Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla 13, 10122 Tallinn [email protected] 07.05.2024 VAIDLUSTUS hankija otsustele riigihankes nr 273869 Vaidlustaja: Nordlin Ehitus OÜ Registrikood: 11966711 Keemia 15, Tallinn 10616 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Rotermanni 8, 10111 Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Hankija: Riigi Kinnisvara Aktsiaselts Registrikood: 10788733 Tarru mnt 85, Tallinn 10115 Hankija kontaktisik Reelika Timm, e-post: [email protected]; [email protected]; Vaidlustaja taotlused: 1. RHS § 185 lg 2 p 8 alusel tunnistada kehtetuks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi 30.04.2024 koostatud hindamisotsus, millega Nordlin Ehitus OÜ-le määratud töökorralduskava hindamise ja hindamise koondtabelis märgitud hindepunktide ulatuses; 2. RHS § 185 lg 2 p 7 alusel tunnistada kehtetuks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi 30.04.2024 koostatud edukaks tunnistamise otsus, millega otsustati riigihankes nr 273869 „Kärla kohtu- ja riigimaja ehitus“ tunnistada edukaks Ehitus5ECO OÜ ja Tera Ehitus OÜ ühispakkumus, kui majanduslikult soodsaim pakkumus; 3. RHS § 185 lg 2 p 4 ja 5 alusel tunnistada kehtetuks Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi 06.05.2024 koostatud kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsus, millega otsustati riigihankes nr 273869 „Kärla kohtu- ja riigimaja ehitus“ jätta ühispakkujad Ehitus5ECO OÜ ja Tera Ehitus OÜ kvalifitseerimata ja kõrvaldamata; 4. RHS § 198 lg 1 alusel mõista Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt Nordlin Ehitus OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud ja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv. 1/6 1. ASJAOLUD 1.1. 25.12.2023 avaldas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi „hankija“) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava menetluse „Kärdla kohtu- ja riigimaja ehitus“ viitenumbriga 273869. 1.2. Pakkumuse riigihankesse esitas kokku 5 pakkujat. Üheks pakkujaks oli ka Nordlin Ehitus OÜ (edaspidi „vaidlustaja“). 1.3. Hankija on teavitanud vaidlustajat enda otsustest 30.04.2024. Hankija vastavaks tunnistamise otsusega tunnistati edukaks Ehitus5ECO OÜ ja Tera Ehitus OÜ ühispakkumus, kui majanduslikult soodsaim pakkumus (Lisa 1). 06.05.2024 teavitas hankija vaidlustajat ka otsusest edukas pakkuja kvalifitseerida ja kõrvaldamata jätta (Lisa 2). 1.4. Käesolevaga esitab vaidlustaja vaidlustuse hankija 30.04.2024 ja 06.05.2024 koostatud otsustele. Vaidlustaja on seisukohal, et hankija on eksinud vaidlustaja pakkumusele hindepunktide määramisel ning Ehitus5ECO OÜ ja Tera Ehitus OÜ ühispakkumuse edukaks tunnistamisel, kui majanduslikult soodsaim pakkumus. 2. VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 2.1. Riigihankes nr 273869 on hankelepingu esemeks Kärla kohtu- ja riigimaja ehitus vastavalt riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Riigihanke alusdokumendid nägid sealjuures ette, et riigihankesse laekunud pakkumuste hindamine toimub hindamiskriteeriumite alusel, milleks oli hankija ette näinud projektijuhi pädevuse hindamise (3%), objektijuhi pädevuse hindamise (2%), maksumuse koos tellija reserviga (80%) ning töökorralduskava hindamise (15%). 