3. isiku vastus

Lp Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 10.05.2024 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Veiko Vaske Allkirjastatud digitaalselt Andrus Kattel Marika Mugur Arsi Pavelts, PhD Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik ESITATUD E-POSTI TEEL Mari Past Kristiina Koll Liis Kikas [email protected] Indrek Niklus Madis Abel Sten Tikerpe Mart Parind Andra Olm KOLMANDA ISIKU VASTUS VAIDLUSTUSELE Vaidlustusasja nr: 83-24/276797 Riigihange: „Viimsi valla teemaade ja haljakute niitmine ning bussioote- alade hooldus“ (viitenumber 276797) Vaidlustaja: RPE haldus OÜ Registrikood 14719812 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Anneli Aab Advokaadibüroo Sirel & Partnerid e-post [email protected] Hankija: Viimsi Vallavalitsus Registrikood 75021250 e-post [email protected] Kolmas isik: Haldo haldus OÜ Registrikood 16680988 Kolmanda isiku esindaja: Advokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] TAOTLUSED: 1. Jätta vaidlustus tervikuna rahuldamata. 2. Jätta kõik menetluskulud vaidlustaja kanda ja mõista kolmanda isiku menetluskulud välja vaidlustajalt vastavalt kolmanda isiku menetluskulude nimekirjale.  NOVE - 2/7 - I ASJAOLUD 1. 08.03.2024 alustas Viimsi Vallavalitsus („Hankija“) avatud hankemenetlusena läbiviidavat riigihanget „Viimsi valla teemaade ja haljakute niitmine ning bussiootealade hooldus“ (viitenumber 276797, „Hange“). Hange on jaotatud kolmeks osaks, millest osa nr 3 on „Piirkond III (Randvere, Metsakasti ja Muuga)“. Hanke hindamiskriteeriumide järgi hinnatakse Hanke osas nr 3 pakkumusi üksnes maksumuse alusel. 2. Hanke osas nr 3 esitasid tähtajaks pakkumuse 11 pakkujat, sh Haldo haldus OÜ („Haldo haldus“ või „Kolmas isik“) ning RPE haldus OÜ („RPE“ või „Vaidlustaja“). Odavaima pakkumuse tegi Haldo haldus (71 054 eurot), kellele järgnes selles arvestuses RPE haldus (137 922,83 eurot). 3. 24.04.2024 andis Hankija välja korralduse nr 170, millega otsustas mh järgmist: (1) tunnistada kõik Hanke osas nr 3 esitatud pakkumused vastavaks (korralduse p 1); (2) tunnistada Hanke osas nr 3 edukaks Haldo halduse pakkumus (korralduse p 3.3); (3) kvalifitseerida Haldo haldus kui edukas pakkuja ning jätta ta hankemenetlusest kõrval- damata (korralduse p 2). 4. 06.05.2024 esitas RPE riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“) vaidlustuse Hankija 24.04.2024 korralduse nr 170 kehtetuks tunnistamiseks osas, millega tunnistati Haldo halduse pakkumus Hanke osas nr 3 edukaks ning millega Haldo haldus kui edukas pakkuja kvalifitseeriti ja jäeti hankemenetlusest kõrvaldamata. 5. 07.05.2024 teavitas VAKO Haldo haldust vaidlustuse esitamisest, kaasas Haldo halduse kolmanda isikuna vaidlustusmenetlusse ning edastas talle vaidlustuse materjalid. 