Järelevalve akt

Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS Sangaste Kodu [email protected] 25.06.2025 nr 5.1-3/17057-1 JÄRELEVALVE AKT I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 1. 1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ (määrus) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2 Lõuna-Eesti Hooldekeskus ASi Sangaste Kodus (registrikood 11230884). 1.3. Järelevalve teostamise kohtad: Valga maakond, Otepää vald, Sangaste alevik, Nooruse tn 2 (tegevuskoht nr 3); Valga maakond, Otepää vald, Sangaste alevik, Kooli tn 3 (tegevuskoht nr 7). 1.4. Paikvaatluse aeg: 02.06.2025. 1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse juhtivspetsialist Svetlana Kubpart ja peaspetsialist Inna Tamm (järelevalvemeeskonna juht). 1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs, vestlused, e-kirjavahetus, päringud andmeregistrites STAR, MTR, TÖR. 1.7. Järelevalvetoimingute juures osalesid Sangaste Kodu juhataja Eliis Oja ja hooldusjuht Agnes Areng. II. JÄRELEVALVE TULEMUSED SKA tuvastas, et Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS Sangaste Kodu ei ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Sangaste Kodu ei ole täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei ole tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu sõlmimisest või töölepingu lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. MTRi andmetel töötab asutuses kaks töötajat, kelle leping on TÖRi andmetel lõpetatud. Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis 3.1. Hooldekodu korrastas MTRi 10.06.2025 ja kõrvaldas rikkumise. Arvestades asjaolu, et Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS Sangaste Kodu on järelevalvemenetluse ajal kõrvaldanud rikkumise, lõpetab SKA järelevalve. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE SKA algatas järelevalvemenetluse Lõuna-Eesti Hooldekeskus ASi Sangaste Kodus (Hooldekodu) 29.05.2025 ning etteteatamata paikvaatlus viidi läbi 02.06.2025. Hooldekodule on 18.12.2019 väljastatud tähtajatu tegevusluba (SÜH000097) tegevuskohas nr 3 (Nooruse tn 2, Sangaste alevik, Otepää vald, Valga maakond, 67013), kus ÜHteenuse osutamine on lubatud maksimaalselt 37le inimesele ja tegevuskohas nr 7 ( Kooli tn 3, Sangaste alevik, Otepää vald, Valga maakond, 67013), kus ÜHteenuse osutamine on lubatud maksimaalselt 51le inimesele. Paikvaatluse päeval oli tööl juhataja, hooldusjuht, neli hooldustöötajat, kuus abihooldustöötajat (neist üks liikumisjuht), ÜHteenuse saajaid oli teenusel 85. Majandustegevuse registrisse (MTR) oli seisuga 29.05.2025 kantud 32 teenust vahetult osutavat töötajat (neist 16 abihooldustöötajat). Hooldekodu kodulehel www.hooldekodu.ee/sangaste-kodu on avaldatud ÜHteenuste osutamist puudutav teave: Hooldekodu kontaktandmed, asukoht, teenuste kirjeldus, kohamaksumuse info. Sarnaselt kõikides Lõuna-Eesti Hooldekeskuse kodudes on kaks erinevat kohatasu määra: 1) Ööpäevaringne hooldusteenus 1590 eurot kuus, millest kulud hoolduspersonali palgafondile, koolitusele, tööriietusele ning isikukaitsevahenditele on 800 eurot; 2) Ööpäevaringne hooldusteenus suurema hooldusvajadusega inimesele ja dementsele 1850 eurot kuus, millest kulud hoolduspersonali palgafondile, personali koolitusele, tööriietusele ning isikukaitsevahenditele on 950 eurot. Järelevalvemenetluses oli seatud fookus üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtete (SHS § 3 lõige 2) järgimisest isikukesksuse, isiku õiguste kaitse (turvalisus) ja kaasamise rakendamisele. 