2.2. Töökorralduskava hindamiseks tuli pakkujatel sealjuures esitada koos pakkumusega vastused hankija küsimustikule. 2.3. 30.04.2023 otsusega on hankija esitanud vaidlustajale määratud töökorralduskava punktid ning hindamiskomisjoni tähelepanekud ning põhjendused punktide andmiseks. Vaidlustaja tutvunud hankija poolt otsuses esitatuga leiab, et hankija põhjendused ei ole kooskõlas hankija kehtestatud töökorralduskava küsimustega ega ka vaidlustaja poolt pakkumuses esitatud vastustega. Sellest johtuvalt on vaidlustaja seisukohal, et hankija on omistanud vaidlustajale põhjendamatult palju puuduseid (-), mille alusel on vähendanud vaidlustajale määratavaid punkte ning eksinud selliselt vaidlustaja töökorralduskava hindamisel.  Vaidlustaja töökorralduskava hindamine küsimustiku punktis 1.1 ei ole toimunud nõuetekohaselt, vaidlustajale on omistatud põhjendamatuid puuduseid 2.4. Töökorralduskava küsimustiku punktis 1.1 küsis hankija järgmise küsimuse: „Kirjeldada tööprojektide koostamise protsessi ja selle juhtimist. Vastuses selgitada lisaks: Kuidas toimub tööprojektide koostamisel materjalide ja seadmete kooskõlastamine tellijaga? Põhjendada valitud tegevuste ja/või reeglistiku olulisust.“ 2.5. Vaidlustaja esitas küsimusele vastuse, milles kirjeldas põhjalikult tööprojektide koostamise protsessi ja selle juhtimist ning ka kooskõlastusega seonduva olulisust. Sellele vaatamata asus hankija seisukohale, et vaidlustaja vastuses on (i) tööprojektide koostamise protsess ja juhtimine kirjeldatud üldsõnaliselt, kuivõrd nimetamata on protsessi juhtimise eest vastutavad isikud ja konkreetsete tegevuste sooritajad ning; (ii) kirjeldamata on tööprojektide koostamisel materjalide ja seadmete kooskõlastamine tellijaga ja seega ka vastavate tegevuse ja reeglite olulisuse põhjendus. 2.6. Vaidlustajale jäävad hankija etteheited arusaamatuks. Hankija poolt oli ette nähtud piiratud mahus (2000- 2500 tähemärki koos tühikutega) kirjelduse andmine tööprojektide koostamise protsessist ja juhtimisest. Sealjuures ei olnud hankija küsimuses kehtestanud nõuet kirjeldada lisaks ka protsessi juhtimise eest vastutavaid isikuid ja konkreetsete tegevuste sooritajaid, vaid sellised spetsialistid tuli tehnilise kirjelduse ja vastavuse tingimuse punktide 3 ja 4 kohaselt esitada eraldiseisvalt pakkumuses (Vormil 4). Seega on hankija väljunud põhjendustes enda poolt kehtestatud hanketingimustest ja töökorralduskava hindamise küsimustikus esitatud küsimusest. 2.7. Nõustuda ei saa lisaks hankija väitega, et vaidlustaja poolt esitatud põhjendused on liiga üldsõnalised. Vastupidi, vaidlustaja on hankija poolt märgitud tähemärkide mahus suutnud kirjeldada – analüüside vajadust, meeskonna komplekteerimist, selgitada projekti planeerimist (ajakava, ehitusetappe ja nende 2/6  kestvust), ehitusdokumentatsiooni vajadust ja nõudeid, mida planeerimisel arvesse võetakse, samuti koosolekute tihedust ja läbiviimise viise (Lisa 3 – Konfidentsiaalne). Nimetatut ei saa kuidagi pidada üldsõnaliseks. 