Välispoliitika valdkonna tegevuste toetamise tingimused ja kord

Rahandusministeerium 02.05.2024 nr 15.1-2/2802 Välisministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Välisministeerium esitab Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks välisministri määruse „Välispoliitika valdkonna tegevuste toetamise tingimused ja kord“ eelnõu. Palun Teie kooskõlastust hiljemalt 13. maiks 2024. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Tsahkna minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 7-l lehel; 2. Seletuskiri 11-l lehel. Merike Alep, [email protected] Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526  MÄÄRUS 20 2 4 nr Välispoliitika valdkonna tegevuste t oet amise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimis - ja kohaldamis ala (1) Määrus reguleerib Välis ministeeriumi (edaspidi ministeerium ) eelarvelistest vahenditest välispoliiti ka v aldkonnas tegevus- ja projektitoetuse ( edaspidi koos nimetatud toetus ) taotlemise, taotluse menetlemise, toetuse andmise ja tagasinõudmise ning stipendiumi andmise ja humanitaarabi partnerite valiku üld tingimusi ja korda . ( 2 ) Määrust ei kohaldata toetusele, mille andmine on reguleeritud seaduse või seaduse alusel antud muu määrusega, ega toetusele, mida antakse Vabariigi Valitsuse korralduse alusel . ( 3 ) Määruses reguleerimata küsimuste le kohaldatakse haldusmenetluse seadust ja toetuse andmisel riigi abina Euroopa Liidu asjakohaseid õigusakte . (4) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus ), artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. § 2 . Toetuse ja stipendiumi andmise eesmärk (1) Toetuse kasutamine peab toetama avalikke huve ja seda ei tohi kasutada otseselt kasumi teenimiseks. (2) Tegevust oetus t tuleb kasutada ministeeriumi tegevusvaldkonna ja selle arengu toetamiseks ning eesmärkide täitmiseks . ( 3 ) Projektito e tuse andmisega toetab ministeerium toetuse saaja elluviidavat tegevust või tegevuste kogumit , mi s on suunatud ministeeriumi tegevusvaldkonna kind la eesmär gi saavutamisele n ing on ajas ja ruumis piiritletud. Projektitoetus võib üldjuhul olla kuni 80 protsenti kõikidest projekti eelarves esitatud kuludest, kui taotlusvooru tingimustes ei ole märgitud teisiti. ( 4 ) Stipendiumi andmise eesmärk on toetada teadustööd ministeeriumi tegevusvaldkonna ga seotud olulises valdkonnas . § 3 . Humanitaarabi partneri valik u eesmärk Humanitaarabi partneri valiku eesmärk on leida Eestis t humanitaarabi andmiseks strateegilised partnerid , kelle kaudu on võimal ik kiiresti reageerida hädaolukorrale välisriigis . § 4 . Toetuse ja stipendiumi andmise ning humanitaarabi partneri valiku kord (1) T oetus t ning stipendiumi t an takse ja humanitaarabi partneri t vali takse avaliku taotlusvooru korras. (2) M i nisteeriumi kantsler võib anda toetust taotlusvooruta otsustuskorras , juhindudes avaliku huviga seotud kaalutluste st , kui toetust anta kse riigisiseselt riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse le või riigi asutatud sihtasutusele tema põhi määruses või - kirjas märgitud ülesannete täitmiseks või ühise eesmärgi saavutamiseks tehtava koostöö raames . Käskkirjaga tehtud o tsus peab olema põhjendatud . § 5 . Vähese tähtsusega abi (1) Kui toetus loetakse v ähese tähtsusega abi ks VTA määruse ja konkurentsiseaduse § 33 mõistes , lähtutakse selle andmisel VTA määruse artiklist 3 ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (2) M inisteerium kontrollib riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse andmise korral ei ületaks taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust eraldatava toetusega kolme aasta jooksul 300 000 eurot. 2. peatükk TAOTLUSVOOR NING NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE § 6 . Taotlus v ooru väljakuulutamine (1) Toetuse või stipendiumi andmiseks ja humanitaarabi partneri valimiseks kuulutatakse taotlusvoor välja ministeeriumi veebilehel vähemalt kolm töö päeva enne taotlusvooru algust . ( 2 ) Toetuste andmiseks võib ühes kalendriaastas välja kuulutada mitu taotlusvooru . § 7 . Taotlusvooru tingimused (1) Taotlusvooru tingimused , taotluse vorm ning hindamiskomisjoni koosseis ja kontaktisik kinnitatakse kantsleri käskkirjaga enne taotlusvooru väljakuulutamist . (2) Taotlusvooru tingimustes määratakse vähemalt järgmine teave : 1) toetuse või stipendiumi andmise või humanitaarabi partneri valiku eesmärk ; 2) toetuse või stipendiumi suurus ja kasutamise periood ; 3) nõuded taotlejale ; 4) nõuded taotlusele ; 5) hindamiskriteeriumid ; 6) taotluse esitamise täht päev ja koht ; 7 ) aruandele esitatavad nõuded; 8) muud olulised tingimused . ( 3 ) Taotlusvooru tingimusi võib muuta, s ealhulgas taotlusvoorus t loobuda, avaldades sellekohase teate m inisteeriumi veebilehel. § 8 . Nõuded taotlejale (1) T aotleja ks võib olla Eesti s registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus. H umanitaarabi partneri valikul võib olla taotlejaks ka riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või avalik- õiguslik juriidiline isik . (2) Taotlejaks ei saa olla erakond ega äriühing . ( 3 ) S tipendium antakse füüsilisele isikule. ( 4 ) T oetuse t aotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlejal ei ole riiklike maksude maksuvõlga või see on taotluse esitamise ajaks täies ulatuses ajatatud ja maksed on tasutud kokkulepitud ajakava kohaselt; 2) taotlejal ei ole tähtajaks esitamata majandusaasta aruande id ega maksude k laratsio o ne; 3) taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ja tal puudub kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus; 4) kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtajaks ja nõutud summas; 5) taotlejal ei ole nõuetekohaselt täitmata kohustusi ministeeriumi ees ; 6) taotleja tegevus on avalik, tal on tema tegevust tutvustav veebileht ; 7) taotlejat või taotleja seaduslikku esindajat ei ole karistusregistri andmetel karistatud majandus-, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest . (5) T aotleja ks ei või olla isik , kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega Eesti riigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta. ( 6 ) Taotlusvooru tingimustes võib taotlejale kehtestada peale käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatu d nõuete taotlusvooru eesmärgist lähtudes lisa nõudeid . ( 7 ) Taotleja, kes soovib saada h umanitaarabi partneri ks , peab oma tegevuses järgima humanitaarabi põhimõtteid ja tegutsema ainult tsiviilvaldkonnas . ( 8 ) Käesoleva paragrahvi lõi k es 4 esitatud nõudeid ei kohaldata h umanitaarabi partneri valiku