Järelevalve akt

SeniorPlus Kodud OÜ [email protected] Rahu põik 3, Järvakandi alev, Kehtna vald Rapla maakond, 79101 03.06.2025 nr 5.1-3/15295-1 JÄRELEVALVE AKT I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seadus § 157 lõige 1. 1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti SeniorPlus Kodud OÜs (registrikood 14235830) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (hooldusteenus) osutamise vastavust sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2. 1.3. Järelevalve teostamise tegevuskoht: Rahu põik 3, Järvakandi alev, Kehtna vald, Rapla maakond. 1.4. Paikvaatluse aeg: 06.05.2025. 1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse ja peaspetsialistid Inna Tamm ja Kadri Plato (järelevalvemeeskonna juht). 1.6. Järelevalvetoimingute juures osalesid SeniorPlus Kodud OÜ juhatuse liige Mait Mäe ja Järvakandi eakatekodu juhtaja Anu Preimann. 1.7. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide analüüs, e- kirjavahetus, vestlused töötajatega, teenusesaajate ja nende lähedastega, päringud majandustegevuse (MTR)- ja töötamise registris (TÖR) ning sotsiaalteenuste- ja -toetuste andmeregistris (STAR). II. JÄRELEVALVE TULEMUSED SKA tuvastas, et SeniorPlus Kodud OÜ Järvakandi eakatekodu (Hooldekodu) lähtub hooldusteenuse osutamisel punktis 1.2. nimetatud nõuetest. SKA lõpetab järelevalvemenetluse. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE SKA algatas Hooldekodus 30.04.2025 järelevalvemenetluse SHSis ja määruses sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks. Järelevalvemenetluses oli seatud fookus üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtete (SHS § 3 lõige 2) järgimisest isikukesksusele, isiku õiguste kaitsele (turvalisus) ja kaasamisele. 3.1. SHS § 20 lõiked 1-3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise keskkonna ja toimetuleku, teenusesaajate majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest lähtuvad hooldustoimingud ja muud toimetulekut toetavad toimingud, mis on määratud hooldusplaanis. Hooldekodule on hooldusteenuse osutamiseks 23.12.2019 a. välja antud tegevusluba nr SÜH000132 ning maksimaalselt on lubatud hooldusteenust osutada 30le isikule. Päästeameti ja Terviseameti 2024 a hinnangute kohaselt vastab tegevuskoht tervisekaitse- ja tuleohutusalastele nõuetele. Hooldekodul on oma veebileht, kus on põhjalik teave SeniorPlus Kodude (hetkel 3 kodu) ja teenuste osutamise kohta. Hooldekodus on väljatöötatud mitmeid töökorralduse ja teenuse osutamisega seotud juhiseid (nt uute klientide vastuvõtu kord, eetikapõhimõtted, privaatsuspoliitika). Hooldekodu kodukorras on kirjeldatud teenusesaajate õigused ja kohustused, teenusesaajate päevakava ja juhised hooldusprotsesside teostamiseks. Eesti Akrediteerimiskeskus on Hooldekodule välja andnud sertifikaadi organisatsiooni juhtimissüsteemi kohta. Hooldekodu osutab hooldusteenust kooli endises internaadi hoones, kus toimuvad vastavalt võimalustele remonttööd. Paikvaatluse ajal remonditi esimese korruse duširuumi. Hoone on kahekorruseline, lift majas puudub. Ligipääsetavuse tagamiseks on esimeselt korruselt välisukseni paigaldatud kaldtee, treppidel liikumiseks on võimalik kasutada trepironijat. Hooldekodu on hoone esimesele korrusele majutanud suurema hooldusvajadusega teenusesaajad ning teisel korrusel on teenusesaajad, kes tulevad treppidel liikumisega toime. Hooldekodus on teostatud