RAAMLEPING
05.05.2025 nr 2-2/25/228
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a, 11314 Tallinn),
Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn), keda esindab direktori
07.12.2020 käskkirja nr 77 alusel hangete osakonna juhataja Tiaana Kalda (edaspidi tellija),
ning
OÜ Conmeo (registrikood 12845375, aadress Tuuliku tee 4f, 10621 Tallinn), keda esindab põhikirja alusel
juhatuse liige Neeme Kass (edaspidi täitja),
eraldi: pool ja ühiselt: pooled, on sõlminud järgmise raamlepingu (edaspidi leping):
1. Lepingu sõlmimise alus ja ese
1.1. Leping on sõlmitud lähtudes riigihanke „Meditsiinitelkide elutsükliteenused“ (viitenumber
289020) (edaspidi riigihange) alusdokumentidest ja selles riigihankes täitja esitatud
pakkumusest.
1.2. Lepingu alusel hangitakse lepingu esemeid nii kohustusliku kui vabatahtliku keskse hankimise
raames, mis tähendab, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kui keskse hankija sõlmitud
raamlepingut võivad kooskõlas riigihangete seaduse § 30 lõikega 2 kasutada ka teised
hankijad, kes kasutavad Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse keskse hankimise teenust.
1.3. Tellija on sõlminud lepingu täitjaga, tuginedes täitja pakkumusele, lepingus esitatud täitja
avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust
lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase
täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.
1.4. Täitja avaldab ja kinnitab, et:
1.4.1. temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;
1.4.2. ta on tutvunud lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega ning mõistab täielikult
enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud
tingimustega;
1.4.3. lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes
asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;
1.4.4. ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid,
esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil
kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste
ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja
kohustus tellijat sellest koheselt teavitada;
1.4.5. tellijale osutatava teenuse suhtes puuduvad kolmandatel isikutel mistahes nõuded
või muud õigused, mida kolmandatel isikutel on teenuse suhtes maksma panna;
1.4.6. tema ja tema poolt pakutav teenus ega sellega seotud kaup ei ole rahvusvahelise
sanktsiooni subjekt ega pärit sanktsiooni all olevast piirkonnast rahvusvahelise
sanktsiooni seaduse (RSanS) mõttes.
1.5. Lepingu ese on meditsiinitelkide (kõrg- ja madalsurve) elutsükliteenused (edaspidi teenus).
1.6. Lepingu ja selles sätestatud tingimuste alusel kohustub täitja tellijale osutama teenust ning
tellija kohustub tasuma täitjale teenuse ostuhinna rahas.
1.7. Teenuse osutamise tingimused, maksumus, tellija kontaktisik sätestatakse võimalusel
hankelepingutes. Juhul, kui kõik vajalikud tingimused ei ole sel hetkel teada, edastatakse
vajalik info hankelepingu täitmise ajal e-posti teel.
1.8. Teenus peab vastama eelkõige riigihanke alusdokumentidele ja seejärel täitja esitatud
pakkumusele. Osutatav teenus peab vastama lepingu tingimustele. Lepingu tingimustele
peavad vastama ka teenuse juurde kuuluvad dokumendid ja pakend.
1.9. Dokumentide hierarhia on järgmine: riigihanke tehniline kirjeldus arvestades minikonkursis
või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud erisustega, raamleping hankelepingus
sätestatud erisustega ja seejärel täitja poolt esitatud pakkumus. Täitja teenuse osutamist
reguleerivad tüüptingimused saavad rakenduda ainult osas, mis ei ole vastuolus käesolevas
lepingus sätestatud tingimustega.
2. Lepingu osad
Lepingu lahutamatud osad on riigihanke alusdokumendid, täitja riigihanke pakkumus ja selle lisad,
riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumuse
esitamise ettepanekud ja pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel
edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu ja hankelepingu muudatused. Kui hankelepingut ei ole
sõlmitud, on hankelepingutena käsitletavad ka tellimused, tellimuskirjad, ostutellimused või muu,
millega võetakse rahaline kohustus.
3. Hankelepingute sõlmimine
3.1. Lepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid tellija vajaduse põhiselt kas ühekordse tellimuse
(edaspidi ühekordne soetus) tegemiseks ja/või fikseeritud perioodiks (edaspidi
kestvusleping), mille kestel tehakse tellimusi. Leping ilma hankelepinguta ei kohusta tellijat
täitjalt teenust tellima.
3.1.1. Hankeleping ühekordseks soetuseks sõlmitakse raamlepingu partnerite vahel
minikonkursi tulemusena, mida ei osteta kestvuslepingu alt. Kui ühekordse
tellimuse eeldatav maksumus on suurem kui 5000 eurot ilma käibemaksuta ja tellija
on sõlminud riigihankes lepingud mitme täitjaga, on tellijal kohustus korraldada
minikonkurss kõikide raamlepingu partnerite vahel. Kui ühekordse tellimuse
eeldatav maksumus on vähem kui eelnimetatud maksumus, võib tellija korraldada
minikonkursi või tellida teenust täitjalt, kelle pakkumuse maksumus on ühekordse
tellimuse tegemise hetkel fikseeritud maksumusest majanduslikult kõige soodsam.
3.1.2. Kestvusleping sõlmitakse raamlepingu partnerite vahel minikonkursi tulemusena
teenuse tellimiseks kindla perioodi jooksul (perioodi pikkus täpsustatakse
minikonkursi tingimustes) riigihankes nimetatud ja tehnilises kirjelduses kirjeldatud
või minikonkursil täpsustunud teenuste nimekirja ja/või kirjelduste alusel.
Kestvuslepingu alusel on tellijal õigus tellida kestvuslepingu perioodi jooksul
tehnilises kirjelduses nimetatud teenust edukaks osutunud pakkujalt.
Kestvuslepingu täitmine toimub tellija esitatavate tellimuste alusel, milles
täpsustatakse vajadusel nt ostetava teenuse osutamise aeg ja koht, kontaktisik jm.
3.2. Minikonkurss korraldatakse üldjuhul riigihangete registris ühekordse soetuse tegemiseks
ja/või kestvuslepingu sõlmimiseks järgneva korra alusel:
3.2.1. Tellija sätestab pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja, arvestades hankelepingu
eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega.
3.2.2. Tellija toob välja minikonkursil selle minikonkursi tingimused, tellitavate teenuste
loetelu ja täpsustused, teenuse osutamise tähtaja jm vajaliku info pakkumuse
koostamiseks. Pakkumuse esitamise ettepanekus täpsustab tellija, kas tema
eesmärk on teha ühekordne soetus või sõlmida kestvusleping.
3.2.3. Täitja poolt esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 kalendripäeva alates
pakkumuse esitamise tähtpäeva saabumisest, kui pakkumuse esitamise
ettepanekus ei ole sätestatud teisiti
3.2.4. Tellijal ei ole kohustust kõiki minikonkursi tehnilises kirjelduses loetletud teenuseid
tellida pärast minikonkursil esitatud pakkumuste laekumist, kui tellija võimalused
ja vajadused on hankelepingu sõlmimise ajaks muutunud.
2/11
3.2.5. Juhul, kui teenus vajab järeltegevusi või lisategevusi, mida tellija ei osanud
minikonkursil ette näha, jätkatakse täitjaga, kes osutas algselt teenust, ilma uut
minikonkurssi korraldamata.
3.2.6. Tellija hindab ja võrdleb pakkumusi vastavalt minikonkursi tingimustes täpsustatud
pakkumuste hindamise kriteeriumide osakaaludele ning tunnistab edukaks
pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumustest pakkumuste
hindamiskriteeriumite alusel majanduslikult soodsaim.
