Sissetulev kiri

Signe Viimsalu Maksejõuetuse teenistuse juhataja Konkurentsiamet Teie: 27 .0 5 .2023 nr 12-1/2023-007- 2 [email protected] Meie: 8 .0 8 .2023 nr 3-9.2/ 18 -1 Vastuseks maksejõuetuse teenistuse soovitusele Lugupeetav Signe Viimsalu Edastasite Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale oma soovituse kuulutada hiljemalt 30. juunil välja järgmine pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate eksam nii, et see saaks toimuda hiljemalt 15. septembril . Koja eksamikomisjon arutas Teie ettepanekut 16. juuni 2023 ja k utsekogu juhatus 2 . augusti 2023 koosolekul. Vastavalt kohtutäituri seaduse § 94 punktile 2 on pankrotihalduri ja saneerimisnõustaja eksami korralda mine ja läbi viimine Koja eksamikomisjoni pädevuses. Eksamite korraldamiseks ja läbiviimiseks on Koja eestseisus 20.03.2014 otsusega nr 7 kehtestanud eksamireglemendi, mis on koos hilisemate muudatustega kättesaadav Koja veebilehel aadressil https://kpkoda.ee/koda/alusdokumendid/eksami-reglement/ . Reglemendi kohaselt koostab eksamikomisjon eksami korraldamiseks eksami kirjaliku osa programmi ja eksamiülesanded. Eksam kuulutatakse välja vähemalt kaks kuud enne eksami kirjaliku osa läbiviimise aega. Eksamikomisjon asus 16. juunil 2023 tehtud otsuse kohaselt eksamit korraldama. Eksamite programmid esitab eksamikomisjon Koja kantseleisse 10. augustiks 2023, misjärel kinnitab need Koja esimees. Eksamite kirjalik osa viiakse läbi 17. oktoobril 2023. Mis puutub Teie tähelepanekusse vajadusele tagada maksejõuetusökosüsteemi ja maksejõuetusteenuse kui terviklahenduse igakülgne toimivus olukorras, kus 63 tegutseval pankrotihalduril on igapäevaselt töös üle 3400 maksejõuetusmenetlusega seotud kohtuasja, siis on Koda väljendanud varem seisukohta, et nimetatud kohtuasjade hulgas on ka selliseid, mis ei puutu maksejõuetusmenetlustesse ning et pelgalt menetluses olevate maksejõuetusasjade arvu alusel ei ole põhjendatud pankrotihaldurina tegutseva isiku töökoormuse hindamine ega sellest järelduste tegemine. Kojal ei ole andmeid, et kohtutel või võlausaldajatel oleks varasemaga võrreldes suuremaid raskusi sobiva isiku pankrotihalduriks määramisel. Pigem on maksejõuetusmenetluste põhirõhk kaldunud füüsiliste isikute maksejõuetusmenetlustele, mille läbiviimiseks on füüsilise isiku maksejõuetuse seadusega ellu kutsutud usaldusisikud. Usaldusisikud võivad järgmise aasta 30. juunini tegutseda Koja peetavasse nimekirja kandmata. Koja metoodikakomisjon on alustanud usaldusisikute esmaste koolituste korraldamisega. Esimeses grupis osaleb 23 isikut, järgmine grupp komplekteeritakse tänavu sügisel. Pankrotiseaduse § 57 lg 1 p 1 järgi antakse pankrotihaldurina tegutsemise õigus isikule, kes on omandanud riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi . Seadus ei täpsusta, millisel erialal või õppesuunal peab bakalaureusekraad olema omandatud. Küll aga on Justiitsministeerium ette valmistanud ja osapooltele konsulteerimiseks esitanud juristieksami seaduse eelnõu, millega kavandatakse pankrotihaldurina tegutseva isiku haridusnõudeid muuta. Eelnõu kohaselt peab isik olema töötamiseks pankrotihaldurina omandanud õigusteaduses riiklikult tunnustatud magistrikraadi . Koda toetab seda muudatusettepanekut. Seega on Justiitsministeerium väljendanud väga selgelt seisukohta, et pankrotihaldurina tegutsemine on õiguselukutse ning sellel tegutsemiseks peab isikul olema õigusalane kõrgharidus. Teavitame pankrotihalduri eksamist siiski Eesti Raamatupidajate Kogu , kuid j ätkuvalt on võimalik näiteks vandeadvokaatidel asuda pankrotihaldurina kutsekogu liikmeks vaid avalduse alusel. 