ÜÜRILEPING NR Ü6970/14
Üürileping on sõlmitud
üürileandja Riigi Kinnisvara AS
Registrikood/isikukood: 10788733
Juriidiline aadress: Tartu mnt 85, Tallinn 10115
Telefon: (372) 606 3400
E-post:
[email protected]
Esindaja lepingu sõlmimisel: juhatuse liige Tarmo Leppoja, põhikirja alusel
Kontaktisik: lõuna piirkonna haldur Ragnar Savvi
Kontaktisiku telefon: (372) 5333 4159
Kontaktisiku e-post:
[email protected]
ja
üürniku Sotsiaalministeerium
Registrikood: 700001952
Juriidiline aadress: Suur-Ameerika tn 1, Tallinn 10122
Telefon: (372) 626 9301
E-post:
[email protected]
Esindaja lepingu sõlmimisel: kantsler Maarjo Mändmaa, põhimääruse alusel
Kontaktisik: projektijuht Toomas Jõgeva
Kontaktisiku telefon: (372) 505 4323
Kontaktisiku e-post:
[email protected]
ja
üürniku (kasutajana) Sotsiaalkindlustusamet
Registrikood: 70001975
Juriidiline aadress: Paldiski mnt 80, Tallinn 15092
Telefon: (372) 612 1360
E-post:
[email protected]
Esindaja lepingu sõlmimisel: peadirektor Maret Maripuu, põhimääruse alusel
Kontaktisik: halduse peaspetsialist Martin Maltsev
Kontaktisiku telefon: (372) 5915 1256
Kontaktisiku e-post:
[email protected]
vahel, kes on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel tingimustel.
2
ERITINGIMUSED
1. Üüripinna asukoht
Tartu maakonnas Kastre vallas Kaagvere külas aadressil:
- Kaveri tee 5 (registriosa nr 4621504, katastritunnus 50101:001:0162, sihtotstarve ühiskondlike
ehitiste maa 100%, pindala 42 798,0 m2),
- Kaveri tee 3 (registriosa nr 4817104, katastritunnus 50101:001:0185, sihtotstarve ühiskondlike
ehitiste maa 100%, pindala 22 521,0 m2),
- Koolikalda (registriosa nr 4622904, katastritunnus 50101:001:0163, sihtotstarve üldkasutatav
maa 100%, pindala 30 900,0 m2, hoonestamata),
- Kooliraja (registriosa nr 4817204, katastritunnus 50101:001:0186, sihtotstarve transpordimaa
100%, pindala 3 255 m2, hoonestamata),
- Kaveri tee 1 (registriosa nr 4817404, katastritunnus 50101:001:0188, sihtotstarve ühiskondlike
ehitiste maa 100%, pindala 2 941,0 m2),
- Mõisaköögi tee 9 (registriosa nr 3261904, katastritunnus 29101:001:0985, sihtotstarve
ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 1 524,0 m2) ja
- Veehaarde (kinnistu nr 4817604, katastritunnus 50101:001:0192, sihtotstarve tootmismaa 100%,
pindala 3 476,0 m2)
asuvad kinnistud koos oluliste osade ja päraldistega.
2. Üüripinna suurus ja paiknemine
2.1. Üüritav pind hoonetes kokku 4254,6 m², millest üürniku ainukasutuses on 4254,6 m² ja
ühiskasutuses 0,0 m². Üüripinna koosseisus on järgmised hooned:
1) peamaja (ehitisregistri kood 120689959), üüritav pind 2 573,6 m2, üürniku ainukasutuses;
2) peremaja (ehitisregistri kood 120689992), üüritav pind 302,8 m2, üürniku ainukasutuses;
3) jäätmemaja (ehitisregistri kood puudub, üüritav pind 6,5 m2, üürniku ainukasutuses;
4) rühmakodu 1 (ehitisregistri kood 120689935), üüritav pind 165,7 m2, üürniku ainukasutuses;
5) rühmakodu 2 (ehitisregistri kood 120689938), üüritav pind 165,5 m2, üürniku ainukasutuses;
6) rühmakodu 3 (ehitisregistri kood 120689939), üüritav pind 165,3 m2, üürniku ainukasutuses;
7) rühmakodu 4 (ehitisregistri kood 120689940), üüritav pind 165,4 m2, üürniku ainukasutuses;
8) rühmakodu 5 (ehitisregistri kood 120689957), üüritav pind 165,5 m2, üürniku ainukasutuses;
9) rühmakodu 6 (ehitisregistri kood 120689958), üüritav pind 165,5 m2, üürniku ainukasutuses;
10) väliklass 1 (ehitisregistri kood 221309897), üüritav pind 20,1 m2, üürniku ainukasutuses;
11) väliklass 2 (ehitisregistri kood 221311140), üüritav pind 20,3 m2, üürniku ainukasutuses;
12) loovusteabekeskus (endine kasvuhoone, ehitisregistri kood 120606839), üüritav pind 159,9 m2,
üürniku ainukasutuses;
13) hobiruum-savikoda (endine mõisakelder, ehitisregistri kood 104039305), üüritav pind 152,7 m2,
üürniku ainukasutuses ning
14) käsitöö-olmeruum (endine mõisalaut, ehitisregistri kood 120567356), üüritav pind 25,8 m2,
üürniku ainukasutuses.
Üüripinna arvestamisel on aluseks hoone netopind, millest on maha arvestatud hoonet kui tervikut
teenindavate tehniliste ruumide pind, trepikojad ja vertikaalsed läbiviigud. Ühiskasutuses olevat
territooriumi kasutab üürnik ühiselt koos teiste hoone üürnikega.”.
2.2. Üürniku kasutuses olevate parkimiskohtade arv kokku: 39 tk (ainukasutuses).
2.3. Üürniku kasutuses olev maa (territoorium) kokku: üüripinna koosseisus on 104 768,0 m².
Üüripinna paiknemine on toodud lepingu lisas 1 olevatel plaanidel ja eksplikatsioonidel.
3. Üüripinna sihtotstarve
3
Üüripinda kasutatakse kooli pidamiseks ning sellega seotud tegevusteks.
4. Üüripinna kvaliteet
Üürileandja on kohustatud tagama üüripinna säilitamise üleandmise seisundis, v.a harilikust kulumisest
tingitud muutused üüripinna seisundis.
5. Üüripinna valduse üleandmine
Üüripinna valduse üleandmise tähtpäev: vastavalt lisas 6 (punktis 1.4) sätestatud tähtajale.
6. Üüriteenused ja üür
6.1. Üüri liik on kulupõhine kasutusrent.
6.2. Üüriteenused on toodud lepingu lisas 2.
6.3. Üüri suurus (ilma käibemaksuta) on toodud lepingu lisas 3. Üürile lisandub käibemaks.
6.4. Üüri arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3.
6.5. Üüris sisalduva kapitalikomponendi arvestamisel üüriperioodi alguses lähtutakse lepingu lisas 7
kokku lepitust. Kapitalikomponendi intressimääraks on „Kooliinvesteeringute programmi” raames
tehtavate investeeringute osas 12-kuu EURIBOR + 0,7% (null koma seitse protsenti) aastas. 12-kuu
EURIBORil põhineva intressimäära arvutamisel võetakse aluseks kaks tööpäeva enne üürisumma
fikseerimist kehtinud 12 (kaheteistkümne) kuu EURIBORi suurus. Igal aastal vaadatakse
kapitalikulude komponendi osa üle ja muudetakse makset vastavalt EURIBORi muutustele. Üüri
muutmine, sh 12-kuu EURIBORi fikseerimine toimub eelneva kalendriaasta 1. detsembri seisuga,
üürileandja esitab kapitalikomponendi muutmise teate eelneva kalendriaasta 5. detsembriks.
6.6. Üüri (v. a kapitalikomponent) muudetakse indeksi alusel.
6.7. Üüri muutmisel indeksi alusel lähtutakse järgmisest:
6.7.1. Üüri muudetakse esimest korda alates 1. jaanuarist 2017. a.
6.7.2. Üüri muutmise aluseks olev tüüptingimuste punktis 3.16 nimetatud indeks leitakse muutmisest
teatamise aastale eelneva 31. detsembri seisuga.
6.7.3. Indeksis kasutatav koefitsient on 1,0 (üks koma null).
6.7.4. Üürileandja esitab üürnikule üüri muutmise teate hiljemalt muutmisele eelneva aasta 1.
aprilliks.
6.7.5. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest
arvates.
6.8. Üüris sisalduv remonttööde (standardi kood 400) komponent on sätestatud lepingu lisas 3.
6.8.1. Remonttööde komponenti indekseeritakse kuni 31. detsembrini 2025. a vastavalt eritingimuste
punktile 6.7. Remonttööde komponendi suurus lepitakse uuesti kokku, arvestades eelmiste
perioodide remondikomponentide maksete summat, üürileandja tehtud remonttööde tegelikke
kulusid, järgmistel perioodidel teostatavate ehitus- ja remonttööde prognoositavat mahtu ja
kulusid ning kehtivat kapitali arvestuslikku tulumäära, alljärgnevateks perioodideks:
6.8.1.1. remonttööde komponent alates 1. jaanuarist 2026. a, mida kuni 31. detsembrini 2035. a
indekseeritakse vastavalt eritingimuste punktile 6.7;
6.8.1.2. remonttööde komponent alates 1. jaanuarist 2036. a, mida kuni lepingu lõppemiseni
indekseeritakse vastavalt eritingimuste punktile 6.7.
6.9. Üüris sisalduv kinnisvara haldamise (haldusteenus, standardi kood 100) komponent on sätestatud
lepingu lisas 3 ning nimetatud komponenti indekseeritakse kuni 31. detsembrini 2025. a vastavalt
eritingimuste punktile 6.7. Kinnisvara haldamise komponendi suurus lepitakse uuesti kokku
alljärgnevateks perioodideks:
6.9.1. kinnisvara haldamise komponent alates 1. jaanuarist 2026. a, mida kuni 31. detsembrini 2035.
a indekseeritakse vastavalt eritingimuste punktile 6.7;
6.9.2. kinnisvara haldamise komponent alates 1. jaanuarist 2036. a, mida kuni lepingu lõppemiseni
indekseeritakse vastavalt eritingimuste punktile 6.7.
7. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu
4
7.1. Kõrvalteenused on toodud lepingu lisas 2.
7.2. Kõrvalteenuste tasu suurus (ilma käibemaksuta) on toodud lepingu lisas 3. Kõrvalteenuste tasule
lisandub käibemaks.
7.3. Kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3.
7.3.1. Alates 2016. a võetakse tarbimisteenuste hinna fikseerimisel aluseks eelmise perioodi (12
kalendrikuud) tegelik tarbimine ning vastavate teenuste prognoositav hind. Juhul, kui jooksva aasta
tegelik tarbimisteenuste kulu erineb lepingus fikseeritud tasust, lepivad pooled kokku fikseeritud tasu
ja tegeliku kulu vahe tasaarvestamises ülejärgneval kalendriaastal.