3.2.7. Tellija kasutab minikonkursil majanduslikult soodsaima pakkumuse
väljaselgitamiseks hindamiskriteeriume maksumus/kulu (kogumaksumus või ühiku
hind - osakaalu punktid 100) või kombineerituna maksumus/kulu (kogumaksumus,
ühiku hind, allahindluse % lepingus fikseerimata teenusele või toodetele - osakaalu
punktid 40-90) ja kvaliteedikriteerium osakaalu punktid 10-60.
Tellija kasutab ainult maksumust juhul, kui punktis 3.2.7.1 välja toodud
kvaliteedikriteeriumite rakendamine ei oleks hankeeseme sobivuse hindamiseks
mõistlik või vajalik.
3.2.7.1. Kvaliteedikriteeriumitena võidakse kasutada näiteks alljärgnevaid
kriteeriume:
• Tööde teostamise või reageerimise kiirus/aeg - kasutatakse juhul,
kui tellimuse esitamise ning täitmise ajaline vahemik on lühike või
on vajalik kiire reageerimine tulenevalt tellija vajadusest.
• Garantiiaja kestus - kasutatakse juhul, kui soovitakse anda
lisapunkte miinimumnõuetest pikema garantiiaja eest.
3.2.8. Tellija teavitab minikonkursi tulemustest kõiki lepingupartnereid, sh neid, kes
minikonkursil hinnapakkumust ei esitanud, ning tellib teenuse edukaks tunnistatud
pakkumuse esitanud pakkujalt.
3.2.9. Juhul kui minikonkursil eduka pakkumuse esitanud pakkuja võtab pakkumuse tagasi
enne hankelepingu sõlmimist või ei asu hankelepingut tähtaegselt täitma, on tellijal
õigus pöörduda täitja(te) poole, kelle hinnapakkumus oli pingereas järgmine ja
sõlmida hankeleping ilma uut minikonkurssi läbiviimata ja nõuda eduka pakkumuse
esitanud pakkujalt (pingereas esimeselt) sisse hinnavahe võrreldes järgmise eduka
pakkumuse maksumusega ning kõigi võimalike lisakulude ulatuses vastavalt
riigihangete seaduse §-le 119.
3.2.10. Juhul, kui võrdsete pakkumuste esitamise tõttu osutuks minikonkursil edukaks
rohkem kui üks pakkumus, kasutatakse eduka pakkumuse väljaselgitamiseks
liisuheitmist. Tellija edastab täitjatele enne liisuheitmist liisuheitmise korra.
3.2.11. Tellija võib tagasi lükata kõik minikonkursil esitatud pakkumused juhul, kui esineb
vähemalt üks või mitu järgnevatest asjaoludest:
3.2.11.1. pakkumused on tellija jaoks ebamõistlikult kallid;
3.2.11.2. minikonkursi toimumise ajal on tellijale saanud teatavaks andmed, mis
välistavad või muudavad tellija jaoks ebaotstarbekaks minikonkursi
lõpuleviimise minikonkursi alusdokumentides esitatud tingimustel, või
hankelepingu sõlmimine etteantud ja minikonkursi käigus
väljaselgitatud tingimustel ei vastaks muutunud asjaolude tõttu tellija
varasematele vajadustele või ootustele;
3.2.11.3. langeb ära vajadus hankelepingu eseme järele, mis ei sõltu tellijast, või
põhjusel, mis sõltub või tuleneb seadusandluse muutumisest,
kõrgemalseisvate asutuste haldusaktidest ja toimingutest või muust
taolisest korraldusest;
3.2.11.4. tellija lükkab tagasi minikonkursile esitatud pakkumuse, mille alusel
sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lõike 1 alusel tühine.
3.3. Minikonkursil pakkumuse esitamisega kinnitab täitja kõigi pakkumuse esitamise ettepanekus
esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine minikonkursil ei ole
3/11
lubatud ja tellija lükkab tingimusliku või mittevastava pakkumuse tagasi (riigihangete
seaduse § 114 lõiked 1 ja 2).
3.4. Juhul, kui riigihanke tulemusel sõlmitakse leping vaid ühe partneriga või kui lepingupartnerite
arv on vähenenud üheni, võib tellija lükata tagasi esitatud pakkumused ülaltoodud alustel.
3.5. Juhul, kui riigihanke tulemusena jõutakse vähem kui kahe raamlepingu partnerini või
raamlepingu kehtivuse perioodil väheneb raamlepingu partnerite arv üheni, toimub teenuse
tellimine alljärgneva korra alusel:
3.5.1. Tellija esitab täitjale pakkumuse esitamise ettepaneku.
3.5.2. Täitja esitab hiljemalt 5 päeva jooksul pärast tellijalt pakkumuse esitamise
ettepaneku saamist pakkumuse koos teenuse maksumusega. Juhul, kui täitjal ei ole
võimalik sellest tähtajast kinni pidada, teavitab ta sellest tellijat viivitamata.
3.5.3. Tellija annab pakkumusele nõusoleku hankelepingu sõlmimisega või keeldub
pakkumusest hiljemalt 14 päeva jooksul. Tellija ei ole kohustatud esitatud
pakkumuse alusel hankelepingut sõlmima. Kui tellija nõutud päevade jooksul
pakkumusele ei vasta, loetakse seda keeldumiseks.
3.6. Hankelepingud sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul, kui
hankelepingu maksumus ilma käibemaksuta on 50 000 eurot või üle selle, sõlmivad pooled
hankelepingu kahepoolselt allkirjastatud dokumendina.
3.7. Tellija võib tellida teenust eeldatava maksumusega kuni 5000 eurot käibemaksuta vabalt
valitud lepingu pooleks olevalt pakkujalt eeldusel, et nende ostude kogumaksumus ei ületa
20% kogu lepingu eeldatavast maksumusest. Riigihangete seaduse § 30 lõike 8 alust
kasutatakse eelkõige kiirete ja väiksemahuliste ostude sooritamiseks (nt avarii või muu kiiret
reageerimist vajav olukord). Lisaks kasutab tellija nimetatud alust, kui kestvuslepingu partner
teatab kestvuslepingu perioodil, et tal ei ole võimalik lepingut vähemalt osaliselt täita.
Tellija teeb raamlepingu partnerite vahel valiku oma vajadustest lähtuvas järjestuses, kus
arvestatakse nii kiirust (kui kiirelt soovitud teenust on võimalik saada), vajaliku teenuse
olemasolu, kui ka seda, kas ostetakse eelnevalt tellitud teenusele lisa. Üksikasjad lepitakse
kokku hankelepingus.
3.8. Tellijal on õigus tellida täitjalt ka teisi tehnilise kirjelduse nõuetele vastavaid teenuseid
(teenus, mille eesmärk on sama). Nimetatud teenuste tellimine toimub minikonkursside
käigus raamlepingu partnerite vahel või pakkumuse esitamise ettepanekute esitamisega
juhul, kui täitjaid on üks, mille raames esitab tellija täitjatele täpsed tehnilised kirjeldused ja
teenuste hinnastamise tingimused.
4. Tellija õigused ja kohustused
4.1. Tellijal on õigus jooksvalt kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist ja teenuste
tellimisega seotud dokumente ning nõuda igal ajal informatsiooni lepingu täitmise kohta.
4.2. Tellijal on õigus kontrollida täitja esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste õigsust
ja vastavust tegelikkusele. Vajadusel on õigus nõuda välja alltöövõtjate arveid.
4.3. Tellijal on õigus konsulteerida täitjaga teenusega seotud küsimustes, näiteks teenuse
osutamisega seotud küsimustes.
4.4. Tellijal on õigus nõuda teenusel ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist.
4.5. Tellijal on õigus nõuda täitja süül tekkinud kahjude hüvitamist.
4.6. Tellija jätab endale õiguse tellida teenust lisaks lepingule, kui: ükski täitja ei esita pakkumust;
täitjate esitatud pakkumused ei vasta nõuetele; ükski täitja ei ole võimeline hankelepingut
täitma või lepingust või hankelepingust on taganetud; pakutud teenuse hind on võrreldes
keskmise turuhinnaga põhjendamatult kõrge ja tellijale majanduslikult ebamõistlik.