3.1. Majandustegevusnõuete täitmine Hooldekodu ei täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei olnud tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu sõlmimisest või töölepingu lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Järelevalvemenetluse algatamisel (29.05.2025) oli MTRi andmetel kummaski tegevuskohas töötaja, kellega TÖRi andmetel oli töösuhe lõppenud: 1)tegevuskohas nr 3 töötanud hooldustöötaja M.J. töösuhe lõppes 31.03.2025; 2)tegevuskohas nr 7 töötanud abihooldustöötaja A.U. töösuhe lõppes 11.05.2025. Hooldekodu esitas 09.06.2025 järelevalvemenetluseks vajaminevad dokumendid (sh hooldustöötajate nimekiri, tööajatabelid perioodil aprill 2025 – juuni 2025). Hooldekodu täiendas 11.06.2025 hooldustöötajate nimekirja ühe inimese võrra, nimetatud isik oli kantud MTRi. Esitatud dokumentidest nähtus, et Hooldekodu tegevuskohas nr 3 töötab kokku 13 hooldustöötajat, neist seitse on abihooldustöötajad, tegevuskohas nr 7 töötab kokku 18 hooldustöötajat, neist kaheksa on abihooldustöötajad. SKA seisukoht: Hooldekodu korrastas MTRi 10.06.2025 ja kõrvaldas rikkumise. 2 3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine 3.2.1. SHS § 20 lõigete 1 kuni 3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise keskkonna ja toimetuleku, majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest lähtuvad hooldus- ja muud toetavad toimingud, mis on määratud hooldusplaanis. Hooldekodu tegutseb kahes lähestikku paiknevas tegevuskohas (tegevusloal tähistatud nr 3 ja nr 7). Hooldekodu hooned on jaotatud kaheks korpuseks. Tegevuskoha nr 3 (I korpus) hoone on kahekorruseline, ligipääsetavuse tagamiseks on hoonest väljumiseks kaks kaldteed, majas on lift, õueala on aiaga piiramata. Tegevuskoha nr 7 (II korpus) hoone on ühekorruseline A ja B tiivaga, hoone juures on aiaga piiratud siseõu. Mõlemad hooned on renoveeritud ja teenuse osutamiseks kohandatud, territooriumid on heakorrastatud, hoonete juures on istumiseks pingid. Teenusesaajaid majutatakse ühe- kuni kolmekohalistes tubades, mis on varustatud voodi või funktsionaalvoodi ja kapiga, WCga sanitaarsõlm on toa juures või koridoris. Hooldekodu mõlema tegevuskoha üldalad on meeleolukad, kaunistatud toataimedega, välja on pandud teenusesaajate pilkupüüdvad joonistused ja käsitöö, loodud on võimalus televiisori vaatamiseks ja lugemiseks. Hooldekodus puudub kutsungisüsteem, abi kutsutakse hõigates, mõne teenusesaaja isiklikus telefonis on kiirvalimine hooldustöötaja telefonile. Toit valmistatakse Hooldekodu tegevuskohas nr 7 asuvas köögis. Toitlustamisel võetakse arvesse iga teenusesaaja vajadusi ning terviseseisundist tulenevaid soovitusi, vajalik sonditoit tellitakse Tartu Ülikooli Kliinikumist. Infotahvlitelt olid leitavad söögiajad, päevakava ja muu üldine teave. Teenusesaajatele on koostatud hooldusplaanid, mis lähtuvad teenusesaajate individuaalsest abivajadusest ning muudest tegevustest (vabaaja tegevused, terviseseisundiga seotud tegevused), et tagada teenusesaajate heaolu. Järelevalve käigus intervjueeritud lähedased ja kohalikud omavalitsused tõid positiivsena välja võimlemise ja muud regulaarsed aktiveerivad tegevused ning valmisoleku võtta teenusele keerukama hooldusvajadusega inimesi (sondiga toitmist vajavaid, inimesi kes on varasemalt saanud erihoolekandeteenust, aktiivseid dementsusega inimesi). Hooldekodus on kasutusel töökorralduse juhiseid, mis on välja töötatud Lõuna-Eesti Hooldekeskus ASi üleselt (nt ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord, töökorralduse reeglid, kodukord, ametijuhendid, tegevusjuhis klientide kukkumisriskide hindamiseks, ennetamiseks ja kukkumiste registreerimiseks), mis on põhjalikud ja mille üldiseks eesmärgiks on kvaliteedipõhimõtetest lähtuva ÜHteenuse osutamine. SKA seisukoht: Hooldekodu on SHS § 20 lõiked 1 – 3 sätestatud nõuded täitnud. Hooldekodu on lähtunud hooldusteenuse osutamisel üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest (SHS § 3 lõige 2). 