Riigikohtu esimehe ettekanne

Ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta Ettekanne Riigikogu 2016. aasta kevadistungjärgul 09.06.2016 Priit Pikamäe Riigikohtu esimees Austatud juhataja, lugupeetud Riigikogu! Kohtute seaduse § 27 lõige 3 annab Riigikohtu esimehele võimaluse pöörduda kord aastas parlamendi poole ülevaatega Eesti kohtukorraldusest, õigusemõistmisest ja seaduste ühetaolisest kohaldamisest. Tänases ettekandes soovin keskenduda kohtusüsteemile riigireformi aspektist. Käesoleva aasta 14. aprillil arutas Riigikogu olulise tähtsusega riikliku küsimusena riigivalitsemise reformi. Pea kõigis ettekannetes peatuti Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüüsil, millest nähtuvalt tuleneb Eesti riigivalitsemise reformi vajadus peaasjalikult meie elanikkonna demograafilisest kokkutõmbumisest ja ümberpaiknemisest, samuti asjaolust, et vaatamata väliskeskkonnas toimunud olulistele muutustele ei ole Eesti avaliku halduse süsteemi viimasel ajal märkimisväärselt muudetud. On enesestmõistetav, et kohtusüsteem, olles samuti riikliku organisatsiooni üheks osaks, ei saa jääda nimetatud tendentside suhtes immuunseks ning peab samuti nendega arvestama. Tulevikku silmas pidades näen seetõttu, et sarnaselt meie riikluse muude valdkondadega tuleb ka kohtusüsteemil uute oludega paratamatult kohaneda end vajalikus ulatuses ümber korraldades. Teisalt pole õigusemõistmine lihtsalt üks avalik teenus paljude teiste seast, vaid keskne põhiõigus, mille riik peab tagama kooskõlas põhiseaduse ja rahvusvaheliste standarditega. Seetõttu tuleb siinkõneleja hinnangul enne kohtuid puudutavate ümberkorralduste käivitamist kindlasti määrata need piirid, millega riigivalitsemise reform peab kohtusüsteemi juures vältimatult arvestama. Alustuseks soovin seadusandjale kinnitada, et Eesti on taasiseseisvumisele järgnenud aja jooksul suutnud üles ehitada väga hea kohtusüsteemi. Meil on välja kujunenud professionaalne kohtunikkond, suurepärast tööd tegevad kohtusüsteemi omavalitsusorganid ning meie kohtuasutused on hästi juhitud. Eesti kohtusüsteem on esindatud kõigis asjakohastes rahvusvahelistes organisatsioonides. Seejuures oleme võimelised kõrgel tasemel kohtunikega mehitama kohtunikukohti riigiülestes kohtuinstitutsioonides. Kuna eestlased on edetabeliusku rahvas, siis kasutan siinkohal juhust, et viidata eelöeldu kinnituseks Euroopa Liidu õigusemõistmise tulemustabelile käesolevast aastast (ingl k: EU Justice Scoreboard 2016), milles esitatud näitajate järgi on Eesti mitmetes kategooriates silmapaistvalt edukas. Erandiks on kohtute rahastamist puudutav. Nimelt on tulemustabeli kohaselt Eesti riigieelarvelised kulud kohtusüsteemile eurodes ühe inimese kohta mõõdetuna Euroopa Liidus tagantpoolt kolmandad, jättes meid tabeli viimasesse ossa koos Rumeenia ja Küprosega. Olulisemaks mistahes formaalsetest tabelitest pean siiski sisu ehk seda, et meie kohtud kindlustavad Eesti toimimise õigusriigina ning kohtute kaudu toimiv õigusemõistmine on kõrgtasemel. Kokkuvõtteks võib seega julgelt väita, et meil on parim õigusemõistmise süsteem, mida selleks eraldatud eelarvevahenditega on võimalik saada. Eelöeldut silmas pidades ei ole ma seda meelt, et kohtusüsteem vajab riigivalitsemise reformi raames radikaalset ümberkorraldamist. Õigusemõistmine on juba olemuselt heas mõttes konservatiivne ning mistahes muudatused selles vallas peavad olema mitte üksnes põhjalikult, vaid igakülgselt põhjalikult läbi kaalutud. Öeldes, et kohtusüsteem ei eelda drastilist uuendamist, ei pea ma siiski silmas seda, nagu poleks siin üldse mitte mingeid muutusi tarvis. Nii nagu kõiki muusikainstrumente tuleb aeg-ajalt häälestada, vajab ka kohtusüsteemi töövõime perioodilist hindamist. Teisalt, analoogiliselt pillide häälestamisega tuleb ka siin olla äärmiselt ettevaatlik, et keeli mitte liigselt pingutada ja neid lõhkuda. Näiteid sellest, kuidas läbimõtlemata reformid võivad kohtusüsteemi toimimise halvata, pole vaja kaugelt otsida. Millised siis võiksid olla need kohad kohtusüsteemis, millele riigivalitsemise reformi raames tähelepanu pöörata? Arvestades, et avaliku võimu ümberkorraldamise vajaduse üks põhiargumente toetub Eesti rahvastiku ettenähtavale jätkuvale kahanemisele, kerkib siit kohtusüsteemi jaoks vähemalt kaks põhiküsimust: senise kohtuvõrguga jätkamise otstarbekus ja kohtusüsteemiga seotud avalike teenistujate arv. Alustan kohtuvõrgust. Kuna Eesti elanikkonna vähenemine ja ümberpaiknemine on rahvastikuprognooside kohaselt tulevikus jätkuv protsess, siis ei saa seda paratamatust jätta tähelepanuta ka kohtute ja kohtumajade asukohtade määramisel. Seda kinnitab ka paljude välisriikide senine kogemus, kus ajendatuna Eestile sarnastest demograafilistest suundumustest on kohtuvõrgu suuruse üle vaieldud ning seda vähem või rohkem radikaalselt ka reformitud. Selliste riikide nimistusse kuuluvad näiteks Prantsusmaa, Holland, Belgia, Taani, Horvaatia ja Portugal. Kohtute ja kohtumajade asukohtade otstarbekuse üle arutlemine muutuvas rahvastikuolukorras on seega normaalne protsess. Meenutan, et ka Eesti seadusandja on lähiminevikus vähemalt kahel korral kohtuvõrgu küsimustega tegelenud. Esmalt aastatel 2005–2006, mil ühendati senised maa- ja linnakohtud neljaks suureks esimese astme kohtuks, ning seejärel aastatel 2008–2009, kui likvideeriti Viru Ringkonnakohus. Kohtuvõrgu edasisel optimeerimisel on aga erakordselt oluline silmas pidada, et kohtute asukohtade üle otsustamine pole võrdsustatav haldusasutuste regionaalsete büroode asukohtade kindlaksmääramisega. Õigus saada kohtulikku kaitset on põhiseaduse § 15 kohaselt üks kõige fundamentaalsemaid põhiõigusi. Kohtuvõrgu selline kujundamine, mis loob ebamõistlikke takistusi kohtusse pöördumiseks, kujutab endast kindlasti nii selle põhiõiguse kui ka teiste kohtulikku arutamist puudutavate põhiõiguste olulist riivet. Mida suurem on mingist eluvaldkonnast võrsuvate kohtuvaidluste hulk, seda kergemini peab ka vahemaade mõttes olema kättesaadav kohtusüsteem. Juhin siinkohal seadusandja tähelepanu asjaolule, et nimelt kohtusse pöördumise õiguse realiseeritavus oli aruteluesemeks ühes hiljutises Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve vallas tehtud kohtuotsuses. Täpsemalt paluti selles asjas Riigikohtul kontrollida, kas võib lugeda põhiseadusega kooskõlas olevaks 2 olukorda, mis sunnib Lõuna-Eesti elanikke Sotsiaalkindlustusametiga peetavates kohtuvaidlustes pöörduma Tallinna Halduskohtu poole, samas kui Tartu Halduskohus on neile oluliselt lähemal. Käesoleva aasta 10. mail kuulutatud kohtuotsuses luges Riigikohus halduskohtumenetluse kohtualluvuse regulatsiooni siiski põhiseaduspäraseks. Üheks otsustavaks argumendiks sellise otsuse tegemisel sai asjaolu, et vaatamata alluvusjärgse kohtu kaugusele võimaldab kehtiv seadusandlus menetlusosalisel teha olulisi toiminguid ka temale lähimas kohtuasutuses. Näiteks võib isik esitada oma kaebuse ükskõik millisesse kohtumajja, kust see edastatakse alluvusjärgsele kohtule. Seda ja veel mitmeid teisi tegureid arvestades luges Riigikohus selles asjas õigusemõistmise kättesaadavuse põhiseaduslikud nõuded täidetuks. Üldisema järeldusena tuleneb kõnealusest lahendist siiski ühemõttelisena, et kohtuvõrgu ümberkorraldamise vältimatu eeltingimus on õigusemõistmise geograafilise kättesaadavuse kriteeriumite väljatöötamine. Niisugune analüüs tuleb teha kohtusse pöördumise õiguse spetsiifiliselt, sest muude valdkondade kogemus ei ole kohtupidamisse üle kantav. Silmas tuleb pidada sedagi, et kuigi infotehnoloogia areng kaotab vahemaad, tuleb kohtusse pöördumise õigus kindlustada ka neile, kellel ei ole arvutikasutamise oskust. Mööda ei saa vaadata ka avalike teenistujate arvu vähendamise mõjust kohtusüsteemile. Demograafilisi arenguid arvestades saab vaid nõustuda Vabariigi Valitsuse riigihalduspoliitika ühe põhisuunaga, milleks on avalikus sfääris hõivatud inimeste koguarvu vähendamine sünkroonis rahvaarvu üldise vähenemisega. Avalike teenistujate arvu vähendamine puudutab ka kohtusüsteemi. Justiitsministeeriumi esitatud arvandmete kohaselt soovitakse esimese ja teise astme kohtutes hõivatud inimeste arvu piirata ühe tuhande teenistujaga. Kuigi seoses mitmete uute kriminaalprotsessuaalsete ülesannete lisandumisega kohtutele alates käesoleva aasta 1. septembrist, kohtusüsteemi teenistujate arv lähitulevikus tõenäoliselt veidi suureneb, soovin seadusandja tähelepanu juhtida siiski asjaolule, et avalike teenistujate arvu optimeerimisel ei ole õige võrdsustada kohtunikke muude teenistujatega. Kohtunikkond on kohtuvõimu vahetu teostaja, samuti nagu parlament teostab seadusandlikku võimu Riigikogu koosseisu liikmete tegevuse kaudu ja Vabariigi Valitsus täidesaatvat võimu valitsusliikmete vahendusel. Kuna