Distsiplinaarkolleegium 07. juuni 2016, nr 11-2/16-53 DISTSIPLINAARSÜÜDISTUS Distsiplinaarmenetluse algatamine Harju Maakohtu kohtuniku Velmar Breti suhtes Distsiplinaarsüüdistus seisneb selles, et kohtunik Brett lahendas eeluurimiskohtunikuna 10.09.2015 saabunud jälitustoimingust teavitamata jätmise taotluse 05.05.2016. J älitustoimingust teavitamata jätmise taotluse lahendamata jätmine enam kui 7 kuu jooksul ( lahendamiseks kulus 7 kuud ja 25 päeva) kujutab endast kohtuniku ametikohustuste mittekohast täitmist. Antud distsiplinaarasja asjaolud on järgmised. 18.04.2016 pöö r dus ettekandega kohtu esimehe poole Liivalaia kohtumaja juht Aulike Salo, millega teavitas, et 07.04.2016 helistas temale Riigiprokuratuuri abiprokurör Evelin Ansip-Kukk, kes palus lahendust ühele jälitustaotluse esitamisega seonduvale probleemile. Nimelt edastas Riigiprokuratuur 10.09.2015 Harju Maakohtule KrMS § 126 13 alusel taotluse jälitustoimingust teavitamata jätmiseks. Taotlus edastati eeluurimiskohtunik Velmar Bretile. Eeluurimiskohtuniku volituste lõppemiseni 04.01.2016 kohtunik Brett taotlust ära ei lahendanud. Jaanuaris 2016 andis kohtunik Brett taotluse omaalgatuslikult edasi kohtunik Ingrid Kullerkannule. Kohtunik Kullerkann taotlust samuti ei lahendanud ning pöördumise hetkeni oli taotlus lahendamata. Ettekande esitamise ajaks oli taotlus lahendamata rohkem kui 7 kuud. Kohtumaja juhi hinnangul on kohtunik Brett jätnud täitmata ametikohustused ning tegemist võib olla distsiplinaarsüüteoga ( lisa 1). Liivalaia kohtumaja juht kutsus 11.04.2016 kokku 2016a eeluurimiskohtunike koosoleku, kus osalesid ka kohtunik Brett ja prokurör Evelin Ansip-Kukk. 12.04.2016 kutsus kohtumaja juht kokku kriminaalkohtunike töökoosoleku. 12.04.2016 koosolekul selgitas kohtunik Brett, et taotluse lahendamiseks oli vajalik tutvuda materjalidega, aga siis läks asjaga tegelenud prokurör üle Tartusse ja aasta lõpp oli kiire. See asi ei olnud prioriteet nr 1 ning jaanuaris, enne puhkusele minekut, andis ta asja kohtunik Kullerkannule lahendamiseks. Kui ta puhkuselt tagasi tuli, andis kohtunik Kullerkann asja tagasi, kuid kohtunik Brett ei saa nud asja lahendada, kuna tal puudu sid selleks volitused. Asja lahenduseks pakkus kohtunik Brett koosolekul seda, et kohtumaja juht annab korralduse mõnele eeluurimiskohtunikule, kes asja ära lahendab. Põhjus, miks ta probleemist varem ei rääkinud seisnes selles, et ta ei tulnud selle peale. 12.04.2016 töökoosolek otsustas, et taotluse peab lahendama kohtunik Brett ning tegi võimalike õiguslike probleemide vältimiseks ettepaneku muuta tööjaotusplaani selliselt, et kohtunik Brett saab nädalaks eeluurimiskohtuniku volitused (lisa 2). Harju Maakohtu 27.04.2016 erakorralisel üldkogul otsustati mh muuta kohtu tööjaotusplaa ni selliselt, et perioodil 02.05 .2016-08.05.2016 täidab eeluurimiskohtuniku ülesandeid jälitustoimingute taotluste läbivaatamisel kohtunik Brett (lisa 3). Kohtunik Brett tegi taotluse suhtes lahendi 05.05.2016. 02.05.2016 palusin kohtunik Bretilt selgitust kohtumaja juhi ettekandele. Selgitusele palusin lisada kõik asjasse puutuv (lisa 4). Kohtunik Breti 16.05.2016 selgituse kohaselt on jälitusloa taotluse lahendamata jätmine sedavõrd pika aja jooksul väga kahetsusväärne ja tegu õigustavaid asjaolusid ei ole. Selgituseks märgib kohtunik seda, et nähtuvalt taotlusest ja jälitustoimikust ei olnud võimalik selles asjas lahendit teha ning see vaja s täiendavat analüüsi ja materjale. Taotluse saabumise nädalal oli tal suur töökoormus (lahendada tuli 16 jälitusloa taotlust) ning antud toiming ei olnud ka selline toiming, millele kehtib KrMS § 126 4 lg-s 1 nimetatud viivitamata läbivaatamise kohustus. Seetõttu leidis ta, et taotluse võib lahendada pärast jälitusvalve nädalat. Kohtunik Brett ei unustanud taotluse olemasolu, kuid lootis seda teha esimesel vabal hetkel. Sellist vaba hetke ei tulnud enne aasta lõppu. Seejuures oli 2015a äärmiselt suure töökoormusega aasta, kus tuli teha 799 lahendit, sh lahend eriti mahukas Liviko jt konkurentsikuriteo süüdistus es . Tema palvel selle otsuse kirjutamise ajal küll temale osa kirjalikult lahendatavaid eeluurimisasju ei jagatud , kuid need jagati augustis-septembris, mis olid samuti väga töömahukad kuud. Ei ole korrektne väita, et ta andis taotluse