dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Riigikohus
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse küsimine

Riigikohus · 16. mai 2016
Viit
8-1/16-504-1
Registreeritud
16. mai 2016
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
8 Asjaajamine
Sari
8-1 Kantselei kirjavahetus kodanike ja asutustega
Toimik
8-1/2016
Vastutaja
Kadri Nõmm (Riigikohus, Üldosakond)

Failid

  • 📎8-13943 16.05.2016 Väljaminev kiri.bdoc864 KB

Sisu (failidest)

mai. 2016 Riigi õigusabi seaduste ja teiste seaduste muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse peamiseks eesmärgiks on laiendada õigusabi kättesaadavust isikutele, kelle sissetulek ei võimalda turutingimustel õigusabi hankida. Väljapakutavate muudatusettepanekutega ja täiendavate ressursside panustamisega peaks piisavas mahus ja kvaliteetne õigusabi jõudma seda vajavale isikule kõigis õigusabi liikides. I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Riigi õigusabi ja esmatasandi õigusnõustamise (edaspidi nimetatud ühiselt ka riigi finantseeritav õigusabi) korraldamise süsteem ei ole jätkusuutlik ega inimeste õiguste ja huvide kaitsmisel efektiivne. Järeldused on tehtud 2015. aastal Justiitsministeeriumi poolt õigusabi korraldamise stsenaariumide kohta koostatud analüüsi pinnalt (leitav: www.just.ee/et/uudised- pressiinfo/uuringud). Tänase süsteemi probleemid on järgmised: 1. Eestis on suur hulk inimesi, kelle sissetulek ei võimalda neil vajaduse korral kvaliteetset õigusteenust hankida. Samas ei vasta nad riigi õigusabi saamise formaalsetele tingimustele. 2014. aastal määrati kaalumisruumiga tsiviilasjades riigi õigusabi 567 korral. Kui võtta tinglikult orientiiriks, et seda liiki asjades rahuldatakse suurem osa, s.o u 4/5 riigi õigusabi taotlusi, jäi riigi õigusabita minimaalselt 113 inimest ja seda erinevatel põhjustel (nt perspektiivitu kaasus, aga ka „piisav“ sissetulek, „lihtsasti“ realiseeritav vara jms seadusest tulenevad põhjused). Eesti inimeste tegelik vajadus kvaliteetse õigusteenuse järele on kindlasti eeltoodust suurem, kuna kaalumisruumiga (tsiviil- ja haldusasjad) asjades ei anta alati riigi õigusabi (isikud jäävad nö lati alla) ja seetõttu ei taotletagi seda, ning nad ei suuda hankida kvaliteetset õigusabi turutingimustel. Samuti on avaldanud Justiitsministeeriumi esmatasandi õigusnõustamise konkursi võitnud koostööpartnerid, et inimeste tegelik vajadus õigusabi järele on kordades suurem, kui nad seda täna suudavad anda. Probleemiks on ka asjaolu, et suur osa riigi õigusabi osutamiseks eraldatavaid rahalisi vahendeid kulub kriminaalmenetluste peale, kus tänane süsteem ei võimalda inimestel ise ka lihtsates menetlustes otsustada määratud kaitsja vajaduse üle (vt täpsemalt p 5), mistõttu ei jätku rahalisi vahendeid laiemale ringile inimestele õigusabi osutamiseks. Riigi õigusabi on majandusliku seisundi kohaselt õigustatud saama täna üksnes inimesed, kui menetluskulud ületavad eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Lisaks arvestatakse taotleja majanduslikku seisundit hinnates tema vara ning temaga 1 koos elavate perekonnaliikmete vara ja nende sissetulekuid, tema ülalpidamisel olevate isikute arvu, eluasemele tehtavaid mõistlikke kulutusi ning muid tähendust omavaid asjaolusid. Seega on tingimused riigi õigusabi saamiseks üpris ranged. 2015. aasta III kvartalis oli keskmine brutokuupalk 1045 eurot, st netopalgana 825 eurot. Inimesed, kes saavad selle lähedast palka, reeglina riigi õigusabi saama ei kvalifitseeru, kui just ei ole mitut ülalpeetavat. Sisuliselt tähendab see seda, et riigi õigusabi saab üksnes inimene, kes elab vaesuses või toimetuleku piiril. Seega suur osa elanikkonnast, kes ei vasta majandusliku seisundi tõttu riigi õigusabi andmise tingimustele ja ei suuda turutingimustel õigusabi ka ise hankida, ei oma reaalset võimalust hankida vajaduse korral kvaliteetset õigusabi. Sellised inimesed saavad harilike kulude (nt toit, eluase, transport, riided, ravimid jm) katmisega hakkama, kuid ootamatute õiguslike probleemide kerkimisel ei pruugi nad suuta kvaliteetset õigusabi enda olemasolevate vahendite arvelt hankida. Selliste inimeste täpset arvu ei ole võimalik välja tuua, kuid potentsiaalne inimeste arv ületab ilmselt 100 000 (nt õpetajaid on üle 24 000, meditsiiniõdesid u 7000 jne). Samas kõik nendest inimestest ei vaja õigusabi ja osa neist võib suuta ise õigusabi hankida. Arvestades eluasemele, transpordile, toidule jm vajalikule igakuiselt kulutatavaid summasid, pole kuigi tõenäoline, et nt 2 kuu keskmise netosissetuleku arvelt on võimalik säästa summa, mille arvelt tasuda kvaliteetse õigusteenuse kulusid (advokaadi tund maksab alates 110 eurot +km, juristil alates 50 eurot +km). Lihtsama asja ajamine maksab sadu eurosid ja keskmisest keerulisema asja tasu hind võib küündida tuhandetesse eurodesse. Tänase süsteemi korral ei ole võimalik teenuse saajate ringi laiendada, kuna selleks puuduvad nii rahalised vahendid kui ka teenuse osutamiseks vaja minev inimressurss jm tarvilik. 2. Esmatasandi õigusnõustamine ja riigi õigusabi osutamine on täna killustatud. Esmatasandi õigusabi osutavad Justiitsministeeriumi poolt korraldatava konkursi võitnud mittetulundusühingud ja sihtasutused. Sisuliselt tähendab see seda, et riik toetab riigieelarves selleks ettenähtud vahenditega mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, kes tegutsevad vähemkindlustatud inimeste üldise õigusnõustamisega, s.o annavad õigusnõu ja koostavad vajadusel õigusdokumente. Riigi õigusabi osutamist korraldab advokatuuriseaduse kohaselt advokatuur ning riigi õigusabi tohib osutada üksnes advokaat. Esmatasandi õigusabi võib osutada ka jurist. Tänase regulatsiooni kohaselt on kõnesolevates õigusabi liikides õigusabi korraldamine ja andmine lahus. Riigi õigusabi määrab kohus, prokuratuur ja uurija ning advokaadi nimetab Eesti Advokatuur. Esmatasandi õigusabi osutamisel puuduvad advokaadi tegevusele seadusest tulenevad sarnased tagatised (kutsekvalifikatsiooni kontroll, kutsekindlustus, täiendõppe kohustus, järelevalve jms). Positiivse poole pealt võib aga välja tuua, et taolistesse mittetulundusorganisatsioonidesse on sageli koondunud suurema missioonitundiga juristid, kes püüavad inimesi võimalikult palju aidata ning seda piiratud rahaliste ressursside tingimustes. Juhul kui probleemi lahendamiseks tuleb lõpuks pöörduda aga kohtusse, tuleb kliendil ikkagi taotleda riigi õigusabi. Esmatasandi õigusnõustamise raames abistatakse isikuid küll kohtusse esitatavate dokumentide koostamisel, kuid üldjuhul isikuid füüsiliselt kohtus ei esindata. Seega on süsteem lõppkokkuvõttes kohmakas, ei soosi spetsialiseerumist ning inimese sujuvat õigusnõustamist läbi kogu menetluse. Esmatasandi õigusnõustamise puhul on probleemiks mujal piirkondades (v.a. Tallinn) nõustamise vähene maht. Nimelt nõustatakse mujal piirkondades u 2 korda kuus (ühel korral nõustatakse 5-6 h). Pikad ootejärjekorrad võimaldavad järeldada, et nõudlus esmatasandi õigusnõustamise järele on palju suurem, kui hetkel pakutav nõustamise maht. Seega ei ole muudes piirkondades inimesele esmatasandi õigusabiteenus piisavalt kättesaadav. 3. Kohtunikud lahendavad riigi õigusabi taotlusi kõigis kohtutes, s.t valdkonnale ei ole spetsialiseeritud ega loodud nö kompetentsikeskust sarnaselt nt Pärnu Maakohtu juures tegutsevale maksekäsuosakonnale. Kõnesolev tegevus ei ole kohtuasja sisuline läbivaatamine, millele asja 2 lahendav kohtunik peaks eeskätt keskenduma. Seega riigi õigusabi taotluste lahendamisele kuluv tööaeg vähendab kohtunikul asja sisulise läbivaatamise aega. Lisaks on selliselt keerulisem tagada praktika ühtsust ning korraldada taotluste lahendamisega tegelevate inimeste valdkonnapõhist koolitamist jm. 4. Riigi õigusabi süsteemi haldamine ja teenuse osutamise korraldamine on üks advokatuuri ülesannetest. Tõsiseks probleemiks riigi õigusabi osutamisel on regionaalsed erisused, seda nii isikute maksevõime kui advokaaditeenuse ja esmatasandi õigusnõustamise pakkumise ning kättesaadavuse osas (eeskätt näiteks Kagu-Eesti ja Eesti saared ning Ida-Virumaa). Regionaalselt on kõige teravam probleem Ida-Virumaal, kus on puudu piisaval hulgal kohalikke advokaate, kes valdaksid eesti ja vene keelt ning sooviksid osutada riigi õigusabi teenust. Riigi õigusabi osutamisele spetsialiseerunud advokaatide keskmine vanus Ida-Virumaal on 56 aastat ning viimasel viiel aastal ei ole sinna lisandunud piisavalt uusi, riigi õigusabi osutavaid advokaate. Advokaatide nappus piirkonnas viib selleni, et inimene on sunnitud pöörduma piirkonnas tegutsevate muude õigusnõustajate poole, kelledest osal ei ole erialast haridust, kutsekindlustusest jm kliendi jaoks olulist, teenuse kvaliteedist rääkimata. Terav on probleem ka Valga- ja Võrumaal, samuti Eesti saartel. Advokatuuril pole õiguslikult võimalik nn keerulisematesse piirkondadesse advokaate suunata, kuna seaduses ei ole alust, mille kohaselt advokatuur saaks vajadusel advokaate tööle võtta. Probleemiks on ka noorte advokaatide vähene huvi riigi õigusabi teenuse osutamise vastu. Alates 2010. aastast on riigi õigusabi osutavate advokaatide arv jäänud keskeltläbi samaks, kuigi advokatuuri liikmete arv on märgatavalt kasvanud. Riigi õigusabi osutajate vanuseline jaotus on liigselt kaldu vanemaealiste advokaatide poole, mis ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Valdkond ei ole atraktiivne, kuna riigieelarvelised vahendid ei võimalda advokatuuri juhatuse poolt kinnitatud tasude korras seatud piiranguid (enamus toimingute puhul on ette nähtud jätkuvalt tasu piirmäärad) kaotada, mistõttu ei ole võimalik advokaadi tööd piisavas ulatuses tasustada. Seeläbi on oht õigusabi kvaliteedile. Valdkonnas tegutsevate advokaatide nappus seab valdkonnale spetsialiseerunud advokaadid surve alla, mistõttu on eeskätt aegkriitiliste ülesannete täitmine keeruline. Samas on just aegkriitilised ülesanded keerukad, nad moodustavad ligi poole ülesannetest, ning lisaks toovad need kaasa rahulolematuse ning arvukad kaebused advokatuuri aukohtule. Nii esineb oht, et advokaadid ristsubsideerivad erinevaid toiminguid ja püüavad kasutada süsteemi selliselt, et teha vähima võimaliku ajakuluga üksnes hädapäraseid toiminguid. Samuti ei saa pidada mõistlikuks olukorda, kus riigi õigusabi osutavale advokaadile 2015. aasta jooksul tasutud tasude koondsummat silmas pidades pidanuks ta töötama igas nädalas u 50 t ning aasta varem veelgi enam, seda kõike tingimustes kus advokaadil tuleb täita täiendõppe kohustust, pidada bürood ning kulutada aega õigusabi osutamise kohta sõidule jm. Samuti ei võimalda seni kehtiv tunnitasu advokaatidel tegelikkuses hädatarviliku abipersonali palkamist, mis võimaldaks advokaadil keskenduda sisulisele õigusabiteenuse osutamisele, mitte tehniliste ja õigusabi osutamisega paratamatult seotud korralduslike küsimuste lahendamisele. Lisaks on noorte advokaatide väljaõppeks tarvis kogenud mentoreid, keda täna lihtsalt ei ole võimalik palgata. Samuti ei ole võimalik riigi õigusabi valdkonnas spetsialiseeruda kitsamalt mingites õigusküsimustes (nt vanema õigused lapse suhtes, suhtlus lapsega jm). 5. Praegu on Eestis kaitsja osavõtt kriminaalasja kohtueelsest menetlusest kohustuslik alates prokuratuuri poolt kriminaaltoimiku tutvustamiseks esitamisest (teatud juhtudel ka varem, vt KrMS § 45 lg 2). Kui isik ei vali endale lepingulist kaitsjat, siis määrab selle talle riik alates eelnimetatud hetkest. Seega kahtlustatav ei pea taotlema riigilt kaitsjat, vaid see määratakse talle kohustuslikult. Teatud kriminaalasjades võib kaitsja osalemise tõttu tekkida olukord, kus nt isikule mõistetav rahaline karistus on väiksem kui kaasnev menetluskulude, mh kaitsjatasude hüvitamise kohustus. Seega tuleb isikule hiljem süüdimõistva, s.h kokkuleppemenetluses tehtava kohtulahendiga riigi menetluskulude nõue ebameeldiva üllatusena. Riik kulutab täna märkimisväärse osa riigieelarvelisest eraldisest kriminaalasjadele, mis oma sisult (lihtsad ja selged asjad, kus puudub juriidiline keerukus) ei vajaks tingimata alati advokaadi abi. Näiteks moodustas riigi õigusabi eelarvest 2014. aastal 3 isikutele, keda kahtlustati või süüdistati mootorsõiduki joobes juhtimises, osutatav riigi õigusabi hinnanguliselt kuni 478 000 eurot. Praegu antakse riigi õigusabi ka haldusasjades ja tsiviilkohtumenetluse hagita asjades, kus paljudel juhtudel ei ole advokaadi abi kogu kohtumenetluses vältimatult vajalik. Halduskohtumenetluses ja tsiviilkohtumenetluse hagita asjade puhul kehtib uurimisprintsiip. Mõlemal juhul ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Seda liiki asjades on kohtuniku roll menetluses, s.h poolte menetlusõiguste tagamisel väga suur. Osa inimesi kuritarvitab tänast süsteemi, esitades suurel hulgal riigi õigusabi taotlusi. Kurioossematel juhtudel taotleb üks ja sama isik riigi õigusabi kümneid kordi. Olukorda soosib asjaolu, et riigi õigusabi saamisele (õigusabi tundide arv) ei ole seatud ajalisi piiranguid. See kõik toob kaasa menetlejatele täiendava koormuse, kuna taotlus tuleb läbi vaadata ja lahendada. Sama isiku osas tekib lisaks ka erineva praktika oht, s.o üks kohtunik võib keelduda riigi õigusabi andmisest, kuid teine kohtunik võib seda teha. Tegemist ei ole riigi ressursside efektiivse kasutamisega. 