l juhul, kui t aotlejaks on riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. ( 9 ) Stipendiumi andmise otsustamisel töötleb Välisministeerium järgmisi taotleja isikuandmeid: 1) taotleja nimi ; 2) isikukood ; 3) kontaktandmed. § 9 . Nõuded taotl usele (1) Esitatud taotlus peab vastama taotlusvooru vormi le ja sisaldama vähemalt järgmist teavet : 1) taotleja andmed; 2) kinnitus, et taotleja vastab § 8 lõikes 4 ettenähtud ja taotlusvooru tingimustele ; 3) taotleja eesmärgid ja nende seos §-des 2 või 3 ettenähtud eesmärkidega ; 4) taotleja eesmärkide elluviimiseks kavandatavad tegevused, ajakava ja eeldatavad tulemused; 5) tegevuste detailne eelarve kululiikide kaupa ; 6) projektitoetuse taotluse puhul selgitus lisanduva kaas- ja omafinantseeringu ning selle andja ja mahu kohta ; 7) projektitoetuse taotluse puhul tõendid omafinantseeringu katmise võimekuse kohta . (2) Humanitaarabi partneri valiku taotlusele kohaldata kse käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 1 – 3 . (3) Stipendiumi taotlejale kohaldata kse käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 1 – 4 . ( 4 ) Taotlusvooru tingimustes võib taotlusele kehtestada peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatu d nõuete taotlusvooru eesmärgist lähtudes lisa nõudeid . 3. peatükk HINDAMISKOMISJON § 1 0 . Hindamisk o misjon ja komisjoni ülesanded (1) Taotlusvoorus esitatud taotluseid menetleb ja hindab vähemalt kolmeliikmeline nõuandva õigusega hindamis komisjon (edaspidi komisjon ) . Kui väljakuulutatava taotlusvooru planeeritud maht on 30 000 eurot või rohkem, on komisjon vähemalt neljaliikmeline ja seda juhib valdkonna asekantsler, tema puudumise korral haldusküsimuste asekantsler . (2) Komisjoni esimehel on õigus kaasata komisjoni töösse ministeeriumis valdkonna eest vastutava struktuuriüksuse teenistujaid , kes ei osale komisjoni koosolekul otsust amise l . ( 3 ) Komisjon täidab järgmisi ülesandeid: 1) koostöös ministeeriumi asjaomase struktuuriüksusega hin d a b enne taotlusvooru väljakuulutamist , kas toetus võib olla vähese tähtsusega abi , ning tagab , et vähese tähtsusega abi andme d kan takse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ning et täidetakse mu id konkurentsiseaduse 6. peatükis nimetatud kohustus i ; 2) avalikustab taotlusvooru tingimused m inisteeriumi veebilehel; 3) korraldab taotluste vastuvõtmise; 4) vaatab esitatud taotlused läbi ; 5) koostab komisjoniliikmete individuaalse hindamise alusel taotluste paremusjärjestuse; 6) teeb kantslerile põhjendatud ettepaneku taotlusvooru tulemuste kohta. ( 4 ) Pärast taotlusvooru läbiviimist võib k omisjon asjaolusid arvestades teha kantslerile põhjendatud ettepaneku: 1 ) taotluse rahuldamise otsuse muutmise või muutmata jätmise kohta; 2 ) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise kohta; 3 ) toetuse või stipendiumi osalise või täieliku tagasinõudmise kohta . § 1 1 . K omisjoni töökorraldus ( 1 ) Komisjoni tööd korraldab ja vajaduse korral kutsub kokku koosoleku komisjoni esimees. ( 2 ) Komisjoni kontaktisik korraldab taotluste ja muu komisjoni le arutamiseks esitatava materjali saatmise kõigile komisjoniliikmetele tutvumiseks enne komisjoni koosolekut. Kontaktisik annab komisjonile ülevaate taotleja varasemast tegevusest , sealhulgas eelneval aastal saadud toetuse kasutamisest ja lepingu täitmisest , ning valmistab ette komisjoni ettepaneku d . ( 3 ) Komisjoniliige on kohustatud komisjonile teatama, kui tal on toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse mõistes. ( 4 ) Kui komisjoniliige ei saa koosolekul osaleda, asendab teda ametikoha järgi asendav teenistuja. ( 5 ) Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võtab osa vähemalt kolm liiget. Komisjoni kontaktisik ei osale komisjoni koosolekul otsustamisel . ( 6 ) Komisjoni koosoleku võib pidada elektrooniliselt. Sellisel juhul korraldab komisjoni esimees ettepaneku projekti saatmise koos vajalike materjalidega kõigile komisjoniliikmetele ja määrab seisukoha esitamiseks tähtaja. Kui komisjoniliige ei teata nimetatud tähtaja jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta ei osale koosolekul. ( 7 ) Komisjoni otsus protokollitakse. Protokolli märgitakse muu hulgas , kui komisjoniliige jääb otsustamisel eriarvamusele või kui tal on toimingupiirang. Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija . 4. peatükk TO ETUSE JA STIPENDIUMI ANDMINE NING HUMANITAARABI PARTNERI VALIMINE § 1 2 . Taotluse menetlemine (1) Taotlus t menetletakse taotlusvooru tingimustes ettenähtud tähtaja jooksul. Kui taotlusvooru tingimustes ei ole tähtaega määratud, on taotluse menetlemise tähtaeg 30 p äeva. Kui taotluse menetlemise aeg pikeneb, tehakse taotlejale hiljemalt tähtaja saabumisel teatavaks taotluse menetlemise seis ja uus tähtaeg . (2) Taotluse vormilisel hindamisel kontrollib taotlusvooru tingimustes märgitud kontaktisik, kas: 1) taotlus on esitatud tähta ja ks ; 2 ) taotleja vastab käesoleva määruse ja taotlusvooru tingimustele; 3 ) taotlus vastab käesoleva määruse ja taotlusvooru tingimustele; 4 ) taotluse on allkirjastanud allkirjaõiguslik isik. ( 3 ) Kui t aotleja ei vasta § 8 lõikes 4 ja taotlusvooru tingimustes ettenähtud nõuetele , siis taotlust sisuliselt ei hinnata ning see tagastatakse taotlejale . ( 4 ) Kui taotlusel on puuduseid, annab kontaktisik taotlejale viis tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et kui puudus ed ei ole tähtajaks kõrvalda t ud , jäetakse taotlus läbi vaatamata. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb taotlejale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra . ( 5 ) Taotlust, mis ei läbi pärast puuduste kõrvaldamise tähtaja lõppu vormilist hindamist, sisuliselt ei hinnata ning see jäetakse läbi vaatamata . ( 6 ) Kui taotlus vastab vormilistele nõuetele, esitab kontaktisik selle komisjonile sisuliseks hindamiseks. ( 7 ) Komisjon võib teha taotlejale ettepaneku täpsustada viie tööpäeva jooksul taotluse sisu, eelarvet, tegevuste mahtu. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb taotlejale taotluse täpsustamiseks antud tähtaja võrra. § 1 3 . Taotluse hindamine ja taotlusvooru tulemused ( 1 ) Komisjon hindab taotlus t taotlusvooru tingimustes ettenähtud sisulis te hindamiskriteerium ite kohas e l t . ( 2 ) Komisjon teeb kantslerile taotlusvooru tulemuste kinnitamiseks ühe järgmistest ettepanekutest: 1) taotluse rahulda da või rahuldamata jätta ; 2) taotlus osalise lt rahuldada , kui toetuse rahastamise vahendeid jätkub osaliselt ja taotleja on osalise rahuldamisega nõus. ( 3 ) Taotluse rahuldamata jätmise või osalis e rahuldamis e ettepanekut peab komisjon põhjenda ma . (4) Ministeerium säilitab taotlusvooruga ja rahuldatud taotlusega seotud dokumente seitse aastat alates toetuse kasutamise perioodi lõppemisest ning riigiabi andmist käsitlevaid dokumente kümme aasta t alates abi andmisest . Rahuldamata taotluse ga seotud andme i d ja dokumen te säilitatakse kolm aastat alates vaidlustustähtaja möödumis es t. § 1 4 . Taotlusvooru luhtumine Taotlusvoor loetakse luhtunuks, kui taotlusvoorus osalemiseks ei esitatud ühtegi taotlust või ükski taotleja või taotlus ei vastanud nõuetele . § 1 5 . Toetuse või stipendiumi andmise ja humanitaarabi partneri valiku otsus (1) Toetuse ja s tipendiumi andmise või t aotluse rahuldamata jätmise ning humanitaarabi partneri valiku otsustab kantsler käskkirjaga , tuginedes komisjoni ettepanekule . ( 2 ) Kui kantsler ei nõustu komisjoni ettepanekuga, saadab ta selle komisjonile tagasi. Komisjon arutab küsimust uuesti ja esitab kantslerile uue ettepaneku. (3) Taotluse kohta tehtud kantsleri otsusest teavitatakse taotlejat e-posti teel . 5 . peatükk TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED , ARUANDLUS JA TAGASINÕU DMINE § 1 6 . Lepingu sõlmimine ja avalikustamine (1) Toetuse või stipendiumi andmiseks sõlmib ministeerium toetuse saajaga riigieelarvest toetuse andmise lepingu taotluse rahuldamise otsuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse tegemisest. Kui lepingut ei sõlmita tähtaja jooksul, võib see olla taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alus . (2) Väljavalitud humanitaarabi partneri ga sõlmitakse leping humanitaarabi andmiseks , arvestades humanitaarabi andmis t reguleerivates õigusaktides sätestatut. ( 3 ) Pärast l epingu sõlmimis t avalikustab ministeerium oma veebilehel toetuse ja stipendiumi saaja ning humanitaarabi partneri nime, toetatud tegevuste kirjelduse ja toetuse või stipendiumi suuruse. ( 4 ) Toetuse või stipendiumi saaja on kohustatud toetuse või stipendiumi kasutamisel ja sellega seotud avalikel esinemistel ning valminud materjalides viitama Välisministeeriumile . § 1 7 . Toetuse või stipendiumi maksmine (1) Toetus makstakse välja lepingu kohaselt kahes osas järgnevalt: 1) esime s e osa na 97 protsenti toetuse summast 14 päeva jooksul pärast lepingu jõustumist ; 2) tei s e osa na 3 protsenti toetuse summast 14 päeva jooksul pärast aruande saamist tingimusel, et kõik toetuse kasutamisega seotud kohustused on täidetud. (2) S tipendium makstakse välja ühes osas lepingu kohaselt . § 1 8 . Aruandlus (1) Toetuse saaja saadab digitaalselt allkirjastatud toetuse kasutamise aruande ministeeriumi le 30 päeva jooksul alates toetuse kasutamise perioodi lõppemisest . Stipendiumi saaja esitab ministeeriumile teadustöö või tegevuse ülevaate kooskõlas lepingu ga . ( 2 ) Ministeerium kontrollib toetuse kasutamise sihipärasust ja aruannet, küsides vajaduse korral toetuse saajalt lisaandmeid , -dokumente või põhjendusi kulude tegemise kohta. Kontaktisik teavitab toetuse saajat aruande kinnitamisest. ( 3 ) Kinnitatud aruande avalikustab t oetuse saaja oma veebilehel kolmeks aastaks 30 päeva jooksul alates ministeeriumilt kinnituse saamisest . (4) Toetuse saaja säilitab toetuse kasutamisega seonduvaid dokumente vähemalt seitse aastat alates asjaomase majandusaasta lõpust kooskõlas raamatupidamise seaduse ga . ( 5 ) Toetuse saaja annab ministeeriumile vajaduse korral selgitusi toetuse kasutamise kohta ja võimaldab järelevalvet või auditit tegeval isikul kontrollida toetuse kasutamise sihipärasust ning tagab juurdepääsu kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele viie tööpäeva jooksul sellekohasest nõudmisest arvates . Nimetatud kohustus kehtib kuni käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustuse lõppemiseni. ( 6 ) T oetusvahendid , mis on t oetuse kasutamise perioodi lõppemise l kasutamata jäänud , tagastab toetuse saaja ministeeriumile 14 päeva jooksul pärast lõpparuande kinnitamist. § 19 . Tagasinõue (1) M inisteeriumil on õigus nõuda , et toetus või stipendium osaliselt või täies mahus tagastataks , kui : 1) toetuse või stipendiumi saaja on esitanud toetuse või stipendiumi taotlemisel ebaõigeid andmeid või ebaõiget teavet või varjanud andmeid või teavet ; 2) toetust ei ole kasutatud lepingus ettenähtud korras ja tingimustel või ei ole esitatud toetuse kasutamise aruannet ; 3) toetuse saaja ei võimalda järelevalvet või auditit tegeval isikul kontrollida toetuse kasutamise sihipärasust ega taga juurdepääsu kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele viie tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest . (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tagasinõude õigus on ministeeriumil seitsme aasta jooksul alates lepingu lõppemisest . (3) Toetuse ja stipendiumi tagastamise nõude esitamise otsustab kantsler käskkirjaga , tuginedes komisjoni ettepanekule. ( 4 ) Tagasinõude täitmise tähtaeg on 30 päeva alates tagasinõude otsuse tegemisest . 6 . peatükk LÕPPSÄTTED § 20 . Rakendussäte Enne määruse jõustumist Välisministeeriumile esitatud taotlustele ning antud toetustele ja stipendiumitele kohaldatakse taotluse esitamise või lepingu sõlmimise ajal kehtinud korda . § 2 1 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juu l il 2024 . a astal . Margus Tsahkna Välis minister Jonatan Vseviov Kantsler Välisminis tri määruse „ Välispoliitika valdkonna tegevuste toetamise tingimused ja kord “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Välisministri määrus „ Välispoliitika valdkonna tegevuste toetamise tingimused ja kord “ ( edaspidi m äärus ) reguleerib Välis ministeeriumi eelarvelistest vahenditest toetuste jagamise korda välispoliitika valdkonna partnerorganisatsioonidele . Määrus k ehtestatakse riigieelarve seaduse ( edaspidi RES ) § 53 1 lõike 1 alusel . Nimetatud üldine volitusnorm võimaldab m inist ril kehtestada määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist. Riigisiseste toetusprogrammidena käsitatakse toetusprogramme, mille maksmiseks ei kasutata välisvahendeid . Senini on Välisministeeriumi antavate toetuste ja stipendiumite tingimusi reguleeritud kantsleri kehtestatud käskkirjas . A rvestades nii teiste ministeeriumi d e praktikat kui ka asjaolu, et määruse adressaadid on haldusväliste isikutena mittetulundusühingud ja sihtasutused, on õigusselguse huvides õige m kehtestada riigieelarvest antavate toetuste kord Riigi Teatajas avaldatava kõigile hõlpsasti kättesaadava õigusaktiga. Toetuse andmise eesmärk on toetada neid tegevusi või projekte, mis on seotud Välisministeeriumi tegevusvaldkondade ja nende arengu toetamise ning Eesti välispoliitika arengukavas 2030 püstitatud strateegiliste eesmärkide elluviimise ja saavutami s e ga , ning seeläbi kaasata välispoliitika valdkonnas tegutsevaid mittetulundus- ja vabaühendusi välispoliitika tegevuste elluviimisse ning suurendada nende tegevuste kaudu ühiskonna teadlikkust välispoliitikast . T änu t oetus t e andmise le paranevad valdkonna arenguvõimalused ja mõju ühiskonnas . Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Määrus jõustub 1. juulil 2024 . 1.2. Eelnõu ettevalmistaja d Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna riigisisese õiguse büroo jurist Merike Alep ( [email protected] ) ja ministeeriumi rahandusosakonna peadirektor Jaanus Karv ( [email protected] ). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 2 1 paragrahvist. 1. peatükk. Üldsätted (§-d 1– 5 ) 2. peatükk. Taotlusvoor ning nõuded taotlejale ja taotlusele (§-d 6 – 9 ) 3. peatükk. Hindamiskomisjon (§-d 1 0 –1 1 ) 4. peatükk. T oetuse ja stipendiumi andmine ning humanitaarabi partneri valimine (§-d 1 2 –1 5 ) 5. peatükk. Toetuse maksmise tingimused , aruandlus ja tagasinõudmine (§-d 1 6 – 19 ) 6. peatükk. Lõppsätted (§-d 2 0 –2 1 ) Eelnõu 1. peatükis (üldsätted) sätestatakse määruse reguleerimisala , toetuse andmise eesmärk ja erisused ning riigiabi sätted . Eelnõu § 1 kohaselt reguleerib määrus välispoliitika valdkonnas tegutse miseks riigieelarvest antava te tegevus - ja projektitoetus te ning stipendiumi andmise menetl ust ning humanitaarabi partnerite valiku põhimõtteid, tingimusi ja korda . Määrust ei kohaldata toetustele, mille andmine on juba reguleeritud teiste õigusaktidega. Nii näiteks on riigieelarves kajastatud t egevustoetuse na Riigikogu poolt ette nähtud ministeeriumi valitsemisala täiendava d eraldise d, mille kasutamiseks sõlmitakse riigieelarve eraldise kasutamise leping eraldist saava juriidilise isiku vahel (RES § 53 lg 7). Arengukoostöö- või humanitaarabiorganisatsioonile eraldiste tegemine toimub asjaomast valdkonda reguleeriva määruse alusel . M ääruse s reguleerimata küsimustes kohaldatakse haldusmenetluse seadust ja Euroopa Liidu asjakohaseid õigusakte, kui toetust antakse riigiabina . Eelnõu kohaselt antakse toetusena üksnes vähese tähtsusega abi, kuid Euroopa Liidu riigiabi reeglid kohalduvad Eestile otse , mistõttu tuleb toetuse andmise l juhinduda otse neist . Riigiabi reegl ite kohaselt e i anta toetust tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt sellisele abile, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega, ning abile, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel. Eelnõu §-s 2 selgitatakse toetuste andmise eesmärk e . Tegevustoetus t tuleb kasutada m inisteeriumi tegevusvaldkonna ja selle arengu toetami seks ning eesmärkide täitmi seks . Tegevustoetuse ga toeta takse rahaliselt partneri põhikirja liste põhi ülesannete ja eesmärkide kohase igapäevategevuse korraldamist, arendamist ja tutvustamist ning tagatakse tegevuse jätkusuutlikkus . Projektitoetus ega toetatakse ministeeriumi tegevusvaldkonna kindla eesmärgi saavutamisele suunatud, ajas ja ruumis piiritletud , peamiselt ühekordset tegevust või tegevuste kogumit. Projektitoetus t võidakse anda pilootprojektina ühekordse uue tegevuse elluviimiseks , aga enamasti antakse seda regulaarse lt iga-aastas teks tegevusteks (n äiteks ÜRO matke programmi korraldamine ja läbiviimine, ÜRO noordelegaadi programmi korraldamine) . Projektitoetus võib üldjuhul olla kuni 80 protsenti kõikidest projekti eelarves esitatud kuludest . T aotlusvooru korraldaja võib taotlusvooru tingimustes põhjendatud juhul olenevalt konkreetsest toetusest näha ette teistsuguse kulud e nõude, mis võib olla 80 protsendist suurem või väiksem . Näiteks võib olla põhjendatud toetuse saaja kõigi kulude katmine, kui toetust antakse tegevuseks, mille elluviimine on üksnes ministeeriumi huvides ja ilma toetuse ta partnerid sellega ei tegeleks. Stipendium itega toeta takse teadustöö tegemist ministeeriumi tegevusvaldkonna ga seotud olulises valdkonnas . Eelnõu § 3 kohaselt on h umanitaarabi partneri valiku eesmärk leida Eestist antava humanitaarabi kiire ks jagamiseks partnerid, kelle teadmis ed ja tegevus võimaldaksid viivitamata reageerida hädaolukorrale välisriigis . Humanitaarabi partneri d vali takse samuti taotlusvooru korras . Kuna see valimisprotsess on var em sarnanenud toetuste taotlusvoorude ga, on asjakohane sätestada see käesolevas määruses. Välisministeerium kaalub humanitaarabi strateegiliste partnerite valiku korra kehtestamist arengu- ja humanitaarabi andmise tingimustes ja korras. Paragrahvi 4 lõikes 1 sätestatakse, et toetus ja stipendium antakse ning humanitaarabi partner valitakse taotlusvooru korras. Taotlusvoor tagab to e tuste andmise läbipaistvuse ja samadel tingimustel taotlejate võrdse kohtlemise. Siiski ei ole taotlusvoor alati parim võimalik toetuse andmise viis , seda eriti v älispoliitika valdkonnas . Taotlusvooru läbiviimine võib tekitada põhjendamatu t töö- ja halduskoormus t ning kulu , arvestades et riik on asutanud riigile vajalike tegevuste ja ülesannete täitmiseks sihtasutuse või Eesti väiksus e tõttu on spetsiifilises välispoliitikavaldkonnas vaid üks võimalik partner . Lõi kes 2 nä hakse selleks puhuks ette, et m inisteeriumi kantsler võib taotlusvooru korraldamata anda riigisises t toetust avaliku huviga seotud kaalutluste l riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse asutusele või riigi asutatud sihtasutusele tema põhikirjas märgitud ülesannete täitmiseks või ühise eesmärgi saavutamiseks tehtava koostöö raames. Kuigi riigi asutatud sihtasutused eraõigusliku juriidilise isikuna on vormiliselt riigist lahutatud , on riik nad asuta n ud nende põhikirjas ette nähtud ülesan nete täitmiseks, mitte teiste sihtasutustega turul konkureerimiseks . See tõttu on põhjendatud , et nende põhikirjas ette nähtud tegevust, mis on vajalik ministeeriumi eesmärkide täitmiseks , rahasta takse tegevus - või projekti toetuste st . Taotlusvooru korraldamine ei täida oma eesmärki ka juhul, kui ministeerium soovib teha taotlejaga koostööd kokkuleppe alusel, mis sõlmitakse mingi ühise eesmärgi saavutamiseks , kui see ühine eesmärk on taotlejaspetsiifiline (n äiteks taotleja korraldatav välispoliitiliselt oluline konverents v õi muu üritus) . Toetuse andmise otsustab kantsler ning see vormistatakse käskkirjaga, mis peab olema põhjendatud ja põhjendus hiljem kontrollitav . Paragrahvis 5 märgitakse, et a ntav toetus võib kvalifitseeruda vähese tähtsusega abiks ( edaspidi VTA ) konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. H indamiskomisjon hindab iga taotluse puhul eraldi, kas toetus loetakse VTAks või tegemist ei ole n ii- ö elda riigiabi projektiga . Konkurentsiseaduse § 30 lõi ke 1 kohaselt loetakse riigiabiks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud abi. Riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise leping us ei ole , kuid artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. V TA d hinnatakse samade kriteeriumide alusel kui riigiabi. V TA andmisel tuleb jälgida, et ühele ettevõtjale (taotlejale) antava VTA kogusumma ei ületaks mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot. Kogusumma all mõeldakse kogu riigi antavat toetust kokku. Kui VTA ks kvalifitseeruvat toetust taotletakse suuremas summas , kui taotleja on õigustatud, vähendab toetuse andja taotleja nõusolekul toetuse summat kuni VTA ülemmäärani. Kui piirmäär on ületatud , siis jäetakse taotlus eelnõu § 11 lõike 3 kohaselt läbi vaatamata. V TA suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks kõik sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. Nimetatud sätte järgi hõlmab mõiste „üks ettevõtja“ kõik i ettevõtte i d, mi lle omavahelisi suhteid iseloomustab vähemalt üks järgmistest tunnustest: 1) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust; 2) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest; 3) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju teise ettevõttega sõlmitud lepingu või selle asutamislepingu või põhikirja alusel ; 4) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib kokkuleppe kohaselt teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust. Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on eelmainitud punktides 1–4 kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. V TA maksimaalse määra väljaselgitamisel vaadeldakse ettevõtete seoseid riigipõhiselt. Euroopa Komisjon on ühe ettevõtja mõiste sisustamisel lähtunud asjaolust, et konkurentsieeskirjade kohaldamisel on ettevõtja igasugune majandustegevusega tegelev üksus, olenemata tema õiguslikust seisundist ja rahastamisviisist , ning Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et kõiki sama üksuse (õiguslikult või faktiliselt) kontrollitavaid üksusi tuleks käsitleda ühe ettevõtjana. Lisaks võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud eri eesmärkideks antava VTA kumuleerimisreegl e id. See tähendab, et üldise, põllumajandusliku ja kalamajandusliku VTA summad ei tohi kokku ületada 3 00 000 eurot kolmeks majandusaastaks. Nimetatud kumuleer i misreegleid on arvesse võetud ka riigiabi ja vähese tähtsusega abi registris . Seega nähtub sealt , millist liiki ja kui palju VTA d on ettevõtjale antud. Eelnõu alusel taotletavat/eraldatavat toetust võib kumuleerida mistahes muu riigiabiga, kui meetmed on seotud erinevate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega. Kui eri abiallikad on seotud samade, osaliselt või täielikult kattuvate kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega, on kumuleerimine lubatud , kuni ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida grupierandi määruse kohaselt abi suhtes kohaldatakse. Määruse 2. peatük is reguleeri takse taotlusvooru väljakuulutamist ning nõudeid taotlejale ja taotlusele. Paragrahv is 6 nä hakse ette, et taotlusvoor kuulutatakse välja ministeeriumi veebilehel vähemalt kolm k alendripäeva enne taotlusvooru algust. Taotlusvooru väljakuulutamise aja valib ministeeriumi struktuuriüksus (osakond) , kes taotlusvooru läbi vii b . Toetuste andmiseks võib ühes kalendriaastas välja kuulutada mitu taotlusvooru , kui ministeeriumi eelarve seda võimaldab. Humanitaarabi partnerid valitakse mitmeks aastaks ja stipendiume id antakse üldjuhul kord kalendriaastas. Eelnõu §-s 7 sätestatakse, et taotlusvooru tingimused kinnitatakse kantsleri käskkirjaga enne taotlusvooru väljakuulutamist ja tingimusi võib muuta , s ealhulgas taotlusvoorust loobuda . Taotlusvoorust loobumise tea de avaldatakse ministeeriumi veebilehel. Lõi kes 2 on loetle t ud kõigi taotlusvoorude üldtingimused, milleks on taotlusvooru eesmärk , toetuse või stipendiumi suurus, nõuded taotlejale ja taotlusele , taotluste hindamiskriteeriumid , taotluse esitamise täht päev ja koht . Taotlusvooru väljakuulutamisel nähakse ette ka taotluste hindamis e komisjoni koosseis ja ministeeriumipoolne kontaktisik . Taotlusvooru tingimustes võidakse näha ette ka mu i d tingimus i , nagu näiteks valdkonnaspetsiifilisi lisa nõudeid taotlejal e , taotlusele või projektile . Taotlusvooru tingimuste ga koos k innitatakse kantsleri käskkirja lisana ka taotluse vorm . Paragrahv is 8 sätesta takse nõuded taotluse esitajale. Välisministeeriumilt võib t o e t usi taotleda Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus. Taotlejaks ei saa olla erakond ega äriühing. Humanitaarabi partneri valikul võib olla taotlejaks ka riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Stipendium antakse füüsilisele isikule. T aotlejale esitatavate nõuete abil tuvastatakse ja tagatakse taotleja usaldusväär sus, kompetentsus , tegevuste elluviimiseks vajalik suutlikkus ning läbipaistvus ja avalikkus . E elkõige peab nii t oetuse taotleja kui ka saaja vastama järgmistele nõuetele: t aotlejal ei ole riiklike maksude maksuvõlga või see on taotluse esitamise ajaks täies ulatuses ajatatud ja maksed on tasutud kokkulepitud ajakava kohaselt . Nõude eesmärk on toetada üksnes taotlejat, kellel ei ole riigi ees rahalist võlga. Teavet maksuvõla olemasolu kohta saadakse Maksu- ja Tolliametilt. Maksukorralduse seaduse § 27 lõike 1 punktide 4 ja 5 kohaselt on maksuvõla ja ajatatud maksuvõla andmete puhul tegu avaliku teabega, mida maksuhaldur võib igaühele avaldada ilma maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta; t aotlejal ei ole tähtajaks esitamata majandusaasta aruandeid ega maksudeklaratsioone . Kui n imetatud dokumen did on esitamata, võib taotlejal olla probleeme oma kohustuste täitmise ja aruandlusega . Majandusaasta aruanded avalikustatakse e-äriregistri veebilehel https://www.rik.ee/et/e-ariregister ; t aotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ja tal puudub kehtiv äriregistrist kustutamise hoiatus . Selle tingimusega tagatakse, et taotlejal on tegevuste elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus, samuti tegutsemiseks vajalik suutlikkus. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded ; k ui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtajaks ja nõutud summas; t aotlejal ei ole nõuetekohaselt täitmata kohustusi ministeeriumi ees . Selle ja eelmise tingimuse mõte on ajenda da taotlejat korrektselt täitma oma kohustusi riigi ja teiste avalik-õiguslike institutsioonide ees; t aotleja tegevus on avalik, tal on tema tegevust tutvustav veebileht . Kuigi e-äriregistris on avalikustatud nii ühingute kui ka sihtasutuste põhikirjad, majandusaasta aruanded ja juhtorganite koosseisud, siis tagab veebilehe nõue, et toetuse saaja ning t ema riigieelarvest toetatav tegevus on avalik ning seega kontrollitav . R ii k eelista b toetada partnereid, kelle tegevus on riigi vahendite kasutamisel läbipaistev ja avalik ; t aotlejat või taotleja seaduslikku esindajat ei ole karistusregistri andmetel karistatud majandus-, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest. Taotlusvooru tingimustes võib taotlejale kehtestada asjakohaseid lisa nõudeid (n äiteks varasema kogemuse, personali, koostööpartnerite v õi muu kohta ). T oetuse saaja ks ei või olla isik , kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta. Nimetatud nõue tuleneb riigiabi reeglitest ning siin ei saa rakendada võimalust, et kui tagasimaksmise nõue on küll esitatud, kuid tähtaeg ei ole saabunud, võib uut toetust taotleda. Toetust ei saa, kui varasema nõude kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus on tagasi maksmata, olenemata sellest, kas tähtaeg on saabunud või mitte. H umanitaarabi partneri valiku voorus osaleja tegevus ele kehtestatakse erinõue. Tema tegevus peab järgima humanitaarabi põhimõtteid ja ta peab tegutsema ainult tsiviilvaldkonnas . Humanitaarabi eesmärk on teisele riigile antav kiireloomuline rahaline või materiaalne abi või oskusteave, mi s on mõeldud loodus- või inimtegevusest põhjustatud katastroofide ajal või nende järel inimelude päästmiseks, inimeste kannatuste vähendamiseks ja inimväärseks eluks hädavajaliku tagamiseks. Eestis on mit u organisatsioon i , mis annavad nii sõjalis t kui ka mittesõjalis t abi ega ole seega huma nitaara biorganisatsioonid. Seetõttu on hu manitaarabi partnerite valiku puhul oluline, et nende tegevus oleks just tsiviilse iseloomuga. Mittetsiviilsed tegevused on sõjalised tegevused. Näi t eks sõduritele riiete saatmist v õi katte võrkude punumist ei pea kõik sõjaliseks tegevuseks , ent see ei ole ka hum anitaar abi. Määruses loetletud nõudeid taotlejale ei kohaldata humanitaarabi partneri valikul juhul, kui taotlejaks on riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Stipendiumi andmise otsustamisel tuleb Välisministeerium il töödelda järgmisi taotleja isikuandmeid: taotleja nimi , isikukood , kontaktandmed. Paragrahv is 9 sätestatakse üldnõuded taotlusele. T aotlus peab vastama taotlusvooru tingimustes esitatud vorm ile ning sisaldama taotleja andmeid , taotleja tegevuse eesmär ke ning nende elluviimiseks kavandatava te tegevus te loetelu ja kirjeldust , samuti tegevuse ajakava ja eeldatava i d tulemus i ning tegevuste detail set eelarve t kululiikide kaupa . P rojektitoetuse taotluse puhul peab t aotleja esitama selgitus e lisanduva kaas- ja omafinantseeringu ning selle andja ja mahu kohta . Ministeeriumil on oluline teada kas, kellelt ja millises mahus on samal eesmärgil toetust küsitud või kas plaanitakse seda teha . Samuti tuleb p rojektitoetuse taotluse puhul taotlejal esitada tõendid omafinantseeringu katmise võimekuse kohta. Taotlus peab sisaldama taotleja esindaja kinnitust, et taotleja vastab taotlejale esitatud tingimustele. Taotleja esindaja peab t aotlus e kõigi esitatud andmete kinnitamiseks allkirjasta ma . Taotlusvooru tingimustes võib taotlusele kehtestada taotlusvooru eesmärgist lähtudes lisanõudeid. Eelnõu 3. peatüki kahes paragrahvis sätestatakse taotlusi hindava komisjoni ülesanded ja töökorraldus. Eelnõu § -s 1 0 reguleeritakse hindamiskomisjoni moodustamist ja selle ülesandeid. Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 196 „Välisministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi Välisministeeriumi põhimäärus ) § 48 lõike 2 kohaselt võib ministeeriumi kantsler käskkirjaga moodustada ülesannete täitmiseks komisjoni. Komisjoni koosseis nähakse ette taotlusvooru väljakuulutamisel koos taotlusvooru tingimuste ga ning see peab olema vähemalt kolmeliikmeline . Komisjoni liikmed nimetab kantsler toetuse andmise eesmärgi ja valdkonna põhjal . Üldjuhul juhib k omisjoni ministeeriumi valdkonna eelarvejuht. Kui väljakuulutatava taotlusvooru planeeritud maht on 30 000 eurot või rohkem, on komisjon vähemalt neljaliikmeline ja s eda juhib valdkonna asekantsler , aga sellesse peab kuuluma ka eelarvejuht. E t peale komisjoniliikmete teadmiste saaks vajaduse korral kasutada ka eksper di hinnangut , on k omisjoni esimehel õigus kaasata komisjoni töösse ministeeriumis asjaomase valdkonna eest vastutava struktuuriüksuse (näiteks riigiabi valdkonna) teenistujaid , kellel ei ole komisjoni töös osalemisel hääleõigust . Komisjon v almistab ette taotlusvooru , avalikustab taotlusvooru tingimused ja korraldab taotluste vastuvõtmise . Komisjoni põhiülesanne on vaa data esitatud taotlused läbi ja neid hinnata. Taotlusi hindab iga komisjonilii ge ja nende individuaalse hindamise alusel koostatakse kokkuvõttena taotluste paremusjärjestus . Komisjon teeb kantslerile põhjendatud ettepaneku taotlusvooru tulemuste kohta . Hindamiskomisjonil on kohustus koostöös ministeeriumi s riigiabi valdkonda tundva teenistujaga enne taotlusvooru väljakuulutamist s elgeks teha ja hinnata , kas toetus võib olla VTA . Komisjon koos riigiabi valdkonda tundva teenistujaga tagab , et VTA andme d kan takse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse ning et täidetakse mu id konkurentsiseaduse 6. peatükis nimetatud kohustus i . Pärast taotlusvooru läbiviimist võib k omisjon teha kantslerile ettepaneku taotluse rahuldamise otsuse muutmise või muutmata jätmise , taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise või toetuse või stipendiumi osalise või täieliku tagasinõudmise kohta. Paragrahv 1 1 reguleerib komisjoni töökor raldust . Komisjoni tööd juhib ja koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees . Komisjon on otsustusvõimeline, kui komisjoni koosolekust võtab osa vähemalt kolm liiget . Kui isik, kes on komisjoniliikmeks kinnitatud ametikoha alusel, ei saa koosolekul osaleda, asendab teda asendav teenistuja. Kontaktisik korraldab komisjoni teavitamise ja vajalike materjalide saatmise komisjoniliikmetel e ning valmistab ette komisjoni otsuste projektid. Komisjoniliige on kohustatud ennast taandama ja mitte osalema ot suse tegemises , s ealhulgas selle ettevalmistamises, kui tal on toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse § 11 tähenduses. Komisjoni koosoleku võib pidada ka elektrooniliselt. Komisjoni otsus protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija. Komisjoniliikmel on õigus jääda otsuse langetamisel eriarvamusele. Eriarvamus vormistatakse kirjalikult ja märgitakse protokollis või lisatakse protokollile. 