2.8. Lisaks ei ole põhjendatud hankija viide tööprojektide koostamisel materjalide ja seadmete kooskõlastamise kirjelduse puudumisest. Nimelt kuigi hankija oli küll küsimuses nõudnud materjalide ja seadmete kooskõlastamise kirjelduse esitamist, siis olid sellekohased reeglid hankija enda poolt tegelikult RHADis juba ette nähtud ning nende täiendav kirjeldamine sõnalise (2000-2500 tähemärki) piirangu sees arusaamatu. Küll aga põhjendas vaidlustaja nimetatud nõuete olulisust, millist hankija on ise ka põhjendustes kinnitanud. 2.9. Nii tulenes tehnilisest kirjeldusest, et materjalide ja toodete kooskõlastamine toimub alljärgnevalt: 2.10. Lisaks on materjalide ja toodete asendamine ette nähtud ka „Ehitus töövõtulepingu ültingimused (ETÜ 2013)“ punktis 4.5.3, milline sätestas, et: „Töövõtja esitab tellijale kooskõlastamiseks põhilised tööde tegemisel kasutatavad ehitustooted ja viimistlusmaterjalid või nende näidised, v.a. juhul, kui toodete ja materjalide omadused on lepingus juba kokku lepitud. Juhul kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, kohustub tellija kooskõlastama kasutatavad ehitustooted ja viimistlusmaterjalid 5 (viie) tööpäeva jooksul pärast nende esitamist või esitama sama tähtaja jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjenduse nende kasutamisest keeldumise kohta.“ 2.11. Eeltoodust oli hankija tegelikult juba ise RHADis ette näinud, kuidas toimub hankijaga materjalide ja seadmete kooskõlastamise protsess. Kuivõrd pakkujad pidid pakkumuse esitamisega Vormil 2 kinnitama kõigi tingimuste ülevõtmist, siis ei saanud pakkujad kuidagi kõrvale kalduda sellest, mida hankija oli RHADi tingimustega ise ette näinud. Nimetatud reeglite olulist nagu juba viidatud, on vaidlustaja enda küsimustiku vastuses kirjeldanud. 2.12. Seega on hankija vaidlustaja töökorralduskava vastuse punkti 1.1 kontrollimisel eksinud, väljudes kontrollimisel nii küsimuse sisust, kui ka RHADis enda poolt kehtestatud nõuetest ning sellest tulenevalt vaidlustajale põhjendamatult omistanud puudujäägid vastuste andmisel. Tegelikult vaidlustaja vastuses mingeid puuduseid ei esinenud. 3/6  Vaidlustaja töökorralduskava hindamine küsimustiku punktis 1.3 ei ole toimunud nõuetekohaselt, vaidlustajale on omistatud põhjendamatuid puuduseid 2.13. Töökorralduskava küsimustiku punktis 1.3 küsis hankija järgmise küsimuse: „Arvestades antud hanke objekti, kirjeldada, kuidas Pakkuja kavandab vähendada ehitustegevuse aegseid häiringuid kinnistu vahetutele naabritele ja linnaruumis. Nimetada vähemalt 3 peamist häiringut ning Pakkuja tegevused nende häiringute vähendamiseks või häiringute mõju leevendamiseks.“ 2.14. Vaidlustaja esitas küsimusele vastuse, milles kirjeldas kokku 4 erinevat häiringut naaberkinnistutele ja ümberkaudsetele isikutele, sh liiklejatele ning tegevusi, kuidas kavandab selliseid häiringuid vähendada. 2.15. Põhjalikele selgitustele vaatamata asus hankija aga seisukohale, et vaidlustaja on nimetanud üksnes linnaruumi häiringuid ja nende leevendusmeetmeid, kuid ei nimeta ühtegi konkreetse naabri võimalikku häiringut ega nende leevendusmeetmeid. Sealjuures leiab hankija, et kinnistu vahetud naabrid on üksnes Turu tn 4, Turu tn 2, Turu tn 6, Keskväljak 9, Keskväljak 11, Hiiu tn 1, Hiiu tn 3 ja Hiiu tn 4 kinnistud. 2.16. Esmalt ei saa vaidlustaja jätta märkimata, et hankija on oma vastuses kitsendanud vahetute naabrite mõiste (leides, et selleks on väga konkreetsed kinnistud), kuid samas ei sellisele asjaolule viidanud RHADis. 