2023. aastal on kutsekogu liikmeks as t unud 2 vandeadvokaati. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Terje Eipre Kutsekogu juhatuse esimees Jaan Lõõnik, 6464619, [email protected] Signe Viimsalu Maksejõuetuse teenistuse juhataja Konkurentsiamet Teie: 2 9 .0 5 .2023 nr 12-1/2023-007- 3 [email protected] Meie: 8 .0 8 .2023 nr 3-9.2/ 1 9 -1 Vastuseks maksejõuetuse teenistuse soovitusele Lugupeetav Signe Viimsalu Edastasite Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale oma soovituse pankrotihaldurite hea kutsetava täiendamiseks . Koja k utsekogu juhatus arutas Teie ettepanekut 2 . augusti 2023 koosolekul. Vastavalt kohtutäituri seaduse § 75 kehtestab hea kutsetava kutsekogu, kusjuures hea kutsetava eelnõu tuleb enne kehtestamist kooskõlastada Justiitsministeeriumiga . Justiitsministeerium on kooskõlastanud hea kutsetava varasema ja kehtiva redaktsiooni. Hea kutsetava sisu seadus ei reguleeri, küll aga sätestab kohtutäituri seaduse § 100, et heast kutsetavast tulenevate kohustuste süülise täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise süütegusid lahendab Koja aukohus ja pankrotiseaduse § 71 lg 2 p 1, et hea kutsetava rikkumise eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus. Eelnevast tulenevalt on kutsekogu otsustanud kehtestada hea kutsetavana pankrotihalduri kutsega kaasnevad käitumise üldised põhimõtted , millest saab ka Koja aukohus vajadusel lähtuda aukohtuasjade menetlemisel. Vastuseks Teie esitatud ettepanekutele hea kutsetava täiendamiseks nendime, et valdav osa neist on juba heas kutsetavas, aga ka kehtivas pankrotiseaduses sätestatud. Osa ettepanekutest (näiteks punktid 1.3. , 3.1.8. , 3.4.2. ) on liialt üldsõnalised, millest ei selgu konkreetne nõue, mida peab pankrotihaldur tegema või kuidas käituma, et hoiduda võimalikust distsiplinaarkaristusest. Oleme seisukohal, et hea kutsetava ei pea lisaks olemasolevatele sisaldama üldist laadi sätteid. Olete teinud ka sõnastusettepanekuid (näiteks punktid 1.5. , 3.1.7. , 3.3.2. , 5.4. ), mille täitmist ei ole Koja pädevatel organitel võimalik ilma suurema vaevata kontrollida. Oleme seisukohal, et hea kutsetava täitmise tõendamine ei pea olema pankrotihaldurile rutiinseks töökohustuseks, vaid see peab olema vajalik vaid konkreetse kaebuse lahendamiseks. Märgime, et korruptsioonivastane seadus ja ametniku eetikakoodeks (punkt 1.9.) ei ole asjakohased alusdokumendid, millele peaks hea kutsetava rajanema. Samuti ei ole pankrotihaldur riigihangete seaduse mõistes hankija (punkt 7.3.). Keelatud ja pankrotitoimkonna nõusolekut vajavad tehingud on sätestatud pankrotiseaduse §-s 125. Üldiselt ei ole Kojal ülevaadet pankrotihaldurite menetlustoimingutest konkreetsetes pankrotiasjades, mistõttu ei ole asjakohane ettepaneku punkti 3.1.13 kohane arusaam, et Kojas korraldatakse