3.2.2 SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele (määrus nr 36). Määrus nr 36 § 2 sätestab nõuded teenuse sisule, kus on määratletud hooldustoimingud (isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toimingud), mida tuleb teenusesaajatele osutada. Hooldustoimingute teostamisel tuleb tagada teenusesaajate privaatsus, nende tahte ja võimekuse arvestamine. Hooldekodul on selgitamiskohustus ja teenusesaajate lähedaste viivitamata teavitamiskohustus. Hooldekodul tuleb võimaldada lähedastel teenusesaaja hooldusplaaniga tutvumist. 3.2.2.1. Määruse nr 36 § 2 lõigete 1 – 4 nõuded Hooldekodus koostatakse teenusesaajatele hooldusplaanid, kus on kirjeldatud teenusesaaja toimetulek ja abivajadus erinevates igapäevategevuste valdkondades (nt suhtlemine, kognitiivsed võimed, füüsiline aktiivsus, söömine ja joomine jms). Teenusesaajate lähedastega vestlustest selgus, et nad on Hooldekodule andnud sisendi lähedaste vajadustest ja eripäradest, neid on teavitatud lähedaste terviseseisundi muutustest, kuid lähedastele hooldusplaanide koostamisest ei oldud teadlikud. 3 Hooldekodu peab tagama hooldustoimingute tegemisel privaatsuse. Paikvaatlusel nähtus, et Hooldekodus on kasutusel eraldumist võimaldavaid vahendeid (sirmid, kardin), kuid mitte kõigis tubades, kus isikuhooldustoiminguid teostatakse. Juhataja sõnul on tellimus 10le täiendavale sirmile juba tehtud. Teenusesaajatega vestlustest selgus, et privaatsust nad oluliseks ei pea, hooldustöötajad on abivalmid ja sõbralikud, kes leiavad aega vestlemiseks ja selgitamiseks. Sama kinnitasid ka vestlused teenusesaajate lähedastega. Juhataja ja hooldustöötajate sõnul on selgitustöö hooldustoimingute tegemisel tavapärane tegevus, kus arvesse võetakse teenusesaaja tahet ja võimekust, vajadusel motiveeritakse teenusesaajat hooldustoimingutes osalema ning arvestatakse tema tahet ja võimekust (nt söömine kas söögisaalis või teenuse saaja toas; osalemine võimlemises, käelistes tegevustes) Kui teenusesaaja seisundis (tervise- või muu olukord) on ilmnenud oluline muutus, siis hooldustöötaja teavitab sellest õde, kes võtab ühendust teenusesaaja lähedasega. Ühendust võetakse hiljemalt järgmisel päeval. Õe puudumisel teavitatakse hooldusjuhti või juhatajat, kes suhtlevad teenusesaaja lähedasega. Järelevalve menetluses kontrollitud (A.G., A.S , H.J., H.T ,I.K., L.L., L.L.,. M.K.) hooldusplaanid lähtuvad teenusesaajate individuaalsest abivajadusest ning muudest tegevustest (vabaaja tegevused, terviseseisundiga seotud tegevused), et tagada teenusesaajate heaolu. SKA seisukoht: Hooldekodu on valdavalt täitnud ÜHteenuse osutamisel määruse nr 36 § 2 lõigete 1 – 4 nõuded. Hooldekodul tuleb enam panustada privaatsusnõude täitmisele. 3.2.2.2. Määruse nr 36 § 2 lõike 5 nõuded Teenusesaajatele on tagatud abi ja juhendamine söömisel ning joomisel. Joogitopsid asuvad teenusesaajatele käeulatuses, joomist tuletatakse kogu aeg meelde, hooldusjuhi poolt on sisse seatud joomise jälgimislehed, voodikesksete teenusesaajate joogi pakkumine dokumenteeritakse (juua käiakse pakkumas kahe tunni järel). Hooldekodu tegevuskoha nr 7 köögis valmib kolm toidukorda, lisaks pakutakse õhtuoodet. Toit valmistatakse lähtudes teenusesaaja vajadusest (dieettoit, peenestatud toit), sonditoit tellitakse. Toitlustamine toimub