sellele seisukohale on raske vastu vaielda, siis tuleb paratamatult möönda, et olukorras, kus näiteks Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse puhul eeldab personalikärbe üksnes haldusaparaadi töötajate arvu vähendamist, kuid kohtusüsteemi korral sisaldab endas ka kohtunike arvu, ei kohtle kõnealune programm riigivõimuharusid võrdselt. Kuna kohtuvõimule teistsuguste standardite kehtestamisele pole võimalik leida mõistlikku põhjendust, tuleb kohtunikke vaadelda eraldi teenistusgrupina ning loobuda nende lugemisest kohtusüsteemile ette nähtud kvoodi alla. Kohtusüsteemiga hõivatud inimeste arvu piirates tuleb arvestada ka sellega, et elanikkonna vähenemise ja kohtuasjade arvu vahel puudub üksühene seos. Teisisõnu, vähem inimesi ei tähenda tingimata ka kohtusse pöördumiste arvu vähenemist. Iseäranis kehtib see kohtuasjade liikumise kohta eri kohtuastmete vahel. Nii on näiteks Riigikohtu töökoormus viimase viie aasta jooksul järjepidevalt kasvanud sissetulevate kohtuasjade arvu suurenemise tõttu vaatamata sellele, et vahepeal üldine kohtusse pöördumiste arv mõneti vähenes. Seega toimib kohtuasjade dünaamika omasoodu, mistõttu on meelevaldne eeldada, nagu kaasneks elanikkonna vähenemisega automaatselt ka kohtusüsteemi töökoormuse leevenemine. Küll 3 aga tähendaks kohtunike arvu vähenemine kohtuasjade arvu muutumatuks jäämise või kasvu korral automaatselt kohtunike töökoormuse suurenemist ja sellest tulenevalt kohtuasjade menetlusaegade pikenemist ehk kokkuvõttes õigusemõistmise kättesaadavuse vähenemist. Arvestada tuleb ka sellega, et põhiseaduse järgi saab õigusemõistmise tuumikfunktsioone täita üksnes kohtunik, mis välistab tema ülesannete delegeerimise teistele avalikele teenistujatele, näiteks kohtujuristidele või istungisekretäridele. Viimased saavad küll kohtunikku tema töös abistada, aga mitte asendada. Eeltoodud põhjustel on hädavajalik, et avalike teenistujate arvu vähendamisele kohtusüsteemis eelneks selle sfääri täidetavate ülesannete mahu kriitiline ülevaatamine – tuleb otsustada, millised on need küsimused, mis kindlasti peavad jääma kohtute pädevusse. Kuna kohtusse pöördujate arv ei ole väljastpoolt kontrollitav, siis saab kohtusüsteemi töökoormust vähendada üksnes praegu kohtutele pandud kohustuste revisjoni tagajärjel. Viimane lähenemine võib hõlmata näiteks uute, kohtulikule arutamisele alternatiivsete menetluste loomist juba olemasolevate kõrvale, edasikaebevõimaluste otsustavat ümberhindamist või senise eri kohtuastmete vahelise kohtuasjade liikumise korra muutmist. Põhjust võib olla kaaluda ka ülesannete kompleksi üleandmist väljaspoole kohtusüsteemi küsimustes, mis ei ole vahetult seotud õigusemõistmisega. Nii on näiteks Lääne-Euroopa riikides valdava mudeli kohaselt kohtulahendite täitmisele pööramine kriminaalasjades prokuratuuri, mitte kohtute pädevuses. Kindlasti saab kordades tõhusamaks muuta ka menetluskulude väljamõistmise menetlust tsiviilprotsessis. Mõistagi saab nimetatud muudatusi ette võtta üksnes põhiseadusega määratud raamides. Põhiseadus garanteerib õigusriigi keskse põhimõttena kõigile põhiõiguse lünkadeta kohtulikule kaitsele. Sellest järeldub muu hulgas, et kohtusüsteemi töökoormuse vähendamine ei tohi toimuda kohtusse pöördumisele põhjendamatute takistuste tegemisega. Põhiseadusest tulenevalt on seadusandja volitused kitsendada üldist kohtusse pöördumise õigust märkimisväärselt ahtamad võrreldes parlamendi pädevusega reguleerida edasikaebeõigust. Pean vajalikuks seda eraldi rõhutada põhjusel, et täpselt sellisel põhiseadusvastasel moel püüdis seadusandja kohtute töökoormust reguleerida 2009. aastal kohtulõive kordades suurendades. Kohtusse pöördumise õiguse väljasuretamine võib anda kuluefektiivsema riigi, kuid see poleks enam õigusriik. Kuna kohtute ülesanne on ühiskonnast võrsuvate vaidluste lahendamine, siis peab igaüks, kellel on bona fide mõistlik juriidiline nõue, saama seda kohtulikult maksma panna. Meenutan, et kohtusüsteemi töövõimelisusest ei sõltu ainult põhiõiguste kaitstus, vaid laiemalt ka kogu Eesti majanduskeskkond. Seda põhjusel, et majanduskeskkondade atraktiivsuse võrdlustes käsitletakse igaühele tagatud võimalust oma nõudeid kohtulikult realiseerida kui ühte peamist indikaatorit investeerimisvõimaluste olukorrast riigis. Arvestada tuleb ka sellega, et mistahes kohtueelne vaidluste lahendamise menetlus ei tohi välistada kohtumenetluse käivitamist. Eelöeldu ei tähenda mõistagi, nagu ei peaks seadusandja nägema ette mehhanisme pahatahtlike kaebuste tõrjumiseks. Kohtusüsteemi võime pakkuda tõhusat õiguskaitset mõistliku aja jooksul on pöördvõrdeline kohtute võimekusega tõrjuda kohtutee kuritarvitusi. Selles võtmes saab vaid tervitada Justiitsministeeriumi kavatsust algatada halduskohtumenetluse seadustiku muutmise eelnõu, 4 millega soovitakse muu hulgas vältida määruskaebeõiguse väärkasutamist ning kiirendada kinnipeetavate masskaebuste menetlemist. Märksa avaram on aga seadusandja otsustusruum edasikaebeõiguse piiride määramisel. Nimelt annab põhiseaduse § 24 lõikes 5 sätestatud edasikaebeõigus parlamendile võimaluse seada sellele seadusega piiranguid, mis võivad olla nii formaalsed kui ka materiaalsed. Olukord, kus kehtivad menetlusseadustikud näevad enamikus kohtuasjades ette kahekordse edasikaebeõiguse, võis olla põhjendatud õiguskorra kiire kujunemise faasis, kuid selle otstarbekus praegustes oludes vajab uuesti analüüsi. Ühes sellega ootab uut mõtestamist eri kohtuastmete roll ja pädevus erinevates kohtumenetlustes. Mõistagi ei või seadusandja ka edasikaebemenetluse vallas toimida meelevaldselt, mis tähendab, et kõrgemasse kohtusse pöördumise kitsendused peavad olema põhjendatud. Et see pole alati nõnda, kinnitab näiteks Riigikohtu värske lahend käesoleva aasta 1. veebruarist. Selles tunnistas Riigikohus põhiseadusvastaseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted, mis keelasid edasikaebeõiguse kasutamise juhul, kui kohus koostas menetluse tulemina põhjendusteta kohtulahendi, kuid lubasid seda olukorras, kus kohus otsustas oma lahendit motiveerida. See tähendab, et isiku edasikaebeõigus sõltus kohtu heaksarvamisest – kui kohus oma lahendit põhjendas, siis sai selle edasi kaevata, ja kui kohus oli otsustanud lahendit mitte põhjendada, siis puudus menetlusosalisel võimalus lahendi peale edasi kaevata. Kuna kirjeldatud regulatsioonile polnud võimalik leida põhjendusi, tunnistas Riigikohus nimetatud sätted kehtetuks. Lõpetuseks sooviksin korraks tagasi pöörduda Riigikohtu esimehe möödunud aasta parlamendiettekandes käsitletu juurde. Juhtisin tookord Riigikogu tähelepanu asjaolule, et kohtunikukonkursside ebamõistlikult suur läbikukkumiste arv näib kinnitavat, et ainuüksi väärikast töötasust ei piisa, motiveerimaks häid juriste kohtunikuametisse kandideerima. Samuti osutasin, et pärast kohtuniku ametipensioni kaotamist oleme silmitsi uue olukorraga, kus tuleb iseäranis läbi mõelda, mil viisil motiveerida uusi kohtunikke oma ametis võimalikult kaua jätkama. Täna on hea meel tõdeda, et parlament on kõnealusesse probleemi väga tõsiselt suhtunud ning kohtunike sotsiaalsed tagatised pole jäänud tähelepanuta. Kohtute seaduse muudatus, mis võimaldab kohtunikule anda lisapuhkust sõltuvalt tema ametistaažist, on esimene samm õiges suunas. Soovin eriti tänada Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja justiitsministrit aktiivse kaasabi eest sellele küsimusele lahenduse leidmisel! Tänan tähelepanu eest! 5 Lisa 1 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2016. aasta kevadistungjärgul Kohtute 2015. aasta menetlusstatistika ülevaade 1. TSIVIIL- HALDUS- KRIMINAALMENETLUS- JA VÄÄRTEOMENETLUSASJAD 1.1. Esimese astme kohtud 2015. aastal saabus maakohtutesse lahendamiseks kokku 30 703 tsiviilasja, 17 189 kriminaalmenetlusasja1 (sh 7540 kriminaalasja) ja 11 695 väärteomenetlusasja. Halduskohtutesse esitati kokku 3371 kaebust. 2015. aasta jooksul lahendati maakohtutes kokku 31 158 tsiviilasja, 16 927 kriminaalmenetlusasja (sh 7359 kriminaalasja) ja 10 872 väärteomenetlusasja. Halduskohtutes lahendati kokku 3523 haldusasja. Esimese astme kohtutesse saabunud asjade dünaamika aastatel 2010–2015 45000 40967 39665 39362 40000 34196 34983 35000 32720 30703 29575 Saabunud asjade arv 30000 27890 27842 24450 26276 28895 25000 20908 20000 16474 16643 15434 17189 15000 11695 10861 10000 6917 8790 4875 5106 5000 2957 3786 3371 2855 0 3556 3206 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Tsiviilasjad 32720 29575 26276 27890 27842 30703 Haldusasjad 3556 3206 2855 2957 3786 3371 Kriminaalmenetlusasjad 24450 20908 16474 16643 15434 17189 Väärteomenetlusasjad 4875 5106 6917 8790 10861 11695 Maksekäsu kiirmenetlus 39665 39362 34196 40967 34983 28895 Joonis 1. Esimese astme kohtutesse saabunud asjade dünaamika aastatel 2010–2015. Lisaks tsiviil-, haldus-, väärteomenetlus- ja kriminaalmenetlusasjadele kajastab joonis 1 ka maksekäsu kiiremenetluse asju ehk kõiki Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale esitatud e-maksekäsu kiirmenetluse asju. Maksekäsu kiirmenetluse asjad ei kajastu maakohtute tsiviilasjade statistikas. Andmete allikas: Justiitsministeerium. 