6. Menetlusseadustikud ega riigi õigusabi seadus ei anna advokatuurile menetluskulude kindlaksmääramise otsustuse vaidlustamise õigust. Täna on ilmnenud probleem just tsiviilasjades tehtud tasumäärustega, kus kohus on rahuldanud advokaadi tasutaotluse suuremas ulatuses kui seda täna kehtiv advokatuuri juhatuse kehtestatud tasukord võimaldaks. Arvestades, et advokatuur korraldab riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist ning peab tagama riigi õigusabi katkematu korralduse ja osutamise ning riigi õigusabi mõistliku kättesaadavuse, peaks advokatuuril olema võimalik iseseisvalt vaidlustada riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramise lahendeid. Advokaat esitab advokatuurile tasude ja kulude kohta tehtud kohtulahendi, et summad talle välja makstaks. Kuna advokatuur kontrollib kohtulahendiga välja mõistetud summade vastavust tasude ja kulude korrale, siis vastuolude korral tuvastab ta need ning oleks ratsionaalne, kui advokatuur saaks ebaõige lahendi ka vaidlustada. Advokatuur on vastava valmisoleku olemasolu avaldanud. 2. Sihtrühm Peamiseks sihtrühmaks on praeguse seisuga 978 advokatuuri liiget (tegevliikmeid 767, riigi õigusabi osutamisega tegeleb u 100 advokaati), u 200 advokaadibürood, advokatuuri kantselei (11 töötajat)1, kohtud ja kohtute töötajad (144 maakohtute kohtunikku, 25 halduskohtute kohtunikku, 43 ringkonnakohtute kohtunikku ja 19 Riigikohtu kohtunikku ning mitusada kohtutöötajat)2 ja prokuratuur (199 prokuröri)3. Välja pakutavate muudatuste puhul on sihtrühmaks ka esmatasandi õigusnõustamist ja õigusabi tarbivad või tulevikus tarbida soovivad inimesed (nt 2015. aastal oli riigi õigusabi tellimusi tsiviilasjades 4604, esmatasandi õigusnõustamist osutati üle 4300 inimesele) ja nn äärealadel elavad inimesed, kellele õigusabi muutub kättesaadavamaks. Lisaks on sihtrühmaks ka MTÜ-d ja SA-d, kes osutavad inimestele riigi poolt eraldatud vahenditest esmatasandi õigusnõustamist või sooviksid seda tulevikus teha (2016 konkursil osales 9 MTÜ-d ja 1 SA, kellest toetuse said neli). 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Peamiseks eesmärgiks on laiendada inimeste juurdepääsuvõimalusi kvalifitseeritud õigusabile, et see inimene, kes probleemi korral õigusabi vajab, saaks seda reaalselt riigi abil. Soovitakse saavutada riigi õigusabi korraldamise süsteemi efektiivne ja jätkusuutlik toimimine läbi järgmiste tulemuste: 1 Andmed Eesti Advokatuuri kodulehelt seisuga 31.12.2015 www.advokatuur.ee/est/kontakt 2 Andmed Riigikohtu kodulehelt seisuga 6.05.2015 http://www.riigikohus.ee/?id=159 3 Andmed prokuratuuri kodulehelt http://www.prokuratuur.ee/et/prokuratuur/personal 4 1. Eesmärgiks on laiendada inimeste juurdepääsuvõimalusi kvalifitseeritud õigusabile. Selleks laiendatakse õigusabi andmist inimestele, pakkudes neile riigi finantseeritavat esmatasandi õigusnõustamist kõigepealt teatud arv tunde (nt 2 h) tasuta. Kui inimene vajab õigusabi enam arv tunde, siis antakse seda talle teatud tundide arv (nt 3 h) omaosaluse tasumise korral (nt 30 eurot) või selgitatakse talle riigi õigusabi taotlemise võimalusi, kui inimesel puuduvad vahendid omaosaluse tasumiseks, s.o õigusabi enda poolseks finantseerimiseks (vt regulatiivsete võimaluste osa, VTK p 9). 2. Eesmärgiks on viia esmatasandi õigusnõustamine ja riigi õigusabi osutamine ja korraldamine ühisesse süsteemi. Advokatuuril oleks kohustus tagada inimeste esmatasandi õigusnõustamine mõistliku lühikese aja jooksul, selgitamaks välja isiku probleemi olemus ning võimalused tema huvide ja õiguste kaitseks. Lisaks näost näkku esmatasandi õigusnõustamisele tuleks advokatuuril korraldada Jurist Aitab portaali haldamine nii eestikeelsena (www.juristaitab.ee) kui ka venekeelsena (www.juristaitab.ee/ru). Portaali haldamine hõlmab endas nii veebilehe foorumis füüsiliste isikute poolt esitatud õigusküsimuste toimetamist ja neile vastamist kui ka veebilehel avaldatavate õigustekstide kaasajastamist. Sellise lahenduse kaudu võib osa probleemküsimusi saada lahenduse juba kohtuväliselt, vähendades seeläbi kohtute töökoormust ning vajadust kallima riigi õigusabi teenuse järele. Küll aga jätkub erivajadustega inimeste esmatasandi õigusnõustamine tänasel kujul, s.o Justiitsministeerium korraldab vastava konkursi ja riigieelarveline toetus antakse konkursi võitnud MTÜ-le või SA-le. Erivajadustega isikute puhul on tegemist sihtrühmaga, kellel on spetsiifilised vajadused ning harjumused. Nad on harjunud pöörduma endale harjumuspärase keskkonnaga kohtadesse. Lisaks on valdkonnas juba tegutsevatel mittetulunduslikel ühingutel olemas vastav oskusteave, juurdepääsuks sobivad ruumid, viipekeele tõlkidega koostöö jm. Advokatuuril pole otstarbekas hakata erivajadustega inimestele esmatasandi õigusabi MTÜ või SA kaudu vahendama. Sellega kaasneks täiendav halduskoormus. Riigi finantseeritava õigusabi andmine koondatakse advokatuurile, mis loob tervikliku lahenduse, s.o isiku probleem käsitletakse algusest lõpuni ja üldjuhul sama õigusnõustaja poolt. Seega saaks inimene vajadusel ühest kohast kogu teenuste paketi, s.h kohtus esindamise. Selliselt korraldatav õigusabi süsteem oleks terviklik ning sama raha eest oleks võimalik inimesi enam aidata kui advokaadid hakkavad inimesi nõustama ja saavad vajadusel neid ka kohtus esindada. Sarnaselt on riigi finantseeritav õigusabi osutamine lahendatud ka Soomes, Prantsusmaal ja Ühendkuningriigis, kus inimese esmane nõustamine ja õigusabi sisuline osutamine viiakse läbi vastavas riigi õigusabi keskuses. 3. Kaasamisprotsessi käigus tuleb siiski hinnata põhjalikumalt väljapakutud süsteemi kasutegurit ja osaliste valmisolekut sellele üleminekuks. Alternatiivseks lahenduseks oleks edasi arendada tänast esmatasandi õigusnõustamise süsteemi, kus Justiitsministeerium ise korraldab vastavat õigusabi selleks väljakuulutavate konkursside kaudu. Näiteks suurendades oluliselt vastava süsteemi eelarvet ning laiendades võimalike teenuse pakkujate ringi seaduses sätestatud piirangute välja võtmisega (vt RÕS § 31) saaksid ja ilmselt oleksid huvitatud konkursil osalema ka õigus- ja advokaadibürood. Sõlmides lepingud õigusnõustamise osutamiseks pikemale perioodile (nt 3 kuni 5 aastat), võimaldaks potentsiaalsetel koostööpartneritel/õigusnõustajatel planeerida enda tegevusi (nt vajaliku tööjõu hankimine, ruumide rentimine, töövahendid jm) paremini. Sarnaselt nagu valdkonna advokatuurile andmise kavatsuse puhul, vajaks ka alternatiivse lahenduse plaanikohane elluviimine täiendavaid rahalisi vahendeid (vt VTK p. 9 alapunkt 1). Selle alternatiivi eeliseks on see, et see on lihtsamini teostatav, nõuab vähem muudatusi olemasolevas süsteemis ning selle elluviimine ei eelda advokatuuri valmisolekut esmatasandi nõustamise korraldamisega tegeleda. Selle alternatiivi miinuseks võib pidada seda, et keerulisem on saavutada vahetut sünergiat esmatasandi nõustamise ja riigi õigusabi süsteemide vahel. 5 4. Eesmärgiks on ühtlustada riigi õigusabi taotluste lahendamise praktikat ja tagada parem valdkonnapõhine koolitamine. Selleks tuleks koondada riigi õigusabi määramine teovõimelistele isikutele kaalutlusruumiga asjades I ja II astme kohtutelt nn kompetentsikeskusesse. Kõnesolevate taotluste lahendamine võiks toimuda nt Viru Maakohtus, milline eesmärk on kooskõlas siseministri 2015. aasta käskkirjaga kinnitatud riikliku „Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020“ eesmärgiga siduda riigiteenistujad ja ametnikud maakonnaga paremini. Eesmärk on ka see, et üks ja sama advokaat või advokaadibüroo osutaks nii esmatasandi õigusnõustamist kui selles asjas võimalikku jätkuvat riigi õigusabi. Kohus saaks otsustada, et kui isik on varasemalt esmatasandi õigusnõustamist saanud ja talle antakse samas asjas riigi õigusabi ka kohtusse pöördumiseks, siis osutab õigusabi edasi sama advokaat või advokaadibüroo. Täna on see nii riigi õigusabi asjadega, kui riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks riigi õigusabi liigiks ning varasemalt nimetatud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist. Selline lahendus peaks olema ka esmatasandi õigusnõustamiselt riigi õigusabile üle minekul. Seega ei tähenda see muudatus olemuslikult täiesti uudset nähtust. 5. Eesmärgiks on, et riigi õigusabi osutamisse lisanduks uusi advokaate, tagada õigusabi kättesaadavus regiooniti ning tagada süsteemi jätkusuutlikkus. Selleks, et riigi finantseeritava õigusabi korraldamine ja osutamine oleks kontsentreeritud, süsteemi lisanduks uusi advokaate (advokatuur saaks neid tööle võtta, mentorite tööle võtmine jm) ning teenus oleks tagatud regiooniti (võimaluse loomine õiguskeskuse asutamiseks ja sinna advokaatide jm personali tööle võtmiseks) arvestades regioonide eripära (nt õigusabi vajajate keeleoskus), pakume advokatuuri poolt riigi õigusabi osutamise paremaks korraldamiseks, sh võimaliku lisanduva esmatasandi õigusnõustamise korraldamiseks, välja järgneva mudeli: • advokatuuri juhatus saab õiguse luua riigi õigusabi ja esmatasandi õigusnõustamise osutamise paremaks korraldamiseks Riigi Õigusabi Advokaadibüroo (edaspidi ka advokaadibüroo) advokatuuri struktuuriüksusena. Advokaadibüroo oleks advokatuuri struktuuriüksus nagu seda on nt advokatuuri kantselei. Advokaadibüroo tegevuse täpsem kord sätestatakse põhikirjas, mille kinnitab advokatuuri juhatus. Seadusega võib sätestada, mis küsimused tuleb põhikirjas kindlasti reguleerida (nt advokaadibüroo juhtimine, juhtorganite tasustamine, advokaadibüroo finantseerimine). Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi. Advokatuuriseaduse § 641 lõike 2 kohaselt peab advokatuuri juhatus tagama riigi õigusabi katkematu korralduse ja osutamise ning riigi õigusabi mõistliku kättesaadavuse. Riigi õigusabi korraldus ja osutamine loetakse katkematuks ja mõistlikult kättesaadavaks, kui kõikidel päevadel on tagatud menetlustoimingute õigeaegseks läbiviimiseks vajaliku arvu riigi õigusabi osutavate advokaatide nimetamine ning nimetatud advokaatide poolt õigeaegselt menetlustoimingutel osalemine. Kuna advokatuuri juhatus peab tagama riigi õigusabi katkematu korralduse ja osutamise, siis on oluline seaduses selgelt sätestada, et advokaadibüroo loomise õigus on advokatuuri juhatusel. Advokaadibüroo mudeli kaudu on võimalik advokatuuril tagada eelnimetatud kohustuse täitmine ning lisaks võtta tööle ja suunata advokaate piirkonda, kus puuduvad advokaadibürood ja kus advokaadid n-ö tavakorras riigi õigusabi osutada ei soovi. Muudatuse tulemusena hakkaks riigi finantseeritava õigusabi osutamise korraldamine toimuma üksnes advokaadibüroo kaudu. Advokaadibüroo tegevuse rahastamine toimuks riigieelarvest riigi õigusabi ja esmatasandi õigusnõustamise osutamiseks eraldatud vahenditest. Vahendid eraldatakse Justiitsministeeriumi kaudu jätkuvalt advokatuurile, kuna õigusabi osutamist korraldaks jätkuvalt advokatuur, küll aga edaspidi enda selleks spetsiaalselt loodava struktuuriüksuse kaudu. Struktuuriüksusel poleks iseseisva juriidilise isiku õigusvõimet. 6 Täna osutavad riigi õigusabi advokatuuri liikmed. Edaspidi jääks nii esmatasandi õigusnõustamine kui ka riigi õigusabi osutamine advokaatidele (esmatasandi õigusnõustamise puhul tuleb ka kaaluda võimalust, et seda võiksid teha advokaadibüroodest töötavad juristid advokaadi järelevalve all), s.h puudega inimeste esmatasandi õigusnõustamine. Küll aga säilitame neile võimaluse oma esindusorganisatsioonide kaudu esmatasandi õigusnõustamist korraldada. Seda selleks, et advokatuuri kutsetagatised (kohustuslik kutsekindlustus, advokatuuri järelevalve, kohustuslik täiendõpe jms) kehtivad üksnes advokatuuri liikmetele. Tänased riigi õigusabi teenusega seotud probleemid nii teenuse kvaliteedi kui kättesaadavuse osas viitavad vajadusele vähemalt osaliselt praegust riigi õigusabi korraldamise süsteemi mudelit muuta. Juhul kui soovitakse tagada riigi õigusabi süsteemis vähemalt samal tasemel õigusabi nagu muu õigusabi valdkonnas (st eraturu tingimustes), siis alternatiivid (hanke korraldamine, piirkondlik keskus) tagavad parema kontrolli teenuse kvaliteedi üle, kuna mõlemal juhul on lisaks üksikadvokaadi vastutusele olemas ka organisatoorne vastutus ja järelevalve, kas advokaadibüroo juhtkonna ja omanike (hanke korral) või advokatuuri poolt asutatud organisatsiooni ja juhtimise näol. Seega on muudatuse peamine eesmärk tagada kvaliteetse riigi õigusabi osutamine kõigis piirkondades. Muudatuse rahaliste kulude arvutused näitavad aga rahalise vajaduse suurenemist. Eesmärkide saavutamiseks kavandame riigi õigusabi andmisele muudatusi, s.h piiravaid muudatusi (vt järgmist p). Alternatiivselt analüüsiti ka võimalust anda advokatuuri juhatusele õigus asutada riigi õigusabi ja esmatasandi õigusnõustamise osutamise paremaks korraldamiseks sihtasutusena tegutsev advokaadiühing (edaspidi ka advokaadiühing), kellel oleks õigus pidada riigi finantseeritava õigusabi osutamiseks advokaadibürood. Kavatsusest loobuti, kuna advokatuur peaks jätkuvalt vastutama riigi õigusabi katkematu ja korrakohase osutamise eest, siis sellega seoses paratamatult suurenevad või jäävad samaks osa advokatuurile nii üleminekuperioodil kui ka lühiajalises ja pikemas perspektiivis riigi finantseeritava õigusabiga seotud rollid, s.o halduskoormus. Paratamatult suureneksid ka kulutused personalile, ruumidele jm. Muudatusega kaasneks riigi poolt finantseeritava SA asutamisega ja sinna personali palkamisega riigivalitsemise laienemine, s.h riigi palgal olevate ametnike ja töötajate arvu suurenemine. Eelnev oleks aga vastuolus Vabariigi Valitsuse eesmärgiga vähendada valitsemise mahtu, s.h töötajate arvu valitsussektoris. 