4.7. Tellija kohustub tasuma täitjale lepingule vastavalt osutatud teenuse eest lepingus
sätestatud tingimustel.
4.8. Tellija kohustub vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud taotlustele
juhiste täpsustamiseks.
4.9. Tellija kohustub informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud
hankelepingu täitmisega.
4/11
5. Täitja õigused ja kohustused
5.1. Täitja kohustub esitama tellijale nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte täitjalt
tellitud teenuse kohta (sh hankelepingu sõlmimise või ostutellimuse kuupäev, teenuse
nimetus ja maksumus ilma käibemaksuta, hankelepingute/ostutellimuste maksumus kokku
ilma käibemaksuta jms) MS Excel või tellijaga kokkuleppel muus vormingus 10 päeva jooksul
vastava nõude saamisest juhul, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
5.2. Täitja kohustub tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate
kohta. Juhul, kui täitja on esitanud vastavasisulise informatsiooni enne lepingu sõlmimist, siis
täitja peab tellijaga eelnevalt kooskõlastama varem nimetatud isikute vahetumise.
5.3. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest.
5.4. Täitja kohustub viivitamata teavitama tellijat täitja vastu suunatud tellijaga seotud
küberründest ja küberintsidendist ning esitama tellija nõudmisel tellijale küberintsidendi
raporti.
5.5. Täitja kohustub järgima lepingu täitmisel õiglase kaubanduse tingimusi, lähtuma
keskkonnasäästlikest põhimõtetest, mitte kasutama orja- ja lapstööjõudu.
5.6. Täitja kohustub tellijat viivitamata teavitama, kui ta ei saa kokkulepitud tähtajaks teenust
osutada.
5.7. Täitja kohustub osutama teenust tähtaegselt ja nõuetekohaselt kokkulepitud mahus ja
sagedustega vastavalt lepingus ja ostutellimuse esitamise käigus sätestatud tingimustele,
parimas praktikas rakendatavatele nõuetele, normidele ja standarditele.
5.8. Täitjal on õigus saada kokkulepitud tasu vastavalt osutatud teenuse eest lepingus sätestatud
tingimustel.
5.9. Täitjal on õigus saada tellijalt juhiseid, selgitusi või muud teavet, mis mõjutab lepingu
täitmist.
5.10. Täitjal on õigus teha ettepanekuid teenuse osutamisega seotud tegevuste parema
organiseerimise osas.
6. Teenuse üleandmine ja vastuvõtmine
6.1. Täitja vormistab teenuse osutamise kohta üleandmise-vastuvõtmise akti, mis allkirjastatakse
kahepoolselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
6.2. Üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud dokument, mis kinnitab lepingu tingimustele
vastava teenuse üleandmist ja tellija poolt selle vastuvõtmist (teenuse hankelepingu kohase
väljundi sihipärase kasutuse võimaldamist). Nimetatud akti vormistab täitja võimalusel
digitaalselt allkirjastatuna ning esitab tellijale allkirjastamiseks viivitamatult pärast teenuse
osutamist.
6.3. Tellijal on õigus üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest keelduda, kui osutatud
teenus ei vasta lepingus sätestatud tingimustele. Teenuse vastuvõtmisest keeldumise korral
koostavad poolte hankelepingu kontaktisikud kirjalikus vormis vastavasisulise akti ning täitja
on kohustatud pretensioonis märgitud puudused likvideerima tellija ja täitja kontaktisikute
poolt kokkulepitud tähtajaks, mis ei või olla pikem kui 14 kalendripäeva, kui pooled ei ole
kokku leppinud teisti.
7. Lepingu maksumus ja maksetingimused
7.1. Raamlepingute eeldatav maksimaalne kogumaksumus riigihankes on 250 000 eurot, millele
lisandub käibemaks seaduses sätestatud juhul.
7.2. Lepinguga fikseeritakse maksimaalsed teenuse hinnad kogu lepingu kehtivuse perioodiks
ning igale konkreetsele teenusele pakutav hind ei või ületada tellijaga sõlmitud lepingu lisas
2 sätestatud või punkti 7.3 alusel muudetud hinda.
7.3. Täitjal on õigus taotleda vajadusel üks kord pärast 2 aastat raamlepingus fikseeritud hindade
korrigeerimist üksnes tingituna erandlikest asjaoludest, mis ei sõltu pooltest. Nendeks võivad
olla näiteks õigusaktide muudatused, poliitilised otsused või teenuse turuhinna oluline
muutus. Samuti on tellija õigustatud esitama ühepoolse tahtevalduse hindade langetamiseks
üks kord kalendriaastas käesolevas punktis nimetatud juhtudel.
5/11
7.3.1. Nimetatud hinna muutmise vajaduse tekkimisel esitatakse põhjendatud avaldus.
Tellijal on õigus hinnata muudatuse põhjendatust, sealhulgas võtta turult
võrdlevaid pakkumusi ning küsida täitjalt tõendeid hinnatõusu põhjuste kohta.
Tellija ei nõustu hinnatõusuga, kui selgub, et see ei ole põhjendatud ja/või tellijal
puuduvad selleks eelarvelised vahendid. Põhjendatuks tunnistatud hinna
muutmise korral vormistatakse uute hindade kohta lepingu lisa. Kui avaldust ei
esitata või tellija ei nõustu hinnatõusu avaldusega, jäävad lepingus fikseerituks
riigihanke pakkumuses esitatud maksimaalsed hinnad.
7.4. Ühekordsete ostude puhul kujunevad reaalsed hinnad tellija poolt korraldatud
minikonkursside või pakkumuse esitamise ettepanekute alusel. Kestvuslepingus sõlmimiseks
pakutud hinnad fikseeritakse kestvuslepingu perioodiks. Eelkirjeldatud hinnad ei tohi ületada
punktis 7.2 nimetatud maksimaalseid hindasid või punktis 7.3 sätestatud korrigeeritud
maksimaalseid hindasid. Juhul kui lepingus fikseeritud ühikuhindu korrigeeritakse punkti 7.3
alusel, ei mõjuta see juba sõlmitud kestvuslepinguga fikseeritud hindu.
7.5. Teenuse ühikuhinnad sisaldavad kõiki lepingu täitmiseks vajalikke kulusid, sh tehnilises
kirjelduses loetletud tegevusi. Teenuse eest tasutakse vastavalt tellitud ja reaalselt osutatud
teenusele, võttes aluseks mõlemapoolselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt.
7.6. Ühe osutatud teenuse kohta esitatakse üks e-arve, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
7.7. Täitja esitab arve e-arvena (masintöödeldavas XML-vormingus). Juhul, kui väljaspool Eesti
Vabariiki registreeritud täitjal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik esitada e-arvet, siis ta esitab
lepingus nimetatud e-posti aadressile PDF-vormingus arve juhul, kui hankelepingus ei ole
teisiti kokku lepitud.
7.8. Täitja esitab arve järgmiste andmetega:
7.8.1. Maksja andmed (arve tasuja):
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, aadress Järve 34a,
11314 Tallinn);
Kaitsevägi (registrikood 70008641, aadress Juhkentali 58, 15007 Tallinn);
7.8.2. Muud arvele märgitavad andmed:
tellija kontaktisiku nimi (täpsustatakse hankelepingus);
raamlepingu number;
hankelepingu (ostutellimuse) number;
riigihanke viitenumber 289020;
teenuse liik ja osutamise aeg;
riigihangete registris 15-kohaline lepinguosa viitenumber (olemasolul), mis on
leitav riigihangete registrist riigihankes täitjaga sõlmitud lepingu andmetest.