1.2. Teise astme kohtud Ringkonnakohtutesse saabus 2015. aastal apellatsioon- ja määruskaebemenetluses kokku 2949 tsiviilasja, 1780 haldusasja, 2399 kriminaalmenetlusasja ja 197 väärteomenetlusasja. Ringkonnakohtutes lahendati tsiviilkohtumenetluses kokku 2950 asja, sh 1734 tsiviilasja apellatsioonimenetluses, kriminaalkohtumenetluses kokku 2377 asja, sh apellatsioonimenetluses 556 kriminaalasja ja väärteomenetluses 198 asja. Haldusasju lahendati ringkonnakohtutes kokku 1696, sh apellatsioonimenetluses 797. 1 Kriminaalmenetlusasja mõiste hõlmab lisaks kriminaalasjadele ka näiteks täitmiskohtunike asju, eeluurimiskohtunike asju ning rahvusvahelise koostöö asju.  Teise astme kohtutesse saabunud asjade dünaamika aastatel 2010–2015 3500 3109 2937 3006 2949 2889 3000 2728 2399 Saabunud asjade arv 2500 2311 2356 2279 2215 2182 2000 1780 1649 1417 1445 1420 1326 1500 1000 500 120 114 126 195 157 197 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Tsiviilasjad 2889 2937 2728 3006 3109 2949 Haldusasjad 1417 1445 1420 1326 1649 1780 Kriminaalmenetlusasjad 2311 2356 2182 2279 2215 2399 Väärteomenetlusasjad 120 114 126 195 157 197 Joonis 2. Teise astme kohtutesse saabunud asjade dünaamika aastatel 2010–2015. Andmete allikas: Justiitsministeerium. 1.3. Riigikohus Riigikohtusse saabus 2015. aastal 3395 menetlustaotlust: 1152 taotlust tsiviilasjades, 1349 kriminaal- ja väärteomenetlusasjades, 894 haldusasjades. Riigikohtul on seaduse järgi õigus otsustada, kas kohtusse esitatud menetlustaotlust madalama astme kohtulahendite seaduslikkuse tagamise, kohtupraktika ühtlustamise või menetlusõiguse edasiarendamise eesmärgil menetleda või mitte. Menetlusse võeti kokku 457 taotlust. 2015. aastal lahendas Riigikohus kokku 452 kohtuasja. Tsiviilkolleegium vaatas 2015. aastal läbi 203 kohtuasja, tühistades vaidlustatud lahendi 77% juhul (156), muutmata jäeti 26 lahendit, kohtulahendi põhjendusi muudeti 13 juhul. Kriminaalkolleegiumis lahendati 118 süüteoasja, neist 98 kriminaalasja ja 20 väärteoasja. Kriminaalasjades jäeti vaidlustatud kohtulahend muutmata 28 ja väärteoasjades 2 juhul. Madalama kohtuastme lahend tühistati kriminaalasjades 65 ja väärteoasjades 13 juhul. Vaidlustatud kohtulahendi põhjendusi muudeti kolmel korral. Halduskolleegium vaatas läbi 90 haldusasja millest 57% juhtudest tühistati vaidlustatud madalama astme kohtu lahend vaidlustatud kohtulahend jäeti muutmata 18 juhul ja põhjendusi muudeti 11 juhul. 2  Riigikohtusse saabunud asjade dünaamika aastatel 2010–2015 1400 1274 1188 1200 1090 981 1039 Saabunud asjade arv 906 922 1152 1000 953 894 821 962 800 738 921 652 582 600 651 622 400 128 140 125 161 200 110 114 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Tsiviilasjad 906 922 981 1090 1274 1152 Haldusasjad 738 651 582 652 921 894 Kriminaalmenetlusasjad 622 821 962 953 1039 1188 Väärteomenetlusasjad 128 110 114 140 125 161 Joonis 3. Riigikohtusse saabunud asjade dünaamika aastatel 2010–2015. Andmete allikas: Riigikohus. 1.4. Kohtutesse saabunud asjade koondülevaade Kohtutesse saabunud asjade arv võrreldes 2010. aastaga 50% 40% +42% 30% Muutus vrd-s 2010. a 20% 10% +9% 0% -4% -10% -20% -30% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Riigikohus 0% 5% 10% 18% 40% 42% II aste 0% 2% -4% 1% 6% 9% I aste 0% -10% -20% -14% -12% -4% 2 Joonis 4. Kohtutesse saabunud asjade arv võrreldes 2010. aastaga. Andmete allikas: Justiitsministeerium, Riigikohus. 2 Andmed ei hõlma esimese astme kohtute maksekäsu kiirmenetluse asju. 3 PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE ASJAD Lisaks tsiviil-, haldus- ning süüteomenetlusasjadele vaatab Riigikohus läbi ka põhiseaduslikkuse järelevalve asju. Põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses vaadati Riigikohtus 2015. aastal läbi 41 kohtuasja. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumis ja Riigikohtu üldkogus läbivaadatud asjades rahuldati taotlus või kaebus 9 juhul. Vaidlustatud õigusakti säte tunnistati põhiseadusvastaseks 8 kohtuasjas. Rahuldamata jäeti 14 kaebust või taotlust ja läbivaatamatult tagastati 17 kaebust. VVK Riigikogu VV KOV otsus Kokku Seadus või VP Muu määrus akt või otsus toiming 2015. a läbivaadatud PSJV asju 41 100% 22 2 2 15 1 1 Õiguskantsler 3 8% 2 1 Taotluse esitaja Kohus 18 43% 16 1 1 Kohaliku omavalitsuse volikogu 2 5% 2 Muu isik 18 45% 1 15 1 1 Taotluse rahuldamine või sätte põhiseadusvastasuse 9 23% 8 1 tunnistamine Taotlus rahuldamata jätmine; Tulemus sätte põhiseadusvastasuse 14 35% 6 1 1 6 eitamine Taotluse tagastamine 17 43% 5 1 1 8 1 1 läbivaatamatult Otsuse jõustumise 1 3% 1 edasilükkamine Joonis 5. Kohtuasjade läbivaatamise tulemused põhiseaduslikkuse järelevalves 2015. aastal. Andmete allikas: Riigikohus. 4 Lisa 2 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2016. aasta kevadistungjärgul Esimese ja teise astme kohtute menetlusstatistika 2015. aasta koondandmed 2015. aasta jooksul saabunud kohtumenetluste arv ja lahendatud kohtumenetluste arv ning keskmine 1 menetlusaeg ja asjade lahendamise jõudlus 1. TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.1. Tsiviilasjade koondandmed maakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa 2015. a jooksul saabunud 2015. a jooksul Kohus / asja statistiline kategooria /kokku asjade arv lahendatud asjade arv Harju Maakohus 14908 14795 Pärnu Maakohus 3504 3628 Tartu Maakohus 6797 7182 Viru Maakohus 5494 5553 Tsiviilasjad maakohtutes, sh Eeltõendamismenetlus 24 28 Hagi eeltagamine/esialgne õiguskaitse 539 536 Hagimenetlus, sh 15189 15504 Asjaõigus 383 355 Intellektuaalse omandi kaitse 34 32 Muud 83 119 Pankrotiõigus 165 182 Perekonnaõigus 4034 3991 Pärimisõigus 65 64 Täitmine 263 286 Tööõigus 386 390 Võlaõigus 9603 9923 Ühinguõigus 173 162 Hagita menetlus, sh 13991 13894 Asjaõigus 192 211 Kandemääruse vaidlustamine 2 2 Maksekäsk 19 16 Muud 648 648 Pankrotiõigus 1254 1247 Perekonnaõigus 2944 2868 Pärimisõigus 77 77 Rahvusvaheline õigusabi 2695 2729 Saneerimine 20 19 TSÜS 3291 3242 Täitmine 1013 1024 Võlgade ümberkujundamise menetlus 31 28 Õigusabi ja notaritasud 1401 1428 Ühinguõigus 406 357 Kohtu erinõue 127 126 Menetluskulude kindlaksmääramine 831 1068 Tsiviilasjad kokku 30703 31158 1 Andmete allikas: Justiitsministeerium. Arvutivõrgus: http://www.kohus.ee/et/eesti-kohtud/kohtute-statistika.  1.2. 2015. a lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg (päevades) maakohtutes, sh lahendamise tulemuste põhjal sh sisuliselt lahendatud sh menetlus lõpetatud Lahendatud asjade keskmine Kohus / kohtute keskmine hagimenetlusasjade keskmine seoses kompromissi menetlusaeg, menetlusaeg kinnitamisega Harju Maakohus 102 180 192 Pärnu Maakohus 120 174 206 Tartu Maakohus 109 195 208 Viru Maakohus 113 160 207 Maakohtute keskmine 108 179 202 1.3. 2015. a asjade menetlemise jõudlus ja jäägi2 osakaal menetluses asjade hulgas Asjade menetlemise Jäägi osakaal menetluses asjade hulgas Kohus / kohtute keskmine jõudlus 2015. a jooksul (31.12.2015) Harju Maakohus 99,2% 12,4% Pärnu Maakohus 103,1% 10,8% Tartu Maakohus 105,6% 12,1% Viru Maakohus 101,2% 10,3% Maakohtute keskmine 101,6% 12,4% 1.4. Maksekäsukiirmenetluse 2015. a statistilised koondandmed 2015.a jooksul 2015.a jooksul Menetluses Läbivaadatud menetluste esitatud läbivaadatud Menetluses 31.12.2015. a 01.01.2015.a keskmine aeg menetlused menetlused 7178 28895 30452 63 päeva 5622 1.5. Tsiviilasjade koondandmed ringkonnakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa Kohus / menetluse liik ringkonnakohtus / asja 2015. a jooksul saabunud asjade 2015. a jooksul lahendatud asjade arv statistiline kategooria / kokku arv Tallinna Ringkonnakohus 2146 2153 Apellatsioonmenetlus 922 937 Määruskaebusmenetlus 1172 1150 Kohtu II astme menetlus 52 66 Tartu Ringkonnakohus 803 797 Apellatsioonmenetlus 413 388 Määruskaebusmenetlus 390 409 Apellatsioonimenetlus, sh Asjaõigus 83 72 Intellektuaalse omandi kaitse 6 4 Kandemääruse vaidlustamine 1 1 Muud 94 211 Pankrotiõigus 59 54 Perekonnaõigus 156 147 Pärimisõigus 7 5 Täitmine 61 56 Tööõigus 84 73 2 Menetlused, milles menetlus maakohtus on seisuga 31.12.2015 kestnud kauem kui 365 päeva. 