4. p eatük is reguleeri takse to e tuse andmise menetlemise küsimusi. Paragrahvi 1 2 kohaselt menetletakse taotlust üldjuhul 30 kalendri päeva , kui taotlusvooru tingimus tes ei ole sätestatud muud tähtaega. Kõiki ühele taotlusvoorule esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Esmalt kontrollib taotlusvooru komisjoni kontaktisik, kas taotlus vastab vormiliselt kõigile nõuetele , näiteks kas see on esitatud tähta jaks , kas taotleja ja taotlus vastavad määruse ja taotlusvooru tingimustele ning kas taotluse on allkirjastanud selleks õigust omav isik. Kui t aotleja ei vasta määruse ja taotlusvooru tingimustes ette nähtud nõuetele, siis taotlust sisuliselt ei hinnata ning see tagastatakse. Kui taotluses on puudusi, mille taotleja saab kõrvaldada, siis antakse talle selleks viis tööpäeva aega ja selle taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb selle aja võrra. Kui p uudus i ei kõrvalda ta, siis taotlust läbi ei vaa data . Samuti võib komisjon teha taotlejale ettepaneku täpsustada viie tööpäeva jooksul taotluse sisu, eelarvet, tegevuste mahtu. Selle taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb t aotluse täpsustamiseks antud tähtaja võrra. Eelnõu § 1 3 kohaselt hindab komisjon taotlusi , arvestades taotlusvooru tingimustes ettenähtud sisulisi hindamiskriteeriume . Komisjon teeb h indamise tulemuste põhjal kantslerile ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. O salise rahuldamise kohta võib teha ettepaneku, kui t oetuse rahastamise vahendeid jätkub vaid osaliselt ja taotleja on taotluse osalise rahuldamisega nõus. Taotluse rahuldamata jätmis t peab komisjon haldusmenetluse seaduse põhimõtteid arvestades põhjendama. Ministeerium säilitab taotlusvooruga seotud dokumente ministeeriumis kehtestatud teabehalduse korra kohaselt seitse aastat alates toetuse kasutamise perioodi lõppemisest. Määruse § 19 järgi võib ministeerium seitsme aasta jooksul esitada taotlejale tagasinõude ja seetõttu on asjakohas t tea vet vaja säilita da . Erisuseks on VTA andmi ne. VTA andmist tõendavaid dokumente säilitatakse kümme aastat alates abi andmisest. E baseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist. Ebaseaduslikuks riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), artikli 1 punktis f nimetatud abi. Riigiabi väärkasutamiseks loetakse nõukogu määruse (EL) 2015/1589 artikli 1 punktis g sätestatut. Ebaseaduslik riigiabi on uus abi, mis ei ole eraldatud kooskõlas riigiabi reeglitega. Väärkasutatud abi on abi, mida ei ole kasutatud kooskõlas toetuse andmise tingimuste ga . E elnõu § 1 4 k ohaselt loetakse taotlusvoor luhtunuks, kui ei esitatud ühtegi taotlust või ükski taotleja või taotlus ei vastanud nõuetele. Eelnõu § 1 5 sisaldab volitusnormi, mille kohaselt teeb kantsler otsuse taotlusvoo ru tulemuste kohta komisjoni ettepaneku alusel. Kui kantsler ei nõustu komisjoni ettepanekuga, võib ta saata selle komisjonile uuesti otsustamiseks tagasi. Komisjon il tuleb küsimust uuesti arutada ja esita da kantslerile uu s ettepanek. Taotl ejat teavita b tehtud otsusest taotlusvooru kontaktisik taotluses märgitud e-posti aadressi l . Eelnõu 5 . peatükis reguleeritakse toetuse kasutamise lepingu sõlmimis t , lepingu tingimusi ja selle täitmist . Paragrahvi 1 6 kohaselt sõlmitakse toetuse saajaga toetuse andmiseks ja kasutamiseks leping. Leping sõlmitakse taotluse rahuldamise otsuse alusel 30 kalendripäeva jooksul alates otsuse tegemisest. Välisministeeriumi põhimäärus e § 2 4 punkti 1 kohaselt võib kantsler volit ada ministeeriumi teenistujaid ministeeriumi esindama . Üldjuhul sõlmib riigieelarvest antava toetuse lepingu ministeeriumi valdkonna eelarvejuht, kes on volitatud toetuse või stipendiumi andmise kohta tehtud kantsleri käskkirjaga. Kui lepingut määruses sätestatud tähtaja jooksul ei sõlmita , võib see olla taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alus. A valiku teabe seaduse ( AvTS ) § 36 l õike 1 punktid e 9 ja 10 alusel on keelatud salastada eelarvevahendite kasutamist, eelarvest makstud tasusid ja hüvitisi ning asutuse varalisi kohustusi. Seega ei saa avaliku teabe seaduse alla kuuluva lepingu kogu sisu olla täieliku juurdepääsupiiranguga ja lepingupartneriga ei saa kokku leppida , et salastamise piirangu id rakenda takse suuremas mahus, kui seaduses on ette nähtud . Järelikult on lepingu see osa, mis käsitleb e elarvest raha eraldamist , igal juhul avalik . Seega avalikustab ministeerium pärast l epingu sõlmimis t oma v eebilehel toetuse või stipendiumi saaja nime, toetatud tegevuste kirjelduse ja toetuse või stipendiumi su mma . Väljavalitud humanitaarabi partneriga sõlmitakse leping humanitaarabi andmiseks, ent selle alusel antavale humanitaarabi le kohaldatakse humanitaarabi le andmist reguleerivates õigusaktides sätestatut. Lepingu kohaselt peab t oetuse või stipendiumi saaja toetuse või stipendiumi kasutamisel ja sellega seotud avalikel esinemistel ning valminud materjalides viitama Välisministeeriumile kui toetuse andjale . Paragrahvi 1 7 järgi makstakse toetus välja lepingu kohaselt kahes osas . E simene osa makstakse 14 kalendripäeva jooksul pärast lepingu jõustumist ja teine osa 14 kalendripäeva jooksul pärast aruande saamist tingimusel, et kõik toetuse kasutamisega seotud kohustused on täidetud. Erandina makstakse s tipendium välja ühes osas. Toetuse saajal on § 1 8 kohaselt toetuse kasutamise kohta aruandluse kohustus. Taotlusvooru tingimustes näha kse ette aruandluse nõuded olenevalt toetatava tegevuse eripärast (n äite k s vahearuannete esitamise kohustus) . Projektitoetuste puhul esitab toetuse saaja nii kulu- kui ka tegevuste sisuaruande. Sisuaruanne peab sisaldama elluviidud tegevuste kirjeldust koos saavutatud tulemustega. Toetuse saaja saadab pärast t oetuse kasutamise periood i lõpp u ministeeriumile toetuse kasutamise kohta aruande . Stipendiumi saaja esitab ministeeriumile teadustöö või tegevuse ülevaate kooskõlas lepinguga. Kontaktisik kontrollib toetuse kasutamise sihipärasust ja aruannet ning küsi b vajaduse korral toetuse saajalt lisaandmeid või -dokumente või põhjendusi kulude tegemise kohta ning t oetuse saaja l on kohustus toetuse kasutamise kohta selgitusi anda . Kui tegevused on läbi viidud kõigi tingimuste kohaselt ning aruanne kajastab