2.17. Teisalt aga ei vasta tõele seegi, et vaidlustaja vastus ei sisaldaks hankija poolt välja toodud kinnistute häiringuid ning nende leevendusi. Nimelt on vaidlustaja enda vastuses otsesõnu viidanud järgmistele häiringutele: (i) [Kaetud]; (ii) [Kaetud]; (iii) [Kaetud]. 2.18. Eeltoodust nähtub seega selgesti, et vaidlustaja on nimetanud vähemalt 3 häiringut ka ehitusobjekti vahetute naabrite osas. Kuidas hankija suutis asuda eelnimetatud häiringuid lugedes seisukohale, et vaidlustaja ei ole vahetute naabrite häiringuid avanud, jääb selgusetuks. Hankija seisukoht ei vasta tegelikkusele. 2.19. Seega on hankija vaidlustaja töökorralduskava küsimustiku vastuse punkti 1.3 kontrollimisel eksinud ning vaidlustajale põhjendamatult omistanud puudujäägid vastuste andmisel. Tegelikult vaidlustaja vastuses mingeid puuduseid ei esinenud.  Vaidlustaja töökorralduskava hindamine küsimustiku punktis 1.4 ei ole toimunud nõuetekohaselt, vaidlustajale on omistatud põhjendamatuid puuduseid 2.20. Töökorralduskava küsimustiku punktis 1.4 küsis hankija järgmise küsimuse: „Millised on pakkuja varasemad puithoonete ehitusel tehtud vead/eksimused niiskusturvalisuse tagamisel? Kuidas pakkuja on neist vigadest õppinud ning kuidas kavatseb neid kavandatavate tööde juures vältida?“ 2.21. Vaidlustaja esitas küsimusele vastuse, milles kirjeldas enda seniseid kogemusi ja vigu puithoonete niiskusturvalisuse tagamisel ning selgitas, kuidas selliseid vigu kavandatavate tööde juures välditakse. Kokkuvõtlikult selgitas vaidlustaja enda kogemusena järgmiseid eksimusi: (i) [Kaetud]; (ii) [Kaetud]; (iii) [Kaetud]. 2.22. Täiendavalt on vaidlustaja selgitanud ka kogemust osas, mis puudutab ventilatsiooniprobleeme, mille tagajärjel võib hoone siseruumidesse koguneda niiskus ja mille tagajärjeks on hallitus ning halb siseõhu kvaliteet. 2.23. Kõigele eeltoodule vaatamata on hankija arusaamatult ja täiesti põhjendamatult asunud seisukohale, et vaidlustaja on küll niiskusturvalisuse meetmeid kirjeldanud, kuid ei ole vastuses kirjeldanud puithoonete ehitusel niiskusturvalisuse tagamise varasemat isiklikku kogemust. Kuidas hankija sellisele seisukohale jõudis jääb vaidlustajale täielikult selgusetuks, sest eeltoodust nähtub üheselt, et vaidlustaja on enda varasema kogemuse avanud. Kuivõrd hankija küsimus nõudiski üksnes pakkuja varasemate puithoonete ehitusel tehtud vigade/eksimuste kirjeldust niiskusturvalisuse tagamisel, siis ei saanudki vaidlustaja oma vastuses midagi muud kirjeldada. 4/6 2.24. Seega on hankija vaidlustaja töökorralduskava küsimustiku vastuse punkti 1.4 kontrollimisel eksinud ning vaidlustajale põhjendamatult omistanud puudujäägid vastuste andmisel. Tegelikult vaidlustaja vastuses mingeid puuduseid ei esinenud. 2.25. Kokkuvõtlikult on tuvastatav, et hankija ei ole nõuetekohaselt teostanud vaidlustaja töökorralduskava küsimustiku vastuste kontrolli, omistades vaidlustajale täiesti põhjendamatuid puudujääke vastustes. 2.26. Selle tulemusena on hankija eksinud ka vaidlustajale omistatud hinde osas, milline omistatud hinne „5“ on olnud põhjendamatult madal. Vaidlustajale tulnuks omistada töökorralduskava hindamisel hinne “15“, milline aga tervikus oleks vaidlustajale andnud koondhindamisel maksimaalsed võimalikud punktid 100 ning asetanud vaidlustaja hindepunktide skaalal esimesele kohale. 