2  Võlaõigus 742 669 Ühinguõigus 42 33 Apellatsioonmenetlus kokku 1335 1325 Määruskaebusmenetlus, sh Asjaõigus 124 123 Intellektuaalse omandi kaitse 12 12 Kandemääruse vaidlustamine 1 1 Maksekäsk 2 2 Muud 287 309 Pankrotiõigus 182 179 Perekonnaõigus 194 190 Pärimisõigus 9 9 Rahvusvaheline õigusabi 14 9 Saneerimine 13 12 TSÜS 76 79 Täitmine 199 195 Tööõigus 13 12 Võlaõigus 323 321 Võlgade ümberkujundamise menetlus 3 3 Õigusabi ja notaritasud 37 36 Ühinguõigus 73 67 Määruskaebusmenetlus kokku 1562 1559 Kohtu II astme menetlus 52 66 Tsiviilasjad kokku 2949 2950 1.6. 2015. a lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg (päevades) ringkonnakohtutes Apellatsioonimenetluses lahendatud Määruskaebemenetluses lahendatud Kohus / kohtute keskmine asjade keskmine menetlusaeg asjade keskmine menetlusaeg Tallinna Ringkonnakohus 153 34 Tartu Ringkonnakohus 176 38 Kohtute keskmine 160 35 1.7. 2015. a asjade menetlemise jõudlus ja jäägi3 osakaal menetluses asjade hulgas Asjade menetlemise Jäägi osakaal menetluses asjade hulgas (31.12.2015) Kohus / kohtute keskmine jõudlus 2015. a jooksul apellatsioonimenetluses määruskaebemenetluses Tallinna Ringkonnakohus 100,3% 2,3% 30,2% Tartu Ringkonnakohus 121,9% - 15,6% Kohtute keskmine 100,0% 1,4% 27,7% 3 Tsiviilasjad, milles menetlus seisuga 31.12.2015 ringkonnakohtus kestnud apellatsiooniasjades kauem kui 365 päeva või määrusekaebeasjades kauem kui 45 päeva. 3  2. KRIMINAALKOHTUMENETLUS 2.1. Kriminaalmenetlusasjade koondandmed maakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa 2015. a jooksul saabunud 2015. a jooksul Kohus / asja statistiline kategooria /kokku asjade arv lahendatud asjade arv Kriminaalasjad Harju Maakohus 3068 2916 Pärnu Maakohus 1133 1144 tartu Maakohus 1882 1880 Viru Maakohus 1457 1419 Kriminaalasjad kokku , sh 7540 7359 Kokkuleppemenetluses 4926 4962 Käskmenetluses 228 243 Lühimenetluses 1786 1733 Üldmenetluses 600 421 Eeluurimis- ja täitmiskohtuniku asjad Harju Maakohus 3943 3880 Pärnu Maakohus 755 767 tartu Maakohus 1955 1923 Viru Maakohus 2131 2133 Eeluurimis- ja täitmiskohtuniku asjad kokku, sh 8784 8703 Eeluurimiskohtuniku asjad 2368 2352 Täitmiskohtuniku asi 6273 6208 Vahistamise põhjendatuse kontroll 143 143 Muud kriminaalmenetlusasjad Harju Maakohus 397 407 Pärnu Maakohus 123 118 tartu Maakohus 192 190 Viru Maakohus 153 150 Muud kriminaalmenetlusasjad kokku, sh 865 865 Alaealise suhtes mõjutusvahendi kohaldamine 51 53 Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale 5 4 Psühhiaatrilise sundravi kohaldamine 138 139 Riigi õigusabi taotlus 137 135 RV koostöö taotlus 534 534 Kriminaalmenetlusasjad kokku 17189 16927 2.2. 2015. a lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg (päevades) maakohtute kaupa Lahendatud kriminaalasjad Kohus üldmenetluses lühimenetluses kokkuleppemenetluses käskmenetluses Harju Maakohus 118 19 24 4 Pärnu Maakohus 206 103 18 4 Tartu Maakohus 290 94 29 5 Viru Maakohus 265 77 30 11 Maakohtute keskmine 215 33 26 6 4  2.3. 2015. a asjade menetlemise jõudlus ja jäägi4 osakaal menetluses asjade hulgas Kriminaal- Jäägi osakaal menetluses asjade hulgas (31.12.2015) menetlusasjade Kohus lahendamise lühi- kokkuleppe- üldmenetluses käskmenetluses jõudlus menetluses meneltuses Harju Maakohus 97,2% 3,5% 9,4% - - Pärnu Maakohus 100,9% 6,7% 20,0% 2,3% - Tartu Maakohus 99,1% 10,4% - 6,1% - Viru Maakohus 98,7% 7,4% 1,9% - - Maakohtute keskmine 98,5% 6,6% 1,9% 2,2% - 2.4. Kriminaalmenetlusasjade koondandmed ringkonnakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa Kohus / menetluse liik ringkonnakohtus / asja statistiline 2015. a jooksul saabunud 2015. a jooksul lahendatud kategooria / kokku asjade arv asjade arv Tallinna Ringkonnakohus 1283 1265 Apellatsioonmenetlus 392 376 Kohtu II astme menetlus 128 128 Määruskaebusmenetlus 763 761 Tartu Ringkonnakohus 1116 1112 Apellatsioonmenetlus 193 189 Kohtu II astme menetlus 138 138 Määruskaebusmenetlus 785 785 Apellatsioonmenetlus, sh Eeluurimiskohtuniku asjad 1 1 Kiirmenetlus kokkuleppemenetluse sätete järgi 7 7 Kiirmenetlus lühimenetluse sätete järgi 68 66 Kokkuleppemenetlus 102 101 Lühimenetlus 167 171 Riigi õigusabi taotlus 1 1 RV koostöö taotlus 1 1 Täitmiskohtuniku asi 1 1 Üldmenetlus 237 216 Apellatsioonmenetlus kokku 585 565 Määruskaebemenetlus, sh Alaealise suhtes mõjutusvahendi kohaldamine 1 2 Eeluurimiskohtuniku asjad 554 548 Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale 1 1 Kiirmenetlus lühimenetluse sätete järgi 2 2 Kokkuleppemenetlus 58 58 Lühimenetlus 10 9 Psühhiaatrilise sundravi kohaldamine 20 20 Riigi õigusabi taotlus 41 42 RV koostöö taotlus 9 10 Täitmiskohtuniku asi 807 810 Vahistamise põhjendatuse kontroll 4 4 Üldmenetlus 41 40 Määruskaebusmenetlus 1548 1546 4 Kriminaalasjad, milles menetlus maakohtus on seisuga 31.12.2015 kestnud kauem kui 365 päeva (üldmenetluses) või 150 päeva (lihtmenetluses). 5  Kohtu II astme menetlus, sh Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale 94 94 Riigi õigusabi taotlus 27 27 Muud 145 145 Kohtu II astme menetlused kokku 266 266 Kriminaalmenetlusasjad kokku 2399 2377 2.5. 2015. a lahendatud kriminaalasjade keskmine menetlusaeg (päevades) ringkonnakohtutes Apellatsioonimenetluses lahendatud Määruskaebemenetluses lahendatud Kohus / kohtute keskmine asjade keskmine menetlusaeg asjade keskmine menetlusaeg Tallinna Ringkonnakohus 29 14 Tartu Ringkonnakohus 38 11 Kohtute keskmine 32 13 2.6. 2015. a asjade menetlemise jõudlus ja jäägi5 osakaal menetluses asjade hulgas Asjade menetlemise Jäägi osakaal menetluses asjade hulgas (31.12.2015) Kohus / kohtute keskmine jõudlus 2015.a jooksul apellatsioonimenetluses määruskaebemenetluses Tallinna Ringkonnakohus 98,6% - - Tartu Ringkonnakohus 99,6% - - Kohtute keskmine 99,1% - - 3. VÄÄRTEOMENETLUS KOHTUS 3.1. Väärteomenetlusasjade koondandmed maakohtute ja statistiliste kategooriate kaupa 2015. a jooksul saabunud 2015. a jooksul Kohus / asja statistiline kategooria /kokku asjade arv lahendatud asjade arv Harju Maakohus 5735 4769 Pärnu Maakohus 2452 2941 Tartu Maakohus 1823 1645 Viru Maakohus 1685 1517 Väärteomenetlusasjad kokku, sh 11695 10872 Väärteoasi 2579 2053 Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale 1753 1744 Kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale 48 48 Täitmine 7170 6886 Muud asjad 137 133 Riigi õigusabi 7 8 5 Kriminaalmenetlusasjad, milles menetlus seisuga 31.12.2015 on ringkonnakohtus kestnud apellatsiooniasjades kauem kui 365 päeva või määrusekaebeasjades kauem kui 45 päeva. 6  3.2. 2015. a lahendatud väärteomenetlusasjade keskmine menetlusaeg (päevades) maakohtutes, sh lahendamise tulemuste põhjal Lahendatud asjade keskmine sh lahendatud sh lahendatud Kohus / kohtute keskmine menetlusaeg väärteoasjades väärteokaebustes Harju Maakohus 46 38 48 Pärnu Maakohus 74 28 58 Tartu Maakohus 60 41 91 Viru Maakohus 72 33 87 Maakohtute keskmine 59 37 62 3.3.2015. a asjade menetlemise jõudlus ja jäägi6 osakaal menetluses asjade hulgas Asjade menetlemise Jäägi osakaal menetluses asjade hulgas Kohus / kohtute keskmine jõudlus 2015. a jooksul (31.12.2015) Harju Maakohus 83,2% 7,4 Pärnu Maakohus 120,0% 4,5% Tartu Maakohus 90,2% 8,3% Viru Maakohus 90,0% 13,9% Maakohtute keskmine 93,0% 8,5% 3.4. Väärteomenetlusasjade statistilised koondandmed ringkonnakohtute ja menetluse liikide kaupa Kohus / menetluse liik ringkonnakohtus / asja 2015. a jooksul 2015. a jooksul statistiline kategooria / kokku saabunud asjade arv lahendatud asjade arv Tallinna Ringkonnakohus 134 130 Apellatsioonmenetlus 52 49 Määruskaebusmenetlus 82 81 Tartu Ringkonnakohus 63 68 Apellatsioonmenetlus 12 14 Määruskaebusmenetlus 51 54 Väärteomenetlusasjad kokku 197 198 4. HALDUSKOHTUMENETLUS 4.1. Haldusasjade koondandmed halduskohtute ja statistiliste kategooriate kaupa 2015. a jooksul Kohus / asja statistiline kategooria /kokku 2015. a jooksul saabunud asjade arv lahendatud asjade arv Tallinna Halduskohus 1919 1900 Tartu Halduskohus 1452 1623 Haldusasjad, sh Andmekogud ja avalik teave 28 26 Haridus ja kultuur 114 85 Keskkonnaõigus 61 55 Kohaliku elu küsimused 34 36 Korrakaitse 1393 1592 Majandushaldusõigus 153 146 6 Väärteomenetlused, milles menetlus maakohtus seisuga 31.12.2015 on kestnud kauem kui 150 päeva. 7 Maksuõigus 513 482 Munitsipaal- ja riigivara 4 5 Muud 154 173 Omandireform 48 56 Planeerimine ja ehitus 112 116 Rahvastik 416 391 Riigihanked 59 58 Sotsiaalõigus 196 191 Teenistussuhted 86 111 Haldusasjad kokku 3371 3523 4.2. 2015. a lahendatud haldusasjade keskmine menetlusaeg (päevades), sh lahendi sisu järgi Lahendatud asjade keskmine sh sisuliselt lahendatud sh kompromissiga Halduskohus / kohtute keskmine menetlusaeg asjades lõpetatud asjades Tallinna Halduskohus 143 271 251 Tartu Halduskohus 122 208 161 Kohtute keskmine 133 241 245 4.3. 