6. Käesolevaga esitab Haldo haldus oma vastuse vaidlustusele. II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 7. Kolmas isik mõistab vaidlustust selliselt, et Vaidlustaja on vaidlustanud kolme erinevat hankeotsust (kõik puudutavad Hanke osa nr 3): (i) Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine; (ii) Kolmanda isiku kvalifitseerimine; (iii) Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine. Vaidlustuse põhjenduste kohaselt on Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamist vaidlustatud nn alapakkumuse argumendil ning kahte ülejäänud otsust lähtuvalt nn otsuste järgnevuse põhimõttest. Tõsi, Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse puhul on Vaidlustaja õhku visanud ka teatavaid sisulist laadi hüpoteese ja kahtlusi, kuid need on justnimelt kahtlused ja spekulatsioonid, mitte reaalsed etteheited ja väited – vt sellise toimimisviisi menetlusõigusliku lubamatuse kohta allpool p 28 ja 29. 8. Kõik Vaidlustaja nõuded on alusetud ning vaidlustus kuulub tervikuna rahuldamata jätmisele. Põhjendame seda alljärgnevalt. II.a Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine on õiguspärane 9. Esiteks ja primaarsena on vaidlustatud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine. Vaidlustaja nimelt leiab, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ning see pakkumus tulnuks seepärast hoopis tagasi lükata. Selline arusaam on mitmel põhjusel ekslik. ▪ Üldised märkused 10. Praegune vaidlus puudutab olukorda, kus Hankija viis pakkumuse suhtes läbi nn alapakku- muse kontrollimenetluse ning jõudis selle tulemusena seisukohale, et tegu ei ole põhjendamatult madala maksumusega. Seevastu praegu ei ole tegu olukorraga, kus Hankija poleks üldse pakkumuse maksumuse põhjendatust hinnanud. Selle eristuse tegemine ja toonitamine on oluline, et mõista õigesti lahendamisele kuuluvate küsimuste ringi ning vaidlust lahendava organi pädevust ja kontrollistandardit, samuti et panna korrektselt paika menetlusosaliste tõendamiskoormus.  NOVE - 3/7 - 11. Mis puudutab vaidluse fookust, siis antud juhul on lahendamist vajavaks küsimuseks see, kas kõnealuse pakkumuse maksumus on tõepoolest põhjendamatult madal ehk kas hankija on oma vastupidises hinnangus eksinud. Sisuliselt tuleb hinnata, kas asjaomase hinna puhul esineb hankelepingu mittenõuetekohase täitmise risk.1 Mis puudutab VAKO rolli ja kontrollistandardit, siis vastavalt Riigikohtu selgitustele on põhjendamatult madala maksumuse kindlakstegemine keeru- kas majanduslik otsus, mille üle kohtulik kontroll on üldjuhul piiratud. See tuleneb mh asjaolust, et hankijal on hindamisruum otsustamisel, kas pakkumuse madal maksumus on põhjendatud.2 VAKO ei saa ise asuda hankija rolli.3 Mis aga puudutab tõendamiskoormust, siis on vaidlustaja kohustus tõendada, et hankija hinnang on ebaõige ning konkurendi pakkumuse näol on tegu alapakku- musega.4 12. Käesoleval juhul ei ole Vaidlustaja kaugeltki täinud tal lasuvat tõendamiskoormist näitamaks ära Kolmanda isiku pakutud hinna põhjendamatust. Õieti ei saagi Vaidlustaja midagi sellist tõendada, kuna Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse maksumus ei ole põhjendamatu. Vaidlustus on selles osas sedavõrd puudulik, et Vaidlustaja tegelikult ei olegi jõudnud sisuliste argumentideni, vaid opereerib üksnes erinevate asjakohatute ja/või paljasõnaliste märkustega. ▪ Vaidlustaja etteheited on ainetud 13. Kõigepealt, kohatu on Vaidlustaja etteheide, et Kolmas isik ei viidanud Hankijale hanke- menetluses antud selgitustes mitte ühelegi riigihangete seaduse („RHS“) § 115 lg-s 7 toodud alusele (vt vaidlustuse p 2.2.3). Kolmas isik ei pidanudki tingimata sealsetele alustele viitama või üldse oma