Tervise infosüsteemi põhimääruse muutmise eelnõu

From: [email protected] Sent: Tuesday, 05 June 2018 14:14:30 (UTC+02:00) Helsinki, Kyiv, Riga, Sofia, Tallinn, Vilnius To: Tervise Arengu Instituut; [email protected]; AKI info; [email protected]; Eesti Kiirabi Liit; Eesti Patoloogide Selts; EKEI Info; Eesti Õdede Liit Subject: Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Pealkiri: Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Registreerimise kuupäev: 05.06.2018 Registreerimise number: 1.2-2/68-1 Ootame teie arvamusi e-posti aadressile info@sm või läbi DVK hiljemalt 26.06.2018 Lugupidamisega Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209 e-post: [email protected] www.sm.ee Vabariigi Valitsuse määruse „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse muudatusi tervise infosüsteemi (edaspidi TIS) põhimäärusesse lähtuvalt 14 muudatusvajadusest. Põhimõttelised muudatused seonduvat nn e-surma projektiga, millega eristatakse tervishoiuteenuse osutaja kohustust andmete esitamise osas muust teabest surma fakti ja põhjuse esitamisel. Põhimääruse andmeandjaid täiendatakse Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kes esitab andmeid Eesti hariduse infosüsteemist (edaspidi EHIS) ning tehakse muud korrastavad muudatused. Määrus on kehtestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna peaspetsialist Eleri Lapp ([email protected], tel 626 9137) ja Sotsiaalministeeriumi digitaalvõimekuse arendamise osakonna nõunik Kaspar Kala ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Nele Nisu ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], tel 626 9320). Eelnõu ja seletuskirja ettevalmistamisse kaasati Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse TIS-i põhimääruse § 4 („Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded“), § 5 („Tervishoiuteenuse osutaja andmeandjana“), § 6 („Muud isikud andmeandjana“), § 8 („Andmete säilitamine“), § 9 („Andmete parandamine ja kustutamine“) ja § 21 („Andmesubjekti õigus väljendada tahet“). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 14 punktist, millega tehakse muudatused Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“. Punktiga 1 tehtava muudatuse eesmärk on ühtlustada määruse sõnavara ning asendada sõna „register“ sõnaga „andmekogu“, et tagada kooskõla määruse § 1 lõikega 1. Punktiga 2 tehtava muudatuse eesmärk on sätestada, et volitatud töötleja tagaks vajalikud tingimused, et vastutav töötleja saaks teha §-s 14 nimetatud tervisestatistikat. Punktidega 3-5 tehtavate muudatuste eesmärk on täpsustada TIS-i volitatud töötleja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse ülesandeid. Punktiga 3 tehtava muudatusega muudetakse määruse § 4 lõike 2 punkti 5, mille kohaselt peab volitatud töötleja arvestust ka kogutud andmete üle, ning volitatud töötlejale lisatakse kohustus koostada kogutud, väljastatud ja osutatud teenuste kohta ülevaatlikke analüüse arvestuse juhtimiseks.  2 Punktiga 4 tehtava muudatusega asendatakse sõna „klassifikatsioonide“ sõnaga „klassifikaatorite“, kuna „klassifikatsioonid“ on pigem kontseptuaalne mõiste, „klassifikaatorid“ aga füüsiline. Andmekogu töös on vajalikud klassifikaatorid ning andmekogule publitseeritakse klassifikaatoreid. Paragrahvi 4 lõike 2 punktis 8 asendati ka sõna „ehk“ sõnaga „sealhulgas“, sest tehniline haldus on laiem kui klassifikaatorite, loendite ja standardite pidamine ja standardite ning klassifikatsioonide publitseerimine. Punktiga 5 tehtava muudatusega jäetakse välja sõnad „ning varukoopiate tegemise“, kuna varukoopiate tegemine sisaldub juba andmete ja infosüsteemi säilimise tagamise kohustuses. Punktiga 6 tehtav muudatus on seotud surma registreerimise protsessi ümberkorraldamisega. Muudatuse peamine eesmärk on tagada surmaandmete elektrooniline liikumine, mis võimaldab luua surnud isiku lähedastele surma registreerimise automaatse teenuse. Muudatuse tulemusena lihtsustub arsti töö, kuna andmete edastamine on elektrooniline. Andmete osaliselt automaatse täitumise ning edastamise tõttu paraneb ka dokumenteerimise protsess, mis omakorda parandab andmekvaliteeti ja andmete laekumise kiirust surma põhjuste registrile ja rahvastikuregistrile. Kehtivas õiguskorras dokumenteeritakse surmasündmus neljal isekopeeruval paberil, mis eelnõu jõustudes asendub andmete digitaalse sisestamise ja edastamisega. Pärast tervishoiutöötaja poolt surmafakti tuvastamist edastatakse vastav informatsioon elektrooniliselt surmateatise andmekoosseisus TIS-i. Surmateatisega edastatakse andmed surnud isiku, surma aja ja koha kohta ning surma fakti tuvastanud tervishoiuteenuse osutaja andmed, mis on aluseks surma automaatseks registreerimiseks rahvastikuregistris. Surma fakt registreeritakse tervishoiuasutuse infosüsteemis, kus genereeritakse vastavas andmekoosseisus surmateatis TIS- i edastamiseks. Seejärel edastatakse surmateatise andmed rahvastikuregistrile ning pärast seda on võimalik tervishoiuteenuse osutajal pärida surma kande number ning väljastada surnu lähedastele surmatõend. Surmateatiselt edastatakse andmed TIS-i kaudu rahvastikuregistrile surma registreerimiseks. Rahvastikuregistrile edastatakse TIS-ist üksnes Eesti isikukoodi