Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon 6. mai 2024 [email protected] VAIDLUSTUS Viimsi Vallavalitsuse Vallavalitsuse avatud hankemenetlusega riigihankes „Viimsi valla teemaade ja haljakute niitmine ning bussiootealade hooldus“ (viitenumber 276797) Vaidlustaja: RPE haldus OÜ registrikood 14719812 Ranna tee 13, Tabasalu alevik Harku vald, 76901 Harju maakond [email protected] Vaidlustaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anneli Aab Advokaadibüroo Sirel & Partnerid Vesivärava 50, 10152 Tallinn [email protected] Hankija: Viimsi Vallavalitsus registrikood 75021250 Nelgi tee 1, Viimsi alevik Viimsi vald, 74001 Harju maakond [email protected] VAIDLUSTAJA TAOTLUSED: 1. Rahuldada vaidlustus ning tunnistada kehtetuks Viimsi Vallavalitsuse 24.04.2024 korraldus nr 170 osas, millega (i) tunnistati hanke osas III edukaks Haldo haldus OÜ (registrikood 16680988) esitatud pakkumus (p 3.3) ja (ii) Haldo haldus OÜ kvalifitseeriti ja jäeti hankemenetlusest kõrvaldamata (p 2). 2. Määrata kindlaks menetluskulude suurus ja jaotus ja mõista Viimsi Vallavalitsuselt RPE haldus OÜ kasuks välja vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud. 1. FAKTILISED ASJAOLUD 1.1. Viimsi Vallavalitsus (hankija) viis läbi avatud hankemenetlusega riigihanke „Viimsi valal teemaade ja haljakute niitmine ning vussiootealade hooldus“, riigihanke viitenumber 276797 (riigihange). Hanke eesmärgiks oli Viimsi valla teemaaade ja haljakute niitmine ning bussiootealade hooldus kolmes erinevas piirkonnas, mis oli jagatud eraldi hankeosadeks. 1.2. 25.04.2024 edastas hankija pakkujatele oma 24.04.2024 korralduse nr 170 „Riigihankes nr 276797 „Viimsi valla teemaade ja haljakute niitmine ning vussiootealade hooldus“ esitatud pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkumuse edukaks tunnistamine, pakkuja kavlifiitseerimine ning lepingu sõlmimine“ (Korraldus, lisa 1), millega mh (i) tunnistati hanke osas III edukaks Haldo haldus OÜ (registrikood 16680988) esitatud pakkumus (Korralduse p 3.3), (iii) edukas pakkuja kvalfitseeriti ja jäeti kõrvaldamata (Korralduse p 2) ning (iv) otsustati Haldo haldus OÜ-ga hankelepingu sõlmimine (Korralduse p 4). Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ Kadrioru Plaza, Vesivärava 50 Registrikood 10332163 +372 606 9600 Swedbank EE712200221010448583 10152 Tallinn, Eesti KMKR EE100352496 [email protected] SEB Pank EE801010220043418018 www.sirel.com 1.3. Vaidlustaja hinnangul tuleb Korraldus vastavas osas kehtetuks tunnistada, sest Haldo haldus OÜ pakkumus on vaidlustaja hinnangul põhjendamatult madal. Vaidlustaja põhjendab esitatud vaidlustust järgmiselt. 2. PÕHJENDUSED 2.1 Korraldus rikub vaidlustaja subjektiivseid õiguseid 2.1.1. Riigihangete seaduse (RHS) § 185 lg 1 kohaselt võib pakkuja vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS-i rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse. Vaidlustuse võib esitada mh pakkuja vastavaks tunnistamisele (RHS § 185 lg 2 p 5), edukaks tunnistamisele (RHS § 185 lg 2 p 7), kõrvaldamata jätmisele (RHS § 185 lg 2 p 3) ja kvalifitseerimisele (RHS § 185 lg 2 p 4). 2.1.2. Käesoleval juhul sisalduvad hankija kõik eelnimetatud otsustused Korralduses, sh on hankija lähtunud pakkumuste kontrollimisel RHS § 52 lg-s 3 ette nähtud pöördmenetlust, st kontrollinud pakkumuste vastavust ja hinnanud vastavaks tunnistatud pakkumusi enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Ülaltoodu tulemusena tunnistati Haldo haldus OÜ (edukas pakkuja) pakkumus hanke III osas vastavaks ja edukaks ning tema kui edukas pakkuja jäeti kõrvaldamata ja kvalifitseeriti. 