selgitusi õiguslikult motiveerima. RHS seda pakkujalt ei nõua. RHS § 115 lg-s 7 toodud loetelu on näitlik ja pakkumuse maksumust võib põhjendada ka muude asjaoludega – seda on otsesõnu öelnud Riigikohus.5 Sarnaselt on selgitanud VAKO, et pakkujalt ei saa nõuda, et too viitaks oma pakkumuse maksumuse põhjendamisel mõnele konkreetsele RHS § 115 lg-s 7 nimetatud alusele. Tähtis on anda sisulised põhjendused selle kohta, milles väljendub pakkuja tootmisprotsessi, teenuse osutamise, ehitusmeetodi vmt säästlikkus.6 Sellised sisulised põhjendid on Kolmas isik Hankijale ka andnud ning asjatu on Kolmandale isikule ette heita, et tema selgitustes puudub viide õigusnormile. Mitte et see omaks vaidluse lahendamisel sisulist tähendust: Kolmanda isiku poolt Hankijale välja toodud argumendid langevad RHS § 115 lg 7 loetelus p 1 alla: teenuse osutamise säästlikkus kõige laiemas tähenduses. 14. Iseäranis arusaamatu on Vaidlustaja väide, et Kolmanda isiku pakkumus „ei vasta liikmesriigi õigusele“, kuna Kolmas isik „ei maksa tööjõumakse“ (vt vaidlustuse p 2.2.4). Kui sellega on tahetud mõista anda, et Kolmandal isikul on maksuvõlg (mida tal ei ole) või et Kolmas isik on maksude tasumisest ebaseaduslikult kõrvale hoidnud (mida ta ei ole), siis puudutab see hankemenetluslikult kõrvaldamise aluste kontrolli (RHS § 95 lg 1 p 1 ja 4), mitte aga alapakkumuse kontrolli. Kui aga Vaidlustaja remargi mõte ongi pelgalt see, et mingil ajaperioodil pole Kolmanda isiku palgal olnud töötajaid, kelle pealt maksta riigile tööjõumakse, siis mitte ükski Eestis kohalduv õigusakt ei kohusta äriühingut igal ajal omama töötajat või töötajaid. Vaidlustaja ei ole ühtegi õigusnormi, mida ta väidab Kolmandat isikut rikkuvat, ka nimetanud. Eestis on täiesti legaalne see, et kui ettevõte parasjagu töötajaid ei vaja, siis neid palgal ka ei ole. Kuhu Vaidlustaja soovib oma argumen- tatsiooniga jõuda, ei ole mõistetav. 15. See, et Vaidlustajale jääb Kolmanda isiku ettevõtte korralduses midagi arusaamatuks (vt vaidlustuse p 2.2.4, 2.2.5 ja 2.2.8), on kitsalt Vaidlustaja probleem ega puutu kuidagi sellesse vaidlustusmenetlusse. Ka ei tähenda see, et Kolmanda isiku pakkumus oleks mingisuguse veaga. 1 Vt nt VAKOo 63-20/220337, p 21; 136-20/220835, p 10; 164-22/254784, p 14. NB! Kahe esimesena viidatud lahendi puhul ei saa vahepeal muutunud Riigikohtu praktika tõttu (alla omahinna pakkumus ei ole tingimata alapakkumus – vt RKHKo 3-20-924, p 22; 3-20-2362, p 25) enam juhinduda mõttest, et alapakkumuse välistamiseks tuleb välja selgitada ka see, kas pakutud hind katab ära vähemasti lepingu täitmisega seotud otsesed kulud. 2 RKHKo 3-20-924, p 18 ja 25. 3 TlnHKo 3-12-971, p 35; VAKOo 136-20/220835, p 11. 4 RKHKo 3-20-924, p 29; TlnHKo 3-20-2240, p 24 ja 25; VAKOo 136-20/220835, p 14. 5 RKHKo 3-20-924, p 21 ja 25. 6 VAKOo 98-18/194709, 23.  NOVE - 4/7 - Vastamaks Vaidlustaja mõistmatusele selles osas, et kui Kolmandal isikul ei olnud 2024. a I kvartalis ühtegi töötajat, siis kes küll on need töötajad, kellega Kolmas isik kavatseb hankelepingut täita, siis piisab kui nentida, et vajalik tööjõud peab pakkujal olemas olema hankelepingu täitmise algusajaks, mitte juba pakkumuse esitamise ajaks. Oleks ainuüksi juba igasuguse majandusliku loogika vastu võtta inimesi tööle n-ö igaks juhuks ning olukorras, kus hanke võitmine ei ole veel teada ega kindel. 