teenusesaajate tubades või söögisaalides personaalsel kohal. Hooldustöötajad abistavad suure hooldusvajadusega teenusesaajaid söömisel, abi vajab umbes 15 inimest. Samuti on abi ja juhendamine teenusesaajatele tagatud liikumisel, asendivahetustel ja abivahendite kasutamisel ning suuhügieenitoimingute teostamisel (nt teenusesaajaid võetakse igapäevaselt istuma või motiveeritakse liikuma, kasutusel on ühekordsed suuhooldusvahendid, vajadusel puhastatakse proteese). Tualetitoimingutes on teenusesaajatele abi ja juhendamine tagatud, olemas on pesutoolid, potitoolid ning mähkmete vahetus toimub vähemalt kolm korda päevas (kell 6.00, 15.00 ja 23.00) või vastavalt teenusesaaja vajadusele Teenusesaajad saavad kanda isiklikke riideid ja jalanõusid. Hooldekodul on väga korras rõivaladu koos oma rõivavaruga. Teenusesaajatel on võimalus kasutada liikumiseks nii isiklikke kui Hooldekodu poolt soetatud abivahendeid (kõrged käimisraamid, ratastoolid, tugiraamid tugikepid jm), olemas on abivahendid voodikesksete teenusesaajate kehaasendi fikseerimiseks, kasutusel on asendiravi jälgimislehed. Hooldekodu abistab ja juhendab teenusesaajaid üle keha pesemisel. Töötajate sõnul toimub pesemine seitsme päeva tagant, seda kinnitasid pesemise graafikud ja intervjueeritud teenusesaajad. Ka lähedaste sõnul toimub pesemine kord nädalas. Pesupäeval vahetatakse teenusesaaja riided ja voodipesu ning korrastatakse küüned. Meestel teostatakse habemehooldust pesupäeval ja veel üks kord nädalas. Teenusesaajatele võimaldatakse lisatasu eest pediküüri ja juuksuriteenust. Avalikele teenustele juurdepääsu korraldavad lähedased või Hooldekodu, kasutades lisatasu eest invatransporditeenust või Hooldekodule kuuluvat autot. Hooldustöötajad omavad teavet ja annavad teenusesaaja surma korral infot matuseteenuse osutajate kohta. Üldised tähelepanekud töövahetuse jooksul toimunust märgitakse käsikirjaliselt märkmikusse, ka info, mis vajab edastamist õele. SKA seisukoht: Hooldekodu on lähtunud ÜHteenuse osutamisel määruse nr 36 § 2 lõike 5 nõuete täitmisest. 4 3.2.2.3. Määruse nr 36 § 2 lõike 6 nõuded Hooldekodus töötab kolm õde, neist üks koormusega 0,75. Kõik õed viibivad Hooldekodus tööpäevadel kohapeal. Õdede ülesandeks on teostada õendusprotseduure (sidumised, süstimised vms), jälgida igal päeval teenusesaajate üldseisundit, teha koostööd teenusesaaja perearstiga raviskeemi järgimiseks, jaotada ravimid personaalsetesse ravimikarpidesse, juhendada hooldustöötajaid terviseseisundiga seotud toimingute tegemisel. Lamatiste ennetamiseks rakendatakse naha hooldust, asendivahetust ja abivahendeid (õhkmadrats). Teenusesaajaid motiveeritakse osalema liikumisjuhi juhendatud tundides või oma toas lihtsamaid võimlemisharjutusi tegema. Õed jagavad hooldustöötajatele teavet suuliselt, juhendavad ja panevad päevaraamatusse kirja vajalikud korraldused, milliseid toiminguid on hooldustöö käigus vajalik täiendavalt teostada. Teenusesaaja terviseseisundis muutuse ilmnemisel antakse sellest koheselt õele teada või kutsutakse kiirabi. Hooldustöötajad kinnitavad, et oskavad teenusesaajatele esmast meditsiiniabi anda. SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud ÜHteenuse osutamisel määruse nr 36 § 2 lõike 6 nõuded. 