2.27. Sel põhjusel on ka hankija 30.04.2024 koostatud otsus ühispakkujate Ehitus5ECO OÜ ja Tera Ehitus OÜ edukaks tunnistamiseks õigusvastane ning tuleb tunnistada kehtetuks. Järgnevuse põhimõttel on seega õigusvastane ka hankija 06.05.2024 otsus ühispakkujate kvalifitseerimiseks ja kõrvaldamata jätmiseks. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Taotlus ärisaladuse kaitse alla kuuluva teabe kolmandatele isikutele mitte väljastamiseks ning vaidlustuskomisjoni otsuses katmiseks. EKSTÄSK § 5 lg 1 ja 2 kohaselt ei ole lubatud avaldada ärisaladust ilma teabe üle seaduslikku kontrolli omava isiku nõusolekuta, kusjuures loetakse ärisaladuseks teave, mis ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad, sellele on kaubanduslik väärtuse oma salajasuse tõttu ning selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et seda salajas hoida. Vaidlustaja on käesolevas menetlusdokumendis esitanud teavet ja lisa, millele laieneb EKSTÄKSi regulatsioon, s.o milline info on vaidlustaja ärisaladus. Vaidlustaja on sellise teabe kolmandale isikule esitatavas dokumendis varjanud ning sellised lisad konfidentsiaalsusmärkega nende nimes viidanud. Sellest johtuvalt palub vaidlustaja mitte avaldada kolmandale isikule käesolevat menetlusdokumenti selle originaalkujul (tervikteksti) ja selle lisa nr 3. Samuti palub vaidlustaja nimetatud teave hoida kaetuna ka vaidlustuskomisjoni otsuses. Vaidlustaja esitab käesolevast menetlusdokumendist ka kaetud versiooni kolmandale isikule esitamiseks. 3.2. Vaidlustaja subjektiivsete õiguste riive. RHS § 185 lg 1 järgi võib hankija tegevuse vaidlustada juhul, kui see rikub vaidlustaja õigusi. Seega peab vaidlustuse esitamiseks olema põhjendatud huvi, milleks kinnistunud kohtupraktika järgi saab ainsana olla majanduslik huvi sõlmida hankeleping (vt nt TlnRnKo 3- 11-2403, p 16). Käesoleval juhul on vaidlustaja õiguseid rikutud põhjusel, et vaidlustajale ebaõigete hindepunktide omistamise tõttu on vaidlustaja pakkumus järjekorras teine. Käesoleva vaidluse rahuldamine aitab kaasa vaidlustaja õiguste kaitsele ning rikutud õiguste taastamisele. Seega esineb vaidlustajal põhjendatud huvi vaidlustuse esitamiseks. 3.3. Vaidlustuse esitamise tähtaegsus. RHS § 189 lg 1 kohaselt peab laekuma vaidlustus VAKO-le 10 päeva jooksul alates hetkest, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Vaidlustaja sai hankija koostatud otsuse kätte selle edastamise päeval, ehk 30.04.2024. Viimane päev sellele vaidlustuse esitamiseks on seega 10.05.2024. Järelikult on vaidlustus esitatud tähtaegselt. 3.4. Vaidlustuse läbivaatamise viis. Vaidlustaja soovib vaidlustuse kirjalikku menetlemist. 3.5. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud kooskõlas RLS § 258 lg 1 p 2 vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 1280 eurot (lisa 4). 3.6. Esindusõigus. Vaidlustaja nimel vaidlustuse esitanud isik kinnitab esindusõiguse olemasolu. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Keidi Kõiv 5/6 vandeadvokaat Nordlin Ehitus OÜ lepinguline esindaja Lisad: 1. Hankija 30.04.2024 otsus; 2. Hankija 06.05.2024 otsus; 3. Konfidentsiaalne! Pakkumuse vorm 5; 4. Riigilõivu tasumise maksekorraldus. 6/6