kohandusi, mis toetavad teenusesaajate liikumist üld- ja eluruumides (käsipuud, invatualett) ning soetatud on hooldustööks vajaminevaid abivahendid (nt ratastoolid, rulaatorid, pesemistoolid, funktsionaalsed voodid, potitoolid jms). Teenusesaajaid majutatakse ühe- kuni kolmekohalistesse tubadesse, üks tuba on läbikäidav. Tubade sisustus on kodune. Teenusesaajatel on võimalik abi kutsuda kutsungisüsteemi kasutades. Hooldekodul on oma köök, kus valmib teenusesaajatele toit kolmeks põhitoidukorraks ja vahepalaks (vt punkti 3.2.2.). Paikvaatluse päeval oli tööl kolm hooldustöötajat, kellest üks tegeleb peamiselt ruumide koristamisega ja pesudega. Teenusesaajaid oli kokku 29 (esimesel korrusel 11 teenusesaajat ja teisel korrusel 18 teenusesaajat). Hooldustöötajate ametjuhend on põhjalik, selgitades tema põhiülesandeid hooldustoimingute teostamisel. Samuti on Hooldekodul koostatud hooldustöö protsessi kirjeldus, mis sisaldab hooldustöötajate tööülesandeid, nt teenusesaaja saabumine teenusele, kohanemine, igapäevaste hooldustoimingute tegemine (aktiviseerimine, isikuhooldustoimingud). SKA seisukoht: Hooldekodu on SHS § 20 lõiked 1 – 3 sätestatud nõuded täitnud. Hooldekodu on lähtunud hooldusteenuse osutamisel üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest (SHS § 3 lõige 2). 3.2. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele. Määruse § 2 sätestab nõuded teenuse sisule, kus määratletud on hooldustoimingud (isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toimingud), mida tuleb lähtudes teenusesaaja abivajadusest talle osutada. Hooldustoimingute teostamisel tuleb arvestada teenusesaajate privaatsuse, tahte ja võimekusega. Hooldekodul on hooldustoimingute tegemisel selgitamiskohustus ja teenusesaajate lähedaste viivitamata teavitamiskohustus. Hooldekodul tuleb võimaldada lähedastel tutvumist teenusesaaja hooldusplaaniga. 3.2.1. Määruse § 2 lõigete 1 – 4 nõuded Hooldekodu on koostanud teenusesaajatele hooldusplaanid, mis lähtuvad teenusesaaja abivajadusest ning sisaldavad isikuhooldustoiminguid, terviseseisundiga seotud toiminguid ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toiminguid (vt punkti 3.3.). Teenusesaajate lähedastega vestlustest selgus, et teenusesaaja hooldusplaanist on nad teadlikud, kuid mitte alati ei ole teenusesaajale tagatud privaatsus (potitool toas, kuid sirmi pole). Paikvaatlusel nähtus, et Hooldekodus on kasutusel eraldumist võimaldavaid vahendeid (sirmid, kardin), kuid mitte kõigis 2 tubades, kus isikuhooldustoiminguid teostatakse. Teenusesaajatega vestlustest selgus, et privaatsust nad oluliseks ei pea ning hooldustöötajad on abivalmid ja sõbralikud, kes leiavad aega vestlemiseks ja selgitamiseks. Juhataja ja hooldustöötajate sõnul selgitatakse teenusesaajale hooldustoimingu teostamist ning arvestatakse tema tahet ja võimekust (nt söömine kas söögisaalis või teenuse saaja toas; osalemine ühistegevuses, teenuse saaja motiveerimine igapäeva tegevustes osalemiseks). Kui teenusesaaja seisundis (tervise- või muu olukord) on ilmnenud oluline muutus, siis hooldustöötaja teavitab sellest hooldekodu juhatajat või meditsiiniõde, kes võtab ühendust teenusesaaja lähedasega samal päeval või hiljemalt järgmisel päeval. 