16. Vaidlustaja on rääkinud enda kogemusest selles osas, kui mitu brigaadi on vaja teatava töömahu teenindamiseks (vt vaidlustuse p 2.2.5). Kolmas isik ei ole positsioonis, et Vaidlustaja kogemust ja arusaamasid kahtluse alla seada või kummutada, kuid need on justnimelt Vaidlustaja isiklikud kogemused. Vaidlustaja käsitlused ja suutlikkus ei ole „ainuõiged“.7 Nagu Kolmas isik on Hankijale selgitanud ja nagu Hankija on seda hinnanud ja aktsepteerinud, on Kolmanda isiku kogemus mõnevõrra teistsugune (st hakkama saab ka tõhusamalt ja vähemaga). NB! Sealjuures rajaneb Kolmanda isiku kogemus selle sama territooriumi teenindamisel, mis hetkel vaidluse all ehk tegu on üksühese võrdluse ja teadmisega (vt selle kohta Hankija 24.04.2024 korralduse nr 170 lk 3). 17. Vaidlustaja on sattunud olulisse eksitusse ka Kolmanda isiku varasema kogemuse osas (vt vaidlustuse p 2.2.6). Esiteks ei ole midagi kahtlast või tavapäratut selles, kui mõni hankeleping ei kajastu riigihangete registris („RHR“). Kuna RHR-is viiakse üldjuhul läbi riigihankeid, mille eeldatav maksumus ületab lihthanke piirmäära8, siis allapoole lihthanke piirmäära jäävad hankelepingud reeglina RHR-is ei kajastugi. Vaidlustaja viidatud hankelepingud ongi just niisugused. Teiseks ja eelöelduga seonduvalt: lepingu hankelepinguks olemine ei ole sõltuvuses sellest, kas see leping on kantud RHR-i või mitte. Lepingu hankelepinguks olemise tunnused on loetletud RHS § 8 lg-s 1. Ka allapoole lihthanke piirmäära jääva maksumusega leping võib olla hankeleping, kui ta täidab ära RHS § 8 lg 1 tingimused. Kolmandaks on arusaamatu, miks Vaidlustajat häirib ja miks ta järjepidevalt rõhutab fakti, et 2024. a I kvartalis ei tasunud Kolmas isik tööjõumakse. Juba puhtloogiliselt ei niitnud Kolmas isik Kuusalu muruplatse talvekuudel ehk jaanuarist märtsini (mis on I kvartal). Kolmanda isiku selgitused ütlevad ka otsesõnu: „Eelmisel hooajal niitsime /---/“. Muru niitmise hooaeg on teadupärast hiliskevad, suvi ja varasügis. 18. Niisamuti on arusaamatu Vaidlustaja viide RHS § 115 lg 2 p-le 2 (vt vaidlustuse p 2.2.7). See säte ei ole antud asjas mitte üksnes „otsekohalduv“, nagu ütleb Vaidlustaja, vaid see ei puutu sootuks asjasse. RHS § 115 lg 2 puudutab ehitustööde riigihankeid, vaidlusalune Hange on aga teenuste hange. Ainuüksi see tingib, et sel sättel pole käesolevas vaidlustusmenetluses kohta, ka mitte „analoogia korras“ vmt. Liiatigi, ka ehitushangetes ei ole RHS § 115 lg 2 p 2 toime vastupidiselt Vaidlustaja väärkäsitlusele see, et hankelepingut ei tohiks sõlmida isikuga, kes maksab oma töötajatele töötasu alla 70% valdkonna keskmisest. Kõnealuse sätte toime on, et kui pakkuja, kelle pakkumuse hankija kavatseb edukaks tunnistada, palgatase on alla 70% valdkonna keskmisest, siis peab hankija läbi viima alapakkumuse kontrolli. See aga determineeri mitte kuidagi juba ette ära selle kontrolli tulemust ja hankija lõpphinnangut. Pakkumuse maksumus võib olla põhjendatud ka siis, kui pakkuja töötajad saavad väiksemat töötasu kui 70% valdkonna keskmisest. Mitte ükski õigusakt ei keela pakkujal maksta mõnede teistega