omava surnud isiku kohta esitatud surmateatiselt järgmised andmed: surnu isikuandmed, surma aeg ja surma koht ning surma fakti tuvastanud tervishoiuteenuse osutaja andmed. Rahvastikuregister registreerib TIS-ist laekunud andmete põhjal surmasündmuse ning tagastab surma registreerimist kinnitava kandenumbri. Kandenumbri tagastamisel loetakse surm registreerituks ning tervishoiuteenuse osutajal on õigus ja võimalus väljastada surnu lähedastele surmatõend. Surmateatiselt edastatakse andmed TIS-i kaudu surma põhjuste registrile. Surma põhjuste registrile edastatakse kõikide Eestis surnud isikute surmateatised, sh tuvastamata surnute, välismaalaste jne kohta. Surma põhjuste registrile edastatakse surnu isikuandmed, surma aeg ja koht ning suremispaik. Lisaks juba nimetatud andmetele edastatakse surma põhjuste registrile ka teatise esitaja andmed ja surmateatise koostamise aeg. Praegu kulub surma hetkest kuni andmebaasis registreerimiseni surma põhjuste registris kuni kolm kuud. Uue protsessi kohaselt toimub kannete tegemine automatiseeritult ning oluliselt kiiremini (24 tunni jooksul). Surma põhjuse teatis on surnud isiku surmasündmuse, surma põhjuse, surma põhjuse tinginud asjaolu ja surma põhjuse tuvastanud isiku andmeid kajastav dokument, mille alusel kantakse andmed surma põhjuste registrisse. Varem dokumenteeriti surma põhjuse info arstliku surmateatise koosseisus paberil. Elektrooniliselt edastatud standardiseeritud dokumendi alusel tagatakse surma põhjuse andmete kvaliteet surma põhjuste registris. Andmekvaliteedi kaudsem eesmärk on tagada tervishoiujuhtimiseks vajalike andmete aja- ja asjakohasus. Edaspidi on surmateatis, surma põhjuse teatis ja perinataalsurma põhjuse teatis reguleeritud selgelt erinevalt võrreldes praegusega, kus regulatsioon on vormipõhine (4 isekopeeruvat lehte). Erinev on ka andmekoosseisu vajadus ning andmekoosseisude kehtestamine annab õigusloomele suurema paindlikkuse ja selguse.  3 Surma põhjuse teatise ja perinataalsurma põhjuse teatise võib erandkorras objektiivsetel põhjustel koostada paberil ning sel juhul edastab koostaja selle surma põhjuste registrile. Objektiivseks põhjuseks on näiteks olukord, kus surma põhjuse teatise koostaja infosüsteem ei tööta. Punktiga 7 tehtava muudatuse eesmärk on kohustada tervishoiuteenuse osutajaid meditsiinilabori teenuse osutamiseks teavitama TIS-i volitatud töötlejat teenuse muudatustest, sealhulgas analüüside nimekirja muudatustest ja täiendustest, viivitamata peale muudatuse või täienduse tegemist. Muudatus on vajalik, et tagada laboriteenuste puhul andmevahetuseks vajalik informatsioon. Selleks luuakse e-labori haldamise rakendus. E-labori haldamise rakendus on mõeldud laborianalüüside LOINC kodeeritud algandmete ja laborianalüüside nimekirjade haldamiseks. LOINC kodeeringu kasutamine on analüüsitulemuste dokumenteerimisel ja TIS-i saatmisel kohustuslik. Eesmärk on jätkusuutliku lahenduse abil saavutada üle riigi laborianalüüside kodeeringu, terminoloogia ja kasutatavate nimetuste ühtlustumine ning nende ühtses vormis kasutamise kinnistumine. E-labori haldamise rakenduse kasutuselevõtmisel muutub meditsiinilaborite jaoks kohustuslikuks teavitada oma analüüside nimekirjas toimuvatest muudatustest (analüüside lisandumised, eemaldamised, muutmised). E-labori haldamise rakenduse loomise, meditsiinilaborite poolt LOINC kodeeringu kasutuselevõtmise ja analüüside nimekirjas toimuvatest muudatustest teavitamisega tekib:  ühtlustatud ning avalikult kõigile osapooltele üheselt kättesaadav laborianalüüside nimekiri ja terminoloogia;  töövahend LOINC standardi haldamiseks ja uute LOINC koodide tellimiseks;  võimalus teistel laboritel uutest planeeritavatest analüüsidest teadasaamiseks;  võimalus arstile saada teada, millises laboris huvipakkuvat analüüsi tehakse;  oluline alus riikliku analüüside tellimise saatekirja loomiseks;  kontrollivõimalus veendumaks meditsiinilaborites LOINC kodeeringu ja terminoloogia kasutuselevõtmiseks. Punktiga 8 tehtava muudatusega lisatakse rahvastikuregister TIS-i andmeandjaks ka surma registreerimise korral – rahvastikuregister esitab TIS-ile surma registreerimise kandenumbri rahvastikuregistris. Andmed on vajalikud, et tervishoiuteenuse osutajal tekiks õigus ja võimalus väljastada surnu lähedastele surmatõend, sest kandenumbri tagastamisel loetakse surm rahvastikuregistris registreerituks. Surnu omastel jääb ära vajadus veel täiendavalt minna surma rahvastikuregistris registreerima. Kõik surma registreerimisega seotud toimingud saab korraldada tervishoiuteenuse osutaja juures. Punktiga 9 tehtava muudatuse kohaselt nimetatakse uue andmeandjana Haridus- ja Teadusministeerium, kes edastab TIS-i õpilase, lõpetatud haridustaseme ja õppeasutuse andmed. Andmekogu mõttes on andmeandjaks EHIS. Laste tervise seireks kasutatav tervisestatistika põhineb enamasti haigestumuse, suremuse ja tehtud uuringute andmetel, mida kogub Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI) ja mis on avaldatud koondkujul tervisestatistika ja -uuringute andmebaasis1. Kõige mitmekülgsema ülevaate koolinoorte tervisest ja heaolust saame iga neljandal aastal enamikus Euroopa riikides toimuvast küsitlusuuringust (HBSC, Health Behaviour of School-aged Children), mille valimis on 11-, 13- ja 15-aastased üldhariduskoolide (V, VII ja IX klasside) õpilased. Uuringust saadav teave hõlmab mitut valdkonda: kehaline ja vaimne tervis, ülekaal ja toitumisharjumused, kehaline aktiivsus, suhted perekonna ja eakaaslastega, koolikiusamine, arstiabi vajanud vigastused ning tubaka, alkoholi ja kanepi tarvitamine. Eestis on seda uuringut tehtud alates 1993/1994. õppeaastast. Vaatamata saadava teabe mitmekülgsusele on valimis laste vanusevahemik suhteliselt kitsas, mistõttu enamiku laste kohta jääb saadav teave puudulikuks. Lapseeas luuakse vundament terviseseisundile ja suureks mõjutajaks on väärtushinnangute kujundamise periood, mis langeb koolieale. Seetõttu on koolil lapse tervisekäitumise kujundamisel 1 Tervisestatistika- ja uuringute andmebaas http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/index.html.  4 oluline roll. Eesti Haigekassa (edaspidi EHK) rahastab koolitervishoiuteenust, mida osutatakse koolis õppetöö toimumise ajal ja mille eesmärk on jälgida õpilaste terviseseisundit; kujundada tervislikku eluviisi õpilaste seas; ennetada õpilaste haigestumist ja krooniliste haiguste väljakujunemist; jälgida meditsiiniliselt põhjendatud õppekoormuse rakendamist ja tervisliku keskkonna loomist; osutada vajaduse korral vältimatut abi. Samuti on koolitervishoiuteenuse üheks osaks koostöö teiste tervishoiuteenuse osutajatega. Nii soovitavad kooliõed ennetuse eesmärgil pöörduda õpilastel vajaduse korral perearsti ja hambaarsti poole. Teenuse raames tehakse ka profülaktilisi läbivaatusi I, III, VII ja XI klassi õpilastele. Läbivaatuse käigus hindab kooliõde õpilase terviseseisundit (rühti, arengutaset, nägemisteravust jms), nõustab haiguste ennetamisel, vaktsineerib ja teeb mõõtmisi (pikkus, kaal ja vererõhk). Koolitervishoiuteenuse osutajad esitasid alates 2003. aastast EHK-le aruande õppeaasta jooksul läbivaatusel osalenud laste arvu kohta koos kokkulepitud indikaatoritega2. Aruandes esitati tulemused agregeeritud kujul, mis andis kooliõpilaste terviseseisundist esmase ülevaate. Kui see aruandlus loodi, ei olnud TIS-i veel olemas. Samas ei ole sellisel viisil kogutavad üldised näitajad laste tervise jälgimiseks piisavalt täpsed, sest ei võimalda saada ülevaadet, nt kui suur osakaal ülekaalulistest lastest on rasvunud, kas need on pigem tüdrukud või poisid, millises vanuses ülekaalulisuse probleem süvenema hakkab jne. Kuna andmed esitati EHK-le koondtabelitena, ei olnud võimalik hinnata ka nende kvaliteeti. Tervisestatistika kvaliteedi ja analüüsivõimaluste paindlikkuse suurendamiseks individuaalandmete kogumise kaudu on TIS-i saadetud andmete kasutusele võtmiseks loodud tervishoiustatistikamoodul (edaspidi moodul). Mooduli puhul on tegemist andmebaasi süsteemiga, mis võimaldab TIS-is olevaid andmeid tervisestatistikaks kasutusele võtta. Tervisestatistika tegemisel on näiteks haiguste levimuse ja esmashaigestumuse jt näitajate arvutamiseks oluline, et ühte isikut arvestatakse vaid üks kord. Seetõttu on patsiendi/lapse isikuandmed asendatud unikaalse identifikaatoriga ja sünniaeg on asendatud vanusega ehk andmetöötluses ei ole võimalik konkreetset isikut tuvastada, kuid isikut on võimalik erinevate sündmuste põhiselt kokku viia. Alates 2008. aastast on kõigil tervishoiuteenuse osutajatel, sh koolitervishoiuteenuse osutajatel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse3 järgi kohustus teenuse osutamisega seotud andmed saata TIS-i. Andmed tervisekontrollide käigus tehtud hindamiste ja mõõtmiste kohta esitatakse TIS-i kasvamise või läbivaatuse teatistega, mille andmekoosseisud on kehtestatud sotsiaalministri 17. juuli 2008. a määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord“. Alates 2016. aasta juunist lõpetas EHK koolitervishoiuteenuse raames agregeeritud aruannetega esitatud laste andmete kogumise, millega lõpetati ühtlasi ka TIS-iga dubleerivate andmete kogumine. Kuna vastavate andmete alternatiivseks allikaks on vaid TIS-i saadetud andmed, arendati moodulis laste terviseandmete aruanne, mille andmed pärinevad kasvamise või läbivaatuse teatistelt. Eelnõuga tehtava muudatusega lisatakse uue andmeandjana EHIS, millest hakatakse moodulisse laste terviseandmete põhjal arendatud aruandeid täiendama õpilase ja õppeasutuse andmetega. Õpilase andmetest päritakse andmed klassi, õppima asumise ja õpingute lõpetamise kohta. Laste terviseandmete aruannete täiendamine klassi andmetega on oluline, sest koolitervishoiuteenuse ja kuni 18-aastaste laste tervisekontrolli juhendist4 lähtuvalt tehakse profülaktilisi läbivaatusi I, III, VII ja XI klassi õpilastele. Saadava teabe põhjal on võimalik jätkata seni EHK poolt kogutud ülekaaluliste laste osakaalu näitajate aegrida ja tagada ajas võrreldavus. Need andmed on olulised, sest neid kasutatakse Vabariigi Valitsuse 17. juuli 2008. a korralduse nr 325 „„Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020” ja selle rakendusplaani aastateks 2009–2012 2 Koolitervishoiu aruanne ja tegevusjuhendid http://haigekassa.ee/et/partnerile/raviasutusele/haiguste-ennetus-ja- koolitervishoid/koolitervishoid/. 