2.1.3. Vaidlustaja on seisukohal, et hankija ülalviidatud otsused rikuvad tema õigusi, kuna vaidlustaja hinnangul on eduka pakkuja pakkumuse maksumus põhjendamatult madal ning see tulnuks RHS § 115 lg 8 või lg 9 alusel tagasi lükata ja sellest tulenevalt jätta ka edukaks tunnistamata. Sellest johtuvalt peab vaidlustaja õigusvastaseks ka hankija tegevust kõnealuse pakkumuse hanke III osas edukaks tunnistamisel ja eduka pakkuja kõrvaldamata jätmisel ja kvalifitseerimisel. Täiendavalt on vaidlustajal põhjendatult alust arvata, et edukas pakkuja ei vastanud ka kvalifitseerimistingimusele, mis on eraldiseisvaks eduka pakkuja kvalifitseerimata jätmise aluseks (p-d 2.5). 2.1.4. RHS § 117 lg 1 alusel hindab hankija vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt eRHR- is nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele osakaalule. Hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt ühe majanduslikult soodsaima pakkumuse, mis selgitatakse välja madalaima käibemaksuta kogumaksumuse alusel. Hindamiskriteeriumide ja hinnatavate näitajate alusel hinnati kogu hankes (sh ka osas III) üksnes pakkumuse maksumust ning madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte (lisa 2). Hinna poolest oli vaidlustaja pakkumus osas III nn teine pakkumus (hinnaga 137 922,83 eurot) ja Haldo haldus OÜ pakkumus odavaim (71 054,00 eurot, Korraldus 1 lk). Järelikult, kui riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) tuvastab, et edukaks tunnistatud pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ja/või esinevad muud eduka pakkuja kõrvaldamise ja/või kvalifitseerimata jätmise alused, on vaidlustaja RHS § 117 lg 1 alusel majanduslikult soodsaima pakkumuse esitanud pakkujaks (kes ei kuulu kõrvaldamisele) ning see tingiks omakorda vaidlustaja pakkumuse tunnistamise edukaks. Ka VAKO on enda varasemas praktikas leidnud, et hankija tegevusetus põhjendamatult madala maksumuse osas on vaidlustatav pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu, kuna hiljemalt selleks ajaks on pakkujatele selge, et hankija ei lükka tagasi pakkumust, mille maksumus on vaidlustajate arvates põhjendamatult madal, ja soovib sõlmida hankelepingu (EKÜ T- 121/08, p 71; VAKO 39-14/148620, p 10.1). Seetõttu piirab eelkirjeldatud olukord alusetult ja õigusvastaselt vaidlustajale Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 31 tagatud ettevõtlusvabadust, välistades põhjendamatult vaidlustaja võimaluse sõlmida hankijaga riigihanke tulemusena hankeleping. 2.1.5. Neil kaalutlustel on vaidlustajal äratuntav õigustatud huvi hankija tegevust vaidlustada. Vaidlustuse edu korral on suur tõenäosus, et vaidlustaja osutuks hankemenetluse võitjaks. Ka kohtupraktikas on leidnud kinnitust, et isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega on riigihanke 2 (8)  vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve RHS § 185 lg-test 1 ja 6 tulenevalt õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus või hüvitise saamine kahju eest, mis tekkis põhjusel, et hankeleping sõlmiti kellegi teisega. Vaidlustaja majanduslikke huve teeniv eesmärk – osaleda hankemenetluses pakkujana ning see hange võita – on saavutatav, kui VAKO tunnistab Korralduse vaidlustatud osas kehtetuks. Järelikult on vaidlustajal jätkuvalt võimalik jõuda hankelepingu sõlmimiseni. 