7.4. Pooled on kokku leppinud, et kõrvalteenuste tasu muudetakse vastavalt tüüptingimuste punktile
3.15.2.
7.5. Kõrvalteenuste tasu muutmisel vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2 lähtutakse järgmisest:
7.5.1. Üürileandja esitab kõrvalteenuste tasu muutmise kohta üürnikule ettepaneku hiljemalt tasu
muutmisele eelneva aasta 1. aprilliks.
7.5.2. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 päeva jooksul teate kättesaamisest
arvates.
7.5.3. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe
hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks.
8. Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine
8.1. Tasu arvestamine algab üüripinna valduse üleandmisest.
8.2. Üürileandja esitab üürnikule eraldi arved üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks.
a) Üürileandja vahendab üürnikule kõrvalteenuseid vastavalt tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate
kehtestatud hindadele või riigihankemenetluse tulemusena selgunud teenuste hindadele.
b) Üürileandja esitab üürnikule arve või eraldi arved üüri ja kõrvalteenuste eest. Üür arvestatakse
jooksva kuu eest ning fikseerimata kõrvalteenuste tasu eelneva kuu eest.
8.3. Arve tasumise tähtaeg on 21 kalendripäeva arve saamisest arvates.
9. Lepingu tähtaeg
9.1. Leping jõustub selle poolte poolt allkirjastamisest.
9.2. Leping lõpeb, kui Eesti Vabariik Sotsiaalministeeriumi kaudu ja Riigi Kinnisvara AS on sõlminud
lepingu punktis 1 nimetatud kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepingu ning Eesti Vabariik on
kantud kinnistusraamatusse nimetatud kinnistute omanikuna.
10. Erisused ja täiendused tüüptingimustele
10.1. Pooled on täiendavalt tüüptingimuste punktis 6.1 sätestatule kokku leppinud, et üürileandja annab
lepingu sõlmimisega üürnikule nõusoleku üüripinna allüürile või muul viisil kasutusse andmiseks:
a) kuni kolmeks kuuks eritingimuste punktis 3 nimetamata otstarbel (nt suvelaagrid vm);
b) kuni üheks aastaks üüripinna kasutamiseks õppe- ja kasvatustöö välisel tähtajal (nt õhtuti,
nädalavahetustel jm ajal).
10.2. Pooled on kokku leppinud, et Sotsiaalkindlustusametil on õigus üüripind anda allüürile AS-ile
Hoolekandeteenused arvestades lepingu tüüptingimuste punktis 6.1 sätestatuga. Üüripinna
haldusküsimustes on üürniku ja allüürniku kontaktisikuks AS Hoolekandeteenused Aivo Lätt, telefon
(372) 5302 1857, e-post
[email protected].
11. Muud kinnitused ja kokkulepped
11.1. Pooled on kokku leppinud, et pärast lisa 6 alusel teostatavate ehitustööde lõppemist ja üüripinna
üürnikule üleandmist sõlmivad pooled kolme kalendrikuu jooksul lepingu muudatuse lepingu lisa 3
5
asendamiseks uue lisaga 3, milles fikseeritakse lisas 7 kirjeldatud viisil leitud kapitalikomponendi
suurus, remonttööde komponendi suurus ning kõrvalteenuste tasud vastavalt riigihangete tulemustele.
11.2. Juhul, kui käesolev üürileping lõpeb ennetähtaegselt asjaolu tõttu, mille eest ei vastuta üürileandja,
kohustub üürnik 60 (kuuekümne) päeva jooksul üürileandja kirjaliku nõude saamisest arvates
üürileandjale hüvitama järgmised kulud:
a) lepingu lisas 7 sätestatud kapitalikulu osaga seotud üürileandja investeeringu summa jääk, mis
arvestatakse käesoleva üürilepingu lõppemise kuupäeva seisuga;
b) vastavalt õigusaktides sätestatud korrale riigile tagastatav, eelnevalt tagasi küsitud üüripinna
investeeringutega seotud sisendkäibemaksu osa ning muud kaasnevad riiklikud ja kohalikud
maksud.
11.3. Pooled lepivad kokku, et arvestades üüripinnal paikneva kooli eripärasid, korraldab üürileandja
üüripinnal kõikide tegevuste, sh tehnohoolduse ja remonttööde teostamise selliselt, et nende teostamise
aeg ja korraldus kooskõlastatakse eelnevalt lepingus märgitud üürniku kontaktisikuga. Kokkulepitud
remonttööde läbiviimisest tingitud takistust üüripinna sihtotstarbelisel kasutamisel ei loeta üürileandja
poolseks lepingu rikkumiseks.
11.4. Pooled töötlevad teise poole esindajate ja lepingu täitmisega seotud teiste isikute isikuandmeid ilma
nimetatud isikute eraldi antud nõusolekuta poolte vahel sõlmitud lepingu täitmiseks, poolte õigustatud
huvides või muul õiguslikul alusel. Pooled lähtuvad isikuandmete töötlemisel õigusaktidest ja oma
organisatsioonis kehtestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetest.
12. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine
12.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eritingimustest, tüüptingimustest, lepingu lisadest ja lepingu
muudatustest (sealhulgas lepingus nimetatud üürileandja teadetest üüri muutmise kohta).
12.2. Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 30.09.2013 määruse nr 142 „Hoonestatud
kinnisvara riigile kasutamiseks andmise lepingute üldtingimused ja üürihinna kujunemise alused“ lisas
1 esitatud tüüptingimusi, mis kehtivad poolte vahel lepingu tüüptingimustena ilma allkirjastamata. Kui
eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest tulenevaid
muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel.
12.3. Juhul kui lepingu eritingimused, tüüptingimused või lisad on omavahel vastuolus, lähtutakse
dokumentidest järgmises järjekorras:
1) eritingimused;
2) lisad;
3) tüüptingimused.
Eri aegadel allkirjastatud lepingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse hiljem allkirjastatud
dokumendist.
12.4. Pooled käsitavad tüüptingimuste punktis 5.3 nimetatud kinnisvara korrashoiu üldtunnustatud
põhimõtetena kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu sõlmimisel
on Eesti standard EVS 807:2010 „Kinnisvara korrashoid. Kinnisvara keskkonna korraldamine“.
12.5. Kinnisvara sisetehingute korral lähtutakse kasutustasu muutmisel lisaks alapunktides 12.1–12.4
esitatule ka Vabariigi Valitsuse 30.09.2013 määruse nr 142 „Hoonestatud kinnisvara riigile
kasutamiseks andmise lepingute üldtingimused ja üürihinna kujunemise alused“ §-des 7–10 ja 12
sätestatust. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul, kohaldatakse määrusest
tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte kirjalikul kokkuleppel.
13. Lepingu lisad
1. Üüripinna plaanid ja eksplikatsioonid
2. Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel
3. Üür ja kõrvalteenuste tasu
4. Üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akt (koostatakse ja allkirjastatakse Üüripinna Üürnikule
üleandmisel)
5. Hoone sisekorraeeskiri
6. Kokkulepe investeeringu teostamiseks
7. Kapitalikomponendi arvestamise alused üüriperioodi alguses
6
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Üürileandja Üürnik
7
TÜÜPTINGIMUSED
1. MÕISTED
Lepingus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1.1. avarii on rike, mis ohustab kas inimelusid või üürniku julgeolekut või on tekitanud või võib tekitada
olulist kahju tervisele või varale, sealhulgas keskkonnale. Pooled võivad eritingimustes täpsustada,
milliseid mittevastavusi loetakse avariiks lepingu tähenduses;
1.2. hoone on kinnistul paiknev hoone, milles üürilepingu osaks olevad ruumid asuvad;
1.3. isik on iga pooleks mitteolev isik;
1.4. kasutustasu on üürilepingus kokku lepitud tasu, mis koosneb üürist ja kõrvalteenuste tasust;
1.5. kinnistu on eritingimustes märgitud kinnistu(d);
1.6. kõrvalteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida
üürileandja osutab üürnikule lepingu alusel lisaks üüriteenustele ning mille maksumus ei sisaldu üüris;
1.7. kõrvalteenuste tasu on üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele võib lisanduda
käibemaks vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule;
1.8. leping on poolte vahel sõlmitud üürileping, mis koosneb eritingimustest ja tüüptingimustest koos
muudatuste ja lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad;
1.9. lepingu tähtaeg on aeg lepingu jõustumisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni;
1.10. parendustööd on tegevused, mille peamine eesmärk on:
1.10.1. üüripinna või selle osa sihtotstarbe ja suuruse muutmine;
1.10.2. üüripinna või selle osa uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemide või muude süsteemide
uuendamine;
1.10.3. üüripinna täiendava mugavuse, meeldivuse või ilu saavutamine;
1.10.4. uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine üüripinnal, kuigi üüripind oleks sihtotstarbeliselt
kasutatav ka ilma nendeta;
1.11. pool on üürileandja või üürnik;
1.12. pooled on üürileandja ja üürnik ühiselt nimetatuna;
1.13. puudus on üüripinna mittevastavus ettenähtud tingimustele, sealhulgas kokkulepetele või
kohustustele, mis ei pruugi kaasa tuua süsteemi seiskumist ega rikke või avarii ega otsese kahju
tekkimist. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse puuduseks
lepingu tähenduses;
1.14. remonttööd on tegevused, millega taastatakse üüripinna ja selle osade, sealhulgas konstruktsioonide
või teenindavate süsteemide eesmärgipärane toimimine vastavalt üürilepingu sõlmimisel kokku
lepitud seisundile;
1.15. rike on puudus, mille tulemusel seade või süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või
mitteusaldusväärselt või häiritud on normaalne töö- või elukorraldus üüripinnal, kuid sellega ei kaasne
otsest ohtu inimeludele või olulist varalist kahju. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid
mittevastavusi loetakse rikkeks lepingu tähenduses;
8
1.16. tööpäev on iga nädalapäev, välja arvatud laupäev, pühapäev, Eesti Vabariigi riigipüha ja rahvuspüha;
1.17. vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei
saanud oodata, et pool lepingu sõlmimise ajal sellise asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava
asjaolu või selle tagajärje ületaks. Selline asjaolu takistab lepingu täitmist, kuid ei pruugi põhjustada
üüripinna kahjustumist;
1.18. üür on üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu, millele võib lisanduda
käibemaks vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule;
1.19. üüripind on eritingimustes kirjeldatud kinnistu või selle osa;
1.20. üüriteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused, mida üürileandja
osutab üürnikule lepingu alusel ning mille maksumus sisaldub üüris.
2. ÜÜRIPINNA ÜLEANDMINE ÜÜRNIKULE
2.1. Üüripind peab üürnikule üleandmisel olema sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja heakorrastatud.