3.2.2. Määruse § 2 lõike 5 nõuded Teenusesaajatele on tagatud abi ja juhendamine söömisel ning joomisel. Joogitopsid asuvad teenusesaajatele käeulatuses ja voodikesksetele teenusesaajatele käiakse juua pakkumas 2-3 tunni järel. Toit teenusesaajatele valmib Hooldekodu köögis ning vajadusel valmistatakse toit lähtudes teenusesaaja vajadusest (dieettoit, peenestatud toit). Toitu söövad teenusesaajad kas söögisaalis või oma toas ning hooldustöötajad abistavad suure hooldusvajadusega teenusesaajaid söömisel. Teenusesaajad saavad kanda isiklikke riideid ja jalanõusid. Hooldustöötajad abistavad teenusesaajaid riietumisel, riiete pesemisel ja jalanõude korrashoiul. Samuti on abi ja juhendamine teenusesaajatele tagatud liikumisel, asendivahetustel ja abivahendite kasutamisel ning suuhügieenitoimingute teostamisel (nt teenusesaajaid võetakse igapäevaselt istuma või motiveeritakse liikuma, kasutusel on ühekordsed suuhooldusvahendid, vajadusel puhastatakse proteese). Tualetitoimingutes on teenusesaajatele abi ja juhendamine tagatud, olemas on invatualett, potitoolid ning mähkmete vahetus toimub vähemalt kolm korda päevas või vastavalt teenusesaaja vajadusele. Hooldekodus esineb üksikuid nädalaid, mil teenusesaajaid ei ole pestud vähemalt üks kord nädalas. Üle keha pesemine on toimunud neil juhtudel üks päev hilisemalt. Pesemisgraafikutest (periood 31.03.- 09.05.2025) nähtub, et igal tööpäeval pestakse viis teenusesaajat päevas, kuid hooldusteenusel on kuni 30 teenusesaajat. Hooldustöötajate sõnul esineb olukordi, kus vaatamata teenusesaaja motiveerimisele, ei nõustu ta üle keha pesemisega ja seejärel püütakse isik nõusse saada järgmisel päeval. SKA juhib Hooldekodu tähelepanu, et iga teenusesaaja üle keha pesemine peab toimuma vähemalt üks kord nädalas. Üle keha pesemine on hea enesetunde looja, pesemine parandab teenusesaaja füüsilist seisundit ja üldist enesetunnet ning ergutab vereringet voodikesksetel teenusesaajatel.1 Üle keha pesemine on Hooldekodus võimalik vaid dušitooli kasutades. Pesemisraami Hooldekodus ei ole kuna ruumid ei võimalda raamiga liikumist. Voodikeskseid teenusesaajaid pestakse nahahooldusvahenditega, nt pesukreem, pesukindad, vannimütsid. Pesemise järgselt korrastavad hooldustöötajad teenusesaaja küüned, vajadusel juuksed ja habemed. Lisatasu eest on võimalik saada pediküüri ja juuksuri teenust. Hooldekodu juhataja sõnul saavad hooldustöötajad hakkama teenusesaajatele emotsionaalse toetuse pakkumisega. Igapäevaselt jälgitakse teenusesaajate üldseisundit, sealhulgas meeleolu. Tunnustust väärib, et Hooldekodus dokumenteeritakse põhjalikult teenusesaajate seisundit. Hooldustoiminguid dokumenteeritakse osaliselt paberkandjal (asendivahetus, seedetegevus, kukkumiste registreerimisleht jm), kuid lähiajal minnakse üle elektroonsele programmile Cloud Care, kus toimub teenusesaaja hooldusvajaduse hindamine ja hooldusplaani koostamine, info tervisseisundi kohta ning muu teave, mis on hooldusteenuse osutamisega seotud. Näiteks täidavad hooldustöötajad logiraamatut eelpool nimetatud programmis. Hooldekodul on edaspidi plaanis soetada hooldustöötajatele tahvelarvutid, et hooldustoiminguid ajakohaselt täita. 