2.2 Hankija oleks pidanud Haldo haldus OÜ pakkumuse põhjendamatult madalama maksumuse tõttu tagasi lükkama 2.2.1. Korraldusest nähtuvalt on hankija käesoleval juhul koooskõlas RHS § 115 lg-ga 1 viinud läbi edukaks tunnistatud pakkuja pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli. Seda eelkõige põhjusel, et edukaks tunnistatud pakkuja Haldo haldus OÜ pakkumuse maksumus on osas III järgmisest (s.o vaidlustaja) pakkumuse maksumusest ca 48,48 % odavam ja kõikidest pakkumuste keskmisest maksumusest (204 084,20 eurot) ca 65,2 % odavam. Eeldatavast hankelepingu maksumusest (mis hankija avaldatu järgi osas III oli 222 500,00 eurot) on eduka pakkuja maksumus ca 68,1 % odavam. 2.2.2. Hankija on seda ka teinud. Selgituse saamise järgselt lasus aga hankijal ka kohustus saadud selgitust ja tõendeid RHS § 115 lg-le 8 tuginedes kontrollida ning selle põhjal teha kaalutletud otsus, kas pakkumus tagasi lükata või mitte. Korraldusest nähtuvalt on edukas pakkuja esitanud küll omapoolsed selgitused, kuid Korraldusest nähtuvalt ei ole pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas tõendeid esitatud. Vaidlustaja hinnangul ei saa pelgalt selgitused olla piisavad ning hankija ei ole läbi viinud alapakkumuse kummutamiseks sisulist kontrolli. Vaidlustaja hinnangul on tegemist eduka pakkuja pakkumuse näol tegemist ebaõiglaselt madala hinnaga pakkumisega, mis moonutab konkurentsi ettevõtete vahel ja on sellest tulenevalt vastuolus riigihanke üldpõhimõtetega. Järelikult tulnuks hankijal ka vastav pakkumus RHS § 115 lg 8 või lg 9 alusel tagasi lükata. Seda järgmistel põhjustel. 2.2.3. Esiteks, vaidlustaja ei ole viidanud ühelegi RHS § 115 lg-s 7 toodud alusele, mis õigustaks pakkumuse madalat maksumust. Olgugi, et tegu pole ammendava loeteluga, on ilmne, et pakkumuse madala hinna aluseks peab igal juhul olema teatav objektiivne majanduslik põhjendus. Käesoleval juhul see puudub. 2.2.4. Teiseks, vaidlustaja hinnangul ei vasta pakkumus liikmesriigi õigusele, sest et eduka pakkuja näol on tegemist isikuga, kes ei maksa tööjõumakse. Eduka pakkuja näol on tegemist isikuga, kes on registreeritud 21.02.2023 (s.o on olnud toimiv ca aasta, lisa 3), kuid teatmik.ee-est nähtuvalt ei ole edukas pakkuja 2024 I kvartalis tööjõumakse maksnud. Samuti nähtub teatmik.ee-st, et edukal pakkujal ei ole ühtegi töötajat. Sellest tulenevalt jääb arusaamatuks, kes on need töötajad, kes eduka pakkuja väidetavas isikkoosseisus on. 2.2.5. Teiseks, tehnilise kirjelduse (lisa 4) p 12 kohaselt peab III osas olema minimaalne brigaadide ja tehnika hulk 1 brigaad (lisaks trimmer + raider) ning p 15 kohaselt peab töövõtja arvestama võimalike töötajate puudustega, kui esineb haigestumis jms, et tagada tähtajalised niitmised. Olukorras, kus ettevõttel endal töötajad selleks puuduvad, on arusaamatu, milliste töötajatega edukas pakkuja lepingut täitma hakkab. Lisaks nähtub Korraldusest, et Haldo haldus OÜ on viidanud, et talihooldustööde teostamiseks on 3 sõidukit ja 3 töötajat, aga kui ilmastikuolud nõuavad rohkem ressurssi, siis on võimalik vajadusel igasse sõidukisse panna 2 töötajat ehk siis 3 sõidukit + 6 töötajat. Vaidlustaja kogemuse järgi peab selleks, et seda mahtu ära teenidada, olema erttevõttel meeskonnad talvisel perioodil vähemalt 6 auto ulatuses (arvestusega igas autos 2 meest). Vaidlustajale teadaolevalt oli senini peatöövõtja antud tööl Trev-2, kellele tegi omakorda alltöövõttu Krausberg Eesti OÜ. Hanke tingimustele vastavalt peavad kõik bussipeatused olema lumest koristatud igapäevaselt hiljemalt kell 06:00 ja 07:00 (kokku 115 bussipeatust III osa kohta). Varasemalt aastaid sama tööd teostanud ettevõtete kogumuse põhjal on minimaalne brigiaadide arv 6 autot ja 12 meest. et ajaliselt suudaks 3 (8)  töö ära teha. Seega ei ole võimalik ka objektiivselt 3 sõidukiga (sõltumata sellest kas seal on 3 või 6 töötajat) vastavat teenust nõuetekohaselt osutada. 