6. Eesmärgiks on riigi õigusabi kvaliteedi parandamise tingimuste loomiseks vajalike vahendite leidmine olemasolevate rahaliste vahendite arvelt, s.o riigi õigusabi vahendite efektiivsema ja otstarbekama kasutamise tulemusena. Piiratakse ühele isikule kalendriaastas tsiviil- ja haldusasjades osutatava riigi õigusabi mahtu nt 30 tunnile aastas. Sellest suuremas mahus kohustuks riigi õigusabi saaja õigusabi eest ise tasuma, v.a juhul, kui jätkamiseks on eriline põhjus. Väljapakutav tundide arv on saadud kõrvutamisel Soome ja Rootsiga ning võrreldes riikide SKP-sid. Saadud tundide arvu aluseks on võetud riikide SKP-d ja keskmised brutopalgad4 (vt analüüsi riigi õigusabi korraldamise stsenaariumidest lk 61). Muudatus aitaks välistada süsteemi kuritarvitamise isikute poolt. Teisalt väheneks muudatusega ka selliste isikute võimalus advokaadi abile, kes vajaksid õigusabi harva. Alternatiivse lahendusena võib küsimuse reguleerida nt õiguste kuritarvitamise mõiste kaudu (vt nt HKMS § 28 lõiked 1 ja 2). Piiratakse riigi õigusabi andmist haldusasjades ja tsiviilasjade hagita asjades, v.a eestkosteasjad ja isiku kinnisesse asutusse paigutamise asjad, kuna nendes asjades ei ole paljudel juhtudel advokaadi abi kogu kohtumenetluses vältimatult vajalik. Halduskohtumenetluses ja tsiviilkohtumenetluse hagita asjade puhul kehtib uurimisprintsiip ning seda liiki asjades on kohtuniku roll menetluses, s.h poolte menetlusõiguste tagamisel väga suur. Seega aitab eelmärgitu kompenseerida muudatuste mõju. Riigi 4 Eesti 2012 SKP elaniku kohta 13 495 ja brutotasu aastas 10 466, Rootsi SKP elaniku kohta 43 867 eurot ja keskmine brutopalk 41 733 eurot, Soomes vastavalt 35 571 eurot ja 38 472 eurot. 7 õigusabi osutatakse (nõustamine ja kaebuse või avalduse koostamine) hetkeni, kui kohus võtab isiku kaebuse või avalduse menetlusse. Kui asja menetlev kohtunik hindab asja keerukusest, mahukusest vm olulisel põhjusel riigi õigusabi vajalikuks, võib ta isikule enda initsiatiivil määrata riigi õigusabi. Kui soovitakse kohtulahendi edasikaebamiseks advokaati, tuleks riigi õigusabi uuesti taotleda. Taotluse rahuldamise korral nimetatakse võimalusel advokaat, kes koostas kaebuse või avalduse. Muudetakse riigi õigusabi andmist kriminaalasjade kohtueelses menetluses selliselt, et edaspidi ei määrata kahtlustatavale kohustuslikus korras kaitsjat lihtsates ja selgetes II astme kuriteoasjades, millede puhul peab prokurör võimalikuks lahendada asi lihtmenetluses ja kohaldada põhikaristusena rahalist karistust või ka kuni 1 aasta pikkuse vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist katseajaga, ning kui kaitsja osalemine ei ole menetleja hinnangul õigusemõistmise huvides vajalik. Erandiks on kaitsja osavõtu kohustuslikkus (KrMS § 45 lg 2 p-des 1-5 ettenähtud juhud). Kui prokurör soovib kohaldada vangistust või lahendada asja üldmenetluses, tuleb kahtlustatavale määrata kaitsja. Samas on kahtlustataval alati võimalik saada määratud kaitsjat, kui ta seda soovib. Ta peab selleks esitama vastava taotluse. Kahtlustatava ja süüdistatava parema informeerituse tagamiseks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevate kaitsjakulude hüvitamise kohustusest peaks tulema seadusest menetlejale kohustus selgitada kahtlustatavale kaitsjakulude hüvitamise tingimusi ja korda. Selliste muudatusega võib kaasneda teatud kriminaalasjade juures mõningane segadus kaitsja määramise ajaga (nt kui kahtlustatav ei ole nõus lihtmenetlusega, siis üldmenetluses asja arutamiseks tuleb talle ikkagi kaitsja kohustuslikus korras määrata), kuid arvestades tänaseks väljakujunenud menetlusliikide struktuuri on üldjuhul siiski juba kohtueelse menetluse lõpuks selge, kas sai laheneb liht- või üldmenetluses. Esimesed sammud selle eesmärgi täitmiseks on tehtud. Nimelt 16.01.2016 jõustusid kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, millega tunnistati kehtetuks säte (§ 45 lõike 2 punkt 6), mis nägi ette kaitsja kohustuslikkuse kiirmenetluses. Lisaks võimaldatakse lühimenetluses kaitsjast loobumist kohtumenetluses (senine loobumise võimalus oli väga kitsas) ning kokkuleppemenetluses peab isik hakkama riigi õigusabi taotlema, kui soovib kaitsjat ka kohtuistungile – automaatselt kaitsjat kohtuistungile kokkuleppemenetluses ei kaasata. Seega tänase VTK-ga kavandatakse eesmärkide saavutamiseks järgmist muudatuste paketti. 7. Eesmärgiks on, et advokatuuril kui riigieelarvelise eraldise kasutajal ja selle kohase kasutamise eest vastutaval isikul oleks õigus vaidlustada vajaduse korral, s.o kui tasumäärus või otsus ei ole tasukorraga kooskõlas, tasumääruseid ja -otsuseid. Selliselt saab advokatuur võimaluse tagada, et advokaat saaks alati tehtud töö eest tasu vastavalt tasukorrale ning seeläbi peaks välistatama juhud, kus advokaat saab põhjendamatult suurema tasu kui seda tasukord ette näeb. Advokatuur peaks saama õiguse vaidlustada tsiviil- ja haldusasjades tehtud tasu- ja kulumäärusi ning kohtuotsuseid, milles asja menetlev kohus määrab kindlaks riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Käesolevas väljatöötamiskavatsuses käsitletavat riigi õigusabi valdkonda reguleerib peamiselt riigi õigusabi seadus (edaspidi RÕS). Lisaks reguleerib valdkonnaga seotud küsimusi advokatuuriseadus, samuti on kohtumenetluses riigi õigusabi andmise kohalt puude kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustikuga, kuna kehtiva regulatsiooni kohaselt toimub riigi õigusabi andmine kohtus menetlusabi andmise sätete järgi. Esmatasandi õigusnõustamisega tegelevate MTÜ-de ja SA-de tegevuse toetamist reguleerib RÕS § 31. Õiguslikult on siduv ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Artikkel 6 kohaselt on igal kuriteos süüdistataval õigus kaitsta end ise või enda poolt valitud kaitsja abil või 8 saada tasuta õigusabi juhul, kui õigusemõistmise huvid seda nõuavad ja süüdistataval pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega. Artikkel 3 lg 1 kohaselt liikmesriigid tagavad, et kahtlustataval ja süüdistataval isikul on õigus kasutada kaitsjat nii pika aja jooksul ja sellisel viisil, mis annab asjaomasele isikule võimaluse kasutada oma kaitseõigust otstarbekalt ja tõhusalt. RÕS § 2 kohaselt on seaduse eesmärk tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus. RÕS § 4 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine RÕS sätestatud alustel ja korras. RÕS § 4 lg 3 kohaselt on riigi õigusabi liigid: 1) määratud kaitse kriminaalmenetluses; 2) isiku esindamine kriminaalasja kohtueelses menetluses ja kohtus; 3) isiku kaitsmine väärteoasja kohtuvälises menetluses ja kohtus; 4) isiku esindamine tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus; 5) isiku esindamine halduskohtumenetluses; 6) isiku esindamine haldusmenetluses; 7) isiku esindamine täitemenetluses; 71) isiku esindamine teistmismenetluses; 8) õigusdokumendi koostamine; 9) isiku muu õigusnõustamine või muu esindamine. RÕS § 5 lg 1 kohaselt osutab riigi õigusabi advokaat advokatuuriseaduse alusel, arvestades RÕS erisusi. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib saada riigi õigusabi füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 15 lg 1 kohaselt lahendab kohtumenetluse käigus esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks asja menetlev kohus määrusega kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt otsustab maa- või halduskohus väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise ühel käesoleva seaduse §-s 8 ettenähtud viisil tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagita menetluse korras. Kohtus võib riigi õigusabi küsimusi otsustada kohtunikuabi. RÕS § 18 lg 1 kohaselt nimetab advokatuur viivitamata kohtu, prokuratuuri või uurimisasutuse määruse alusel riigi õigusabi osutava advokaadi. Advokatuuri nimetatud advokaat kohustub asuma viivitamata riigi õigusabi osutama ja korraldama oma tegevuse selliselt, et tal oleks võimalik õigeaegselt osaleda menetlustoimingutes. RÕS § 31 lg 1 kohaselt toetab riik riigieelarves selleks ettenähtud vahendite piires mittetulundusühinguid ja sihtasutusi, kelle tegevus on oluline üldise õigusnõustamise kättesaadavuse parandamiseks ning kes suudavad tagada abivajajatele kvaliteetse õigusabi andmise. Sama paragrahvi lõike 2 esimese lause kohaselt esitab toetust taotlev mittetulundusühing või sihtasutus taotluse toetuse saamiseks Justiitsministeeriumile. 9 Eesti Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Erakonna Isamaa ja Res Publica Liidu poolt 8. aprillil 2015. a sõlmitud koalitsioonilepingu p. 11.13 järgi otsustati tugevdada ja laiendada abivajavate inimeste õiguskaitset (nt www.juristaitab.ee) ja hõlbustada ligipääsu kvalifitseeritud riigi õigusabile. Vaadatakse üle riigi antava õigusabi alused, et ühiskonna nõrgemad liikmed saaksid vajaduse korral õigusabi. Siseministri 2015. aasta käskkirjaga kinnitatud riikliku „Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020“ p 1.4. Justiitsministeeriumi arengukava 2017–2020 p 3.3., lk 27 jj käsitlevad kodanike põhiõiguste realiseerimise tagamiseks vajadust luua mõistlik juurdepääs kvaliteetsele õigusabile ja teenusele. Justiitsministeeriumi 2016. aasta tööplaani p 132 kohaselt on ülesandeks töötada välja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu. 5. Tehtud uuringud 2015. aastal valmis justiitsministeeriumil analüüs riigi õigusabi korraldamise stsenaariumidest. Analüüsiga saab tutvuda: http://www.just.ee/et/uudised-pressiinfo/uuringud. Analüüsi eesmärgiks oli anda ülevaade riigi õigusabi osutamise ja süsteemi korralduse hetkeseisust, probleemidest süsteemi haldamisel ning analüüsida erinevaid võimalikke stsenaariume riigi õigusabi teenuse osutamiseks ja teenuse osutamise süsteemi korraldamiseks. Seekord võeti vaatluse alla riigi õigusabi süsteem tervikuna. Lisaks riigi õigusabi süsteemile on analüüsi osaks ka nn esmatasandi õigusnõustamise teenus, kuna selle riikliku õigusabiteenuse kaudu saavad nõu vähekindlustatud isikud eelkõige tsiviil- ja haldusasjades. Valdkonna analüüsi pinnalt tegid autorid järgmised ettepanekud: 1. Anda advokatuurile õigus otsustada riigi õigusabi määramine teovõimelistele isikutele tsiviil-, haldus- ja kriminaalasjades, kus on kaalutulusruum ning panna advokatuurile esmatasandi õigusnõustamise kohustus (nii näost näkku kui ka veebipõhine). 2. Piirata ühele isikule aastas tsiviil-, haldus- ja kriminaalasjades osutatava riigi õigusabi mahtu 30 tunnile aastas, v.a advokaadi kohustusega asjad. Kui tundide arv saab täis, kohustuks riigi õigusabi saaja edaspidi õigusabi eest ise tasuma. Erandina võiks riigi õigusabi osutamist jätkata erilisel põhjusel. 3. Piirata riigi õigusabi osutamist haldusasjades ja tsiviilasjade puhul hagita asjades, v.a eestkosteasjad. Riigi õigusabi osutada (nõustamine ja kaebuse või avalduse koostamine) kuni hetkeni, kui kohus võtab isiku kaebuse või avalduse menetlusse. Edasikaebamise korral tuleks riigi õigusabi uuesti taotleda. 4. Arvestades joobes juhtimise juhtumite, kokkuleppemenetluste ning lühimenetluste mõju eelarvele, tuleks:  lõpetada riigi õigusabi andmine moorsõiduki joobes juhtimise asjades, v.a kui asja lahendamist jätkatakse üldmenetluses. Sellisel juhul oleks riigi õigusabi võimalik taotleda ning riigi õigusabi taotluse põhjendatust võiks kohtu asemel hinnata nt advokatuur;  kokkuleppemenetluse juhtumite puhul anda riigi õigusabi kuni prokuröriga kokkuleppe sõlmimiseni;  lühimenetluses anda riigi õigusabi kuni kaitsja poolt toimiku tutvustamiseni. Ernst & Young Baltic AS on töötanud Eesti Advokatuuri tellimusel välja riigi õigusabi võimalike alternatiivsete toimimismudelite kontseptsiooni. Töö valmis 2015. aasta jaanuarikuus. Töö eesmärk oli analüüsida praegu toimivat riigi õigusabi süsteemi, selle eeliseid ja puudusi ning teiste riikide praktikaid, et välja töötada alternatiivsed toimimismudelid, mis võimaldaksid tõsta riigi õigusabi 10 osutamise efektiivsust, kvaliteeti ja jätkusuutlikkust. Analüüsiga saab tutvuda: http://www.just.ee/et/uudised-pressiinfo/uuringud. 6. Kaasatud osapooled Väljatöötamiskavatsuse ettevalmistusel on koostööd tehtud advokatuuriga ning küsimusi ka kohtumisel arutatud. Lisaks on saadetud Riigikohtule möödunud aastal valminud analüüs riigi õigusabi korraldamise stsenaariumidest ning osaliselt arvestatud saadud seisukohtasid väljatöötamiskavatsuse koostamisel. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused  Avalikkuse teavitamine EI  Rahastuse suurendamine JAH  Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine EI  Senise regulatsiooni parem rakendamine EI  Muu (palun täpsusta) EI 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs 1) Rahastuse suurendamine Rahastuse suurendamine aitaks ilmselt tuua süsteemi uusi advokaate ning katta õigusabi kättesaadavust paremini regioonides, kus sellega täna probleeme esineb. Lisarahastus võimaldaks advokatuuri juhatusel kaotada tasukorras piiranguid, samuti saaks tõsta tasu suurust 0,5 t kohta. Eelnev võiks motiveerida uusi advokaate süsteemiga liituma. Siiski saaks sellise lahendusega luua eeldused paari probleemi leevendamiseks (nt osaliselt probleem nr 4), kuna ilma regulatsiooni muutmata ei ole võimalik saavutada kõiki püstitatud eesmärke. Esmatasandi õigusnõustamine, riigi õigusabi andmise otsustamine ja riigi õigusabi korras advokaadi nimetamine jääb jätkuvalt killustatuks. Süsteem jääks kohmakaks ega soosiks advokaatide riigi õigusabi valdkonnas spetsialiseerumist ning riigi vahendite efektiivsemat kasutamist. Advokatuur ei saa vajadusel palgata advokaate riigi õigusabi osutama. Jätkuvalt oleks Eestis suur hulk inimesi, kes ühelt poolt ei kvalifitseeru riigi finantseeritavale õigusabile, ning teiselt poolt ei ole suutelised kvaliteetset õigusabi hankima, mistõttu neil puudub reaalne juurdepääs kvaliteetsele õigusabile. Riigi õigusabi andmisele täiendavate piirangute ja eelduste mittekehtestamisel jätkuks riigi ressursside osaliselt mitteotstarbekas kulutamine. Seega eelnevast nähtub, et rahastuse suurendamine looks eeldused mõne püstitatud eesmärgi saavutamisele. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Rahastuse suurendamisega ei ole võimalik lahendada kõiki probleemi põhjuseid. See aitaks ilmselt tuua süsteemi uusi advokaate ning katta õigusabi kättesaadavust paremini regioonides, kus sellega täna probleeme esineb. Siiski saaks sellise lahendusega luua eeldused paari probleemi leevendamiseks, kuna ilma regulatsiooni muutmata ei ole võimalik saavutada kõiki püstitatud eesmärke, s.h advokatuuril võtta tööle vajadusel advokaate, süsteemi jätkuv killustatus jm. Üksnes regulatsiooni muutmisega ja täiendamisega on võimalik leida lahendused probleemi kõigile 11 põhjustele. Uus regulatsioon peab olema sätestatud seaduse tasandil ja vastama õigusselguse põhimõtte rangeimatele kriteeriumitele. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida (koos põhjendusega) Enne VTK koostamist koostati küsimustik EL riikidele, milles uuriti, kas ja kuidas riigid annavad õigusabi. Eesmärgiks oli saada teavet selle kohta, kuidas on teised riigid korraldanud riigi õigusabi andmist, milliseid piiranguid on seatud, kes õigusabi osutavad jm. Probleemküsimustega seonduvalt on saadud suure osalt EL liikmesriikidelt vastused neile edastatud küsimustikele. Lisaks on külastatud Soome ja Ühendkuningriikide vastavaid asutusi, et saada parem ülevaade nende õigusabi süsteemide toimimisest. Näiteks on õigusabi liigitatud eri tasanditeks (esmatasandi õigusabi ja riigi õigusabi) järgmistes liikmesriikides: Ühendkuningriik, Sloveenia, Leedu, Hispaania, Slovakkia, Saksamaa, Ungari, Holland ja Prantsusmaa. Selgus, et riigid eristavad tasandeid peamiselt sel viisil, et esmatasandi puhul on tegemist peamiselt õigusnõu, dokumentide koostamise ja muu sellisega ning teisene õigusabi tasand hõlmab endas keerukamaid asju, kohtus esindamist jmt. Suuremal või vähemal määral on õigusabi saamist piiranud Itaalia, Läti, Leedu, Saksamaa, Ungari, Soome, Bulgaaria ja Rootsi. Näiteks Itaalias on välistatud õigusabi andmine kuriteoasjades, mis puudutavad maksudest kõrvalehoidmist, narkootikumide ja tubakatoodete salakaubandust. Lätis ei anta õigusabi, kui isik taotleb seda otseselt oma äritegevuse või professionaalse tegevusega seotud asjas. Lisaks ei anta õigusabi juhul, kui asi puudutab tollindust ja maksundust, samuti solvamise asjus. Õigusabi ei saa ka juhul, kui seda soovib laenuandja seoses antud laenuga või kui asi puudutab luksusesemeid. Leedus ei ole kindlaid valdkondi määratud, kuid esmast õigusabi ei anta maksuhalduri otsustest tingitud asjades, kui asi puudutab isiku ärilist või professionaalset tegevust või kui taotletakse teisest õigusabi enam kui kolmes asjas. Saksamaal ei anta õigusnõu, kui kohaldada tuleks teise riigi õigust või kui faktilistel asjaoludel ei ole Saksamaaga seost. Ungari puhul on välistatud õigusabi andmine ärilise tegevuse asjus, tolliasjades, ühiskondlike organisatsioonide toimimise ja asutamise küsimustes. Samuti ei anta õigusabi, kui isik ei ole maksnud varasemat õigusabikulu. Soomes ei anta õigusabi kohtusse pöördumiseks, kui asi on lihtne ja isik peaks ise hakkama saama (lihtsustatud vaidlused, nagu vaidlustamata abielulahutus, lihtsad kriminaalasjad, kus eeldatakse karistusena trahvi või lühikest vangistust, teised selged asjad, nagu joobes juhtimine, riigi nõuded või makse puudutavad asjad). Bulgaarias ei anta õigusabi kaubandus- ja finantsasjades maksukindlustuse seaduse kohaselt. Rootsis on välistatud õigusabi lihtsates asjades, nagu tavapärase dokumendi koostamine, õigusliku seisundi taotlemine, hüpoteegi seadmine, maksu tagastamine, testamendi koostamine, abielueelse lepingu koostamine, kinnisvara inventuuri teostamine ja kinkimine. Näiteks Soomes on õigusabi tasuks 70 eurot, kuid kui on määratud tasuta õigusabi andmine, siis tasu ei võeta. Tasuta saab abi üksnes siis, kui isikul on vabu vahendeid alla 600 euro. Õigusabi ei anta, kui isikul on vabu vahendeid üle 1300 euro. Soome on kehtestanud tasustatavatele riigi õigusabi tundide arvule piirangu, mille kohaselt tasustatakse aastas riigi õigusabi kuni 80h ulatuses. Kohus võib seda ka jätkata erilistel põhjustel. Rootsis antakse õigusabi kuni 100 tundi, kuid kohus võib seda erijuhtudel pikendada. Omaosaluse protsent kasvab vastavalt finantsseisundile kuni 40%. Võib täheldada, et omaosaluse suurus on mitmel liikmesriigil seatud sõltuvusse õigusabi taotleja finantsseisundist (huvi korral vt täpsemalt riigi õigusabi analüüsist alates lk 9). Soome visiidil selgus, et süsteem on kulukas, kuna nad tagavad advokaadi kohalolu ka kaugemates piirkondades, kus tööd tegelikult napib. Selliselt kujuneb advokaadi teenuse tunnihind kõrgeks. Samas on inimestel hea juurdepääs õigusteenustele ja tagatud on ka paljudes keeltes tõlkeabi. Seega peetakse Soome süsteemi küll heaks, kuid kulukaks ja seetõttu pole Eestil seda võimalik sarnaselt rakendada, kuna meil on piiratumad ressursid. Ühendkuningriigi visiidil sellist probleemi ei tõstatatud. 12 Eelnõu koostamisel ei ole kavas täiendavalt analüüsida välisriikide regulatsioone. Õigussüsteemid ning ka riigi õigusabi korraldamine on riigiti erinevalt reguleeritud. Küsimused on siseriikliku tähendusega. 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus Riigi poolt finantseeritava õigusabi saamise võimaluste laiendamiseks inimestele ning õigusabi korraldamise süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks on järgmised regulatiivsed võimalused: 1) laiendatakse riigi finantseeritava õigusabi andmist inimestele, pakkudes neile õigusabi turuhinnast soodsama hinnaga. Teistsugust regulatiivset lahendust ei ole. Suurel hulgal inimestel ei ole kvaliteetne õigusteenus kättesaadav tulenevalt õigusturul pakutava teenuse kallidusest. Olukorda, kus inimesel tuleb korra elus kerkiva õigusliku probleemi lahendamiseks võtta nt advokaadi palkamiseks laenu, võõrandada enda vara vm, ei saa pidada mõistlikuks. Riik ei saa hakata turul tegutsevate õigusteenuse pakkujate tegevusse sekkuma, kohustades neid nt kehvemal majanduslikul järjel olevatele isikutele soodustingimustel teenust pakkuma. See kujutaks endast intensiivset tegevusvabaduse piiramist ning vabaturu reguleerimist. Peale muudatuste elluviimist võiks näha esmatasandi õigusnõustamise skeem välja nii, et algul antakse õigusabi kõigile saada soovivatele isikutele, kelle sissetulek jääb nt alla kahe keskmise brutokuupalga5, teatava tundide arvu ulatuses tasuta (nt 2 h6). Seega, kui inimene soovib saada esmatasandi õigusnõustamist, siis ei hinnata põhjalikult tema majanduslikku seisundit ega kehtestata muid kriteeriume õigusnõustamisele kvalifitseerimiseks7. Kui inimese küsimus on õiguslikku laadi, siis antakse talle tasuta esmatasandi õigusnõustamist teatava tundide arvu ulatuses. Kui inimese õiguslik küsimus on keerukam ning õigusnõustamiseks vajatakse enam aega kui seda tasuta võimaldatakse, siis edaspidi antakse seda talle omaosaluse tasumise korral (nt alates 3 h kuni 5 h on 1 tunni hind u 30 eurot). Selliselt on võimalik lahendada ka nende inimeste, kes riigi õigusabile saamisele ei kvalifitseeruks, õiguslik probleem algusest lõpuni. Kui inimesel puuduvad võimalused omaosaluse tasumiseks, siis selgitatakse talle riigi õigusabi taotlemise võimalusi, s.h aidatakse vajadusel tasuta taotlust täita. Kui inimese õigusliku probleemi lahendamise vajadus ületab 5 tundi, siis antakse talle edaspidi õigusabi mõistliku tunnihinna alusel (nt 60 eurot 1 h õigusabi eest)8. Arvestades riigi rahaliste vahendite piiratust, on mõistlik kehtestada (nt volitada valdkonna eest vastutavat ministrit) piirangud riigi poolt tasuta või osalise finantseerimisega õigusabi tundidele. Välja pakutav riigi finantseeritavate maksimumtundide arv on eelduslikult piisav, et katta õigusabi osutamise vajadus enamikul juhtudel (2015. aastal kulutati keskmiselt 1 tsiviilasjas riigi õigusabi osutamisele u 5 tundi). Omaosalusena maksmisele kuuluvad summad peaksid laekuma riigi finantseeritavat õigusabi korraldajale, kellel on võimalik kasutada laekuvaid rahalisi vahendeid üksnes esmatasandi õigusnõustamise osutamise finantseerimisele ning selle korraldamisele. Ühtlasi tuleks kehtestada esmatasandi õigusabi saamisele väikeses suuruses nn visiiditasu, mis tuleks tasuda õigusabi korraldajale. Näiteks võiks selliseks summaks olla 5 eurot, nagu seda on ambulatoorse eriarstiabi 5 Näiteks inimene annab kinnituse, et tema töötasu on väiksem. Kui peaks selguma, et inimene esitas valeandmed, on võimalik talt õigusabi osutamiseks kulutatud summa tagasi nõuda. 6 Vt riigi õigusabi analüüsi lk 73, mille kohaselt kulub ühe isiku nõustamise peale olenevalt probleemist 0,5–5 tundi. Keskmiselt peaks ühe isiku esmatasandi õigusnõustamise peale kuluma üks kuni kaks tundi. 7 Ka täna ei tulene regulatsioonist esmatasandi õigusnõustamist vajavatele inimestele mingeid kriteeriume õigusabi saamiseks. Kuigi ministeeriumi konkursi võitnud osad koostööpartnerid on omal algatusel seadnud riigi õigusabi saamisele sarnaseid eeldusi, siis inimeste maksevõime osas sisulist kontrolli ei tehta. 8 Välja pakutav 1 tunni tasu suurus aluseks on võetud summa, mille puhul kvaliteetse õigusabi andmine on eelduslikult suurte mahtude korral majanduslikult mõttekas ka advokaadibüroodele. Sellele viitab advokatuuri poolt haldusasjades riigi õigusabi osutaja leidmiseks korraldatud hanke tulemus. Sellel võib lisanduda käibemaks. 13 visiiditasu piirmäär. Visiiditasu maksmine oleks kohustuslik ning sellest vabastamist ei toimu. Selliselt tagatakse menetluse lihtsus. Eesmärgiks on panna isik mõtlema, kas tal on ikka vältimatu vajadus õigusabi järele. Visiiditasu kehtestamine aitab eelduslikult hoida ära süsteemi tahtmatut või tahtlikku koormamist. Inimeste võimaluste laiendamine läbi esmatasandi õigusnõustamise süsteemi kvaliteetse õigusabi saamisele eeldab täiendava rahastamise leidmist. Kui nt anda abivajajatele kalendriaastas esmatasandi õigusnõustamist tasuta 17 000 t ulatuses (1 t hind 40 eurot sarnaselt tänasele riigi õigusabi t hinnale), mis võimaldaks anda 2 t tasuta õigusabi u 8500 inimesele9, siis selleks vajatakse täiendavalt minimaalselt 700 000 eurot (8500x40x2), millele lisanduks km. Siinjuures peab arvestama ka esmatasandi süsteemi korraldamise kuludega, millele võiks sarnaselt riigi õigusabi korraldamisele kuluda kuni 10%. Eeltoodud inimeste arv võib nt u 1000 võrra väheneda, kui abivajajatest nt 20% või pisut enam sooviksid saada õigusabi kuni 5 t ulatuses. Selleks kulub täiendavalt rahalisi vahendeid (1 t maksaks riigile 10 eurot, seega 3 t kokku 30 eurot), mille tõttu on potentsiaalselt õigusabi võimalik anda väiksemale arvule inimestele. 2) advokatuurile pannakse eelmises punktis kirjeldatud viisil mõistliku ajapiiranguga esmatasandi õigusnõustamise kohustus, mis sisaldab konsultatsiooni või isiku suunamist vajaliku institutsiooni poole, õigusdokumentide ja arvamuste koostamist, esindamist ning veebipõhist nõustamist (esmatasandi õigusnõustamise puhul tuleb ka kaaluda võimalust, et seda võiksid teha advokaadibüroodest töötavad juristid advokaadi järelevalve all). Muudatus aitab luua õigusabiteenuste tervikliku lahenduse, s.o lisaks eelnimetatule osutatakse ka riigi õigusabi ühe institutsiooni poolt. Ühtegi alternatiivset regulatiivset lahendust ei ole, kuna lahendus „kõik ühest kohast“ eeldab ka riigi õigusabi osutamist, mis on täna advokatuuri korraldada ja advokaatide osutada. Küll aga jätkuks erivajadustega inimeste esmatasandi õigusnõustamine praegusel viisil (eraldi konkurss õigusnõustaja leidmiseks), kuid nad võivad pöörduda õigusnõustamise saamiseks ka advokatuuri poole; 3) alternatiivse lahendusena arendatakse edasi tänast esmatasandi õigusnõustamise süsteemi, kus Justiitsministeerium ise korraldab vastavat õigusabi selleks väljakuulutavate konkursside kaudu. Suurendades oluliselt vastava süsteemi eelarvet ning laiendades võimalike teenuse pakkujate ringi seaduses sätestatud piirangute välja võtmisega (vt RÕS § 31), misläbi saaksid ja ilmselt oleksid huvitatud konkursil osalema ka õigus- ja advokaadibürood. Lepingud õigusnõustamise osutamiseks sõlmitakse pikemale perioodile (nt 3 kuni 5 aastat), võimaldamaks potentsiaalsetel koostööpartneritel/õigusnõustajatel planeerida enda tegevusi (nt vajaliku tööjõu hankimine, ruumide rentimine, töövahendid jm) paremini. Sarnaselt nagu valdkonna advokatuurile andmise kavatsuse puhul, vajaks ka alternatiivse lahenduse plaanikohane elluviimine täiendavaid rahalisi vahendeid (vt VTK p. 9 alapunkt 1). 