7.8.3. Täitja pangarekvisiidid:
Saaja pank: Swedbank AS
Saaja pangakonto number IBAN: EE302200221062053612
SWIFT: HABAEE2X
7.9. Tellija tasub vastuvõetud ja lepingu tingimustele vastava teenuse eest 28 päeva jooksul
pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Arve esitamise aluseks on poolte
allkirjastatud kvaliteedikontrolli akt ja/või saateleht ja/või üleandmise-vastuvõtmise akt.
7.10. Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingu tingimustele. Sellisel juhul täitja esitab uue
arve seitsme päeva jooksul. Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt
maksekorralduse vastuvõtmisest.
7.11. Tellija kontrollib enne arve, mille maksumus on koos käibemaksuga 10 000 eurot või rohkem,
tasumist täitja maksuvõla puudumist Maksu- ja Tolliameti kodulehekülje kaudu. Vähemalt
6/11
10 000-eurose maksuvõla olemasolu korral informeerib tellija tasutavast arvest Maksu- ja
Tolliametit.
8. Vääramatu jõud
8.1. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust
vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool
ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta
lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle
tagajärje ületaks, nt loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled
ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.
8.2. Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise
lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust
tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud
kohustuse täitmist takistas.
8.3. Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi
vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva juhul, kui pooled ei ole
teisiti kokku leppinud. Vääramatu jõu esinemisel tehakse tarneaja osas vajadusel
hankelepingu muudatus.
8.4. Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama
teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või
mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o
vääramatu jõu esinemisele, ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise
kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.
8.5. Juhul, kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi
täielikult või osaliselt, siis pooltel on õigus leping üles öelda või lepingust taganeda, tehes
teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.
8.6. Vene Föderatsiooni ja Valgevenega seotud impordi piirangutest tulenevat mõju teenuse
osutamise kohustuse täitmisele ei käsitle pooled vääramatu jõuna juhul, kui need asjaolud
esinesid lepingu sõlmimise hetkel.
9. Garantiikohustus
9.1. Kui teenus on kaetud garantiiga, annab täitja lepinguga kõikidele teenustele garantii
minimaalselt 6 kuuks. Vajadusel täpsustakse garantiiaeg ja muud garantiitingimused
igakordses hankelepingus.
9.2. Garantii hakkab kehtima alates puudusteta teenuse osutamise üleandmise-vastuvõtmise akti
allkirjastamisest mõlema poole poolt.
9.3. Garantiiga on hõlmatud kõik garantiiajal ilmnenud puudused.
9.4. Tellija kohustub teavitama täitjat garantiiaja jooksul osutatud teenustel ilmnenud puudustest
täitja e-posti aadressile juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.
9.5. Täitja kohustub puudused kõrvaldama hiljemalt 90 päeva jooksul alates tellija vastavasisulise
põhjendatud garantiinõude kättesaamisest. Tellija taasesitatavas vormis antud nõusolekul
võib see periood olla pikem.
9.6. Täitja kannab kõik puuduste kõrvaldamisega seotud kulud (sh transport).
9.7. Pärast garantiiajal puuduste kõrvaldamist antakse teenusele algse garantiiga sama kestusega
uus garantii.
10. Konfidentsiaalsus- ja julgeolekutingimused
10.1. Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet,
isikuandmeid, turvaandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud
dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve.
Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb
õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige
piiratumal viisil.
7/11
10.2. Konfidentsiaalsusnõude kohaselt pool kohustub mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega
hiljem teise poole kirjaliku nõusolekuta teise poole konfidentsiaalset teavet. Pool kaitseb
temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.
10.3. Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat
dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks. Kõik
dokumendid peale lepingu ja selle lisade on tellija omand ning kui tellija nõuab, on täitja
kohustatud tagastama need talle pärast lepingu lõppemist.
10.4. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele
isikutele on keelatud.
10.5. Juhul, kui lepingu täitmiseks on täitjal vaja siseneda Kaitseministeeriumi valitsemisala
territooriumile, siis täitja kohustub täitma kehtivaid julgeolekutingimusi (Lisa 3). Juhul, kui
täitja kasutab nimetatud territooriumil alltöövõtjaid, siis need tuleb eelnevalt kirjalikult
kooskõlastada tellijaga ning ka neile rakenduvad kõik lepingus sätestatud julgeoleku-
tingimused. Täitja vastutab selle eest, et alltöövõtjad täidavad julgeolekutingimusi.
10.6. Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated,
tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud ainult tellija sõnaselgel kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul.
10.7. Konfidentsiaalsusnõue on tähtajatu.
11. Intellektuaalse omandi õigused
11.1. Juhul, kui teenusega seotud dokumentatsioon on kaitstud autoriõigustega, annab täitja
tellijale autoriõiguse seaduse tähenduses ülemaailmse tagasivõtmatu lihtlitsentsi, mis kehtib
autoriõiguste kehtivuse tähtaja lõpuni. Litsents loetakse üleantuks vastava
dokumentatsiooni üleandmise hetkest, mille eest eraldi tasu ei maksta (autoriõiguste tasu
sisaldub lepingu maksumuses).
11.2. Juhul, kui teenusega seotud dokumentatsioon) on kaitstud muu intellektuaalse omandi
õigusega, annab täitja tellijale vajaliku õiguse teenuse igakülgseks kasutamiseks.
11.3. Käesolevas peatükis toodud juhtudel loetakse lepingut ühtlasi ka autorilepinguks.
Intellektuaalse omandi õiguste üleandmise ja kasutamise tingimused võib hankelepingus
kokku leppida teisti.
12. Vastutus
12.1. Pooled kannavad teineteise ees vastutust lepingujärgsete kohustuste mittenõuetekohase
täitmise või täitmata jätmise korral vastavalt lepingu sätetele ja kehtivatele õigusaktidele.
12.2. Täitja vastutab teenuse lepingu tingimustele mittevastavuse (puuduste) eest, kui teenuse
lepingu tingimustele mittevastavus avastatakse (st puuduseid ei olnud võimalik nende
tavapärase ülevaatuse käigus avastada, nn varjatud puudused) pärast osutatud teenust.
12.3. Juhul, kui täitja täidab lepingut mittenõuetekohaselt, on tellijal õigus keelduda osutatud
teenuse vastuvõtmisest ja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest ning esitada täitjale
lepingus sätestatud viisil kohustuse täitmise nõue pärast kohustuse rikkumisest
teadasaamist, andes täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks. Nõuetekohase teenuse
osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks.
12.4. Teenus ei vasta lepingu tingimustele muu hulgas, kui teenust ei ole osutatud ootuspärasele
kvaliteedile vastavalt, teenusel ei ole kokkulepitud omadusi, teenust ei ole osutatud
kokkulepitud tähtajaks, kokkulepitud mahus, ettenähtud sagedusega, täitja ei esita teenuse
osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, jätab tellijale lepingu täitmise kohta
informatsiooni esitamata vms.
12.5. Tellija on kohustatud teavitama täitjat vähemalt e-posti teel teenuse lepingu tingimustele
mittevastavusest 30 päeva jooksul arvates sellest, kui tellija või tellija volitatud isik sai teada
teenuse lepingu tingimustele mittevastavusest. Teates kohustub tellija nõudma täitjalt
kohustuse täitmist, andes ühtlasi lepingu kohaseks täitmiseks täitjale mõistliku tähtaja, mis
ei tohi olla üldjuhul pikem kui 60 päeva.
12.6. Juhul, kui tellija ei teata täitjale teenusel esinevast puudusest lepingus sätestatud tähtaja
jooksul pärast puudusest teadasaamist, siis täitja vabaneb vastutusest teenuse puuduste
eest, v.a juhul, kui puudustest teatamata jätmine oli mõistlikult vabandatav.
8/11
12.7. Juhul, kui osutatud teenus ei vasta lepingu tingimustele, siis tellijal on õigus nõuda täitjalt
mittevastava teenuse teistkordset osutamist lepingu tingimustele vastava teenusega.