2.2.6. Kolmandaks, eduka pakkuja vastusest nähtub, et eelmisel hooajal niitsime Kuusalu valla muruplatse ja ühtegi pretensiooni meile ei esitatud, vastupidi, meid kiideti, et võrreldes varasemate aastatega on kõik väga korralikult niidetud, ei nähtu riigihangete registrist, et eduka pakkujaga oleks sõlmitud hankelepingud Kuusalu valla või Viimsi vallaga (lisad 5- 6). Olgugi, et vaidlustaja möönab, et vastav leping ei pea olema vältimatult sõlmitud riigihanke menetluse tulemusena, siis nähtub Korraldusest, et hankija ise on selgitanud, et tal on hankelepingud pakkujaga, mis sel juhul peaks nähtuma riigihangete registrist ning juhul kui edukas pakkuja on ise lepingut täitnud, peab olema edukaks tunnistatud pakkujal ka vastaval perioodil tööjõumakse tasutud. Käesoleval juhul seda ei nähtu ning seega on alust arvata, et edukas pakkuja ei ole ise lepingut täitnud ja/või on jätnud tööjõumaksud maksmata. 2.2.7. Neljandaks, olgugi, et käesoleval juhul ei ole RHS § 115 lg 2 p 2 otsekohalduv, siis analoogia korras saab hankija pakkumuse maksumuse põhjendatust mh kontrollida ka RHS § 115 lg 2 p 2 järgi, mille eesmärk on, et reeglina ei tohiks hankes tunnistada vastavaks sellise pakkuja pakkumust, kes ei ole maksnud oma töötajatele vähemalt 70% võrdlusperioodi keskmisest töötasust hankelepingu esemele vastavas valdkonnas. Sätte eesmärk on, et riik ei tohiks hankelepinguga nö premeerida isikuid, kes väldivad maksude maksmist, maksavad osa palka töötajatele sularahas nö ümbrikupalgana, varjavad tulusid või arveldavad suures mahus sularahaga (riigi eesmärgiks on rahapesu tõkestamine). RHS § 115 lg 2 p 2 sätestatud tingimustele mittevastava isiku pakkumuse edukaks tunnistamine toob kaasa olukorra, kus hankelepingust jäävad ilma isikud (sh vaidlustaja), kes maksavad ausalt kõik maksud, tööjõutasud ja täidavad riigi poolt ette nähtud nõudeid. Alla nõutud määra töötasu maksnud isikuga hankelepingu sõlmimine paneb ebaõiglasesse konkurentsiolukorda isikud (sh vaidlustaja), kes on kõik oma kohustused riigi ja töötajate ees ausalt täitnud ja kes ei saa seetõttu teha nii soodsat pakkumust kui nö ümbrikupalga maksjad. Käesoleval juhul aga ei nähtu üldse, et edukas pakkuja oleks tööjõumakse maksnud. 2.2.8. Korraldusest nähtuvalt on edukas pakkuja selgitanud, et kuna ettevõte on suhteliselt väike, siis on administratiivkulud minimaalsed ning selle asemel, et teenida suurt kasumit, paneme pigem rõhku ettevõtte ja ettevõtte käibekasvatamisele ning seoses sellega hoiame kasumimarginaali madalana. Vastav asjaolu aga on ei ole sisuliselt kontrollitav ning vähemasti teatmik.ee näitab, et tööjõumakse üldse ei maksta. Vaidlustaja hinnangul on selgelt küsitav, kas ja mis moel saab edukas pakkuja kui ettevõte ilma töötajateta tegusteda ning ilma tööjõumakse maksmata funkstioneerida. Vaidlustaja hinnangul kinnitab eeltoodu omakorda hoopis seda, et edukas pakkuja ei täida maksu- ja tööõiguse valdkonnas kehtivaid õigusnorme, mis on omakorda pakkumuse tagasilükkamise aluseks RHS § 115 lg 9 järgi. 