4) riigi õigusabi määramine teovõimelistele isikutele kaalutlusruumiga asjades koondatakse I ja II astme kohtutelt nn kompetentsikeskusesse. Kõnesolevate taotluste lahendamine toimuks Viru Maakohtus, kuna lisanduvate töökohtade loomine aitaks saavutada siseministri 2015. aasta käskkirjaga kinnitatud riikliku „Ida-Virumaa tegevuskava 2015-2020“ p 1.4. eesmärke. Vajadusel luuakse Viru Maakohtu juurde selliseid taotlusi lahendav struktuuriüksus. Taotlusi vaataksid läbi kohtujuristid ja neil oleks õigus allkirjastada lahendeid, millega isiku taotlus rahuldatakse. Juhul, kui taotlus jäetakse rahuldamata või rahuldatakse osaliselt, allkirjastaks kohtulahendi kohtunik, kuna sellisel juhul kaasneb negatiivne riive taotluse esitanud isikule. Riigi õigusabi taotluse lahendamine, s.h majandusliku seisundi kohta andmete kogumine ei nõua reeglina palju vaeva ning asja 9 Selliselt oleks võimalik anda õigusabi kuni kolm korda suuremale arvule inimestele kui seda täna (2015. aastal oli suurusjärk 4300 esmatasandi õigusnõustamist) on võimalik teha. 14 perspektiivikuse hindamisega peab kohus asja menetlusse võtmise otsustamisel nagunii tegelema (vt nt HKMS § 121 lg 2 p 2). Lisaks täiendatakse regulatsiooni selliselt, et kui isik on varasemalt esmatasandi õigusnõustamist saanud ja kohus annab talle riigi õigusabi ka kohtusse pöördumiseks või muul viisil, osutab seda edasi sama advokaat. Seega üks ja sama advokaat osutab nii esmatasandi õigusnõustamist kui selles asjas võimalikku jätkuvat riigi õigusabi. Kohus saab otsustada, et kui isik on varasemalt esmatasandi õigusnõustamist saanud ja talle antakse samas asjas riigi õigusabi ka kohtusse pöördumiseks, siis osutab õigusabi edasi sama advokaat. Selliselt on see riigi õigusabi asjadega praktikas juba täna, s.o sama advokaat esindab riigi õigusabi saajat asjas algusest lõpuni, s.o ka ühelt õigusabi liigilt teisele üle minekul. Seetõttu ei tähenda muudatus advokaadi töös sisulist muutust, s.o ka täna tegelevad advokaadid tihti esmalt klientide nõustamisega ja seejärel vajadusel kohtus esindamisega, kuid avaldab eelduslikult suurt mõju läbi lisanduva töö hulga. Kaalumisel oli advokatuurile õiguse andmine otsustada riigi õigusabi määramine teovõimelistele isikutele kaalutlusruumiga tsiviil-, haldus- ja kriminaalasjades, kuid sellest loobuti. Nimelt riigi õigusabi andmise otsustamise advokatuurile andmise puhul peaks kohtud taotluse rahuldamata jätmise korral taotlusega edasikaebamise korral ikkagi tegelema. Tuli möönda, et ettepaneku elluviimise tulemusena bürokraatia ja halduskoormus suurenevad, kuna isikud ei tea, kas taotleda riigi õigusabi kohtult või advokatuurilt. Seega on vältimatult vajalik teavitustöö ning see ei saa olla ühekordne. Vastavad tegevused eeldavad rahalist katet. Lisaks ei saa välistada taotluse esitamisel eksimusi, mis toob kaasa materjalide edastamise vajaduse, s.o kaasneks nii halduskoormus kui ka kulu. Paratamatult esineb kuritarvitamise oht (advokatuur võib teatud olukorras teha endale majanduslikult soodsaid otsuseid, mis piiraksid isikute juurdepääsu õigusemõistmisele). Seega selline lahendus ei pruugi hõlbustada inimese juurdepääsu kvalifitseeritud õigusabile; 5) advokatuur saab õiguse luua riigi õigusabi ja esmatasandi õigusabi osutamise paremaks korraldamiseks advokaadibüroo advokatuuri struktuuriüksusena. Sellisel juhul jääks kehtima tänane riigi õigusabi korraldamise süsteem, kuid advokatuuril oleks võimalik luua riigi finantseeritava õigusabi korraldamiseks ja osutamiseks advokaadibüroo, mis on advokatuuri struktuuriüksus s.h võtta sinna vajadusel advokaate tööle, tagamaks riigi finantseeritava õigusabi kättesaadavus regiooniti. Kehtiv regulatsioon seda ei võimalda. Sellisel juhul suureneks advokatuuri halduskoormus, kuna lisanduks advokaatidega töö- ja/või käsunduslepingute sõlmimise, asenduste tagamise, palgaarvestuse, ruumide rendi, sisustamise, tehnilise varustatuse jms küsimused. Riigi finantseeritava õigusabi kvaliteedi tõusu korral väheneks ilmselt advokatuuri aukohtu ning juristide töökoormus. Kõnesoleva muudatusega ei kaasneks riigiametnike arvu suurenemist; 6) piiratakse ühele isikule kalendriaastas tsiviil- ja haldusasjades osutatava riigi õigusabi mahtu nt 30 tunnile aastas (vt arvutuskäiku http://www.just.ee/et/uudised-pressiinfo/uuringud lk 61-62). 30 tunni täitumisel kohustuks riigi õigusabi saaja õigusabi eest ise tasuma, v.a juhul, kui jätkamiseks on eriline põhjus. Alternatiivse lahendusena võib küsimuse reguleerida nt õiguste kuritarvitamise mõiste kaudu (vt nt HKMS § 28 lõiked 1 ja 2). Esimesel juhul lõpetab advokaat õigusabi osutamise, kui just ei kohustata teda õigusabi jätkama. Seega reeglina advokaadi poolt õigusabi osutamine lõppeks. Teisel juhul peaks kohus tuvastama menetlusosalise või tema esindaja poolt õiguste kuritarvitamise ning võiks neile määrata trahvi. Eelnev tähendaks kohtule töökoormust, kuna kohus peab tuvastama asjaolud ning koostada tuleks trahvimäärus. Ka seda tehes ei pruugi menetluses edasine õiguste kuritarvitamine lõppeda. Seega esimene lahendus oleks selgem ja lihtsam. 15 Piiratakse riigi õigusabi andmist haldusasjades ja tsiviilasjade hagita asjades, v.a eestkosteasjad ja isiku kinnisesse asutusse paigutamise asjad. Riigi õigusabi osutatakse (nõustamine ja kaebuse või avalduse koostamine) hetkeni, kui kohus võtab isiku kaebuse või avalduse menetlusse. Kui asja menetlev kohtunik hindab asja keerukusest ja mahukusest vm olulisest asjaolust tulenevalt riigi õigusabi vajalikuks, võib ta seda enda initsiatiivil määrata. Kui soovitakse kohtulahendi edasikaebamiseks advokaati, tuleks riigi õigusabi uuesti taotleda. Taotluse rahuldamise korral määratakse riigi õigusabi osutama sama advokaat, kes varem kaebuse või avalduse koostas. Muudatust kompenseerib asjaolu, et halduskohtumenetluses ja tsiviilkohtumenetluse hagita asjade puhul kehtib uurimisprintsiip. Mõlemal juhul ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Seda liiki asjades on kohtuniku roll menetluses, s.h poolte menetlusõiguste tagamisel väga suur. Seega ei ole nendes asjades ilmtingimata vajalik advokaadi abi kogu kohtumenetluse vältel, v.a eestkosteasjad, milles on reeglina küsimuse all piiratud teovõimega isiku vara ja hooldusõigus, s.o eestkosteasjas ei saa teda esindada tema seaduslik esindaja. Selleks peaks olema määratud sõltumatu esindaja. Samuti peaks olema erandiks isiku kinnisesse asutusse paigutamise juhtumid, kus on tegemist äärmiselt intensiivse isikuõiguste riivega menetlusega. Menetlus tuleb viia läbi kiiresti ja menetluses peab tagama isiku menetlusõigused. Seega on eeltoodu põhjendustel tänane riigi õigusabi andmise kord ebaotstarbekas. Teistsugust regulatiivset lahendust ei ole, kui soovitakse piirata riigi õigusabi andmist nimetatud menetlusliikides. Muudetakse riigi õigusabi andmist kriminaalasjade menetluses selliselt, et edaspidi ei määrata kahtlustatavale kohustuslikus korras kaitsjat, va KrMS § 45 lg 2 p-des 1-5 ettenähtud juhud, lihtsates ja selgetes II astme kuriteoasjades, millede puhul peab prokurör võimalikuks asja lahendada lihtmenetluses ja kohaldada põhikaristusena rahalist karistust või kuni 1 aasta pikkuse vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist katseajaga. Kui prokurör soovib kohaldada pikemat vangistust või pooled soovivad asja lahendada üldmenetluses, tuleb määrata kahtlustatavale kaitsja. Samuti tuleb määrata kaitsja juhtudel, kui prokurör peab seda menetluse huvides vajalikuks (nt kahtlustatav ei ole võimeline kokkuleppeks läbi rääkima, temale ei saa kriminaalasja toimikut kätte toimetada vm objektiivne asjaolu) või kui isik seda ise taotleb. Kui kahtlustatav ei ole avaldanud soovi kaitsja määramiseks, tuleb prokuratuuril kahtlustatavaga kokku leppida toimikuga tutvumise viis, nt saadab selle kahtlustatavale tutvumiseks e-postiga, teeb võimalikuks tutvuda E-toimiku vahendusel, saab tutvuda prokuratuuri kantseleis vm. Menetlejal tuleb selgitada kahtlustatavale temale kaitsja määramisega kaasneda võivat riigi rahalise nõude tekkimist, s.o kaitsjat ei määrata tasuta, vaid süüdimõistmise korral kannab ta ise menetluskulud, sh kaitsjatasud. Eelnev aitab tagada kahtlustatava parema informeerituse ning vältida süüdimõistmise korral kaitsjatasude kandmise kohustusega kaasnevat ebameeldivat üllatust. Muudatusega ei panda isikutele kaitsjatasu tagasimakse kohustust, vaid see on juba täna kehtivas seaduses olemas, inimesed lihtsalt ei ole sellest piisvalt teadlikud. Muudatus ei eelda menetlejalt mahukaid toiminguid, mis võiks kujutada ohtu menetluse kiirusele. Muudatus ei piira kaitsja saamist, vaid sellega tehakse inimene teadlikumaks enne vastava otsuse tegemist. Seega tänases süsteemis ei toimu olulist muutust, s.h ei hinnata taotluse põhjendatust sarnaselt nt tsiviilasjade hagiga asjade kohtumenetluses. Näiteks Soomes ei tagata inimestele lihtsates ja selgetes asjades õigusabi, vaid see piirdub lühikese nõustamisega, kui inimene seda taotleb; üksnes keerukamatel juhtudel, näiteks kui on vajalik eksperdi kaasamine, kaasatakse menetlusse advokaat. Mitmes EL riigis on välistatud riigi õigusabi osutamine salakaubaveoga seotud süütegudes. Näiteks Leedus ei anta riigi õigusabi tsiviilasjades, kui 16 taotletakse kohtus esindamist enam kui kolmes asjas. Piiranguid on seatud ka riigi õigusabi mahule ehk tundide arvule, mida ületades isikule üldjuhul riigi kulul riigi õigusabi osutamist ei jätkata. Ühendkuningriik on isegi piiranud riigi õigusabi osutamist perekonnaasjades. Liikmesriigid tunnevad ka muid piiranguid, millel siinkohal pikemalt ei peatuta. Seega muudatusega jääb Eesti süsteem inimeste õigust kaitsjale nt Soomega võrreldes paremini tagama, kuna seal ei anta õigusabi nt lihtsamates ja selgetes asjades; 7) advokatuurile antakse õigus vaidlustada tsiviil- ja haldusasjades tehtud tasu- ja kulumäärusi ning kohtuotsuseid, milles asja menetlev kohus määrab kindlaks riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Teistmoodi ei ole võimalik lahendada probleemi, kus advokatuur ei saa vaidlustada tasu- ja kuude korraga vastuolus olevaid kohtulahendeid. 10. Regulatiivsete võimaluste põhiseadusega ning Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õigusega määratud raamid Plaanitav muudatus on seotud PS §-s 15 sätestatud põhimõttega, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Õiguslikult on siduv ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon. Artikkel 6 kohaselt on igal kuriteos süüdistataval õigus kaitsta end ise või enda poolt valitud kaitsja abil või saada tasuta õigusabi juhul, kui õigusemõistmise huvid seda nõuavad ja süüdistataval pole piisavalt vahendeid õigusabi eest tasumiseks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/48/EL, mis käsitleb õigust kaitsjale kriminaalmenetluses ja Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses ning õigust lasta teavitada vabaduse võtmisest kolmandat isikut ja suhelda vabaduse võtmise ajal kolmandate isikute ja konsulaarasutustega. Artikkel 3 lg 1 kohaselt liikmesriigid tagavad, et kahtlustataval ja süüdistataval isikul on õigus kasutada kaitsjat nii pika aja jooksul ja sellisel viisil, mis annab asjaomasele isikule võimaluse kasutada oma kaitseõigust otstarbekalt ja tõhusalt. Regulatsiooni kehtestamine ei nõua piiriülest teavitamist. 11. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud 11.1. Kavandatav muudatus – riigi finantseeritava õigusabi võimaluste laiendamine inimestele Kavandatava muudatusega laiendatakse riigi finantseeritava õigusabi andmise võimalusi inimestele. Kui inimese küsimus on õiguslikku laadi, siis antakse talle tasuta esmatasandi õigusnõustamist teatava tundide arvu ulatuses. Kui inimese õiguslik küsimus on keerukam ning õigusnõustamiseks vajatakse enam aega kui seda tasuta võimaldatakse, siis edaspidi antakse seda talle omaosaluse tasumise korral (nt alates 3 t kuni 5 t on 1 t hind 30 eurot). Kui inimese õigusliku probleemi lahendamise kuluks üle 5 tunni, siis antakse talle edaspidi õigusabi mõistliku väikese tunnihinna alusel (nt kuni 60 eurot 1 t õigusabi eest). 11.1.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: advokaadibürood 11.1.1.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtjate tegevusala 11.1.1.1.1. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatava muudatusega kaasneks vähene mõju advokaadibüroodele, kuna tõenäoliselt puudub oht õigusteenuse turu tasakaalust välja viimiseks, kuna riigi finantseeritava õigusabi andmist soovitakse laiendada isikute grupile, kelle sissetulek ei võimalda turult kvaliteetset 17 õigusteenust hankida. Seega ei ole need isikud advokaadibüroode klientideks. Samuti ei saa eeldada, et jõukas inimene, kes suudab vajadusel advokaaditeenust hankida, esmatasandi õigusnõustamist sooviks. Võib eeldada, et muudatuse tulemusena paraneks kvaliteetse õigusabi kättesaadavus elanikkonna seas, kelle sissetulek ei võimalda kvaliteetset õigusteenust turutingimustel hankida. Muudatus puudutab 230 advokaadibürood, milles töötab u 758 tegevadvokaati. Mõju ulatust võib pidada väikeseks, kuivõrd sellega võib kaasneda mõningane mõju advokaadibüroode ja advokaatide käitumises, kuid eelduslikult puudub vajadus kohanemiseks. Muudatuse tulemusena laieneb isikute ring, kes riigi finantseeritavat õigusabi saavad. Selle eelduseks on riigieelarve kulude suurendamine selle jaoks. Seega tekib advokaadibüroodele täiendava töö võimalus. Võttes arvesse seda, et advokaadibürood puutuksid esmatasandi õigusnõustamisega kokku pigem harva (2015. a anti esmatasandi õigusnõustamist kokku 4366 korda, mis teeks ühe advokatuuris tegutseva advokaadi kohta ca 6 asja, millest valdav osa õigusabi osutatakse Tallinnas ja Tartus), siis on mõju avaldumise sagedus väike. Kõnesoleva muudatusega kaasneb sihtrühmale pigem positiivne mõju, kuna nad võivad saada esmatasandi õigusnõustamise kliente. 11.1.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: inimesed, kes soovivad saada riigi finantseeritavat õigusabi 11.1.2.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju avalike teenuste kättesaadavusele 11.1.2.1.1. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus avaldab positiivset mõju inimestele õigusabi vajaduse tagamisele. Sihtrühma suuruse arvestamisel tuleb võtta arvesse täna riigi finantseeritava õigusabi tarbivate isikute hulka suhtes kogu Eestiga, kuna muudatus avaldaks mingil moel mõju kogu Eestile. Võttes arvesse riigi õigusabi kasutavate isikute arvu aastas (kokku maksimaalselt 15 789 isikut10, kuid sh ka isikud, kellele määrati riigi õigusabi korduvalt ning esmatasandi õigusnõustamise kliendid), ning võrreldes seda kogu elanikkonnaga (1. jaanuari 2015. aasta seisuga elas Eestis 1 312 300 inimest)11, siis on mõjutatav sihtrühm väike. Laieneb eelduslikult õigusabi saavate inimeste arv, kuid muudatustega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, kuna tegemist on täiendava võimaluse loomisega sihtrühmale. Teenus tehakse edaspidi kättesaadavamaks ning kvaliteetsemaks, seetõttu eelduslikult suureneb teenuste tarbimine. Võttes arvesse seda, et kõnesolevad isikud puutuksid muudatuse tagajärjega kokku harva, siis on mõju avaldumise sagedus väike. Inimesed üldiselt tihti õigusabi ei hangi ning omad piirangud seab ka riigipoolne rahastus, mis ei saa olla piiramatu. Kõnesoleva muudatusega ei kaasne sihtrühmale ebasoovitavate mõjude riski. Küll aga paraneb õigusabi kättesaadavus elanikkonna seas. Tulenevalt eespool märgitust on mõju sihtrühmale positiivne ja väheoluline. 11.1.3. Muudatus avaldab mõju riigi kuludele 10 2015. aasta riigi õigusabi aastaaruande kohaselt oli 2015. aastal riigi õigusabi tellimusi 15 789 11 https://www.stat.ee/90778 18 11.1.3.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju avaliku sektori rahastamise vajadusele, e riigi kuludele 11.6.1.1.1. Avalduva mõju kirjeldus Kavandatava muudatusega laiendatakse riigi finantseeritava õigusabi andmise võimalusi inimestele, kes täna õigusabi saama ei kvalifitseeru ja ei suuda ka ise kvaliteetset õigusabi hankida. Kõnesolevale isikute grupile soovitakse pakkuda õigusabi teatud tundide arv tasuta ja edaspidi turuhinnast soodsama hinnaga. Muudatusega eeldatavasti suureneb riigi finantseeritavat õigusabi saada soovivate isikute arv ning sellega kaasneks vajadus täiendavate rahaliste vahendite järele (advokaatide tasude ja kulude hüvitamiseks, õigusabi korraldamiseks jm). Potentsiaalne riigi finantseeritava õigusabi vajavate inimeste arv ületab ilmselt 100 000, kuid seda kindlasti mitte iga-aastaselt. Justiitsministeerium prognoosib, et isikuid, kes sooviksid saada riigi finantseeritavat õigusabi (täpsustame – esmatasandi õigusnõustamist), võiks olla aastas orienteeruvalt 15 000 või enam (nt 2015. aastal nõustati justiitsministeeriumi konkursi võitnud MTÜ-de ja SA poolt 4366 inimest), kuna vajadus on kordades suurem ja seda kinnitavad Justiitsministeeriumi tänased esmatasandi õigusabi osutavad koostööpartnerid. Teenust soovivate isikute arvu mõjutab kindlasti ka asjaolu, kui palju tehakse teavitustööd õigusabi saamise võimaluste kohta. Kui nt anda abivajajatele kalendriaastas esmatasandi õigusnõustamist tasuta 17 000 t ulatuses (1 t hind 40 eurot sarnaselt tänasele riigi õigusabi t hinnale), mis võimaldaks anda 2 t tasuta õigusabi u 8500 inimesele12, siis selleks vajatakse täiendavalt minimaalselt 700 000 eurot (8500x40x2), millele lisanduks km. Siinjuures peab arvestama ka esmatasandi süsteemi korraldamise kuludega, millele võiks sarnaselt riigi õigusabi korraldamisele kuluda kuni 10%. Eeltoodud inimeste arv võib nt u 1000 võrra väheneda, kui abivajajatest nt 20% või pisut enam sooviksid saada õigusabi kuni 5 t ulatuses. Selleks kulub täiendavalt rahalisi vahendeid (1 t maksaks riigile 10 eurot, seega 3 t kokku 30 eurot), mille tõttu on potentsiaalselt õigusabi võimalik anda väiksemale arvule inimestele. Kui aga lisanduks potentsiaalsed 15 000 isikut, siis tähendaks see sama skeemi puhul lisanduva kuluna u 1,3 miljonit eurot, arvestades täna riigieelarves esmatasandi õigusnõustamiseks ette nähtud vahendite (u 120 000 eurot) advokatuurile eraldamist. Muudatus tooks kaasa ka infotehnoloogiliste arenduste tegemise vajaduse seoses õigusnõustamist saanud inimeste ja nõustamist osutatud tundide üle arve pidamisega, samuti ilmselt nn visiiditasu tasumise kontrollimise hõlbustamiseks. Kuna infotehnoloogilised arendused on tingitud riigi õigusaktidest, kaasneb sellega seoses rahaline kulutus Justiitsministeeriumile. Infotehnoloogiliste arenduste rahastamisvajaduse suurus selgub hiljemalt eelnõu koostamise etapis. 11.2. Kavandatav muudatus – advokatuurile pannakse esmatasandi õigusnõustamise kohustus Kavandatava muudatuse kohaselt pannakse advokatuurile mõistliku ajapiiranguga esmatasandi õigusnõustamise kohustus, mis sisaldab konsultatsiooni või isiku suunamist vajaliku institutsiooni poole, õigusdokumentide ja arvamuste koostamist, isiku esindamist ning veebipõhist nõustamist. 11.2.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: advokatuur (juhatus ja kantselei) 12 Selliselt oleks võimalik anda õigusabi kuni kolm korda suuremale arvule inimestele kui seda täna (2015. aastal oli suurusjärk 4300 esmatasandi õigusnõustamist) on võimalik teha. 19 11.2.1.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju halduskoormusele 11.2.1.1.1. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatuse tagajärjel hakkab advokatuur korraldama esmatasandi õigusnõustamist, mida hakkavad osutama advokatuuri liikmed (praegu osutavad seda konkursi võitnud MTÜ-d ja SA- d). See kujutab endast advokatuurile uut avalik-õiguslikku kohustust. Lisanduva kohustuse täitmiseks peab advokatuur palkama vajaliku personali ning seda koolitama, teostama järelevalvet jms. Muudatus suurendab advokatuuri kantselei ja juhatuse töökoormust ning seda just uue tegevuse käivitamise etapis. Seega kaasneb muudatusega advokatuurile halduskoormuse tõus. Muudatuse tulemusena toimuks nii esmatasandi õigusnõustamine, riigi õigusabi advokaadi nimetamine kui ka õigusabi osutamine ühes institutsioonis, s.o luuakse terviklik lahendus. Selle tulemusel ühtlustub riigi poolt finantseeritava õigusabi praktika. Muudatuse sihtrühm (advokatuuri juhatus ja kantselei) on väike - advokatuuri kantseleis töötab 9 inimest ning juhatus koosneb 10 advokaadist, sh asendusliikmed. Samas advokatuuri kokkupuuted esmatasandi õigusnõustamist osutavate advokaatide koolitamise, järelevalve jms toimuks pigem ebaregulaarselt, mis tähendab, et sündmuse sagedus on väike. Sihtgrupi käitumises kaasnevad muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi, kuna advokatuuril on kogemus riigi õigusabi osutamise korraldamisega, s.h selle käivitamisega. Soovimatuid kõrvalmõjusid väljatöötamiskavatsuse koostamise käigus ei tuvastatud. Sellest järelduvalt võib väita, et mõju ei ole advokatuuri juhatusele ja kantseleile oluline. 11.2.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: advokaadid 11.2.2.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: ettevõtlus ja ettevõtete tegevus 11.2.2.1.1. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatuse tagajärjel hakkab advokatuur korraldama esmatasandi õigusnõustamist, mida hakkavad osutama advokatuuri liikmed. Muudatuse tulemusena on advokaatidel võimalik anda riigi finantseeritavat esmatasandi õigusnõustamist. Seega muudatus tooks advokatuuri liikmetele tasustatavat lisatööd. Võttes arvesse aga advokatuuri liikmete hulka, kes täna riigi õigusabi aktiivselt osutavad ((u 40 advokaati) ja kõrvutades selle advokatuuri liikmete arvuga (978, kellest tegevliikmeid on 767), siis on mõjutatav sihtrühm väike. Mõju ulatust võib pidada väikeseks, kuivõrd sellega võib kaasneda mõningane mõju advokaadibüroode ja advokaatide käitumises, kuid eelduslikult ei kaasne kohanemisraskusi. Võttes arvesse seda, et suurem osa advokaate puutuksid esmatasandi õigusnõustamisega a kokku pigem harva või ei puutuks üldse kokku, siis on mõju avaldumise sagedus enamikule advokaatidele väike. Soovimatuid kõrvalmõjusid väljatöötamiskavatsuse koostamise käigus ei tuvastatud. Tulenevalt eespool märgitust kaasneb muudatusega sihtrühmale positiivne mõju. 11.2.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: riigi finantseerimisel esmatasandi õigusnõustamist osutavad MTÜ-d ja SA-d 11.2.3.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: ettevõtlus ja ettevõtete tegevus 11.2.3.1.1. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta 20 Täna osutavad riigi finantseeritavat esmatasandi õigusabi Justiitsministeeriumi korraldatava konkursi võitnud MTÜ-d ja SA-d. Muudatuse tagajärjel hakkab advokatuur korraldama esmatasandi õigusnõustamist, mida hakkavad osutama advokatuuri liikmed. Muudatuse tulemusena toimuks nii esmatasandi õigusnõustamine kui ka riigi õigusabi advokaadi nimetamine kui ka õigusabi osutamine ühes institutsioonis, s.o luuakse terviklik lahendus. Selle tulemusel ühtlustub riigi poolt finantseeritava õigusabi praktika. Muudatuse sihtrühm on väike – 2016. esmatasandi konkursil osales 9 MTÜ-d ja 1 SA, kellest toetust said neli (õigusabi osutavad paarikümne isiku ringis, s.h advokaadibüroodest ja mujalt). Võttes arvesse aga advokatuuri liikmete hulka (978 advokaati, kellest tegevliikmeid on 767), samuti õigusturul ja üldisemalt õigusvaldkonnas tegutsevate isikute arvu (mitusada uurimisasutuse töötajat, 839 PPA uurijat ja mitusada kohtutöötajat, seega kokku hinnanguliselt minimaalselt 1600 isikut) kui potentsiaalselt advokatuuriga kokku puutuda võivate isikute ringi (kokku minimaalselt 2500 isikut), siis on mõjutatav sihtrühm väike. Sihtrühmal võib kaasneda tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Muudatusega väheneks küll osa sihtrühma kuuluvate isikute sissetuleku võimalus, kuid neil on võimalik ennast rakendada teistele õigusabiga seotud tegevustele, samuti astuda advokatuuri liikmeks. Seega on muudatusega kaasnev risk sihtrühma majandustegevusele pigem negatiivne. 11.2.4. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: teenusesaajad 11.2.4.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: sotsiaalne mõju 11.2.4.1.1. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus avaldab mõju inimeste esmatasandi õigusnõustamise vajaduse tagamisele. Sihtrühma suuruse arvestamisel tuleb võtta arvesse esmatasandi õigusnõustamist tarbivate isikute hulka (2015. aastal sai teenust 4366 inimest) suhtes kogu Eestiga, kuna muudatus avaldaks mingil moel mõju kogu Eestile. Võrreldes seda kogu elanikkonnaga (1. jaanuari 2015. aasta seisuga elas Eestis 1 312 300 inimest)13, siis on mõjutatav sihtrühm väike. Mõju ulatust võib pidada väikeseks, kuivõrd sellega võivad kaasneda muutused nende isikute käitumises, kes soovivad esmatasandi õigusnõustamist, kuid muudatusega ei kaasneks kohanemisraskusi. Võib eeldada, et suureneb teenuse tarbimine. Võttes arvesse seda, et kõnesolevad isikud puutuksid muudatuse tagajärjega kokku harva, siis on mõju avaldumise sagedus väike. Inimesed üldiselt ei pea õigusabi sagedasti hankima. Kõnesoleva muudatusega ei kaasne sihtrühmale ebasoovitavate mõjude riski, kuna muudatuse tulemusena saavad sihtrühma kuuluvad isikud endiselt tasuta õigusnõustamist. Küll aga paraneb esmatasandi õigusnõustamise kättesaadavus, kuna advokatuuril on võimalik tagada teenuse parem kaetus piirkonniti, luues selleks vajadusel mõnda piirkonda õigusabikeskuse. Tulenevalt eespool märgitust ei kaasne selle muudatusega olulist mõju. 11.3. Kavandatav muudatus – teovõimelistele isikutele kaalutlusruumiga asjades riigi õigusabi taotluste lahendamise koondamine ühte maakohtusse 13 https://www.stat.ee/90778 21 Kavandatava muudatuse kohaselt viiakse I ja II astme kohtute poolt riigi õigusabi määramine teovõimelistele isikutele kaalutlusruumiga tsiviil-, haldus- ja kriminaalasjades Viru Maakohtusse. Seega lahendatakse edaspidi kõnesolevaid taotlusi ühes maakohtus. 11.3.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: kohtud 11.3.1.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste korraldusele, mõju asutuste töökorraldusele ja töökoormusele ning mõju avaliku sektori rahastamise vajadusele, e kuludele 11.3.1.1.1. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatuse tagajärjel viiakse riigi õigusabi andmise otsustamine kaalutlusruumiga asjades ühte maakohtusse. Seega muudatuse tulemina ei peaks enamik I ja II astme kohtute kohtunikke riigi õigusabi taotlusi lahendama. Seega muudatusega ei lisandu sihtrühmale uusi ülesandeid, vaid töökoormus enamikes I ja II astme kohtutes väheneks. Küll aga suureneks kohtumaja töökoormus, kuhu kõnesolevad asjad lahendamisele suunatakse. Muudatuse elluviimiseks tuleb tagada maakohtus vajalik personal (kohtunik, kohtujurist ja sekretär), mistõttu eeldatavalt tuleb luua maakohtusse uusi töökohti (minimaalselt 3, kuid täpsem arv selgub hilisema analüüsi käigus). Kohtute infosüsteemi kohaselt tegi 2014. aastal kohus 567 korral otsuse teovõimelisele isikule riigi õigusabi määramise kohta (andmed on üksnes tsiviilasjades). Nimetatud taotluste menetlemisele kuluv aja ja tööjõukulu on võrdeline ühe menetlusgrupi - kohtunik, kohtujurist ja kantseleitöötaja – töömahuga aastas, mille tööjõukulu aastas koos maksudega on kokku u 94 832 eurot. Muudatuse elluviimisel peaks arvestama minimaalselt sellise kuluga (täiendavad töökohad jm kulu), kuna olenevalt muudest praeguse riigi õigusabi süsteemi muudatustest võib seda liiki asjade arv suureneda. Kuna muudatuse tulemusel osade kohtute töökoormus võrdeliselt langeks, siis ei vajaks muudatus uute vahendite leidmist, vaid säästetav summa tuleks suunata kõnesolevaid asju lahendama hakkavasse maakohtusse. Seega muudatusega ei muutuks kohtute ülalpidamiskulud, kuna vajalik ressurss jagatakse kohtusüsteemi siseselt ümber. Võttes arvesse õigusturul ja üldisemalt õigusvaldkonnas tegutsevate isikute arvu, siis on potentsiaalne mõjutatav sihtrühm (195 kohtunikku ja mitusada kohtutöötajat) väike. Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu (teistes asjades jätkatakse riigi õigusabi andmise otsustamist) ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Soovimatuid kõrvalmõjusid väljatöötamiskavatsuse koostamise käigus ei tuvastatud. Sellest järelduvalt võib väita, et muudatusega ei kaasne sihtrühmale olulist mõju. 11.4. Kavandatav muudatus - varasemalt esmatasandi õigusnõustamist osutanud advokaat osutab samas asjas ka riigi õigusabi Kavandatava muudatuse kohaselt juhul, kui isik on varasemalt esmatasandi õigusnõustamist saanud ja kohus annab talle riigi õigusabi ka kohtusse pöördumiseks või annab riigi õigusabi seadusest tuleneva muu liigi järgi, osutab seda reeglina edasi sama advokaat. 11.4.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: advokaadid 11.4.1.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju advokaadi töökoormusele 11.4.1.1.1. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus selle olulisuse kohta Kavandatava muudatuse kohaselt osutaks esmatasandi õigusnõustamist saanud ja hiljem riigi õigusabi saanud isikule õigusabi reeglina sama advokaat. Selliselt tegeleks õigusliku probleemiga edasi advokaat, kes on kaasuse asjaoludega juba kursis. Seeläbi on võimalik 22 hoida kokku asjaolude selgekstegemisele kuluvat aega ja säästa ressursse. Seega muudatusega ei lisandu sihtrühmale uusi ülesandeid. Võttes arvesse advokatuuri liikmete hulka (978 advokaati, kellest tegevliikmeid on 767), samuti õigusturul ja üldisemalt õigusvaldkonnas tegutsevate isikute arvu, siis on potentsiaalne mõjutatav sihtrühm (sadakond riigi õigusabi osutavat advokaati) väike. Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu (sarnane põhimõte kehtib juba aastaid riigi õigusabi osutamisel, s.o sama advokaat osutab riigi õigusabi edasi riigi õigusabi liigi üleminekul teiseks riigi õigusabi liigiks) ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Kuna riigi õigusabi osutamine on valdkonnas tegutsevate advokaatide igapäevane töö, siis ei too muudatus tööülesannete täitmise sageduses olulisi muudatusi. Soovimatuid kõrvalmõjusid väljatöötamiskavatsuse koostamise käigus ei tuvastatud. Sellest järelduvalt võib väita, et muudatusega kaasnev mõju sihtrühmale on olematu. 11.5. Kavandatav muudatus – advokatuuri juhatusele antakse õigus asutada riigi õigusabi ja esmatasandi õigusnõustamise osutamise paremaks korraldamiseks Riigi Õigusabi Advokaadibüroo advokatuuri struktuuriüksusena Kavandatava muudatuse kohaselt saaks advokatuuri juhatus õiguse luua riigi õigusabi ja esmatasandi õigusnõustamise osutamise paremaks korraldamiseks Riigi Õigusabi Advokaadibüroo advokatuuri struktuuriüksusena. Advokaadibüroo oleks advokatuuri struktuuriüksus nagu seda on nt advokatuuri kantselei. Advokaadibüroo tegevuse täpsem kord sätestatakse põhikirjas, mille kinnitab advokatuuri juhatus. Seadusega võib sätestada, mis küsimused tuleb põhikirjas kindlasti reguleerida. Advokaadibüroo osutaks üksnes riigi finantseeritavat õigusabi ning õigusabi osutaksid advokaadid. 11.5.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: advokatuur (juhatus ja kantselei) 11.5.1.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju halduskoormusele 11.5.1.1.1. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatuse puhul jääks kehtima tänane riigi õigusabi korraldamise süsteem, kuid advokatuuril oleks võimalik luua riigi finantseeritava õigusabi korraldamiseks ja osutamiseks advokaadibüroo, s.h palgata sinna vajadusel advokaate tööle, tagamaks riigi finantseeritava õigusabi kättesaadavus regiooniti. Sellisel juhul advokatuuri juhatuse ja kantselei halduskoormus suureneks. Riigi finantseeritava õigusabi kvaliteedi tõusu korral (eeldused spetsialiseerumiseks, kindel töötasu, valdkonnapõhine täiendkoolitus jm) väheneks ilmselt advokatuuri aukohtu ning juristide töökoormus, kuna laekuks väiksemal arvul kaebusi. Advokatuuri kantseleis töötab 9 inimest ning juhatus koosneb 10 advokaadist, sh asendusliikmed. Võttes arvesse aga advokatuuri liikmete hulka (978 advokaati, kellest tegevliikmeid on 767), siis on mõjutatav sihtrühm väike. Muudatusega kaasnevad muutused advokatuuri töötajate käitumises, kuid muudatusega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Advokaadi sisulise töö tegemises riigi õigusabi osutamisel ei toimu muutusi. Muudatused on rohkem organisatsioonilist ja tehnilist laadi. Võttes arvesse seda, et kõnesolevad isikud puutuksid muudatuse tagajärjega kokku reeglipäraselt ja tihti, siis on mõju avaldumise sagedus suur. Kõnesoleva muudatusega ei kaasne sihtrühmale ebasoovitavate mõjude riski. Eespool märgitu tõttu kaasneb muudatustega oluline mõju advokatuurile tulenevalt muudatuse avaldumise sagedusest. Negatiivse mõju avaldumist ei ole oodata. 23 11.5.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: advokaadibürood, s.h advokaadid 11.5.2.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – ettevõtluskeskkond ja ettevõtjate tegevusala 11.5.2.1.1. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatava muudatusega kaasneks vähene mõju advokaadibüroodele ja advokaatidele, kuna riigi õigusabi osutada soovivatel advokaatidel on võimalik seda teha nt töösuhte vormis advokatuuri peetavas advokaadibüroos (advokaat võetakse advokatuuribüroosse palgalisele tööle) või hanke teel (advokatuur korraldab hanke mingit liiki õigusabi katmise leidmiseks advokaadibüroo/büroode leidmiseks) , millest on võimalik osa võtta kõigil advokaatidel. Lisaks peab arvestama, et advokaadibüroo teenindaks piirkondi, kus advokaate napib või neid ei ole. Õigusbüroodes töötavatel juristidel puudub pädevus riigi õigusabi osutada, mistõttu ei saa eeldada nende tegevusele negatiivset mõju. Samuti ei saa eeldada, et kõik soovijad riigi õigusabi saavad, kuna seadus näeb ette selged alused riigi õigusabi saamiseks ning sellest keeldumiseks. Tõenäoliselt puudub oht õigusteenuse turu tasakaalust välja viimiseks, mis põhjustaks piirkondades advokaadibüroode sulgemise, kuna muudatus puudutaks piirkondi, kus advokaadibüroo sootuks puudub või ei suuda või ei soovi seal tegutsev advokaadibüroo riigi õigusabi osutada. Võib eeldada, et muudatuse tulemusena paraneks kvaliteetse õigusabi kättesaadavus väljaspool Tallinna ja teisi suuremaid keskusi kohtades (õiguslikult on võimalik advokatuuril advokaati palgata ja ta vajalikku kohta suunata), kus on advokaate vähe või nad sootuks puuduvad. Suureneks riigi õigusabi osutamise tõhusus ning paraneks selle kättesaadavus. Kuna muudatus puudutab eeskätt suurtest keskustest väljapoole jäävaid Eesti piirkondi, siis on muudatuse tagajärjega kokku puutuvate õigusteenust osutavate advokaatide arv seotud konkreetse piirkonnaga. Kui lugeda tõmbekeskusteks Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi, siis on advokatuuri kodulehe andmetel väljaspool nimetatud piirkondi olevate advokaatide arvuks kokku 36. Võttes arvesse aga advokatuuri tegevliikmete hulka (767 advokaati), siis on mõjutatav sihtrühm väike. Mõju ulatust võib pidada väikeseks, kuivõrd sellega võib kaasneda mõningane mõju advokaadibüroode ja advokaatide käitumises, kuid eelduslikult puudub vajadus kohanemiseks. Ei saa eeldada, et kõik isikud hakkavad üksnes riigi õigusabi taotlema ning vastava piirkonna advokaadibürool kaoks töövõimalus sootuks. Samuti ei ole riigi õigusabi saamine tagatud 100% juhtudel, kuna seadus näeb selle saamiseks ette kindlad alused. Teatavasti on riigi õigusabi saamiseks hulk eeldusi ning osa isikuid nendele ei vasta, mistõttu neile riigi õigusabi ei määrata. Samas oleks seni riigi õigusabi mitte osutanud advokaatidel võimalik osutada edaspidi õigusabi sihtasutuse kaudu (nt hanke korras või ka palgalise tööna). Võttes arvesse seda, et vastava piirkonna advokaadibürood puutuksid riigi õigusabi osutamisega kokku pigem harva (2015. a oli riigi õigusabi tellimusi kokku 15 789, mis teeks ühe advokatuuris tegutseva advokaadi kohta ca 5 tellimust, millest valdav osa õigusabi osutatakse Tallinnas ja Tartus), siis on mõju avaldumise sagedus väike. Kõnesoleva muudatusega võib kaasneda sihtrühmale vähene negatiivne mõju, kuna nad võivad kaotada osa potentsiaalseid riigi õigusabi kliente. Tulenevalt eespool märgitust ei kaasne muudatusega sihtrühmale olulist mõju. 11.5.3. Muudatuse mõju riigi kuludele 11.5.3.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju avaliku sektori rahastamise vajadusele e riigi kuludele 24 11.5.3.1.1. Avalduva mõju kirjeldus Kavandatava muudatuse elluviimine eeldab valdkonna lisarahastamist, kuna ilma selleta ei ole võimalik advokatuuri juhatusel kaotada täna tasu- ja kulude korras kehtestatud tasupiiranguid, s.o maksimaalselt tasustatavate tundide arv või toimingu hind, ega tõsta 1 t tasu hinda suuruseni, mis motiveeriks uusi advokaate kõnesolevas valdkonnas praktiseerima. Ilma eelnevata ei lisandu riigi õigusabi süsteemi uusi advokaate ning samuti ei ole võimalik tagada sisulisema ja kvaliteetsema õigusabi osutamist. Üksnes advokaadibüroo loomine ei taga püstitatud eesmärke, kui sinna vajaliku personali leidmiseks, advokaatidele tugiteenuste osutamiseks, ruumide rentimiseks jms vahendeid ei leita. 2015. aastal tasustati kokku u 63 500 t advokaadi tööd, mis teeb tänase 40 euro suuruse advokaadi tunni hinna kohta u 2 540 000 eurot. Keskmiselt orienteeruvalt 30% advokaadi tehtud tööst jääb tasupiirangute tõttu tasustamata. Seega piisavate rahaliste vahendite olemasolu korral saaksime 2015. aastal tasumisele kuuluvate tundide arvuks u 82 000 t. Lisanduva 19 000 t tasustamisele kuluks u 740 000 eurot + km. Kui tõsta 1 t õigusabi tasu hind 60 eurole14 ning tasustada 82 000 h advokaadi tööd, tähendaks see nt 2018. aastal täiendavate rahaliste vahendite vajadust u summas 1 640 000 eurot + km. Riigi õigusabi tellimuste mahu languse korral aga iga-aastase rahastamise vajadus vastavalt langeks. 2015. aastal kulutas advokatuur avalik-õiguslike ülesannete täitmisele (s.o ruumide rent, kantselei kulu, RIS haldamine jms) 280 290 eurot. Võib eeldada, et muudatusega kasvab nimetatud summa u 1/3 võrra. Seega tuleb arvestada advokaadibüroo loomisega ja edasise haldamisega kaasneva täiendava kuluga (nt tugipersonal, ruumide rent, küte, valve jm), milline lisanduva võimaliku kulu täpsem suurus selgub edasise menetluse käigus. 11.6. Kavandatav muudatus – piirangute seadmine riigi õigusabi andmisele Kavandatava muudatusega piiratakse ühele isikule aastas tsiviil- ja haldusasjades osutatava riigi õigusabi mahtu nt 30 tunnile aastas. Edaspidi kohustuks riigi õigusabi saaja õigusabi eest ise tasuma, v.a juhul, kui jätkamiseks on kohtuniku hinnangul eriline põhjus. Lisaks piiratakse riigi õigusabi andmist haldusasjades ja tsiviilasjade hagita asjades, v.a eestkosteasjad ja isiku kinnisesse asutuse paigutamise asjad. Riigi õigusabi osutatakse (nõustamine ja kaebuse või avalduse koostamine) hetkeni, kui kohus võtab isiku kaebuse või avalduse menetlusse. Muudetakse riigi õigusabi andmise kohustuslikkust kriminaalasjade kohtueelses menetluses, täpsemalt lihtsates ja selgetes asjades prokurör riigi õigusabi ei määra, vaid kahtlustataval tuleb seda taotleda. Kokkuhoiu meetmete abil loodetakse säästa kuni 800 000 eurot, kuid minimaalselt soovitakse saada kokkuhoidu summas 650 000 eurot. 11.6.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: isikud, kes soovivad saada riigi õigusabi 11.6.1.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju avalike teenuste kättesaadavusele 11.6.1.1.1. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatavate muudatustega piiratakse ja muudetakse inimestele riigi õigusabi andmist ülal loetletud asjades ning viisil. Tundide piirang 2014. aastal oli selliseid tsiviilasju, milledes ületas osutatud riigi õigusabi tundide arv 20 t, 14 Välja pakutav 1 tunni tasu suurus peaks motiveerima uusi advokaate süsteemiga liituma, kuna advokatuuri poolt haldusasjades riigi õigusabi osutaja leidmiseks korraldatud hanke tulemus võimaldab seda arvata. 25 kokku 41 ning neist 14 juhul ületas tundide arv 30 t. Haldusasjades on 7 haldusasja ületanud tundide poolest 20 t ning neist 4 on olnud mahukamad kui 30 t. Seega saame tsiviil- ja haldusasjade arvuks, milledes riigi õigusabi maht ületab 20 t kokku 48 asja ja enam kui 30 t ületavaid asju 18. Arvestades tsiviilasjade osakaalu tõusutrendi, võib eeldada selliste asjade arvu kasvu. Arvestades, et selliste asjade arv on 18, moodustab see kogu 2015. aasta riigi õigusabi asjade arvust 15 789 väikese osa. Seega on muudatusega mõjutatav sihtrühm väike. Muudatusega kaasnevad mõningad muutused nende isikute käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Võttes arvesse seda, et muudatuse tagajärjega puututakse kokku harva (riigi õigusabi ei kasutata tihti), siis on mõju avaldumise sagedus väike. Kõnesoleva muudatusega võib kaasneda sihtrühmale mõningane ebasoovitavate mõjude risk, kuna teatud juhtudel võidakse otsustada, et riigi õigusabi andmine tuleb lõpetada. Samas on ka kehtivas seaduses olemas võimalused õigusabi andmise lõpetamiseks (kohus saab kontrollida õigusabi andmise eelduste jätkuvat olemasolu, nt kontrollida isiku majanduslikku seisundit). Tulenevalt eespool märgitust ei kaasne selle muudatusega olulist mõju. Piirangud haldus- ja tsiviilasjades Tsiviilasjade hagita asjades (v.a eeskosteasjad ja isiku kinnisesse asutusse paigutamise asjad) ja haldusasjades kehtestatakse üldine printsiip, millega loetakse tsiviilasjade hagita asjades ja haldusasjades isiku kaitse tagatuks asja menetleva sõltumatu kohtuniku olemasoluga. Riigi õigusabi osutatakse (nõustamine ja kaebuse või avalduse koostamine) kuni hetkeni, kui kohus võtab isiku kaebuse või avalduse menetlusse. Seejärel tagab menetluses isiku menetlusõigused kohus. Kohus võib menetluse kestel enda initsiatiivil määrata riigi õigusabi, kui ta hindab selle olevat vajalik asja mahukusest, keerukusest vm olulisest asjaolust tulenevalt. Tsiviilasjades määratud riigi õigusabi kogumahust moodustaksid sellised hagita asjad u 10%. Arvestades, et tsiviilasjades määrati 2015. aasta kokku 4604 korral riigi õigusabi, teeb see kuni 400-500 asja aastas ja seega paar asja kohtuniku kohta. Halduskohtus määrati 2015. aastal riigi õigusabi u 64 korral. 