Käskkiri

KÄSKKIRI 25.06.2025 nr 112 Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolitusasutuse õppekorralduse alused ja tegevuse kvaliteedi tagamise alused Täiskasvanute koolituse seaduse § 7 lõike 1 ning Sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 "Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus" § 10 lõike 1 punkti 9 ja peadirektori 28.05.2025 käskkirja nr 3-1/38-1 „Peadirektori asendaja määramine“ alusel 1. Kehtestan Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi amet): 1.1. täienduskoolituse õppekorralduse alused (lisa 1); 1.2. täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused (lisa 2). 2. Punktis 1 toodut kohaldatakse koolituste läbiviimise suhtes, kus amet omab täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba või on esitanud Eesti hariduse infosüsteemi majandustegevusteate täienduskoolituse läbiviimise kohta. 3. Käskkiri jõustub allakirjutamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Leila Siiroja osakonna juhataja peadirektori ülesannetes  KINNITATUD 25.06.2025 käskkirjaga nr 112 Lisa 1 Täienduskoolituse õppekorralduse alused 1. Üldsätted 1.1. Täienduskoolituse õppekorralduse aluste eesmärk on sätestada Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi amet) täienduskoolitustel (edaspidi koolitus): 1.1.1. isikuandmete kogumise ja töötlemise põhimõtted; 1.1.2. õppija õppesse vastuvõtu ja õppest väljaarvamise tingimused; 1.1.3. õppetasu maksmise ja tagastamise tingimused; 1.1.4. teised õppe korraldamiseks olulised tingimused. 1.2. Mõisteid kasutatakse järgmises tähenduses: 1.2.1. Õpe - süsteemne õpetamine, õpetus, õpetamine ja õppimine koos. 1.2.2. Mitteformaalõpe – eesmärgistatud vabatahtlik õpe, mis toimub kindlatele huvirühmadele erinevates keskkondades. See võib sisaldada täienduskoolitusi, töötubasid, õpi- ja huviringe, mentorlust, infopäevi, seminare ja teisi õppevorme, mis aitavad omandada uusi oskusi ja teadmisi väljaspool formaalõpet. 1.2.3. Täienduskoolitus - õpiväljundipõhise õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud mitteformaalõppe osa, mille eesmärk on saavutada õpiväljundid. Selle käigus antakse edasi kindlaid oskusi ja teadmisi ning selle sisu, õpiväljundid ja eesmärgid on selgelt määratletud. 1.2.4. Õppekeskkond - õppijate õppimist ja arengut toetav füüsiline või digitaalne keskkond (õppemeetodid, õppevahendid, õpperuumid jm), mis aitab kaasa õppekava õpiväljundite saavutamisele. 1.3. Amet korraldab koolitusi ameti põhimääruses kirjeldatud vastutusvaldkondade lõikes alljärgnevalt: 1.3.1. eriseadustest tulenevate koolitamise kohustuste täitmiseks vastavalt seadustes määratud sihtrühmadele; 1.3.2. avatud koolitusena huvilistele, kes vastavad õppekavas esitatud nõuetele. 1.4. Kõik ameti pakutavad koolitused on avaldatud ameti kodulehel, Haridus- ja Teadusministeeriumi täienduskoolituste infosüsteemis Juhan (edaspidi Juhan) või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatavas õpihaldussüsteemis Digiriigi Akadeemia (edaspidi Digiriigi Akadeemia). Ametil on õigus teha koolituste toimumisaegades ja toimumiskohas muudatusi. Vastav info saadetakse koolitustele registreerunute üldjuhul e-posti aadressile, erandjuhtudel teavitatakse ka telefoni teel. 1.5. Koolitust viiakse läbi ameti peadirektori kinnitatud õpiväljundipõhise õppekava ja õppekorralduse aluste kohaselt. 1.6. Koolituse õppekava maht määratakse akadeemilistes tundides. Üks akadeemiline tund vastab 45 minutile. 1.7. Ameti asjaajamine toimub eesti keeles. Õppetöö toimub üldjuhul eesti keeles, vajadusel teistes keeltes. 2. Isikuandmete kogumise ja töötlemise põhimõtted 2.1. Isikuandmeid töödeldakse vastavalt Isikuandmete kaitse seaduse sätetele. 2.2. Täpsema info ametis kehtivate isikuandmete kogumise ja töötlemise põhimõtetest saab ameti veebilehelt: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/praktiline- teave/isikuandmete-tootlemine#kogutud-andmed. 