2.2. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna üleandmise-vastuvõtmise akti,
mis pärast allkirjastamist saab lepingu lahutamatuks osaks ja lepingu lisaks. Vajaduse korral võivad
pooled üüripinna tehnilise seisukorra fikseerimiseks koostada käesolevas punktis nimetatud akti
asendavaid või täiendavaid dokumente ja sõlmida täiendavaid kokkuleppeid.
3. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASU
Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestus
3.1. Üürnik tasub üürileandjale kasutustasu üürileandja esitatud arve alusel, kui eritingimustes ei ole kokku
lepitud teisiti. Arvel peab olema eraldi näidatud üüri kogusumma ja kõrvalteenuste tasu vastavalt
kokkulepitud teenuste loetelule.
3.2. Kui pooled ei ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu fikseeritud suuruses või muudes arvestamise
põhimõtetes, arvestatakse kõrvalteenuste tasu suurused alljärgnevalt:
3.2.1. Tarbimismahtude mõõtmine toimub tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia ning vee- ja
kanalisatsiooniteenus) korral vastavalt üüripinna tarbimist mõõtvatele arvestitele, välja arvatud
juhul, kui arvestid puuduvad. Tarbimismahtude mõõtmine toimub ka muudel teenustel, mille
tasu arvestuse aluseks on tarbimismahud.
3.2.2. Tarbimismahtude proportsionaalne arvestamine toimub tüüptingimuste punktis 3.2.1
nimetamata kõrvalteenuste korral, sealhulgas ühiskasutuses olevate pindade ja tehnosüsteemide
korrashoiuga seotud teenuste ning muude teenuste ja nendega seotud tarbimisteenuste korral.
Proportsionaalsel arvestamisel leitakse kõrvalteenuse tasu, arvestades teenusega kaetud
üüripinna osakaalu teenusega kaetud hoone üüritavast pinnast, see tähendab, et üürniku kuluks
hoone vastavatest kuludest on nii mitu protsenti, kui mitu protsenti moodustab üürniku
teenusega kaetud üüripind hoones kogu hoone vastava teenusega kaetud üüritavast pinnast,
sõltumata sellest, kas hoone üüritav pind on välja üüritud või mitte.
3.2.3. Kõrvalteenuste tasude suurused arvestatakse vastavalt tüüptingimuste punkti 3.2.1 või 3.2.2
alusel leitud tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate kehtestatud hindadele või
riigihankemenetluse tulemusena teenuseosutajatega kokku lepitud hindadele.
3.3. Remonttööde maksumus sisaldub üüris, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti:
3.3.1. Ulatuses, mis tagab üüripinna säilimise lepingus kokku lepitud seisundis.
3.3.2. Kui selliste tööde tegemine on põhjustatud õigusaktide muudatustest, välja arvatud juhul, kui
õigusaktide muudatused on seotud üürniku tööspetsiifikaga.
Lisaks punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatule sisaldub üüris remonttööde maksumus lepingus kokku
lepitud rahaliste vahendite ja tegevuste ulatuses.
9
3.4. Kui üürnik soovib üüripinnal teha parendustöid või selliseid remonttöid, mille maksumus vastavalt
lepingule ei sisaldu üüris või mis oma olemuselt ei ole üürileandja kui omaniku kohustuseks, ning
selliste tööde tulemusena üüri või kõrvalteenuste tasu suurus muutuks, lähtuvad pooled tüüptingimuste
punktides 5.8–5.14 sätestatust.
3.5. Kui lepingu kehtivuse ajal viiakse läbi hoone mõõdistamine, mille tulemusena täpsustatakse hoone
üüritava pinna suurust, siis korrigeeritakse lepingujärgset üüripinna suurust hoones ja üürina makstavat
üüripinna ruutmeetri tasu ning kõrvalteenuste tasu selliselt, et korrigeerimise hetkel kehtiv kasutustasu
kogusumma kalendrikuus ei muutu.
3.6. Üürnik tasub kõik üürileandjale tasumisele kuuluvate summade ülekandmisega seotud kulud,
tingimusel, et ülekanne tuleb teha Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse arveldusarvele või
välismaa krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali arveldusarvele.
Üürniku poolt üüriteenuste ja kõrvalteenuste lepingute sõlmimine ning selle mõju üürile
3.7. Üürnikul on üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel lepinguid vastavate
teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise, kui pooled on lepingu sõlmimisel kokku
leppinud, et nimetatud teenuslepingud sõlmib või vastavad tegevused teeb üürnik.
3.8. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid
haldusteenuse või tehnohoolduse osutamiseks, samuti omanikukohustuste täitmiseks või teha vastavad
tegevused ise, kui üürileandja on selliste teenuste osutamisel lepingut rikkunud, alljärgnevatel
tingimustel:
3.8.1. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel,
et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste
osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi
kohta.
3.8.2. Ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste
teenuste osutamisel, milliste viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega, sest
on põhjendatud üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega.
3.9. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel lepinguid
tüüptingimuste punktis 3.8 nimetamata teenuste saamiseks või teha vastavad tegevused ise
alljärgnevatel tingimustel:
3.9.1. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 60 päeva ja kannab
kulud, mis üürileandjal tuleb kanda juba sõlmitud teenuslepingute ennetähtaegse lõpetamise
tõttu (näiteks leppetrahvi nõuded). Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul
nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3.10.
3.9.2. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva ja pooled ei
ole kokku leppinud, et üüriteenust või kõrvalteenust osutab üürileandja. Selliste lepingute
sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste punktile 3.10.
3.9.3. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva, tingimusel,
et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste teenuste
osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt pretensioone selliste teenuste kvaliteedi
kohta.
3.9.4. Ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi selliste
teenuste osutamisel, kui nende viivitamatu osutamine on üürniku jaoks kriitilise tähtsusega.
3.10. Üürileandja kohustub tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku andma või
põhjendama sellest keeldumist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates. Üürileandjal
on õigus keelduda nõusoleku andmisest, kui sellistest lepingutest kas lepingu kehtivuse ajal või pärast
seda:
3.10.1. tulenevad või võivad tuleneda kahjulikud mõjutused kinnistule;
3.10.2. halveneb või võib halveneda hoone seisund;
3.10.3. kaasnevad või võivad kaasneda kohustused, kitsendused või piirangud üürileandjale või
teistele üürnikele.
3.11. Üürileandjal ei ole õigust keelduda tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku
andmisest, kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud selliste
mõjutuste, seisundi halvenemise, kohustuste, piirangute või kitsendustega või kui pooled lepivad
10
kirjalikult kokku sellistest asjaoludest põhjustatud mõjutustega kaasnevate kulutuste hüvitamises
üürileandjale. Viidatud negatiivsete mõjutuste tõendamise koormis lasub üürileandjal, kusjuures
esitatud põhjendused peavad olema asjakohased. Juhul kui üürnik sõlmib eelnimetatud teenuste
saamiseks teenuslepingud ilma üürileandja nõusolekuta, vastutab üürnik sellega kaasnevate riskide ja
võimalike kahjude eest ning kohustub üürileandjale põhjustatud kahju hüvitama.
3.12. Kui üürnik kasutab tüüptingimuste punktis 3.9 nimetatud õigust lepingute sõlmimiseks, kohaldatakse
vastavate teenuste eest tasumise suhtes ühte varianti alljärgnevatest:
3.12.1. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üüri või kõrvalteenuste
tasude suurust ei muudeta, kuid üürileandja hüvitab üürnikule vastava teenuse maksumuse. Tasu
hüvitatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas.
3.12.2. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üürileandja ja üürnik
lepivad kokku üüri või kõrvalteenuste tasude vähendamises vastavate teenuste ulatuses. Üüri
või kõrvalteenuste tasusid vähendatakse juhul, kui üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust
või kõrvalteenust osutas.
3.13. Kui üürnik sõlmib isikutega lepingud tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia, vee- ja
kanalisatsiooniteenus) kohta, edastab ta üürileandjale iga järgneva kuu 10. kuupäevaks andmed
üüripinna tarbimisteenuste kohta, välja arvatud juhul, kui üürileandja selliseid andmeid saada ei soovi.
Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmine
3.14. Üüri võib kokkulepitud indeksi alusel muuta üks kord aastas kuni 3%, kui eritingimustes on selles
kokku lepitud. Üüri võib muuta suuremas ulatuses juhul, kui muudetakse üürilepingu muid tingimusi,
mis toovad kaasa üüri muutmise vajaduse. Indeksi alusel üüri muutmisel lähtutakse tüüptingimuste
punktis 3.16 sätestatust.
3.15. Kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine toimub üks kord aastas vastavalt eritingimustes ja lisades
kokkulepitule järgmiselt:
3.15.1. Kui pooled on kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel, lähtutakse
tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust.
3.15.2. Kui pooled ei ole kõrvalteenuste tasu muutmist välistanud ega ole kokku leppinud
kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel ja üürileandja soovib kõrvalteenuste tasu muuta,
esitab ta üürnikule sellekohase ettepaneku, mille aluseks on andmed eelmise kalendriaasta
üüripinna kulude ja järgmise kalendriaasta prognoositavate kulude kohta, muu hulgas andmed
selle kohta, milline põhjendatud ja objektiivne alus tingib kõrvalteenuste tasude muutmise. Kui
üürnik ei ole nõus teates esitatuga, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik
vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning
üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled
kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe. Kui pooled ei saavuta eritingimustes kokku lepitud
tähtajaks kõrvalteenuste tasu muutmises kokkulepet, siis kohaldatakse osas, milles kokkulepet
ei saavutatud, alates järgmisest kalendriaastast tüüptingimuste punktis 3.2 sätestatut.
Üürileandja poolt kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamise, üürniku poolt vastuväite
esitamise ning kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe sõlmimise tähtajad lepitakse kokku
eritingimustes. Erinevate kõrvalteenuste tasude muutmisele võib rakendada erinevaid
muutmise põhimõtteid.
3.16. Üüri ja kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine kokkulepitud indeksi alusel toimub järgmiselt:
3.16.1. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on tüüptingimuste punktis
3.16.2 nimetatud tarbijahinna indeksi aastase protsentuaalse muutuse ja lepingus kokku lepitud
koefitsiendi korrutis.
3.16.2. Tarbijahinna indeksiks on eritingimustes kokku lepitud kuupäeva seisuga lõppeva aastase
perioodi kohta avaldatud Eesti tarbijahinna koondindeks, mis sisaldab kõiki regioone ja
kaubagruppe. Kui vastavat koondindeksit ei ole avaldatud üüri või kõrvalteenuste tasu
muutmise teate esitamise kuupäevaks, võetakse aluseks nimetatud kuupäevale eelnenud
kalendrikuu viimase päeva seisuga lõppenud aastase perioodi Eesti tarbijahinna koondindeksi
aastane muutus protsentides.
3.16.3. Eritingimustes kokku lepitud koefitsient peab olema vahemikus 0,0–1,0.
11
3.16.4. Üüri ja kõrvalteenuste tasu indeksi alusel muutmise kohta esitab üürileandja üürnikule teate.