3 Tervishoiuteenuste korraldamise seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/103032017025#para59b2lg2p1. 4 Kuni 18-aastaste laste tervisekontrolli juhend https://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/0- 18%20tervisekontroll04012010_l6plik.pdf.  5 heakskiitmine ning Vabariigi Valitsuse 7. detsembri 2005. a korralduse nr 771 muutmine“5 täitmiseks. Konkreetselt puudutavad need andmed IV valdkonna (tervislik eluviis) 4. alaeesmärgi „Elanikkonna kehaline aktiivsus on suurenenud, toitumine on muutunud tasakaalustatumaks ja riskikäitumine on vähenenud“ ühte indikaatorit: ülekaaluliste kooliõpilaste osakaalu. Selle indikaatori jälgimise jätkamine on oluline, sest annab olulist teavet laste terviseseisundist ja suuna tervisedenduse tegevuste vajaduste hindamiseks, et maandada ja ära hoida laste haigestumisriski ja haigestumist. Saadav teave on ka tervisedenduse sekkumiste planeerimiseks oluline, et tegevused oleksid valitud vastavalt tähtsamatele probleemidele, mis lähtuvad tõenduspõhisusest. Saadava täiendava teabe kasutamisel on võimalik hinnata, millises õppeastmes hakkab laste terviseseisund kõige enam halvenema, nt ülekaalulisus muutub rasvumuseks. Selle põhjal on võimalik teha ettepanekuid liikumisharrastuste ja toitumissoovituste korrigeerimiseks ning õppekavades täienduste tegemiseks. Maailma terviseorganisatsiooni Euroopa regionaalbüroo on välja töötanud Euroopa laste rasvumuse seiresüsteemi (WHO European Childhood Obesity Surveillance Initiative6, edaspidi COSI uuring). Nimetatud seiresüsteemiga analüüsitakse algkooliõpilaste (6–9-aastaste laste) ülekaalu ja rasvumuse trende, et saada täpne ülevaade epideemia arengust ning välja töötada vastumeetmeid. Laste ülekaalulisuse ja rasvumuse väljaselgitamiseks tehakse mõõtmised, mida kajastatakse uuringus koos koolikeskkonnaga seonduvaga, nt liikumisvõimaluste (liikumistundide arv, mänguväljaku olemasolu, väljaspool õppekava pakutavate liikumisharrastuste võimalused), turvalisuse (jalgrattaga liikumine kooli ümbruses, transpordi korraldus), koolitoidule täiendava toidu kättesaadavuse (koolisöökla, poe, kohviku, müügiautomaadi olemasolu) ja valiku (müüdavad toiduained ja joogid) kohta, samuti koolis käimasolevate tervislikke harjumusi edendavate programmide kohta. Uuringu ühe osana küsitakse osalenud laste vanematelt vabatahtlikkuse alusel ka andmeid laste toitumis- ja liikumisharjumuste, pere sotsiaalmajandusliku olukorra ning rasvumisega kaasnevate haigestumiste kohta. Esimest korda tehti seda uuringut 2007/2008. õppeaastal. Eesti osales esimest korda neljandas andmekogumise laines 2016. aasta kevadel, sellel aastal osales kokku 35 WHO Euroopa regiooni liikmesriiki. COSI uuring on unikaalne, sest uuringus osalenud laste mõõtmised ja andmete kogumine on tehtud ühtse protokolli alusel. Samuti on igast osalevast riigist esitatud esindusliku valimi andmed ja kokku moodustab see üle 250 tuhande lapse andmetest andmebaasi, mis pakub laialdast võrdlust eri riikide vahel. Eesti andmeid koguti eraldi uuringuga. Tehti mõõtmised ning küsitlustega koguti andmed koolidelt ja lastevanematelt. Koolitervishoiuteenuse osutajad teevad laste profülaktilistel läbivaatustel samu mõõtmisi ja edastavad need andmed isikupõhiselt TIS-i. Seega oleks tulevikus võimalik kasutada TIS-i esitatud andmeid COSI uuringuks. Uuringu protokoll näeb ette ka koolidelt täiendava teabe kogumist, mistõttu täiendatakse eelnõuga tehtava muudatusega laste terviseandmete aruannet õppeasutuste andmetega. See muudatus pakub võimaluse õpilase mõõtmisandmeid ja täiendavalt kogutud kooli andmeid omavahel kokku linkida. Andmete kasutamine eeldab ka uuringu valmisse sattuvate laste vanematelt eelnevalt nõusoleku küsimist. Õppeasutuste andmetega laste mõõtmistulemuste põhjal loodud aruande täiendamine võimaldab edaspidi teha ka tervisetulemite võrdlusi õppeasutuste kaupa. Eestis sai alates 1993. aastast alguse tervist edendavate koolide võrgustik (edaspidi TEK), millega on liitunud ligi 200 kooli. Liikumise eesmärk on edendada koolides ja ka paikkonnas tervislikku elulaadi ning kujundada turvalist sotsiaalset ja füüsilist keskkonda. Lisaks tegevuste planeerimisele ja elluviimisele tehakse ka tulemuste hindamisi, terviseseisundi andmeid selleks aga ei kasutata. Samas kogutakse vastavaid andmeid üle riigi ja edastatakse TIS-i. Õppeasutuste andmete lisandumisel on võimalk teha tervisetulemite võrdlusi ka TEK koolide ja mitte TEK koolide vahel, mis annab olulise indikatsiooni, kas selle liikumise raames õppeasutuses tehtavad tegevused on laste terviseseisundile mõju avaldanud või mitte. 5 Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 ja selle rakendusplaani aastateks 2009–2012 aruanded http://sm.ee/et/rahvastiku- tervise-arengukava-2009-2020. 