3.2.3. Määruse § 2 lõike 6 nõuded Hooldekodus töötab kaks meditsiiniõde. Õdede ülesandeks on teostada õendusprotseduure (sidumised, süstimised vms), jälgida igal päeval teenusesaajate üldseisundit, teha koostööd teenusesaaja perearstiga raviskeemi järgimiseks, jaotada ravimid pinalitesse, juhendada hooldustöötajaid terviseseisundiga seotud toimingute teostamisel. Lamatiste ennetamiseks rakendatakse naha hooldust, asendivahetust ja abivahendeid (õhkmadrats). Hooldustöötajate 1 Sotsiaalkaitseministri määruse ,,Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele’’ seletuskiri, lk 5 3 hinnangul kukkumisi teenusesaajate seas on harva. Teenusesaajaid motiveeritakse liikuma ja lihtsamaid võimlemisharjutusi tegema. Meditsiiniõdede ja hooldustöötajate vahel koostöö on hea, teavet vajaminevatest terviseseisundiga seotud toimingutest jagatakse suuliselt või kirjalikult (infotahvel). Hooldustöötajad jälgivad teenusesaajate üldseisundit, vajadusel mõõdetakse vererõhku, kehatemperatuuri ja veresuhkrut. Teenusesaaja terviseseisundis muutuse ilmnemisel antakse sellest koheselt meditsiiniõele teada või kutsutakse kiirabi. Hooldustöötajad kinnitavad, et oskavad teenusesaajatele esmast meditsiiniabi anda. 3.2.4. Määruse § 2 lõike 7 nõuded Teenusesaajate vaba aja sisustamine on hooldustöötajate ülesanne kuna hetkel tegevusjuhendajat Hooldekodus ei tööta. Hooldustöötajad aktiveerivad teenusesaajaid liikumisel, mängudes, käelistes tegevustes, lugemisel. Olemas on puhketoad, kus teenusesaajatel on võimalik vaadata televiisorit, lugeda raamatuid või ajada juttu. Teenusesaajate soovi korral kaastakse neid lihtsamatesse aia- või majapidamistöödesse. Igal kuul toimub majas ühisüritusi. Hooldustöötajad abistavad teenusesaajaid telefoni kasutamisel ja õue viimisel. Teenusesaajad, kes on suutelised ise liikuma, käivad õues vastavalt oma soovile. Liikumisraskusega teenusesaajaid viiakse õue lähtudes nende soovist ja soojemate ilmadega. Hooldekodu võimaldab teenusesaajate lähedastel paindlikku külastamisvõimalust, kuid arvestada tuleb hooldustoimingute teostamisega ja haiguspuhangutest tingitud piirangutega. Kui teenusesaaja vajab transporti, siis on see võimalik ka Hooldekodu transporti kasutades. Vestlustest teenusesaajatega selgus rahulolu teenuse osutamise kohaga ja hooldusteenuse osutamisega (hooldustöötajate töö). Teenusesaajate lähedaste arvates võiks päevategevusi enam olla. SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud määruse §s 2 sätestatud nõuded. Hooldekodul tuleb enam panustada isikukeskuse ja kaasamise kvaliteedipõhimõtete järgimisele, et tagada teenusesaajatele üle keha pesemine vähemalt kord nädalas ning mõtestatud vabaaja tegevused. 3.3. SHS § 21 sätestab hooldusplaani koostamise kohustuse ja hooldusplaani sisu. SHS § 21 lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) inimese hooldusteenusele suunamise haldusaktis (nt korraldus) või halduslepingus koos teenust saava inimese ja teenuse osutajaga määrama kindlaks toimingud, mis tagavad inimesele turvalise keskkonna ja toimetuleku (sh põhivajaduste katmise). Järelevalve raames toimus vestlus kahe KOV sotsiaaltöötajaga. Vestlustest selgus, et koostöö Hooldekoduga toimib ning KOV hooldusteenusele suunamise haldusakt sisaldab teavet vaid hooldusteenuse rahastamisest. Järelevalvemenetluses kontrollis SKA kuue hooldusplaani vastavust SHS § 21 lõigetes 2-5 sätestatud nõuetele. Lõike 2 kohaselt tuleb teenuseosutajal koostöös teenusesaajaga või kui teenusesaaja pole kontaktne, siis teenuse rahastajaga (nt KOV, teenusesaaja lähedane), koostada 30 päeva jooksul teenuse alustamisest arvates hooldusplaan ning lõike 3 kohaselt hindab teenusesaaja tervishoiuteenuse vajadust vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. Hooldekodu juhataja