2015. aastal oli maakohtute poolt ainuüksi tsiviilasjade lahendamise arv kokku üle 31 000. Seega on muudatusega mõjutatav sihtrühm väike. Mõju ulatust võib pidada keskmiseks, kuivõrd sellega kaasnevad mõningad muutused isikute käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Võttes arvesse seda, et muudatuse tagajärjega puututakse kokku harva (riigi õigusabi ei kasutata tihti ja isegi mitte iga-aastaselt), siis on mõju avaldumise sagedus väike. Kõnesoleva muudatusega eelduslikult ei kaasne sihtrühmale ebasoovitavaid mõjusid. Tulenevalt eespool märgitust ei kaasne selle muudatusega olulist mõju. Riigi õigusabi välistamine lihtsates ja selgetes süüteoasjades Kavandatava muudatuse kohaselt ei tagata riigi õigusabi andmist kriminaalasja kohtueelses menetluses lihtsates ja selgetes asjades (nt mootorsõiduki joobes juhtimine), kui prokurör peab võimalikuks kohaldada rahalist karistust või lisaks alternatiivselt kuni 1. aastast vangistust tingimisi. Kahtlustatavale jääb võimalus taotleda soovi korral kaitsjat. Selgetes asjades, kus puudub sisuline vaidlus isiku toimepandud rikkumise üle, ei ole põhjendatud riigi õigusabi automaatne andmine. Sealjuures ei tea kahtlustatavad sageli, et kaitsja määramise korral jäävad süüdi mõistmise korral kaitsjatasud tema kanda. 2014. aastal anti riigi õigusabi 2775 mootorsõiduki joobes juhtimise süüteoasjas, mis moodustab u ¼ kriminaalasjade riigi õigusabi asjadest. 2014. aastal oli maakohtute poolt ainuüksi tsiviilasjade lahendamise arv kokku üle 28 000. Lisaks lahendati kokku üle 15 000 26 kriminaalasja, üle 10 000 väärteoasja ja üle 3000 haldusasja. Seega on muudatusega mõjutatav sihtrühm väike. Muudatusega kaasnevad mõningad muutused isikute käitumises, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Võttes arvesse seda, et muudatuse tagajärjega puututakse kokku harva (riigi õigusabi ei kasutata tihti ja pigem isegi mitte iga-aastaselt), siis on mõju avaldumise sagedus väike. Kõnesoleva muudatusega ei kaasne sihtrühmale ebasoovitavate mõjude riski, kuna kahtlustatavatelt ei võeta ära õigust kaitsjale. Vajadusel võivad nad ise õigusabi hankida või taotleda riigi õigusabi korras kaitsjat. Muudatuse positiivne külg avaldub selles, et neid informeeritakse kaitsja kulude kandmise kohustusest ning süüdimõistva lahendi korral ei kaasneks isikule riigi õigusabi hüvitamise kohustuse näol ebameeldivat üllatust, nagu seda kehtiva regulatsiooni kohaselt ette tuleb. Tulenevalt eespool märgitust ei kaasne selle muudatusega olulist mõju. 11.6.2. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: kohtud 11.6.2.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju halduskoormusele 11.6.2.1.1. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Riigi õigusabi andmisele piirangute seadmine ja kriminaalasja kohtueelses menetluses kaitsja saamise korra muutmine võib mõjutada mõnevõrra osade kohtunike töökoormust. Olukord, kus riigi õigusabi kohtumenetluses ei anta või antakse seda piiratud kujul, vajab kohtunikult suuremat tähelepanu isiku õiguste selgitamisele ning tagamisele. Samas on see roll kohtunikul ka täna olemas. Võttes arvesse advokatuuri liikmete hulka (978 advokaati, kellest tegevliikmeid on 767), samuti õigusturul ja üldisemalt õigusvaldkonnas tegutsevate isikute arvu, mitusada prokuröri, siis on potentsiaalne mõjutatav sihtrühm (mitusada kohtutöötajat) väike. Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemisele suunatud tegevusteks. Mõju avaldub pigem regulaarselt. Soovimatuid kõrvalmõjusid väljatöötamiskavatsuse koostamise käigus ei tuvastatud. Sellest järelduvalt võib väita, et muudatusega ei kaasne sihtrühmale olulist mõju. 11.6.3. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: prokuratuur 11.6.3.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju halduskoormusele 11.6.3.1.1. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatus, millega kriminaalasja kohtueelses menetluses viiakse kaitsja andmine taotluspõhiseks, võib mõjutada mõnevõrra prokuratuuri töökoormust. Olukord, kus kaitsjat ei anta alates toimiku tutvustamisest automaatselt, tuleb selgitada kahtlustatavale õigust kaitsjale ning sellega kaasneva kaitsjatasu tasumise kohustust, s.o et kaitsjat ei saada süüdimõistva kohtuotsuse korral tasuta, vaid n.ö järelmaksuga. Samas tuleb prokuröril seda ka täna teha ja seda selleks, et kahtlustatav saaks otsustada, kas ta soovib ka edaspidiselt kaitsjat või sellest loobuda. Lisaks tuleb muudatuse korral toimetada kriminaalasja toimik kahtlustatavale, mis tähendab halduskoormust prokuratuuri kantseleile. Võttes arvesse advokatuuri liikmete hulka (978 advokaati, kellest tegevliikmeid on 767), samuti õigusturul ja üldisemalt õigusvaldkonnas tegutsevate isikute arvu, siis on potentsiaalne mõjutatav sihtrühm (mitusada prokuröri) väike. Sihtrühma kui terviku käitumises toimuvad muutused, kuid eeldatavalt ei teki raskusi muutustega kohanemiseks. 27 Mõju avaldub pigem regulaarselt. Soovimatuid kõrvalmõjusid väljatöötamiskavatsuse koostamise käigus ei tuvastatud. Sellest järelduvalt võib väita, et muudatusega ei kaasne sihtrühmale olulist mõju. 11.7. Kavandatav muudatus – advokatuurile antakse õigus vaidlustada tsiviil- ja haldusasjades tehtud tasu- ja kulumäärusi ning kohtuotsuseid, milles asja menetlev kohus määrab kindlaks riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud 11.7.1. Muudatusest mõjutatud sihtrühm: advokatuur (juhatus ja kantselei) 11.7.1.1. Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju halduskoormusele 11.7.1.1.1. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Muudatusega kaasneks advokatuuri juhatusele ja juristidele mõningane töökoormus, kuna tuleb kaaluda tasu- ja kulude korraga ebakõlas oleva kohtulahendi vaidlustamist ning vajadusel lahend vaidlustada. Ilmselt hakkaks kohtus esindamisega tegelema kantselei juristid ning muudatusega kaasneks vähemasti esialgu nende töökoormuse tõus. Viimase nelja kuuga on küsimus kohtulahendi vaidlustamisest tõusetunud kolmel korral, mistõttu võib eelduslikult prognoosida taoliste juhtumite arvuks aastas kuni 15. Vigaseid tasumäärusi on igakuiselt enamal arvul, kuid advokaadid enamasti nõustuvad enda tasutaotlust korrigeerima. Ilmselt ajapikku see arv väheneks, kuna vastava kohtupraktika tekkimisel isikud eelduslikult muudaks enda tegevust. Advokatuuri kantseleis töötab 9 inimest, s.h 4 juristi. Juhatus koosneb 10 advokaadist, sh asendusliikmed. Võttes arvesse aga advokatuuri liikmete hulka (970 advokaati), siis on mõjutatav sihtrühm väike. Mõju ulatust võib pidada keskmiseks, kuivõrd sellega kaasnevad muutused advokatuuri töötajate käitumises, kuid muudatusega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Võttes arvesse seda, et kõnesolevad isikud puutuksid muudatuse tagajärjega kokku harva või ebaregulaarselt, siis on mõju avaldumise sagedus väike. Kõnesoleva muudatusega ei kaasne sihtrühmale ebasoovitavate mõjude riski. Eespool märgitu tõttu ei kaasne advokatuurile muudatustega olulist mõju. 12. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Kavandatavad muudatused ei avalda ettevõtetele ja kodanikele halduskoormuse tõusu. Kokkuvõtteks jääb advokatuuri halduskoormus enamike muudatustega samaks, kuid eelduslikult suureneks advokaadibüroo struktuuriüksusena pidamise korral ja esmatasandi õigusnõustamise korraldamisega ning viimase puhul just muudatuste käivitamise etapis. Advokaatide, advokaadibüroode ja õigusabi saajate halduskoormus peaks jääma samaks. Esmatasandi õigusnõustamist osutavate MTÜ-de ja SA- de halduskoormus võib mõnevõrra väheneda. Kohtute halduskoormus jääb kokkuvõttes samaks. Eelduslikult suureneks mõnevõrra prokuratuuri halduskoormus. 13. Edasine mõjude analüüs Eelnõu koostamise käigus ei kavandata põhjalikuma mõjuanalüüsi tegemist. Paari kavandatava muudatusega (p-d 11.2.1.1.1. ja 11.5.1.1.1.) kaasneb eelkõige advokatuuri juhatusele ja kantseleile küll oluline mõju tulenevalt muudatuste esinemise sagedusest, kuid nende muudatustega ei kaasne advokatuurile kulu (kaetakse riigieelarvest) ning pole näha ette ebasoovitavate mõjude riski. Lisaks olukorras, kus advokatuur on enamikule kõnesolevatele muudatustele eelnevalt avaldanud toetust ei ole põhjalikuma mõjuanalüüsi tegemine vajalik. 28 VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava 14. Valitav lahendus Õigusliku regulatsiooni muutmiseks valitakse järgmised lahendused: 1) laiendatakse riigi finantseeritava õigusabi andmise võimalusi inimestele, pakkudes neile õigusabi teatav arv tunde tasuta ja edaspidi turuhinnast soodsama hinnaga. Kehtestada esmatasandi õigusabi saamisele väikeses suuruses nn visiiditasu, mis tuleks tasuda advokatuurile. Selliseks summaks võiks olla 5 eurot, nagu seda on ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmäär; 2) advokatuurile pannakse mõistliku ajapiiranguga esmatasandi õigusnõustamise kohustus; 3) riigi õigusabi määramine teovõimelistele isikutele kaalutlusruumiga asjades koondatakse I ja II astme kohtutelt nn kompetentsikeskusesse. Kõnesolevate taotluste lahendamine toimuks Viru Maakohtus. Kui isik on varasemalt esmatasandi õigusnõustamist saanud ja kohus annab talle riigi õigusabi ka kohtusse pöördumiseks või muul viisil, osutab seda edasi sama advokaat. Sellise mudeli puhul ei muutuks riigi õigusabi taotlemine inimesele keerukamaks ning riigi õigusabi korraldamise süsteem ei vaja olulist muutmist; 4) advokatuur saab õiguse luua advokaadibüroo advokatuuri struktuuriüksusena kuna SA loomine püstitatud eesmärkide saavutamiseks ei ole vältimatult vajalik. Sellise mudeli puhul jääks kehtima tänane riigi õigusabi korraldamise süsteem ning muudatus ei kujuta endast riigi õigusabi korraldamise süsteemi olulist õiguslikku muutmist. Sellise lahenduse korral ei hägustuks täna seadusest advokatuurile tulenev vastutus riigi õigusabi osutamise korraldamise süsteemi toimimise eest, samuti oleks see kooskõlas Vabariigi Valitsuse riigivalitsemise vähendamise kavaga; 5) piiratakse ühele isikule aastas tsiviil- ja haldusasjades osutatava riigi õigusabi mahtu. Edaspidi kohustuks riigi õigusabi saaja õigusabi eest ise tasuma, v.a juhul, kui jätkamiseks on eriline põhjus. Alternatiivne muudatus tähendaks kohtule halduskoormust, kuna kohus peab tuvastama asjaolud ning koostada tuleks trahvimäärus. Ka seda tehes ei pruugi menetluses edasine õiguste kuritarvitamine lõppeda. Seega esimene lahendus oleks selgem ja lihtsam; Piiratakse riigi õigusabi andmist haldusasjades ja tsiviilasjade hagita asjades, v.a eestkosteasjad ja isiku kinnisesse asutusse paigutamise asjad. Riigi õigusabi ei anta kriminaalasja kohtueelses menetluses automaatselt selges ja lihtsas süüteoasjas, vaid kahtlustatav peab seda taotlema; 6) advokatuurile antakse õigus vaidlustada tsiviil- ja haldusasjades tehtud tasu- ja kulumäärusi ning kohtuotsuseid, milles asja menetlev kohus määrab kindlaks riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 14.1. Töötatakse välja uus tervikseadus 14.2. Muudatused tehakse senise x seaduse struktuuris 14.3 Selgitus Muudatuse arv ja sisu ei eelda seaduste uute terviktekstide välja töötamist. 15. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Väljapakutud lahenduste realiseerimiseks tuleb muuta riigi õigusabi seadust, advokatuuriseadust, kriminaalmenetluse seadustikku, tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja halduskohtumenetluse seadustikku. 16. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse VTK saadetakse kooskõlastamisele ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, maa-, haldus- ja ringkonnakohtutele, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri kantseleile, Riigiprokuratuurile, Eesti Kohtunike Ühingule, Eesti Juristide Liidule, Eesti Puuetega Inimeste 29 Kojale, Lastekaitse Liidule, Eesti Üksikvanemate Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Notarite Kojale ja SA Õigusteenuste Büroole. Vajaduse korral kaalutakse eelnõu väljatöötamiseks töörühma moodustamist, kuhu võiks kuuluda nt Eesti Advokatuuri, Riigikohtu ja õiguskantsleri esindaja. 17. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Ei kavandata 18. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja Kontseptsiooni koostamist ei kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna kavandata koostatakse eelnõu kontseptsioon) 19. Eeldatav avaliku konsultatsiooni toimumise aeg mai 2016 20. Eeldatav eelnõu kooskõlastamisele saatmise aeg juuli 2016 21. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg jaanuar 2017 30 Ministeeriumid Meie 16.05.2016 nr 8-1/3943 Riigikohus Riigiprokuratuur Õiguskantsleri kantselei Eesti Advokatuur Notarite Koda Eesti Kohtunike Ühing Eesti Juristide Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda Lastekaitse Liit Eesti Üksikvanemate Liit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda SA Õigusteenuste Büroo Riigi õigusabi seaduse ja teiste seaduste eelnõu väljatöötamiskavatsuse esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning huvirühmadele arvamuse avaldamiseks riigi õigusabi seaduse ja teiste seaduste eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Väljatöötamiskavatsuse leiate aadressilt: http://eelnoud.valitsus.ee . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Gunnar Vaikmaa 680 3120 [email protected] Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898
Allikas: Riigikohus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel