Lisa 3
KÄSUNDUSLEPING KOOLITUSE LÄBIVIIMISEKS NR
Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud käsundiandja), mida
esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu
ja
_________, registrikood _________ (edaspidi nimetatud käsundisaaja), (edaspidi nimetatud
käsundisaaja), mida põhikirja alusel esindabTeksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin.,
keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud
leping) alljärgnevas:
1. Käsund ja selle täitmise tähtajad
1.1. Leping on sõlmitud väikeostu „Kliiniline grupisupervisioon nõustajatele” tulemusena.
1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus,
pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad.
1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.3.1. Lisa 1 - Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin.;
1.3.2. Lisa 2 - Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin..
1.4. Käsundisaaja kohustub läbi viima grupisupervisiooni kohtumised. Käsundisaaja kohustub
läbi viima grupisupervisiooni kohtumised vastavalt hanke tehnilises kirjelduses esitatud
tingimustele. Töö teostamist rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide
meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad
perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“
vahenditest. Töö teostamisel on kohustus kajastada projekti logo ning viidata
rahastamisallikale.
2. Käsundisaaja õigused ja kohustused
2.1. Käsundisaajal on õigus saada lepinguga kokkulepitud tasu.
2.2. Käsundisaaja on kohustatud:
2.2.1. osutama teenust vastavalt lepingule, kehtivatele õigusaktidele ja käsundiandja
juhistele;
2.2.2. teavitama käsundiandjat viivitamata kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada
käsundi täitmist käsundisaaja poolt;
2.2.3. hoidma konfidentsiaalsena talle lepingu käigus käsundi täitmisega seoses teatavaks
saanud informatsiooni ning avaldama seda üksnes käsundiandja nõusolekul;
2.2.4. tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning
vastavuse andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele.
3. Käsundiandja õigused ja kohustused
3.1. Käsundiandjal on õigus:
3.1.1. saada käsundi täitmisega seonduvat informatsiooni;
3.1.2. anda käsundisaajale juhiseid.
3.2. Käsundiandja on kohustatud:
3.2.1. teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada käsundi
osutamist käsundisaaja poolt;
3.2.2. maksma käsundisaajale lepinguga kokkulepitud tasu;
3.2.3. tasuma Lepingu üles ütlemisel käsundiandja poolt käsundisaajale lepingu
ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest.
4. Käsundi vastuvõtmine ja tasu maksmine (füüsiline isik)
4.1. Käsundi vastuvõtmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga peale iga grupisupervisiooni
kohtumist. Käsundiandja poolt allkirjastatud käsundi täitmise üleandmise-vastuvõtmise akt
on aluseks tasu maksmisel.
4.2. Vastavalt pakkumuses esitatud tööde kogumaksumusele on lepingu hind................ eurot
(brutotasu). Ühe grupisupervisiooni läbiviimise hind on ... eurot (brutotasu).
4.3. Väljamaksmisel peab käsundiandja kinni tulumaksu, töötuskindlustusmakse ja vajadusel
kohustusliku kogumispensioni makse seaduses sätestatud suuruses. Lisaks
väljamakstavale tasule maksab käsundiandja käsundisaaja eest sotsiaalmaksu ja
töötuskindlustusemakse seaduses sätestatud suuruses.
4.4. Tasule ei rakendata maksuvabastust/rakendatakse maksuvabastust määras __ eurot.
Käsundisaaja on/ei ole liitunud kogumispensioni II sambaga.
4.5. Käsundisaajal on õigus esitada tööde üleandmis-vastuvõtmise akt ja arve alles pärast seda,
kui koolitus on toimunud. Vastasel juhul on käsundiandjal õigus tööde vastuvõtmisest
keelduda.
4.6. Viimane akt tuleb esitada hiljemalt 22.12.2025.
5. Käsundi vastuvõtmine ja tasu maksmine (juriidiline isik)
5.1. Käsundi kogumaksumus on vastavalt pakkumusele ..... eurot. Ühe grupisupervisiooni
läbiviimise hind on ... eurot.
5.2. Käsundiandja tasub käsundisaaja poolt läbi e-arvete operaatori esitatud e-arve alusel
käsundi nõuetekohase täitmise eest käsundisaaja pangakontole tasu summas .......... eurot
peale iga grupisupervisiooni kohtumist. Nimetatud tasu arvelt loetakse kaetuks ka
käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisega tekkivad täiendavad kulud.
5.3. Käsundisaajal on õigus esitada arve alles pärast seda, kui grupisupervisioon on toimunud.
Vastasel juhul on käsundiandjal õigus arve tasumisest keelduda. E-arve maksetähtaeg
peab olema vähemalt 14 päeva, v.a punktis 5.4 toodud juhul.
5.4. Viimane arve tuleb esitada hiljemalt 22.12.2025.
6. Kontaktisikud
6.1. Käsundiandja kontaktisikuks käsundisaajale vajaliku informatsiooni andmisel, käsundi
täitmise kvaliteedi kontrollimisel ja lepingu punktis 4/5 nimetatud dokumentide
kooskõlastamisel on Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin., telefon Teksti
sisestamiseks klõpsake või koputage siin., e-post Teksti sisestamiseks klõpsake või
koputage siin..
6.2. Käsundisaaja kontaktisikuks käsundiandjale vajaliku informatsiooni andmisel ja lepingu
punktis 4/5 nimetatud dokumentide kooskõlastamisel on Teksti sisestamiseks klõpsake või
koputage siin., telefon Teksti sisestamiseks klõpsake või koputage siin., e-post Teksti
sisestamiseks klõpsake või koputage siin..
7. Vastutus ja vääramatu jõud
7.1. Käsundisaaja vastutab tema tegevusest või tegevusetusest, samuti teenuste osutamise
puudustest tuleneva käsundiandja varalise kahju eest täies ulatuses.
7.2. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui käsundisaaja ei ole
lepingut täitnud, käsund ei ole tähtaegselt täidetud või ei vasta lepingus sätestatud nõuetele
vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama
rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib
õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka
kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.
7.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda
leppetrahvi 5% käsundi/lepingu maksumusest iga rikkumise eest, kui käsund töö ei vasta
lepingutingimustele.
7.4. Käsundiandjal on õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest iga
viivitatud päeva eest lepingus sätestatud töö teostamise tähtaegadest või lepingu alusel
määratud puuduste kõrvaldamise tähtajast mittekinnipidamise korral, välja arvatud juhtudel,
kui viivitus toimus kokkuleppel käsundiandjaga või käsundiandja tegevusest.
7.5. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui
neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on käsundiandjal õigus leping erakorraliselt
ühepoolselt lõpetada, teatades sellest kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist
loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel.
7.6. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt
leppetrahvi kuni 300 eurot ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.
7.7. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mida pooled ei saanud mõjutada, ei võinud
ega pidanud ette nägema ega ära hoidma (vääramatu jõud, VÕS § 103).
7.8. Punktis 7.7 nimetatud asjaolud peavad olema tõendatavad ning vaatamata eelnimetatud
ettenägemata asjaoludele, on pooled kohustatud võtma tarvitusele abinõud tekkida võiva
kahju vähendamiseks. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav
üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist.
8. Lõppsätted
8.1. Leping jõustub allkirjastamisest mõlema poole poolt. Leping lõpeb poolte lepinguliste
kohustuste täitmisel või muul alusel.
8.2. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult ja jõustuvad pärast nende
allkirjastamist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.
8.3. Leping ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele, välja arvatud õigusaktides ettenähtud
juhtudel ning poolte õigusnõustajatele või audiitoritele.
8.4. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe
mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste
alusel.
8.5. Lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamine toimub Eesti Vabariigi
õigusaktides ettenähtud korras.
Käsundiandja Käsundisaaja
Sotsiaalkindlustusamet Nimi: ________________
Registrikood: 70001975 Registrikood: __________
Pank: Swedbank Asukoht:
IBAN: EE742200001120057958 E-post: _______________
Asukoht: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Telefon:
E-post:
[email protected]
Telefon: 612 1360
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu _____________________
peadirektor
Lisa 1
Tehniline kirjeldus
Taustainfo
Ohvriabi teenus on riiklik teenus, mida korraldab Sotsiaalkindlustusamet ohvriabi seaduse
alusel (https://www.riigiteataja.ee/akt/106012023001). Teenuse eesmärk on pakkuda kuriteo,
vägivalla või kriisijuhtumi ohvritele asjakohast toetust ja abi.
Ohvriabitöötajad pakuvad tuge kuriteo, vägivalla või kriisijuhtumi tõttu kannatanutele.
Ohvriabitöötajad:
pakuvad sulle emotsionaalset tuge
jagavad infot abi saamise võimaluste kohta
juhendavad suhtlusel teiste asutustega.
Nõustamisele saab pöörduda ka anonüümselt, kuid hüvitisi ja teenuseid taotledes on vajalik
isikustatus. Kui juhtum tuleb lahendada mitme asutuse koostöös, teeb ohvriabitöötaja
võrgustikutööd koostööpartneritega.
Ohvriabi kriisitelefon 116 006 pakub ööpäevaringset kriisinõustamist, annab infot õiguste ja
abivõimaluste kohta ning viib abivajajad kokku õigete spetsialistidega. Samuti on olemas
veebivestluse võimalus ning pakutakse ka veebinõustamist. Üks veebinõustamine kestab kuni
60 minutit. Tegu ei ole teraapia ega psühhiaatrilise abiga ning teenus ei asenda arstiabi. Küll
aga saab nõustajaga arutada, kuidas end paremini aidata ning kuhu professionaalse abi
saamiseks pöörduda.
Teenuse eesmärk
Läbi kliinilise grupisupervisiooni kohtumiste toetada nõustajate toimetulekut ja parandada
oskusi raske psüühikahäirega klientide pöördumistega seotud nõustamistes.
Teenuse sihtgrupp
Grupp I: ohvriabi kriisitelefoni nõustajad, kuni 22 inimest.
Grupp II: ohvriabitöötajad, kuni 30 inimest.
Grupp III: erinevate ohvriabi teenuste töötajad, kuni 12 inimest.
Teenuse kirjeldus ja teenuse maht
Teenusega tellitakse igale grupile kuni nelja grupisupervisiooni läbiviimist, ühe kohtumise
pikkus on 4 akadeemilist tundi. Kohtumised toimuvad veebi vahendusel.
Grupisupervisioone peab läbi viima psühhiaater, kes peab vastama pakkumuskutse punktis
1.9. toodud nõuetele, sest kohtumiste teema on nõustaja enesehoiu fookusega, et parandada
oskusi klientidega töötamisel, kellel esineb tugevalt psüühikahäirele viitavat sümptomaatikat.
Kõikide kohtumiste fookuses on enesehoid töös raske kliendiga ja juhtumiarutelud.
Grupisupervisioonide konkreetne teema ja fookus tuleneb erinevate juhtumite aktuaalsusest,
nt:
luuludega ja agressiivsed skisofreenia sümptomaatikaga kliendid, kelle puhul on vajalik
nõustaja hinnata millal toetada ja mis reaalselt on meie kompetentsidest lähtuv toetus
sellises olukorras või millal reageerida ähvardustele inimelude suunal ja helistada kohe
112;
psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired - intoksikatsioon, kuritarvitamine,
sõltuvus jt – kuidas sellisel juhul kõnet juhtida, kliendiga suhelda/ suhtlemisest
keelduda kontakt kohtumisel;
kuidas aru saada, et tegemist on psühhootilise häire või psühhootilise episoodiga ja
kuidas sellisel juhul tegutseda.
Grupisupervisiooni täpsed ajad ja teemad lepitakse kokku eduka pakkujaga pärast lepingu
sõlmimist. Grupisupervisioonid peavad toimuma järgmiselt:
grupp I – üks kohtumine septembri, oktoobri, novembri ja detsembri (hiljemalt
19.12.2025) kuus 2025;
grupp II – üks kohtumine septembri, oktoobri, novembri ja detsembri (hiljemalt
19.12.2025) kuus 2025;
grupp III – üks kohtumine septembri, oktoobri, novembri ja detsembri (hiljemalt
19.12.2025) kuus 2025.