Juhul kui üürnik leiab, et teates esitatu ei vasta lepingus kokkulepitule, võib ta esitada teatele
põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks
üürileandja esitatud teate alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Teate ja
vastuväite esitamise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes.
3.17. Pikema tähtajaga kui kümme aastat sõlmitud üürilepingus vaadatakse kasutustasu suurus üle vähemalt
iga kümne aasta järel.
4. ÜÜRIPINNA KASUTAMINE JA VALDAMINE
4.1. Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul üüripinda kasutada ja vallata vastavalt lepingule,
sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast põhjustatud takistuste kõrvaldamise ning
hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis tahes viisil ohustada või häirida üürniku poolt
üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või üürniku poolt lepingust või seadusest tulenevate
kohustuste täitmist.
4.2. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel, sealhulgas seoses
üüripinna isikule võõrandamise või üürimise ettevalmistamisega, on ta kohustatud eelnevalt üürnikuga
kooskõlastama selleks vajaliku juurdepääsu koha, ulatuse ja aja. Täiendavalt lähtutakse üüripinnale
sisenemise ja viibimise korral hoone sisekorraeeskirjas sätestatust.
4.3. Üürnik kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust ja tervishoidu
reguleerivaid õigusakte.
4.4. Üürnik kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab teenuse, süsteemi või
seadme võimsuse. Juhul kui üürniku installeeritav seade nõuab lisasüsteeme, paigaldatakse sellised
süsteemid üürniku kulul ja vastavalt üürileandjaga kooskõlastatud plaanidele ja spetsifikatsioonidele.
4.5. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale, sealhulgas hoone seintele,
oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaame, lippe, plakateid, logosid, sümboolikat ning muid
visuaalseid tähiseid ja viitasid tingimusel, et need vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele. Üürile-
andja on kohustatud tagama, et üürnikul oleks võimalik paigaldada üüripinnale üürniku sümboolika,
mille kasutamise kohustus on üürnikule ette nähtud õigusaktidega. Üürniku paigaldatud reklaami
vastavuse eest kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetele vastutab ning reklaamimaksu maksab
üürnik. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on üürnik kohustatud üürileandjale hüvitama tekitatud
kahju.
4.6. Üürnikul on õigus kasutada üüripinda eritingimustes sätestamata sihtotstarbel üksnes üürileandja
eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on koos nõusoleku andmisega õigus kehtestada üüripinna
kasutamise suhtes piiranguid või muid tingimusi. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest
juhul, kui:
4.6.1. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib kahjustada või kahjustab üüripinda või muul
viisil vähendab selle väärtust;
4.6.2. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib suurendada või suurendab üürileandja kulutusi
üüripinnale;
4.6.3. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve on vastuolus heade kommetega;
4.6.4. üürnik ei ole nõus üüripinna sihtotstarbe muutmisest tingitud, üürileandja pakutud uue üüri või
kõrvalteenuste tasudega või üürileandja pakutud üüripinna kasutamise piirangute või muude
tingimustega.
4.7. Üürnik teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud avariist või muust ohust
üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste sündmustega seotud asjaolude ja
tagajärgede likvideerimiseks.
4.8. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja kohustuste täitmiseks,
samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui nimetatud avariid või
reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibivaid isikuid või vara. Sellisel juhul
lähtutakse üüripinnale sisenemisel ja sellel viibimisel hoone sisekorraeeskirjas sätestatud korrast.
4.9. Üürnikul on keelatud üürileandja nõusolekuta siseneda tehnilistesse ruumidesse, välja arvatud
üüripinna hulka kuuluvad tehnilised ruumid, reguleerida või seadistada tehnosüsteeme, mis ei ole
otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks üürnikule, sealhulgas tema töötajale, ega teha
12
muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu
suurenemist või tehnosüsteemide korrasolekut. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui:
4.9.1. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik täidab
tüüptingimuste punktist 4.7 tulenevat kohustust;
4.9.2. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise õigus ja tingimused on eraldi kokku lepitud
eritingimustes või hoone sisekorraeeskirjas;
4.9.3. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemiseks esineb muu põhjendatud vajadus, mis on seotud
üürniku põhitegevuse, julgeolekukaalutluste või üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest
tulenevate vajadustega. Põhjendatud vajaduseks ei loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida
või seadistada tehnosüsteeme.
4.10. Kui üüripinna tehnosüsteemide reguleerimisvajadus tekib väljaspool avariid, pöördub üürnik
üürileandja poole, kes reageerib üürniku ettepanekule esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 48 tunni
jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
4.11. Lepinguga sätestamata poolte kohustused üüripinna valdamisel ja kasutamisel on sätestatud hoone
suhtes kehtivates õigusaktides ja muudes dokumentides, sealhulgas hoone sisekorraeeskirjas.
4.12. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni üüripinna tegeliku energiatarbimise,
veetarbimise ja jäätmetekke kohta. Informatsioon esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis sellises sisus, ulatuses ja detailsuses, mis võimaldab analüüsida üüripinna kasutamisega seotud
keskkonna- ja energiatõhususe aspekte. Muu hulgas peab informatsioon sisaldama teavet tarbitud
taastuva ja taastumatu energia mahu ning tarbitud energia CO2 ekvivalendi kohta. Informatsiooni
esitamise eest ei ole õigust küsida lisatasu.
4.13. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni, mis on vajalik Euroopa Parlamendi
ja nõukogu 19. mai 2010. a direktiivist 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta tulenevate nõuete
täitmiseks. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust küsida lisatasu.
5. ÜÜRIPINNA KORRASHOID
5.1. Kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti, on üürileandja kohustatud tagama üüripinna hoidmise
eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutamiseks sobivas seisundis ja eritingimuste punktis
4 kokku lepitud kvaliteedis, arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust.
5.2. Üürileandja ja üürniku kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel lepingu kehtivuse ajal on
kirjeldatud tüüptingimuse punktides 5.3–5.14, eritingimustes ja lisades.
5.3. Üürileandja osutab üürnikule üüri- ja kõrvalteenuseid vastavalt eritingimustes kokku lepitud
kinnisvara korrashoiu üldtunnustatud põhimõtetele ning lepingus täpsustatud ulatuses ja poolte
kohustuste jaotuse alusel.
Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine
5.4. Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks eritingimustes sätestatud sihtotstarbel kasutatav,
ja kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul puudusest teada saamisest
arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
5.5. Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul rikkest teada
saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
5.6. Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe tunni jooksul avariist
teada saamisest arvates, ning tegema avariijärgse remondi viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni jooksul
avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
5.7. Kui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest tulenevate
hankemenetluse tähtaegade ja vastavate tööde tegemiseks vajalike materjalide ettetellimistähtaegade
tõttu võimalik kinni pidada tüüptingimuste punktides 5.4–5.6 nimetatud tähtaegadest, on üürileandja
kohustatud sama tähtaja jooksul esitama üürnikule edasise tegevusplaani. Juhul kui üürnikule ei ole
põhjendatult vastuvõetav üürileandja esitatud tegevusplaan, on tal õigus kõrvaldada puudus, rike või
avarii ise või lasta see kõrvaldada isikul ja nõuda üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist, teavitades sellest üürileandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel
võimalusel pärast puuduse, rikke või avarii kõrvaldamist.
13
Remonttööde ja parendustööde tegemine
5.8. Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil, ulatuses ja ajal,
lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled remonttöödes
kokkuleppimiseks sõlmida lisakokkuleppeid.
5.9. Üürileandja teeb remonttöid üürniku igapäevast tegevust võimalikult vähe mõjutaval viisil.
Üürileandjal ei ole õigust nõuda üürnikult remonttööde tegemist.
5.10. Pooled võivad lepingu tähtaja jooksul kokku leppida parendustööde tegemises üürileandja poolt.
Sellisel juhul lepivad pooled eelnevalt kirjalikult kokku parendustööde mahu ja tähtajad. Kui üürnik
on kohustatud parendustöödega kaasnevad kulutused hüvitama, siis lepitakse kokku ka kaasnevate
kulutuste suurus ning nende hüvitamise tingimused ja kord.
5.11. Kui üürniku tööspetsiifikaga seotud uute õigusaktide vastuvõtmine või selliste õigusaktide muutmine
toob kaasa vajaduse teha üüripinna remonttöid või parendustöid üüripinna sihtotstarbelise kasutamise
jätkamiseks, lepivad pooled kokku vajalike tööde mahu, tähtajad ja maksumuse ning mõju üürile või
kõrvalteenuste tasudele või mõlemale. Sellisest nõuetele mittevastavusest tingitud takistused üüripinna
kasutamisel üürniku poolt ei ole käsitatavad üürileandjapoolse lepingu rikkumisena, üürnikul ei ole
õigust alandada üüri, peatada üüri tasumist ega kasutada üürileandja suhtes muid
õiguskaitsevahendeid.
5.12. Kui üürileandja ei täida kohaselt kohustust teha remont- või parendustöid, on üürnikul õigus eelneval
teatamisel teha vastavad tööd ise või sõlmida leping vastavate tööde tegemiseks isikuga ning sellisel
juhul kohaldatakse tüüptingimuste punktides 3.8–3.12 sätestatut. Üürnikul on õigus kohaldada
üürileandja suhtes lepingus sätestatud õiguskaitsevahendeid.
5.13. Üürnik võib teha üüripinnal muudatusi – remonttöid ja parendustöid – poolte kirjalikul kokkuleppel,
milles sätestatakse muu hulgas selliste tööde tegemise maht ja tingimused, samuti üürileandja poolt
lepingu lõppemisel üüripinnal tehtud muudatuste hüvitamise maht ja tingimused. Üürileandja ei või
käesolevas punktis nimetatud kokkuleppe sõlmimisest põhjendamatult keelduda, ennekõike juhul, kui
üüripinnal muudatuste tegemine on vajalik üüripinna kasutamiseks või üüripinna mõistlikuks
majandamiseks.
5.14. Üürnik võib lepingu lõppemisel ära võtta üüripinnale tehtud muudatused, kui see on võimalik
üüripinda kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust muudatusi ära võtta, kui üürileandja tasub üürnikule
selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul on muudatuste äravõtmiseks õigustatud
huvi.
6. ÜÜRIPINNA ANDMINE ISIKUTE KASUTUSSE
6.1. Üürnikul ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda üüripinda või osa sellest isikute
kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnik annab üüripinna allkasutusse, vastutab
ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest. Allkasutaja ei või kasutada asja pärast lepingu
lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud üürnikule.
6.2. Üürnikul on õigus võimaldada riigiasutustel kasutada üüripinda tingimusel, et üüripinda kasutatakse
eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Üürnik on kohustatud üürileandjat kasutusse andmisest
kirjalikult teavitama kümne tööpäeva jooksul üleandmisest või kasutusse andmisest arvates.