12.8. Juhul kui teenus ei vasta lepingu tingimustele ja tellija on nõus vastu võtma puudustega
teenuse, on tellijal õigus alandada selle teenuse hinda puudustele vastava osa võrra, esitades
selleks täitjale avalduse.
12.9. Teenuse tähtaegselt osutamata jätmise korral on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni
0,25% tähtaegselt osutamata teenuse maksumusest päevas iga teenuse osutamata jätmisega
viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest, kui
hankelepingus ei ole sätestatud teisiti.
12.10. Pooltel on õigus lisaks lepingu ülesütlemisele või lepingust taganemisele nõuda lepingu
olulise rikkumise eest leppetrahvi, kahju hüvitamist ja kasutada teisi õiguskaitsevahendeid.
12.11. Juhul, kui täitja rikub muud lepingujärgset kohustust kui tähtaegne teenuse osutamine, on
tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 10% kogu hankelepingu objektiks oleva teenuse
maksumusest.
12.12. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral on poolel õigus nõuda kohustust rikkunud
poolelt leppetrahvi kuni 10 000 eurot iga vastava juhtumi korral.
12.13. Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse
§ 113 lõikes 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva
eest kuni 0,25% päevas tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul
selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.
12.14. Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise
asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täitjalt lepingu
rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
12.15. Leppetrahvide nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates.
12.16. Leppetrahvid ja viivised tasutakse 28 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates, kui
pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud
leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast
tasust.
12.17. Pooltel on õigus kokkuleppel leppetrahv (ka osaliselt) asendada samas väärtuses lepingu
esemega või lepingu esemega seotuga. Käesoleva punkti rakendamisel ei ole tegemist
leppetrahvi määramisega, vaid eraldiseisva lepingust tuleneva õiguskaitsevahendiga.
13. Lepingu lõpetamise alused
13.1. Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu
täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei
vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.
13.2. Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu
täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul tellija esitab täitjale kirjaliku lepingu
ülesütlemis-/taganemisavalduse mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest
teadasaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks, kui täitja
on saanud ülesütlemis-/taganemisavalduse kätte.
13.3. Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel tellija võib esitada täitjale kirjaliku
lepingu(st) ülesütlemis-/või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine
loetakse toimunuks ülesütlemis-/taganemisavalduse täitja poolt kättesaamisest arvates.
Lepingu(st) ülesütlemis-/taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja
andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse
täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping
tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole
pakkunud tellijale kohast täitmist.
13.4. Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool
on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste
lepingurikkumistega on muu hulgas tegemist juhul, kui:
13.4.1. rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
13.4.2. täitja on jätnud tellija antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;
13.4.3. täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta;
9/11
13.4.4. täitja ei ole alustanud lepingu täitmist aja jooksul, mis võimaldaks lepingut
tähtaegselt täita;
13.4.5. esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid;
13.4.6. rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;
13.4.7. kohustuse rikkumine annab poolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine pool ei
täida kohustust ka edaspidi;
13.4.8. täitjal esineb lepingu kehtivuse ajal seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuse
osutamisega;
13.4.9. täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või
lubade pikendamine ei ole võimalik;
13.4.10. täitja on enam kui kolmel korral rikkunud lepingu tingimusi, mida ei ole nimetatud
punktides 13.4.1–13.4.10.
13.5. Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda juhul, kui täitja suhtes on tehtud
pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess.
13.6. Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda, teatades sellest täitjale vähemalt 60 kalendripäeva
ette.
13.7. Pooltel on õigus leping igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel.
13.8. Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu ülesütlemisel või
taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba
ette üleantu võlaõigusseaduses sätestatud korras.
14. Kontaktisikud
14.1. Tellija kontaktisik on vastava valdkonna kategooriajuht, kes on lepingu sõlmimise hetkel
sõdurivarustuse ja elutoetuse kategooriajuht Maia Prunt (tel +372 5554 6781,
e-post
[email protected],
[email protected],
[email protected]).
14.2. Ostutellimuste esitaja on tellija ostu projektijuht või tellija kontaktisiku volitatud isikud.
Volituse andmine ja tagasivõtmine toimub e-posti teel või täpsustatakse hankelepingus.
14.3. Täitja kontaktisik on Neeme Kass (tel +372 5348 9676, e-post
[email protected]).
14.4. Kontaktisikud teenuse vastuvõtmiseks lepitakse kokku hankelepingus.
14.5. Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, esitatakse e-posti teel ning peavad olema
adresseeritud lepingu kontaktisikutele juhul, kui hankelepingus ei ole teisiti kokku lepitud.
14.6. Pool teavitab teist poolt kontaktisiku või muude andmete muutumisest viivitamata e-posti
teel. Seda teadet ei loeta lepingu muudatuseks.
15. Lõppsätted
15.1. Leping jõustub, kui tellija on selle allkirjastanud.
15.2. Leping kehtib alates jõustumisest 48 kuud või punktis 7.1 sätestatud raamlepingute
maksimaalse maksumuseni, olenevalt sellest, milline tingimus saabub varem. Raamlepingute
kogumaksumuse arvestamisel lähevad arvesse kõik raamlepingute alusel sõlmitud
hankelepingud ja/või esitatud ostutellimused olenemata sellest, et osapoolteks võivad olla
erinevad täitjad.
15.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Vastuolude
olemasolul eestikeelsete ja inglisekeelsete dokumentide korral prevaleerib eestikeelne
versioon.
15.4. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi
õigusaktidest, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud.
15.5. Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste
lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus
vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku
leppinud.
15.6. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust.
15.7. Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele
teise poole kirjaliku nõusolekuta.
15.8. Lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud tingimustel.
10/11
15.9. Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude
mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast
nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.
15.10. Pooltevaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete edastamine peab toimuma kirjalikult
või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kättesaaduks ka juhul, kui see on
edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud
asukohta ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral
loetakse teade kättesaaduks järgmisel tööpäeval.
15.11. Leping on koostatud ühes eksemplaris ja allkirjastatud digitaalselt.
15.12. Kui leping allkirjastatakse omakäeliselt, on pooltel õigus saata enda poolt allkirjastatud leping
teisele poolele allkirjastamiseks e-posti teel skaneeritult PDF-vormingus, mille teine pool
allkirjastab ning saadab tagasi e-posti teel skaneeritult PDF-vormingus. Pooled on kohustatud
15 päeva jooksul pärast allkirjastamist edastama ka originaaldokumendid, kuid leping jõustub
e-posti vahendusel edastatud tellija allkirja kuupäevast.
16. Lisad
16.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus;
16.2. Lisa 2. Täitja pakkumus;
16.3. Lisa 3. Julgeolekutingimused.
Tellija: Täitja:
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Tiaana Kalda Neeme Kass
hangete osakonna juhataja juhatuse liige
11/11
Lisa 1
05.05.2025 lepingu
nr 2-2/25/228 juurde
Tehniline kirjeldus
Meditsiinitelkide elutsükliteenused (289020)
1. Üldkirjeldus
Meditsiinitelkide all mõistetakse ROFI kõrgsurvetelke, täispuhutavaid ja mittetäispuhutavaid PVC
materjalist telke ja tunneleid, mis on kasutuses Eesti Kaitseväes.
2. Telgid ja nende asukohad
2.1. PVC kõrgsurve telk , mõõt 6 x 8 m – 10 tk, asukoht Harjumaa*
2.2. PVC täispuhutav telk, mõõt 7 x 5 m – 20 tk, asukoht Harjumaa*
2.3. PVC kattega (mittetäispuhutav) raamil telk, mõõt 5,2 x 3,6 m – 30 tk, asukoht Harjumaa*
2.4. PVC kõrgsurve telk, mõõt 6 x 10 m – 2 tk, mõõt 6 x 8 m – 4 tk, asukoht Tartu*
2.5. PVC kattega (mittetäispuhutav) raamil telk, mõõt 5,2 x 3,6 – 14 tk, asukoht Tallinn*
* loetletud telkide sortiment, asukohad ja kogused võivad lepingu täitmise perioodil muutuda.