2.2.9. Vaidlustajal on põhjendatud kahtlus, et hankija ei ole sisuliselt kontrollinud eduka pakkuja selgitusi – st selgitusi selle kohta, kas ja mitu töötajat tal on, kas ja mis ulatuses on neile ja mis perioodi eest töötasu makstud. Selliselt on hankija poolne pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontroll üksnes näiline, mitte sisuline. 2.2.10. Hankija hindamisruum pakkumuse maksumuse kontrollimise raames arvesse võetavate asjaolude osas on piiratud ja RHS § 115 lg 9 alusel peab hankija pakkumuse tagasi lükkama, kui ta tuvastab, et pakkumuse põhjendamatult madal maksumus on tingitud hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest. Hankija seda käesoleval juhul ei ole teinud. 2.2.11. Kokkuvõttes, Korraldusest nähtub, et hankija on küsinud pakkujalt RHS § 115 lg 1 alusel selgitusi ka pakkumuse maksumuse kohta ja edukas pakkuja on kinnitanud, et on tutvunud põhjalikult hanke alusdokumentidega ning pakkumuse maksumus hõlmab kõiki alusdokumentides nimetatud tööde teostamist ning et enamus töödest on võimalik teostada oma meeskonnaga (töö maksumus väheneb võimaliku alltöövõtja 4 (8)  kasumimarginaali võrra) ning tööde teostamiseks on kasutada oma tehnika. Korraldusest ei nähtu, et edukas pakkuja oleks oma pakkumuse maksumuse põhjendatust tõendanud ja et ka hankija oleks alapakkumuse kummutanud sisulise kontrolli (mis eeldab tõenditele tuginevat analüüsi ja järeldusi) tulemusena. VAKO praktika kohaselt tuleb hankijal pakkumus tagasi lükata siis, kui pakkuja on küll oma selgitused esitanud, kuid selgitused on põhjendamata ja tõendamata (VAKO 71-19/206579, p 9.3). 2.2.12. Ka käesoleval juhul nähtub Korraldusest, et hankija on piirdunud üksnes eduka pakkuja (paljasõnaliste) kinnitustega. Alapakkumust ei saa aga kummutada pakkuja üldsõnaliste kinnitustega, et pakkuja kogemustega, oskustega ja tööjõuga on võimalik pakutud hinnaga teenust osutada. Ka kohtupraktikas on leitud, et piisavaks ei saa pidada pakkuja üldsõnalist kinnitust, et esitatud pakkumuse maksumus lähtub pakkuja laiaulatuslikust kogemusest ja reaalsetest kuludest ning pakkuja suudab pakutud maksumusega hankelepingut nõuetekohaselt täita (TlnRK 3-14-51616, p 17). Ka käesoleval juhul on hankija piirdunud üksnes pakkuja selgituste ja kinnitustega, mitte teostanud sisulist kontrolli pakkuja maksumuse põhjendatuse osas. 2.3 Hankija ei ole sisulist kaalutlust teostanud, otsus on kaalutlusveaga 2.3.1. RHS § 115 lg 8 annab hankijale ulatusliku kaalutlusõiguse asjaolude suhtes, mida võib võtta arvesse pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisel, ning VAKO kontroll saab piirduda vaid menetlusnormide järgimise, asjaolude sisulise paikapidavuse ja selle kontrollimisega, et ei oleks tehtud ilmselgelt kaalutlusviga. 2.3.2. Vaidlustaja hinnangul pole hankija poolne kontroll edukaks tunnistatud pakkuja alapakkumuse osas olnud sisuline. Ilmne kaalutlusviga seisneb selles, et hankija on jätnud kontrollimenetluses olulised asjaolud välja selgitamata – hankija ei ole sisuliselt kontrollinud, kas käesoleval juhul esinevad RHS § 115 lg-s 7 toodud alused, millega võiks olla põhjendatud madal maksumus, ja hankija on jätnud välja selgitamata, kas eduka pakkuja pakkumuse koosseisus pakutud hindadega on võimalik katta vähemasti lepingu täitmisega seotud otsesed kulud. 