2015. a asjade menetlemise jõudlus ja jäägi7 osakaal menetluses asjade hulgas Asjade menetlemise Jäägi osakaal menetluses asjade hulgas Kohus / kohtute keskmine jõudlus 2015. a jooksul (31.12.2015) Tallinna Halduskohus 99,0% 3,4% Tartu Halduskohus 111,8% 19,7% Kohtute keskmine 104,5% 14,2% 4.4. Haldusasjade koondandmed ringkonnakohtute ja menetluse liikide kaupa Kohus / menetluse liik ringkonnakohtus / asja 2015. a jooksul 2015. a jooksul statistiline kategooria / kokku saabunud asjade arv lahendatud asjade arv Tallinna Ringkonnakohus 963 896 Apellatsioonmenetlus 452 380 Määruskaebusmenetlus 511 516 Tartu Ringkonnakohus 817 800 Apellatsioonmenetlus 447 417 Määruskaebusmenetlus 370 383 Apellatsioonmenetlus, sh Andmekogud ja avalik teave 5 8 Haridus ja kultuur 13 18 Keskkonnaõigus 19 19 Kohaliku elu küsimused 10 10 Korrakaitse 403 288 Majandushaldusõigus 58 50 Maksuõigus 156 149 Munitsipaal- ja riigivara 4 2 Muud 28 57 Omandireform 16 15 Planeerimine ja ehitus 29 44 Rahvastik 37 33 7 Haldusasjad, milles menetlus maakohtus seisuga 31.12.2015 on kestnud kauem kui 365 päeva. 8  Riigihanked 26 27 Sotsiaalõigus 54 49 Teenistussuhted 41 28 Apellatsioonmenetlus kokku 899 797 Määruskaebusmenetlus, sh Andmekogud ja avalik teave 4 3 Haridus ja kultuur 8 8 Keskkonnaõigus 8 9 Kohaliku elu küsimused 5 6 Korrakaitse 439 456 Majandushaldusõigus 30 28 Maksuõigus 103 104 Munitsipaal- ja riigivara 1 2 Muud 32 35 Omandireform 12 14 Planeerimine ja ehitus 44 44 Rahvastik 142 139 Riigihanked 25 23 Sotsiaalõigus 13 14 Teenistussuhted 15 14 Määruskaebemenetlus kokku 881 899 Haldusasjad kokku 1780 1696 4.5. 2015. a lahendatud haldusasjade keskmine menetlusaeg (päevades) ringkonnakohtutes Apellatsioonimenetluses lahendatud Määruskaebemenetluses lahendatud Kohus / kohtute keskmine asjade keskmine menetlusaeg asjade keskmine menetlusaeg Tallinna Ringkonnakohus 239 45 Tartu Ringkonnakohus 334 30 Kohtute keskmine 289 38 4.6. 2015. a asjade menetlemise jõudlus ja jäägi8 osakaal menetluses asjade hulgas Asjade menetlemise Jäägi osakaal menetluses asjade hulgas (31.12.2015) Kohus / kohtute keskmine jõudlus 2015. a jooksul apellatsioonimenetluses määruskaebemenetluses Tallinna Ringkonnakohus 92,9% 3,8% 52,2% Tartu Ringkonnakohus 97,8% 3,2% 3,7% Kohtute keskmine 95,2% 3,5% 42,5% 8 Haldusasjad, milles menetlus seisuga 31.12.2015 on ringkonnakohtus kestnud apellatsiooniasjades kauem kui 365 päeva või määruskaebeasjades kauem kui 45 päeva. 9 Lisa 3 Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu 2016. aasta kevadistungjärgul Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve 2010.–2015. aasta kohtulahendite täitmine Käesolevas ülevaates on esitatud andmed Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtulahendite täitmise kohta. Ülevaade hõlmab aastatel 2010‒2015 tehtud põhiseaduslikkuse järelevalve kohtulahendeid, milles Riigikohus on tunnistanud põhiseadusvastaseks mõne seaduse sätte või õigusliku regulatsiooni puudumise. Vaatluse alt jäid välja kohtulahendid, milles hinnati täitevvõimu või kohaliku omavalitsuse määruste põhiseaduspärasust. Aastatel 2010‒2015 on Riigikohus tuvastanud seaduse sätte või õiguslünga põhiseadusvastasuse kokku 106 kohtuasjas.1 Enamik lahendeid on tehtud konkreetse normikontrolli menetluses. Madalama astme kohtud on menetluse algatanud 78 juhul. Riigikohtu üldkogu on kolleegiumi taotlusel asjassepuutuva normi põhiseaduslikkuse küsimuse lahendanud 19 kohtuasjas ja enda algatusel ühes kohtuasjas. Õiguskantsleri taotluse alusel on Riigikohus põhiseadusvastasuse tuvastanud kuues kohtuasjas ja kohaliku omavalitsuse volikogu taotluse alusel kahes kohtuasjas. Eeltoodud andmete puhul tuleb arvestada riigilõivumäära käsitlevate lahendite suurt osakaalu aastatel 2011-2014. Riigikohus on ülevaate aluseks oleval ajavahemikul tuvastanud riigilõivumäära põhiseadusvastasuse kokku 61 otsuses. Kuivõrd nn riigilõivuasjades on Riigikohtul tulnud valdavalt hinnata lahendi tegemise ajaks kehtivuse kaotanud norme ja 01.07.2014 jõustunud seadusemuudatustega lahendati ka põhiseadusvastane olukord, kus riigilõivu suurus sõltus avalduse esitamise viisist, ei ole käesolevas ülevaates riigilõivumäära põhiseadusvastaseks tunnistavaid otsuseid eraldi välja toodud.2 Erandina on ülevaates kajastatud Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-2-1-62-10, kuivõrd see otsus puudutas lisaks ka menetlusabi andmist, ning otsus kohtuasjas nr 3-4-1-59-14, millega tunnistati õiguskantsleri taotluse alusel põhiseadusvastaseks praegu kehtiva riigilõivuseaduse riigilõivumäära ülempiiri puudutavad sätted. Ülevaade hõlmab kokku 47 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve lahendit.3 Andmed kohtulahendite täitmise kohta on kogutud peamiselt Riigi Teataja õigusaktide otsingu ja Riigikogu kodulehel oleva eelnõude otsingu kaudu. Ülevaade on esitatud tabeli kujul. Riigikohtu lahendite täitmise hetkeseisust parema ülevaate saamiseks on lahendid täitmise vajadusest ja seadusandja tegevusest/tegevusetusest lähtudes jagatud järgmistesse kategooriatesse: I Riigikohtu lahendi täitmiseks ei ole vaja seadusandja sekkumist; II seadust on muudetud tulenevalt Riigikohtu lahendist; III Riigikohtu lahend on osaliselt täidetud; IV seaduse eelnõu on Riigikogu menetluses; V Riigikogu menetluses ei ole vastavat eelnõu; VI põhiseadusvastaseks on tunnistatud kehtivuse kaotanud norm. 1 2014. aasta lõpuks oli selliseid lahendeid 98. Neile lisandus 2015. aastal kaheksa lahendit, millest kaks on tehtud riigilõivuasjades. 2 Vt Riigikohtu esimehe ettekanne Riigikogu kevadistungjärgul 05.06.2014. Lisa 2 „Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve 2010.-2013. aasta kohtulahendite täitmineˮ, tabel 2. Arvutivõrgus: http://www.nc.ee/?id=63 3 Kui sama lahendiga on põhiseadusvastaseks tunnistatud mitu normi või normi erinevad redaktsioonid ja lahendi täitmine vastab erinevatele kategooriatele, siis on see lahend välja toodud kõigi vastavate kategooriate all. Vt Riigikohtu üldkogu 26.06.2014 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-153-13, mis kuulub kategooriatesse II (nr 29), V (nr 42) ja VI (nr 48). I Riigikohtu lahendi täitmiseks ei ole vaja seadusandja sekkumist Selles kategoorias on lahendid, kus põhiseadusvastase normi või selle tekstiosa kehtetuks tunnistamise tagajärjena ei ole vaja seadust muuta. Näiteks on praktikas sellisel juhul kehtetuks tunnistatud säte või lauseosa seaduse tekstist välja jäetud ja lisatud viide Riigikohtu lahendile. Sellist lahendust võib lugeda lahendiga kooskõlas olevaks siis, kui seaduse teksti lahendi kohta märke tegemise ja kehtetu tekstiosa väljajätmisega on saavutatud piisavalt õigusselge olukord seaduse rakendamiseks. Samuti ei eelda lahend seadusandja tegevust juhul, kui näiteks nn üleminekuregulatsiooni puudusi on võimalik tagantjärele ületada Riigikohtu otsusele tuginedes. II Seadust on muudetud tulenevalt Riigikohtu lahendist Sellesse kategooriasse on koondatud lahendid, mille täitmiseks on Riigikogu teinud seaduses vajalikud muudatused. Enamasti on sellisel juhul eelnõu seletuskirjas Riigikohtu lahendile viidatud ja muudatusi vastavalt põhjendatud. Eelmisest ettekandest möödunud aasta jooksul on siia lisandunud kaks lahendit: Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 5.03.2015 otsus kohtuasjas nr 3-4-1-49-14 (toetusstreigist etteteatamise tähtaeg) ja Riigikohtu üldkogu 22.04.2014 otsus kohtuasjas nr 3-3-1-51-13 (Töötukassa kaalutlusõiguse puudumine tagasinõude esitamisel). III Riigikohtu lahend on osaliselt täidetud Selles kategoorias on lahend, mille täidetuks lugemisel on erinevad osapooled eri meelt. Kuivõrd seni tehtud muudatused ei taga Riigikohtu üldkogu otsusega taotletud õigusselgust, siis ei saa lahendit täidetuks lugeda. IV Seaduse eelnõu on Riigikogu menetluses Sellesse kategooriasse kuuluvad lahendid, mille täitmiseks ettevalmistatud muudatusi sisaldav eelnõu on Riigikogu menetluses. Ülevaate koostamise ajal on Riigikogu menetluses üks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve lahendi täitmisele suunatud eelnõu - erakooliseaduse, noorsootöö seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE). V Riigikogu menetluses ei ole vastavat eelnõu Siia kuuluvad lahendid, mis eeldavad seadusandja tegutsemist, kuid mille täitmiseks ei ole seadusandja veel vastavat eelnõu menetlema asunud. Ülevaate koostamise ajal on selliseid lahendeid kokku 12 - eelmisel aastal selles kategoorias olnud lahenditest on tänaseni täitmata üheksa lahendit ja 2015. aastal tehtud lahenditest kolm lahendit. VI Põhiseadusvastaseks on tunnistatud kehtivuse kaotanud normid Siia kuuluvad juhtumid, kus Riigikohus on tuvastanud õigusnormi põhiseadusvastasuse ajal, kui see norm enam ei kehtinud. 