7. LOAD
7.1. Üürileandja on kohustatud väljastama üürnikule tema tegevuseks või üüriteenuste või kõrvalteenuste
saamiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused, arvestades lepingus üüriteenuste
või kõrvalteenuste lepingute sõlmimise suhtes poolte vahel kokku lepitud tingimustega, või osutama
võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes
isikult, kui üürileandja kui üüripinna omaniku abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud
üürileandjast tulenevate asjaolude tõttu.
7.2. Üürnik on kohustatud väljastama üürileandjale ja tema alltöövõtjatele lepingus tulenevate üürileandja
kohustuste täitmiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused (sealhulgas
sissepääsuload, kui need on vajalikud), välja arvatud põhjendatud juhtudel. Samuti osutab üürnik
võimaluse korral abi vajalike litsentside, nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes
14
isikult, kui üürniku kui üüripinna otsese valdaja abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud
üürnikust tulenevate asjaolude tõttu.
8. LEPINGU LÕPPEMINE
8.1. Pooled on kokku leppinud, et kummalgi poolel on õigus leping enne tähtaega üles öelda üksnes
käesoleva lepingu eri- või tüüptingimustes sätestatud juhtudel.
8.2. Leping lõpeb järgmistel juhtudel:
8.2.1. juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel;
8.2.2. poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval;
8.2.3. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt tüüptingimuste punktis 8.3 toodud alustel;
8.2.4. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku poolt tüüptingimuste punktis 8.4 toodud alustel;
8.2.5. seaduses või eritingimustes sätestatud muul alusel.
8.3. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm kuud ette,
järgnevatel juhtudel:
8.3.1. üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalteenuste tasusid vähemalt kolm kuud järjest või lepingu
alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva
üüri või kõrvalteenuste tasude summa;
8.3.2. üürnik tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal ümberehitusi või
muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja selle tõttu saab üüripind oluliselt kahjustada
ning üürnik ei ole tekitatud kahjustust kõrvaldanud kahe kuu jooksul üürileandjalt sellesisulise
kirjaliku nõude saamisest arvates. Üürnikul on õigus eelnimetatud tähtaega pikendada,
teavitades sellest viivitamata üürileandjat, kui kahjustuste kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja
jooksul ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest tulenevate
hankemenetluse tähtaegade tõttu;
8.3.3. üürnik annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku kasutusse ning üürnik ei ole
rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest
arvates, välja arvatud tüüptingimuste punktis 6.2 sätestatud juhul;
8.3.4. muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid arvestades ja
poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.
8.4. Üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette, järgnevatel
juhtudel:
8.4.1. üürnikul ei ole võimalik üüripinda eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutada või
kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud asjaolu tõttu, mille eest üürnik
ei vastuta;
8.4.2. üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist kõrvaldanud ka
üürniku antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Tähtaja määramisel arvestavad pooled muu
hulgas õigusaktides sätestatud kohustustest tulenevaid nõudeid, nt riigihangete
menetlustähtaegu jm;
8.4.3. üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu
täitmist jätkab.
8.5. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta isikutega sõlmitud
lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed hiljemalt lepingu lõppemise päevaks.
Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid makseid ei ole võimalik üürnikust mittetulenevatel põhjustel
lepingu lõppemise päevaks tasuda, kohustub üürnik vastavad maksed tasuma 30 päeva jooksul lepingu
lõppemisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teistsuguses tähtajas.
8.6. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest, mille täitmine
peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist jätkuma ka pärast lepingu lõppemist.
9. ÜÜRIPINNA TAGASTAMINE ÜÜRILEANDJALE
9.1. Üürnik tagastab üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või lepingu ennetähtaegset
ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
9.2. Üürnik tagastab üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele, arvestades
lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning üüripinna harilikku füüsilist kulumist ning
15
poolte kokkuleppel üüripinnale jäetavaid ümberehitusi ja muudatusi. Üürnik peab üüripinna enne
tagastamist heakorrastama ning vabastama talle ja isikutele kuuluvast varast.
9.3. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise tähtpäevaks üüripinna üleandmise-
vastuvõtmise akti. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt moodustab lepingu lahutamatu
lisa.
9.4. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta tüüptingimuste punktis 9.2 sätestatule,
fikseeritakse tuvastatud puudused tüüptingimuste punktis 9.3 nimetatud aktis ning juhul kui üürnik
vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult üüripinna seisundi lepinguga vastavusse
viimiseks ja üüripinna kahjustuste likvideerimiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist.
9.5. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise, tekkepõhjuste või nende eest vastutuse üle vaidlus, on
ükskõik kummal poolel õigus tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab pool, kes vastutab puuduste
esinemise ja tekkepõhjuste eest. Kui ekspertiisist ilmneb, et puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest
vastutavad mõlemad pooled, kannavad pooled ekspertiisiga kaasnevad kulud võrdsetes osades, välja
arvatud juhul, kui ekspert määrab proportsioonid, millises ulatuses kumbki pool vastutab. Sellisel juhul
kannavad pooled ekspertiisikulud vastavates proportsioonides. Pooled võivad igal konkreetsel juhul
ekspertiisikulude kandmise kohta ka teistsuguse kokkuleppe sõlmida.
10. VASTUTUS
Poolte vastutuse ja kahjude hüvitamise üldised põhimõtted
10.1. Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju. Üürnik on
kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud üürniku, üürniku allüürniku
või nende poolt üüripinnale lubatud isikute tegevusest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Üürnikul ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui üürniku poolt üüripinnale lubatud isikuks on
üürileandja või üürileandja korraldusel üüripinnal tegutsev isik. Poolte vastutus on piiratud otsese
varalise kahjuga, välja arvatud juhul, kui pool rikkus lepingut tahtlikult.
10.2. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli
vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu
jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama teisele poolele. Kui vääramatu
jõu asjaolud kestavad järjest üle 60 päeva, võivad mõlemad pooled lepingu üles öelda. Sellisel juhul
ei ole kummalgi poolel õigust nõuda teiselt poolelt lepingu rikkumise või lepingu ülesütlemisega
tekitatud kahju hüvitamist.
10.3. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja arvatud, kui pooled on
lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või õiguskaitsevahendite kohaldamise piiramises
või välistamises. Ühe õiguskaitsevahendi kohaldamine ei välista teiste seaduses või lepingus
sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike õigust nõuda kahjude hüvitamist, kui
lepingust ei tulene teisiti.
10.4. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab õiguse leppetrahvi
nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata,
et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub leppetrahvi tasuma 60 päeva jooksul teise poole
vastavasisulise nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
10.5. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud pool
kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata summast kohustuse täitmisega viivitatud
iga päeva eest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
Õiguskaitsevahendid lepingu lõppemise korral
10.6. Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise tõttu lepingu
ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled
ei ole kokku leppinud teisiti.
10.7. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel õigus nõuda
rikkunud poolelt leppetrahvi eritingimustes kokku lepitud ulatuses.
16
10.8. Lepingu lõppemise järel üüripinna mitteõigeaegse vabastamise korral on üürileandjal õigus nõuda
üürnikult kõrvalteenuste tasude hüvitamist ning leppetrahvi lepingu lõppemise ajal kehtiva ühe päeva
üüri kahekordses ulatuses iga päeva eest kuni üüripinna vabastamiseni.
Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumisel korral
10.9. Lepingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise poole poolt, on lepingut
rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega kantud kahjud 60 päeva
jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
10.10. Kui üürnikust tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik viivitamata siseneda
üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul kahju või üüripinna kasutamine muutub osaliselt või
tervikuna võimatuks või pikeneb üüripinna osalise või tervikuna kasutamise võimatus, siis üürileandja
ei vastuta selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei ole üürnikul õigust keelduda üüripinna kasutamise
takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri tasumisest (ei ole õigust üüri alandada) ning üürileandja ei ole
kohustatud hüvitama selliselt tekkinud kahju ega tasuma leppetrahvi või viivist.
10.11. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta
ei pea omal kulul kõrvaldama, ning seetõttu ei saa üürnik üüripinda sihtotstarbeliselt kasutada, on
üürnikul õigus üüri ja kõrvalteenuste tasude maksmisest keelduda. Kui üüripinna sihtotstarbelise
kasutamise võimalus on üksnes vähenenud, on üürnikul õigus alandada üüri ja kõrvalteenuste tasusid
puudusele vastaval määral ajavahemiku eest üürniku poolt üürileandjale puudusest või takistusest
teavitamisest kuni üürileandja poolt puuduse või takistuse kõrvaldamiseni.
10.12. Kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi üüriteenuste või kõrvalteenuste
osutamisel ja seetõttu ei ole üürnik rahul osutatavate üüriteenuste või kõrvalteenuste kvaliteediga ning
pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürnikul õigus kuni rikkumise kõrvaldamiseni:
10.12.1. üüriteenuste puhul alandada üüri proportsionaalselt sellise üüriteenuse osakaalule üüris;
10.12.2. kõrvalteenuste puhul jätta selliste kõrvalteenuste eest üürileandjale tasumata.
10.13. Lisaks punktides 10.11 ja 10.12 sätestatule on üürnikul õigus alandada üüri või kõrvalteenuste tasusid
või mõlemat või nimetatud tasude maksmisest keelduda ning kasutada muid õiguskaitsevahendeid
muudel õigusaktides sätestatud juhtudel, kui see ei ole lepingus kokkulepituga vastuolus.
10.14. Üürileandja kohustub maksma üürnikule leppetrahvi remonttööde mitteõigeaegse või mittekohase
üleandmise korral 0,05% mitteõigeaegselt või mittekohaselt üle antud tööde maksumusest iga päeva
eest kuni nende vastuvõtmiseni üürniku poolt.
10.15. Üürnik kohustub maksma üürileandjale leppetrahvi üüripinna kasutamisel muul kui eritingimuste
punktis 3 sätestatud sihtotstarbel, kui üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandjalt
vastavasisulise nõude saamisest, lepingu rikkumise ajal kehtiva ühe kuu üüri ulatuses.
11. TEADETE EDASTAMINE
11.1. Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja informatsioon loetakse
nõuetekohaselt esitatuks, kui need on üle antud allkirja vastu või esitatud digitaalselt allkirjastatuna
poole üldisel e-posti aadressil. Informatsioonilist teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti
kiireloomulist teadet võib edastada telefoni, faksi või elektronposti teel. Pooled võivad lepingu lisade
või eritingimustega leppida kokku täpsemad tingimused puudustest, riketest ja avariidest teavitamise
kohta.
11.2. Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teist poolt viivitamata kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis.
12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE
12.1. Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kõik
vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad lepingust või selle rikkumisest, lõpetamisest või
kehtetusest või on sellega seotud ja mida pooled ei ole suutnud lahendada läbirääkimiste teel,
lahendatakse kohtus õigusaktidega ette nähtud korras.