6 European Childhood Obesity Surveillance Initiative http://www.euro.who.int/en/health-topics/disease- prevention/nutrition/activities/who-european-childhood-obesity-surveillance-initiative-cosi.  6 Lisaks õpilase ja õppeasutuse andmetele hakatakse eelnõuga tehtava muudatuse rakendumisel EHIS-est moodulisse arendatud ambulatoorsete visiitide ning haigla- ja päevaravilt lahkunute aruandeid täiendama lõpetatud haridustaseme andmetega (haridustaseme nimetus ja omandamise kuupäev). Nende aruannete põhjal saadakse teavet, milliste haigustega pere- ja eriarsti poole pöördutakse ning haiglaravi põhjustest ehk haigestumusest. Samuti hakatakse piisava andmehõive ja kvaliteedi saavutamisel neid andmeid kasutama haiguste levimuse arvutamiseks. Tervisetulemites ja suremuses erinevuste esinemist rahvastikurühmade ning sugude, rahvuste jt vahel seostatakse otseselt sotsiaaldemograafiliste näitajatega. Kõige enam seostatakse neid haridustaseme, tööturu staatuse ja sissetuleku tasemega. Praegu rikastatakse moodulis olevaid andmeid rahvastikuregistri ja EHK andmetega, täiendades mooduli andmeid ravikindlustuse staatuse ja elukoha andmetega. Järgmise sammuna näeme vajadust lisada andmeallikana EHIS, et parandada tervisestatistika ja analüüside sisulist kvaliteeti, suurendada poliitikakujundamiseks vajalikku tõenduspõhisust ja seeläbi teha ennetust ja teavitust praegusest oluliselt sihitumalt. Statistikaameti7 rahvaloenduse andmetele tuginedes oli kõrgharidusega meeste eeldatav eluiga (78,2 aastat) võrreldes kesk- ja põhiharidusega meeste eeldatava elueaga vastavalt 8,5 ja 11,6 aastat pikem. Sama näitaja oli naistel (kõrgharidusega naiste eeldatav eluiga – 86,2 aastat) võrreldes kesk- ja põhiharidusega naistega mõnevõrra väiksmate erinevustega (eeldatav eluiga vastavalt 6,6 ja 8,8 aastat pikem). Tervena elada jäänud aastate puhul on erinevused sarnased – kõrgharidusega meestel 58,3 aastat ja naistel 60,9 aastat ning see on võrreldes kesk- ja põhiharidusega meestega vastavalt 5,3 aastat ja 12,4 aastat rohkem ja naiste puhul vastavalt 6,6 ja 12,5 aastat. Eesti elanike haridusest tulenevad erinevused on suurimad EL riikide hulgas ning suured lõhed on ka meeste ja naiste näitajate vahel.8 Eurostat on valiku riikide kohta prognoosinud eeldatava eluea andmeid haridustasemete kaupa.9 Need näitavad, et 30-aastastel põhiharidusega Eesti meestel on elada jäänud veel 33,7 aastat ja naistel 45,3 aastat. Kõrgeim on see näitaja Itaalias, kus põhiharidusega mehed elavad Eesti meestest 15,6 ja naised 9,5 aastat kauem, sarnane erinevus on ka nt Rootsi näitajatega. Punktiga 10 täiendatakse TIS-i põhimäärust isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevalt (2016/679/EL)10. Isikuandmete kaitse üldmäärus lähtub vastutamise põhimõttest (art 5 lõige 2), mille kohaselt peab töötleja tõendama, et andmeid töödeldakse seaduslikult (art 5 lg 1 p a), kindlaksmääratud eesmärgil (art 5 lg 1 p b), lähtudes minimaalsuse (art 5 lg 1 p c), õigsuse (art 5 lg 1 p d) põhimõtetest ning viisil, mis ei võimalda isikuandmeid säilitada kauem, kui eesmärgi täitmiseks vajalik (art 5 lg 1 p e) ning usaldusväärselt ja konfidentsiaalselt (art 5 lg 1 p f). Nende põhimõtete tagamiseks on vajalik töötlemistoimingute logimine ja logide säilitamine, et töötleja saaks tõendada, et vastavaid põhimõtteid ei järgitud. Seetõttu on täiendatakse § 8 lõiget 3 selliselt, et volitatud töötleja peab logisid andmete töötlemise kohta, sealhulgas andmete väljastamise, muutmise, lisamise ja kustutamise aja, andmete koosseisu, andmesaajate ja väljastamise viisi kohta 30 aastat alates kirje tekkimisest. Kolmekümneaastane säilitustähtaeg tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 153 lõikest 2, mille kohaselt on surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tekkinud nõude maksimaalne aegumistähtaeg 30 aastat arvates kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Punktiga 11 tehtava muudatuse eesmärk on kustutada määruse § 9 pealkirjast sõnad „ja kustutamine“, kuna § 9 ei sisalda andmete kustutamise regulatsiooni. 7 Statistika andmebaas: http://pub.stat.ee/px-web.2001/dialog/statfile2.asp. 8 Eurostat statistics in focus, Highly educated men and women likely to live longer Life expectancy by educational attainment, http://ec.europa.eu/eurostat/documents/3433488/5565012/KS-SF-10-024-EN.PDF/f2caf9d2-3810-4088-bdbe-2f636e6ecc48. 9 Eurostati andmebaas: http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/submitViewTableAction.do. 10 Euroopa Liidu Teataja L 119/1  7 Punktiga 12 muudetakse määruse § 9 lõikeid 1 ja 2 ning sõnastatakse need ümber seoses andmete parandamisega. Paragrahvi 9 lõike 1 alusel kohustub andmeandja olukorras, kus TIS-i on edastatud ebaõigeid andmeid või kui andmeid on tervishoiuteenuse osutaja poolt muudetud, esitama TIS-i viivitamata uued andmed või teavitama volitatud töötlejat vajadusest andmeid muuta. Eesmärk on tagada, et TIS-is oleksid kvaliteetsed ja ajakohased andmed. Paragrahvi 9 lõikele 2 lisatakse teine lause, mille kohaselt ei hinda TIS-i vastutav töötleja ega volitatud töötleja osutatud teenuse andmeid sisuliselt. Punktidega 13 ja 14 muudetakse määruse § 21, mis reguleerib andmesubjekti õigust väljendada oma tahet TIS-i andmete ja õiguste suhtes. Punkti 13 puhul täpsustatakse määruse § 21 lõiget 4 sõnadega „kui seaduses ei ole sätestatud teisiti“, et katta olukord, kus seadus näeb ette erisused piiratud teovõimega isikul oma õiguste teostamisel. Punktiga 14 lisatakse loetelu andmetest, millele patsient saab ligi patsiendiportaali (www.digilugu.ee) kaudu. Tegemist on loeteluga andmetest, millega isikul on