Viljar Peep
Asekantsler Teie 28.07.2023 nr 15-2/4626
Justiitsministeerium
Suur-Ameerika 1 Meie 29.08.2023 nr 1-5/2023-026-2
Tallinn, 10122
[email protected]
Austatud Viljar Peep
Edastasite 28.07.2023 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja (edaspidi Koda) kutsekogu
liikmete pöördumise justiitsministrile, milles taotletakse Konkurentsiameti maksejõuetuse
teenistuse juhataja suhtes teenistusliku järelevalve ja distsiplinaarmenetluse algatamist. Palusite
Konkurentsiameti peadirektori arvamust Koja pöördumisele hiljemalt 28.08.2023.
Arvamuse küsimise alusena olete märkinud Konkurentsiameti põhimäärus (edaspidi
põhimäärus) § 12 punkti 3, mille kohaselt kuulub maksejõuetuse teenistus Konkurentsiameti
struktuuri. Samuti, et põhimääruse § 17 punktidest 1 ja 2 lähtuvalt korraldab ja tagab
Konkurentsiameti peadirektor ameti struktuuriüksuste juhtide kaudu ameti pädevusse
kuuluvate ülesannete täitmise.
Käesoleva arvamuse andmisel lähtun kehtivast õigusest, samas möönan, et teised isikud nagu
ka kohtud võivad seadust tõlgendada minust erinevalt.
Pankrotiseaduse (PankrS) 1921 lõigete 1 ja 2 nagu ka Konkurentsiameti põhimääruse § 141 lõige
2 järgi teostab maksejõuetus teenistus (MJT) (haldus)järelevalvet nii võlgniku ja võlgniku
lähikondsete tegevuse üle kui ka pankrotihalduri üle pankrotimenetluse seaduspärase
läbiviimise ja menetluskulude otstarbekuse suhtes. MJT on küll Konkurentsiameti
struktuuriüksus, kuid PankrS § 1922 lõike 1 kohaselt on see Konkurentsiameti juurde
moodustatud sõltumatu struktuuriüksus. MJT juhataja nimetab ametisse valdkonna eest
vastutav minister (so justiitsminister), samuti on MJT juhataja PankrS 1923 lõike 3 kohaselt
oma ülesannete täitmisel sõltumatu. See muidugi ei tähenda seda, et MJT juhataja ei pea täitma
ametnikele avaliku teenistuse seaduse (ATS) vmt õigusaktidega kehtestatud nõudeid. Ka MJT
juht peab lähtuma muuhulgas ATS 5. peatükis sätestatud kohustustest. Siiski puudub minu
arvates Konkurentsiameti peadirektoril pädevus viia MJT juhataja suhtes läbi nii teenistuslikku
järelevalvet kui ka distsiplinaarmenetlust. Tõsi on, et Konkurentsiameti põhimääruse § 17 punkt
6 annab Konkurentsiameti peadirektorile pädevuse teostada teenistuslikku järelevalvet ameti
teenistujate toimingute üle õigusaktidega ettenähtud korras. Samas näeb Vabariigi Valitsuse
seaduse § 96 lõige 1 ette, et ministeeriumi ameti ja inspektsiooni peadirektor teostavad
teenistuslikku järelevalvet ameti ja inspektsiooni kohalike asutuste ja nende ametiisikute
tegevuse üle ministri poolt määratud ulatuses ja korras. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et
ministeeriumi ameti ja inspektsiooni peadirektori järelevalvepädevus ameti ja inspektsiooni
kohalike asutuste ja nende ametiisikute antud riikliku järelevalve aktide ja toimingute üle
sätestatakse eraldi seadustega. Minu parima arusaamise kohaselt ei ole Konkurentsiameti
peadirektorile viidatud järelevalvepädevust antud. Mis puudutab distsiplinaarmenetluse
algatamist, siis ka seda õigust Konkurentsiameti peadirektoril seadusest tulenevalt ei ole. ATS
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
§ 72 lg 1 kohaselt distsiplinaarmenetluse võib algatada ametisse nimetamise õigust omav isik
käskkirjaga või korraldusega. Nagu eelpool viidatud nimetab MJT juhataja ametisse
justiitsminister.
Seega puudub Konkurentsiameti peadirektoril võimalus sekkuda MJT poolt läbiviidavate
menetluste sisuküsimustesse, nõuda teavet, kontrollida faktiväiteid või neid kahtluse alla seada.
Samuti ei näe seadus ette pädevust MJT juhataja suhtes haldusjärelevalve teostamiseks.
Lähtudes eeltoodust saan esitada arvamuse vaid mulle teadaolevate avalike artiklite põhjal ning
anda hinnangu, kas MJT juhataja oli oma arvamustes sõltumatu ja erapooletu ning kas need
seonduvad talle Konkurentsiameti põhimäärusest tulenevate kohustuse täimisega.
Leian, et maksejõuetuse teenistuse juhataja tegevus on olnud seotud MJT ülesannete täitmisega
ning tema sõltumatuses, erapooletuses ja tema poolt avaldatu siiruses ei ole mul põhjust
kahelda. Seda vaatamata tema poolt mõneti harjumuspäratult otsekohestele väljaütlemistele
avalikus meediaruumis. Väidetavate faktivigade kontroll eeldaks kontrolltoiminguid, mida
minul ei ole pädevust teostada. Samas, kuna pankrotimenetlused on avaliku huviga menetlused,
siis nende suhtes kehtib kõrgendatud hoolsuskohustus nii menetluses osalejate suhtes kui ka
nende menetluste suhtes järelevalve teostajatele. See tähendab ühelt poolt MJT kohustust olla
faktitäpne, teisalt peavad ka pankrotihaldurid aktsepteerima, et nende tegevus on kõrgendatud
tähelepanu all ning põhjendatud juhul tuleb neil taluda ka avalikku kriitkat.
Lähtudes eeltoodust ei ole mul alust MJT juhataja üle järelevalve algatamiseks. Samas juhin
tähelepanu, et kõik MJT toimingud on vaidlustatavad vaide või kohtusse esitatava kaebuses
teel.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Pärn-Lee
Peadirektor
2 (2)