3. Elutsükliteenused
3.1. Lepingu täitja peab tagama järgmised teenused*:
3.1.1. telkide katete pesu ja parandamine (sh vajadusel telkide katte lukkude ja kinnituste
vahetus;
3.1.2. telkide kinnitus- ja diagonaal rihmade- ja rihmakinnituste parandus ja väljavahetus;
3.1.3. telkide ja tunnelite survete ja lekete kontroll;
3.1.4. õhu- ja kõrgsurveballoonide kinnituste kontroll ja parandus ning vajadusel väljavahetus,
3.1.5. telkide ja tunnelite komplekteerimine vastavalt toote sisunimekirjal, vajadusel uue
tootega asendamine;
3.1.6. telkide ja tunnelite komplekteerimine vastavalt toote sisunimekirjale, tellija ettepanekul
sisunimekirja täiendamine ning vajadusel uue toote lisamine komplekti.
* loetletud teenuste nimekiri ei ole lõplik ning võib lepingu täitmise perioodil muutuda.
3.2. Teenuse osutamine toimub täitja asukohas Eesti Vabariigis, kui ei lepita kokku teisiti.
3.3. Täitja peab tagama vajalikud vahendid varustuse telkide ja tunnelite parandamiseks ja
hoolduseks.
3.4. Varustuse hooldus ja parandus toimub keskkonnasäästlikke seadmeid ja tehnoloogiaid kasutades
ning puhastus- ja hooldusvahenditega, mis ei kahjusta tooteid.
3.5. Täitja peab varustust hooldama ja parandama üldiselt tunnustatud kvaliteedinõuete tasemel.
3.6. Täitja teeb ettepaneku kasutuskõlbmatuks muutunud varustuse väljavahetamiseks.
3.7. Täitja vastutab varustuse kaotsimineku ja kahjustamise eest ajal, kui varustus on täitja valduses.
4. Varustuse transportimine
Täitja tagab varustuse transpordi tellimuses esitatud asukohast täitja asukohta ning peale teenuse
osutamist tellimuses esitatud asukohta tagasi, kui ei lepita kokku teisiti. Täitja vastutab
transportimisel tekkinud kahjustuste eest ning kannab transpordiga seotud kulud.
1/1
PAKKUMUS
HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD
Viitenumber: 289020
Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (70009764)
Hange: Meditsiinitelkide elutsükliteenused
Pakkumus: 544780
Ettevõtja: OÜ Conmeo (12845375), roll: peapakkuja
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
1. Hoolduse- ja parandusteenuse maksimaalne tunnihind ilma km-ta
Pakkuja esitab ühe tunni hinna. Pakkuja tagab vajalikud vahendid varustuse parandamiseks ja hoolduseks. Tunni hinnale lisandub vajadusel materjali kulu,
mis täpsustatakse minikonkursis või hinnapäringus/-pakkumuses igakordselt.
Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim
Osakaal: 70%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga:
"osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
Väärtus Ühik Märkused
45,000 EUR/h
2. Erakorraliste remonttööde maksimaalne tunnihind reageerimisajaga kuni 24 h jooksul ilma km-ta
Pakkuja esitab ühe tunni hinna. Tunni hinnale lisandub vajadusel materjali kulu, mis kooskõlastatakse eelnevat tellija esindajaga.
Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim
Osakaal: 20%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga:
"osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
Väärtus Ühik Märkused
50,000 EUR/h
3. Transporditeenuse ühe kilomeetri maksimaalne maksumus ilma km-ta
Koostatud 26.02.2025 15:23:08 1/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
8275004/general-info
Tüüp ja hindamismeetod: Kulu, vähim on parim
Osakaal: 10%
Hindamismetoodika kirjeldus: Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga:
"osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
LISATEAVE:
Hankija tunnistab edukaks kõik pakkumused, mis vastavad riigihanke alusdokumentidele, mille pakkujat ei ole kõrvaldatud ja kelle kvalifikatsioon vastab
riigihanke alusdokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimustele.
Väärtus Ühik Märkused
1,300 EUR/km
Pakkumuse maksumus kokku
Maksumus kokku KM-ta:
Maksumus kokku KM-ga:
Koostatud 26.02.2025 15:23:08 2/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
8275004/general-info
Lisa 3
05.05.2025 lepingu
nr 2-2/25/228 juurde
JULGEOLEKUTINGIMUSED
Riigihanke objekti asumisega Kaitseväe julgeolekualal teavitatakse lepingu poolt alljärgnevatest
tingimustest:
1. Julgeolekutingimustest teavitamise eesmärk
Teavitamise eesmärk on selgitada lepingupartnerile poolte suhteid, õigusi ja kohustusi julgeolekualaste
nõuete täitmisel Kaitseväe julgeolekualal.
2. Mõisted
2.1. Teavitamisel kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
2.1.1. Kontrollitav isik – Müüja ja alltöövõtja töötaja, kelle suhtes teostatakse taustakontrolli
tema eelneval kirjalikul nõusolekul seoses sissepääsuõiguse taotlemisega Kaitseväe
julgeolekualale.
2.1.2. Taustakontroll – Kaitseväe julgeoleku tagamise eesmärgil Kaitseväe poolt teostatav
Kaitseväe korralduse seaduses (KKS) § 41³ sätestatud asjaolude kontrollimine otsustamaks
kontrollitava isiku lubamine Kaitseväe julgeolekualale.
2.1.3. Kaitseväe struktuuriüksus – KKS § 12 ja § 13 tähenduses.
2.1.4. Kaitseväe julgeolekuala – KKS § 50 tähenduses.
2.1.5. Riigihanke objekt – lepingu täitmiseks ettenähtud Kaitseväe julgeolekualal paiknev
tööpiirkond.
2.1.6. Julgeolekualased nõuded – käesolevas dokumendis nimetatud üldised julgeolekualased
nõuded, sh taustakontrolli läbiviimisega seotud nõuded ning muudest õigusaktidest
tulenevad Kaitseväe julgeoleku tagamiseks kehtestatud nõuded.
2.1.7. Sissepääsutaotlus – dokument, mille müüja vastutav isik on kohustatud esitama
kontrollitava isiku taustakontrolli algatamiseks ja sissepääsuõiguse saamiseks objektile.
Sissepääsutaotluse võib esitada lisatud näidise alusel või e-kirjaga vabas vormis e-posti
aadressile
[email protected]. Taotlusele lisatakse täidetud taustakontrolli
nõusoleku vormid.
2.1.8. Nõusoleku vorm – sissepääsutaotluse juurde kuuluv dokumendi vorm, mida kontrollitav
isik on kohustatud täitma.
2.1.9. Sissepääsuõigus – õigus viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõiguse
saamise üks eeltingimus on taustakontrolli läbimine.
2.1.10. Sissepääsuõigust omav isik - taustakontrolli läbinud müüja ja alltöövõtja töötaja, kellel on
õigus saatjata siseneda ja viibida objektil seoses lepingu täitmisega. Sissepääsuõigust
omav isik lubatakse objektile konkreetse Kaitseväe struktuuriüksuse kehtestatud
tingimustel.
2.1.11. Eritingimusega sissepääsuõigust omav isik – sissepääsuõigust omav isik, kellel on vaid
erandjuhtudel ja Kaitseväe vastutava isikuga eelnevalt kooskõlastatult õigus siseneda ja
viibida objektil müüja poolse saatjaga seoses lepingu täitmisega.
2.1.12. Kaitseväe vastutav isik (edaspidi KV vastutav isik) – konkreetsel Kaitseväe julgeolekualal
asuva objekti julgeolekualaste nõuete täitmise eest vastutav Kaitseväe määratud isik.