2 Tabel on koostatud 31.05.2016 seisuga. Tabelis seadusandja tegevuse kohta kajastatu ei kujuta endast seisukohavõttu selles märgitud õigustloova akti põhiseaduspärasuse kohta. Jrk Kohtuasja nr ja Kuupäev Lahendi resolutsioon Seadusandja tegevus nr märksõnad I RIIGIKOHTU LAHENDI TÄITMISEKS EI OLE VAJA SEADUSANDJA SEKKUMIST 7 lahendit 1 31.05.2011 3-3-1-85-10 Tunnistada looduskaitseseaduse § 10 Otsuse täitmiseks piisas kehtetu (LKS, looduskaitse alla lõike 1 tekstiosa "määrusega" tekstiosa seaduse tekstist võtmine VV põhiseadusega vastuolus olevaks ja väljajätmisest. määrusega) kehtetuks. 1.05.2013 jõustus LKS muutmise seadus, millega jäeti ka teistest analoogsetest sätetest välja sõna „määrus“. 2 7.06.2011 3-4-1-12-10 Tunnistada ravikindlustuse seaduse Otsuse täitmiseks piisas kehtetu (ravikindlustuse § 57 lõike 6 tekstiosa „ja vähemalt 65- tekstiosa seaduse tekstist seadus, haigushüvitise aastasel kindlustatud isikul“ väljajätmisest. saamise piirangud) põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. 2 3 21.06.2011 3-4-1-16-10 Tunnistada karistusseadustiku § 87 lg 2 Otsuse täitmiseks piisas kehtetu (KarS, karistusjärgne põhiseadusega vastuolus olevaks ja sätte seaduse tekstist kinnipidamine) kehtetuks. väljajätmisest. Riigikogus 20.06.2013 vastu võetud ja 15.07.2013 jõustunud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega tunnistati karistusjärgset kinnipidamist reguleerinud KarS 2 3 §-d 87 ja 87 kehtetuks. 4 22.11.2011 3-3-1-33-11 Tunnistada põhiseadusega vastuolus Otsuse täitmise vajadust ei (HKMS, menetlusabi) olevaks ja kehtetuks halduskohtu- tekkinud. 27.01.2011 oli vastu menetluse seadustiku § 91 lõike 1 teine võetud uus HKMS, mis jõustus lause osas, milles see ei võimalda 1.01.2012. apellatsioonimenetluses vabastada täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest äriühingut, mis ei vasta selles sättes märgitud kriteeriumitele. 5 26.06.2014 3-4-1-1-14 Tunnistada põhiseaduse vastaseks ja Kohtunike pensionide ümber- 7 (KS, kohtunike kehtetuks kohtute seaduse § 132 arvutamine ja tagantjärele pension) lõige 2 ja Eesti keskmise palgaga seotud suurema pensioni maksmine oli ametipalkade maksmise ajutise võimalik tulenevalt Riigikohtu korralduse seaduse § 3 punktiga 2 otsusest. kohtute seaduse § 82 kehtetuks tunnistamine osas, milles need ei võimaldanud ümber arvutada kohtunike vanaduspensione lähtuvalt kohtunike ametipalkadest 1. juulil 2013. 6 6.01.2015 3-4-1-18-14 Tunnistada põhiseaduse vastaseks ja Ajavahemikul 01.01.2010 - (PPVS, politseinike kehtetuks politsei ja piirivalve seaduse 31.12.2012 pensionile jäänud pension) § 106 lg 1 osas ja politsei ja piirivalve politseinike pensioni ümber- seaduse muutmise seaduse § 1 punkt 4 arvutamine ja tagantjärele osas, milles need ei võimaldanud suurema pensioni maksmine oli politseinikele, kes pensioneerusid võimalik tulenevalt Riigikohtu perioodil 1. jaanuar 2010 kuni otsusest. 3  31. detsember 2012, määratud vanaduspensione tõsta lähtuvalt sarnast tööd tegevate politseinike ametipalkadest 1. jaanuaril 2013. 5 7 22.10.2015 3-4-1-21-15 Tunnistada põhiseaduse vastaseks ja KS § 132 koostoimes Riigikohtu 5 (KS, kohtuniku kehtetuks kohtute seaduse § 132 osas, otsusega annab õiguse pereliikme milles see ei võimalda määrata kohtuniku perekonnaliikme toitjakaotuspension) kohtuniku perekonnaliikme toitja- toitjakaotus-pensioni kaotuspensioni, kui kohtuniku- määramisele ka nendele pensionile jäänud isik suri või sureb kohtuniku ametipensionile pärast 30. juunit 2013. jäänud isikute RPKS §-s 20 nimetatud perekonnaliikmele, kelle toitja suri või sureb pärast 30. juunit 2013 (RKPJKo 3-4-1-21-15, p 72). II SEADUST ON MUUDETUD TULENEVALT RIIGIKOHTU LAHENDIST 24 lahendit 8 18.06.2010 3-4-1-5-10 Tunnistada käskmenetluse regulatsioon Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS, käskmenetluse põhiseadusega vastuolus olevaks osas, muutmise ja sellega seonduvalt regulatsioon) milles see ei taga tõhusalt kaitseõigust. teiste seaduste muutmise seadus (599 SE) võeti vastu 27.01.2011. Seadus jõustus 01.09.2011. 9 22.03.2011 3-3-1-85-09 Tunnistada riigivastutuse seadus Süüteomenetluses tekitatud (RVastS, kohtueelse põhiseadusega vastuolus olevaks osas, kahju hüvitamise seadus võeti kriminaalmenetlusega mis ei näe ette ebamõistlikult pika vastu 05.11.2014. Seadus tekitatud kahju kohtueelse kriminaalmenetlusega jõustus 01.05.2015. hüvitamine) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. 10 2.06.2011 3-4-1-3-11 Tunnistada riigi poolt isikule alusetult Süüteomenetluses tekitatud (AVVKHS, alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju kahju hüvitamise seadus võeti vabaduse võtmisega hüvitamise seaduse § 1 lõige 1 vastu 05.11.2014. Seadus tekitatud kahju põhiseadusega vastuolus olevaks osas, jõustus 01.05.2015. hüvitamine) milles see välistab kahju hüvitamise, kui kriminaalmenetlus on lõpetatud KrMS § 199 lõike 1 punkti 2 alusel kohtuliku arutamise ajal. 11 30.08.2011 3-3-1-15-10 Tunnistada kohtueelses Süüteomenetluses tekitatud (riigivastutus, kriminaalmenetluses ametikohalt kahju hüvitamise seadus võeti kriminaalmenetluses kõrvaldamisega õiguspäraselt tekitatud vastu 05.11.2014. Seadus õiguspäraselt varalise kahju õiglases ulatuses jõustus 01.05.2015. tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni puudumine hüvitamine) põhiseadusega vastuolus olevaks. 12 31.08.2011 3-3-1-35-10 Tunnistada kohtueelses Süüteomenetluses tekitatud (riigivastutus, kriminaalmenetluses ametikohalt kahju hüvitamise seadus võeti kriminaalmenetluses kõrvaldamisega õigusvastaselt tekitatud vastu 05.11.2014. Seadus õigusvastaselt varalise kahju hüvitamise regulatsiooni jõustus 01.05.2015. tekitatud kahju puudumine põhiseadusega vastuolus hüvitamine) olevaks. 4 13 10.11.2011 3-3-1-28-11 Tunnistada HKMS § 30 lõike 2 punkt 2 Alates 01.01.2012 kehtib uus 1 (HKMS, kaebeõigus koostoimes HKMS § 74 lõikega 1 HKMS. II kohtuastmes) vastuolus olevaks PS § 24 lõikega 5 ja Maksukorralduse seaduse ja kehtetuks osas, milles need sätted ei teiste seaduste muutmise võimalda isikul, kelle vara suhtes andis seadus (106 SE) võeti vastu MKS § 136¹ alusel MKS § 130 lõikes 1 23.11.2011, jõustus 01.01.2012. nimetatud täitetoimingu tegemiseks Selle seadusega kehtestatud 1 esimest korda loa ringkonnakohus, MKS § 136 lg 4 lahendas esitada loa andmise määruse peale olukorra osaliselt. Sätet määruskaebust Riigikohtule. muudeti maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (507 SE), mis võeti vastu 21.01.2014 ja jõustus 01.02.2014. 14 22.11.2011 3-4-1-18-11 Tunnistada HKMS § 30 lõike 2 punkt 2 Alates 01.01.2012 kehtib uus 1 (HKMS, kaebeõigus koostoimes HKMS § 47 lõikega 1 HKMS. I kohtuastmes) vastuolus olevaks PS § 24 lõikega 5 ja Maksukorralduse seaduse ja kehtetuks osas, milles need sätted ei teiste seaduste muutmise võimalda isikul, kelle vara suhtes andis seadus (106 SE) võeti vastu 1 MKS § 136 alusel MKS § 130 lõikes 1 23.11.2011, jõustus 01.01.2012. nimetatud täitetoimingu tegemiseks loa Selle seadusega kehtestatud 1 halduskohus, esitada loa andmise MKS § 136 lg 4 lahendas määruse peale määruskaebust olukorra osaliselt. Sätet ringkonnakohtule. muudeti maksukorralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (507 SE), mis võeti vastu 21.01.2014 ja jõustus 01.02.2014. 15 31.01.2012 3-4-1-24-11 1. Tunnistada vedelkütuse seaduse § 36 Vedelkütuse seaduse muutmise (vedelkütuse seadus, lõige 5 põhiseadusega vastuolus seadus (228SE) võeti vastu tegutsemisaja nõue) olevaks ja kehtetuks osas, milles see 07.06.2012. Seadus jõustus kohaldub tarbimisse lubatud kütuse 07.07.2012. müüjate suhtes, kes olid 1. aprillil 2011 registreeritud majandustegevuse registris kütuse müüjana ning olid kütuseturul tegutsenud vähem kui kolm aastat. 2 2. Tunnistada vedelkütuse seaduse § 4 lõike 5 punkti 1 tekstiosa „ning vähemalt kolmeaastane kogemus kütuse käitlemise valdkonnas“ põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. 16 27.03.2012 3-4-1-1-12 Tunnistada korruptsioonivastase Uus korruptsioonivastane (KVS, äriühingute juht- seaduse § 19 lõige 2 punkt 2 seadus jõustus 01.04.2013. või järelevalve- põhiseadusega vastuolus olevaks ja Ametniku tegevuspiirangud on organitesse kuulumise kehtetuks. sätestatud samal päeval keeld) jõustunud uues avaliku teenistuse seaduses. Ametnike erikategooriaid puudutavad tegevuspiirangud sisalduvad tegevust ja staatust reguleerivates seadustes (nt VVS, KOKS, ProkS). 5 17 10.04.2012 3-1-2-2-11 Tunnistada kriminaalmenetluse Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS, teistmisaluse seadustiku § 366 põhiseadusega ja sellega seonduvalt teiste puudumine) vastuolus olevaks osas, milles see ei näe seaduste muutmise seadus teistmisalusena ette üldmenetluses (578 SE) võeti vastu 12.06.2014. tehtud kohtuotsuse jõustumist, millega Seadus jõustus 01.07.2014. tuvastatakse kuriteosündmuse puudumine, kui teistetavas kriminaal- asjas on üldmenetluses tehtud kohtuotsusega mõistetud isikule selles kuriteosündmuses osalemise eest karistuseks vangistus. 