2.3. Kõigis küsimustes, mis on seotud isikuandmete töötlemisega ametis, saab vastuse ameti andmekaitsespetsialistilt, kirjutades aadressil [email protected]. 3. Õppija õppesse vastuvõtu ja õppest väljaarvamise tingimused 3.1. Koolitusel osalemiseks on vajalik eelnev registreerumine. Registreeruda saab täienduskoolituste infosüsteemis Juhan või vastava kontaktisiku kaudu, kui koolitusele suunatakse ameti või kohaliku omavalitsuse poolt. Juhani kaudu registreerunutele saadetakse e-posti aadressile kinnituskiri koolitusele registreerimise kohta. 3.2. Koolitusele registreerimise valikukriteeriumiks on sihtgruppi kuulumine, õpingute alustamise nõuetele vastavus ja registreerumise järjekord. 3.3. Kui koolitusel osalemiseks avaldab soovi õppekava tingimustes määratud miinimum õppijate arv, siis avatakse õppegrupp. 3.4. Hiljemalt üks nädal enne koolituse algust võetakse koolitusele registreerunuga ühendust ja edastatakse täpne info õppeprotsessiga seonduvalt. 3.5. Koolitusgrupi mittetäitumisel on ametil õigus koolitus ära jätta või koolitus edasi lükata koolitusgrupi täitumiseni. Koolitusele registreerunuid teavitatakse koolituse ärajäämisest või selle edasilükkumisest esimesel võimalusel. 3.6. Õppijat ei võeta õppesse vastu, kui ta ei vasta koolituse õppekava tingimustele või õppetöös osalejate piirarv on täis. 3.7. Kui õppija soovib mõjuvatel põhjustel õppes osalemisest loobuda, siis tuleb tal teavitada koolituse korraldajat esimesel võimalusel ja esitada sooviavaldus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 3.8. Amet võib õppija õppest välja arvata, kui õppija ei ole täitnud punktis 5.2. nimetatud nõudeid. 4. Õppetasu maksmise ja selle tagastamise tingimused 4.1. Koolitusel osalemise eest õppijalt õppetasu reeglina ei küsita. 4.2. Ameti korraldatavad koolituste kulud kaetakse ameti eelarvest. Lisaks on kulude katmine võimalik erinevate projektide, programmide ja fondide vahenditest. 4.3. Projekti või muudest vahenditest rahastatava koolituse eest tasumine toimub vastavalt projekti või muudest vahenditest rahastatava koolituse tingimustele ning koolitusele registreerumine kohustab õppijat osalema koolitusel vastavalt koolituse õppekavas kirjeldatud mahus ja tingimustel. 5. Õppija õigused ja kohustused 5.1. Õppijal on õigus: 5.1.1. saada koolituse sisu ja korralduse kohta informatsiooni; 5.1.2. osaleda õppekavaga ettenähtud õppetegevuses; 5.1.3. omada ligipääsu ameti digitaalsetele õppekeskkondadele, kui õpe seda eeldab. 5.2. Õppijal on kohustus: 5.2.1. täita koolituse läbimiseks õppekavas ettenähtud nõudeid; 5.2.2. kinnitada allkirjaga õppetööst osavõttu; 5.2.3. järgida üldtunnustatud käitumisnorme ja tavasid; 5.2.4. vältida ameti vara rikkumist või hävimist ning selle juhtumisel hüvitada täielikult tekitatud kahju. 6. Koolituses osalemise kohta väljastatavad dokumendid 6.1. Õppe lõpetamise tingimused on sätestatud koolituse õppekavas. 6.2. Tunnistus väljastatakse õppijale juhul, kui koolituse käigus hinnati õpiväljundite saavutamist ja õppija saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid. 6.3. Tõend koolituses osalemise või selle läbimise kohta väljastatakse õppijale juhul, kui koolituse käigus ei hinnatud õpiväljundite saavutamist või kui õppija ei saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid. 6.4. Koolitusel osalemist ja/või selle läbimist tõendav dokument vormistatakse eesti keeles kooskõlas ameti visuaalse identiteediga ja juhindudes haridus- ja teadusministri 19.06.2015 määruse nr 27 ʺTäienduskoolituse standardʺ §-st 3. 6.5. Koolituse korraldamisel koostöös EL struktuurifondide rahastuse või partnerorganisatsiooni(de)ga on koolituse läbimist ja/või selles osalemist tõendavale dokumendile lisatakse partneri(te) logo(d). 6.6. Koolituse läbimist ja/või selles osalemist tõendavad dokumendid allkirjastab koolitust korraldava osakonna juht või ameti peadirektori volitatud muu ameti töötaja. 