2.1.13. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastutav isik (edaspidi RKIK vastutav isik) –
lepingujärgne kontaktisik, kelle kaudu toimub lepingujärgsete kohustuste täitmise
korraldamine ja lepingus ettenähtud teadete, nõuete ja teiste dokumentide edastamine.
2.1.14. Müüja vastutav isik (edaspidi TV vastutav isik) – julgeolekualaste nõuete täitmise eest
1/3
vastutav müüja määratud isik.
2.1.15. Objekti vastutav isik – Kaitseväe julgeolekualal paikneval objektil julgeolekualaste nõuete
täitmise eest vastutav müüja määratud isik.
Punktides 2.1.14 ja 2.1.15 nimetatud isik võib olla üks ja sama isik.
3. Müüja õigused ja kohustused
3.1. Müüjal on õigus:
3.1.1. saada julgeolekualaste nõuete täitmiseks vajalikku informatsiooni KV vastutavalt isikult;
3.1.2. lähtuvalt taustakontrolli tulemustest saada teavet sissepääsuõiguse saamise kohta KV
vastutavalt isikult.
3.2. Müüja kohustub:
3.2.1. tagama lepingus kokkulepitud teenuse osutamise üksnes sissepääsuõigust omava isiku
poolt;
3.2.2. täitma ja tagama sissepääsuõigust omava isiku, sh eritingimusega sissepääsuõigust omava
isiku julgeolekualaste nõuete järgimise Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud tingimustel
ning tagama nende täitmise ka alltöövõtja poolt;
3.2.3. mitte planeerima teenust osutama isikut:
3.2.3.1. kellele ei ole sissepääsuõigust antud,
3.2.3.2. kellele ei ole taustakontrolli tehtud või
3.2.3.3. eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõigust ei ole
kooskõlastatud;
3.2.4. esitama objektile teenust osutavale füüsilisele isikule sissepääsuõiguse saamiseks ja
taustakontrolli algatamiseks esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitse (7) tööpäeva
enne lepingus kokkulepitud töö teostamise algust e-posti aadressile
[email protected] alljärgnevad dokumendid:
3.2.4.1. sissepääsutaotluse (vt näidis) ja
3.2.4.2. kontrollitava isiku täidetud ja käsikirjaliselt (skaneeritult) või digitaalselt
allkirjastatud nõusoleku;
3.2.5. edastama eelnimetatud punktis märgitud nõusolekute originaalid posti aadressile
Kaitsevägi, Magasini 31A, 10138, Tallinn;
3.2.6. märkima vabas vormis esitatavas sissepääsutaotluses:
3.2.6.1. teenust osutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi ning müüja
ja/või alltöövõtja nimetuse;
3.2.6.2. sissepääsuõiguse saamise põhjenduse, s.t teenuse või töö kirjelduse, mida
konkreetsel objektil tegema hakatakse;
3.2.6.3. viite sõlmitud lepingule ning lepingu kehtivuse aja;
3.2.6.4. andmed sõiduki (mark/mudel ja registreerimise nr) kohta, millega soovitakse
siseneda KV julgeolekualale;
3.2.6.5. müüja esindaja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber);
3.2.6.6. taotluse juurde lisama kontrollitava isiku allkirjastatud nõusoleku.
3.2.7. lisama välismaalasele sissepääsuõiguse saamiseks ja taustakontrolli algatamiseks taotluse
juurde täiendavalt: koopia isikut tõendava dokumendi pildiga leheküljest, sh viisast vm
Eestis viibimise seaduslikku alust kinnitavast dokumendist;
3.2.8. kinnitama ja tõendama välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse andmist, omamist
ja pikendamist (välismaalaste seadus § 19 ja § 20);
3.2.9. kontrollitava isiku taustakontrolli tulemusel sissepääsuõiguse mittesaamisel esitama
vajadusel taustakontrolliks uue sissepääsutaotluse koos isiku nõusolekuga;
3.2.10. pidama ajakohast nimekirja sissepääsuõigust omavatest isikutest ning uuendama iga
kalendriaasta lõpus töötajate nimekirja, kes jätkavad teenuse osutamist uuel
kalendriaastal, saates ajakohase nimekirja e-posti aadressile
[email protected];
3.2.11. teavitama viivitamatult e-posti aadressile
[email protected] sissepääsuõigust
2/3
omava isiku sissepääsuvajaduse lõppemisest;
3.2.12. teavitama viivitamatult kõikidest julgeolekualaste nõuete rikkumistest või nende
kahtlusest objektil KV vastutavat isikut.
4. Kaitseväe õigused ja kohustused
4.1. Kaitseväel on õigus:
4.1.1. teha kontrollitava isiku suhtes taustakontroll üldjuhul kuni seitsme (7) tööpäeva jooksul
nõuetekohase sissepääsutaotluse ja nõusoleku saamisest arvates;
4.1.2. teostada uuesti punktis 3.2.9 sätestatud juhul taustkontroll punktis 4.1.1 sätestatud
tähtaegasid arvestades;
4.1.3. muul põhjendatud juhul pikendada taustakontrolli läbiviimise tähtaega kuni seitsme (7)
tööpäeva võrra, teavitades TV vastutavat isikut sellest kirjalikus taasesitamist
võimaldavas vormis;
4.1.4. kehtestada julgeolekualased nõuded, kusjuures olulistest piirangutest teavitatakse TV
vastutavat isikut esimesel võimalusel;
4.1.5. anda või piirata taustakontrolli käigus ilmnenud asjaoludele tuginedes kontrollitavale
isikule sissepääsuõigus või anda eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku õigused;
4.1.6. keelduda julgeolekukaalutlustel sissepääsuõiguse andmisest, sh isikule, kellele ei ole
taustakontrolli tehtud või ei ole võimalik seda teha ja keelduda eritingimusega
sissepääsuõigust omava isiku sissepääsuõiguse kooskõlastamisest;
4.1.7. piirata juurdepääsu turvaaladele kodakondsuseta või välisriigi kodakondsusega isikutele,
lähtudes riigisaladusele juurdepääsu õigusest, teadmisvajadusest ja muudest riigisaladuse
ja salastatud välisteabe seaduses sätestatud nõuetest;
4.1.8. keelata kontrollitaval isikul nõusoleku mitteesitamisel või selle mittenõuetekohasel
esitamisel siseneda objektile;
4.1.9. kontrollida objektil kehtestatud julgeolekualastest nõuetest kinni pidamist
sissepääsuõigust ja/või eritingimusega sissepääsuõigust omava isiku suhtes;
4.1.10. julgeolekualaste nõuete mittejärgimisel või nende rikkumisel keelata punktides 2.1.10 ja
2.1.11 sätestatud isiku viibimine Kaitseväe julgeolekualal.
4.2. Kaitsevägi kohustub:
4.2.1. teavitama TV vastutavat isikut kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis kontrollitava
isiku sissepääsuõiguse saamisest, sh sellekohastest piirangutest objektile;
4.2.2. teavitama TV vastutavat isikut sissepääsuõigust või eritingimustega sissepääsuõigust
omava isiku julgeolekualaste nõuete rikkumise tuvastamisest, mis välistab tema
edaspidise sissepääsuõiguse saamise objektile;
4.2.3. tutvustama objektil kehtestatud julgeolekualaseid nõudeid või nende muudatusi
sissepääsuõigust omavale isikule, sh eritingimusega sissepääsuõigust omavale isikule.
4.3. Kaitseväe vastutava isiku (p 2.1.12), RKIK vastutava isiku (p 2.1.13), müüja vastutava isiku (p
2.1.14), objekti vastutava isiku (p 2.1.15) kontaktid määratakse kindlaks lepingu sõlmimisel.
5. Lõppsätted
5.1. Vastutavate isikute muutumisest teavitab pool teist poolt kirjalikus taasesitamist võimaldavas
vormis.