2.3.3. RHS § 115 lg 8 sätestab hankija õiguse lükata tagasi põhjendamatult madala maksumusega pakkumus; RHS § 9 kohustab pakkumust tagasi lükkama, kui hankija tuvastab, et pakkumuse põhjendamatult madal maksumus on tingitud hanke lepingu täitmise kohas kehtivate keskonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest. Hankija tegevusetus RHS § 115 lg 8 ja lg 9 kohaldamata jätmisel on vaidlustatav eelkõige pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kaudu, kuna hiljemalt selleks ajaks on pakkujatele selge, et hankija ei lükka tagasi pakkumust, mille maksumus on vaidlustaja arvates põhjendamatult madal, ja soovib sõlmida hankelepingu (vt ka EKÜ T-121/08, p 71). Käesoleval juhul oleks hankija pidanud edukaks tunnistatud pakkuja pakkumuse RHS § 115 lg 8 või lg 9 alusel tagasi lükkama ning hankija vastupidine tegevus rikub vaidlustaja õigusi. 2.4 Hankija otsused tunnistada Haldo haldus OÜ pakkumus edukaks, jätta edukas pakkuja kõrvaldamata ja ta kvalifitseerida on õigusvastased 2.4.1. Vaidlustaja on vaidlustuse p-des 2.2-2.3 esitanud omapoolsed põhjendused, miks ta leiab, et Haldo haldus OÜ pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ja et hankija vastav otsus ei tugine asjakohastel kaalutlustel, vaid on ilmse kaalutlusveaga. Seega oleks hankija pidanud Haldo haldus OÜ pakkumuse RHS § 115 lg 8 või lg 9 alusel tagasi lükkama. Tagasilükatud pakkumust poleks saanud omakorda hinnata ning edukaks tunnistada (RHS § 117 lg 1). Seega on ka Haldo haldus OÜ pakkumuse hindamine läbi viidud õigusvastaselt ning õigusvastane on ka tema edukaks tunnistamise otsus. 2.4.2. RHS § 52 lg 3 kohaselt võib hankija kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi RHS-s sätestatud korras enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Sellisel juhul tagab hankija, et hankelepingut ei sõlmita 5 (8)  sellise pakkujaga, kes oleks tulnud RHS § 95 lg 1 alusel hankemenetlusest kõrvaldada või kes ei vasta hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele (nn „pöördmenetlus“). Kuivõrd hankija kasutas RHS § 52 lg 3 kirjeldatud pöördmenetlust ja kontrollis kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimistingimustele vastavust üksnes edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud Haldo haldus OÜ suhtes, siis tulenevalt otsuste loogilise järgnevuse põhimõttest ei saa Haldo haldus OÜ kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsused, millele ei eelne õiguspärast otsust tema pakkumuse edukaks tunnistamise kohta, olla kooskõlas RHS-ga ehk on õigusvastased (VAKO 255-18/201055, p 10). 2.4.3. VAKO on oma 27.07.2009 otsuses nr 162-09/112023 ja paljudes teistes otsustes korduvalt tunnustanud riigihankemenetluse etapilisuse ja etappide loogilise järgnevuse põhimõtet RHS-s, nõustudes, et sellest tulenevalt ei saa pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, millele ei eelne vastavalt õiguspärast pakkumuste vastavuse kontrolli või pakkumuste hindamist, iseenesest olla kooskõlas RHS-ga. Eeltoodust lähtuvalt on vaidlustaja seisukohal, et hankija otsused Haldo haldus OÜ edukaks tunnistamise kohta, kõrvaldamata jätmise ja kvaliftseerimise kohta on õigusvastased, kuna sellele eelnev pakkuja kõrvaldamata jätmine RHS § 115 lg 8 alusel on õigusvastane, mistõttu ei ole õiguspäraselt toimunud ka pakkumuste hindamine ja edukaks tunnistamine. 2.4.4. Üksnes remargi korras viitab vaidlustaja, et VAKO praktika kohaselt on hankija eraldiseisvad otsused eduka pakkujaga lepingu sõlmimise osas liialduslikud (kuna avatud hankemenetluses ei tule vastu võtta hankelepingu sõlmimise otsust) ning pole ka hankemenetluse õiguspäraseks lõpule viimiseks vajalikud ega seetõttu ka vaidlustatavad (VAKO 98-18/194709, p-d 12-15). Seetõttu pole vaidlustajal vaja oma õiguste kaitseks ka Korralduse p 4 vaidlustada. 