6.7. Koolituse läbimist ja/või selles osalemist tõendavad dokumendid nummerdatakse ja nende üle peetakse arvestust. 2 (3) 7. Vaidluste lahendamise kord 7.1. Ameti ja õppija vahel tekkinud eriarvamused ja vaidlused lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste teel. Kui tekkinud erimeelsusi ei õnnestu lahendada läbirääkimistega, lahendatakse vaidlus seaduses sätestatud alustel ja korras. 8. Dokumendi muudatused Versioon Kuupäev Muudatuse sisu 1. 21.12.2022 Algdokument 2. 25.06.2025 Uuendatud versioon koos lisadega 3 (3)  KINNITATUD 25.06.2025 käskkirjaga nr 112 Lisa 2 Täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused 1. Üldsätted 1.1. Täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise aluste eesmärk on sätestada Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi amet) korraldatavate täienduskoolituse (edaspidi koolitus) õppekavade ja nende arendamise kord, õppeprotsessi kvaliteedi tagamise tingimused ja kord, koolitustega seotud koolitajate ja õppekeskkonna kvaliteedi tagamise tingimused ja kord, tagasiside kogumise ja arvestamise kord. 1.2. Mõisteid kasutatakse järgmises tähenduses: 1.2.1. Õpe - süsteemne õpetamine, õpetus, õpetamine ja õppimine koos. 1.2.2. Mitteformaalõpe – eesmärgistatud vabatahtlik õpe, mis toimub kindlatele huvirühmadele erinevates keskkondades. See võib sisaldada täienduskoolitusi, töötubasid, õpi- ja huviringe, mentorlust, infopäevi, seminare ja teisi õppevorme, mis aitavad omandada uusi oskusi ja teadmisi väljaspool formaalõpet. 1.2.3. Täienduskoolitus - õpiväljundipõhise õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud mitteformaalõppe osa, mille eesmärk on saavutada õpiväljundid. Selle käigus antakse edasi kindlaid oskusi ja teadmisi ning selle sisu, õpiväljundid ja eesmärgid on selgelt määratletud. 1.2.4. Õppekeskkond - õppijate õppimist ja arengut toetav füüsiline või digitaalne keskkond (õppemeetodid, õppevahendid, õpperuumid jm), mis aitab kaasa õppekava õpiväljundite saavutamisele. 1.3. Amet lähtub koolituste kvaliteedi tagamisel täiskasvanute koolituse seadusest, täienduskoolituse standardist ja sotsiaalvaldkonna eriseadustest ja määrustest, Haridus- ja Teadusministeeriumi juhendmaterjalist täienduskoolitusasutuse pidajale ja juhendmaterjalist täienduskoolituse õppekava koostamiseks ning õppekorralduse alustest. 1.4. Välisprojektide nõuetest tulenevalt võib rakendada täiendavaid tingimusi ja kohustusi. 2. Õppekavade ja nende arendamise kvaliteedi tagamine 2.1. Õppekavade koostamisel lähtutakse täiskasvanute koolituse seadusest, täienduskoolituse standardist ning sotsiaalvaldkonna eriseadustest ja määrustest, Haridus- ja Teadusministeeriumi juhendmaterjalist täienduskoolituse õppekava koostamiseks. 2.2. Õppekavas sätestatakse vähemalt haridus- ja teadusministri 19.06.2015 määruse nr 27 "Täienduskoolituse standard" § 2 lõikes 1 loetletud andmed. 2.3. Õppekavad töötatakse välja lähtudes valdkondlikest uuringutest, regulatsioonidest, kompetentsiprofiilidest, kutsestandarditest, rahvusvahelistest suundumustest ja sotsiaalvaldkonna teenuste kvaliteedi tagamise vajadusest. 2.4. Õppekavade väljatöötamisse ja arendamisse kaasatakse koolitajad ja valdkonna eksperdid ning arvestatakse õppijate ja koolituse tellija tagasisidega. 2.5. Koolitajad on teadlikud oma rollist õppekavas sätestatud eesmärkide saavutamisel. Kui koolitust viib läbi mitu koolitajat, tehakse omavahel koostööd, et tagada koolituse terviklikkus ja sidusus. 2.6. Õppekava koostamisel arvestatakse sihtgrupi vajadusi ja koolitused on suunatud õppijate praktiliste oskuste arendamisele, mida nad saavad tööelus rakendada. 2.7. Õppekavade koostamise ja arendamise eest vastutavate töötajate professionaalset arengut toetatakse sihipäraselt koolituste ja muude arendustegevuste ning omavaheliste kogemuste jagamise kaudu, eesmärgiga tagada õppekavade kvaliteet ja ajakohasus. 