võimalik patsiendiportaali kaudu tutvuda. Paragrahvi 21 lõike 5 kohaselt saab patsient patsiendiportaali kaudu ligi järgmistele temaga seotud andmetele: 1) tervishoiuteenuse osutaja edastatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud andmekoosseisus nimetatud andmed; 2) tervise infosüsteemi poolt käesoleva lõike punkti 1 andmete alusel kombineeritavate teenuste andmed; 3) patsiendi ja tema esindatavate isikuandmed; 4) tahteavaldused; 5) sõeluuringukutsed; 6) seotud isikute surma ja surma põhjuse teatise andmed vastavalt õigusaktis sätestatule; 7) retsepti, kindlustuskaitse ja perearsti andmed; 8) raviarved; 9) tervisedeklaratsioonid; 10) töövõime hindamise taotluse ja menetluse ning töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse ja eksperdiarvamuse andja andmed; 11) logid. 3. Määruse mõjud Punktis 6 kavandatud muudatus: planeeritavad muudatused avaldavad tervishoiuteenuse osutajale märgatavat mõju, kuna surma fakti ja põhjuse tuvastav arst või ekspert teeb seda elektrooniliselt juba praegu, kuid väheneb dokumenteerimise aeg, sest elektroonsel vormil on osa infost juba eeltäidetud kujul. Mõju sihtrühm: muudatus mõjutab otseselt neid tervishoiuteenuse osutaja töötajaid, kes puutuvad kokku surma fakti ja põhjuse tuvastamisega (arstid sh perearstid – ca 4400, õed – ca 7900, kiirabibrigaadid – ca 100) – ning täidavad meditsiinilisi dokumente (kiirabikaart, arstlik surmateatis, surma põhjuse tuvastamise teatis). Avaldatav mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta: tervishoiuteenuse osutajad peavad tegema ühekordse arenduse oma infosüsteemides, et suudaksid edastada TIS-i surma andmeid nõutud andmekoosseisus. Punktis 7 kavandatud muudatus: e-labori haldamise rakenduse loomisel muutub meditsiinilaboritele analüüside nimekirjas toimuvatest muudatustest teavitamine kohustuslikuks. Meditsiinilaborite sisuhaldurid on analüüside nimekirjade muudatustest teavitanud alates 2011. aastast, kasutades Exceli tabeleid. Peale e-labori haldamise rakenduse väljatöötamist võtavad laborite sisuhaldurid kasutusele e- labori haldamise rakenduse veebiliidese ning võrreldes senise olukorraga mingeid muudatusi kuludes see labori jaoks ei tähenda. Mõju valdkond: meditsiinilaborid (hetkeseisuga 23).  8 Mõju sihtrühm: laborianalüüse teostavad meditsiinilaborid ja analüüse tellivad tervishoiuteenuse osutajad. Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta: meditsiinilaborid peavad esitama infot oma analüüside nimekirjas toimuvate muudatuste kohta. Laborid on infot muudatuste kohta esitanud ka varem, kuid nüüd muudetakse tegevus kohustuslikuks E-labori haldamise rakendus hakkab omama infot kõigi meditsiinilaborite analüüside nimekirjade kohta. Nimekirjad võivad sisaldada ka tellimiseks vajalikke andmeid ning nende põhjal on tellijatel võimalik koostada omapoolseid kitsamaid tellimusnimekirju. Punktis 9 kavandatud muudatus: uue andmeandjana lisatakse Haridus- ja Teadusministeerium, kes hakkab moodulisse edastama õpilase, lõpetatud haridustaseme ja õppeasutuse andmeid EHIS-est. Mõju sihtrühm: tervisevaldkonna poliitikakujundajad, sh haldusala asutus TAI ja elanikkond. Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta: 2016. aasta kevadel tehti Eestis esimest korda COSI uuringut. Selle uuringu kulud olid hinnanguliselt kokku 50 000 eurot. Sotsiaalministeeriumi eelarvest kaeti kulusid ligi 23 200 euro ulatuses, millest tasuti koolitervishoiuteenuse osutajatele laste mõõtmiste eest. Ülejäänud kulud kaeti WHO Eesti esinduse ja TAI poolt. WHO tagas näiteks mõõtmisvahendite olemasolu ja koolitustega seotud korralduskulud ning panustas tööjõuga, samuti panustas tööjõu ja andmetöötlusega TAI. Muudatuse rakendamise järel luuakse oluline eeldus, et koolitervishoiuteenuse osutamise käigus TIS-i edastatud andmeid oleks edaspidi võimalik kasutada ka COSI uuringuks. Seeläbi vähendatakse topelt andmete kogumist ning sellega kaasnevat uuringu korraldajate ja koolitervishoiuteenuse osutajate töökoormust. Majanduslikus vaates oleks kokkuhoid ca 30 000 eurot. Arvestades uuringu tegemiseks vajalikke kulusid, ei ole tegemist olulise mõjuga. Samas, arvestades saadava teabe hulka, mis tagab olukorrast ülevaate ja rahvusvahelise võrdlusbaasi, mis on rahvastiku terviseedenduse tegevuste puhul oluline, on muudatus positiivse mõjuga poliitikakujundamisele. Tervena elada jäänud aastate näitajas on Eesti elanikel haridustasemete kaupa suured erinevused, mis on ühtlasi suurimad EL-is. Tervena elada jäänud aastate11 arvutamise metoodika üheks komponendiks on suremuse andmed. Näiteks kui võtta aluseks 30–39-aastaste suremuse andmed, oli 2016. aasta andmetel kokku 292 surmajuhtu (mehi 204 ja naisi 88). Meeste puhul oli 48,5% põhi-, 40,7% kesk- ja 8,8% kõrgharidusega ning naiste puhul vastavalt 35,2%, 38,6 ja 25,0%.12 Surmapõhjustena on selles vanuses peamiselt õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad (meestest 48% ja naistest 27,3%), kasvajad (meestest 3,9% ja naistest 26,1%), vereringeelundite (meestest 11,8% ja naistest 8,0%) ja seedeelundite haigused (meestest 9,3% ja naistest 5,7%)13. Seejuures on olulisem vaadata ennetatavaid14 ja välditavaid15 surmasid. Nendeks on peamiselt HIV-tõbi (meestel 29,2% juhtudest ja naistel 28,1% juhtudest) ja peaajuveresoonte haigused (meestel 10,4% juhtudest ja naistel 12,5% juhtudest) ning olulisemate erisustena meestel südame isheemiatõbi (10,4%) ja naistel rinna pahaloomulised kasvajad (15,6%).16 Tervisedenduse tegevused hõlmavad nii ennetus- kui teavitustegevusi, samuti on oluline tervishoiuteenuste vajaduspõhine kättesaadavus ja järjepidevus. Selleks, et aru saada millest võivad olla põhjustatud 11 Tervena elada jäänud aastad – keskmine aastate arv, mida inimene tõenäoliselt elab igapäevategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervise näitajad jääks samaks. 