Nõuded teenuse osutamisele
Grupisupervisiooni läbiviimise ajad lepitakse kokku lepingu kontaktisikute vahel. Lepingu
perioodi jooksul tuleb läbi viia vastavalt tellija soovile kuni 4 kohtumist. Teenusega tellitakse
ainult supervisiooni läbiviimist. Supervisiooni korralduse teostab ja korraldamisega seotud
kulud kannab Tellija.
Teenuse osutamise etapid ja arveldus
Arveldamine toimub peale igat grupisupervisiooni toimumist. Tasumine toimub kas:
akti alusel – kui teenuse osutaja on füüsiline isik;
e-arve alusel – kui teenuse osutaja on juriidiline isik.
PAKKUMUSKUTSE
Väikeostu hange „Kliiniline grupisupervisioon nõustajatele”
1. Üldandmed
1.1 Hankija Sotsiaalkindlustusamet
Registrikood 70001975
Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn
1.2 Hanke nimetus „Kliiniline grupisupervisioon nõustajatele”
Eeldatav maksumus 9500 eurot km-ta
1.3 E-posti aadress teabe
[email protected]
saamiseks ja pakkumuste Tegevust rahastatakse 2021-2027
esitamiseks Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9.
„Lastele ja peredele suunatud teenused on
kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“
toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede
toetamine“ vahenditest.
1.4 Pakkumuste esitamise Hiljemalt 04.07.2025 kell 10:00. Pärast nimetatud
tähtaeg tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.
1.5 Pakkumuse jõusoleku 60 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et
tähtaeg (pakkumuste pakkumus on jõus vähemalt nimetatud ajavahemikul
esitamise tähtajast arvates) ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega
pakkumuses eraldi märkima (võib märkida, kui see
on eelnimetatust pikem).
1.6 Hanke eeldatav ajakava ja Alljärgnevas ajakavas esitatud hankelepingu
hankelepingu täitmise sõlmimise tähtaeg on indikatiivne ja ei oma
tähtaeg õiguslikku tähendust, st juhul, kui hankelepingut
mistahes põhjusel ei ole võimalik sõlmida märgitud
tähtajaks, lükkuvad järgnevalt loetletud tähtajad
edasi vastava aja võrra.
1. Hankelepingu sõlmimine – 15.07.2025.
2. Hankelepingu täitmine – 31.12.2025.
1.7 Pakkumuskutse lisad Lisa 1 – tehniline kirjeldus;
Lisa 2 – pakkumusvorm;
Lisa 3 – käsunduslepingu projekt.
1.8 Dokumentide ja andmete Pakkumus etteantud vormil (Lisa 2).
loetelu, mille pakkuja esitab
pakkumuse koosseisus
1.9 Kvalifitseerimistingimus Nõuded grupisupervisiooni läbiviijale:
Varasem kogemus vähemalt kahe
arutelugrupi (või grupisupervisiooni)
läbiviimisel, mille teemad on seotud raske
psüühikahäirega klientide nõustamisega.
Psühhiaatria eriala väljaõpe
1.11 Hindamiskriteeriumid Majanduslikult soodsaim pakkumus (maksumus
eurodes (käibemaksuta/ füüsilise isiku puhul
brutosumma).
1
2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks
2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud
teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostama pakkumuse
arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel
asju), mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses
kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.
2.2. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ja
esitamisega seotud kulud. Pakkumuse rahaühikuks on euro.
2.3. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine (RHS 46). Pakkumuskutse kohta saab
selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti
aadressil. Hankija esitab selgitused pakkumuskutse kohta e-posti teel kõikidele
pakkumuskutse saanud isikutele 3 (kolme) tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest
arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama selgitustaotlustele, kui selgitustaotluse
laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva.
2.3.1. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida
põhjustavad hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure,
elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või
muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös.
2.4. Samaväärsus. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88
lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele
kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile,
tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet,
mille hankija teeb tehnilises kirjelduses ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile,
tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega
„või sellega samaväärne“. Samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja
funktsionaalsusi. Samaväärsuse korral tuleb pakkujal pakkumuses esitada seda
tõendavad dokumendid.