12.2. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust.
17
13. KONFIDENTSIAALSUS
13.1. Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma
konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid. Eelkõige, kuid
mitte ainult, kohustub pool hoidma konfidentsiaalsena andmeid, mis sisalduvad lepingu täitmiseks
üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille sisuga on poolel, sealhulgas tüüptingimuste
punktides 13.2 ja 13.5 nimetatud isikutel, olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, ning mis
tahes muid andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on teisel poolel eeldatavalt õigustatud
huvi.
13.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise poole
eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni
avaldamisele poolte audiitoritele, õigusnõustajatele, pankadele, kontserni ettevõtetele ning juhtudel,
kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Pool on teadlik, et leping on
avalik, välja arvatud osad, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks
kasutamiseks.
13.3. Pooled kohustuvad rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid
konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise,
tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
13.4. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku kasu saamise
eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.
13.5. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad, lepingupartnerid ja
muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel kasutavad, ning tüüptingimuste
punktis 13.2 nimetatud isikud oleksid käesolevas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest
teadlikud, ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
14. MITMESUGUST
14.1. Kumbki pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teise poole eelneva kirjaliku
nõusolekuta, välja arvatud kinnistu võõrandamisel. Üürileandjal ei ole õigust keelduda nõusoleku
andmisest, juhul kui üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused loovutatakse teisele riigiasutusele,
eelkõige sama valitsemisala asutusele, ning üüripinda kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud
sihtotstarbel.
14.2. Kõik lepingu täiendused ja muudatused, sealhulgas lõpetamine, tuleb koostada kirjalikus vormis.
14.3. Lepingu üksiku sätte kehtetus või tühisus ei põhjusta kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust
ega tühisust, välja arvatud juhul, kui lepingu mis tahes sätte kehtetuse või tühisuse tulemusena
kaotavad pooled huvi üürisuhte jätkamise vastu. Kui pooled avastavad mingi sätte kehtetuse,
kohustuvad nad tegema kõik endast oleneva vastava sätte muutmiseks selliselt, et see oleks kooskõlas
õigusaktidega niisugusel määral, et see jääks võimalikult lähedaseks poolte esialgsele kavatsusele.
14.4. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega mõjuta mingil
viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad ainsuses toodud sõnad ka
mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti.
14.5. Lepingus nõutud kirjaliku vormi järgimine tähendab dokumendi, teate vms koostamist kirjalikus
vormis, kirjalikku vormi asendavas (notariaalses) vormis või kirjaliku vormiga võrdses elektroonilises
(digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormis ja need ei kehti enne, kui poolte nõuetekohaselt volitatud
esindajad on need allkirjastanud.
ASENDISKEEM
N
W E
S
1 KORRUSE PLAAN
1
1
ASENDISKEEM
N
W E
S
1 KORRUSE PLAAN
1
1
1 KORRUSE PLAAN 1
1
1 KORRUSE PLAAN
1
1
ASENDISKEEM
N
W E
S
2 KORRUSE PLAAN
1 KORRUSE PLAAN
ASENDISKEEM
N
W
E
S
1 KORRUSE PLAAN
1
1
1 KORRUSE PLAAN
1
1
1 KORRUSE PLAAN
1
1
1 KORRUSE PLAAN
1
1
1 KORRUSE PLAAN
1
1
1 KORRUSE PLAAN
1
1
1 KORRUSE PLAAN
1
1
1 KORRUSE PLAAN
1
1
Riigivara tasuta kasutusleping nr 5.2-9/4978-1
Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092
Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu
ja
Hoolekandeteenused AS (edaspidi HKT), registrikood 10399457, asukoht Merimetsa tee 1,
10614 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel juhatuse liige Liina Lanno,
keda edaspidi nimetatakse ka koos pool või pooled,
riigivaraseaduse (RVS) § 18 lg 2 p 4, § 18´1 lg 2 p 1 ja § 19 lg 4 p 1 alusel ning võttes arvesse,
et
1) Tartumaal Kastre vallas Kaagvere külas Kaveri tee 1, 3 ja 5; Koolikalda; Kooliraja;
Mõisaköögi tee 9 ja Veehaarde kinnistutel asuv kinnisvara kuulub käesoleva riigivara
tasuta kasutuslepingu (leping) allkirjastamise ajal Riigi Kinnisvara AS-ile (RKAS).
Nimetatud kinnisvara kasutab RKASi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel
21.04.2014 sõlmitud üürilepingu nr Ü6970/14 alusel kuni 30.06.2025 Maarjamaa
Hariduskolleegium sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-s 130´1 nimetatud ja § 130´5 lg
4 alusel kinnise lasteasutuse teenuse osutamiseks;
2) kinnistutel asuvates hoonetes olev vallasvara kuulub lepingu allkirjastamise ajal Haridus-
ja Teadusministeeriumile;
3) Vabariigi Valitsuse 22.02.2024 korraldusega nr 51 „Volitus AS-ile Hoolekandeteenused
kinnise lasteasutuse teenuse osutamiseks“ on halduskoostöö seaduse § 14 lõike 1 alusel
ja kooskõlas sotsiaalhoolekande seaduse § 130`5 lõikega 2 volitatud HKT-d osutama
kinnise lasteasutuse teenust alates 01.07.2025. Maarjamaa Hariduskolleegium liidetakse
Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooliga, mis jääb osutama üksnes haridusteenust, mitte
kinnise lasteasutuse teenust;
4) eelnevast tulenevalt on kavas RKASile kuuluvad punktis 1 nimetatud kinnistud 2026.
aasta veebruari jooksul omandada Eesti Vabariigile Sotsiaalministeeriumi kaudu ning
seejärel võõrandada need aktsiakapitali suurendamise teel HKT-le, eesmärgiga tagada
HKT-le vajalikud vahendid Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 51 antud ülesannete
täitmiseks;
5) kuni kinnistute omandamiseni Eesti Vabariigile annab Haridus- ja Teadusministeerium
vara (sh kinnistutega seotud päraldiste) valitsemise üle Sotsiaalministeeriumile, millest
tulenevalt võtab SKA volitatud asutusena alates 01.07.2025 üle Haridus- ja
Teadusministeeriumi ning RKAS-i vahel sõlmitud üürilepingu nr Ü6970/14. Kuni kinnistute
HKT-le võõrandamiseni annab SKA need HKT-le tasuta kasutusse;
6) Maarjamaa Hariduskolleegiumi või Haridus- ja Teadusministeeriumi renditud
vallasvaraga, mis antakse HKT kasutusse, seotud rendilepingud võtab HKT Maarjamaa
Hariduskolleegiumilt või Haridus- ja Teadusministeeriumilt eraldi üle.
leppisid pooled kokku alljärgnevas:
1. Lepinguga annab SKA HKT-le tasuta kasutusse Tartumaal Kastre vallas Kaagvere
külas Kaveri tee 1, 3 ja 5; Koolikalda; Kooliraja; Mõisaköögi tee 9 ja Veehaarde
kinnistud ja kinnistutel asuvates hoonetes oleva vallasvara.
1.1. Kinnistute asukoht, suurus ja paiknemine on nimetatud lepingu lisas 1
punktides 1 ja 2.
1.2. Üleantav vallasvara nimetatakse üleandmise-vastuvõtmise aktis.
2. Riigivara antakse tasuta kasutusse sihtotstarbeliselt SHS § 130´1 nimetatud kinnise
lasteasutuse teenuse osutamiseks. Käesoleva lepinguga ei reguleerita kinnise
lasteasutuse teenuse osutamise tingimusi, milleks sõlmivad pooled eraldi SHS §
130´5 lõike 2 alusel halduslepingu.
3. Riigivara kasutamiseks andmise kohta koostavad pooled kirjaliku(d) akti(d), milles
märgitakse riigivara olemust ja seisundit iseloomustavad olulised näitajad. HKT osales
koos Maarjamaa Hariduskolleegiumiga vallasvara inventuuris.
4. Lepingus nimetatud riigivara ei ole enne selle HKT-le kasutamiseks andmist olnud
SKA valduses ning SKA ei vastuta kasutamiseks antava riigivara seisukorra eest.
HKT-l puudub õigus esitada SKA-le nõudmisi kasutamiseks antava riigivara
lepingutingimustele vastavusega seoses.
5. Käesoleva lepingu lahutamatuks osaks on lisas 1 olev üürileping nr Ü6970/14, milles
üüripinnana tuleb mõista käeoleva lepinguga tasuta kasutusse antavat kinnisvara.
HKT on kohustatud järgima ja täitma lisas 1 toodud üürniku kohustusi, mis on seotud
hoone igapäevase kasutamise ja korrashoiuga, eelkõige üürilepingu eritingimuste
punktidega 12, 13 ja tüüptingimuste punktidega 1, 3.7-3.13, 4-7, 9, 11-14.
6. Pooled kohustuvad kinni pidama lepingu lisast 4 „Hoone sisekorraeeskiri“.
7. HKT kohustub kasutusse antavat riigivara kasutama heaperemehelikult ning lepingu
sihtotstarbest lähtudes. Tulenevalt RVS § 18 lg 3 vastutab HKT riigivara majandusliku
säilimise eest.
8. HKT ei tohi teha RKASile takistusi lisas 3 nimetatud üüriteenuste ja kõrvalteenuste
osutamiseks.
9. Kasutusse antud kinnisvara on kindlustatud RKASi poolt. SKA ei kindlusta kasutusse
antavat vallasvara ning vajadusel kindlustab selle HKT.
10. SKA ei asenda HKT kasutusse antud ning hävinud vallasvara ega hüvita vallasvara
asendamist ega remonti. SKA ei kontrolli lepingu kehtivuse ajal HKT-le üleantud
vallasvara seisukorda ega säilimist.
11. SKA-le jäävad kõik üürilepingust nr Ü6970/14 tulenevad üüri ja kõrvalteenuste tasu
maksmise kohustused (lisas 3 veergudes “Üüriteenus” (D) ja “Kõrvalteenus” (E)
nimetatud teenused). Üürilepingu lisa 2 veerus “Teostab üürnik” (F) nimetatud
teenused ning muud HKT poolt soovitavad täiendavad teenused korraldab ja nendega
seotud kulud kannab HKT.
12. Käesoleva lepingu kehtivuse ajal ei teostata kinnistutel parendustöid, mis ei ole
hädavajalikud kinnistute säilimiseks või avariide likvideerimiseks.
13. HKT pöördub kõikides haldusküsimustes, sh avariide likvideerimine ja hädavajalikud
parendustööd, RKAS-i poole.
14. SKA- l on õigus leping ühepoolselt erakorraliselt lõpetada täielikult või osaliselt, kui
HKT kasutab tasuta kasutusse antud riigivara muul kui lepingus sätestatud otstarbel
või kui kasutamiseks antud riigivara on vaja riigivõimu teostamiseks või muul avalikul
eesmärgil (RVS § 20 lg 2).
