Lp. Krister Kivi
Kui surnul ilmnevad kuriteo tunnused või tekib kuriteo kahtlus ehk määratakse menetleja poolt EKEI-le
kohtuarstlik ekspertiis või saatekirjaline lahang, siis inimesel endal eluajal pole võimalik lahangust
keelduda nii nagu ka omastel. See tuleneb Surma põhjuse tuvastamise seaduse § 9. Uurimisasutuse ja
prokuratuuri tegevus surma põhjuse tuvastamisel
(1) Surmajuhtumi kuriteo tunnuste sedastamisel alustab uurimisasutus või prokuratuur
kriminaalmenetlust ja määrab kohtuarstliku ekspertiisi. Muude välispõhjustest tingitud surmajuhtumite
või nende kahtluse korral saadab uurimisasutus või prokuratuur surnukeha kohtuarstlikule lahangule.
Patoanatoomilise lahangu puhul on see võimalik.
§ 14. Patoanatoomilise lahangu tegemise alused ja kord
(1) Patoanatoomiline lahang tehakse ebaselge surma põhjuse väljaselgitamiseks või haigusest
põhjustatud surma korral haiguse ja selle kulu hindamiseks või juhul, kui see on vajalik üldise
tervishoiu ja ravikvaliteedi seisukohalt, kui surma põhjus ei selgu surnu välisvaatluse tulemusena ja
informatsiooni põhjal, mis on arstil surnu viimase haiguse ja ravi kohta, ning puudub alus
kohtuarstlikuks lahanguks või kohtuarstlikuks ekspertiisiks kriminaalmenetluses
(2) Patoanatoomilise lahangu tegemine on kohustuslik järgmistel juhtudel:
1) ebaselge surmajuhtumi korral, kui puudub alus oletada, et isiku surm on saabunud kuriteo tagajärjel
või välispõhjustest tingitud asjaoludel;
2) haiguse ebaselge elupuhuse diagnoosi puhul;
3) kui haiglaravil viibiv isik suri haiglas esimesel ööpäeval ja arstil puuduvad andmed surma põhjuse
kohta;
4) kui surm on saabunud diagnostiliste või ravivõtete tagajärjel;
5) ägeda nakkushaiguse või selle kahtluse korral;
6) raseda või sünnitaja haigusest põhjustatud surma korral;
7) kuni üheaastase lapse surma korral, kui puudub alus oletada, et surm on saabunud kuriteo tagajärjel
või välispõhjustest tingitud asjaoludel;
8) vastsündinu alates sünnikaalust 500 grammi või alates 22. rasedusnädalast sündinud elutunnustega
loote (südamelöögid, hingamine ja loote liigutused) surma korral;
9) surnult sündinute puhul alates sünnikaalust 500 grammi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 8 ja 9 nimetatud juhtudel tuleb surnukeha lahangule saata
koos platsentaga. (õ) 26.01.2010 14:25
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–9 nimetatud juhtudele tuleb patoanatoomiline lahang
teha surnu omaste või tema seadusliku esindaja kirjalikul nõudel. (õ) 26.01.2010 14:25
(5) Patoanatoomilist lahangut ei viida surma põhjuse tuvastamiseks läbi, kui surnul esines elupuhuselt
krooniline haigus, mis on dokumenteeritud tema tervishoiuteenuse osutamist tõendavates
dokumentides ning mis ägenemise või tüsistuse tõttu põhjustas tema surma.
§ 15. Nõusolek patoanatoomilise lahangu tegemiseks
(1) Patoanatoomilise lahangu tegemiseks muudel kui käesoleva seaduse § 14 lõikes 2 toodud juhtudel
tuleb saada surnu omaste või tema seadusliku esindaja kirjalik nõusolek.
(2) Patoanatoomilise lahangu tegemiseks kirjaliku nõusoleku andnud isik võib selle kuni patoanatoomilise
lahangu alustamiseni tagasi võtta.
Kuidas haiglad seda rakendavad saate neilt juba otse küsida. EKEI-l selle kohta info puudub.
Lugupidamisega
From: Krister Kivi
Sent: Thursday, 03 May 2018 20:41:16 (UTC+02:00) Helsinki, Kyiv, Riga, Sofia, Tallinn, Vilnius
To: EKEI Info
Subject: [VÄLJAST] Re: küsimus "Eesti Ekspressist" lahkamiste osas (ning teoreetilise õiguse osas enda
lahkamine veel elus olles keelata)
Suur tänu vastamast, kuid ma siiski paluksin võimaluse korral käsitleda seda aspekti, mis
puudutab surnu hüpoteetilist õigust olla lahkamata -- kas taolisi tahteavaldusi on tehtud ning kas
nendel on praktikas mingi jõud?