selgituste kohaselt koostab tema hooldusplaanid koostöös meditsiiniõe ja hooldustöötajaga ning kaasatud on koostamisele teenusesaaja või tema lähedane. Kui hooldusteenusele saabub uus teenusesaaja, siis eelneb hooldusplaani koostamisele tema abivajaduse hindamine ning toimetuleku jälgimine hooldustöötajate poolt. Kontrollitud hooldusplaanid vastavad nõuetele. Hooldusplaanid on koostatud tähtaegselt ning hooldusplaanides on seatud teenuse osutamise eesmärk, hooldustegevused, tegevuste sagedus ja hinnang tegevuste elluviimise kohta. Hooldusplaanides on üldeesmärk teenusesaajatel sarnane (nt säilitada olemasolevad oskused), kuid alaeesmärgid on sõnastatud isikukesksemalt. Eesmärgid on hooldusplaanides sõnastatud pigem tegevusena, mitte oodatava tulemusena (nt on eesmärkideks seatud televiisori vaatamine, riietumine, liikumine jt). Tunnustust väärib, et hooldusplaanides on teenusesaajatele kavandatud tegevused isikuhooldustoimingute teostamisel, terviseseisundiga ja vabaaja tegevustega seotud toimingutes. Hooldusplaanides pole konkreetselt sõnastatud hinnang tegevuste elluviimise kohta, kuid hooldustegevuste valdkonnas on kirjeldatud kuidas tegevusi teostada. 4 Hooldekodu on hooldusplaane ülevaadanud vähemalt üks kord poolaastas, märkides hooldusplaani ülevaatamise kuupäeva ja allkirja. Kui teenusesaaja seisundis on ilmnenud muutus, siis koostatakse teenusesaajale uus hooldusplaan. Kui hooldusteenuse eesmärk või eesmärgid on selgelt ja konkreetselt (nt SMART mudel) sõnastatud, siis seda paremini on võimalik teenuseosutajal anda hinnang hooldustegevuste tulemusele (hooldusplaani ülevaatamised). Ülevaatamise käigus selgub, kas hooldusplaanis kirjeldatud tegevused on viinud soovitud tulemuseni. SKA seisukoht: Hooldekodu on lähtunud hooldusplaanide koostamisel SHS § 21 sätestatud nõuetest. Soovitame Hooldekodul tutvuda SKA hooldusplaani koostamise juhendi ja näidis hooldusplaaniga, et sõnastada hooldusplaanides eesmärgid konkreetsemalt ja isikukeskselt, koostada hinnang hooldustegevuse elluviimise ja hooldusplaani ülevaatamise kohta.2 3.4. SHS § 22 sätestab teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi hooldusteenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenusesaaja elu, tervise ja vara. 29.05.2025 MTR andmetel osutavad Hooldekodus vahetult teenust 11 töötajat, kellest abihooldustöötajaid on kaks. Hooldustöötajad vastavad SHS § 22 lõike 5 nõudele. Hooldekodu juhataja kontrollib hooldustöötajate karistatuse puudumist hooldustöötaja tööle asumisel (SHS § 22 lõige 5) ja teostab päringu üks kord aastas. Hooldustöötajate tööülesanded on kirjeldatud ametijuhendites ja koostatud on hooldusprotsessi kirjeldus. Hooldekodu juhtidega ja hooldustöötajatega vestlustest selgub, et lisaks hooldustoimingutele tuleb teostada hooldustöötajatel ka ruumide koristamist. Hooldekodu tööajatabelitest (01.02.-30.04.2025) selgus, et esmaspäevast reedeni töötab kolm hooldustöötajat ja nädalavahetustel kaks hooldustöötajat, kellest üks töötab 24 tundi ja teised hooldustöötajad päevasel ajal 12 ja/või 11 tundi (8.00-19.00 ja 7.00-19.00). Tööajatabelite kontrollimisel selgus, et abihooldustöötajate tööd juhendavad alati hooldustöötajad. SKA juhib Hooldekodu tähelepanu määruse nr 36 §le 3, mille kohaselt peab hiljemalt 01.07.2026 teenuseosutaja tagama personali olemasolu järgmiselt: 1. üks hooldustöötaja ööpäevaringselt 36 teenusesaaja