2.5 Haldo haldus OÜ ei pruugi vastata kvalifitseerimistingimustele 2.5.1. Juhul kui VAKO peaks leidma, et hankija otsus Haldo haldus OÜ pakkumus vastavaks tunnistada ja pakkumuse mitte tagasilükkamise osas oli siiski õiguspärane ja ilma ilmsete kaalutlusvigadeta, on vaidlustaja täiendavalt seisukohal, et käesoleval juhul võis esineda alus jätta Haldo haldus OÜ kvalifitseerimata. Seda järgmistel põhjustel. 2.5.2. Kvalifitseerimistingimuste p C (lisa 7) kohaselt peab pakkujal hanke algamisele eelneval 36 kuu jooksul olema täidetud vähemalt üks niitmishanke leping maksumusega alates 10 000 eur (käibemaksuta). Pakkujal tuleb esitada hankepassis hanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul ühe täidetud niitmistööde leping ning kui niitmistööd on teostatud muu hoodlushanke raames, siis esitatakse selle hanke andmed ning tuuakse välja niitmsiega seotud tööde kogum. 2.5.3. Esiteks, nagu viidatud, siis riigihangete registrist ei nähtu, et Haldo haldus OÜ oleks hankelepinguid sõlminud. Teiseks, teatmik.ee-st ei ole võimalik kontrollida Haldo haldus OÜ käivet 2023. aastal, kuid 2024 I kvartalis jääb see alla nõutud mahu (8217,00 eurot). Kolmandaks nähtub teatmik.ee-st, et Haldo haldus OÜ-l ei ole töötajaid, seega tekib küsimus, mis moel Haldo haldus OÜ on ise ka kvalifitseerimiseks esitatud vastavat lepingut täitnud. Vaidlustaja hinnangul ei saa välistada, et Haldo haldus OÜ on selleks kasutanud alltöövõtjaid ja/või tugineb teise isiku vahenditele, kuid sel juhul peab RHS § 103 lg 1 ja lg 3 kohaselt esitama ka selle ettevõtte, kelle vahenditele ta tugineb, nõusoleku, et teine ettevõte on nõus osalema hankelepingu täitmisel ja vastutama pakkujaga solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, mille suhtes teise ettevõtja vahenditele tugineti. RHS § 103 lg 5 ja 104 lg 4 alusel peab pakkuja teise isiku vahenditele tuginedes esitama ka selle teise isiku hankepassi. 2.5.4. Kvalifitseerimise otsusest (lisa 8) nähtub, et edukas pakkuja on kvalifitseeritud küll tõendite alusel, kuid ei nähtu, kas edukas pakkuja on ise vastavat lepingut täitnud või kui edukas pakkuja on tuginenud teise isikuvahenditele, siis kas edukaks tunnistatud pakkuja oli esitanud koos oma pakkumusega ka teise isiku nõusoleku ja hankepassi. 6 (8) 2.5.5. Nii VAKO (186-20/213197, p 39) kui ka Tallinna Ringkonnakohus (3-09-1277, p 20) on analoogses olukorras leidnud, et kui ettevõtja tugineb kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks teise isiku näitajatele, peab sellise ettevõtja kvalifitseerimise otsusest selle õiguspärasuse kontrollimiseks nähtuma, millises osas ja ulatuses on hankija teiste isikute vahenditele tuginevalt pakkuja kvalifitseerinud. Käesoleval juhul see Korraldusest ei nähtu. Seeläbi on hankija rikkunud läbipaistvuse ja kontrollitavuse üldpõhimõtetest (RHS § 3 p 1) võrsuvat nõuet, et hankija otsused peavad olema küllaldaselt põhjendatud. Hankija on jätnud vastavad põhjendused esitamata, mis muudab asjaomase otsuse õigusvastaseks. 