üle kohtunik Kullerkannule . Uuel aastal võttis ta ühendust kohtunik Kullerkannuga ja teavitas, et tal jäi taotlus 2015a-l lahendamata ning uuest aastast puuduvad tal selleks volitused. Kohtunik Kullerkann arvas esialgu, et saab taotlust lahendada. Kohtunik Brett selgitas ka prokurörile, et ta palus asja lahendada kohtunik Kullerkannul ja palus arvutiadministraatoril taotluse tekstifaili ja tema poolt koostatud loa väljastamise keeldumise ja loa väljastamise määruste projektid üle kanda kohtunik Kullerkanni kataloogi. Tema arvates ei ole taotluste lahendamise üleminek ühelt kohtunikult teisele välistatud. Kuivõrd enne puhkusele minekut oli ta rääkinud nii kohtunik Kullerkannu kui ka prokuröriga, jäi talle mulje, et asi saab lahenduse ning talle tuli suure üllatusena, kui puhkuselt naasmisel oli taotlus veel lahendamata. Lahendi taotluse suhtes tegi ta 05.05.2016 (lisa 5). Vastavalt kohtute seaduse (KS) § 8 7 lg 2 on d istsiplinaarsüütegu kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. Kohtuesimees leiab, et kohtunik Breti käitumises esinevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Jälitustoimingust teavitamata jätmise taotluse lahendamine enam kui 7 kuu jooksul ( lahendamiseks kulus 7 kuud ja 25 päeva) kujutab kohtu esimehe hinnangul süülist ametikohustuste mittekohast täitmist. Kuigi antud taotlusele ei kehti KrMS § 126 4 lg-s 1 märgitud viivitamata lahendamise nõue t , tuleneb taotluse sisust tähtaegse lahendamise vajadus. Tähtaegsus tuleneb konkreetse loa tähtaja lõppemise s t (vt näiteks KrMS §-s 126 13 lg 4 regulatsiooni) . Jättes kõrvale asja salastatuse tõttu konkreetse taotluse tähtaja, oleks k ohtu esimehe hinnangul ka 2015a lõpuks taotluse lahendamata jätmisel esinenud distsiplinaarsüüteo tunnused. Samuti ei saa kohtunik eeldada, et temale lahendamiseks antud asja lahendab teine kohtunik. Kohtunikule lahendamiseks antud asja menetlemise vastutus lasub asja saanud kohtunikul. Seadus ega tööjaotusplaan ei näe teistsugust korda ette. Kui kohtunik oli seisukohal, et tal puuduvad taotluse lahendamiseks uuest aastast volitused, pidanuks ta teavitama sellest kohtujuhti või töökoosolekut ning taotlema taotluse lahendamiseks vajalikku tööjaotusplaani muutmist. Eeluurimiskohtunikel on tõesti suur töökoormus. Samas ei ole töökoormus siiski sedavõrd suur, et pelgalt töökoormuse tõttu ei jõua kohtunik mitmete kuude jooksul taotlust lahendada. Tuleb arvestada, et tegemist oli taotluse, mitte kriminaalasja sisulise lahendamisega. Ka viimasel juhul kujutanuks 7 kuu ja 25 päeva jooksul menetlustoimingute tegemata jätmine distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Seetõttu leian, et kohtunik Breti käitumises esinevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Vastavalt KS § 91 lg 1 distsiplinaarmenetlus algatatakse, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused. Distsiplinaarmenetlus algatatakse distsiplinaarsüüdistuse koostamisega. Käesoleva distsiplinaarsüüdistuse koostamisega algatan KS § 91 lg 2 p 4 alusel kohtunik Breti suhtes distsiplinaarmenetluse. Vastavalt KS § 92 lg 2 edastan distsiplinaarsüüdistuse ja selle kohta käiva materjali distsiplinaarkolleegiumile. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtu esimee s Lisad: Liivalaia kohtumaja juht Aulike Salo ettekanne; Liivalaia kohtumaja 12.04.2016 töökoosoleku protokoll; Väljavõte Harju Maakohtu 27.04.2016 erakorralisel üldkogul muudetud tööjaotusplaanist; Harju Maakohtu esimehe 02.05.2016 selgitustaotlus; Kohtunik Velmar Breti selgitus.
Hr Velmar Brett Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Tartu, 8 . juuni 20 1 6 . a nr 9-13/1 6-2-3 Austatud härra Brett Harju Maakohtu esimees h r Meelis Eerik algatas 7 . juunil 201 6 . a distsiplinaarmenetluse Teie suhtes kohtute seaduse § 87 lg 2 alusel seoses ametikohustuste mittekohase täitmisega. Edastan Teile distsiplinaarsüüdistuse. Kooskõlastatult distsiplinaarkolleegiumi esimehe Tambet Tampuuga p alun Teil esitada distsiplinaa rsüüdistuse kohta seletuskiri 30 . juuniks 201 6 . a e-posti aadressil
[email protected] . Distsiplinaarkolleegiumi istungi toimumisest teatame Teile täiendavalt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Triinu Meeru Riigikohtu personalispetsialist Lisa: Distsiplinaarsüüdistus koos lisadega.