Justiitsministeerium Teie 11.04.2016 nr 7-1/2741
[email protected]
Meie 05.05.2016 nr 6-6/16-18
Arvamuse andmine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Komisjoni poolt algatatud autoriõiguse
teemalise avaliku konsultatsiooni kohta. Käesolevaga edastame arvamuse.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Signe Rätsep
Õigusteabe osakonna peaspetsialist
Lisa:
Arvamus Euroopa Komisjoni poolt algatatud autoriõiguse teemalise avaliku konsultatsiooni
kohta
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee
Lisa 1
Arvamus Euroopa Komisjoni algatatud autoriõiguse teemalise
avaliku konsultatsiooni kohta
Justiitsministeerium edastas Riigikohtule arvamuse avaldamiseks Euroopa Komisjoni avaliku
konsultatsiooni, mis käsitleb kirjastajate rolli autoriõiguse väärtusahelas ning teoste
kasutamist, mis on paigutatud avalikesse kohtadesse (nn panoraami erand).
Riigikohus leiab, et Komisjoni ettepanek kirjastajate autoriõiguse kaasneva õiguse lisamise
kohta võib kehtivat õigust arvestades olla põhjendatud. Samas tuleks kaaluda raamatute ja
ajalehtede/ajakirjade kirjastajate õiguste eristamist. Nn panoraami erandi puhul tuleks
saavutada eelkõige Euroopa Liidus erandi ühtlane kohaldamine. Samuti tuleks välja töötada
kriteeriumid ärilise ja mitteärilise teose kasutamise eristamiseks.
Järgnevalt täpsemalt Riigikohtu seisukohad kahel avalikus konsultatsioonis tõstatatud teemal.
1) kirjastajate roll autoriõiguse väärtusahelas
a. Kirjastajate autoriõigusega kaasneva õiguse lisamine
Riigikohtusse ei ole seni jõudnud kaasuseid, kus (ajalehtede või raamatute) kirjastajad oleksid
(nt deliktiõiguse alusel) tuginenud nende õiguste rikkumisele seoses nende avaldatud teoste
internetis üldsusele kättesaadavaks tegemisega. Seega Riigikohtu praktikas ei ole
regulatsiooni võimalikud puudused veel seni ilmnenud. Samas tuleb nentida, et kirjastajate ja
nende investeeringute kaitse võib kehtiva õiguse järgi osutuda lünklikuks.
Autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstakse praegu järgmiste isikute õigusi: teose esitaja,
fonogrammitootja, televisiooni- ja raadioteenuse osutaja, filmi esmasalvestuse tootja, isik, kes
pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või suunab
üldsusele varem avaldamata teose, ja isik, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose
kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande. Enamike autoriõigusega kaasnevate objektide
korral (v.a esitus) on eesmärk kaitsta vastava isiku investeeringut. Euroopa Parlamendi ja
Nõukogu direktiivi 2001/29/EÜ, 22. mai 2001, autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste
teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (infoühiskonna direktiiv) preambuli
p 10 kohaselt peavad tootjad autorite ja esitajate tegevuse rahastamiseks saama nõuetekohast
tasu. Sealjuures on samas punktis märgitud, et fonogrammide, filmide, multimeediatoodete
ning tellitavate teenuste laadsete teenuste pakkumiseks on tarvis märkimisväärseid
investeeringuid. Intellektuaalomandi õiguste piisav õiguskaitse on vajalik, et tagada nimetatud
tasu kättesaamine ning võimaldada kindlustada nendele investeeringutele rahuldav kasum. Ka
kirjastajate jaoks on teose trükkimise ja avaldamise korral tegemist investeeringuga. Seega
võiks vähemalt potentsiaalselt samasugust kaitset oma investeeringule vajada ka kirjastajad.
Kehtiva õiguse järgi on kirjastajal õigus saada tasu teose reprograafilise reprodutseerimise
eest reprodutseerimiserandi kasutamise (AutÕS § 18 lg 1) ning õppe- ja teaduslikel
eesmärkidel teose reprodutseerimisel (AutÕS § 19 p 3) (vt AutÕS § 271 lg 1). Tulenevalt
eelviidatud sätetest saab kirjastaja tasu siiski vaid juhul, kui teost kasutataks mitte-ärilisel
eesmärgil ja teost paljundatakse paberil (vt ka seletuskiri autoriõiguse seaduse muutmise
seaduse eelnõu juurde (866 SE) lk 10). Seega puudub kirjastajatel õigus saada tasu juhul, kui
teos on internetis üldsusele kättesaadavaks tehtud. Kuna kirjastajal ei ole õigust
reprodutseerimist iseenesest keelata, siis puudub kirjastajal õigus saada tasu, kui teost
reprodutseeritakse ärilisel eesmärgil. Erinevalt autoritest, ei ole kirjastajal õigust tasule ka
teoste laenutamisel raamatukogudest (AutÕS § 133), st kirjastajad saavad laenutamise ees
„tasu“, kui raamat raamatukokku ostetakse. Põhimõtteliselt võiks teose internetis üldsusele
1
Lisa 1
kättesaadavaks tegemist tõlgendada samuti teose reprodutseerimisena. Sellisel juhul oleks
võimalik tõlgendus, mille kohaselt ka kehtiv õigus võimaldaks kirjastajale tasu teose
üldsusele kättesaadavaks tegemisel (vaid mitteärilisel eesmärgil). Samas on AutÕS-is ja ka
Euroopa Liidu õiguses selgelt eristatud üldsusele kättesaadavaks tegemist ja
reprodutseerimist. Kahe õiguse eristamine on praktikas ka selgem lahendus.