võrreldes väiksemat palka. Ainuke seaduslik nõue on, et palk ulatuks vähemalt teatava miinimummäärani (töölepingu seaduse § 29 lg 6). ▪ Hankija läbi viidud kontroll, sh pakkuja panus, oli sisuline ja põhjalik 19. Vaidlustaja väitel on tal „põhjendatud kahtlus“, et Hankija ei ole Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust sisuliselt kontrollinud (vt vaidlustuse p 2.2.9 jj). Sellisel kahtlusel ei ole alust ning see on ümber lükatud ainuüksi sellega, mis nähtub Hankija 24.04.2024 korraldusest. 7 Vrd: VAKO on korduvalt öelnud, et ükski pakkuja ei saa väita, et tema hinnakujundus on ainuvõimalik ning et tema pakutav hind on selline, millest madalamat ükski teine pakkuja pakkuda ei saa (vt nt VAKOo 164-22/254784, p 15.1). Sama loogika kehtib ka pakkuja kogemuse ja töömahu katmiseks vajaliku minimaalse tööjõu hinnangute osas. 8 Hankija võib RHR-is läbi viia ka allapoole lihthanke piirmäära jäävaid nn väikehankeid, kuid see on hankijale vabatahtlik ning üldjuhul seda ei tehta.  NOVE - 5/7 - 20. Esiteks on Hankija oma korralduses välja toonud Kolmanda isiku mahukad ja sisulised selgitused. Tegemist ei ole paljasõnaliste trafarettidega stiilis „oleme hästi kogenud ja tõhusad, oleme kõigega arvestanud“ jne. Kolmas isik on reaalselt põhjendanud, millistel argumentidel ta oma hinnani jõudis. Me ei hakka samu argumente siin kordama. Vaidlustaja hinnang, et Kolmanda isiku selgitused on palja- või üldsõnalised, on ülekohtune ega põhine faktidel. Arvestades asjas kohalduvat tõendamiskoormust (vt ülal p 11) ja seda, et Vaidlustaja ei ole mingeid sisulisi või kasvõi algtasemel asjasse puutuvaid argumente ette toonud, ei ole Kolmandal isikul tarvis hakata oma Hankijale esitatud argumente siinkohal veelgi detailsemalt avama. Kui edasine vaidlustusmenetlus peaks seda nõudma, on Kolmas isik mõistagi valmis seda tegema. 21. Ka on korralduses kirjas, et Hankija on Kolmanda isiku põhjendusi hinnanud ning jõudnud selle tulemusel teatud järeldusele. Et Vaidlustaja ihanuks võib-olla näha enamaid põhjendusi, ei too kaasa otsuse õigusvastasust. Ideaalmaailmas, kus hankijal on kasutada tipptasemel juristid ja palju ajalist ressurssi, võiks hankija otsus olla tõesti selline, kus pakkuja iga üksikut väidet on eraldi käsitletud, hinnatud ja kommenteeritud, viidatud seadustele ja kohtupraktikale jne. Hankijate reaalne võimekus ja reaalsed võimalused on aga midagi muud ning perfektsuseni põhjendatud hankeotsuseid ei nõua ka RHS. Antud juhul on 24.04.2024 korraldusest Hankija siseveendumuse kujunemine piisavalt hästi näha: Hankija – olles hinnanud Kolmanda isiku selgitusi – nõustub nendega. 22. Olles öelnud eelnevat, tuleb olulisena viidata, et RHS § 115 lg 8 ei nõua, et hankija peaks eraldi põhjendama seda, miks ta jõudis alapakkumuse kontrollimenetluse tulemusel seisukohale, et pakutud hind ei ole põhjendamatu. RHS § 115 lg 8 nõuab kirjalikke põhjendusi vaid siis, kui hankija peab pakutud hinda põhjendamatuks ning lükkab pakkumuse seetõttu tagasi. Seda on korduvalt selgitanud nii kohtud kui VAKO.9 23. VAHEKOKKUVÕTE. Alapakkumuse temaatika osas koosneb vaidlustus hulgast suvaliselt kokku pandud ja kontekstist välja rebitud väidetest ja infokildudest, mis eraldi ega koosmõjus ei näita mitte