei Meie: kuupäev digiallkirjas Vabariigi Presidendi Kantselei nr 4.1-1/2782-1 Riigikontroll Õiguskantsleri Kantselei Vähenenud töövõimega inimeste värbamine valitsussektorisse Töövõimetoetuse seaduse eesmärk on pikaajalise tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega inimeste töötamise ja töölesaamise toetamine. Seaduse § 73 püstitab Vabariigi Valitsusele ülesande kujundada vähemalt 1000 vähenenud töövõimega isiku 2020. aastaks valitsussektorisse tööle võtmise poliitika. See oluline eesmärk eeldab kõikide valitsussektori asutuste panust. Kuna töövõimereformi elluviimine eeldab senise praktika ja arusaamade muutumist, on oluline, et valitsussektor näitaks erasektorile eeskuju, pakuks välja uudseid lahendusi ja leiaks võimalusi vähenenud töövõimega isikute värbamiseks ning toetaks nende tööl püsimist. Saatsime kõigile valitsusasutustele 1. oktoobril 2015.a kirja, milles teavitasime eeltoodud ülesandest, tegime esmase ettepaneku valitsusalati indikatiivsete eesmärkide seadmisel ja palusime tagasisidet selle plaani kohta. Täname teid põhjaliku ja konstruktiivse tagasiside eest. Lisas 1 käsitleme peamiseid tagasisides välja toodud probleemkohti. Mõõtsime 1. jaanuari 2016.a seisuga valitsusasutustes töötanud vähenenud töövõimega inimeste arvu. Selle tulemus näitas, et valitsusasutustes töötas 2016.a 1. jaanuaril juba 10 613 vähenenud töövõimega inimest, seega 2020. aastaks püstitatud eesmärk tähendab sihtrühma kasvu vähem kui 10%. Mõõtmise tulemusena vaatasime üle valitsemisalade indikatiivsed eesmärgid 1000 vähenenud töövõimega inimese värbamiseks (lisa 2). Palume kommunikeerida seda hetkeseisu ja eesmärki ka oma valitsemisala teistele asutustele. Edaspidi mõõdab Sotsiaalministeerium valitsussektoris töötatavate tervisekahjustusega inimeste arvu iga aasta 1. jaanuari seisuga ning toob välja muutuse, millest teavitatakse nii teid kui avalikkust. Eduka sihtrühma värbamise toetamiseks, teadlikkuse tõstmiseks ja infovahetuse tagamiseks korraldab Rahandusministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumiga regulaarseid ümarlaudu avaliku sektori juhtidele, personalijuhtidele ja värbajatele. Ümarlaual jagatakse tervisekahjustusega inimeste töölevõtmise ja tööl hoidmise häid praktikaid ning lahendusi. Soovitame valitsussektori asutustel jälgida värbamispoliitikas järgmiseid põhimõtteid: 1. Valitsusasutused väljendavad oma tööpakkumistes ja kodulehel avatust ning valmidust värvata teiste hulgas ka vähenenud töövõimega inimesi. 2. Valitsusasutused lisavad tööpakkumised Eesti Töötukassa (TK) portaali. 3. Valitsusasutused rakendavad järgnevaid positiivseid meetmeid (VõrdKS § 11 lg 1) vähenenud töövõimega inimeste kandideerimisel: Gonsiori 29 / 15027 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  a. tagavad värbamisel igale konkursitingimustele vastavale vähenenud töövõimega inimesele intervjuu. Vastav info lisatakse asutuse kodulehele või tööpakkumistele. b. pakuvad praktikat vähenenud töövõimega inimesele, kes vastab praktikakoha konkursitingimustele. Vastav info lisatakse asutuse kodulehele või praktikapakkumisele. Abi saamiseks vähenenud töövõimega inimeste töölevõtmisel soovitame pöörduda Töötukassa poole. Töötukassa tööandjate konsultandid annavad teavet tööandjate nõustamise, töökohtade kohandamise võimaluste, vajalike abivahendite ning muude toetavate teenuste kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jevgeni Ossinovski Tervise- ja tööminister Lisad: 1. Peamised probleemkohad 2. Mõõtmistulemused ja eesmärgid Siiri Otsmann 6269 183 [email protected] 2 (2)  Lisa 1 Tagasiside valitsusasutuste vastuskirjades