2.5. Ärisaladus. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on
pakkuja ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks
määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse
§ 5 lg-s 2 sätestatust. Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik
(RHS § 110 lg 5), välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas.
Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2)
teenuste lepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise
kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija ei
avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas (RHS § 461).
3. Väikeostu menetlus
3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise
kohta protokolli ei koostata.
3.2. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle
läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul, kui
hankijal pakkumuse osas küsimusi ei teki, võib hankija teha hankealased otsused ilma
läbirääkimisi pidamata. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab
hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast
korrast:
3.2.1. Läbirääkimiste vorm. Hankijal on õigus läbirääkimisi pidada e-posti teel või
suuliselt. Suuliste läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll,
mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja
esindaja.
3.2.2. Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija,
seejuures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse
maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses
kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või
koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab
2
hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda
selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida
sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt.
3.2.3. Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei
avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides
sätestatud juhtudel.
3.2.4. Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha
pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja ei
esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib
pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus.
3.3. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja
tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul kui:
3.3.1. Pakkuja on esitanud hankijale valeandmeid.
3.3.2. Otsene või kaudne osalemine käesoleva hankemenetluse ettevalmistamisel. RHS
§ 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on
osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja
sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate
eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega
võimalik vältida”. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja
soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma
usaldusväärsuse taastamiseks.
3.3.3. Hankemenetluses osalemisega kaasnev huvide konflikt. RHS § 95 lg 4 p 6 „kui
huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida”. Kui hankemenetlusest
kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta,
et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.
3.4. Pakkumuste vastavuse kontroll (RHS § 114). Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks,
kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi
kõrvalekaldeid pakkumuskutses sätestatud tingimustest.
3.4.1. Hankija võib kasutada RHS § 52 lg 3 sätestatud pöördmenetlust.
3.4.2. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.
3.5. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine (RHS § 116). Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku
otsuse riigihanke kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta igal ajal enne lepingu
sõlmimist, kui:
3.5.1. kui see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele;
3.5.2. kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal
ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust hanke alusdokumentides
esitatud tingimustele;
3.5.3. kõikide pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatava maksumuse;
3.5.4. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis
välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise
alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustel;
3.5.5. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega
hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia;
3.5.6. hankemenetluses on vaid üks esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumus, mis ei
taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist.
3.6. Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on
toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.
3.7. Pakkumuste hindamine. Pakkumuse edukaks tunnistamine (RHS § 117). Hankija hindab
kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja tunnistab edukaks ühe majanduslikult
soodsaima pakkumuse hankes.
3.7.1. Kui pakkumuse esitamise ajal pakkuja ei olnud käibemaksukohustuslane, kuid
selline kohustus tekib pakkujal pärast pakkumuse esitamist, siis sisaldab
pakkumuse maksumus ka käibemaksu, st käibemaksu võrra teenuste maksumust
hiljem ei suurendata.
3
3.8. Võrdsed pakkumused. Võrdsete hindamistulemuste selgitatakse edukas pakkumus välja
liisu heitmise teel. Hankija teavitab võrdse punktide arvu saanud pakkujale liisuheitmise
aja ning koha. Liisuheitmisel võib osaleda iga pakkuja kohta üks isik. Liisuheitmise
korraldamine ja läbiviimine:
3.8.1. Liisuheitmine on eduka pakkuja väljaselgitamise protseduur, mis toimub pärast
pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist. Liisuheitmise tulemusena
koostatakse liisuheitmise protokoll, mis on ühtlasi eduka pakkuja väljaselgitamise
otsuse aluseks olev protokoll. Leping sõlmitakse liisuheitmise teel ühe edukaks
tunnistatud pakkujaga. Liisuheitmise juures viibib vähemalt riigihanke eest
vastutava isiku poolt määratud hankija esindaja ja pakkujate esindajad, kui
pakkujad avaldavad soovi liisuheitmise juures viibida. Riigihanke eest vastutava
isiku poolt määratud hankija esindaja määrab hankija esindajate hulgast
liisutõmbaja, kes lahkub ümbrike ettevalmistamise ja segamise ajaks ruumist,
seejuures ei või liisutõmbajaks olla riigihanke eest vastutav isik. Liisuheitmiseks
kasutatakse sedeleid, millele on kantud pakkujate nimed. Sedelid asetatakse
eraldi ümbrikutesse, millel ei tohi olla märkeid ning mida ei tohi olla võimalik väliselt
eristada. Sedelitega ümbrikud segatakse. Liisutõmbaja võtab hankija ja pakkujate
esindajate juuresolekul ümbrikute hulgast ühe ümbriku, mis kohe avatakse ja
milles olevale sedelile kantud pakkuja nimi loetakse ette, ümbrikus olnud sedelit
näidatakse kohal viibijatele.