2.5.6. Lisaks motiveerimispuudustele, on vaidlustajal põhjendatud kahtlused, et juhul kui Haldo haldus OÜ tugines tõepoolest teise isiku vahenditele, ei esitanud ta pakkumuse koosseisus ei teise isiku nõusolekut ega ka hankepassi. Tulenevalt RHS-ist ja vaidlustuskomisjoni ning kohtupraktika seisukohtadest on hankepassi esitamata jätmise puhul tegemist sisulise puudusega, mille kõrvaldamise võimalust ei näe ette RHS ega direktiivid, kuna see oleks vastuolus pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega. Vastavalt RHS § 103 lg-dele 5 ja 6 kontrollib hankija, kas ettevõtjal, kelle vahenditele vastavalt RHS §-le 103 tuginetakse, esinevad RHS § 95 lg-des 1 ja 4 sätestatud kõrvaldamise alused. RHS § 96 lg-de 2 ja 4 koosmõjus võib hankija nõuda ettevõtja suhtes kõrvaldamise aluste esinemise kontrollimiseks vaid piiratud ringi tõendite esitamist. Hankija õigus nõuda pakkujalt tõendite esitamist ja hankija võimalused koguda tõendeid ise on eriti piiratud diskretsiooniliste kõrvaldamisaluste puhul, mistõttu saab hankija nende puhul lähtuda üldreeglina eeskätt hankepassis esitatud kinnitustest. Kui pakkuja on jätnud algselt esitamata enda või isiku, kelle vahenditele ta mõne kvalifitseerimise tingimuse täitmisel tugineb, hankepassi, ei saa tulenevalt RHS § 104 lg-dest 7 ja 8 hankija anda talle võimalust esitada hankepass tagantjärele (VAKO 178-18/197342, p 21). VAKO praktika kohaselt ei saa seega käsitelda hankepassi esitamata jätmist isiku kohta, kelle andmetele pakkujad oma kvalifikatsiooni vastavuse tõendamisel tuginevad, mittesisulise puudusena pakkumuses. RHS § 103 lg 5 alusel peab hankija kontrollima, kas ettevõtjatel, kelle vahenditele vastavalt RHS §-ile 103 tuginetakse, esinevad RHS §-is 95 sätestatud kõrvaldamise alused ja kas nad vastavad kvalifitseerimise tingimustele, mille osas pakkuja või taotleja on nende näitajatele tuginenud. Kuna kõrvaldamise aluste puudumist saab kontrollida eelkõige ettevõtja poolt hankepassis esitatud kinnituste alusel, on hankepassi esitamata jätmine sisuline puudus (VAKO 164-20/223160, p 11). 2.5.7. Kui viimast ei olnud pakkumuse koosseisus esitatut, siis on see eraldiseisev alus eduka pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks RHS § 98 lg 5 ja 104 lg 7 ja 8 alusel, kuivõrd Haldo haldus OÜ üksinda ei vasta kvalifitseerimistingimustes ettenähtud tingimusele. 3. MUUD MENETLUSLIKUD AVALDUSED 3.1 Tähtaegsus. RHS § 189 lg 4 järgi peab vaidlustus lihtmenetluses olema laekunud vaidluskomisjonile kolme tööpäeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Vaidlustaja sai hankija 24.04.2024 korraldusest nr 170 teadlikuks 25.04.2024. Seega saabub RHS § 189 lg-s 4 nimetatud tähtaeg 06.05.2024. Arvestades vaidlustuse faktilist esitamise aega (06.05.2024), on käesolev vaidlustus esitatud tähtaegselt. 3.2 Vaidlustuse läbivaatamine. Kooskõlas RHS § 190 lg 1 punktiga 7 teatab vaidlustaja, et on nõus vaidlustuse kirjaliku lahendamisega. 3.3 Vaidluse lahendamiseks vajalikud dokumendid. Kooskõlas RHS § 194 lg-ga 1 palub vaidlustaja kõik käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalikud dokumendid hankijalt välja nõuda. 3.4 Riigilõiv. Kooskõlas RHS §-ga 186 ja riigilõivu seaduse § 258 lg 1 p-ga 2 on vaidlustaja tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 1280 eurot (lisa 9). 7 (8) 3.5 Menetluskulud. Kooskõlas RHS § 198 lg-ga 1 palub vaidlustaja mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu täies ulatuses ja kantud lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Aab vandeadvokaat RPE haldus OÜ lepinguline esindaja Lisad: 1) Viimsi Vallavalitsuse 24.04.2024 korraldus nr 170; 2) Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad; 3) Teatmik.ee väljavõte Haldo haldus OÜ kohta; 4) Tehniline kirjeldus; 5) Lepingute väljavõte riigihangete registrist Kuusalu vallaga; 6) Lepingute väljavõte riigihangete registrist Viimsi vallaga; 7) Hankepass täiendavate selgitustega; 8) Kvalifitseerimise otsus; 9) Riigilõivu tasumise maksekorraldus. 8 (8)