toodud peamistele probleemkohtadele 1) Sihtgrupini jõudmine Valitsusasutused tõid välja, et sageli ei jõua värbamisel info inimese töövõime kohta tööandjani, kuna tegemist on delikaatsete isikuandmetega. Neid andmeid ei ole tööotsija kohustatud avaldama. Seega on keeruline sihtrühma värbamist teadlikult juhtida. Samuti rõhutati vajadust lähtuda värbamisel eelkõige töötaja kompetentsidest ning vastavusest ametikoha nõuetele, mitte terviseseisundist. Toodi välja ka, et valitsemisalades on erinev proportsioon ametikohti, millele on kehtestatud tervisenõuded (nt kaitsevägi). Soovitame jätkuvalt keskenduda sobiva töötaja otsingule. Värbamisel lähtutakse eelkõige kandideerija vastavusest konkursitingimustele. Nõustume, et info terviseseisundi kohta on delikaatne andmestik, mille avaldamise otsustab tööotsija/töötaja. Samas saab asutus anda vähenenud töövõimega inimestele märku, et sihtrühm on oodatud kandideerima ning seeläbi soodustada usalduslikkuse kasvu ning töötaja poolset teabe jagamist. Mitmed vastanud väljendasid valmisolekut lisada töökuulutustele sellekohane märge, mis kindlasti toetab vähenenud töövõimega inimeste kandideerimist. Sihtrühmani jõudmisele aitab kaasa ka tööpakkumiste avaldamine Eesti Töötukassa (edaspidi: TK) portaalis. Tööealine isik, kellel on tuvastatud töövõime vähenemine ning kes otsib tööd, on sageli TK klient. Samuti annab TK tööandjatele teavet, millise haridusega vähenenud töövõimega inimesed otsivad konkreetses piirkonnas tööd. Nõutavatele tingimustele vastavate võrdsete kandidaatide korral võib tööandja eelistada vähenenud töövõimega inimest. Juhul, kui valitsemisalas on ametikohti, millel on ranged tervisenõuded, saab pakkuda vähenenud töövõimega inimestele tööd teistel ametikohtadel. 2) Eesmärkide vastuolu Tagasiside kirjades toodi välja ka valitsusasutuste eesmärkide näiline vastuolu – ühelt poolt kärpekava, mis näeb ette valitsussektori personali vähenemist 0,7% aastas, teiselt poolt eesmärk värvata 1000 tervisekahjustusega inimest. Arvestades Eesti tööealise elanikkonna vähenemist 2040. aastaks üle 160 000 inimese, ei saa neid eesmärke vaadelda üksteisele vastukäivatena. Väiksema konkurentsivõimega sihtrühmade tööhõivemäära tõstmine (millele panustab töövõimereform tervikuna, sh 1000 vähenenud töövõimega inimese avaliku sektorisse värbamine) ja töötajate tootlikkuse tõstmine (millele panustab kärpekava) on mõlemad meetmed tööealise elanikkonna vähenemise negatiivsete mõjude maandamiseks. Samuti tuleb kriitikas arvestada, et sõltumata kärpekavas ette nähtud koondamistest, jätkub vabatahtlik personali voolavus ning värbamine jätkub vastavalt tööjõuvajadusele. Viimaste aastate vabatahtlik voolavus on valitsussektoris olnud keskmiselt 7%1. Lisaks on oluline märkida, et kärpekava ei käsitle mitte inimesi, vaid avaliku teenistuse seaduse või töölepingu seaduse alusel täidetud normtundidele taandatud ametikohti. 1000 1 Riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogu tervisekahjustusega inimese värbamiseks seatud eesmärkide juures ei loeta, mitu töökohta on täidetud, vaid mitu inimest on töösuhtes, st nt kaks ühel ametikohal töötavat poole koormusega inimest loetakse kaheks (mitte ametikoha järgi üheks). 