3.2.2.4. Määruse nr 36 § 2 lõike 7 nõuded Hooldekodu pakub teenusesaajatele füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toiminguid. Hooldekodus töötab abihooldaja – liikumisjuht, järelevalvemenetluse ajal otsiti asendajat äsja töölt lahkunud abihooldaja – huvijuhile. Nimetatud töötajad sisustavad teenusesaajate vaba aega mõtestatud ja huvidest lähtuvate tegevustega. Hooldekodus toimuvad kontserdid ja teatrietendused, korraldatud sünnipäevade ja tähtpäevade tähistamine, lemmikloomadega ajaveetmine, võimalus käia laulu või tantsutunnis, ühiselt võimelda, kohtuda hingehoidjaga, jalutada. Teenusesaajatele võimaldatakse värskes õhus viibimist, seda kinnitasid intervjuud lähedastega ja päevakava. Juhataja sõnul riietatakse ja viiakse ratastooliga õue ka voodikesksed teenusesaajad, kes suudavad ratastoolis istuda vähemalt 30 minutit. SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud ÜHteenuse osutamisel määruse nr 36 § 2 lõikes 7 sätestatud nõuded. 3.2.3. SHS § 21 sätestab hooldusplaani koostamise kohustuse ja hooldusplaani sisu. SHS § 21 lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) inimese hooldusteenusele suunamise haldusaktis (nt korraldus) või halduslepingus koos teenust saava inimese ja teenuse osutajaga määrama kindlaks toimingud, mis tagavad inimesele turvalise keskkonna ja toimetuleku (sh põhivajaduste katmise). Järelevalve raames toimunud vestlustest kolme KOV sotsiaaltöötajaga selgus, et enamuse teenusesaajatest on hooldekodusse teenusele paigutanud nende lähedased, tihedam suhtlemine Hooldekoduga toimub KOVi eestkoste korral, koostöö Hooldekoduga toimib. Järelevalvemenetluses kontrollis SKA kaheksa (A.G., A.S., H.J., H.T., I.K., L.L., L.L., M.K.) hooldusplaani vastavust SHS § 21 lõigetes 2-5 sätestatud nõuetele. Lõike 2 kohaselt tuleb teenuseosutajal koostöös teenusesaajaga või kui teenusesaaja pole kontaktne, siis teenuse rahastajaga (nt KOV, teenusesaaja lähedane), koostada 30 päeva jooksul teenuse alustamisest arvates hooldusplaan ning lõike 3 kohaselt hindab teenusesaaja tervishoiuteenuse vajadust vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja. Kontrollitud hooldusplaanid on koostatud tähtaegselt (30 päeva jooksul alates teenusesaaja ÜHteenusele asumisest). Hooldekodu juhataja selgituste kohaselt vastutab hooldusplaani koostamise eest hooldusjuht, plaan koostatakse meeskonnatööna, kaasatud on õde, hooldajad, abihooldaja – tegevusjuht, abihooldaja - liikumisjuht, ja teenusesaaja. Arvesse võetakse saabumisel kogutud info (lähedaste ütlused, KOVi poolne abivajaduse hindamine). Õde annab terviseseisundiga seotud info, 5 hooldajad edastavad hooldusjuhile oma märkamised teenusesaajate abivajaduse kohta ja tutvuvad hiljem valmis hooldusplaaniga, kui igapäevases töös hooldusplaane pigem ei kasuta, olulist infot vaatavad hooldustoimingute lehelt (näit asendi muutmise kohta). Hooldusplaanid sisaldavad teenuse osutamise individuaalseid eesmärke, tegevusi ja nende sagedust ning hinnangut tegevuste elluviimise kohta. Hooldusplaanid olid üle vaadatud kuue kuu möödumisel Vestlustest selgus, et teenusesaajad ja nende lähedased pigem ei ole teadlikud hooldusplaani koostamisest, kuid on Hooldekodu poolt pakutava ÜHteenusega väga rahul. SKA seisukoht: Hooldekodu on hooldusplaanide koostamisel lähtunud SHS § 21 sätestatud nõuete täitmisest ning kontrollitud hooldusplaanid on koostatud isikukeskselt lähtudes kaasamise ja turvalisuse põhimõtetest. 3.2.4. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Järelevalve käigus kontrolliti karistusregistrist teenust vahetult osutatavate töötajate karistatust ning SHS § 22 lõikes 5 sätestatud töötamise piiranguid ei tuvastatud. Juhataja sõnul kontrollitakse hooldustöötajate nõuetele vastavust asutuse üleselt Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS personalijuhi poolt, esimene kontroll tehakse peale isiku tööle asumise soovi ja hiljem mitte harvem kui üks kord aastas. Juhataja esitatud andmete põhjal olid viimased kontrollid töötajatele tehtud 21.04.2025. 