Arvamus

Justiitsministeerium Teie 11.04.2016 nr 7-1/2741 [email protected] Meie 05.05.2016 nr 6-6/16-18 Arvamuse andmine Täname võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Komisjoni poolt algatatud autoriõiguse teemalise avaliku konsultatsiooni kohta. Käesolevaga edastame arvamuse. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Signe Rätsep Õigusteabe osakonna peaspetsialist Lisa: Arvamus Euroopa Komisjoni poolt algatatud autoriõiguse teemalise avaliku konsultatsiooni kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e-post [email protected] www.riigikohus.ee  Lisa 1 Arvamus Euroopa Komisjoni algatatud autoriõiguse teemalise avaliku konsultatsiooni kohta Justiitsministeerium edastas Riigikohtule arvamuse avaldamiseks Euroopa Komisjoni avaliku konsultatsiooni, mis käsitleb kirjastajate rolli autoriõiguse väärtusahelas ning teoste kasutamist, mis on paigutatud avalikesse kohtadesse (nn panoraami erand). Riigikohus leiab, et Komisjoni ettepanek kirjastajate autoriõiguse kaasneva õiguse lisamise kohta võib kehtivat õigust arvestades olla põhjendatud. Samas tuleks kaaluda raamatute ja ajalehtede/ajakirjade kirjastajate õiguste eristamist. Nn panoraami erandi puhul tuleks saavutada eelkõige Euroopa Liidus erandi ühtlane kohaldamine. Samuti tuleks välja töötada kriteeriumid ärilise ja mitteärilise teose kasutamise eristamiseks. Järgnevalt täpsemalt Riigikohtu seisukohad kahel avalikus konsultatsioonis tõstatatud teemal. 1) kirjastajate roll autoriõiguse väärtusahelas a. Kirjastajate autoriõigusega kaasneva õiguse lisamine Riigikohtusse ei ole seni jõudnud kaasuseid, kus (ajalehtede või raamatute) kirjastajad oleksid (nt deliktiõiguse alusel) tuginenud nende õiguste rikkumisele seoses nende avaldatud teoste internetis üldsusele kättesaadavaks tegemisega. Seega Riigikohtu praktikas ei ole regulatsiooni võimalikud puudused veel seni ilmnenud. Samas tuleb nentida, et kirjastajate ja nende investeeringute kaitse võib kehtiva õiguse järgi osutuda lünklikuks. Autoriõigusega kaasnevate õigustega kaitstakse praegu järgmiste isikute õigusi: teose esitaja, fonogrammitootja, televisiooni- ja raadioteenuse osutaja, filmi esmasalvestuse tootja, isik, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või suunab üldsusele varem avaldamata teose, ja isik, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande. Enamike autoriõigusega kaasnevate objektide korral (v.a esitus) on eesmärk kaitsta vastava isiku investeeringut. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/29/EÜ, 22. mai 2001, autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (infoühiskonna direktiiv) preambuli p 10 kohaselt peavad tootjad autorite ja esitajate tegevuse rahastamiseks saama nõuetekohast tasu. Sealjuures on samas punktis märgitud, et fonogrammide, filmide, multimeediatoodete ning tellitavate teenuste laadsete teenuste pakkumiseks on tarvis märkimisväärseid investeeringuid. Intellektuaalomandi õiguste piisav õiguskaitse on vajalik, et tagada nimetatud tasu kättesaamine ning võimaldada kindlustada nendele investeeringutele rahuldav kasum. Ka kirjastajate jaoks on teose trükkimise ja avaldamise korral tegemist investeeringuga. Seega võiks vähemalt potentsiaalselt samasugust kaitset oma investeeringule vajada ka kirjastajad. Kehtiva õiguse järgi on kirjastajal õigus saada tasu teose reprograafilise reprodutseerimise eest reprodutseerimiserandi kasutamise (AutÕS § 18 lg 1) ning õppe- ja teaduslikel eesmärkidel teose reprodutseerimisel (AutÕS § 19 p 3) (vt AutÕS § 271 lg 1). Tulenevalt eelviidatud sätetest saab kirjastaja tasu siiski vaid juhul, kui teost kasutataks mitte-ärilisel eesmärgil ja teost paljundatakse paberil (vt ka seletuskiri autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde (866 SE) lk 10). Seega puudub kirjastajatel õigus saada tasu juhul, kui teos on internetis üldsusele kättesaadavaks tehtud. Kuna kirjastajal ei ole õigust reprodutseerimist iseenesest keelata, siis puudub kirjastajal õigus saada tasu, kui teost reprodutseeritakse ärilisel eesmärgil. Erinevalt autoritest, ei ole