Lugupidamisega,
Krister Kivi
2018-05-03 20:36 GMT+03:00 EKEI Info <
[email protected]>:
Tere
Vastuseid leiab TAI vastavatest registritest, kus hetkel on saadaval andmed kuni 2016 aastani
(suveks peaks neil ka 2017 a andmed avalikuks saama):
a)
DR90: Lahangud
Lahangute arv
2016 Teostajad kokku Lahangud kokku 2 976 tk 19,35%
SD21: Surmad põhjuse, soo ja vanuserühma järgi
Surmad kokku
2016 Kõik põhjused (A00-Y89) Mehed ja naised 15 276 tk
b) Vastused leiate – Surma põhjuse tuvastamise seadusest
§ 11. Patoanatoomilise lahangu tegemise alus
§ 20. Kohtuarstliku ekspertiisi tegemise alus
§ 22. Kohtuarstliku lahangu alus
c) EKEI juhindub kohtuarstlike lahangute tegemisel rahvusvahelisest standardist ISO17020 ja
Euroopa Kohtumeditsiini Nõukogu juhisest Harmonisation of Medico-Legal Autopsy Rules
tavameetodil lahang on invasiivsem, kui radioloogiliste uuringuseadmetega tehtud lahang (KT ja
MRT)
d) Kuritegude avastamiseks tehakse alati kohtuarstlik ekspertiis, mille määrab menetlev asututus
ja sellisel juhul langetab mitte tegemise otsuse prokurör. Tavalahangute osas tuleb teil pöörduda
haiglate poole, kus 2016 a tehti 1376 (46,23%) lahangut.
e) Kriminaalmenetlusseadustik seab piirangud, mis annab volitused EKEI-s lahangu juures
viibimiseks. Kõik lahangud viiakse läbi vastavalt punktis c) mainitud töökorraldust
reguleerivatele dokumentidele ning vastava ettevalmistuse saanud isikute poolt.
Tavalahangute teostamise osas peate pöörduma haiglate poole.
Lugupidamisega
Üllar Lanno
Direktor
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut
663 6601
[email protected]
Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud teadmiseks ja kasutamiseks ainult e-kirja adressaatidele.E-kirjas
sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada.Juhul,
kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist.
From: Krister Kivi
Sent: Thursday, 03 May 2018 20:04:16 (UTC+02:00) Helsinki, Kyiv, Riga, Sofia, Tallinn, Vilnius
To: EKEI Info
Cc: Krister Kivi
Subject: [VÄLJAST] küsimus "Eesti Ekspressist" lahkamiste osas (ning teoreetilise õiguse osas enda
lahkamine veel elus olles keelata)
Tere.
Kirjutan ajalehest „Eesti Ekspress“, minu nimi on Krister Kivi.
Plaanime „Ekspressi“ lugu, mis puudutaks inimese „surmajärgseid õigusi“, sealhulgas õigust
reguleerida seda, mis pannakse pärast surma toime tema surnukehaga.
Oleksin tänulik, kui pädev inimene teie asutusest saaks vastata alltoodud küsimustele:
a. Kui levinud on Eestis surnukeha lahkamine (ehk kui paljusid surnuid lahkamine
puudutab, soovitavalt protsentuaalselt aastas lahkunuist)?
b. Kes on õigustatud otsustama, et lahkamine on vajalik ning millistel põhjustel (võimalus
loetleda)?
c. Milliseid protseduure lahkamine üldjuhul sisaldab ning kas lahkamist on võimalik läbi
viia erinevas ulatuses, vähem- ja rohkeminvansiivselt? Kas on võimalik tuua näiteid?
d. Kui inimene ei soovi, et teda pärast surma lahataks, siis kas ja milliste eranditega tema
taolist tahteavaldust arvestatakse? Kui levinud taoliste tahteavalduste tegemine on ning
kas tahteavaldus peaks olema vormistatud notariaalselt?
e. Millised eetikanormid või regulatsioonid lahkamist reguleerivad (näiteks pealtvaatajate
lubamist, fotode või videosalvestuste tegemist, võimalikku kehaosade või koematerjali
eemaldamist jms)? Kuidas on tagatud, et lahkamine pandaks toime lahkunud
inimväärikust võimalikult säästvalt?
Tänades teid ette vastuste eest,
Krister Kivi
Eesti Ekspressi ajakirjanik
[email protected],
[email protected]
+3725533300
PS: Oleksin VÄGA tänulik, kui jõuaksite vastata reedel, peaks see aga osutuma ebarealistlikuks,
siis esmaspäeval.
Siira tänuga veelkord ja vabandades, kui mõni küsimus väga asjatundmatu paistis.
KK
Sent from Mail for Windows 10