11.06.2025 MTRi andmetel osutavad Hooldekodus vahetult teenust 31 töötajat, neist 15 on abihooldajad. tegevuskohas nr 3 töötab kokku 13 hooldustöötajat, neist 7 on abihooldustöötajad, tegevuskohas nr 7 töötab kokku 18 hooldustöötajat, neist 8 abihooldustöötajad. Esitatud tööajatabelite kohaselt töötavad hooldustöötajad 24- (8.00 - 8.00), 11- (6.00-18.00) tunnistes 8- tunnistes (8.00 - 17.00) vahetustes. Tegevuskohas nr 3 on päevasel ajal 37le teenusesaajale ÜH teenuse osutamiseks päevasel ajal kolm ja öösel üks hooldustöötaja. Kontrollitud tööajatabelitest (aprill kuni juuni 2025) nähtub, et abihooldustöötajad töötasid valdavalt hooldustöötaja juhendamisel. Tegevuskohas nr 7 töötab A ja B tiivas lisaks abihooldaja- liikumisjuhile kummaski üks ööpäevane ja üks päevane hooldustöötaja, et osutada ÜHteenust 51le teenusesaajale. Töögraafik koostatakse viisil, et hooldusjuht, juhataja või hooldustöötaja saaks juhendada abihooldustöötajat, kuid juhataja sõnul esineb üksikuid olukordi, kus pikaajaliste töökogemusega abihooldajad töötavad 24-tunnistes vahetustes osaliselt ka juhendamiseta. Et abihooldajatest kolm õpivad ja kaks omandavad tänavu hooldaja kutse, on lähitulevikus võimalik tagada abihooldustöötajate töö juhendamine kogu tööprotsessi vältel. SKA seisukoht: Hooldekodu on valdavalt taganud SHS § 22 lõikes 3 nõutud personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldaksid ÜHteenust osutada. 3.2.5. SHS § 221 lõike 6 kohaselt tuleb üldhooldusteenuse osutajal avalikustada teenuskoha maksumus ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumus ühe teenusesaaja kohta. Hooldekodu hinnakirja kohaselt on kaks erinevat kohatasu määra, mis on sarnane kõikides Lõuna-Eesti Hooldekeskuse kodudes: 1) Ööpäevaringne hooldusteenus 1590 eurot kuus, millest kulud hoolduspersonali palgafondile, koolitusele, tööriietusele ning isikukaitsevahenditele on 800 eurot; 2) Ööpäevaringne hooldusteenus suurema hooldusvajadusega inimesele ja dementsele 1850 eurot kuus, millest kulud hoolduspersonali palgafondile, personali koolitusele, tööriietusele ning isikukaitsevahenditele on 950 eurot. Hooldekodul on valmisolek võtta ÜHteenusele teenusesaajaid üle Eesti. 6 Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel (2024 a.) peaks Hooldekodus hoolduspersonali kulu töötajate nimekirja alusel (31 hooldustöötajat) olema ühe teenusesaaja kohta kuus keskmiselt 796 eurot. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud. SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud SHS § 221 lõike 6 nõude. IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1. SKA juhib tähelepanu, et hooldus- ja abihooldustöötajaid puudutavatest muudatustest (tööle asumine, töösuhte lõpetamine) tuleb MTRi kaudu teavitada SKAd viie tööpäeva jooksul. Hooldus- ja abihooldustöötajale SHSis sätestatud nõuded on üks tegevusloa kontrolli ese, mistõttu on oluline, et nende kõikide puhul on nõuded täidetud. 4.2. Tagada abihooldustöötajate töö juhendamine kogu tööprotsessi vältel. 4.3. Turvalisuse tagamiseks luua teenusesaajatele tõhus abikutsumise süsteem. 4.4. Tegevuskoha nr 3 õueala turvaliseks arendamisel teha koostööd Dementsuse Kompetentsikeskusega. 4.5. Motiveerida hooldustöötajaid kasutama hooldusplaane hooldustoimingute tegemise alusdokumendi ja töövahendina. 4.6. Kaasata hooldusplaani koostamisse ja tutvustada hooldusplaani teenusesaajatele ja selgitada nende lähedastele plaanide koostamise ja ülevaatamise eesmärki. (allkirjastatud digitaalselt) Inna Tamm peaspetsialist (järelevalve) 7