Paljuski on võimalik kirjastajate õigusi hetkel kaitsta autorilt loovutamise või litsentsiga
saadud varaliste õiguste kasutamisega. Samas võivad autorite soovid ja tingimused olla väga
erinevad. Näiteks võib kirjastaja huve kahjustada olukord, kus autor on andnud litsentsi küll
reprodutseerimiseks ja levitamiseks, kuid kirjastajal ei ole õigust keelata kolmandatel isikutel
reprodutseerimist ning teose üldsusele kättesaadavaks tegemist. Sellises olukorras kasutatakse
kirjastaja investeeringut teose reprodutseerimisel ja üldsusele kättesaadavaks tegemisel, aga
kirjastajal puudub võimalus selle eest tasu saada. Eraldiseisev kaasnev õigus annaks
kirjastajale autori varalistest õigustest sõltumatud õigused.
Seega on Komisjon põhjendatult tõstatanud küsimuse kirjastajate loodud tulemi kaitse
puudulikkusest. Praegune õiguslik raamistik ei taga kirjastajatele litsentsi andmise ega tasu
saamise õigust digitaalses keskkonnas.
Eeltoodu on oluline eelkõige raamatute kirjastamisel. Ajalehtede ja ajakirjade väljaandjate
puhul tuleks arvesse võtta, et tegemist on perioodiliselt uuenevate väljaannetega, st
konkreetne trükis kaotab päeva, nädala või kuu jooksul oluliselt väärtust.
b. Mõjud teistele subjektidele
Täiendava kaasneva õiguse mõjude hindamisel on oluline see, milline oleks kaasnevate
õiguste sisu. Praegu on autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatel eelkõige õigus keelata
reprodutseerimine, levitamine, rentimine ja laenutamine ja üldsusele kättesaadavaks tegemine
(vrdl AutÕS §-d 70, 73 ja 731). Komisjoni tõstatatud probleemi valguses on asjakohased
eelkõige reprodutseerimisõigus ning õigus teha kirjutis üldsusele kättesaadavaks.
Autorit kirjastajate kaasnev õigus eriti ei mõjutaks, kuivõrd kirjastajate õigused oleks igal
juhul allutatud autorile, st teose kasutamine kirjastaja poolt eeldab autori luba. Küll aga võib
täiendava kaasneva õiguse lisamisel muutuda kirjastajate jaoks autoriõiguste loovutamine
vähem oluliseks, st enamasti piisaks kirjastajale autorilt ainulitsentsi saamisest.
Muudatused omaks suuremat mõju teose kasutamise ahela hilisemates lülides. Lisaks
autoriõigustele tuleks sellisel juhul arvestada täiendavalt ka kirjastaja kaasnevate õigustega.
Raamatutest väljavõtete kasutamisel meediaväljaannete poolt või muul ärilisel eesmärgil tuleb
edaspidi arvestada raamatu kirjastaja loa vajalikkusega. Ehk oleks sellisel juhul otstarbekas ka
kirjastajad esindada kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt. Samas on ka siinjuures
kaheldav, kas ajalehe ja ajakirjade kirjastajatel peaks olema samavõrdsed õigused, mis võib
oluliselt takistada vajaliku info operatiivset liikumist. Sisuliselt oleks ju iga uudise kasutamise
puhul tegemist nõusolekut vajavad reprodutseerimisega. Kui uudist jagatakse
majandustegevuse käigus (meediaväljaande poolt), siis ei oleks kohaldatav ka vaba kasutuse
erand. Seetõttu ilmneb ka siin vajadus eristada kaasneva õiguse loomisel raamatute ja
ajalehtede, ajakirjade kirjastajaid.
Kirjastajate kaasnev õigus peaks kaitsma kirjastajate investeeringut. Seetõttu ei tohiks
täiendav kaasnev õigus piirata tarbijate õigust mitte-ärilisel (isiklikul sh hariduslikul)
2
Lisa 1
eesmärgil kirjutise reprodutseerimist, samuti üldsusele kättesaadavaks tegemist. Tuleb
arvestada, et jagatakse tänapäeval paljusid õppematerjale just pdf-vormis ning interneti kaudu.
Kirjastajate õigused ei tohiks piirata kasutajate õigusi ulatuses, milles autoriõiguste vaba
kasutuse erandid sellist kasutust võimaldavad.
2) üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuvate teoste vaba kasutamise
regulatsioon (panorama exception)
a. Praegune regulatsioon
Nn panoraami erand on Euroopa Liidu õiguses sätestatud liikmesriikidele vabatahtlikuna
infoühiskonna direktiivi art-s 5(3)(h). Eestis on erand sätestatud AutÕS §-s 201. Sätte kohaselt
on autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta lubatud üldsusele külastamiseks avatud
kohtades alaliselt asuva arhitektuuriteose, kujutava kunsti teose, tarbekunstiteose ja
fotograafiateose reprodutseerimine ükskõik millisel viisil peale mehaanilise
kontaktkopeerimise ja selle teose kujutise üldsusele suunamine, välja arvatud juhul, kui:
selline teos moodustab kujutise põhimotiivi ja
seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil.
Kui teosel on nimetatud autori nimi, tuleb see lisada kujutise üldsusele suunamisel.
Seega on Eesti õiguse järgi võimalik nn panoraami erandile tugineda vaid juhul, kui teost ei
kasutata otsesel ärilisel eesmärgil, teos ei mooduste põhimotiivi ning üldsusele suunamisel on
võimalusel lisatud autori nimi. Riigikohtu praktikas on seni ühes kaasuses ajalehe väljaandja
kujutava kunsti teosest tehtud piltide kasutamisel tuginenud AutÕS §-le 201 (Riigikohtu 2.
märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-04). Küll ei ole Riigikohtusse jõudnud
kaasuseid, kus oleks tõstatatud probleem üldsusele külastamiseks avatud kohtades asuvate
teoste kasutamist internetis ning sellest tulenev õiguste rikkumine.
Üldiselt võib pidada panoraami erandit põhjendatud autoriõiguste piiranguks. Küll aga on
digitaalse ühisturu kontekstis problemaatiline asjaolu, et Euroopa Liidu liikmesriikides on
erandi sätestamine vabatahtlik. Seetõttu on osades liikmesriikides erand lubatud, teistes erand
lubatud vaid täiendavate piirangutega ning kolmandates üldse mitte. Soovitav oleks Euroopa
Liidu üleselt saavutada võimalikult ühtlane lahendus.
b. Võimalikud muudatused teose loata kasutamisel mitteärilisel eesmärgil
Riigikohtu hinnangul ei ole põhjust piirata nn panoraami erandi kasutamist mitteärilisel
eesmärgil. Kuivõrd tänapäeval jagatakse foto- ja videojäädvustusi interneti teel, siis oleks õige
täpsustada, et lubatud on ka teose kujutise üldsusele kättesaadavaks tegemine. Autorite
õigused on piisavalt tagatud ka AutÕS §-s 201 sätestatud täiendava piiranguga, mille kohaselt
ei tohi teos moodustada kujutise põhimotiivi. Digitaalse ühisturu toimimiseks oleks soovitatav
muuta mitteärilisel eesmärgil teose kasutamisel erand liikmesriikidele kohustuslikuks.
Vähemalt võiks sätestada juhud, mil nn panoraami erand on kindlasti lubatav kõigis
liikmesriikides (st seada minimaalse ühtlustamise standard). Erinev lahendus liikmesriikides
põhjustab liikmesriikides ringi liikumisel olulist ebakindlust.
c. Võimalikud muudatused teose loata kasutamisel ärilisel eesmärgil
AutÕS § 201 kohaselt ei kohaldu nn panoraami erand, kui teost kasutatakse otsesel ärilisel
eesmärgil. Ärilise eesmärgiga on tegemist nt (ja ka peamiselt) siis, kui teost kasutab äriühing,
kelle eesmärk on põhitegevusega kasumit teenida (vt ka Riigikohtu 2. märtsi 2005. a otsus
3
Lisa 1
tsiviilasjas nr 3-2-1-167-04, p 36). Ärilisel eesmärgil erandile tuginemise piiramine on
põhjendatud, sest kui isik teenib teose kasutamiselt tulu, siis peaks sellest osa saama ka autor.
Problemaatiline on aga mitteärilise ja ärilise kasutuse piiritlemine. Ilmselt võib ärilisel
eesmärgil teost kasutada ka füüsiline isik. Samas kas see peaks olema füüsilise isiku peamine
majandustegevus? Teisalt, kas äriühingu töötaja tehtud fotodel taustale jäänud teoste
kasutamiseks peaks samuti autorilt nõusolekut küsima ja tasu maksma, kui fotode eesmärk ei
olnud avalike teoste jäädvustamine? Samuti võib esialgu mitteärilisel eesmärgil internetis
jagatud pilti kasutada kolmandad isikud oma ärilises tegevuses. Praktikas oleks väga oluline
täpsustada, millal on panoraami erandi puhul tegemist ärilisel eesmärgil kasutamisega. See
aitaks tagada ka erandi ühtlasemat rakendamist Euroopa Liidus.
4