nõutud teavet ja andmeid, teavitab kontaktisik toetuse saajat aruande kinnitamisest. Toetuse saaja avalikustab oma veebilehel 30 kalendripäeva jooksul ministeeriumilt kinnituse saamisest toetuse kasutamise aruande kolmeks aastaks . Selline avalikustamine tee b riigieelarvest antavate toetusete kasutamise läbipaistv amaks ja avaliku maks . Kui toetus jääb selle kasutamise perioodil kasutamata , siis tuleb toetuse saajal alles jäänud raha , olenemata summast , ministeeriumile 14 päeva jooksul tagasi maksta . Toetuse saaja peab säilita ma toetuse kasutamisega seonduvaid dokumente vähemalt seitse aastat alates asjaomase majandusaasta lõpust. Toetuse saaja l on kohustus võimalda da ministeeriumil teha järelevalvet või auditit tegeval isikul kontrollida toetuse kasutamise sihipärasust , samuti tagada juurdepääs kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele viie tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest. Nimetatud kohustus kehtib kuni toetuse kasutamisega seonduva te dokument ide säilitamise tähtaja lõpuni ehk seitse aastat alates asjaomase majandusaasta lõpust. E elnõu § 19 reguleerib m inisteeriumi õigust nõuda , et toetus või stipendium tagasta taks osaliselt või täies mahus , kui toetuse või stipendiumi saaja on esitanud toetuse või stipendiumi taotlemisel ebaõigeid andmeid või ebaõiget teavet või varjanud andmeid või teavet , toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel , toetuse saaja ei võimalda järelevalvet või auditit tegeval isikul kontrollida toetuse kasutamise sihipärasust ega taga juurdepääsu kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele viie tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest. Toetuse või stipendiumi täieliku või osalise tagasinõude ettepaneku teeb komisjon kantslerile. See on komisjoni kaalutlusotsus, milles arvestatakse kõiki asjaolusid. Toetuse tagasinõudmise otsustab kantsler. Toetuse või stipendiumi saaja peab ministeeriumi t agasinõude täitm a 30 kalendripäeva jooksul alates tagasinõude otsuse tegemisest . 6. p eatükis sätestatakse määruse rakendamise sätted . Paragrahv is 2 0 nä hakse ette määruse jõustumise ajaks 1. juuli 2024 ja § -s 21 erisäte, mille järgi kohaldatakse e nne määruse jõustumist esitatud taotlustele ning antud toetustele ja stipendiumitele taotluse esitamise või lepingu sõlmimise ajal kehtinud korda. 3 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4 . Määruse mõjud Majanduslikud mõjud. Mõju mittetulundussektorile Määruse sihtrühm on peamiselt vabaühendused (mittetulundusühingud, sihtasutused) ja määrusel on mõningane mõju nende tegevusele . Ministeeriumil on küll rahalisi vahendeid, kuid puudub aja- ja inimressurss , et erinevate eesmärkide saavutamiseks vajalik k e tegevus i ellu vii a . Sellisel juhul on otstarbekas leida partnerid, kes oleksid valmis vajalikke tegevusi ellu viima , ja toetada nende tegevust. Määruse sihtrühm on väike, sest v älispoliitika valdkonna s teg utsevaid ühendusi ei ole Eestis kuigi palju, samuti ei ole eriti suured rahalised vahendid , millega Välisministeerium nende tegevust toet ab . Küll on mit u riigi asutatud sihtasutus t , kelle asutajaõigusi teostavad teised ministeeriumid, kuid kes tegutsevad ka Välisministeeriumi valitsemisala tegevusvaldkonda des (n äiteks üleilmsete eesti kogukondade kaasamine ja kultuuridiplo maatia edendamine ning Eesti välis - ja välismajanduspoliitika kujundami ne). Määrus kordab suuresti juba rakendatud praktika t , kuid määruse avaldamine Riigi Teatajas tagab Välisministeeriumi ja vabaühenduste ning riigi asutatud sihtasutuste vahel järjepidev a ja jätkusuutliku ehk senisest parema teabe vahetuse ja ühtsema korralduse toetuste andmisel. Koostöö v älispoliitika valdkonnas aktiivselt tegutseva te vabaühendus tega aitab kaasa valdkonna arengule ning mõjule ühiskonnas . Partnerite kaasamine ja nende initsiatiivi toetamine võib kõnetada ühiskonna selliseid siht rühmi , mi lleni ainult ministeeriumi tegevuse kaudu ei pruugi jõuda. Riigivalitsemine. Mõju Väl isministeeriumi töökorraldusele Määrus muudab Välisministeeriumi täidetava d avalik ud ülesan ded , tegevuse ja menetlus protsessid läbipaistv amaks , kuna toetuste andmise ks kehtestat akse selged avalikustatud tingimused. Määruse kehtestamisega luuakse tingimused , mis aitavad täita RES i s märgitud üldpõhimõt teid , nagu vahendite säästlik, tõhus, mõjus, õiguspärane ja läbipaistev kasutamine ning võimalike toetuse taotlejate võrdne kohtlemine. Määrusega kehtestatavad toetuste andmise regulatsioonid mõjutavad ja lihtsusta vad Välisministeeriumi toetuste ja stipendiumide andmis e menetlust ning hõlbusta vad taotlejatega seotud teabe vahet ust. M ääruses sätestatud kõigile teadaolevad selged reeglid ja tingimused parandavad toetuste menetluse kvaliteeti . 5 . Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei ole seotud lisa tegevusi ega kaasne lisa kulusid, selle rakendamine ei too ka riigieelarve sse tulu. K una sisult sarnane regulatsioon on kehtinud ka varem kantsleri käskkirjaga ning selle rakendamine on kuulunud Välisministeeriumi asjaomaste teenistujate töökohustuste hulka , siis on m ääruse rakendamiseks vaja regulatsiooni tutvustada üksnes Välisministeeriumi teenistujatele, kes seda rakendavad , taotlusvoore läbi viivad ja asjakohaseid otsuseid ette valmistavad. M ääruse kehtestamisel muutuvad tegevuste õiguslikud alused, kuid mitte tegevused ise. 6 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juu l il 2024. a astal . K una m äärus es ei ole põhimõttelisi erisusi seni Välisministeeriumis kehtinud kantsleri 15. juuni 2022 . aasta käskkirjaga nr 133 kehtestatud toetuste ja stipendiumi andmise ning humanitaarabi partneri valiku korrast, siis ei ole vaja uue määrusega tutvumiseks ette näha täiendavat üleminekuperiood i . 7 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Vabariigi Valitsuse r eglemendi § 6 lõike 1 kohaselt esitat akse määruse eelnõu eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandus ministeeriumile , kuna eelnõuga reguleeritakse riigieelarvest toetuste andmis e tingimusi . Margus Tsahkna Välisminister EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: VÄM/24-0472 - Välispoliitika valdkonna tegevuste toetamise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Rahandusministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.05.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9633b6a3-5c79-4d64-bc1b-139c1eb4d45f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9633b6a3-5c79-4d64-bc1b-139c1eb4d45f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main