kohta ja 2. lisaks vähemalt üks hooldustöötaja või abihooldustöötaja kuni 12 teenusesaaja kohta päevasel ajal 12 järjestikust tundi. Seega, tuleb Hooldekodul tagada hiljemalt 01.07.2026 minimaalne suhtarvu nõue, mille kohaselt peab igal ööpäeval olema tagatud üks hooldustöötaja, kes töötab ööpäevaringselt ja lisaks päevasel ajal kolm (3) hooldustöötajat või abihooldustöötajat, kelle tööaeg on 12 järjestikust tundi. Hoolduspersonali planeerimisel tuleb arvestada teenusesaajate hooldusvajaduse ulatustest tingitud toimingute ja tegevuste mahtu, et hooldustoimingud saaksid tehtud õigel ajal ning vastavalt teenusesaajate abivajadusele.3 SKA seisukoht: Hooldekodu on SHS § 22 sätestatud nõuded täitnud. 3.5. SHS § 221 lõike 6 kohaselt tuleb hooldusteenuse osutajal avalikustada teenuskoha maksumus ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumus ühe teenusesaaja kohta. 2 Soovituslik juhis hooldusplaani koostamiseks. Sotsiaalkindlustusamet 3 Sotsiaalkaitseministri määruse ,,Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele’’ seletuskiri, lk 10 5 Hooldekodu kodulehel on olemas hooldusteenuse hinnakiri ja teenusepaketid. Lähtudes teenusesaaja hooldusvajadusest on Hooldekodul järgmised hooldusteenuse paketid ja hinnakiri: 1) Põhipakett - kerge ja keskmise hooldusvajadusega teenusesaajale. Ööpäeva tasu 44 eurot, millest hoolduskomponent on 17 eurot (527 eurot kuus). 2) Lisapakett 1- suure hooldusvajadusega teenusesaajale. Ööpäeva tasu on 54 eurot, millest hoolduskomponent on 24 eurot (744 eurot kuus). 3) Lisapakett 2 - väga suure hooldusvajadusega teenusesaajale on ööpäeva tasu 60 eurot, millest hoolduskomponent on 28 eurot (868 eurot kuus). Täiendavalt tuleb teenusesaajal tasuda ühese toa eest (100 eurot kuus). Rahandusministeerium on koostanud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori. Võttes arvesse, et Hooldekodus töötab kokku 11 hooldustöötajat, arvutab näidiskalkulaator keskmiseks hoolduskuluks ühe teenusesaaja kohta kuus 788 eurot. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud. SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud SHS § 221 lõike 6 nõude. 3.6. Majandustegevusnõuete täitmine MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat (SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. See tähendab, et teenuseosutaja peab teavitama SKAd muudatustest vahetu hooldusteenuse osutajate hulgas (või abihooldustöötaja töölt lahkumisest või tööle vormistamisest). Hooldustöötajad ja abihooldustöötajad osutavad inimestele vahetult teenust, et tagada teenusesaajate turvalisus, heaolu ja õiguste kaitse. Seetõttu on oluline, et hooldus- ja abihooldustöötajad töötajad vastaksid SHSis sätestatud nõuetele ning nende vastavust on MTRist võimalik kontrollida. Hooldekodu lähtub ettevõtja hoolsuskohustusest (MSÜS § 29) ning on teavitanud SKAd majandustegevusega seotud nõuete täitmisest. SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud MSÜS § 30 lõike 2 nõude. IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1. Vabaajategevuste arendamiseks ja keskkonna tingimuste parandamiseks teha koostööd Dementsuse Kompetentsikeskusega (ekspertnõustamine asutustele). 4.2. Võimalusel teostada Hooldekodu ruumides renoveerimistöid. 4.3. Tagada teenusesaajate üle keha pesemine vähemalt üks kord nädalas. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Plato peaspetsialist (järelevalve) 6