Väljaminev kiri

Justiitsministeerium Meie: 30.08.23 nr 1-6/2023-010-4 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn E-post: [email protected] Koopia: Kliimaministeerium, e-post: [email protected] Konkurentsiameti arvamus elektrituruseaduse muutmise eelnõu (reservvõimsuse mehhanism) kohta 29.08.2023 esitas Kliimaministeerium (KLIM) üle vaatamiseks Justiitsministeeriumile (JUM) elektrituruseaduse (ELTS) muutmise seaduse eelnõu (Eelnõu), mille osas pöördus Justiitsministeerium 29.08.2023 Konkurentsiameti poole hinnangu saamiseks. Konkurentsiamet on varasemalt Eelnõu kohta esitanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) arvamuse 20.03.2023 kirjaga nr 1-6/2023-010-2 ja Justiitsministeeriumile 20.06.2023 kirjaga nr 1-6/2023-010-3. Eelnõu ja seletuskirja üle vaadanud, juhib amet tähelepanu järgmisele Eelnõuga seonduvatele kitsakohtadele, millega amet nõustuda ei saa. Punktis 1 toodu puhul soovitakse Konkurentsiametile sätestada kohustusi, mille täitmine väljub ameti pädevuse piiridest ning punktis 2 tõstatatu puhul on tegemist üle reguleerimisega ning seatud eesmärgile vastupidise olukorra saavutamisega. Ameti seisukohad on järgnevad: 1. Eelnõu punkti 3 järgi täiendatakse ELTS-i 3. peatükki § 422, mille lõigete 4 ja 5 järgi: (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemihalduri ettepaneku saamisel mehhanismi rakendamiseks koostab Konkurentsiamet rakenduskava ettepaneku, mis sisaldab regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete analüüsi, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 20 lõikes 3 sätestatud põhimõtetest, ning esitab selle esimesel võimalusel Kliimaministeeriumile. (5) Kliimaministeerium esitab rakenduskava ettepaneku analüüsi põhjal koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 20 lõikes 3 sätestatud rakenduskava koos mehhanismi kavaga Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. Konkurentsiamet tegi 20.03.2023 kirjas nr 1-6/2023-010-2 ettepaneku muuta antud sätte sõnastust nii, et Konkurentsiamet koostab regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete analüüsi ning esitab selle MKM-le, kes esitab seejärel rakenduskava koos ajakavaga Euroopa Komisjonile. 07.06.2023 MKM-i poolt JUM-ile esitatud eelnõule lisatud märkuste tabeli kohaselt on Konkurentsiameti ettepanekuga arvestatud. Samas sellest eelnõust ja seletuskirjast seda ei nähtunud. Vastuseks JUM-i pöördumisele, tegi Konkurentsiamet 20.06.2023 kirjas nr 1-6/2023-010-3 ettepaneku muuta antud sätte sõnastust nii, et Konkurentsiamet koostab regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete analüüsi ning esitab selle Kliimaministeeriumile, kes esitab seejärel rakenduskava koos ajakavaga Euroopa Komisjonile. Eeltoodud põhjendustest lähtuvalt amet rakenduskava ei koosta. 29.08.2023 KLIM-i poolt JUM-ile esitatu Eelnõule lisatud märkuste tabeli punkti 23 alusel on Konkurentsiameti ettepanekut arvestatud osaliselt. KLIM on järgmisel seisukohal: „Regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete analüüs on sisult täpselt sama mis rakenduskava. Eelnõus nimetasime selle rakenduskava ettepanekuks, mis sisaldab turutõrgete analüüsi.“ See tuleneb ka Eelnõust. Konkurentsiamet ei saa jätkuvalt nõustuda, et talle pannakse kohustus koostada rakenduskava, millise kohustuse seadmine ei ole võrreldav kohustusega koostada regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete analüüs. Need on kaks erinevat asja ning rakenduskava koostamine väljub ameti pädevustest – amet ei saa astuda poliitika kujundaja asemele ning koostada rakenduskava, mis puudutab turutõrgete ja regulatiivsete moonutuste kõrvaldamist, vaid amet saab koostada omapoolse analüüsi, millised on ameti hinnangul regulatiivsed moonutused ja turutõrked ning selle analüüsi saab amet esitada KLIM-le, misjärel KLIM koostab rakenduskava tuvastatud turutõrgete osas ja ajakava, millal need tõrked kõrvaldatakse (vt ka Konkurentsiameti 20.06.2023 kirja nr 1-6/2023-010-3). Sellised rakenduskavad hõlmavad endas üleriigilist kriisiolukorra reguleerimist, mistõttu Konkurentsiamet ei saa olla sellist kavade koostajaks (pädevuste jaotuse osas vt Konkurentsiamet 06.06.2023 kirja nr 7-16/2023-391-1). Lähtudes eeltoodust, teeme ettepaneku muuta eelnõu § 422 lõigete 4 ja 5 sõnastust järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemihalduri ettepaneku saamisel mehhanismi rakendamiseks koostab Konkurentsiamet rakenduskava ettepaneku, mis sisaldab regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete analüüsi, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 20 lõikes 3 sätestatud põhimõtetest, ning esitab selle esimesel võimalusel Kliimaministeeriumile. (5) Kliimaministeerium esitab regulatiivsete moonutuste ja turutõrgete rakenduskava ettepaneku analüüsi põhjal koostatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 20 lõikes 3 sätestatud rakenduskava koos mehhanismi kavaga Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks.“ Vastavalt ülaltoodule peaks muutma ka seaduse seletuskirja. 2. Eelnõu punkti 3 järgi täiendatakse ELTS-i 3. peatükki §-ga 423, mille lõike 2 järgi: (2) Mehhanismi vähempakkumise riigihanke korras ja selle kasutamise korraldab süsteemihaldur käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 22 kohaselt. Süsteemihaldur esitab vähempakkumise tingimused eelnevalt turuosalistele avalikule konsultatsioonile ja seejärel kooskõlastamiseks Konkurentsiametile. Konkurentsiamet juhtis 20.06.2023 kirjas nr 1-6/2023-010-3 vähempakkumiste regulatsiooni osas analoogiast lähtuvalt tähelepanu lingil: https://www.riigiteataja.ee/akt/113112021002 kättesaadavale regulatsioonile – ka siinkohal keegi vähempakkumiste tingimusi ei kooskõlasta. Ametile jääb arusaamatuks, miks peaks seda tegema reservvõimsuse mehhanismide vähempakkumiste puhul. Samuti, kuna ELTS-st tulenevalt tähendab kooskõlastamine haldusakti väljaandmist ning võttes arvesse sellega kaasnevat regulatsiooni, ei tavatse see 2 (4) kiirete olukordade lahendamiseks olla efektiivne ja otstarbekas menetlusviis. Ka võib taolises olukorras kooskõlastust puudutava haldusakti väljaandmine olla käsitatav üle reguleerimisena. Lähtudes eeltoodust, tegi Konkurentsiamet 20.06.2023 kirjas nr 1-6/2023-010-3 ettepaneku kustutada Eelnõust Konkurentsiameti kohustus kooskõlastada vähempakkumise tingimused ning vastavasisuliselt muuta ka seletuskirja. Eelnõule lisatud märkuste tabeli punkti 24 alusel Konkurentsiameti ettepanekut ei ole arvestatud. KLIM on järgmisel seisukohal: „Konkurentsiamet teostab igapäevaselt järelevalvet elektriturul, siis on oluline, et amet annaks ka kooskõlastuse vähempakkumise tingimustele. Konkurentsiamet peab olema suuteline hindama, kas esitatavad tingimused hangitava võimsuse kohta on sobilikud ning et need ei kahjustaks kuidagi Eesti elektriturgu. Näiteks kui vähempakkumise tingimustes on hinna ülempiir liiga kõrge, et reservvõimsuse mehhanismi rakendamine on sotsiaalmajanduslikult kallim kui selle puudumine, siis seda on oluline erapooletult analüüsida. Oluline ka, et kõigil turuosalistel, kel on tehniliselt võimalik reservi pakkuda, see võimalus oleks tingimustes loodud, siin on samuti Konkurentsaimeti kui tururegulaatori järelevalve oluline. Samuti toob EL määruse 2019/943 art 25 esile järgnevat seoses tingimuste heaks kiitmisega: „4. Reservvõimsuse mehhanismide kohaldamisel kiidab liikmesriik või liikmesriigi määratud pädev asutus reguleeriva asutuse ettepanekul heaks parameetrid, mille alusel määratakse kindlaks reservvõimsuse mehhanismi raames hangitava võimsuse kogus.““ Konkurentsiamet selgitab täiendavalt, et analoogselt ülal viidatud määrusele on ka reservvõimsuste mehhanismi vähempakkumise osas võimalik koostada vastav Vabariigi Valitsuse määrus, kus on toodud reservvõimsuse mehhanismi vähempakkumise tingimused ja kord. Teine võimalus on lähtuda reservvõimsuste mehhanismi vähempakkumise läbiviimisel riigihangete seadusest ning vaidluste tekkimisel süsteemihalduri ja pakkujate vahel on osapooltel õigus pöörduda Rahandusministeeriumi haldusalas tegutseva riigihangete vaidlustuskomisjoni poole. Lisaks selgitab amet, et vähempakkumise tingimuste kooskõlastamine tähendaks Konkurentsiameti poolt otsuse ehk haldusakti väljastamist, mida on võimalik halduskohtus vaidlustada. Taolistele kohtuvaidlustele võib kuluda vaidlustamiste puhul isegi rohkem kui kolm aastat, mistõttu ei ole ameti poolt vähempakkumise tingimuste kooskõlastamine kiirete olukordade lahendamiseks efektiivne ja otstarbekas menetlusviis. See ei ole sellises olukorras vajalik, eesmärgile viiv ning otstarbekas lähenemine. Lisaks eeltoodule jääb Konkurentsiametile arusaamatuks ning amet ei pea ka vajalikuks sätestada sellist ameti järelevalvet puudutavat regulatsiooni olukorras, kus puuduvad kõik alused arvata või kahelda, et süsteemihaldur ei täida oma kohustusi seadusekuulekalt ning tekitab nende täitmisel probleeme. Ei saa eeldada, et turuosalised oma kohustusi ei täida ning hea õigusloome tavaga läheb vastuollu olukord, kus seaduses sätestatakse igaks juhuks meede justkui vältimaks ettevõtjate pahatahtlikku käitumist. Lähtudes eeltoodust, jääb Konkurentsiamet seisukohale, et Eelnõust on vaja kustutada ameti kohustus kooskõlastada vähempakkumise tingimused ning vastavasisuliselt muuta ka seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Külli Haab Regulatsiooniteenistuse juhataja-peadirektori asetäitja 3 (4) Karl Jaak Rebane 667 2424 Marilin Tilkson 667 2576 [email protected] [email protected] 4 (4)