3) Töökohtade kohandamise võimalikkus Valitsusasutuste vastustes viidati, et raskendatud on vähenenud töövõimega inimeste värbamine, kuna ruumid ei võimalda piisavat ligipääsu (nt muinsuskaitse nõuded), samuti nõuavad kohandamised ressurssi. Nõustume, et asutuste hoonete ja ruumide planeeringu eripära või muinsuskaitse alla kuulumine võib raskendada teatud kohanduste tegemist füüsilise ligipääsetavuse tagamiseks. Seejuures on aga oluline viidata, et vähenenud töövõime hõlmab mitte ainult liikumisega seotud tervisekahjustusi, vaid ka näiteks diabeeti, kuulmis- ja nägemislangust, epilepsiat, psüühilisi häireid, ainevahetus- ja vereringeelundite haiguseid jpm. Selliste tervisekahjustuste puhul puudub vajadus hoonete ümberehituseks. Töökohtade kaardistamise ja kohandamise üldistes küsimustes nõustab tööandjaid Tööinspektsioon. Tervisekahjustusega inimeste erivajadused võivad aga olla väga erinevad ning vajavad juhtumipõhist lähenemist. Lahendusi pakub TK, kes nõustab tööandjat töökoha kohandamisel isikupõhiselt. Lisaks hüvitab TK tööandjale eelneva kokkuleppe alusel töökoha kohandamise kuludest 50-100%. Samuti on vähenenud töövõimega töötajal võimalik saada TK-lt töötamiseks vajalik abivahend. 4) Teadlikkuse tõstmine, infovahetus ja töökorraldus Vastanud nägid probleemina kaastöötajate vähest teadlikkust ning hoiakuid – nt negatiivne suhtumine või arusaam, et tervisekahjustusega inimene teeb tööd vähem või aeglasemalt. Sildistamise ning negatiivsete hoiakute vähendamiseks on oluline tõsta inimeste teadlikkust sihtrühmast. TK pakub 1. jaanuarist 2016.a tööandjate nõustamise teenust. Teenuse raames antakse teadmisi ja nõuandeid, kuidas vähenenud töövõimega inimesi värvata, millised võivad olla erinevate erivajadustega inimeste tugevused ning kuidas toetada neid töö- või praktikakohal. Võimalik on alustada juhtide koolitamisest, kes saavad vajadusel teha muudatusi ning selgitada neid teistele töötajatele. Oluline on ka asutusesisene kommunikatsioon väärtuste ja tasustamise põhimõtete osas. Juhul kui tervisekahjustusega inimese jõudlus on väiksem, on töötasu sellele vastav. Kasvavas tööjõupuuduses peavad tööandjad vastu tulema järjest rohkem töötajate soovidele ning eripäradele, sest töötajate positsioon tööturul tugevneb. Tööandjatel on vaja leida asutuse juhtimises paindliku töökorralduse (osaajaga töö, kaugtöö jne) abil lahendusi, mis tagaksid asutuse hea tulemuse. Selleks on oluline tööandjate teadlikkuse ja oskuste tõstmine, mida saab läbi koolituste, TK nõustamisteenuste, tööandjate omavahelise parima praktika vahetuse.  Lisa 2 Vähenenud töövõimega inimeste arv valitsussektoris ja eesmärk 2020. a1. Valitsemisala2 Asutusi Töötajad sh püsiva Töösuhtes Püsiva +1000 töövõimekaoga olijate töövõimekaoga vähenenud töötajad osatähtsus, inimeste osatähtsus, töövõimega % % aastaks 2020 HTM 109 18057 726 26,1 4,0 +122 JuM 18 3667 158 5,3 4,3 +25 KaM 8 5989 119 8,6 2,0 +40 KeM 8 1564 44 2,3 2,8 +11 KuM 53 6164 205 8,9 3,3 +41 MaM 26 1813 96 2,6 5,3 +12 MKM 18 2317 51 3,3 2,2 +15 RaM 35 4078 213 5,9 5,2 +28 SiM 8 9240 219 13,3 2,4 +62 SoM 29 14847 1299 21,4 8,7 +100 VäM 2 606 6 0,9 1,0 +4 PS jm 11 923 8 1,3 0,9 +6 ASUTUSED Keskvalitsus 325 69265 3144 100 4,5 +466 kokku Keskvalitsussektori osatähtsus, % 46,6 +466 KOV 2626 79488 7469 9,4 +534 KOV 53,4 +534 osatähtsus, % Valitsussektor 2951 148753 10613 7,1 +1000 kokku 1 Eesmärk värvata 1000 vähenenud töövõimega inimest aastaks 2020 on jaotatud valitsemisalade ja asutuste vahel, lähtudes valitsemisala asutuste töötajate arvust (vastavalt saldoandmikele ja valitsussektorisse kuuluvatele asutustele). Indikatiivsed eesmärgid on jaotatud valitsemisalade kaupa, võttes aluseks isikute osatähtsuse. Arvutustes on lähtutud samadest alustest, mis Rahandusministeerium kärpekava koostades, kuid kasutatud on värskemat seisu. Rahandusministeerium plaanib korrigeerida asutuste liikumiste arvel toimunud muudatusi 2016. aasta suvel. 2 KOV, ministeeriumid, põhiseaduslikud ja muud valitsussektori asutused, muu avalik sektor.