15. Leping kehtib kuni HKT kantakse kinnistusraamatusse lepingu punktis 1.1 nimetatud
kinnisvara omanikuna, kuid mitte kauem kui 30.06.2026.
16. Poolte kontaktid:
Haldusküsimustes:
RKAS Lõuna piirkonna haldur Ragnar Savvi
Kontaktisiku telefon: 5333 4159
Kontaktisiku e-post:
[email protected]
Finants- ja muudes küsimustes:
SKA kinnisvara- ja haldustalituse peaspetsialist Martin Maltsev
Kontaktisiku telefon: 59151256
Kontaktisiku e-post:
[email protected]
HKT kontaktisik: haldusjuht Aivo Lätt
Kontaktisiku telefon: 53021857
Kontaktisiku e-post:
[email protected]
Lisad:
1. Üürileping nr Ü6970/14
2. Üüripinna plaanid
3. Poolte kohustused kasutusse antava pinna korrashoiu tagamisel
4. Hoone sisekorraeeskiri
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu Liina Lanno
peadirektor juhatuse liige
21.01.14 HA-V16/v01
Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskus, Kaagvere küla, Mäksa vald, Tartumaa 62317
Lisa 4
HOONE SISEKORRAEESKIRI
Aadress: Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskus, Kaagvere küla,
Mäksa vald, Tartumaa 62317
Registriosa nr: 4621504; 4817104; 4817404 ja 3261904
Katastritunnus: 50101:001:0162; 50101:001:0185: 50101:001:0188 ja 5010:001:0184
Hoone nimetus: Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskus
EHR kood: 120689959; 120689992; 120689935; 120689938; 120689939;
120689940, 120689957; 120689958; 120606839; 120567356;
104039305
Üürileandja: Riigi Kinnisvara AS
SISUKORD
1. ÜLDSÄTTED 2
2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE 2
3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM 2
4. PARKIMISE KORRALDUS 2
5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD 3
6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES 3
7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL 4
8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMID 5
9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL 6
10. SUITSETAMINE 6
11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED 6
SISEKORRAEESKIRJA LISAD 8
21.01.14 HA-V16/v01
Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskus, Kaagvere küla, Mäksa vald, Tartumaa 62317
1. ÜLDSÄTTED
Eesmärk Ühtsete normide ja käitumisreeglite kehtestamine hoone kasutajatele.
Sisekorraeeskiri on hoone üürilepingu lahutamatu lisa.
Kehtivus Eeskiri kehtib kõigi juriidiliste ja füüsiliste isikute suhtes, kes hoonet
kasutavad. Hoone üürnikel on kohustus tutvustada hoone
sisekorraeeskirja ja selle lisasid oma töötajatele ning nõuda normidest
kinni pidamist. Hoone üürnikud peavad tagama, et ka nende külalised
lähtuvad kehtivatest eeskirjadest.
Tekkivate Lepingulistes küsimustes toimub lahendamine läbi üürilepingu alusel
küsimuste määratud kontaktisikute.
lahendamine
Rikete, avariide ja puuduste korral palume pöörduda RKAS-i klienditoe
poole E-R kell 8.00 - 19.00, tel (+372) 605 0000,
[email protected]
2. VALVEKORRALDUS JA POSTI LIIKUMINE
Lahtiolekuajad Reguleerib Üürnik.
klientidele
Lahtiolekuajad Reguleerib Üürnik.
töötajatele
Tehniline valve Tehniline valve puudub
Mehitatud valve Ööpäevaringne mehitatud valve. Töö korraldatud Üürniku poolt.
Käitumine häire Kontaktisikuks turvafirmale on selleks volitatud isik, objekti sõidab
korral kontrollima selleks volitatud isik. Valehäire korral helistada volitatud
isikule. Valeväljakutse hüvitab valehäire põhjustanud isik.
Läbipääsuvahendite Kaarte, võtmeid väljastab Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe
haldamine õppekeskuse fintantsjuht. Kaarte/võtmeid võtab vastu Maarjamaa
Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse finantsjuht. Kaartide üle peab
arvestust Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse
finantsjuht.
Posti liikumine Posti liikumine on Üürniku korraldada.
3. HOONE JA KINNISTU INFOTAHVLID, REKLAAM
Välireklaam Üürnikel puudub õigus iseseisvalt paigaldada hoonele mistahes
reklaame, teateid, kuulutusi. Kõik hoonel ja kinnistul paiknevad
infoteated, reklaamid tuleb eelnevalt Üürileandjaga kooskõlastada.
Majajuht Info kaasajastamise ja muutmise korraldab Üürnik.
Hoone infotahvel Info kaasajastamise ja muutmise korraldab Üürnik.
Muud sildid Üürnik ei pea kooskõlastama ainukasutuses üüripinnale paigaldatavad
sildid. Siltide muutmise eest vastutab Üürnik.
4. PARKIMISE KORRALDUS
Parkimine Üürnikul on õigus kasutada parkimiskohti vastavalt üürilepingus kokku
lepitule (ainu- ja ühiskasutus). Parkimisel tuleb järgida kinnistul
märgistatud/tähistatud parkimiskorraldust.
21.01.14 HA-V16/v01
Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskus, Kaagvere küla, Mäksa vald, Tartumaa 62317
Parkla asukoht Parkla asub kinnistu sees, peamaja vastas, lõunapoolses küljes.
Parkimis- Parkimine on tasuta
korraldus
Ainukasutuses Ainukasutuses parkimiskohad märgistatakse vastavalt. Teistel hoone
parkimiskohad üürnikel ja teistel kasutajatel pole lubatud nimetatud kohti kasutada.
Kliendi Eraldi klientidele mõeldud parkimiskohad puuduvad. Klientidel on
parkimiskohad lubatud parkida vabadele parkimiskohtadele.
Elektriauto Elektriauto laadimispunkt puudub.
laadimispunkt
Jalgrataste Jalgrattaid võib parkida üksnes selleks ette nähtud kohtadele.
parkimine
Hoones: Väliinventariruum (Ruum 067). Ruumi pääseb sisehoovist.
Territooriumil: Sissesõidu värava juures paiknev hoidik.
5. ÜHISKASUTATAVATE RUUMIDE KASUTUSKORD
Muud Kõik hoone kasutajad on kohustatud kasutama ühiskasutatavaid alasid
ühiskasutuses nende otstarbest lähtuvalt ja vältima kasutamast või kasutada laskmast
ruumid muul eesmärgil.
6. KÄITUMINE OHUOLUKORDADES
Üürileandja Loetelu tuvastatud ohuolukordadest on toodud sisekorraeeskirja Lisas
kaardistatud nr 1 - Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised
ohuolukorrad
Üürniku Puuduvad
kaardistatud
ohuolukorrad
Teadlikkus Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel hoone
tegutsemisel haldurit või RKAS-i kliendituge E-R kell 8.00 - 19.00, tel
tulekahju korral (+372) 605 0000
Üürileandja on kohustatud koostama ja üle andma Üürnikule
Tulekahju korral tegutsemise plaani (sisekorraeeskirja Lisa nr 2)
koos evakuatsiooniskeemidega.
Üürnik on kohustatud kõigile töötajatele tutvustama tulekahju korral
tegutsemise plaani ja evakuatsiooniskeeme. Üürileandja nõudmisel
esitama dokumendiga tutvunute allkirjadega nimekirja.
Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid
meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju.
Lahtise tule kasutamine on keelatud.
Üürnik on kohustatud kirjendama ATS-süsteemi päevikus
tulekahjuteadete osa. Ülejäänud päeviku täitmise kohustus on
Üürileandjal.
Üürnik on kohustatud tagama evakuatsiooniteede nõuetekohase vabana
hoidmise. Üürnikul on kohustus teostada pidevat kontrolli tema
valduses olevate ruumide ja seadmete kasutamise ohutuse ja
nõuetekohasuse üle.
21.01.14 HA-V16/v01
Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskus, Kaagvere küla, Mäksa vald, Tartumaa 62317
Tulekustutus- Üürileandja on kohustatud tagama ehitises nõutavate
vahendid tuleohutuspaigaldiste (paigaldised, mis on mõeldud tulekahju
avastamiseks, tule ja suitsu piiramiseks, evakueerumiseks ja
päästemeeskondade ohutuse tagamiseks ning esmased
tulekustutusvahendid) olemasolu ja korrasoleku.
Üürnik on kohustatud rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja
tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid ning tagama töötajatele
tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kasutamisoskuse.
Teoreetiline Üürnik on kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö
tulekahjuõppus vahetamist töökohale ja ametile vastava tuleohutusalase juhendamise
ning iga-aastase evakuatsiooni- ja tulekahjuõppuse teoreetilise koolituse
kui antud kohustus tuleneb seadusest. Üürileandja nõudmisel esitama
juhendamise ja teoreetilise koolituse dokumentatsiooni ja osalejate
allkirjadega nimekirja.
Üürniku soovil võib Üürileandja korraldada teoreetilise õppuse, kui
Üürnik on esitanud sellekohase taotluse.
Praktiline Üürileandja on kohustatud läbi viima iga-aastase evakuatsiooni- ja
tulekahjuõppus tulekahjuõppuse praktilise osa hoonetes, kus kohustus tuleneb
seadusest. Üürnik on kohustatud osalema iga-aastasel evakuatsiooni- ja
tulekajuõppuse praktilisel osal.
Üürileandja on kohustatud esitama enesekontrolli tuleohutusaruande
Päästeametile hoonetes, kus kohustus tuleneb seadusest.
Üürnik on kohustatud esitama Üürileandjale hoone kasutamisega ja
kasutajaga seotud informatsiooni, mis on vajalik enesekontrolli aruande
koostamiseks.
Tuleohutuse ja Üürnik on kohustatud määrama hoones tuleohutuse ja evakuatsiooni eest
evakuatsiooni eest vastutavad isikud vastavalt tulekahju korral tegutsemise plaanile.
vastutavad isikud
Tegutsemine Teavita viivitamatult Häirekeskust telefonil 112 ning seejärel hoone
pommiähvarduse haldurit või RKAS-i kliendituge E-R kell 8.00 - 19.00, tel (+372)
korral 605 0000
7. KÄITUMINE PUUDUSTE, RIKETE, AVARIIDE KORRAL
Info edastamine RKAS klienditoele E-R kell 8.00 - 19.00, tel (+372) 605 0000, e-post
[email protected]
Teade peab sisaldama järgmist infot:
Hoone aadress
Probleemi täpne asukoht (näit: kabinet B232)
Probleemi kirjeldus
Teavitaja nimi ja kontakt
Väljaspool tööaega on esmaseks kontaktisikuks hoone haldur. Kui
telefon ei vasta, siis palume kontakteeruda sisekorraeeskirja Lisas nr 3
Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord toodud töövõtja
kontaktisikutega.