kollegiaalseid arutelusid pankrotihalduri töö tulemuste üle. Kutsekogu juhatus on käivitanud pankrotihalduritele praktikumid, kus arutatakse õigusteoreetilisi või ka praktilisi kaasuseid, aga nende arutelude fookuses ei ole kunagi konkreetse hinnangu andmine kutsekogu liikme töö tulemustele. Teie ettepanekud 3.3.5., 3.4.3. ja 3.5.2., millega seataks pankrotihalduritele keeld omada äriühinguid ja tegeleda kõrvaltegevustega on vastuolus pankrotihalduri kutse seniste põhialustega. Pankrotihaldurina tegutsemise õigus on pankrotiseaduse § 57 lg 3 kohaselt kvalifikatsioonist ja ametikohast tulenevalt ilma eksami sooritamise kohustuseta v andeadvokaa dil , vandeaudiitor il ning kohtute seaduse § 47 lõike 1 punktile 1 vastava haridustasemega kohtutäitur il. Selle kohaselt on põhjendatud eeldada, et nii pankrotihaldurina tegutsev vandeadvokaat, vandeaudiitor kui ka kohtutäitur jätkavad pankrotimenetluse läbiviimise kõrval ka oma põhitööga, mitte aga ei peata ega lõpeta oma tööd vandeadvokaadi, vandeaudiitori ega kohtutäiturina. Sama põhimõte kehtib ka muu kvalifikatsiooniga kutsekogu liikmete kohta. Et mõni kutsekogu liige on oma tegevuses pühendunud suuremal ja mõni vähemal määral pankrotimenetluste läbiviimisele, on mitmete subjektiivsete ja objektiivsete asjaolude tõttu niiviisi kujunenud. Viitame Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 27.03.2012 lahendi le 3-4-1-1-12 , mille punktis 49 sedastab Riigikohus: „A metiisikule on aga sissetulek tagatud. Ametiisikuna töötamise kõrvalt äriühingu juht- või järelevalveorgani liikmena tegutsemine on üldjuhul faktiliselt piiratud ajaga, mis jääb üle ametikohustuste täitmisest. Vabatahtlikult ametiisikuks asumisega peab isik arvestama teenistusega kaasnevate piirangutega. Need piirangud valib isik endale ise, kasutades seejuures seda sama vabadust valida tegevusala, elukutset ja töökohta.“ Märgime, et pankrotihaldurina tegutsevate isikute puhul on olukord vastupidine ja pankrotihaldurile ei ole sissetulek tagatud. Et pankrotihaldur saaks regulaarset ja püsivat või teatavas määras sissetulekut, on ta paratamatult sunnitud tegutsema ka selliste ettevõtmistega, mis tagavad püsiva sissetuleku. Selgitame, et kõik pankrotihaldurina tegutsevad isikud ei ole büroo pidajad, vaid nad võivad olla ka tavalised töölepingulised töötajad. Seepärast ei ole alust panna büroo pidajale hea kutsetava täitmise tagamise kohustust (punktid 4.1. ja 4.3.). Hea kutsetava on täimiseks kohustuslik vaid kutsekogu liikmele. Pankrotiseadus ei kohusta pankrotihaldurina tegutsevat isikut olema ilmtingimata büroo pidaja. Seaduses käsitletakse mõistet „büroo“ põhimõtteliselt kolmes tähenduses – büroo pidamise kulud arvestatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu sisse (PankrS § 23 lg 2, § 65 lg 1, § 132 2 ), tasu võib maksta büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6, § 65 lg 1) ja pankrotihalduri büroo ärinimi tuleb märkida pankrotihaldurite nimekirjas (PankrS § 59 lg 2 p 2). Ettepanek 6.2. võib osutuda pankrotihaldurile liialt piiravaks olukorras, kus kohtunik on tema pereliige, sugulane, naaber või muu lähedane isik. Neil juhtudel võib eeldada, et suhted on ka muulaadsed kui vaid tööalased ja