5.2. Isikuandmete töötlemisel lähtutakse kehtivate õigusaktide nõuetest.
5.3. Kaitseväel on õigus teha RKIKile erakorraliselt ettepanekuid lepingu üles ütlemiseks
etteteatamise tähtaega arvestamata kui müüja rikub punktides 3.2.1–3.2.4 nimetatud
kohustusi, ei järgita lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõuet või müüja ja alltöövõtja töötajad
ei järgi Kaitseväe julgeolekualal kehtestatud nõudeid.
3/3
KAITSEVÄGI
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise
kuupäevast kuni vajaduse
möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat
Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12
TAOTLUS SISSEPÄÄSUÕIGUSE SAAMISEKS KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE TEENUSE OSUTAMISEKS
SISSEPÄÄSUTAOTLUS
[Registreerimisnumber]
[………..……] kuupäev
Käesoleva taotlusega kinnitan, et [ettevõtte nimetus] on sõlminud lepingu [asutuse nimetus] ning omab
sissepääsuvajadust Kaitseväe julgeolekualale seoses lepinguga nr [Lepingu nr]. Leping kehtib [Lepingu
alguskuupäev] kuni [Lepingu lõppkuupäev].
[Ettevõtte nimetus] teostab Kaitseväe julgeolekualal [Lepingu eesmärk, tööde iseloom] ning taotleb
sissepääsuõigust alljärgnevatele objektidele;
1. Objekti nimetus: [objekti nimetus]
Aadress: [aadress]
Objekti vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi], [telefoni nr], [e-posti aadress]
Kaitseväe vastutav isik: [ees- ja perekonna nimi]
2. jne
Seoses sissepääsuvajadusega eelnimetatud Kaitseväe objektidele palub lepingujärgne müüja [ettevõtte
nimetus] algatada taustakontrolli tegemise sissepääsuõiguse saamiseks alljärgneva(te)le isiku(te)le kui
müüja [ettevõtte nimetus] [ja alltöövõtja nimetus] töötajatele, tuginedes isikute nõusolekule
(allkirjastatud nõusoleku lehed on lisatud taotlusele) ning sissepääsuõigust taotluses märgitud sõidukitele.
Peatöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:
1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]
2. jne
Alltöövõtja [ettevõtte nimetus] töötajad:
1. [Ees- ja perekonna nimi, isikukood]
2. jne
Sõidukid:
1. Registreerimisnumber Mark/mudel
2. jne
Müüja on teadlik, et sõltuvalt taustakontrolli tulemusest on Kaitseväel õigus piirata isikute juurdepääsu
Kaitseväe julgeolekualale ning taustakontrolli läbimine ei taga automaatset sissepääsu Kaitseväe
julgeolekualale.
[Allkiri]
[Ees- ja perekonna nimi]
[Ametikoht]
Lisad: nõusolekud … lehel.
1/1
KAITSEVÄGI
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise
kuupäevast kuni vajaduse
möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat
Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12
KINNITATUD
Kaitseväe juhataja 07.02.2025
käskkirjaga nr 223
Lisa 3
KAITSEVÄE JULGEOLEKUALALE LUBAMIST TAOTLEVA
KAITSEVÄELE TEENUSE OSUTAMISEGA SEOTUD ISIKU
NÕUSOLEK TAUSTAKONTROLLI TEOSTAMISEKS
(ees- ja perekonnanimi)
Isikukood:
Luban Kaitseväel töödelda minu isikuandmeid minu Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamiseks
ja Kaitseväele teenuse osutamise lepingu kehtivuse ajal, kuid mitte kauem kui nõusoleku andmisest viie
aasta jooksul.
Nõusoleku andmisel olen teadlik, et:
1. Kaitseväel on õigus teostada taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduse (edaspidi KKS) § 41 5
sätestatud viisil;
2. mul on õigus keelduda nõusoleku andmisest (KKS § 416 lg 2 p 1);
3. mul on õigus keelduda selliste andmete esitamisest, mis võivad põhjustada minu, minu lähedase või
elukaaslase suhtes süüteomenetluse (KKS § 416 lg 2 p 2);
4. mul on õigus taotleda minu kohta andmete kogumise või päringute tegemise lõpetamist (KKS § 416 lg
2 p 3);
5. mul on õigus esitada minu kohta kogutud andmete kohta selgitusi (KKS § 416 lg 2 p 4);
6. mul on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks ja KKS § 41⁶ alusel kogutud andmete põhjal tehtud otsuse
vaidlustamiseks kohtu, õiguskantsleri või Andmekaitse Inspektsiooni poole, et kontrollida, kas minu
põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet ning hea halduse tava on järgitud (KKS § 416 lg 2 p 5);
7. kui ma keeldun nõusoleku andmisest või taotlen andmete kogumise või päringute tegemise
lõpetamist, siis on see minu Kaitseväe julgeolekualale mittelubamise aluseks (KKS § 417);
8. Kaitsevägi võib piirata minu õigusi töödeldavate isikuandmete suhtes (KKS § 41¹⁰ lg 3 ja lg 4);
9. Kaitseväe julgeolekualal viibimisel (KKS § 52 lg 3) pean täitma Kaitseväes kehtivat korda (sh
tuleohutuse-, liiklemise- ja parkimise korda) ja Kaitseväe esindaja korraldusi (KKS § 52 lg 2), sealhulgas
olen teadlik, et:
9.1. Kaitseväe julgeolekualale on keelatud siseneda alkoholi, narkootiliste-või psühhotroopsete
ainetega, tulirelvaga, lõhkematerjaliga, osaliselt või täielikult automaatse või kaugjuhitava
lendava seadmega (droon, jmt), radioaktiivsete- ja kergesti süttivate ainetega või neid
sisaldavate esemetega ja muude vahenditega, mis võivad ohustada isikut ennast või objektil
viibivaid isikuid, tehnikat ja seadmeid;
9.2. Kaitseväe loata ei tohi Kaitseväe julgeolekualale tuua ega lubada kolmandaid isikuid;
1/2
KAITSEVÄGI
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Juurdepääsupiirang kehtib alates dokumendi koostamise
kuupäevast kuni vajaduse
möödumiseni, kuid mitte kauem kui 75 aastat
Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12
9.3. Sõidukiga Kaitseväe julgeolekualale sisenedes on kohustuslik video- ja/või helisalvestavad
sõidukaamerad katta, välja lülitada või eemaldada;
9.4. Kaitseväel on õigus turvakontrolli läbiviimiseks pidada kinni isikut (sealhulgas sõidukit)
sisenemisel Kaitseväe julgeolekualale, viibimisel Kaitseväe julgeolekualal või väljumisel Kaitseväe
julgeolekualalt ning kontrollida isikut (sealhulgas tema riietust või temaga kaasas olevat asja
(sealhulgas sõidukit) vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või väljaõppe saanud
teenistuskoera abil;
9.5. Kaitsevägi võib julgeoleku- või ohutuskaalutlustel ajutiselt keelata isikutele sissepääsu Kaitseväe
julgeolekualale ja anda korralduse Kaitseväe julgeolekualal viibivatele isikutele Kaitseväe
julgeolekualalt lahkuda või keelata sealt lahkumist;
9.6. Kaitseväe eelneva nõusolekuta on keelatud pildistamine, video- ja helisalvestamine Kaitseväe
julgeolekualal ja -hoonetes ning nimetatud materjali jagamine/üleslaadimine mis tahes kujul ja
keskkonnas;
9.7. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud viibida alkoholi, narkootiliste- või psühhotroopsete ainete
tarvitamise kahtlusega, -tunnustega või -joobes;
9.8. Kaitseväe julgeolekualal on keelatud kasutada (sealhulgas sõidukeis) agressioonisümboleid.
(päev, kuu, aasta) [ allkirjastatud digitaalselt ]1
1
lubatud allkirjastada ka paberkandjal
2/2