18 3.07.2012 3-1-1-18-12 Tunnistada kriminaalmenetluse Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS, kaebeõigus seadustiku § 385 p 26 põhiseadus- ja sellega seonduvalt teiste tingimisi vangistuse vastaseks ja kehtetuks osas, milles see seaduste muutmise seadus täitmisele pööramise ei võimalda esitada määruskaebust (578 SE) võeti vastu 12.06.2014. korral) maakohtu täitmiskohtuniku poolt Seadus jõustus 01.07.2014. kriminaalmenetluse seadustiku § 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi kohaldamata jäetud vangistus karistusseadustiku § 74 lg 4 alusel täitmisele. 19 13.11.2012 3-1-1-45-12 Tunnistada kriminaalmenetluse Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS, kaebeõigus seadustiku § 385 p 26 põhiseadus- ja sellega seonduvalt teiste karistuse kandmata vastaseks ja kehtetuks osas, milles see seaduste muutmise seadus osa täitmisele ei võimalda esitada määruskaebust (578 SE) võeti vastu 12.06.2014. pööramise korral) maakohtu täitmiskohtuniku poolt Seadus jõustus 01.07.2014. kriminaalmenetluse seadustiku § 427 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatu karistuse kandmata osa karistusseadustiku § 76 lg 5 alusel täitmisele. 20 11.12.2012 3-4-1-20-12 Tunnistada kriminaalmenetluse Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS, alaealise seadustiku § 407 põhiseadusvastaseks ja teiste seaduste muutmise kaebeõigus) ja kehtetuks osas, milles see välistab seadus (770 SE) võeti vastu alaealise õiguse esitada kaebus 18.02.2015. Seadus jõustus määruse peale, millega kohus annab loa 29.03.2015. paigutada alaealine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. 21 9.04.2013 3-3-1-82-12 Tunnistada MKS § 136¹ lg 4 vastuolus Maksukorralduse seaduse (maksukorralduse olevaks PS § 24 lg-ga 5 ja kehtetuks muutmise ja sellega seonduvalt seadus, kaebeõigus) osas, milles see säte ei võimalda isikul, teiste seaduste muutmise kelle vara suhtes andis MKS § 136¹ seadus (507 SE) võeti vastu alusel MKS § 130 lg-s 1 nimetatud 21.01.2014. Seadus jõustus täitetoimingu tegemiseks esimest korda 01.02.2014. loa ringkonnakohus, esitada loa andmise määruse peale määruskaebust Riigikohtule. 6 22 30.04.2013 3-1-1-5-13 Tunnistada põhiseadusvastaseks ja Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS, kaebeõigus kehtetuks kriminaalmenetluse ja sellega seonduvalt teiste vangistuse täitmisele seadustiku § 385 p 26 osas, milles see ei seaduste muutmise seadus pööramise korral) võimalda esitada määruskaebust (578 SE) võeti vastu 12.06.2014. maakohtu täitmiskohtuniku kriminaal- Seadus jõustus 01.07.2014. menetluse seadustiku § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse karistusseadustiku § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku tööga asendatud vangistus. 23 10.05.2013 3-4-1-1-13 Tunnistada, et kriminaalmenetluse Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS, kaebeõigus seadustiku § 385 p 26 oli Tallinna ja sellega seonduvalt teiste vangistuse täitmisele Ringkonnakohtu 7. jaanuari 2013. a seaduste muutmise seadus pööramise korral) määruse tegemise ajal põhiseadusega (578 SE) võeti vastu 12.06.2014. vastuolus osas, milles ei võimaldanud Seadus jõustus 01.07.2014. esitada määruskaebust maakohtu täitmiskohtuniku kriminaalmenetluse seadustiku § 428 lg 2 alusel tehtud määruse peale, millega pööratakse karistusseadustiku § 69 lg 6 järgi täitmisele üldkasuliku tööga asendatud vangistus. 24 14.05.2013 3-4-1-7-13 Tunnistada põhiseaduse vastaseks ja Vanemahüvitise seaduse (vanemahüvitise kehtetuks vanemahüvitise seaduse § 3 muutmise seadus (470 SE) võeti seadus, hüvitise lg 7 esimene lause osas, mille alusel vastu 21.11.2013. Seadus vähendamine) vähendatakse isiku saadavat vanema- jõustus 01.01.2014. hüvitist sedavõrd, et tema kogusissetulek kujuneb väiksemaks kui talle algselt määratud vanemahüvitis. 1 25 9.12.2013 3-4-1-2-13 1. Tunnistada ravimiseaduse § 42 Ravimiseaduse ja tervishoiu- (jõustus (ravimiseadus, lõiked 1–3 põhiseaduse vastaseks ja teenuste korraldamise seaduse 09.06.2014) apteekide kehtetuks. muutmise seadus (615 SE) võeti asutamispiirangud) 2. Lükata käesoleva otsuse jõustumine vastu 21.05.2014. Seadus edasi kuue kuu võrra. jõustus 09.06.2014. Sellele järgnes õiguskantsleri 03.07.2014 taotluse alusel uus põhiseaduslikkuse järelevalve asi (vt RKÜKo 22.12.2014, 3-4-1- 30-14, tabelis nr 30). Riigikogu algatas 19.11.2014 ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu (782 SE). Seadus võeti vastu 18.02.2015 ja jõustus 20.03.2015. 1 26 4.02.2014 3-4-1-29-13 Tunnistada kohtute seaduse § 125 Tsiviilkohtumenetluse (KS ja TsMS, lõige 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega kohtujuristi pädevus) seadustiku § 174 lõige 8 osas, mille seonduvalt teiste seaduste kohaselt võib tsiviilkohtumenetluses muutmise seadus (545 SE) võeti menetluskulud kindlaks määrata vastu 07.05.2014. kohtujurist, põhiseadusega vastuolus TsMS § 174 uus redaktsioon olevaks ja kehtetuks. jõustus 01.01.2015. Muudatuste kohaselt määrab menetluskulud kindlaks kohtunik. 7 27 20.03.2014 3-4-1-42-13 1. Tunnistada kriminaalmenetluse Kriminaalmenetluse seadustiku 1 (jõustus (KrMSRS, seadustiku rakendamise seaduse § 25 rakendamise seaduse muutmise 20.09.2014) jälitustoimingust lg 2 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks seadus (776 SE) võeti vastu teavitamata jätmine) osas, milles see ei näe ette tõhusat 18.02.2015. Seadus jõustus kontrollisüsteemi enne 1. jaanuari 2013 16.03.2015. lõppenud jälitusloa alusel tehtud jälitustoimingust teavitamata jätmise jätkuva põhjendatuse üle. 2. Lükata käesoleva otsuse jõustumine edasi kuue kuu võrra. 28 22.04.2014 3-3-1-51-13 Tunnistada põhiseaduse vastaseks ja Sotsiaalseadustiku üldosa (TTTS § 41 lg 1, kehtetuks tööturuteenuste ja -toetuste seadus (93 SE) võeti vastu kaalutlusõiguse seaduse § 41 lg 1 osas, milles see ei näe 09.12.2015. Seadus jõustus puudumine Eesti Töötukassale ette tööturutoetuse 01.01.2016. tagasinõude või -teenuse saamist mõjutavatest esitamisel) asjaoludest teatamata jätmise korral tagasinõude esitamisel kaalutlusõigust. 29 26.06.2014 3-2-1-153-13 1. Tunnistada tsiviilkohtumenetluse Tsiviilkohtumenetluse (TsMS, kohtunikuabi seadustiku § 174 lg 8, mille kohaselt seadustiku muutmise ja sellega pädevus) võib tsiviilkohtumenetluses seonduvalt teiste seaduste menetluskulud kindlaks määrata muutmise seadus (545 SE) võeti kohtunikuabi, põhiseadusega vastuolus vastu 07.05.2014. TsMS § 174 olevaks ja kehtetuks. uus redaktsioon jõustus 2. ja 3. [...] Vt kategooria VI, nr 48. 01.01.2015. Muudatuste 4. ja 5. [...] Vt kategooria V, nr 42. kohaselt määrab menetluskulud kindlaks kohtunik. 5 30 22.12.2014 3-4-1-30-14 Tunnistada ravimiseaduse § 116 lõiked Riigikogu algatas 19.11.2014 (ravimiseadus, 1–6 põhiseaduse vastaseks ja ravimiseaduse muutmise apteegipiirangud 2) kehtetuks. seaduse eelnõu (782 SE). Seadus võeti vastu 18.02.2015 ja jõustus 20.03.2015. 31 5.03.2015 3-4-1-49-14 1. Tunnistada põhiseaduse vastaseks ja Kollektiivse töötüli lahendamise (jõustus (KTTLS, toetusstreigist kehtetuks kollektiivse töötüli seaduse muutmise seadus (52 05.07.2015) etteteatamise lahendamise seaduse § 18 lõige 3 osas, SE) võeti vastu 23.09.2015. tähtaeg) millega on määratud toetusstreigist Seadus jõustus 26.10.2015. etteteatamise tähtajaks kolm päeva. 2. Lükata käesoleva otsuse jõustumine edasi nelja kuu võrra. III RIIGIKOHTU LAHEND ON TÄIDETUD OSALISELT 1 lahend 32 16.03.2010 3-4-1-8-09 Tunnistada põhiseadusega vastuolus Alates 2011. aasta riigieelarve (KOVide rahastamine, olevaks selliste õigustloovate aktide seaduse eelnõu menetlemisest riiklikud kohustused) andmata jätmine, mis: on püütud eristada kohaliku 1. sätestaksid, millised seadusega omavalitsuse üksuste poolt kohaliku omavalitsuse üksustele täidetavaid riiklikke ülesandeid, pandud kohustused on et tagada nende rahastamiseks omavalitsuslikud ja millised riiklikud; vajalikud vahendid riigieelarves 2. eristaksid kohaliku omavalitsuse ning eristada need muudest üksustele kohaliku elu küsimuste eraldistest. otsustamiseks ja korraldamiseks ette Riigikohtu otsusele on nähtud raha riiklike kohustuste tuginetud uue riigieelarve täitmiseks mõeldud rahast ning näeksid seaduse (513 SE) ette kohaliku omavalitsuse üksustele väljatöötamisel. Seadus võeti seadusega pandud riiklike kohustuste vastu 19.02.2014 ja jõustus rahastamise riigieelarvest. 23.03.2014, riikliku ülesande kulude katmist puudutavad sätted jõustuvad 01.01.2017. 