kirjastajal õigust tasule ka teoste laenutamisel raamatukogudest (AutÕS § 133), st kirjastajad saavad laenutamise ees „tasu“, kui raamat raamatukokku ostetakse. Põhimõtteliselt võiks teose internetis üldsusele 1  Lisa 1 kättesaadavaks tegemist tõlgendada samuti teose reprodutseerimisena. Sellisel juhul oleks võimalik tõlgendus, mille kohaselt ka kehtiv õigus võimaldaks kirjastajale tasu teose üldsusele kättesaadavaks tegemisel (vaid mitteärilisel eesmärgil). Samas on AutÕS-is ja ka Euroopa Liidu õiguses selgelt eristatud üldsusele kättesaadavaks tegemist ja reprodutseerimist. Kahe õiguse eristamine on praktikas ka selgem lahendus. Paljuski on võimalik kirjastajate õigusi hetkel kaitsta autorilt loovutamise või litsentsiga saadud varaliste õiguste kasutamisega. Samas võivad autorite soovid ja tingimused olla väga erinevad. Näiteks võib kirjastaja huve kahjustada olukord, kus autor on andnud litsentsi küll reprodutseerimiseks ja levitamiseks, kuid kirjastajal ei ole õigust keelata kolmandatel isikutel reprodutseerimist ning teose üldsusele kättesaadavaks tegemist. Sellises olukorras kasutatakse kirjastaja investeeringut teose reprodutseerimisel ja üldsusele kättesaadavaks tegemisel, aga kirjastajal puudub võimalus selle eest tasu saada. Eraldiseisev kaasnev õigus annaks kirjastajale autori varalistest õigustest sõltumatud õigused. Seega on Komisjon põhjendatult tõstatanud küsimuse kirjastajate loodud tulemi kaitse puudulikkusest. Praegune õiguslik raamistik ei taga kirjastajatele litsentsi andmise ega tasu saamise õigust digitaalses keskkonnas. Eeltoodu on oluline eelkõige raamatute kirjastamisel. Ajalehtede ja ajakirjade väljaandjate puhul tuleks arvesse võtta, et tegemist on perioodiliselt uuenevate väljaannetega, st konkreetne trükis kaotab päeva, nädala või kuu jooksul oluliselt väärtust. b. Mõjud teistele subjektidele Täiendava kaasneva õiguse mõjude hindamisel on oluline see, milline oleks kaasnevate õiguste sisu. Praegu on autoriõigusega kaasnevate õiguste omajatel eelkõige õigus keelata reprodutseerimine, levitamine, rentimine ja laenutamine ja üldsusele kättesaadavaks tegemine (vrdl AutÕS §-d 70, 73 ja 731). Komisjoni tõstatatud probleemi valguses on asjakohased eelkõige reprodutseerimisõigus ning õigus teha kirjutis üldsusele kättesaadavaks. Autorit kirjastajate kaasnev õigus eriti ei mõjutaks, kuivõrd kirjastajate õigused oleks igal juhul allutatud autorile, st teose kasutamine kirjastaja poolt eeldab autori luba. Küll aga võib täiendava kaasneva õiguse lisamisel muutuda kirjastajate jaoks autoriõiguste loovutamine vähem oluliseks, st enamasti piisaks kirjastajale autorilt ainulitsentsi saamisest. Muudatused omaks suuremat mõju teose kasutamise ahela hilisemates lülides. Lisaks autoriõigustele tuleks sellisel juhul arvestada täiendavalt ka kirjastaja kaasnevate õigustega. Raamatutest väljavõtete kasutamisel meediaväljaannete poolt või muul ärilisel eesmärgil tuleb edaspidi arvestada raamatu kirjastaja loa vajalikkusega. Ehk oleks sellisel juhul otstarbekas ka kirjastajad esindada kollektiivse esindamise organisatsiooni poolt. Samas on ka siinjuures kaheldav, kas ajalehe ja ajakirjade kirjastajatel peaks olema samavõrdsed õigused, mis võib oluliselt takistada vajaliku info operatiivset liikumist. Sisuliselt oleks ju iga uudise kasutamise puhul tegemist nõusolekut vajavad reprodutseerimisega. Kui uudist jagatakse majandustegevuse käigus (meediaväljaande poolt), siis ei oleks kohaldatav ka vaba kasutuse erand. Seetõttu ilmneb ka siin vajadus eristada kaasneva õiguse loomisel raamatute ja ajalehtede, ajakirjade kirjastajaid. Kirjastajate kaasnev õigus peaks kaitsma kirjastajate investeeringut. Seetõttu ei tohiks täiendav kaasnev õigus piirata tarbijate õigust mitte-ärilisel (isiklikul sh hariduslikul) 2  Lisa 1 eesmärgil kirjutise reprodutseerimist, samuti üldsusele kättesaadavaks tegemist. Tuleb arvestada, et jagatakse tänapäeval paljusid õppematerjale just pdf-vormis ning interneti kaudu. Kirjastajate õigused ei tohiks piirata kasutajate õigusi ulatuses, milles autoriõiguste vaba kasutuse erandid sellist kasutust võimaldavad. 2) üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuvate teoste vaba kasutamise regulatsioon (panorama exception) a. Praegune regulatsioon Nn panoraami erand on Euroopa Liidu õiguses sätestatud liikmesriikidele vabatahtlikuna infoühiskonna direktiivi art-s 5(3)(h). Eestis on erand sätestatud AutÕS §-s 201. Sätte kohaselt on autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta lubatud üldsusele külastamiseks avatud kohtades alaliselt asuva arhitektuuriteose, kujutava kunsti teose, tarbekunstiteose ja fotograafiateose reprodutseerimine ükskõik millisel viisil peale mehaanilise kontaktkopeerimise ja selle teose kujutise üldsusele suunamine, välja arvatud juhul, kui:  selline teos moodustab kujutise põhimotiivi ja  seda kavatsetakse kasutada otsesel ärilisel eesmärgil. Kui teosel on nimetatud autori nimi, tuleb see lisada kujutise üldsusele suunamisel. Seega on Eesti õiguse järgi võimalik nn panoraami erandile tugineda vaid juhul, kui teost ei kasutata otsesel ärilisel eesmärgil, teos ei mooduste põhimotiivi ning üldsusele suunamisel on võimalusel lisatud autori nimi. Riigikohtu praktikas on seni ühes kaasuses ajalehe väljaandja kujutava kunsti teosest tehtud piltide kasutamisel tuginenud AutÕS §-le 201 (Riigikohtu 2. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-04). Küll ei ole Riigikohtusse jõudnud kaasuseid, kus oleks tõstatatud probleem üldsusele külastamiseks avatud kohtades asuvate teoste kasutamist internetis ning sellest tulenev õiguste rikkumine. Üldiselt võib pidada panoraami erandit põhjendatud autoriõiguste piiranguks. Küll aga on digitaalse ühisturu kontekstis problemaatiline asjaolu, et Euroopa Liidu liikmesriikides on erandi sätestamine vabatahtlik. Seetõttu on osades liikmesriikides erand lubatud, teistes erand lubatud vaid täiendavate piirangutega ning kolmandates üldse mitte. Soovitav oleks Euroopa Liidu üleselt saavutada võimalikult ühtlane lahendus. b. Võimalikud muudatused teose loata kasutamisel mitteärilisel eesmärgil Riigikohtu hinnangul ei ole põhjust piirata nn panoraami erandi kasutamist mitteärilisel eesmärgil. Kuivõrd tänapäeval jagatakse foto- ja videojäädvustusi interneti teel, siis oleks õige täpsustada, et lubatud on ka teose kujutise üldsusele kättesaadavaks tegemine. Autorite õigused on piisavalt tagatud ka AutÕS §-s 201 sätestatud täiendava piiranguga, mille kohaselt ei tohi teos moodustada kujutise põhimotiivi. Digitaalse ühisturu toimimiseks oleks soovitatav muuta mitteärilisel eesmärgil teose kasutamisel erand liikmesriikidele kohustuslikuks. Vähemalt võiks sätestada juhud, mil nn panoraami erand on kindlasti lubatav kõigis liikmesriikides (st seada minimaalse ühtlustamise standard). Erinev lahendus liikmesriikides põhjustab liikmesriikides ringi liikumisel olulist ebakindlust. c. Võimalikud muudatused teose loata kasutamisel ärilisel eesmärgil AutÕS § 201 kohaselt ei kohaldu nn panoraami erand, kui teost kasutatakse otsesel ärilisel eesmärgil. Ärilise eesmärgiga on tegemist nt (ja ka peamiselt) siis, kui teost kasutab äriühing, kelle eesmärk on põhitegevusega kasumit teenida (vt ka Riigikohtu 2. märtsi 2005. a otsus 3  Lisa 1 tsiviilasjas nr 3-2-1-167-04, p 36). Ärilisel eesmärgil erandile tuginemise piiramine on põhjendatud, sest kui isik teenib teose kasutamiselt tulu, siis peaks sellest osa saama ka autor. Problemaatiline on aga mitteärilise ja ärilise kasutuse piiritlemine. Ilmselt võib ärilisel eesmärgil teost kasutada ka füüsiline isik. Samas kas see peaks olema füüsilise isiku peamine majandustegevus? Teisalt, kas äriühingu töötaja tehtud fotodel taustale jäänud teoste kasutamiseks peaks samuti autorilt nõusolekut küsima ja tasu maksma, kui fotode eesmärk ei olnud avalike teoste jäädvustamine? Samuti võib esialgu mitteärilisel eesmärgil internetis jagatud pilti kasutada kolmandad isikud oma ärilises tegevuses. Praktikas oleks väga oluline täpsustada, millal on panoraami erandi puhul tegemist ärilisel eesmärgil kasutamisega. See aitaks tagada ka erandi ühtlasemat rakendamist Euroopa Liidus. 4