3.9. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva
jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.
3.10. Lepingu allkirjastamine. Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul
töövõtulepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud töövõtulepingut endast
tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, siis hindab hankija kõiki
ülejäänud pakkumusi uuesti RHS § 117 lõike 1 kohaselt ja tunnistab edukaks
pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumusest majanduslikult soodsaima
maksumusega. Juhul kui edukas pakkuja ei täida nimetatud kohustust või võtab
hankijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi või ei asu lepingut hankijast
mittetulenevatel põhjustel määratud aja jooksul täitma, on hankijal õigus kohaldada RHS
§-s 119 sätestatud õigusi.
3.11. Lepingu üleandmine. Pakkujal ei ole lubatud lepingut osaliselt ega tervikuna üle anda
kolmandatele isikutele.
4
Lisa 2
Pakkumusvorm Sotsiaalkindlustusameti pakkumuskutse „Kliiniline grupisupervisioon nõustajatele” juurde
Pakkumuse esitaja andmed
Nimi
Registrikood/isikukood
Aadress
E-posti aadress
Lepingu allkirjastaja (ametlik esindaja, nimi)
Lepingu allkirjastaja esindusõiguse alus Juhatuse liige/volituse alusel
Ettevõte on käibemaksukohustuslane Jah/Ei
Meie poolt hankelepingut vahetult täitev PSÜHHIAATER on (isik peab vastama pakkumuskutse punktis 1.9. toodud nõuetele): NIMI
Hankelepingut vahetult täitva psühhiaatri varasem kogemus arutelugruppide või grupisupervisiooni läbiviimisel mille teemad on seotud raske
psüühikahäirega klientide nõustamisega (pakkumuskutse punktis 1.9 toodud nõue):
Märkida info vähemalt kahe arutelugrupi (või grupisupervisiooni) läbiviimise kohta – läbiviimise aeg, sihtgrupp, teema.
Pakkumuse maksumus
Teenus Maksumus Käibemaksumäär Kogumaksumus
eurodes (kui käibemaksu ei (käibemaksuga /
(käibemaksuta/ lisandu, märkida, et füüsilise isiku
füüsilise isiku ei lisandu) puhul kogukulu
puhul koos kohustuslike
brutosumma) maksudega)
Ühe grupisupervisiooni läbiviimise hind (4 akadeemilist tundi)
Pakkumuse maksumus sisaldab vaid koolitaja kulusid (koolitajate tasu, materjalid, sõidukulud jms). Kontaktkoolituse puhul korraldab ja tasub
ruumi ja toitlustuse ning vajadusel osalejate (v.a koolitaja) muud kulud hankija.
Kinnitused:
1. Kinnitame, et kõik meie meeskonnas loetletud teenust vahetult osutavad isikud vastavad hanke alusdokumentides pakkuja
meeskonnaliikmetele sätestatud nõuetele ning ei esine piiranguid, mis ei võimalda nimetatud isikutel teenuseid osutada.
2. Oleme teadlikud, et hankijal on igal ajal õigus nõuda CV-des esitatud andmete õigsuse tõendamiseks täiendavate dokumentide (haridust
tõendava dokumendi koopia, koolituse läbiviimist tõendava dokumendi koopia jm) esitamist.
2