8 IV SEADUSE EELNÕU ON RIIGIKOGU MENETLUSES 1 lahend 33 28.10.2014 3-4-1-26-14 Tunnistada põhiseadusega vastuolus Riigikogu menetluses on (erakoolide olevaks selliste õigustloovate aktide erakooliseaduse, noorsootöö rahastamine) andmata jätmine, mis sätestaksid seaduse ning põhikooli- ja kohaliku omavalitsuse üksustele gümnaasiumiseaduse muutmise 2 erakooliseaduse §-ga 22 pandud seaduse eelnõu (142 SE). kohustuste rahastamise riigieelarvest. V RIIGIKOGU MENETLUSES EI OLE VASTAVAT EELNÕU 12 lahendit 34 14.12.2010 3-4-1-10-10 Tunnistada relvaseaduse § 43 lõike 3 Riigikogu võttis 07.10.2014 (relvaseadus, punkt 2 koostoimes § 36 lõike 1 menetlusse Vabariigi Valitsuse kaalutlusõiguse ulatus punktiga 6 põhiseadusega vastuolus algatatud relvaseaduse relvaloa kehtetuks olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei muutmise ja sellega seonduvalt tunnistamisel) võimalda soetamisloa või relvaloa teiste seaduste muutmise kehtetuks tunnistamisel arvestada seaduse eelnõu (736 SE). kriminaalkorras karistatu isikut ja tema Õiguskomisjoni ettepanekul toimepandud tegu. jäeti enne eelnõu teist lugemist Riigikohtu lahendi täitmiseks ettenähtud muudatused eelnõust välja. 35 12.04.2011 3-2-1-62-10 1. [...] Riigikogu ei ole muudatusi (TsMS, menetlusabi) 2. Tunnistada põhiseadusega vastuolus algatanud. olevaks ja kehtetuks tsiviilkohtu- menetluse seadustiku § 183 lg 1 esimene lause osas, milles see välistab tsiviilkohtumenetluses menetlusabi andmise selles sättes märgitud kriteeriumitele mittevastavale Eesti eraõiguslikule juriidilisele isikule apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks. 36 14.04.2011 3-2-1-60-10 Tunnistada tsiviilkohtumenetluse Riigikogu ei ole muudatusi (TsMS, menetlusabi) seadustiku § 182 lõike 2 punkt 3 algatanud. põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks menetlusabi andmise füüsilisele isikule, kui menetlus on seotud menetlusabi taotleja majandus- või kutsetegevusega ega puuduta tema majandus- või kutsetegevusega mitteseotud õigusi. 37 26.04.2011 3-4-1-2-11 Relvaseaduse § 36 lõike 1 punkt 8 Riigikogu võttis 07.10.2014 (relvaseadus, tunnistada põhiseaduse § 19 lõikega 1 menetlusse Vabariigi Valitsuse kaalutlusõiguse ulatus vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, algatatud relvaseaduse relvaloa andmisel) milles see ei võimalda relvaloa andmisel muutmise ja sellega seonduvalt arvestada kahtlustatava või teiste seaduste muutmise süüdistatava isikuga ja kahtlustuse või seaduse eelnõu (736 SE). süüdistuse sisuks olevate asjaoludega. Õiguskomisjoni ettepanekul jäeti enne eelnõu teist lugemist Riigikohtu lahendi täitmiseks ettenähtud muudatused eelnõust välja. 9 38 1.11.2011 3-4-1-19-11 Tunnistada tsiviilkohtumenetluse Riigikogu ei ole muudatusi (TsMS, menetlusabi) seadustiku § 182 lõike 2 punkt 3 algatanud. põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see välistab kohtusse pöördumisel riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastamiseks menetlusabi andmise füüsilisele isikule, kui menetlus on seotud menetlusabi taotleja majandus- või kutsetegevusega ega puuduta tema majandus- või kutsetegevusega mitteseotud õigusi. 4 39 17.04.2012 3-4-1-25-11 Tunnistada AÕSRS § 15 lõiked 2-4 ja Riigikogu ei ole muudatusi 2 (AÕS ja AÕSRS, tasu AÕS § 158 lõike 1 esimese lause osa algatanud. tehnovõrkude ja - „asjaõigusseaduse rakendamise 4 rajatiste talumise seaduse §-s 15 kehtestatud suuruses“ eest) põhiseadusega vastuolus olevaks ning alates käesoleva otsuse jõustumisest kehtetuks. 40 6.07.2012 3-4-1-3-12 Tunnistada põhiseadusega vastuolus Riigikogu ei ole muudatusi (osaühingu osade olevaks ja kehtetuks Eesti väärtpaberite algatanud. kustutamine keskregistri seaduse § 18 lg 2 osas, väärtpaberite milles see ei sisalda õiguslikku alust keskregistrist) osaühingu osade Eesti väärtpaberite keskregistrist kustutamiseks osanike otsuse alusel, kui see ei ole seotud äriühingu ümberkujundamisega ja kui osaühingu osad ei ole panditud. 41 23.05.2013 3-4-1-12-13 Tunnistada relvaseaduse § 41 lõige 9 Riigikogu võttis 07.10.2014 (relvaseadus, koostoimes sama seaduse § 36 lõike 1 menetlusse Vabariigi Valitsuse kaalutlusõiguse ulatus punktiga 6 põhiseadusega vastuolus algatatud relvaseaduse relvaloa vahetamisel) olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei muutmise ja sellega seonduvalt võimalda relvaloa või relvakandmisloa teiste seaduste muutmise vahetamisel arvestada kriminaalkorras seaduse eelnõu (736 SE). karistatu isikut ja tema toimepandud Õiguskomisjoni ettepanekul tegu. jäeti enne eelnõu teist lugemist Riigikohtu lahendi täitmiseks ettenähtud muudatused eelnõust välja. 42 26.06.2014 3-2-1-153-13 1. [...] Vt kategooria II, nr 29. Riigikogu ei ole muudatusi (TsMS ja VV määrus, 2. ja 3. [...] Vt kategooria VI, nr 48. algatanud. õigusabikulude 4. Tunnistada tsiviilkohtumenetluse piirmäärade seadustiku § 175 lg 4 põhiseaduse kehtestamise vastaseks ja kehtetuks. pädevus) 5. Tunnistada Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määrus nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. 43 27.02.2015 3-4-1-54-14 Tunnistada krediidiasutuste seaduse Riigikogu ei ole muudatusi (KAS, krediidiasutuse § 50 lg 2 põhiseaduse vastaseks ja algatanud. juhi tagasikutsumine kehtetuks. kohtu kaudu) 10 44 26.05.2015 3-4-1-59-14 1. Rahuldada osaliselt õiguskantsleri Riigikogu ei ole muudatusi (RLS, riigilõivumäära 22. detsembri 2014. a taotlus. algatanud. ülempiir) 2. Tunnistada riigilõivuseaduse § 57 lg-d 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 (1. juulist 2014 kuni 31. detsembrini 2014 kehtinud redaktsioonis) ning riigilõivu- seaduse (RT I, 30.12.2014, 1) § 59 lg-d 1 ja 15 koostoimes lisaga 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks osas, milles tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu kuni 10 500 eurot. 3. Tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasutakse riigilõivu 3400 eurot. 45 23.09.2015 3-4-1-13-15 Tunnistada karistusseadustiku § 141 Riigikogu ei ole muudatusi (KarS § 141 lg 2 lg 2 sanktsioon põhiseadusega algatanud. sanktsiooni vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, alammäär) milles see näeb noorema kui kümneaastase lapse suhtes sugulise iseloomuga teo vägivallata toimepanemise eest karistuse alammäärana ette vangistuse 6 aastat. VI PÕHISEADUSVASTASEKS ON TUNNISTATUD KEHTIVUSE KAOTANUD NORM 4 lahendit 46 12.10.2011 3-4-1-15-11 Tunnistada põhiseadusega vastuolus Otsuse tegemise ajal kehtis uus (liiklusseadus ja VV olnuks kuni 30. juunini 2011 kehtinud liiklusseadus, mille vastavale 2 määrus, sõiduki liiklusseaduse § 20 lõike 7 esimene sättele Riigikohus ka viitas. Uus teisaldamis- ja lause. liiklusseadus jõustus hoiukulud) 2. Tunnistada põhiseadusega vastuolus 01.07.2011. olnuks kuni 30. juunini 2011 kehtinud Vabariigi Valitsuse 27. augusti 2002. aasta määrus nr 279 „Sõiduki lähimasse valvega hoiukohta või politseiasutusse toimetamise ning seal hoidmise ja valvamise kulude hüvitamise kord ja määrad“. 47 3.07.2012 3-3-1-44-11 Tunnistada kuni 1. oktoobrini 2010 01.10.2010 jõustus 3 (välismaalaste seadus, kehtinud välismaalaste seaduse § 12 lg välismaalaste seaduse uus kaalutlusõiguse 5 koostoimes sama seaduse § 12 lg 9 p- terviktekst. puudumine) ga 4 põhiseadusvastaseks osas, milles need keelasid ilma kaalutlusõiguseta anda tähtajalise elamisloa välismaalaste 3 seaduse § 12 lg 1 p-s 3 sätestatud alusel. 48 26.06.2014 3-2-1-153-13 1. [...] Vt kategooria II, nr 29. 1.01.2009 jõustunud (TsMS ja VV määrus, 2. Tunnistada, et tsiviilkohtumenetluse samasisulise normi (TsMS § 175 õigusabikulude seadustiku § 175 lg 3 alates lg 4) ja Vabariigi Valitsuse 4. piirmäärade 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini septembri 2008. a määruse nr kehtestamise 2008 kehtinud redaktsioon oli 137 „Lepingulise esindaja pädevus) põhiseadusega vastuolus. kulude teistelt 3. Tunnistada, et Vabariigi Valitsuse menetlusosalistelt 15. detsembri 2005. a määrus nr 306 sissenõudmise piirmääradˮ "Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude tunnistas Riigikohus sama teistelt menetlusosalistelt otsusega põhiseadusvastaseks sissenõudmise piirmäärad", mis kehtis ja kehtetuks (resolutsiooni p-d 4 1. jaanuarist 2006 kuni 11. septembrini ja 5). 2008, oli põhiseadusega vastuolus. 4. ja 5. [...] Vt kategooria V, nr 42. 11 49 2.02.2015 3-4-1-33-14 Tunnistada, et sotsiaalhoolekande Riigikogu võttis 19.11.2014 (s.o 2 (SHS, seaduse § 22 lõige 2 oli kuni põhiseaduslikkuse järelevalve toimetulekutoetuse 31. detsembrini 2014 kehtinud kohtumenetluse ajal) vastu määramine, redaktsioonis põhiseaduse vastane õppetoetuste ja õppelaenu kutsekooli õpilase osas, milles see ei võimaldanud seaduse muutmise ja sellega eritoetus) toimetulekutoetuse arvestamisel arvata seonduvalt teiste seaduste sissetuleku hulgast välja õppetoetuste muutmise seaduse. Seadus ja õppelaenu seaduse § 5 lõike 5 alusel jõustus 01.01.2015. õppeasutuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud eritoetust. 12