kuidagi seda, et Kolmanda isiku pakutud hind oleks põhjendamatult madal. Jääb mulje, et kuna Vaidlustajal puuduvad sisulised ja tegelikud argumendid, siis püüab ta lihtsalt erinevate kahtluste püstitamise kaudu püüda luua kuvandit nagu peaks kusagil midagi valesti olema. II.b Kolmanda isiku kvalifitseerimine ja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine on õiguspärane 24. Tulenevalt nn otsuste järgnevuse põhimõttest on Vaidlustaja vaidlustanud ka Kolmanda isiku kui eduka pakkuja kvalifitseerimise ja kõrvaldamise jätmise otsused. Vaidlustaja tugineb nimelt sellele, et kui Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine oli ebaõige, siis ei saa ka Kolmanda isiku kui eduka pakkuja kvalifitseerimine ja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine olla õiguspärane. 25. Nagu eelnevalt selgitatud, Kolmanda isiku pakkumus on edukaks tunnistatud õiguspäraselt. Sellega seonduvalt langeb ära ka argument, et ajaliselt hilisemad otsused on ajaliselt eelneva otsuse õigusvastuse tõttu automaatselt õigusvastased. Järelikult on vaidlustus alusetu ka selles osas. II.c Vaidlustaja väited seoses Kolmanda isiku referentslepinguga on menetluskõlbmatud, aga ka väärad 26. Vaidlustaja on avaldanud, et kui Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumus „vastavaks tunnistada ja pakkumuse mitte tagasilükkamise osas“ osutub VAKO arvates õigeks, siis on tal täiendavad märkused (vt vaidlustuse p 2.5.1). Tulles nende täiendavate märkuste juurde hiljem, tuleb kõigepealt märkida, et Vaidlustaja ei ole vaidlustanud Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust, mistõttu ei ole võimalik Vaidlustaja jutust mõistlikult aru saada. Ka ei ole Hankija vastu võtnud „pakkumuse mitte tagasilükkamise otsust“ – sellise otsuse vastuvõtmist ei 9 TlnRKo 3-12-971, p 20; VAKOo 138-20/222733, p 18; 40-22/241921, p 17.  NOVE - 6/7 - näe ette ka RHS. Võimalik, et Vaidlustaja on tegelikult silmas pidanud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsust, kuivõrd alapakkumuse küsimused on vastavalt väljakujunenud vaidlustus- ja kohtupraktikale vaidlustatavad just selle otsuse kaudu.10 Samuti on võimalik, et Vaidlustaja ei ole mõistnud, et alapakkumuse kontroll ei ole osa pakkumuse vastavuse kontrollist.11 27. Segaseks jääb seegi, õieti kuidas tuleks vaidlustuse p 2.5 õiguslikult liigitada – kas tegu on alternatiivnõudega puhuks, kui primaarnõue rahuldamata jääb või on tegu millegi muuga. Kuigi Vaidlustaja loodud konstruktsioon osati meenutab alternatiivnõuet, ei ole Vaidlustaja selgelt defineerinud primaarnõuet. Vaidlustaja on viidanud vaid otsustele, mida ta kas ei ole vaidlustanud või mida Hankija ei ole kunagi vastu võtnudki. Kui aga Vaidlustaja loodud konstruktsioon ei ole alternatiivnõue, siis on küsitav, kas Vaidlustaja soov on, et tema argumente tuleks käsitleda ainult teatavate eeltingimuste täitmisel, ehkki nn otsuste järgnevuse põhimõttest lähtuvalt vaidlustab ta Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsust niigi. Hetkel on Vaidlustaja VAKO ette toonud konstruk- tsiooni, millest ei ole võimalik aru saada ning mis ei sobitu menetlusõiguse raamidesse. 