2.8. Õppekavasid uuendatakse vajaduspõhiselt. 2.9. Iga koolituse juures on viide kehtivale õppekavale. 3. Õppeprotsessi kvaliteedi tagamine 3.1. Õppijate ootuste ja vajadustega arvestatakse õppeprotsessis ning koolitaja kavandab õppeprotsessi vastavalt õppijate tasemetele ja eripäradele. 3.2. Õppeprotsessis antakse üldjuhul õppijatele konstruktiivset ja edasiviivat tagasisidet, mis toetab õpiväljundite saavutamist. 4. Koolitajate kvaliteedi tagamine 4.1. Koolitajate kvaliteedi tagamise eesmärk on tagada õppeprotsessi professionaalne tase, õppijate õpiväljundite saavutamine ning koolituse usaldusväärsus. 4.2. Koolitajatel peavad olema koolitatavas valdkonnas erialased teadmised ja oskused, mida tõendavad haridus, töökogemus või kutsetunnistus. Lisaks erialasele pädevusele peavad koolitajad omama täiskasvanute koolitaja kompetentse, mis toetavad täiskasvanute õpetamist, sealhulgas õppeprotsessi kavandamist ja läbiviimist ning hindamist. 4.3. Koolitajate kompetentse hinnatakse ja arenguvajadusi kaardistatakse, lähtudes: 4.3.1. täiskasvanute koolitaja kompetentside eneseanalüüsi tulemustest, mis sisaldab nii andragoogiliste pädevuste kui digipädevuste enesehindamist. Eneseanalüüsiks kasutatakse juhendmaterjali „Koolitaja kompass“ enesehindamise töölehte ja/või digipädevusmudeli küsimustikku.; 4.3.2. õppijate ja tellijate tagasisidest. 4.4. Koolitaja vastutab enda professionaalse arengu eest. Koolitaja analüüsib oma tegevust, võttes arvesse koolituselt saadud tagasisidet ja eneseanalüüsi tulemusi, ning hoiab end kursis uuemate suundadega nii eriala- kui täiskasvanukoolituse valdkonnas. Koolitaja arendab ennast nii valdkonna spetsiifikat kui õppetöö läbiviimist silmas pidades. Asutus toetab koolitajaid nende enesetäiendamises, pakkudes võimalusi osalemiseks koolitus- ja arendustegevustes. 4.5. Koolitajate nimed koos nende kompetentsust tõendava kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldusega on avalikustatud ameti veebilehel. 5. Õppekeskkonna kvaliteedi tagamise tingimused ja kord 5.1. Õppekeskkond on õppijale turvaline, toetav ja õppimist soodustav. 5.2. Koolitused toimuvad füüsilises ja/või digitaalses õppekeskkonnas. 5.3. Füüsilises keskkonnas toimub koolitustegevus sobilikel pindadel, mis vastavad tervisekaitse nõuetele ning täiskasvanute koolituse seadusest ja asutuse sisekorra- ja kvaliteedinõuetest tulenevatele tingimustele. Ruumid on varustatud tänapäevaste tehniliste vahenditega. Ruumi suurus ja paigutus võimaldab osalejatel vabalt liikuda ning vajadusel jaguneda gruppidesse ja teha praktilisi harjutusi, läheneda interaktiivselt. 5.4. Digitaalses keskkonnas toimuvad koolitused nendeks sobivates õpihaldussüsteemides ja platvormidel (Digiriigi Akadeemia, Teams jne). 5.5. Õppetööks vajalikud õppematerjalid on aja- ja asjakohased. Elektroonilised õppematerjalid avaldatakse ameti õpihaldussüsteemis või edastatakse õppijatele e-posti teel. Vajadusel jaotatakse õppematerjalid ka paberkandjal. 5.6. Koolitusgruppide suurusjärgud on erinevad sõltuvalt koolituse sisust, kuid eesmärgiks on tagada õppekava õpiväljundite saavutamiseks sobilik õppekeskkond. 5.7. Valitud õppemeetodid on asjakohased ja neid rakendatakse vastavalt õppekava eesmärkidele, õpiväljunditele ja sihtrühmale. Õppemeetodid toetavad õppijat õpiväljundite saavutamisel. 6. Koolituse tagasiside kogumine ja arvestamine 6.1. Koolitustel kogutakse õppijatelt tagasiside. Tagasisidet küsitakse koolitaja, koolituse sisu ja korraldusliku poole osas. 6.2. Kogutud tagasisidet analüüsitakse ning sellega arvestatakse õppekavade ja õppeprotsessi parendamisel ning koolitajate kvaliteedi tagamisel. 7. Dokumendi muudatused Versioon Kuupäev Muudatuse sisu 1. 21.12.2022 Algdokument 2. 25.06.2025 Uuendatud versioon koos lisadega 2 (2)