professionaalsed. Koja kutsekogu juhatusel ei ole ülevaadet ega ka pädevust pankrotihaldurite ja kohtunike vaheliste suhete kohta andmete kogumiseks. Selgitame siinkohal, et hea kutsetava on täitmiseks kohustuslik vaid pankrotihalduritele, aga mitte kohtunikele. Kohtunike eetikakoodeks i punktide 3 ja 20 kohaselt ei välistata kohtunike puhul tööalaste ja professionaalsete suhete kõrval ka perekondlike, sotsiaalsete j a muude suhete olemasolu, kuid huvide konflikt tuleb vältida. Kuivõrd pankrotihaldurite ja kohtunike vahelised suhted saavad mõlemapoolsed, siis ei ole suhte ühele osapoolele teisest rangemate piirangute kehtestamine õige ka sõltumata sellest, kas ja kui keeruline oleks kõnealuse ettepaneku täitmist Kojal kontrollida. Oleme päri, et pankrotihaldurite ja kohtunike vahelised suhted võiksid olla heas kutsetavas piiritletud ning kavandame hea kutsetava täiendamist viisil, et pankrotihaldur või saneerimisnõustaja suhtleb menetlust läbiviiva kohtunikuga menetluse kestel tööalaselt ja professionaalselt ning ei väldib enda nimetamist ajutiseks halduriks või pankrotihalduriks asjades, kus tal on menetlust läbiviiva kohtunikuga perekondlik ud , sotsiaalse d või muud suhte d. Ettepanek 7.1. on pankrotihalduri suhtes ebaõiglane, kuna tähendab sisuliselt nõuet töötada ilma tasuta. Kehtiva õiguse kohaselt on pankrotihalduril õigus tasule ja on täiesti loomulik ning õiguspärane, et pankrotihaldur kasutab osa talle usaldatu d varast ka endale tasu väljamaksmiseks. Mööname, et kehtivas õiguses on teatud olukordades lünki, mis ei anna pankrotihaldurile alati ühest selgust, kas ja millal on ta õigustatud endale kohtu määratud tasu välja maksma, kuid sellised lüngad ei ole ületatavad hea kutsetava täiendamisega. PankrS § 55 lg 1 kohaselt on pankrotihalduri kohustuseks tagada seaduslik, kiire ja majanduslikult otstarbeka s pankrotimenetlus. Seega on ettepanek sisuliselt kaetud seaduses sätestatuga. Kutsekogu juhatus ei ole saanud ei kutsekogu liikmetelt ega ka väljastpoolt Koda informatsiooni, et oleks olnud arusaamatusi hea kutsetava sätete tõlgendamisel. Koja aukohus on samuti hea kutsetava tõlgenduste põhjal teinud otsuseid, mida kutsekogu liikmed pole edasi kaevanud argumenteerides hea kutsetava sätete alternatiivsele sisustamisele. Juhatus ei pea vajalikuks kehtestada heas kutsetavas kutsekogu liikmetele ühepoolseid käitumisjuhiseid suhetes järelevalveorganite, pankrotimenetluse organite ega kolmandate isikutega. Olulisemad normid on kehtestatud seaduste ja asjakohastel juhtudel justiitsministri määrustega. Reguleerimata juhtumid lahendatakse kas kaasusepõhiselt või ulatuslikumal juhul kehtiva õiguse täpsustamise teel. T äname Teid tehtud töö eest ettepanekute sõnastamisel . Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Terje Eipre Kutsekogu juhatuse esimees Jaan Lõõnik, 6464619, [email protected] Saatja: <[email protected]> Saadetud: 08.08.2023 16:31 Adressaat: Konkurentsiamet <[email protected]> Teema: Vastus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere, Edastan Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vastuse. Lugupidamisega Kadri Akkerman Kantselei spetsialist Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda &#43;372 64 61672