28. Olgu eelnevaga kuidas on, vaidlustuse p-des 2.5.1–2.5.7 esitatud väited tuleb menetluslikult igal juhul tähelepanuta jätta. Nimelt ei ole Vaidlustaja väitnud, et Kolmas isik ei täida Hankes seatud kvalifitseerimise tingimust või et Hankija oleks Kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimisel teinud mingeid vigu. Vaidlustaja on öelnud vaid seda, et Kolmas isik „ei pruugi vastata kvalifitseerimis- tingimustele“ (selguse huvides: kuigi Vaidlustaja räägib tingimustest mitmuses, siis Hankes on seatud vaid üks kvalifitseerimise tingimus). VAKO on varem juba leidnud, et vaidlustuse sisuliseks läbivaatamiseks ei piisa lihtsalt „millegi kahtluse alla seadmisest“. VAKO lahendab vaidlustusi, mis põhinevad konkreetsetel etteheidetel hankija tegevusele.12 RHS § 185 lg 1 järgi on vaidlustamis- õiguse üks eeltingimusi see, et vaidlustuses sisaldub väide RHS-i rikkumise kohta. Sellise väite puudumisel on vaidlustus menetluskõlbmatu.13 29. See on ka menetlusökonoomia huvides, kui VAKO ei koorma iseend ja Vaidlustaja vastas- poolt sellega, et hakkab sisuliselt vaagima väiteid ja kahtlusi, mis on Vaidlustaja poolt lihtsalt hea õnne proovimiseks üles visatud, ilma et nende taga oleks reaalseid etteheiteid ja väiteid.14 Antud juhul aga ongi olukord selline, kus Vaidlustaja on lihtsalt n-ö ääremärkuse korras külvanud täiendavaid kahtlusi ja sisuliselt palunud VAKO-l asja uurida, ilma et Vaidlustaja ise midagi asjast teaks või oskaks faktipõhiselt esile tuua. 30. Eelnevast hoolimata selgitame lühidalt, et nagu Kolmanda isiku hankepassis välja toodud, ei tugine ta kvalifitseerimise tingimuse (referentslepingu nõue) täitmiseks ühegi teise isiku vahendi- tele, vaid omaenda kogemusele. Järelikult ei kohaldu RHS-ist ja kohtupraktikast tulenevad reeglid selle kohta, kuidas teise isiku vahenditele tuginemine peab toimuma. Hankepassis nimetatud leping on reaalselt sõlmitud ja täidetud. Kolmas isik esitab selle lepingu tõendina vaid VAKO-le ja Hankijale. Lepingu alusel teostati töid 21 238,05 euro ehk rohkem kui Hankija nõutud 10 000 euro eest – see on vajadusel eraldi tõendatav. III MENETLUSLIKUD AVALDUSED 31. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Kolmandat isikut selles vaidlustusasjas esindada. 32. Menetlusliik. Kolmas isik eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses. 33. Tõendid. Kolmas isik ei ole menetlusökonoomia kaalutlusel oma vastusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le ja teistele menetlusosalistele niigi kättesaadavad või mis dubleeriksid vaidlustuse lisasid. 10 Nt TlnHKo 3-17-1015, p 41; VAKOo 53-17/182204, p 10. 11 Vt selle kohta nt TlnHKo 3-21-1809, p 13.1; VAKOo 161-22/252658, p 8.1; 33-23/251986, p 9.2.1. Vaidlustajal näib üldse olevat raskusi Hankes orienteerumisel – nt vaidlustuse p-s 3.1 leitakse, et tegu on lihthankemenetlusega ning hinnatakse oma vaidlustuse tähtaegsust lähtuvalt sellest. 12 Nt VAKOo 252-20/225881, p 12. 13 Nt VAKOo 8-21/226514. 14 Vrd VAKOo 119-21/233705, p 12–14.  NOVE - 7/7 - 34. Edasine suhtlus. Kolmas isik palub kõik menetlusdokumendid ja menetluslikud teated edastada tema volitatud esindaja e-posti aadressil (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel). Lugupidamisega Mart Parind Advokaat Lisa VAKO-le ja Hankijale: Kolmanda isiku hankepassis nimetatud referentsleping.