12 Statistika andmebaas, http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/03Rahvastikusundmused/10Surmad/10Surmad.asp. 13 2016. aasta andmed, statistika andmebaas, http://pub.stat.ee/px- web.2001/Database/Rahvastik/03Rahvastikusundmused/10Surmad/10Surmad.asp. 14 Ennetatav surm — ennetatavad välditavad surmapõhjused on need, mis vajavad peamiselt laiemaid tervisepoliitilisi meetmeid ja ravi ei ole nende puhul peamiseks sekkumiseks. Ennetatavad on haigused, mille puhul meditsiiniline abi surma ärahoidmiseks on vähem efektiivne, kuid edukad on enne haiguse ilmnemist kasutatavad sekkumised. 15 Välditav surm – ravitavad välditavad surmapõhjused on need, mis sõltuvad peamiselt tervishoiust ning mida oleks saanud vältida õigeaegse ja efektiivse arstiabiga ehk ravida. Ravitavateks peetakse haigusi, millest tingitud suremust on võimalik pärast haiguse ilmnemist vältida. 16 2016. aasta andmed, TAI, tervisestatistika ja –uuringute andmebaas, http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/01Rahvastik/01Rahvastik__04Surmad/SD60.px/?rxid=804963cc-71d6-4fc0-94b0- 96a018e82ab0.  9 hariduslikud erinevused suremuses, on vajalik lähemalt vaadata sihtrühmade (haridustasemed) kaupa ka teenuste kasutamist, et leida ravile jõudmise viivituste põhjuseid, nt kas käiakse regulaarselt perearsti või -õe vastuvõtul. Kavandatav muudatus ei ole oluline, kuid saadava teabe põhjal paraneb tervisestatistika ja analüüside sisuline kvaliteet. Samuti suureneb poliitikakujundamiseks vajalik tõenduspõhisus ning seeläbi on võimalik teha nii ennetust, teavitust kui ka korraldada ümber tervishoiuteenuseid, arvestades senisest enam sihtrühma vajadusi. Positiivse märgina võib välja tuua potentsiaali, et sihitatud tegevustega hoitakse ära varast haigestumist ning seeläbi ka ennetatavaid ja välditavaid surmasid. Mõju sihtrühm: mooduliga liidestunud tervishoiuteenuse osutajad ja KOV-d. Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta: tervishoiuteenuse osutajatel on võimalik liidestuda mooduliga. See annab võimaluse nende poolt TIS-i edastatud andmetest koondaruandeid koostada. Moodulisse arendatud laste terviseandmete põhjal koostatud aruannete puhul on koolitervishoiuteenuse osutajatel võimalik saada ka kokkuvõtlikud näitajad, mille on süsteem valemite põhjal kokku arvutanud. EHIS-e liidestuse järel on seda võimalik teha ka klasside kaupa. Lisaks on koolitervishoiuteenuse osutajaid, kes pakuvad teenust mitmes koolis. Seda on EHIS-e liidestuse järel samuti võimalik eristada. Muudatuse puhul ei ole tegemist olulist mõju omava muudatusega, kuid see annab teenuseosutajatele võimaluse oma tegevusest järjepidevat ülevaadet saada ja parendustegevusi kavandada ning korraldada ennetus- ja sekkumistegevusi koostöös kooli ja KOV-iga rohkem suunatult. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on seotud Euroopa Liidu õigusega lähtuvalt punktis 10 ja 14 sätestatud muudatusest, mille kohaselt täpsustatakse TIS-s andmetöötlustoimingute logimisega seonduvat ning andmeid, millele patsiendil on õigus saada juurdepääs patsiendiportaalis. Isikuandmete kaitse üldmäärus rakendub 25.05.2018.a. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud 5.1. Kavandatav muudatus 6 – arendus surmaandmete edastamiseks Tervishoiuteenuse osutajad teevad arendused oma infosüsteemides omavahendite arvelt. 5.2. Kavandatav muudatus 7 – e-labori haldamise rakenduse väljatöötamine E-labori haldamise rakenduse väljatöötamine ja selle kasutuselevõtt meditsiinilaborite laborite infosüsteemide haldurite poolt. Kulu rakenduse väljatöötamiseks on 124 700 eurot. Projekti rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Regionaalarengufondist ning 15% ulatuses riiklikust toetusest. 5.3. Kavandatav muudatus 9 – mooduli arendused Kavandatava muudatuse rakendamisel on vajalik teha arendused moodulis. Moodulis tehakse arendus haridusega seotud andmevahetuseks EHIS-ega ja täiendatakse olemasolevaid statistilisi aruandeid (laste terviseandmete, ambulatoorsete visiitide ja haiglaravi aruandeid). Hinnanguliselt on arenduskulud 40 000 eurot, mis kaetakse Tervise- ja Heaolu Infosüsteemide Keskus eelarvest mooduli arenduseks ettenähtud vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määruse § 5 lõike 1 punkt 4 jõustub 1.juulil 2018. aastal. Määruse § 5 lõige 31 jõustub 1. septembril 2018. aastal.  10 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks järgmistele adressaatidele: - Andmekaitse Inspektsioon - Eesti Kiirabi Liit - Eesti Kohtuekspertiisi Instituut - Eesti Laborimeditsiini Ühing - Eesti Patoloogide Selts - Eesti Perearstide Selts - Eesti Õdede Liit - Tervise Arengu Instituut - Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus  EELNÕU 01.06.2018 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn, Toompea 2018. a nr Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruses nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna „register“ sõnaga „andmekogu“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) tagab tervise infosüsteemi kasutamise käesoleva määruse §-s 14 nimetatud tervisestatistika tegemiseks;“; 3) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt: „5) peab arvestust kogutud ja väljastatud andmete ja osutatud teenuste üle ning koostab selle arvestuse juhtimiseks ülevaatlikke analüüse;“; 4) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 8 sõnastatakse järgmiselt: „8) tagab tehnilise halduse, sealhulgas klassifikaatorite, loendite ja standardite pidamise ning standardite ja klassifikatsioonide publitseerimise;“; 5) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 10 sõnastatakse järgmiselt: „10) tagab andmete ja infosüsteemi säilimise vastavalt kehtestatud nõuetele;“; 6) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) surmateatise andmed viivitamata pärast surma fakti tuvastamist ning surma põhjuse teatise ja perinataalsurma põhjuse teatise andmed ühe tööpäeva jooksul pärast seda, kui tervishoiutöötaja on asjakohase dokumendi kinnitanud.“; 1 7) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Tervishoiuteenuse osutaja teavitab käesoleva määruse § 4 lõikes 2 nimetatud volitatud töötlejat teenuse muudatustest, sealhulgas analüüside nimekirja muudatustest ja täiendustest meditsiinilabori teenuse osutamiseks, viivitamata peale muudatuste või täienduste tegemist tervishoiuteenuse osutaja juures.“; 8) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Rahvastikuregistri vastutav töötleja edastab tervise infosüsteemi: 1) isikut identifitseerivad andmed; 2) isiku esindusõiguse ja teovõime andmed; 3) surma registreerimise kandenumbri rahvastikuregistris.“; 9) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses: „(81) Haridus- ja Teadusministeerium edastab tervise infosüsteemi: 1) õpilase andmed (klass, õpingute alustamine ja õpingute lõpetamine); 2) lõpetatud haridustaseme andmed (haridustaseme nimetus, õpingute alustamine ja õpingute lõpetamine); 3) õppeasutuse andmed (nimi, registreerimisnumber ja aadress).“; 10) paragrahvi 8 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Tervise infosüsteemi logisid andmete töötlemise kohta, sealhulgas andmete väljastamise, muutmise, lisamise ja kustutamise aja, andmete koosseisu, andmesaajate ja väljastamise viisi kohta, säilitatakse 30 aastat alates kirje tekkimisest.“; 11) paragrahvi 9 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 9. Andmete muutmine“; 12) paragrahvi 9 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tervise infosüsteemi edastatud andmete muutmiseks esitab andmeandja andmekogusse viivitamata uued andmed või teavitab volitatud töötlejat vajadusest esitatud andmeid muuta. (2) Tervise infosüsteemi volitatud töötlejal on andmekvaliteedi tagamiseks õigus kontrollida tervise infosüsteemi edastatud dokumendi vastavust standardile. Vastutav töötleja ja volitatud töötleja ei hinda osutatud teenuse kohta esitatud andmeid sisuliselt.“. 13) paragrahvi 21 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Piiratud teovõimega isiku puhul teostab lõikes 1 nimetatud õigusi isiku seaduslik esindaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“; 14) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: 2 (5) Tervise infosüsteemis võimaldatakse patsiendile juurdepääs veebikeskkonna kaudu järgmistele andmetele: 1) tervishoiuteenuse osutaja edastatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud andmekoosseisus nimetatud andmed; 2) tervise infosüsteemi poolt käesoleva lõike punkti 1 andmete alusel kombineeritavate teenuste andmed; 3) patsiendi ja tema esindatavate isikuandmed; 4) tahteavaldused; 5) sõeluuringukutsed; 6) seotud isikute surma ja surma põhjuse teatise andmed vastavalt õigusaktis sätestatule; 7) retsepti, kindlustuskaitse ja perearsti andmed; 8) raviarved; 9) tervisedeklaratsioonid; 10) töövõime hindamise taotluse ja menetluse, töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse ja eksperdiarvamuse andja andmed; 11) logid.“. § 2. Määruse jõustumine (1) Määruse § 5 lõike 1 punkt 4 jõustub 1. juulil 2018. a. (2) Määruse § 5 lõige 31 jõustub 1. septembril 2018. a. Peaminister Jüri Ratas Tervise- ja tööminister Riina Sikkut Riigisekretär Heiki Loot 3  Ministeeriumid Meie 05.06.2018 nr 1.2-2/68-1 Tervise infosüsteemi põhimääruse muutmise eelnõu Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Tervise- ja tööminister Lisa: TIS PM_eelnõu TIS PM_seletuskiri Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Eesti Kiirabi Liit Eesti Kohtuekspertiisi Instituut Eesti Laborimeditsiini Ühing Eesti Patoloogide Selts Eesti Perearstide Selts Eesti Õdede Liit Tervise Arengu Instituut Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Kaspar Kala 626 9755 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952