Üürnikul puudub õigus mittevastavuse esinemisel pöörduda otse
teenuseosutaja poole (v.a juhul kui klienditugi või hoone haldur ei ole
21.01.14 HA-V16/v01
Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskus, Kaagvere küla, Mäksa vald, Tartumaa 62317
kättesaadavad), sellest tuleb teavitada Kliendituge, haldurit või sisestada
Archibusi-süsteemi.
Avariide Avarii korral väljaspool tööaega tagab hooldaja juurdepääsu hoonele
likvideerimine Üürileandja esindaja. Kui Üürileandjal puudub juurdepääs konkreetsele
väljaspool tööaega üüripinnale, tagab vajadusel juurdepääsu vastava Üürniku esindaja .
Teavitamise Üürnikul on kohustus rikkest, avariist ja keskkonnaintsidendist teavitada
kohustus Üürileandjat viivitamatult sellest teada saamisel. Üürnikul on kohustus
puudusest teavitada 24h jooksul.
Keskkonna- Juhtum, mille tulemusena on inimese tervisele ja/ või keskkonnale
intsident tekkinud kahju. Näiteks pinnasereostus, veeavarii, üleujutus, kukkumine
libeduse tõttu nii hoones kui ka välisterritooriumil, tekitatakse tahtlikku
kahju keskkonnale jms.
8. SISEKLIIMA JA TEHNOSÜSTEEMIDE HOOLDUS
Sisekliima Sisekliima tagamisel lähtutakse standardist 15251:2007 ning antud
standardi rahvuslikust lisast 916:2012 ,,Sisekeskkonna algandmed
hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes
siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja
akustikast“.
Nõuetekohased sisekliima tingimused tuleb tagada bürooruumides (ja
nendega seotud ruumides nagu ühendusteed, nõupidamisteruumid,
puhkeruumid jms) tööpäeviti (edaspidi tööaeg). Väljaspool tööaega on
Üürileandjal õigus muuta sisekliima tingimusi hoone energiatarbe
optimeerimiseks.
Tehnosüsteemide Tehnosüsteemide hooldust korraldab Üürileandja. Üürnikul ei ole
hooldus, Üürileandja nõusolekuta õigust siseneda tehnoruumidesse (v.a üüripinna
ümberehitus hulka kuuluvad tehnoruumid), reguleerida või seadistada tehnosüsteeme,
mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks
Üürnikule ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad
ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või
tehnosüsteemide korrasolekut. Reguleerimise vajadusest tuleb teavitada
RKASi kliendituge.
Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui Üürniku tehnoruumidesse
sisenemise vajadus on tingitud avariist ja Üürnik täidab lepingu punkti
st, kasutuskorrast või üürilepingust tulenevat kohustust või kui
sisenemine on muul moel vajalikult põhjendatud. Põhjendatud
vajaduseks ei loeta Üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada
tehnosüsteeme.
Kommunikatsioonide ja süsteemide ümberehitamine võib toimuda ainult
Üürileandja loal ja vajaliku dokumentatsiooni olemasolul.
Piirangud Hoonesse sisenemisel hooldaja teavitab saabumisest Üürniku, kelle
hoolduse üüripinda konkreetne hooldus puudutab, tutvustab ennast ja selgitab
läbiviimisel milliseid hooldustöid teeb. Hooldustööde valmimisel teavitab
lahkumisel Üürniku.
Tehnosüsteemide Kanalisatsiooni ei ole lubatud valada söövitavaid, ummistavaid
ekspluatatsioon vedelikke, toidujäätmeid. Kanalisatsiooni ei ole lubatud visata
mittelahustuvaid pabertooteid (nt paberkäterätikud) ja hügieenisidemeid.
Lahtikäivate suitsueemaldusakende- ja luukide avamine on keelatud.
21.01.14 HA-V16/v01
Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskus, Kaagvere küla, Mäksa vald, Tartumaa 62317
Mehaanilise sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsiooni korral tuleb vältida
akende avamist.
Hoone elektrienergia tarbijad peavad jääma lubatud tarbimisvõimsuste
piiridesse, seega täiendavate küttekehade jt suure võimsusega
tarbimisallikate kasutamine võib toimuda Üürileandja loal.
9. HEAKORD HOONES JA TERRITOORIUMIL
Üldreeglid Jäätmekorraldus järgib kohaliku omavalitsuse kehtivaid
prügiveoeeskirju.
Kõigil hoone kasutajatel on kohustus järgida üldkehtestatud
käitumisnorme, käituda heaperemehelikult, hoida puhtust
üldkasutatavates ruumides ja territooriumil ning mitte kahjustada
tahtlikult Üürileandja vara.
Piirangud Üürileandja esitab Üürniku soovil alltöövõtjate kontaktid. Lepingulistele
heakorra partneritele tehakse sissepääsuload kuni lepingu lõppemiseni.
osutamisel
Jäätmete Jäätmed kogutakse ainult selleks ettenähtud kohtades. Prügikastid
kogumine paiknevad territooriumil hoonete sissepääsude juures. Prügimaja asub
(hoidmine) kinnistu sees parkla juures.
Prügikastidesse ja nende juurde on keelatud panna suuregabariidilisi
esemeid, keskkonnale ohtlikke jäätmeid (nende äravedu toimub eraldi
kokkuleppe alusel Üürileandjaga).
Riigilipu Heiskamist korraldab Üürileandja, lipu olemasolu ja puhtuse tagab
heiskamine Üürileandja. Lipp heisatakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele/
igapäevaselt.
Muud lipud Muude lippude heiskamine peab olema Üürileandjaga kooskõlastatud.
Heiskamist korraldab Üürileandja vaid juhul, kui selles on üürilepingus
kokku lepitud. Lipu olemasolu ja puhtuse tagab üldjuhul Üürnik, va
juhul kui üürilepingus on teisiti kokku lepitud.
10. SUITSETAMINE
Suitsetamise Suitsetamine on hoonetes rangelt keelatud.
lubamine
Suitsuruum Suitsuruumid hoonetes puuduvad.
hoones
Välisterritooriumil Suitsetamine kooli territooriumil on rangelt keelatud.
11. KESKKONNASÄÄSTLIKU KÄITUMISE PÕHIMÕTTED
Elektrienergia Säästmaks elektrienergiat tuleb töötajatel tööruumist lahkudes kustutada
tuled.
Konditsioneeri olemasolul vältida olukorda, kus konditsioneer töötab ja
aken on avatud. Tööruumist lahkudes võimalusel konditsioneer välja
lülitada. Energia kokkuhoiu eesmärgil on soovitav arvutid tööpäeva
lõpus välja lülitada või seadistada nii, et oleks tagatud arvutite
puhkerežiim. Selline käitumine aitab vähendada ka jahutusvõimsuse
vajadust.
21.01.14 HA-V16/v01
Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskus, Kaagvere küla, Mäksa vald, Tartumaa 62317
Energia küttele Vältida ruumide ülekütmist. Kütteperioodil tuleb vältida olukorda, kus
aken on pikalt avatud.
Tarbevesi Vett tuleb kasutada säästlikult.
Jäätmed Tekkivaid jäätmeid tuleb sorteerida vastavalt Jäätmete sorteerimise
juhendile (sisekorraeeskirjade Lisa nr 4)
Ohtlikud ja muud erilahendusi vajavad jäätmed (patareid, akud,
kemikaalid, ravimid) tuleb viia spetsiaalsesse kogumiskohta. Patareide,
akude kogumiskast asub peamaja valveruumis.
Paber Paberkäterätte tuleb kasutada säästlikult.
21.01.14 HA-V16/v01
Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskus, Kaagvere küla, Mäksa vald, Tartumaa 62317
SISEKORRAEESKIRJA LISAD
1. Objekti riskikaart ja ohuolukordades tegutsemise juhised
2. Tulekahju korral tegutsemise plaan (lisatakse pärast koostamist)
3. Avariide ja mittevastavuste likvideerimise kord
4. Jäätmete sorteerimise juhend
21.01.14 HA-V16/v01
Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskus, Kaagvere küla, Mäksa vald, Tartumaa 62317
Sisekorraeeskirja Lisa nr 3
AVARIIDE JA MITTEVASTAVUSTE LIKVIDEERIMISE KORD
Avariide, rikete ja puuduste edastamine toimub tööpäevadel 08:00 – 19:00
RKAS KLIENDITOELE tel 605 0000
või e-postile -
[email protected]
Väljaspool tööaega edastatakse teated objekti haldurile (soovitavalt ainult avarii korral)
Rauno Laiv, tel. 513 0268
Kui on tekkinud avarii ja eespool nimetatute telefonid ei vasta, on õigus helistada ja kutsuda välja
järgnevas nimekirjas toodud ettevõtted:
Vesi ja kanalisatsioon Dussmann Eesti OÜ, dispetšer 516 5478 või 5626 5478
Küte Dussmann Eesti OÜ, dispetšer 516 5478 või 5626 5478
Elekter Dussmann Eesti OÜ, dispetšer 516 5478 või 5626 5478
Ventilatsioon ja jahutus Dussmann Eesti OÜ, dispetšer 516 5478 või 5626 5478
Nõrkvoolusüsteemid (valve, ATS jne) Dussmann Eesti OÜ, dispetšer 516 5478 või 5626 5478
Tehniline valve Teenust Üürnikule ei osutata
Avariide, rikete ja puuduste lokaliseerimise/likvideerimise aeg:
AVARII – avarii lokaliseerimine toimub 2h jooksul pärast avariiteate vastuvõtmist.
Avarii – selline rike, mis ohustab kas inimelusid või on tekitanud või tekitab olulist materiaalset kahju,
sh ka keskkonnale.
RIKE – rikke likvideerimine toimub 48 h jooksul pärast rikketeate vastuvõtmist.
Rike – rikke tulemusel (üldjuhul) seade või süsteem (paigaldis) kas seiskub või jätkab tööd nõuetele
mittevastavalt või mitteusaldusväärselt; rikke ilmnemisega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või (olulist)
materiaalset kahju, häiritud on normaalne töö- ja elukorraldus hoones ning selle üksikutes ruumides ja
kasvab avarii tekke oht.
PUUDUS – puuduste likvideerimine toimub hiljemalt 72 h jooksul pärast teate vastuvõtmist.
Puudus – on mittevastavus ettenähtud tingimustele, sh kokkulepetele ja/või kohustustele; puudus ei pea
kaasa tooma ei süsteemi seiskumist ega rikke/avarii otsese kahju tekkimist, puuduse ilmnemine on
üldjuhul aluseks tingimusliku tehnohoolduse tegemisele.
Mõisted ja terminid vt. Eesti Standard EVS 807:2010 ” Kinnisvara korrashoid. Kinnisvarakeskkonna
korraldamine“
21.01.14 HA-V16/v01
Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskus, Kaagvere küla, Mäksa vald, Tartumaa 62317
Sisekorraeeskirja Lisa nr 4